EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/17-1456 - Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e21f4ac-a0cf-4895-963e-1ae25a4f528f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e21f4ac-a0cf-4895-963e-1ae25a4f528f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
Tartu Linnavalitsus 11.12.2017 nr 8-1/17/5393
Tallinna Linnavalitsus
Väike- Maarja Vallavalitsus
Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutuse seaduse
muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse.
Seoses vajadusega kaasajastada kutsehariduse rahastamise põhimõtteid, luua paindlikke
ligipääsuvõimalusi kutseõppele ning uuendada akrediteerimissüsteemi lähtuvalt Eesti elukestva
õppe strateegia 2020 kutseharidusprogrammis seatud kutseharidussüsteemi arenguvajadustest,
ootame teie kooskõlastust ja ettepanekuid käesoleva kirja lisas olevale kutseõppeasutuse
seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele 15. jaanuariks 2018. a.
Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisa: Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus_21.11.2017.pdf
Arvamuse avaldamiseks: SA Innove, SA Kutsekoda, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda
Mari Tikerpuu
7350 126
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk ...................................................................... 2
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid.............................................................. 9
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ................................. 17
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ......................................... 19
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. ................... 30
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava........ 40
1
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Käesoleva väljatöötamiskavatsuse keskmes on kolm ulatuslikumat teemat:
Kutsehariduse koolitustellimuse ja rahastamispõhimõtete muutmine.
Kutseõppele parema ligipääsu ning individualiseerituma õppekorralduse tagamine,
sh katkestamist ennetavate meetmete parem rakendamine ning seeläbi ka lõpetajate
konkurentsivõime tõstmine ja edasiõppimise valmiduse toetamine.
Kutseõppe kvaliteedi tagamise protsessi uuendamine.
Probleemide kirjeldus on alljärgnevalt ning dokumenti läbivalt esitatud plokkidena:
koolitustellimus ja rahastamine, õppele ligipääs ja individualiseeritum õppekorraldus ning
akrediteerimine.
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
1. Riigi poolt tellitavad õppekavarühmapõhised koolituskohad ei suuda rahuldada
tänase tööjõuturu kiirelt muutuvaid vajadusi.
Kehtiv kutseõppeasutuse seadus (edaspidi KutÕS) võeti vastu 2013. aastal. Kutseõppe
riiklik koolitustellimus on reguleeritud seaduse 8. ja rahastamine 9. peatükis. Riigi poolt
tellitavad koolituskohad on muutumas takistuseks koolide võimekusele kiirelt
reageerida muutustele tööjõuturul. Eriti terav on see probleem väljaspool Tallinna, kus
maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus. Maakonna kutseõppeasutuselt
oodatakse kiiret reageerimist muutustele piirkonna tööjõuturul. Samuti peab olema
koolil võimalus reageerida õppida soovijate eelistustele. Ka siin on saanud takistuseks
riigi poolt tellitavate koolituskohtade arv, mis ei võimalda õpet paindlikult korraldada.
Õppekavarühma põhisest riiklikust koolitustellimusest loobumine toob kaasa vajaduse
muuta ka kutseõppeasutuste rahastamist.
2. Kutseõppeasutustes õppekasvatustöö läbiviimist rahastatakse riikliku
koolitustellimuse alusel, mis on otseselt seotud varasemalt esitatud
koolitustellimuse täitmisega. Koolitustellimuse muutumise tulemusel võib kooli
eelarve järsult langeda ning koolil tekivad raskused seadusega pandud ülesannete
täitmisel. Samuti ei võimalda ebastabiilne rahastamine koolil pikemaajalisi tegevusi
kavandada.
Kutseõpet korraldavate koolide rahastamise aluseks on riiklik koolitustellimus, mis
KutÕS § 44 lõike 2 kohaselt on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv
tasemeõppes õppekavarühmade ja täiendusõppes kursuste kaupa. Koolituskohta
2
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
rahastatakse õppekavarühmade lõikes Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
rahastamispõhimõtete ja –komponentide alusel.
Alates 2018. aastast on kavas alustada kutseõppe uute rahastamispõhimõtete osalist
rakendamist, mis võtab paremini arvesse kutseõpet korraldavate koolide erisusi ning
kutseõppes osalevate sihtrühmade, sh erivajadustega isikute, individuaalseid vajadusi
õppe edukaks läbimiseks. Uute rahastamispõhimõtete lõplikuks rakendamiseks on
vajalik muuta kehtetuks KutÕSi peatükk 8, mis sätestab riikliku koolitustellimuse
põhimõtted ja muuta 9. peatükki, mis reguleerib koolide rahastamist.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
3. Kutsehariduse katkestajate suur osakaal viitab uuringutele tuginedes nii
ebateadlikele erialavalikutele kui ka paindlike ligipääsuvõimaluste puudumisele
kutseõppe tasemeõppesse siirdumisel.
Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud analüüsi1 põhjal võib väita, et iga õpitud
aasta aitab inimesel paremini toime tulla enda tervise eest hoolitsemise, majandusliku
heaolu ning tööalase karjääri kujundamisega. Kõige haavatavamas olukorras tööturul
on põhiharidusega inimesed, nende hõive on madalam ning sissetulekud väiksemad.
Õpingute lõpetamine annab olulise palgalisa võrreldes nendega, kes on oma õpingud
katkestanud (Leppik, 2017) 2 . Anspal jt (2011) 3 uurisid õpingute katkestamisest
tulenevalt potentsiaalselt saamata jäänud tulusid ja kulusid (sh palgatulu, maksutulu,
oodatava eluea ning tervise kvaliteediga seonduvaid kulusid, kuritegevusega ning
töötuskindlustuse, töötutoetuse ja sotsiaaltoetustega seotud kulusid) ning jõudsid
järeldusele, et kui keskmine põhikooli lõpetaja jätkaks õpinguid keskhariduse tasemel
ning selle omandaks, oleks see ühiskonnale tervikuna majanduslik kasu. Autorid
jõudsid järeldusele, et iga meedet, mis suunab põhikooli lõpetajaid edasi õppima ning
mille kulu inimese kohta jääb alla 78 tuhande euro piiri, võiks lugeda riigi seisukohalt
pikas perspektiivis kasumlikuks.
Eestis jääb haridustee lühikeseks eeskätt madala õpitulemusega noortel, kellest
enamus on astunud kutseõppesse (Valk, 2016). Kutseõppe esimesel aastal on viimase
viie aasta jooksul õpingud katkestanud ligi neljandik õppijaist (EHISe andmetel), samas
ei jätka ligi 5% põhikooli järgselt samuti õpinguid. Põhikoolijärgsete haridusvalikute
1
Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_madala_haridustasemega_noorte_osakaal.pdf
2
Leppik, M. (2017). Kutse- ja kõrghariduse 2005.-2014. aastal lõpetanute edukus tööturul aastal 2015. Tartu:
Haridus- ja Teadusministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/edukus_tooturul_analuusidok_toim_003.pdf
3 Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M. L., Seppo, I. (2011). Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis.
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/40786
3
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
uuringust4 selgus, et neist, kelle keskmine hinne on alla 3,3, läks kutsekeskharidust
omandama ligi 70%. Samaaegselt siirdus kutseõppesse vaid 2% lõpetajatest, kelle
keskmine hinne ületas 4,6. Ligi veerandile nendest, kes asusid 2014. aastal omandama
kutsekeskharidust, oli põhikooli lõpuklassis määratud hariduslik erivajadus, samal ajal
kui üldkeskharidust omandama siirdunute hulgas oli see näitaja 1% (Räis jt, 2016)5.
Mida madalam on põhikooli lõpetamise keskmine hinne, seda suurem on tõenäosus,
et kutsekeskhariduse õpingud katkestatakse. Õpilastest, kelle keskmine põhikooli
lõpetamise hinne oli madalam kui 3,29, katkestab juba esimesel õppeaastal
kutsekeskhariduse õpingud 39,3% (Valk, 2016).
Läbimõeldud erialavaliku tegemisel on oma roll nii karjääriõppel, -infol kui
nõustamisel, mis on seatud eraldi programmi näol riiklikuks prioriteediks Eesti
elukestva õppe strateegia (Edaspidi EÕS) rakendamisel. Õppe- ja karjäärinõustamise
programmi vahehindamise (Civitta, 2017) 6 kohaselt ei hinda aga 64% uuringus
osalenud lapsevanematest karjäärinõustaja poole pöördumist vajalikuks ning üle 80%
leiab, et kokkupuude karjäärispetsialistiga on lapsel eeldatavalt kooli kaudu.
Erivajadusega lapse vanemate hulgas ei tea aga üle kolmandiku vastajatest, kelle poole
pöörduda. Lastest, kes uuringus leidsid, et karjäärinõustajaga vestlemisest oli vaid
natukene abi või ei olnud sellest üldse kasu, tõid peamise põhjendusena välja, et info
oli liialt üldsõnaline ja vähene ning ei aidanud neil teha edasisi karjäärivalikuid. Vale või
ebateadlik erialavalik on aga üks olulisemaid põhjuseid, miks katkestatakse
kutseõpingud (Espenberg, 2012, Reinhold, Vaher, 20137).
Eelnevat kokku võttes võib väita, et kutseõppesse siirduv põhikoolilõpetaja on üldjuhul
pigem madala õpiedukusega ning teadliku karjäärivaliku toetamine põhikoolis ei
pruugi olla erialavalikuks piisav. Viimast eeskätt erivajadusega õppija puhul, kelle
karjäärivalikutes omab olulist rolli lähivõrgustik.
4. Kehtiv kutseõppeasutuse seaduse regulatsioon ei võimalda kutseõppeasutuste ja
gümnaasiumite ühisõppekavu, küll aga ühisõppekavu erinevate kutseõppeasutuste
ning rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste vahel.
4
Järve, J., Seppo, I., Räis, M.L. (2016). Põhikoolijärgsed haridusvalikud. Tartu: Eesti rakendusuuringute keskus
CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium.
https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_pohikoolijargsed_haridusvalikud_30112016.pdf
5
Räis, M. L.; Kallaste, E., Sandre, S..L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja
sellega seotud meetmete tõhusus. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium.
http://hdl.handle.net/10062/55400
6
Civitta (2017). Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine. Civitta, HTM.
https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_1.pdf
7
Reinhold, M., Vaher, K. (2013). Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2012/13. õppeaastal.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40731/Kutsehar_Stat12_13.pdf?sequence=1
4
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames tehtud ülevaade „Töö ja
oskused 2025“ rõhutab võtme- ja üldpädevuste aina olulisemaks muutumist tuleviku
tööturul. Samuti vastab paindlikum ja mitmekülgsem kutseõpe sihtgruppide ootustele.
2013. a kutseõppeasutuse seaduse muudatusega muudeti õppekavade süsteemi,
riiklike õppekavadega hakati reguleerima vaid kutsekeskharidusõppe õppekavade sisu,
muude õppeliikide puhul koostatakse üksnes kooli õppekavu. Igas riiklikus õppekavas
esitatakse määruse lisana eraldiseisvad üldõpingute moodulid 30 EKAPi mahus, mille
sisu on sama erialast sõltumata. Suureks sisuliseks muudatuseks oli
üldharidusõpingute osaline lõimimine erialaõppega. Pool üldharidusõppe mahust (30
EKAP) riiklikes õppekavades on lõimitud erialaõppega. Selle põhimõttelise muudatuse
eesmärk oli seostada üldharidusõpingud tihedamalt erialaõppega, uus lähenemisviis
nõuab õpetajatelt uusi teadmisi ning koostööd kutseõpetajate ning üldõpingute
õpetajate vahel. Samuti on probleemiks lõimitud õpingute läbipaistvus.
Selleks, et tagada lõpetajatele edukalt tööturul rakendumiseks vajalikud teadmised,
oskused ja hoiakud ning edasiõppimisvõimekus, on otstarbekas
kutseharidusstandardiga ühelt poolt kehtestada kõigile kutsekeskhariduse
õppekavadele ühine kohustuslik üldharidusõpingute sisu, kuid teisalt pakkuda ka
üldharidusliku sisuga õpinguteks erinevaid valikuid mahu või õppevormi lõikes,
arvestades õpilase individuaalsust, edasiõppimissoove ja erialaspetsiifika vajadusi.
Ühisõppekavad gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel on üheks paindlikuks
võimaluseks õpinguid korralduslikult ning sisuliselt individualiseerida ning õppesisu
kutse- või üldhariduslike õpingutega oluliselt rikastada.
Ühisõppekavade koostamise vajadus on tekkinud eeskätt muusikaõpet pakkuvatel
kutseõppeasutustel ja gümnaasiumidel silmas pidades õpilaste huve, kes omandavad
samaaegselt keskharidust gümnaasiumis ja eriala kutseõppeasutuses. Praegune
olukord, kus õpilased õpivad korraga kahel keskhariduse taseme õppekaval,
gümnaasiumis ja kutsekeskhariduses, on ebamõistlik dubleerimine. Ühisõppekavade
loomine gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel arvestaks ka täiskasvanute
gümnaasiumis õppiva sihtrühmaga, kel avaneks võimalus samaaegselt keskharidusega
omandada ka eriala.
Kehtiv regulatsioon ei võimalda gümnaasiumi ja kutsekooli koostööks piisavat
paindlikkust. Üldharidusõpingute kohustusliku sisu ja mahu piirangud on liialt jäigalt
reguleeritud nii kutseõppe riiklikes õppekavades kui ka gümnaasiumi riiklikus
õppekavas, mistõttu puudub seni ka hea praktika. Väiksemas mahus on rakendatud
erialaõpet gümnaasiumi valikõppeainetena. Küll aga pole vastupidine koostöö seni
tulemusliku väljundini jõudnud.
Ühe lahendust vajava probleemina ühisõppekava rakendamisel võib esile tuua ka
omandatava kvalifikatsiooni küsimuse: kas õppija omandab üld- või kutsehariduse või
sisuliselt mõlemad.
5
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
AKREDITEERIMINE
5. Kutseõppe kvaliteedi tagamise mehhanismide ja põhimõtete ning õppe läbiviimise
õiguse regulatsiooni ajakohasus. Kutseõppeasutuse senises kvaliteedihindamises
puudub meede, millega saaks anda koolidele vajalike parenduste suhtes tagasisidet,
ilma, et see mõjutaks kooli õigust õpet läbi viia. Selline süsteem ei toeta piisavalt ausa,
enesekriitilise, parendustele suunatud tagasiside andmist hindamisprotsessis. Kehtiva
kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus otseselt seotud õppe
läbiviimise õigusega. 2017. a on uuendatud kutseõppe õppekavarühmade
akrediteerimise kontseptsiooni, mille kohaselt osaleks õppekavarühmas õppe
läbiviimise õigust omav kool edaspidi regulaarses hindamises, mis toimub vähemalt
kord kuue aasta jooksul. Hindamise tulemus ei oleks kontseptsiooni järgi seotud õppe
läbiviimise õigusega. Kvaliteedi hindamise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest
võimaldab suurendada hindamise arengut toetavat iseloomu. Kolmeaastane
akrediteering ei pruugi tähendada mittevastavust riiklikele regulatsioonidele, vaid uusi
arenguvajadusi ja -võimalusi.
2. Sihtrühm
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Koolitustellimuse muutmise ja uue rahastamismudeliga seotud muudatused mõjutavad
kõiki kutseõpet korraldavaid riigi-, munitsipaal- ja erakoole ning nende koolide pidajaid.
Täpsemalt on sihtrühmana võimalik esile tuua:
- kutseõpet korraldavad õppeasutused, sealhulgas:
- riigi hallatavad 26 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli;
- 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust;
- 4 erakutseõppeasutust;
- kutseõppe tasemeõppes osalevad noored ja täiskasvanud, sh erivajadustega isikud, ca
25 000 õppijat aastas;
- kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtjad ja kogu Eesti tööturg, sh
täiskasvanud tööealine.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Õppele paindlikuma ligipääsu tagamisega ning individualiseerituma ja koolidevahelisel
koostööl põhineva õppekorraldusega seotud muudatused puudutavad lisaks kõigile
kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele valikuaasta puhul järgmisi sihtrühmi:
6
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
- esmajoones põhikooli lõpetavad erivajadusega noored (nt 2015/2016. õppeaastal 770
õppijat, kellest 399 jätkas ka samal aastal kutseõppes);
- põhikooli lõpetanud, kes ei jätka järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdu
tööturule (3 - 5% põhikooli lõpetajaist, ca 600-700 noort aastas (Valk, 2016));
- gümnaasiumiastmel katkestajad (edasiõppijatest ca 1%, 2015/2016. õppeaastal 180
õppijat);
- kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestanud, keda on ca 25% (ca 1000 õppijat
aastas) ja osaliselt teised kutseõppe katkestajad (ca 19%, ca 4000 õppijat aastas).
Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15 – 29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega
osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016.
aastal 31 0008.
Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö,
kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu tekitamist), jääb valikuaasta potentsiaalne
sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isiku juurde õppeaastas.
Ühisõppekavade potentsiaalne sihtrühm on:
- põhikoolide lõpetajad (2016. aastal kokku 11 259 õppijat), kellest kutseõppe
statsionaarses õppes jätkas 27%,
- kutsekeskharidusõppe õpilased, 2016/2017. õppeaastal 11 308 õpilast (EHIS);
- kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide ühisõppekavade juurutamine hõlmab
gümnaasiume ja kutseõppeasutusi, kes on huvitatud koostööst õppeprotsessi kaudu, kuid
kelle jaoks kutseõppeasutuse seaduses seni markeeritud võimalused õppekorralduslike
erisustena ei ole piisavad. Sihtrühm hõlmab esmajoones viit kooli kaunite kunstide
valdkonnas, kuid ka täiskasvanute gümnaasiume, mida on kokku 16.
Arvestades ühisõppekavade ühitamise keerukust ning senist kogemust kõrgharidusõppes,
võib hinnata gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste ühisõppekavadel õppivate õpilaste arvu
aastaks 2025 suurusjärgus 5% kutsekeskharidusõppe õppuritest.
AKREDITEERIMINE
Akrediteerimissüsteemi muutmine puudutab lisaks kõigile kutseõppeasutustele (sh riigi, era-
ja munitsipaalkoolid) ja rakenduskõrgkoolidele, mis kutseõpet läbi viivad 9 , ka kvaliteedi
hindamist korraldavat asutust (SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur) ning koolide pidajaid.
8
Mitte kõik NEET noored pole riskigrupp. Kõige levinum mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või
teiste pereliikmete eest, 2015. aastal oli selliseid noori NEET-noorte hulgas ligi 43%. Ca 1/3 NEET noortest on
töötud, st otsivad tööd. Haiguse või puudega noorte osatähtsus oli 2015. aastal ca 12%. Vt täpsemalt
https://blog.stat.ee/tag/neet-noored/
9
Kutseõppeasutusi on 2016/2017 õppeaastal kokku 33, sh 4 era-, 3 munitsipaal- ja 26 riigi hallatavat
õppeasuust ning kutseõpet läbiviivaid rakenduskõrgkoole on kokku 5.
7
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Muudatused kutsehariduse koolitustellimuses ja rahastamispõhimõtetes tagavad olukorra,
kus:
1. Koolid saavad kiirelt reageerida haridusnõudlusele ja tööturu vajadustele, sh OSKA
ettepanekutele. Suureneb koolide autonoomia ühiskonnale vajalike inimeste
koolitamisel kokkulepitud koolitusmahtude ja valdkondade piires. Samas säilib kooli
pidaja ja sotsiaalsete partnerite roll ja vastutus koolitusmahtude ja eesmärkide
määratlemisel.
2. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb
baasrahastuseks ja tulemusrahastamiseks. Koolide rahastamine on baasrahastamise
osas stabiilne ega sõltu pelgalt õppijate arvu muutustest. Tulemusrahastamise
komponent sõltub aga ainuüksi sellest, kui head on kooli tulemused Vabariigi Valitsuse
tasandil kokku lepitud indikaatorite alusel. Koolidele tegevustoetuse eraldamiseks on
välja töötatud mudel, mis võimaldab läbi erinevate komponentide hinnastamise igale
koolile tegevustoetuse mahu välja arvutada. Raamatupidamisarvestus hakkab
toimuma endise õppekavarühma põhise arvestuse asemel õppevaldkonna põhiselt,
mis võimaldab ja on piisav analüüsiks ning vajadusel ka muutusteks rahastamismahu
arvestamisel.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALSIEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Õppekorralduslikud muudatused tagavad olukorra, kus:
1. Kutseõppeasutused pakuvad paindlikku võimalust (edaspidi valikuaasta)
tasemeõppesse sisenemiseks, tagades ligipääsu sihtrühmale, kes võimete- või
huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole pääsenud
seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis.
Samuti on valikuaasta mõeldud erivajadusega õppijaile täiendava valmisoleku
kujundamiseks järgmisele õppetasemele siirdumiseks või välispäritolu õppijaile, kelle
keeleoskus ei võimalda õppe alustamist eesti keeles. Õpilasi toetatakse (a)
individuaalse ja grupinõustamisega, (b) erinevaid erialasid tutvustava praktilise õppe
ja töökohal õppimise pakkumisega ning (c) vajadusel tasandusõppega üldharidusliku
sisuga moodulites. Valikuaastale sisenejal on õpilase staatus, mis tagab vajadusel
tasemeõppe õpilasele kohalduvad toetused. Vähemalt 50% valikuaasta läbinutest
jätkab õpinguid või siirdub tööturule valikuaasta läbimisele vahetult järgneva aasta
jooksul.
2. Loodud on võimalus kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite ühisõppekavade loomiseks,
mis annab õppijale avaramad võimalused individuaalsetest võimetest ning vajadustest
lähtuva keskhariduse taseme õppekava läbimiseks. Koolide vaheline koostöö
8
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
suurendab valikuvõimalusi nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste õpilaste jaoks ning
keskhariduse omandanute konkurentsivõimet tööturul.
AKREDITEERIMINE
Akrediteerimisprotsessi muutmisega tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri
arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Protsess lähtub kujundava
hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos
hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Hindamise tulemus mõjutab
õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised
mittevastavused ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) algatab järelevalve ja
vajadusel õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. Hindamine toimub vastavalt EKKA
koostatud ja koolide ning HTMiga kooskõlastatud ajakavale. Hindamisotsused võtab
vastu EKKA kutsehariduse hindamisnõukogu. Tulemused on sisendiks koolide
juhtimisel ja HTMile kutsehariduspoliitika kujundamisel. Kutseõppe
õppekavavaldkondade kvaliteedi hindamine võimaldab koolil saada tagasisidet
õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada
sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises; informeerida
huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond) kutseõppe vastavusest siseriiklike
nõuete, arengukavaliste eesmärkide, töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega. Kui
hindamisnõukogu teeb otsuse õppekavarühma mitte akrediteerida, otsustab haridus-
ja teadusminister, kas koolile antakse puuduste likvideerimiseks uus tähtaeg ning
toimub kordusakrediteerimine või HTM algatab õppe läbiviimise õiguse äravõtmise.
Kuna hinnatakse muuhulgas regulaarse sisehindamise toimimist koolis, siis kaotatakse
eraldi sisehindamise aruande esitamise kohustus, mis vähendab dubleerimist.
I. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Eesti elukestva õppe strateegia 202010 rakendamiseks loodud Kutseharidusprogrammi 2017-
202011 ülesandeks on kindlustada, et kutseharidussüsteemis pakutavad õppimisvõimalused
oleksid kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning arvestaksid tööturu
vajadustega. Ülesande täitmise edukusele viitavad kutseharidusprogrammi rakendamisele
püstitatud ootused järgmiste indikaatorite lõikes: (a) põhihariduse või madalama
10
Eesti elukestva õppe strateegaia 2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
11
Kutseharidusprogramm 2017-2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/7_kutseharidusprogrammi_2017-
2020_eelnou_1.pdf
9
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
haridustasemeega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu vähenemine; (b) õppetöö
katkestajate määra alanemine; (c) eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu
vähenemine; (d) täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra ning (e) keskhariduse
omandanute osakaalu suurendamine (neli aasta pärast põhikooli lõpetamist).
Selleks on Kutseharidusprogrammis 2017-2020 kirjeldatud täpsemalt ülesanne tagada uue
rahastamismudeli juurutamisega kõigile võrdne ligipääs õppeteenustasuta kutsehariduse
õppekohtadele. Rahastamismudel peab toetama kutsehariduse eesmärkide saavutamist ning
olukorda, kus koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas tööandjate vajadustega.
Kehtivas regulatsioonis on kutseõppe koolitustellimus ja rahastamine reguleeritud järgnevalt:
1) kutseõppeasutuse seaduse § 44 - 48.
2) haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku
koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“;
3) siseministri 16.04.2013 määrus nr 16 „Riikliku koolitustellimuse koostamise ja
tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas“;
4) Vabariigi Valitsuse 20.02.2014 määrus nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja
komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“.
5) Tulenevalt erakooliseaduse § 14 lõikest 9 võib erakool taotleda riiklikku
koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks vastavalt kutseõppeasutuse seadusele ehk
samadel tingimustel nagu munitsipaalkutseõppeasutused ja riigi kutseõppeasutused.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Katkestamise vähenemine kutseõppest eeldab uuenduslike õppekorralduslike meetmete välja
töötamist ja piloteerimist kõigis kutseõppe sihtrühmades (Kutseharidusprogrammi 2017-2020
alategevus 1.2.4). Paindlike ligipääsuvõimaluste loomine kutseõppele valikuaasta kaudu on
üks piloteeritavatest lahendustest, mida kehtivates õigusaktides ei ole reguleeritud.
Ühisõppekava loomise võimalus on olemas rakenduskõrgkooli ja kutseõppeasutuse koostööks
kutseõppeasutuse seaduse §-s 8 lg 5 järgmiselt:
Koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui
ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest,
kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest
tulenevatele nõuetele.
Täpsustavad tingimused kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli ühisõppekavale on
sätestatud §-s 33.
Erakooliseaduses § 11 lg 4 p 4 kohaselt peab erakooli õppekava vastama
kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale, ühisõppekava korral ka
kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele. Lisaks sätestab erakooliseaduse § 21 lg 3 p 11
erakooli nõukogu ülesandena ühisõppekava ja koostöölepingu sõlmimise heakskiitimise enne
selle kinnitamist erakooli pidaja poolt.
10
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Õppe sisuline ja korralduslik koostöö gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel oli reguleeritud
2006. aastal eraldiseisva õppeliigina „kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis“. 2013. aastal
jõustunud seaduse muudatusega kirjeldati koostöö alused KutÕsi § 32 õppekorraldusliku
erisusena järgmistes lõigetes:
(1) Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava
koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel
ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli
lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada
esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping
kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või
üldkeskharidust. Lepingut ei sõlmita juhul, kui õpet korraldavad kutseõppeasutus ja
gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe
kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse õpilase põhikooli või
gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne.
(4) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas,
võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning
koreograafia alal alates viiendast klassist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased
üldhariduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kool väljastab õpilasele kooli lõpetamisel
põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, milles on kutseõppe läbimist tõendav
kanne, või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad.
Antud erisused võimaldavad küll paindlikku koostööd, kuid mitte ühisõppekava loomist
kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi vahel. Regulatsioonist (viidatud lõiked 4 – 6) ilmneb, et
erisus, mis võimaldaks samaaegselt üldhariduse ja kutsehariduse omandamist, oli eeskätt
vajalik sätestada kaunite kunstide valdkonnas. Piloodina sõlmisid koostöökokkuleppe
ühisõppekavale sarnase koostöömudeli välja töötamiseks Heino Elleri nimeline Tartu
Muusikakool ja Tartu Jaan Poska Gümnaasium. Kokkuleppe rakendamisel ilmnesid järgmised
takistused: koolid leidsid, et õppijail on vajalik läbida mõlema kooli õppekavad täismahus, mis
aga õpingute mahu ja pingelisuse tõttu eeldas õppija jaoks mõlemas koolis osakoormusega
õpet ehk pikemat õppeaega ning ulatuslikku varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA)
arvestamist ja sellega kaasnevat lisakoormust kõigile seotud osapooltele. Samuti kajastusid
11
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
õppijad Eesti Hariduse Infosüsteemis kahe kooli õpilaste nimekirjas. Siit tekib küsimus õppe
kahekordsest rahastamisest mõlema koolitüübi kaudu ja veninud õppeajast, mis omakorda
eraldiseisvalt rahastatud ei saa. Lõpudokumentatsiooni osas rahuldas mõlemaid koole
tulemus, kus õppijaile omistataks nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuse lõputunnistus, mis
ei ole vastuolus kehtiva regulatsiooniga. Ka erinevad gümnaasiumi ja kutseõppe õppe mahu
arvestamise alused ning hindamissüsteem, mis eeldab õppekava rakendamise eelset ühist
kokkulepet. Eelnevale tuginedes kerkib küsimus, millega on põhjendatav õppija koormamine
kahe eraldiseisva õppekava täismahus läbimise vajadus kui võimalik oleks koostöös rakendada
üht ning kas keskhariduse omandatust peaks tingimata tõendama kaks tunnistust.
Seadusemuudatuse eesmärgiks on seega võimaldada ühisõppekavade loomist ka
gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel, mis toetab individualiseeritumat õppeprotsessi ning
loob õppija jaoks võimaluse omandada samaaegselt gümnaasiumi kui kutseharidus. Eelnõu
koostamise protsessis räägitakse nii koolide kui partneritega eraldiseisvalt läbi (a) õppe sisu ja
mahu piiritlemise tingimused, (b) võimalikud omandatavad kvalifikatsioonid, (c) õppeaja
pikendamise põhjendatus ning eelnevast tulenevalt (d) täpsustatud tingimused õppe
rahastamiseks.
AKREDITEERIMINE
Õppe läbiviimise õigust, õiguse andmist kooli asutamisel ja uues õppekavarühmas ning õppe
läbiviimise õiguse pikendamist reguleerib kutseõppeasutuse seaduse ptk 3 ja erakooliseaduse
§ 5 lg 4 ja § 53 ning haridus- ja teadusministri 26.02.2014 määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe
akrediteerimise tingimused ja kord“.
Erakutseõppeasutuste kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi KutÕS §-s 13
lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel korras. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks
akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks
esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne
vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist.
Kutseõppe akrediteerimise mudeli täiendamise lähtekohtadeks on Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise
kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas12, Euroopa kutsehariduse kvaliteeditagamise
koostöövõrgustiku (EQAVET) suunised13. .
Raamistikus on määratletud 10 peamist tegevusnäitajat, mis on aluseks Eesti
kutseõppeasutuste tegevusnäitajate ja õppe tulemuslikkuse hindamisel. EQAVET on
määratlenud ühised teemavaldkonnad, mida Euroopa kutseharidussüsteemid ja
12
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32009H0708%2801%29
13 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) uuringu „Assuring quality in vocational education and training.
The role of accrediting VET providers“ soovitused. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-
resources/publications/3061
12
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
kutseõppeasutused kasutavad õpetamise ja õppimise kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks.
Need on juhtimiskultuur, kvaliteeditagamise lähenemisviisid, enesehindamiskultuur,
personali koolituse toetamine, andmete ja tagasiside kasutamine parendamiseks,
sidusrühmade kaasamine.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kutseharidusprogramm kavandab tegevused lähtuvalt
kutseharidussüsteemi peamistest arenguvajadustest muuta kutseõpe enam tööturu vajadusi
arvestavaks, tagada kutseõppe kvaliteet ning vähendada õpingute katkestamist. Kutseõppe
kvaliteedi tagamise osa on välishindamine ehk akrediteerimine, et toetada kutseõppeasutusi
nii enesehindamisel kui ka arenguvajadustel põhinevate muudatuste juhtimisel.
5. Tehtud uuringud
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Uue rahastamismudeli väljatöötamise protsessis on läbi viidud siseriiklikke analüüse,
muuhulgas on hinnatud olemasoleva mudeli kohasust ja piisavust. Rahastamismudeli
väljatöötamise töörühm viitas 2011. aastal kehtiva rahastamise kitsaskohtadele ja esitas
ettepanekud selle muutmiseks. Ettepanekutes 14 leiti, et kõige sobilikum on kutsehariduse
jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust arvestades rakendada kombineeritud rahastamismudelit,
mis sisaldaks nii ühiku- kui ka tulemuspõhiseid komponente. Rahastamismudeli
väljatöötamisel on otstarbekas lähtuda olemasolevast ühikupõhisest mudelist ning täiendada
seda mõistliku hulga komponentidega, mis võimaldavad paremini saavutada püstitatud
eesmärke, võtta arvesse õppeasutuste erisusi ja suurust, õppijate vajadusi ning motiveerida
õppeasutusi tulemuslikumalt toimima(nn tulemusrahastuse komponent). Töörühm uuendas
oma ettepanekuid 2015. aastal, mida on käesoleva mudeli koostamisel osaliselt arvestatud.
Ettepanekutes toodi välja, et kutsekoolide uus rahastamismudel võiks jaguneda järgmiselt:
põhitegevusega ehk õppeprotsessiga seotud kulud, tugiteenustega seotud kulud (sh
ühiselamukomponent) ja tulemuslikkust arvestav komponent. Samuti tehti ettepanek
rakendada mõne komponendi puhul õppekavarühma koefitsiente (erialade spetsiifikast
tulenevad) ning teisalt ka kooli suurusest tulenevaid koefitsiente tagamaks väikekoolide
jätkusuutlikkust õppe pakkumisel piirkondades. Eraldi vaates soovitati rahastada
tugiteenuseid, õpetajate täienduskoolitust, õppekavaarendust, e-õppe korraldamist ning
õppematerjalide ettevalmistust.
Haridus- ja Teadusministeerium on 2017. aastal ametkondlikuks kasutamiseks koostanud
analüüsi ja koondanud rahastamismudeli rakendamise põhimõtted.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Valk (2016) toob esile, et üheks tõhusaks meetmeks varajase haridustee katkemise
ennetamisel võib lugeda riskigruppi kuuluvate laste õigeaegset märkamist ning varast
14
Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli väljatöötamise töörühma koosoleku protokoll https://fp-
veeb.hm.ee/dhs/Passive/_layouts/RM/ViewDocument.aspx?ID=729187
13
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
sekkumist, mis võimaldaks valmisoleku kujunemist õpingute jätkamiseks. Teiseks oluliseks
meetmeks on kooli valmisolek õppijaid individuaalselt toetada ning luua õppija eripära
arvestav ning toetav õpikeskkond (Valk, 2016). Erinevate riikide (Cedefop, 2016)15 praktikate
põhjal võib väita, et seesugustel sekkumisprogrammidel on tõendatud positiivne mõju. Samas
pole Eestis riiklikul tasandil seni eraldiseisvalt üleminekumeedet põhikoolist kutseõppesse
välja töötatud ega rakendatud. Käesoleva muudatuse ülesandeks on toetada eeskätt
riskirühma kuuluvate noorte (põhikooli või kutseõppe katkestanud, erivajadusega noored,
eesti keelest erineva koduse keelega noored jt) sobiva erialavaliku tegemist õpivalikute
tutvustamise näol kutseõppes.
Väliskogemusele ning nende mõju-uuringutele tuginedes viidi 2016/2017 õppeaastal läbi nn
valikuaasta pilootprojekt ka Eestis, Tartu Kutsehariduskeskuses. Pilootprojektis osalemise
võimaluse said 38 noort, kellest 23 osales lühiajaliselt ning püsivaid liitujaid oli 17. Projekti
tegevused hõlmasid järgnevat:
1. individuaalne nõustamine (psühholoog, eripedagoog, karjäärinõustaja, jt.
tugispetsialistid), õppija arengu toetamine (individuaalne plaan, karjääriplaan/
soovituskiri);
2. grupitöö ja nõustamine;
3. õpioskuste (ainepõhiselt) arendamine;
4. sotsiaalsete oskuste arendamine;
5. karjääriõpe (sh. erialadega tutvumine, ettevõtete külastused);
6. tasanduskursused (eesti keel, matemaatika, inglise keel);
7. IKT oskuste arendamine;
8. valitud eriala(de)l esmaste erialaste teadmiste ja oskuste arendamine läbi praktiliste
tegevuste koolis.
Pilootprojekti kokkuvõttena toodi esile õppe individualiseerimisvajadust, õppijate vajaduste
paremat kaardistamist programmi alguses, rõhutatult oluliseks peeti tugistruktuuri olemasolu
ning üleminekuprogrammi paigutumist kogu organisatsiooni konteksti, sh olemasolevasse
struktuuri. Samuti tuli esile Soome uuringus nimetatud väljakutse: reaalse töömaailma
tutvustamine noortele. Puudusena nimetati asjaolu, et õppijail puudub õpilase staatus ning
sellega seonduvalt ligipääs vajalikele toetustele, mis võimaldaks õppes püsimist ning õpingute
jätkamist (majutus-, transpordi- ja koolitoidu toetus). Olulise parendusvaldkonnana toodi esile
noorsootöö, sotsiaal-, tervise- ja hariduse valdkonna tõhusama koostöö vajadust valikuaasta
sihtrühma igakülgsel toetamisel. Pilootprojekti hinnati koolipersonali kui ka õppijate poolt
vajalikuks ning asjakohaseks toeks edasisse õppesse siirdumisel.
Eestis ei ole seni läbi viidud uuringut, mis kinnitaks, et eeskätt ühisõppekavade loomine on
lahendus tuleviku väljakutsete kontekstis ning vastab senise kutsekeskharidusõppe sihtrühma
võimekusele ja vajadustele. Küll aga on erinevates uuringutes fookuses õppe
15
“Leaving Education Early: Putting Vocational Education and Training Centre Stage. Volume I: Investigating
Causes and Extent.” Cedefop, 2016. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-
resources/publications/5557.
14
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
mitmekesistamise ja individualiseerimise vajadus ning üld- ehk võtmepädevuste tõusev
osakaal tuleviku tööjõuturu vajadusi silmas pidades.
Mitmed uuringud (nt „Kutseharidus ja muutuv tööturg“, „Edukus tööturul“) on kirjeldanud
vajadust kutseõppe õpilaste üldpädevuste arendamiseks. Tööandjate uuringu 16 tulemused
näitavad, et ettevõtjad ootavad riigilt ja õppeasutustelt tihedamale koostööle lisaks kõige
sagedamini kutseharidusastme õpilaste motivatsiooni ja üldoskuste taseme tõstmist.
Motivatsiooniprobleemid ja puudulikud üldoskused on tööandjate põhiline etteheide
kutseharidusega noortele. Kõige paremaks peavad tööandjad noorte õpivalmidust ja soovi
areneda, kõige viletsamaks aga võõrkeeleoskust, otsustusvõimet ja erialaseid tööoskusi. Kui
noore töötaja ametioskused võivad veel vajada lihvimist, siis sotsiaalsete oskuste puudulikkus
ei ole tööandja jaoks vastuvõetav. Märksõnad, mida paljud tööandjad rõhutavad, on
kohusetunne, distsipliin ja motiveeritus.
Kutseõppe vilistlased17 tõid praeguse põhitöö kontekstis viie olulisima pädevuse ja/või oskuse
hulgas lisaks erialastele oskustele ja teadmistele välja ka iseseisvuse ja vastutuse töötamisel,
suhtlusoskuse ning koostöö/meeskonnatöö oskuse. Oma pädevuste hindamisel peeti
võrreldes teiste pädevustega (nt oskus tegutseda turvaliselt, iseseisvus ja vastutus töötamisel,
funktsionaalne lugemisoskus) kõige nõrgemaks võõrkeelset eneseväljendust, erialaste
projektide juhtimist ning matemaatilist kirjaoskust.
Töötamise tulevikutrendide ülevaade „Töö ja oskused 2025“ 18 kohaselt muutuvad
üldpädevuste (nt suhtlemis-, esinemis-, enesejuhtimis-, projektijuhtimisoskus) arendamine
ning praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine oluliseks sõltumata tulevikus valitavast
erialast või ametist. Analüütilised oskused, võime probleeme sõnastada, nende arhitektuuri
mõista ning lahenduskäike visualiseerida ja kommunikeerida muutuvad hädavajalikuks.
Samuti on OSKA 19 valdkondlikes raportites rõhutatud vajadust üldpädevuste arendamise
järele.
Kutse- ja kõrghariduse omandanute edukus tööturul20 analüüsi andmetel on vahetult peale
lõpetamist kitsama suunitlusega haridus (kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus) tulusam üldise
suunitlusega haridusest (üldkeskharidus ja bakalaureuseõpe), kuid aja jooksul erinevus
taandub või muutub isegi vastupidiseks. Seega on üldpädevuste arendamise olulisust
tunnetanud nii kutseõppe õpilased, nende tulevased tööandjad kui ka riik tervikuna.
Ühisõppekava on üks võimalusi panna kokku üldhariduskoolides pakutavate üldpädevuste
16
Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne.
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._Toeoeandjate_u
uringu_lopparuanne.pdf
17
Eesti kutseõppe 2015.-2016.aasta vilistlaste uuring (avalikustamata)
18
http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf
19
OSKA analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust. Kogu majandus on jagatud 24 OSKA
valdkonnaks, millest käesolevaks hetkeks on analüüsitud 11 valdkonda http://oska.kutsekoda.ee/oska-
valdkonnad/
20
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51600/Edukus_tooturul_2016.pdf?sequence=5&isAllowed=y
15
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
arendamise ja kutseõppeasutuste erialaste teadmiste ja oskuste õpetamise parimad
praktikad.
AKREDITEERIMINE
Akrediteerimissüsteemi puudutavate muudatuste aluseks on eeskätt ametkondlikuks
kasutamiseks sihitatud protokollid ja kokkuvõtted ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuuri (edaspidi EKKA) poolt välja töötatud akrediteerimise kontseptsiooni
projekt (EKKA juhataja korraldus nr 1- 19/18/2017). Sisendit saadi muuhulgas erinevatelt
osapooltelt kogutud tagasisidest senisele akrediteerimisprotsessile, mille kokkuvõte sisaldas
järgmisi ettepanekuid:
- akrediteerimine/välishindamine võiks olla pigem kujundav tagasiside ja konsulteerimise
vormis hindamine;
- kvantitatiivne tagasiside pole asjakohane, pigem võiks rakendada enam kvalitatiivseid
hindamismeetodeid;
- hindamisel võiks keskenduda enam õppekavarühmale või struktureerida hindamist
valdkondade lõikes.
- Kool võiks täispika akrediteeringuperioodi lõpus edastada akrediteerimist korraldavale
asutusele vahekokkuvõtteid, mis hõlmaksid hindamiskomisjoni soovituste ja
parendusettepanekute rakendamist koolis.
6. Kaasatud osapooled
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustati laiapõhjaline töörühm 21 uue kutseõppe
rahastamismudeli väljatöötamiseks. Töörühma oli kaasatud erineva omandivormiga
kutseõppeasutuste ja tööandjate keskorganisatsioonide esindajad, sh Eesti Kaubandus-
Tööstuskojast, Eesti Tööandjate Keskliidust, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust (edaspidi
EKEÜ) ja Sihtasutusest Kutsekoda 22 . Kavandatavat rahastamismudelit on tutvustatud
kutseõppe korraldamisega seotud organisatsioonidele ja asutustele – Eesti Tööandajate
Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EKEÜ, SA Innove, SA Kutsekoda kevadel 2017. Nii
töörühmale kui EKEÜle toimus rahastamismudeli tutvustamine ka novembris 2017.
21
Haridus- ja teadusministri käskkiri 7. septembrist 2011.a nr 65 „Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli
väljatöötamise töörühma moodustamine“ ja 27.
22
Haridus- ja teadusministri käskkiri 27. maist 2015.a nr 224 „Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli
väljatöötamise töörühma moodustamine“ muutmine
https://edhs.hm.ee/dhs/Active/_layouts/RM/ViewDocument.aspx?ID=962849&Source=https%3a%2f%2ffp-
veeb.hm.ee%2fdhs%2fActive%2fdocumentList.aspx%3fViewName%3dRegistreeritud%2bdokumendid%26ViewI
d%3d0DBEDE2F-7FC6-4D56-AA8F-E2E12CCFF849 ja
16
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Õppekorralduslike muudatuste ettevalmistamisel on konsulteeritud ning kaasatud
aruteludesse SA Innove hariduse agentuur ning Rajaleidja keskuste esindajad, SA Innove
koordineeritud kutseõpetajatest ning kutseõppeasutuste tugispetsialistidest koosnev
erivajadusega õppija võrgustik ning selle juhtrühm, SA Kutsekoda, kutseõppeasutuste juhid,
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakond, Eesti Puuetega
Inimeste Koda ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.
Ühisõppekavade arutelul on kaasatud osapoolteks olnud Heino Elleri nimeline Tartu
Muusikakool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium ning Tartu Linnavalitsus, sest kavandatav
muudatus puudutab lähemalt antud osapoolte ootusi.
AKREDITEERIMINE
Kontseptsiooni uuendamiseks moodustati laiapõhjaline arendustöörühm 23 , mille koosseisu
kuulusid nii Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Kutsekoda,
European Quality Assurance in Vocational Education and Training (edaspidi EQAVET)
võrgustiku liikmed, koolide ning tööandjate esindajaid ja ekspertrühm, mille koosseisu
kuulusid samuti EQAVET võrgustiku, koolide, akrediteerimise sisutöörühma ja
kutseõppeasutuse esindajad. Kutseõppe partneritest ja akrediteerimise osapooltest koosnev
arendustöörühm ja ekspertrühm analüüsisid senist akrediteerimise mudelit ja osapoolte
tagasisidet, et viia kutseõppe akrediteerimise põhimõtted, kriteeriumid ja protseduurid
vastavusse Elukestva Õppe Strateegia 2020 eesmärkidega. Akrediteerimisprotsessi
muudatuste osas on ettepanekuid teinud ning kaasatud SA Archimedes Eesti Kõrg- ja
Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kutseõppeasutuste juhid, kvaliteedijuhid ja õppe-
kasvatusala töötajad, tööandjate esindajad. Valminud kontseptsiooni on tutvustatud EKKA
kutseharidusõppe hindamisnõukogule.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Kutseõppe riiklikust koolitustellimusest mitte loobumise ning uue rahastamismudeli
võimalikuks mitteregulatiivseks lahenduseks on:
Rahastamise suurendamine
o Koolitustellimuse senisel kujul kaotamine on tingitud selle liigsest detailsusest ja
otsesest seotusest kooli eelarve kujunemisega. Rahastamise suurendamine annab
koolile raha juurde, kuid ei suurenda otsustusvabadust ja võimekust paindlikult
reageerida tööturu muutustele;
23
EKKA juhataja korraldus nr 1-19/18/2017 Esindatud organisatsioonid: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti
Kutseõppe Edendamise Ühing, SA Innove, SA Kusekoda, EQAVET,
17
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
o Uue rahastamismudeli väljatöötamise põhjus on vajadus täpsemalt arvestada raha
erinevatele kooli tegevustele, et koolid oleksid suutelised täitma neile seadusega
pandud ülesandeid. Rahastamise suurendamine võimaldaks küll koolidel paremini
täita neile seadusega pandud ülesandeid, kuid raha arvestamise aluseid on ikkagi
vaja muuta.
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine – võimalik, kuid
ebaotstarbekas. Vajadus suurendada koolide autonoomiat ja muuta rahastamismudelit on
püsinud pikka aega, rahastamine 40 õppekavarühma alusel on töömahukas ja liiga detailne,
paljude õppekavarühmade rahastamise kalliduse koefitsiendid on samad, seetõttu on mõistlik
rakendada rahastamise arvestusliku alusena üldisemat ISCED taset ehk õppevaldkonda.
Senise regulatsiooni parem rakendamine – pole võimalik, kuna KutÕS sätestab
koolitustellimuse esitamise ja rahastamise üheselt kitsalt õppekavarühma alusel, puudub
võimalus rahastada teisel alusel.
Eelnevast järeldub, et seaduse muutmise vajadus tuleneb otseselt kehtiva seaduse
regulatsioonist, mis sätestab kutseõppe koolitustellimuse ja rahastamise alusena üheselt
õppekavarühma. Uus mudel erineb sellest skeemist ning mitteregulatiivsed lahendused selle
rakendamist ei võimalda.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Valikuaasta rakendamisemitteregulatiivse lahendusena võib käsitleda selle läbiviimist
projektipõhisena. Projektipõhise rahastuse puhul on küsitav rakendamise jätkusuutlikkus nii
koolide lõikes kui pikemat perspektiivi silmas pidades. Keskselt puuduks ka ülevaade meetme
sisu kui kvaliteedi osas (sh õpetajate, tugispetsialistide kompetentsi kasv antud sihtrühmaga
töötada). Mitteregulatiivse lahenduse puhul pole õppes osalejale võimalik tagada ka õppija
staatust, mis on aga esmajoones vajalik õppe kättesaadavuse/ligipääsetavuse tagamiseks. Ka
senise regulatsiooni parem rakendamine ei võimalda uue meetme rakendamist
õppekorralduses. Valikuaastal rakendatava õppe sisu kirjeldamine eeldab olemasolevasse
regulatsiooni erisuste tegemist: näiteks võib kutseõppe õppekavade aluseks olla riiklik
õppekava või kutsestandard, mis kõnealusel juhul pole asjakohane.
Ühisõppekavade loomise alternatiiv on kehtivas seadusandlikus raamistikus koolide
omavahelised koostöökokkulepped, millele ei kohaldu ühisõppekavade koostamisele seatud
tingimused ja väljundid. Peatükis 4 (Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad)
on põhjalikumalt kirjeldatud seesuguste koostöökokkulepete sisulised vajakajäämised nii kooli
kui õppija vaates ning tuginedes koolide poolt esiletoodud vajadusele (nt õppija
õppekoormuse, kahe õppekava läbimise või kahe tunnistuse omandamise otstarbekuse
küsimused), on kahe koolitüübi õppekorralduslik koostöövorm otstarbekam reguleerida
ühisõppekava kaudu, mille rakendamist täpsustatakse rakendusaktides.
AKREDITEERIMINE
Akrediteerimise kontekstis on võimalikuks mitteregulatiivseks lahenduseks olemasoleva
olukorra säilitamine. Samas pole see otstarbekas, sest see takistaks kvaliteedikultuuri arengut
18
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
kutseõppeasutustes ega oleks kooskõlas ei Euroopa kutsehariduse kvaliteedi tagamise
põhimõtete arengu ega ka Elukestva Õppe Strateegia eesmärkidega. Seaduse muutmise
vajadus tuleneb otseselt praeguse seaduse regulatsioonist, mis sätestab kutseõppe
akrediteerimise tulemuste seose õppe läbiviimise õiguse pikendamisega väga täpselt ning
üheselt. Uus kontseptsioon erineb sellest ning mitteregulatiivsed lahendused selle
rakendamist ei võimalda.
Rahastuse suurendamisega ei saa lahendada koolides kvaliteedi tagamise kultuuri arendamist.
Senise regulatsiooni parem rakendamine soovitud muutuse tagamiseks pole võimalik.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on
kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Kutsehariduse rahastamismudeli väljatöötamisel on tuginetud eeskätt Soome 24 mudelile.
Haridusministeerium rahastab kutseõpet spetsiaalse arvutuskäigu alusel ning
kutseõppeasutused võivad vabalt otsustada, kuidas ja milleks nad saadud raha kasutavad. Iga
koolituse korraldaja saab pearaha õpilase kohta ning otsustab ise, millistes valdkondades
kutseõpet on vaja korraldada. Pearaha suurus oleneb konkreetsest õppevaldkonnast ning
mõningatel juhtudel ka kvalifikatsioonist, mis kutseõppe läbimisega kaasneb. Rahastuse määr
sõltub iga õppeasutuse õpilaste arvudest erinevates õppevaldkondades ja –tasemetel (nt
koolipõhised programmid, õpipoisiõpe ja erivajadustega õpilastele suunatud kutseõpe). Osa
rahastusest sõltub kutseõppeasutuse tulemusnäitajatest. Tulemuspõhine rahastus tugineb
erinevatel indikaatoritel, näiteks katkestamise määrad ja kutsehariduse lõpetajate protsent.
Soome kogemusest lähemalt. Soome riiklik koolitustellimus esitatakse õppevaldkondade
lõikes, eraldi rahastatakse tavapärasemast kallimaid õppekavasid. Sealjuures otsustab iga
koolituse korraldaja suures osas ise, millistes valdkondades ja kui suures mahus koolitust
korraldada, lähtudes ennekõike kohaliku piirkonna vajadustest.
Soomes rakendatakse tulemusrahastamist, mis töötati välja 1998-2001. aastal ja rakendus
alates 2002. aastast. Selleks alustati andmete kogumist alates 2000. aastast ja lõppraport
valmis 2001. aasta novembriks.
Tulemusrahastamise põhimõtted Soomes:
1. Tulemusrahastamise suurus sõltub mingil perioodil tehtud õppeasutuse tegevusest.
See tegevus sõltub keskkonnast, kus õppeasutus toimib ja erisustest koolitöö
organiseerimisel (nt vangide koolitus, tuletõrjealane väljaõpe, politsei ja sõjaväeline
väljaõpe, Ahvenamaa koolid).
24
https://cumulus.cedefop.europa.eu/files/vetelib/2016/2016_CR_FI.pdf
19
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
2. Tulemusrahastamise juures on tähtis õppeasutuste võrdne kohtlemine.
a. Esimeses tulemusrahastamises ei arvestatud koolituse korraldajatega, kelle
lõpetajad 3,5 aasta jooksul olid sooritanud alla 45 kutseeksami.
b. Koolid jagati kolme gruppi:
i. A1 grupp – Suured koolituse korraldajad - üle 800 kutseeksami
vastuvõtu 3,5 aasta jooksul (78% kõikidest kutseeksamitest)
ii. A2 grupp – väikesed koolituse korraldajad - alla 800 kutseeksami 3,5
aasta jooksul (17 % kõikidest kutseeksamitest)
iii. B – ühel erialal toimivad koolid (5% kõikidest kutseeksamitest)
3. Tulemusrahastamise maht 2002. aastal oli 2,5 M€ ja grupile A1 jagati 1,95 M€, grupile
A2 412 k€ ja B – 138 k€
Tulemusrahastamise mõõdikud 2002
MÕÕDIKUD OSAKAAL 2002 OSAKAAL OSAKAAL
2003 2017
Õppeasutuse töö Tööturul 38,9% 40% 90%
mõju hindamine rakendumine
Jätkuõpingud 16,7% 15%
(kõrgkooli astmes)
Õppeasutuse Katkestamine 13,1 % 14%
protsesse Õpingute läbimine 8,7% 13%
hindavad Koolitustellimuse 4,4% 1%
mõõdikud täitmine
Personalitöö Õpetajate vastavus 11,9% 11% 7%
kvalifikatsioonile
Personali 6,3% 6% 3%
arendamine
Selgitused:
1. Tööturul rakendumise mõõdik arvutatakse arvestades õppijate tööle rakendumist ja
piirkonna noorsootöötuse (15-24) taset. Arvestati ka HEV õppijaid. Lähtekoht on
maakond.
2. Jätkuõpingute osas on arvestus protsendipõhine lõpetajatest.
3. Katkestamisel arvestatakse katkestamise protsenti ja ka seda, kes neist katkestajatest
jäävad töötuks.
4. Õpingute läbimine on vaadeldaval perioodil õpingud läbinud õppijad õppekohtadest.
(eesmärk on see, et koolituse tellimusest täidetaks üle 95%).
5. Õpetajate vastavus kvalifikatsioonile arvutati läbi kvalifikatsioonile vastavate
õpetajate %.
6. Kvalifikatsiooni tõstmise mõõdik saadi läbi täiendkoolituse osakaalu kogu personali
kulude eelarvesse.
20
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Tulemusrahastamise alus oli õppeasutuse tulemusindeks, mis koosnes seitsmest erilisest
mõõdikust (T1.T7). Mõõdikud arvutati vastavalt gruppides kõikide tulemusindeksite kohta.
Tulemusrahastamise Soome skeemi positiivsed küljed:
1. Mõõdetakse mõju, protsesse ja personali.
2. Koolide eripära (grupid) arvestamine. Võrreldakse võrreldavaid suurusi.
3. Õppeasutus saab mõjutada oma tulemusi ainult tegevusega.
4. Rahastaja on vastavalt prioriteetidele muutnud süsteemi, kuid põhimõtted koolide
grupeerimise osas on samad.
Alates 2018. aastast viiakse Soomes ellu põhjalik kutsehariduse reform, mille ühe osana
rakendatakse ka uut rahastamismudelit, kus tulemusrahastamise osakaal suureneb 50%-ni
kogu kutseõppe rahastamise mahust.
Kooli otsustusvabaduse suurendamisel on heaks näiteks Taani 25 , kus rahastamine tugineb
peaaegu eranditult nö taksomeetri süsteemil (the taximeter system). Koolidele eraldatakse
raha õpilasarvude alusel ning rahastuse määr varieerub erialati ja õppetasemeti. Taksomeetri
süsteem on osa suuremast strateegiast, mille põhiidee seisneb selles, et haridusprogrammide
juurutamisel on kõige edukamad need, kes otseselt probleemidega kokku puutuvad, so
haridust pakkuvad institutsioonid. Riik eraldab raha kohalikku eelarvesse ning seni, kuni
eraldatud raha kasutatakse seaduslikult, on asutusel vaba voli otsustada, milleks raha
kasutatakse.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Paindliku ligipääsuvõimaluse loomisel on aluseks võetud OECD (2014) raportis Skills Beyond
Schools toodud soovitus - luua ebateadliku või vale erialavaliku ennetamiseks paindlikke
kutseõppesse sisenemise viise ja võimalusi riiklikul tasandil. Oluline osa kutseharidusse
sisenemisel on karjäärinõustamisel ja -õppel, mis peaks jätkuma läbivalt ka kutseõppes. Antud
mudelit on edukalt praktikas rakendanud ning rakendamise mõju uurinud Soome.
Soomes26 on kutseõppes välja töötatud ettevalmistavad kursused, mis kannavad nimetust
VALMA (ammatilliseen peruskoulutukseen valmentava koulutus – kutseõppe tasemeõppeks
ettevalmistav koolitus) ja TELMA (työhön ja itsenäiseen elämään valmentava koulutus – tööks
ja iseseisvaks eluks ettevalmistav õpe). Eesmärgiks on valmisoleku kujundamise toetamine
edasisse õppesse asumiseks, kutsevaliku tegemise toetamine ning õpingute katkestamise
ennetamist toetavad tegevused. Sihtrühmaks on valdavalt põhikooli lõpetajad, kuid ka
täiskasvanud, kelle õpingud on katkenud ning otsus edasiõppimise osas tuleb alles langetada.
25
https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Denmark:Funding_in_Education
26
Allikad: Ammatilliseen peruskoulutukseen valmentava koulutus,
http://www.opetushallitus.fi/download/166555_Maarays_5_011_2015_Ammatilliseen_peruskoulutukseen_val
mentava_koulutus.pdf
Työhön ja itsenäiseen elämään valmentava koulutus,
http://www.opetushallitus.fi/download/166563_Maarays_6_011_2015_Tyohon_ja_itsenaiseen_elamaan_val
mentava_koulutus.pdf
21
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Samuti võivad sihtrühma kuuluda uusimmigrandid, kes vajavad õppele ligipääsuks lisaks
täiendavat keeleõpet jt. VALMA puhul on fookuses eeskätt siirdumine edasisse õppesse (sh
töökohapõhisesse õppesse), TELMA programmi kaudu aga tööturule ning sihtrühm on enam
piiritletud keerulisemate erivajadustega sihtrühmaga. Programmi mõju-uuringutest
27
(Jäppinen, 2009, 2010) on selgunud, et tegemist on tõhusa sekkumisega.
Ühe näitena võib esile tuua ka Hollandi28 süsteemi, kus ettevalmistus kutseõppeks on tugevalt
seotud juba kohustusliku põhihariduse õppekava läbimisega. Samuti toetatakse põhikooli
lõpus sobiva õppesuuna valikut. Hollandi kutseõppe süsteemis on kutseõppe tasemeõpe neljal
tasemel. Seejuures esimene, nn assistendi tase on eeskätt selleks, et saada aimu, milline
edasine kutseõppe valik oleks õppijale kohane või kas kutseõpe on üldse õppijale sobilik valik.
Assistendi tasemel õppe läbinutest selekteeritakse kutseõppes jätkajad ning vähemvõimekad
või madala õpimotivatsiooniga õppurid peavad otsima alternatiivseid õpiteid.
Ühisõppekavade rakendamisel on lähtutud erinevate riikide kogemusest. Mitmed riigid on
rakendanud väiksemas või suuremas mahus õppesisu jagamist gümnaasiumi tasemel
integreerides kutsealaseid õpinguid üldhariduslike ainete õpingutega. Tulemuseks võib olla
kaks eraldisesivat tunnistust keskhariduse omandamise kohta või ka üks, milles kajastub nii
akadeemiline kui kutsehariduslik õpitulemus.
Hollandis29 läbi viidud uurimus näitas, et kitsama suunitlusega (ehk rohkem spetsialiseeritud)
kutseharidusprogrammide lõpetajatel on võrreldes laiema suunitlusega
kutseharidusprogrammi lõpetajatega kehvem tööturupositsioon. Nad on sagedamini sunnitud
asuma tööle erialadele, mis erinevad õpitud valdkonnast ning on oma tööga vähem rahul.
Lisaks leiti, et nö kitsaste programmide vilistlased leidsid, et õpe oleks pidanud vähem
keskenduma erialateadmistele ning nende praktilisele rakendamisele. Nad tunnevad rohkem
vajadust üldiste kompetentside/pädevuste järele. Samuti leidsid nad võrreldes laia
programmi läbinutega rohkem, et nende poolt läbitud õpe oli liiga lihtne, mis võib viidata
sellele, et kitsastes programmides on ruumi kompetentside õpetamiseks, mis teeksid kitsa
spetsialiseerumisega lõpetajad ka valdkonnavälisel tööturul konkurentsivõimelisemaks.
Ühisõppekavade ideed on piloteerinud ka Malta30, töötades välja lahenduse, kuidas siduda
kutsehariduslikud õpingud üldhariduse õppekavadesse. 2015/2016 läbi viidud pilootprojekti
27
Aini-Kristiina Jäppinen. 2009. Get a Vocation: Keeping on Top of Studies. Reducing the Drop-out Rate in
Vocational Upper Secondary Education and Training. European Journal of Vocational Training 47, 28–49.
27
Aini‐Kristiina Jäppinen. 2010. Preventing Early Leaving in VET: Distributed Pedagogical Leadership in
Characterising Five Types of Successful Organisations. Journal of Vocational Education & Training 62, no. 3,
297–312.
28
Vocational education and training in the Netherlands http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-
resources/publications/4142
29
Allikas: Coenen, J. B., Heijke, J. A. M., & Meng, C. M. (2014). Narrow versus broad vocational education: Labour
market position and curriculum characteristics of specialised versus less specialised vocational education
programmes in the Netherlands. Research Centre for Education and the Labour Market. Maastricht University,
Netherlands.
30
http://www.cedefop.europa.eu/en/news-and-press/news/malta-introducing-vocational-subjects-secondary-
schools
22
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
käigus rakendasid kõik riigi hallatavad ning enamus munitsipaal- ja eraomandis olevaid koole
maamajanduse, tehnoloogia, tervise ja sotsiaalvaldkonna ning IKT valdkonna mooduleid.
Eesmärgiks oli seatud: (a) kooli õppekava uute õpetamismeetoditega avardamine ja
rikastamine (rõhuasetus probleemõppel, eksperimentaalsel tööga seotud õppel, projektitööl),
mis toetaks seeläbi õppija iseseisvuse kasvu; (b) lähtumine õpiväljunditest ning kujundava
hindamise toetavast rollist; (c) esmase kutseharidusliku tunnistuse omandamise võimaluse
loomine; (d) esmase kutsekvalifikatsiooni vaatlemist võrdväärsena üldharidusliku
kvalifikatsiooni kõrval; (e) muuta hariduse omandamine olulisemaks, tähenduslikumaks ning
atraktiivsemaks riskirühma noortele, sh katkestamisohus õppijatele, kellele traditsiooniline
akadeemiline õpe ei sobi.
Hindamine viidi läbi riigis keskselt. Kvaliteedi tagamise jälgimiseks viidi läbi ka koolikülastusi.
Piloodi tulemusena on 2016/2017. õppeaastaks 25% riigi hallatavates koolides õppijaist
valinud oma õppesse kutsehariduslikke mooduleid.
AKREDITEERIMINE
Cedefopi uuringu31 kohaselt on Euroopa kutseharidussüsteemides (Ühendkuningriigid, Taani),
kvaliteeditagamise arengutes toimunud lähenemine kõrghariduse ja kutsehariduse
lähenemisviisides. Näiteks Ühendkuningriikides toimub üleminek inspektsioonipõhiselt
kvaliteeditagamiselt toetava protseduuri poole.
Ka Holland, Sloveenia kasutavad kujundavat hindamist ja sama lähenemisviisi, st
kutseõppeasutuste toetamist kvaliteedikultuuri arendamisel, kujundav hindamine ei ole vaid
pehme hindamine, see toob esile selged parendusvajadused aga ei ole järelevalve vaid
nõustav pidevaks parendamiseks nagu EQAVET peamine põhimõte. Ma jään selle juurde, et
me ei kopeeri ühegi riigi mudelit aga muudatused on suunatud nende riikidega sarnase
lähenemisviisi rakendamisele. Selleks on EKKA ka käinud uurimas nt Sloveenia süsteemi,
kutseõppe akrediteerimise arendamise ekspertrühma õppevisiidil Sloveeniasse 23.-
27.04.2017.
Sloveenias on välishindamises rõhuasetus toetaval tagasisidel, parendusettepanekutel ja
nõustamisel. Rakendatakse Peer Review metoodikat. Hindamisprotsessis analüüsitakse
enesehindamise raportit, külastatakse kooli, nõustatakse, analüüsitakse kohapeal nähtut ja
antakse tagasisidet. Peer on kooliväline ja sõltumatu tagasiside andja, asjatundlik sama ala
kolleeg. Akrediteerimine on rakendunud üksnes kutsekõrghariduses ja rõhutatakse, et
akrediteerimine ei ole hindamine. Peer Review ja Eesti kutseõppe akrediteerimise metoodika
on küll põhimõtteliselt üsna sarnased, kuid eesmärgid ja välishindaja roll nendes protsessides
on erinevad. Kutseõppe kvaliteedi tagamise arendamisel rõhutame senisest enam kujundava
hindamise põhimõtet ka Eestis. Vajalik on saavutada üleminek kontrollil põhinevast
välishindamisest toetavale, nõustavale välishindamisele.
31
Allikas: Assuring quality in vocational education and training. The role of accrediting VET providers. Cedefop
Reference series; 90 Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2011.
23
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Märksõna peaks olema usaldus, seda nii koolide kui ka õpetajate suhtes.
8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Kutsehariduse koolitustellimuse ja rahastamise põhimõtetega (kirjeldatud probleemkohad
nr 1, 2) seonduvaid muudatusi pole võimalik reguleerida teisel moel, kuna need on
reguleeritud ainult KutÕSis ja selle alusel kehtestatud määrustes. KutÕS paragrahv 8 alusel
kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse
koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“, mis on riikliku
koolitustellimuse koostamise aluseks. Selleks, et loobuda riiklikust koolitustellimusest, tuleb
KutÕS paragrahv 8 ning vastav määrus tunnistada kehtetuks. Kutseõppe rahastamise
põhimõtted sätestab KutÕS paragrahv 9 ja selles sätestatud volitusnormi alusel Vabariigi
Valitsuse määrus „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende
rakendamise tingimused ja kord“, mis on koolide rahastamise aluseks. Uute
rahastamispõhimõtete lõplikuks rakendamiseks on vajalik muuta KutÕS paragrahvi 9 sätteid.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Valikuaasta (kirjeldatud probleem nr 3) reguleerimisel on kolm alternatiivset võimalust.
Lahendused peavad andma vastused järgmistele küsimustele:
1. Kuidas tagada õppija staatus juhul, kui valikuaasta ei ole tasemeõppe osa?
2. Kuidas tagada õppijale tasemeõppe õpilasega võrdsed toetused (sh majutus-,
transpordi- ja koolitoidutoetus)?
3. Kuidas on mõistlikum reguleerida valikuaasta õppekorraldust ja sisu puudutavad
erisused - olemasoleva tasemeõppe struktuuri sees või eraldiseisvalt?
Nimetatud kolme aspekti silmas pidades on analüüsitud valikuaasta seadustamist (a)
õppekorraldusliku erisusena; (b) täienduskoolituse osana; (c) tasemeõppe osana.
Üheks võimaluseks on valikuaasta seadustamine õppekorraldusliku erisusena. Tasemeõpe on
kehtiva kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS §23 lg 2 p 1) tähenduses kutseõpe, mille käigus
omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon ning mis võimaldab
juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Valikuaasta ei keskendu kindla
kvalifikatsiooni omandamisele, küll aga õppija valmisoleku kujundamisele järgmisele
kvalifikatsioonitasemele õppima asumiseks ning esmase valmisoleku kujundamisele tööturule
sisenemiseks. Õppekorraldusliku erisusena on ka seni reguleeritud kutseõpet, mis ei ole
taseme- ega täiendusõppe osa, kuid võib viia nii kutsealaste üksikkompetentside või
osakutsete või osakvalifikatsiooni omandamiseni (näiteks põhikooli- või gümnaasiumi ja
kutseõppeasutuse koostöös mõne mooduli või osakutse ulatuses kutseõppe integreerimine
õppesse). Ka valikuaasta kontekstis on võimalik, et omandatakse üksikkompetentse või
omandada osakutse- või kvalifikatsioon.
24
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Küsitavaks jääb valikuaasta reguleerimisel õppekorraldusliku erisusena aga õppija staatus ning
sellega seonduvalt õigus saada majutus-, transpordi- või koolitoidutoetust ning õppetoetust.
Seni on õppekorralduslikud erisused nii reguleeritud (KutÕs § 32) kui rakendatud
tasemeõppes osalejaid puudutavate erisustena (eeskätt üldhariduskooli õpilased), mistõttu
õppija staatusega seonduvad küsimused pole vajanud reguleerimist.
Teiseks võimaluseks on valikuaasta reguleerimine täienduskoolitusena. Haridus- ja
teadusministri 23.09.2013 määruse nr 33 “Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise
tingimused ja kord“ kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord § 1 lg
1 on täienduskoolitus defineeritud kui õpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.
Määrus annab võimaluse korraldada täiendusõpet nii õppekavarühmades kui
võtmepädevuste kujundamiseks, kui koolil on olemas õppekeskkond ning vajaliku
kvalifikatsiooniga õpetajad. Täienduskoolitusena toimuvate kursuste jaoks registreeritakse
õppekava Eesti Hariduse Infosüsteemis ning sätestatakse õppe korraldusele esitatavate
tingimuste kirjeldamine, dokumentatsiooniga ning lõpetamisega seonduvad tegurid.
Sisuliselt on valikuaasta puhul tegemist täiendusõppega, mis järgneb põhikoolile (või
gümnaasiumile) ning mille ülesandeks on kujundada nii võtmepädevusi kui võimalusel
kutsealaseid üksikkompetentse, mis viiksid koostoimes sobiva erialavalikuni. Olemasolevas
määruses pole täiendusõppes osalejale kehtestatud vanusepiirangut, mis võimaldaks
ligipääsu ka põhikooli lõpetajale. Keeruliseks teeb kursustena toimiva süsteemi kohandamine
valikuaasta rakendamisel asjaolu, et (a) valikuaasta sihtrühm on spetsiifiline (põhikoolijärgne,
NEET, HEV jne.) ning (b) igale õppijaile peab olema tagatud tugisüsteem sarnaselt
tasemeõppes õppijaile; (c) õppijate õpiaeg tugineb nende vajadustele ning valikuaastasse
sisenemine ja sellest väljumine võib jaotuda õppeaastale ebaühtlaselt; (d) õpe toimub
valdavalt individuaalsete õppekavade alusel lähtudes konkreetse õppija motivatsioonist,
võimetest ja vajadustest; (e) õppijale pole tagatud õppetoetuste paketti, sh majutus-,
transpordi- ning koolitoidu toetus ning õppetoetus. Samas on just viimane oluline valikuaasta
sihtrühmale õppele ligipääsu tagamiseks. Kogu eeltoodu eeldaks teistsuguste
rahastamispõhimõtete keskset väljatöötamist ning rakendamist olemasoleva
täienduskoolituse regulatsiooni kontekstis.
Sobiv lahendus on valikuaasta reguleerimine tasemeõppe osana. Sisuliselt vastavad
valikuaasta lõpetanu kompetentsid 2. taseme kutseõppe õpiväljunditele, mis on kirjeldatud
kutseharidusstandardis. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku järgi on 2. taseme
formaalhariduslikeks kvalifikatsioonideks lihtsustatud õppekava lõputunnistus, põhikooli
lõputunnistus ja 2. taseme kutseõppe tunnistus. Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-
, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite
klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala
pearühma „Lihttöölised” liigituvates ametites. Valikuaasta läbinud ei omanda põhikooli
lõpetanust kõrgemat kvalifikatsioonitaset.
Rahvusvaheliselt ühtse hariduse liigituse (ISCED-F 2013) järgi paigutub valikuaasta sisu järgi
üldõppekavade õppevaldkonda (isikuarengu õppesuund/isikuarengu õppekavarühm), mida
25
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
eristab senisest kutseõppe tasemeõppe süsteemist asjaolu, et (a) õppekava aluseks pole
kutsestandard ning (b) väljundiks pole erialane kvalifikatsioon. Erialase kvalifikatsiooni
omandamine tasemeõppe läbinul on piirang, mis nõuab regulatsiooni muudatust ja seda ka
kutseharidusstandardi tasemel. Kuigi kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on võimalik
luua tasemeõppe õppekavu, millel puudub kutsestandard, tuleks koolil igakordse erisusena
küsida Haridus- ja Teadusministeeriumi nõusolekut. Seesugune bürokraatliku
halduskoormuse suurendamine pole põhjendatud.
Valikuaasta positsioneerumine tasemeõppe osaks lahendab nii õppija staatuse kui õppe
rahastamise probleemi. Õppija staatusega kaasneb vastavalt õigus õppetoetuste paketile, mis
võimaldab ligipääsu õppele, õppes püsimiseks ning toetab valmisolekut õpingute jätkamiseks.
Ulatuslikuma toe vajaduse tõttu hakkab valikuaasta õppija rahastamine toimuma vastavalt
erivajadusega õppija rahastamise põhimõtetele. Teise taseme kutseõppe alustamisele pole
seatud ka haridusnõuet, mis võimaldab valikuaasta kaudu õpingutesse naasmist ka põhikooli
katkestanutel, uusimmigrantidel, hariduslike erivajadustega isikutel jt, kelle sisenemine
järgmise taseme kutseõppesse vajab täiendavat tuge valmisoleku kujunemiseks.
Ühisõppekavade puhul(kirjeldatud probleem nr 4), võib ühe regulatiivse lahendusena
käsitleda enne 2013. aasta kutseõppeasutuse seaduses kirjeldatud koostöövõimalusi.
Võimalus õppeprotsessi mitmekesistamiseks gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse koostöös
loodi kutseõppeasutuse seaduse muudatusega 1.01.2006, mil kehtestati kaks eraldiseisvat
õppeliiki „kutsealane eelkoolitus“ ja „kutseõpe põhikoolis- ja gümnaasiumis“. Õppeliigid
erinesid mahu ning sellele vastavalt koolide täiendava rahastuse osas. Samas jäi ka antud
õppeliikide rakendamisel probleemiks üldhariduskooli ja kutsekooli õppekavade struktuuri,
mahu ja sisu erinevused. Nimetatud takistused ei võimaldanud üldjuhul olukorda, kus õpilane
omandaks osa- või tervikkvalifikatsiooni kutseõppes paralleelselt üldhariduse õpingutega.
2013. aastal jõustunud seaduse muudatusega on koostöö alused reguleeritud
õppekorraldusliku erisusena kutseõppeasutuse seadus § 32 lg 1 alusel. Samas on erinevatel
põhjustel (õppijate topeltkoormus, kahe kooli nimekirjas olemine, õppeaja pikenemine kahe
õppekava läbimisega, õppe mahu arvestus või hindamine jt) koostöö rakendamine pärsitud.
Ühisõppekava loomise ja rakendamise võimalus gümnaasiumi(sh täiskasvanute gümnaasiumi)
ja kutseõppeasutuse vahel võiks leevendada mitut seni ilmnenud probleemkohta.
AKREDITEERIMINE
Kutseõppe akrediteerimist reguleerib KutÕS ja selle volitusnormi alusel haridus- ja
teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“ ning
erakooliseadus. Kavas on muuta akrediteerimist nii, et kui kool (riigi kutseõppeasutus,
munitsipaalkutseõppeasutus või erakutseõppeasutus) on saanud esmase õppe läbiviimise
õiguse õppekavarühmas kolmeks aastaks, toimub kordushindamine kutsehariduse
hindamisnõukogu kehtestatud regulatsiooni alusel. Kutsehariduse hindamisnõukogu teeb
hindamiskomisjoni aruandele toetudes haridus- ja teadusministrile ühe järgmistest
ettepanekutest:
26
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
a) anda koolile õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus (tähtajatu);
b) anda õppe läbiviimise õigus tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks;
c) mitte anda õppe läbiviimise õigust.
Haridus- ja teadusministril on õigus (kuid mitte kohustus) tunnistada õppe läbiviimise õigus
kehtetuks juhul, kui Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA)
kutsehariduse hindamisnõukogu teeb kolmandat korda ettepaneku anda õppekavarühmas
õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks.
Kui kooli õppekavarühm on saanud (tähtajatu) õppe läbiviimise õiguse, järgneb regulaarne
hindamine vähemalt kord kuue aasta jooksul. Antud regulatsioon kohalduks kõikidele
kutseõppeasutustele sõltumata omandivormist. Näiteks erakooliseaduse alusel väljastatavate
tegevuslubade puhul tekiks võimalus saada tegevusluba vastavalt kas tähtajatult, kolmeks
aastaks või mitte saada tegevusluba. Nõuded hindamisele on kõikidele koolidele samad.
Kutseõppe kvaliteedi hindamise uus kontseptsioon lähtub endisest suuremal määral
kujundava hindamise põhimõtteist. Rõhutamaks akrediteerimise kui kujundava hindamise
iseloomu, nimetatakse see edaspidi kutseõppe kvaliteedi hindamiseks, kus peamine kasusaaja
on õppeasutus, samuti ei seota hindamisotsust õppe läbiviimise õigusega sarnaselt kehtivale
regulatsioonile (akrediteerida kuueks aastaks, kolmeks aastaks, mitte akrediteerida).
Kõrghariduses toimus üleminek vanalt õppekavade akrediteerimise süsteemilt uuele
toetavale hindamisele. Selleks viidi aastatel 2009-2011 läbi kõikide õppeasutuste
õppekavagruppide üleminekuhindamine, mille tulemuseks oli kas õppe läbiviimise õiguse
andmine või kohustus õppe läbiviimine lõpetada. Üleminekuhindamisel tähtajalise õppe
läbiviimise õiguse saanud õppekavagruppides toimuvad kordushindamised kuni 2017. aasta
lõpuni.
Kutseharidussüsteemis on alates 2011. aastast alustatud õppekavarühmade akrediteerimise
piloteerimisega ja alates 2013. aastast on kutseõppeasutuse seadusega kirjeldatud
akrediteerimisprotsess kõigis õppekavarühmades läbitud. Uue kontseptsiooni rakendamisel
on võimalik määratleda nn nullpunkt, tähtaeg, millest alates antakse selleks ajaks kuueaastase
akrediteeringu saanud õppekavarühmadele koolis tähtajatu õppe läbiviimise õigus ja kõik
koolid peavad järgneva kuue aasta jooksul läbima järjekordse kvaliteedihindamise.
Õppekavarühmad, milles õppeasutusel on akrediteering kolmeks aastaks, läbivad
kordushindamise seni kehtinud korra alusel. Kui kordushindamise tulemusel saab õppeasutus
akrediteeringu kuueks aastaks, muutub õppe läbiviimise õigus tähtajatuks. Kordushindamiste
arvu seaduses ei piirata, kuid kõigi eelduste kohaselt ei saa õppekavarühm kolmandal katsel
enam akrediteeringut kolmeks aastaks, sest ilmnenud on õppeasutuse suutmatus väljatoodud
probleemidele lahendusi leida.
Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid uue kontseptsiooni järgi hindamisel on võrreldavad
varasemas akrediteerimisprotsessis kasutatuga. Erinevus on pigem hindamisfookustes ja
hindamisvaldkondade struktuuris. Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt hinnatakse
akrediteerimisel õppekasvatustöö, eestvedamise ja juhtimise, personalijuhtimise,
27
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
huvigruppidega koostöö ja ressursside juhtimise toimivust ja jätkusuutlikkust. Uues
kontseptsioonis määratletakse hindamisvaldkondadena: õppekavad ja õppekavaarendus,
õppimine ja õpetamine, õpetajad, eestvedamine ja juhtimine.
Uue kontseptsiooni kohaselt koostab hindamiskomisjon hindamisaruande, milles välja toodud
tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused on esmajoones tagasiside koolile, kuid ka
informatsioon selle pidajale ja ühiskonnale laiemalt. Kehtiva regulatsiooni järgi on seoses
õppekavade kohandatud liigituselt täieliku üleminekuga ISCEDi põhisele liigitusele
hindamisühikuks õppekavarühm32. Muudatusena kaalutakse võimalust akrediteerida ISCED F-
2013 õppesuundade põhiselt. Hindamise korralduses (hindamisühikud, komisjonide
koosseisud, ajakava) lähtutakse õppesuunda kuuluvate õppekavarühmade spetsiifikast ning
arvestatakse võimalusel koolide vajaduste ja eelistustega. Hindamise viib läbi ning
hindamisotsused võtab vastu sõltumatu kvaliteediagentuur.
Kuni uue regulatsiooni jõustumiseni kehtib üleminekuperiood, mille jooksul akrediteeritakse
sisult lähedasi õppekavarühmi koondavaid hindamisgruppe, kuid kutsehariduse
hindamisnõukogu võtab akrediteerimisotsused vastu ISCED-F 2013 õppekavarühmade kaupa.
Üleminekuperioodil pikendab haridus- ja teadusminister hindamisotsuste alusel õppe
läbiviimise õigust ISCED-F 2013 õppekavarühmas.
9. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega
määratud raamid
Õiguse haridusele näeb ette inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26. Põhjalikud reeglid
haridusega seoses on sätestatud ka MSKÕP art-tes 13 ja 14, lapse õiguste konventsiooni art-
tes 28 ja 29. PTESH art 10 käsitleb õigust kutseõppele. Riigi kohustus korraldada kutseõpet on
sätestatud PS § 29 lg-s 3. Haridus PS § 37 hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus- (s.o
koolieelsed lasteasutused), põhi- (s.o põhikoolid), kesk- (s.o gümnaasiumid ja
kutseõppeasutused) kui ka kõrghariduse (s.o ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), samuti on
hõlmatud kutse- ja huviharidus.
Valikuaasta regulatsioon aitab paremini realiseerida üht isiku põhiõigust, õigust haridusele,
lähtudes eelkõige hariduse individualistlikust aspektist. Valikuaasta regulatsioon annab
soovijatele võimaluse katsetada erinevaid elukutseid ning õppimisvõimalusi jõudmaks
selgusele tuleviku ameti ning arengutega ning seeläbi saada kasu omandatud haridusest ja
langetada õigeid valikuid tulevikus. Eeldatavasti väheneb seeläbi ka õpinguid katkestavate
isikute arv kuna valikud hariduse ja elukutse suhtes muutuvad tänu tõhusale abile
(tugispetsialistid, kärjäärinõustajad, pedagoogid, psühholoogid) teadlikumaks.
32
Vt Kutsestandardi lisa nr 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/116072016005
28
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse
hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral
toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide
vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist
mitmekesisust. Seejuures on õpetuse sisu ja haridussüsteemide korraldus liikmesriikide valida
ja Euroopa Liidu tasandi regulatsioone hariduse reguleerimiseks reeglina ei anta. Seega peab
riik ise pakkuma oma elanikkonnale parimaid lahendusi hariduse valdkonnas.
Ka Euroopa põhiõiguste harta, mis muutus siduvaks Lissaboni lepinguga, sätestab, et igaühel
on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet, mis toetab kõigi antud eelnõu
väljatöötamiskavatuses kavandatavate muudatuste vajalikkust (õppele ligipääs ja kvaliteet).
Kõige olulisem haridust käsitlev säte PS-s on § 37, mis sätestab igaühe õiguse haridusele
(inimõigus). Et tagada hariduse kättesaadavus, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal
vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi,
sealhulgas erakoole. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Õiguse haridusele ulatuse
kirjeldamisel on kasutatud nelja kriteeriumi: hariduse kättesaadavus (availability), juurdepääs
(accessibility), vastuvõetavus (acceptability) ja kohandatavus (adaptability). Nendest
kriteeriumidest lähtudes on võimalik kirjeldada õiguse haridusele teostamise tingimusi
kõikidel haridustasemetel (PS § 37 komm 27).
Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et igale Eesti elanikule on võimetekohane
haridus kättesaadav ja selleks on loodud kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas piisavalt
õppeasutusi. Õppeasutuse pidaja loob tingimused õppeasutuse toimimiseks ning tagab
õppeasutuse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Õppeasutuse juht ning õpetajad korraldavad
õppetegevust ja kujundavad õppija arengut toetava turvalise õpikeskkonna.
PS § 37 lõike 5 kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Haridus peab olema
kvaliteetne ja võimaldama iga inimese võimete parimalt mõeldavat väljaarendamist. Isikul
peab olema omandatud haridusest võimalik saada kasu selle ametliku tunnustamise kaudu.
Põhiseaduse alusel peab riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kättesaadavaks tehtav haridus
olema kvaliteetne ja võimaldama iga inimese võimete parimalt mõeldavat väljaarendamist.
Kavandatava valikuaasta ülesanne on toetada õppele ligipääsetavust ning rakendumine
tasemeõppe kaudu võimaldaks ka omandatud oskuste ja uue valmisoleku tunnustamist.
Hariduse kvaliteedi kohta kasutab EIK märksõna “efektiivne”, mis tähendab, et isikul peab
olema omandatud haridusest võimalik saada kasu selle ametliku tunnustamise kaudu (PS § 37
komm 26). Kvaliteedi tagamise süsteemi tõhustamine aitab tagada kutseõppe kvaliteeti ning
luua usaldust nii õppijate kui ühiskonna silmis laiemalt. Samuti toetab uus rahastamismudel
(eeskätt tulemusrahastamise komponendiga) suunda, millega ka riiklikul tasandil pööratakse
eraldiseisvalt kutseõppe efektiivsusele tähelepanu.
29
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
PS § 29 lg 3 järgi korraldab riik kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Antud säte
kohustab riiki võtma tarvitusele meetmeid, mis tagaksid võimalikult paljude inimeste
majandusliku aktiivsuse, sest inimeste töine panus aitab ühiskonda edasi viia ning kindlustada
selle üksikliikmete võimalusi eneseteostusele ja inimväärsele äraelamisele. EL õigus ning siduv
rahvusvaheline õigus näevad samuti ette kohustuse rakendada erinevaid poliitikaid ning
üksikmeetmeid tagamaks inimeste kõrget majanduslikku aktiivsust (vt EL lepingu art 3 lg 3,
ELTL art 145 jj; ESH art-d 1, konventsioon nr 122).
Tööhõivepoliitikaga tihedalt seotud, osaliselt selle osa, on riigi kohustus kujundada haridus- ja
täiskasvanuõppe süsteem, mis tagab majanduskeskkonna vajadustele vastavate ja sellega
kohaneda suutvate inimeste olemasolu (vt ka PSJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 38).
PS § 29 lg 3 paneb riigile kohustuse kujundada ka tulemuslik täiskasvanute ümber- ja
täiendõppesüsteem, mis võimaldab inimestel tööelu jooksul enda kutseoskusi täiendada ning
uusi õppida, ja selle abil kohaneda tööturu vajadustega. Tuleb tagada, et isikutele oleksid
õppevõimalused kättesaadavad – eksisteeriks vastavad teenused. Muu hulgas on riigil
kohustus võtta kasutusele erimeetmed ohustatud gruppide (pikaajalised töötud, vähenenud
töövõimega isikud, välismaalased) õppe ja oskuste osas, et nad saaksid siseneda või püsida
tööturul. Nii valikuaasta kui ühisõppekavade loomise võimalus toetab ligipääsu haridusele.
Hariduse kättesaadavaks tegemise eesmärgil peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal
pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Antud kohustus ei hõlma mitte üksnes üldhariduskoole,
vaid ka kutse- jms koole (PS § 37 komm 23). Uus rahastamise mudel aitab riigil tagada
kvaliteetse ning tulemuslikkusele suunatud kutseõppe regionaalse ligipääsetavuse ning
kättesaadavuse.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju
olulisus.
10. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse uute rahastamise põhimõtete rakendamisest
Sihtrühm, kellele mõju avaldub: Koolitustellimuse muutmise ja uue rahastamismudeliga
seotud muudatused mõjutavad kõiki kutseõpet korraldavaid riigi-, munitsipaal- ja erakoole
ning nende koolide pidajaid.
Täpsemalt on sihtrühmana võimalik esile tuua:
kutseõpet korraldavad õppeasutused, sealhulgas:
- riigi hallatavad 26 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli;
- 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust;
30
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
- 4 erakutseõppeasutust;
- kutseõppe tasemeõppes osalevad noored ja täiskasvanud, sh erivajadustega isikud, ca
25 000 õppijat aastas;
- kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtjad
- Eesti elanikud (alates 16. a), kes soovivad omandada kutset või erialast kvalifikatsiooni.
Kavandatav 1. Riikliku koolitustellimuse kaotamine
muudatus 2. Uute rahastamispõhimõtete ja mudeli rakendamine
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes:
valdkond: Koolidel tekkib võimalus paindlikumalt reageerida piirkonna tööjõuturu
Sotsiaalsed, nõudlustele, mis loob eeldused piirkonna konkurentsivõime tõusuks.
sh
demograafil Õppijate jaoks suureneb erialade valik piirkondlikes kutseõppeasutustes ja
ised mõjud: seeläbi paraneb ka kutseõppe kättesaadavus.
haridus ja Riigi seisukohalt tagatakse muudatusega kiirem reageerimine nii elanike kui
kultuur tööandjate poolsele haridusnõudlusele.
Koostöös tööandjatega koolitatakse tööjõudu kohapeal, mis loob eeldused
sisemigratsiooni vähendamiseks ning toetab sedakaudu regionaalarengut.
Mõju Mõju ulatust ja olulisust nii õppijate, koolide, tööandjate kui riigi jaoks võib
hinnata suureks ning ebasoovitavate mõjude riski väikeseks.
Edasine Mõju tulemuslikkust analüüsitakse igal aastal Eesti Hariduse Infosüsteemist
analüüs saadavate statistiliste andmete, piirkonna ettevõtjatelt saadava tagasiside ja
teiste sotsiaalsetelt partneritelt saadava info põhjal.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Haridus- ja Teadusministeeriumi kui kooli
valdkond: pidaja ülesandeks on riikliku koolitustellimuse koostamine lähtuvalt tööjõu
vajaduse prognoosidest (sh OSKA) ja erinevate osapoolte ettepanekutest.
Mõju
riigiasutuste Vajalik on tagada koolitusvajaduse täitmine ka prioriteetsetes, kuid õppijate
hulgas vähe populaarsetel erialadel. Seetõttu säilib vajadus anda ülesanded
ja
omavalitsus vastutusvaldkondades igale koolile eraldi ministri tegevustoetuse käskkirjaga
(riigikoolid) või halduslepinguga (munitsipaal- ja erakoolid), mis suurendab
üksuse
menetletavate dokumentide arvu. Samas annab selline korraldus tervikliku
korral-
ülevaate koolile esitatavatest ülesannetest ja tegevuse rahastamisest.
dusele Ministeeriumi halduskoormus muudatuse tagajärjel mõnevõrra kasvab.
Koolitustellimuse koostamine õppevaldkonniti vähendab ministeeriumi
töökoormust, kuna väheneb koolitustellimuse detailsus, samas suureneb
töökoormus seoses tegevustoetuse käskkirjade ja lepingute koostamisega, mis
tuleb koostada iga õppeasutuse kohta.
31
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Kohalikele omavalitsustele, kes on kooli pidaja rollis, toob muudatus kaasa
suurema paindlikkuse pakutavate õppekavade valikul ning võimaldab koolidel
kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike omavalitsuste
vajadustele tööjõu koolitamisel. Teised kohalikud omavalitsused on kaudsed
kasusaajad, kuna kutseõppe võimalused piirkonnas muutuvad paindlikumaks.
Mõju Sihtrühma suurus ja mõju ulatus riigiasutustele on suurdokumentide
menetlemisest tuleneva halduskoormuse tõttu.
Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Kuigi kooli pidajana tegutsevate
kohalike omavalitsuste arv on hetkel väike (kolm kohalikku omavalitsust), on
mõju olulisus antud sihtrühma jaoks siiski suur.
Edasine Koolitustellimuse kaotamise ja uue rahastamismudeli mõju koolide tegevusele
analüüs hinnatakse järgnevates valdkondades:
1. Analüüsitakse koolide korraldatava koolituse vastavust ühiskonna ja
tööturu ootustele ja vajadustele.
2. Analüüsitakse koolide eelarvete täitmist, kulude jaotumist
tegevusvaldkondade ja õppevaldkondade lõikes. Vajadusel korrigeeritakse
rahastamise aluseks olevate komponentide väärtusi ja õppevaldkondade
omavahelisi kalliduse proportsioone.
3. Analüüsitakse tulemusnäitajate täitmist ja selle mõju riigi strateegiliste
eesmärkide saavutamisele. Tulemusnäitajaid korrigeeritakse vastavalt
strateegiliste eesmärkide muutumisele või tulemusnäitajate täitmisega
koolide tegevuses ilmnenud probleemidele.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Nii era-, munitsipaal- kui riigi-
valdkond: kutseõppeasutustel suureneb võimekus reageerida paindlikult ja kiirelt tööturu
Majanduslik nõudlustele ning korraldada vastavalt nõudlusele nii taseme- kui täiendusõpet.
See avaldab positiivset mõju piirkondlikule tööturu olukorrale (rahuldatakse
mõju
kiiremini ja paindlikumalt nõudlust oskustööliste järele) ning suureneb
ettevõtete
tegevusele ettevõtete konkurentsivõime.
Mõju Eelnevale tuginedes võib sihtrühma suurust hinnata suureks, mõju ulatust
keskmiseks ning ebasoovitavate mõjude riski väikeseks.
Edasine 1. Analüüsitakse piirkondadesse loodud õppekavade ja koolituskohtade
analüüs vastavust riigi seisukohast oluliste õppevaldkondadega ning lähtuvalt
tulemustest kavandatakse sisendid koolide tegevustoetuse käskkirjadesse.
32
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
2. Analüüsitakse koolide koostööd tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teiste
sotsiaalsete partneritega.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Ettevõtetel suureneb võimalus piirkonnas
valdkond: vajalike töötajate koolitamiseks koostöös koolidega läbi sobilike paindlike
õppevormide (sh töökohapõhine õpe) rakendamise. Väheneb piirkondlik
Mõju
tööturu nõudlus oskustöö tegijate järele. Luuakse võimalused täiendavate
regionaal-
töökohtade loomiseks maapiirkondadesse läbi piirkonna inimeste koolitamise
arengule
kohapeal.
Kohalikud omavalitsused on esindatud koolide nõunike kogudes ja koostööd
on võimalik teha mitmel tasandil. Suurem paindlikkus õppe läbiviimisel
võimaldab koolidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike
omavalitsuste vajadustele tööjõu koolitamisel.
Mõju Eelnevale tuginedes võib muudatuse mõju hinnata suureks ning oluliseks,
ebasoovitavate mõjude riski aga väikeseks.
Edasine 1. Analüüsitakse piirkondadesse loodud õppekavade ja koolituskohtade
analüüs vastavust riigi seisukohast oluliste õppevaldkondadega ning lähtuvalt
tulemustest kavandatakse sisendid koolide tegevustoetuse käskkirjadesse.
2. Analüüsitakse koolide koostööd tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teiste
sotsiaalsete partneritega.
Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse õppele ligipääsu suurendamisest ning
individualiseerituma õppekorralduse rakendamisest
Potentsiaalse sihtrühma hindamisel on aluseks võetud järgmised aspektid:
- põhikooli lõpetavad erivajadusega noored (nt 2015/2016. õppeaastal 770 õppijat,
kellest 399 jätkas ka samal aastal kutseõppes);
- põhikooli lõpetanud, kes ei jätka järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdu
tööturule (3 - 5% põhikooli lõpetajaist, ca 600-700 noort aastas (Valk, 2016));
- gümnaasiumiastmel katkestajad (edasiõppijatest ca 1%, 2015/2016. õppeaastal 180
õppijat);
- kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestanud, keda on ca 25% (ca 1000 õppijat
aastas) ja osaliselt teised kutseõppe katkestajad (ca 19%, ca 4000 õppijat aastas).
Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15 – 29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega
osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016.
aastal 31 00033.
33
Mitte kõik NEET noored pole riskigrupp. Kõige levinum mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või
teiste pereliikmete eest, 2015. aastal oli selliseid noori NEET-noorte hulgas ligi 43%. Ca 1/3 NEET noortest on
33
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö,
kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu laiemat rakendamist), on valikuaasta
potentsiaalne sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isikut
õppeaastas.
Muudatusega on seotud enamik kutseõppeasutusi, sõltumata nende omandivormist.
Muudatus ei puuduta otseselt neid õppeasutusi, kus pakutakse peamiselt 5. taseme
kutseõpet, kus õppima asumise nõudeks on keskharidus (nt Tallinna Majanduskool) või väga
spetsiifilisi õppekavu (nt Tallinna Balletikool).
Ühisõppekavade potentsiaalse koguvalimi võib piiritleda järgmiselt:
- põhikoolide lõpetajad (2016. aastal kokku 11 259 õppijat), kellest kutseõppe
statsionaarses õppes jätkas 27%,
- kutsekeskharidusõppe õpilased, 2016/2017. õppeaastal 11 308 õpilast (EHIS);
- kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide ühisõppekavade juurutamine hõlmab gümnaasiume
ja kutseõppeasutusi, kes on huvitatud koostööst õppeprotsessi kaudu, kuid kelle jaoks
kutseõppeasutuse seaduses seni markeeritud võimalused õppekorralduslike erisustena ei
ole piisavad. Sihtrühm hõlmab esmajoones viit kooli kaunite kunstide valdkonnas, kuid ka
täiskasvanute gümnaasiume, mida on kokku 16.
Arvestades ühisõppekavade loomise ja rakendamise keerukust ning senist kogemust
kõrgharidusõppes, võib hinnata gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste ühisõppekavadel
õppivate õpilaste arvu aastaks 2025 suurusjärgus 5% kutsekeskharidusõppe õppuritest (ca 550
õppijat34).
Kavandatav 1. Luuakse valikuaasta regulatsioon, mis võimaldab sujuvat üleminekut
muudatus põhikoolist edasisse õppesse või tööturule
2. Luuakse õiguslik alus gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse
ühisõppekavade koostamiseks ja rakendamiseks
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Valikuaasta juurutamine tagab parema
valdkond: ligipääsu kutseharidusele neile põhikooli lõpetajatele, kes pole kindlad oma
Sotsiaalsed, erialavalikus ning kellel puudub selge motivatsioon õppes või tööturul koheselt
sh jätkamiseks. Samuti kuuluvad sihtrühma kutseõppe või gümnaasiumi
demograafil katkestanud õpilased ning haridusliku erivajadusega õppijad, kes vajavad
ised mõjud: erialavaliku selginemiseks ja õpingute jätkamiseks lisatuge. Valikuaasta
haridus ja sihtrühmaks on ka välispäritolu õpilastel, kes vajavad kutseõppes alustamiseks
kultuur täiendavat keeleõpet ja kohanemisaega kutseõppes pakutavate võimaluste ja
õppe korraldusega. Hinnanguliselt võiks potentsiaalsest sihtrühmast
töötud, st otsivad tööd. Haiguse või puudega noorte osatähtsus oli 2015. aastal ca 12%. Vt täpsemalt
https://blog.stat.ee/tag/neet-noored/
34
Aluseks on võetud 2016/17. õppeaasta kutsekeskhariduse õpilaste arv (11 308 õpilast)
34
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
valikuaastale iga-aastaselt jõuda 300–500 õppijat. Tuginedes eelnevalt
läbiviidud uuringutele välisriikides, on analoogsete programmide mõju
õpingutes või tööturul jätkamisele hinnatud positiivseks ning õpinguid jätkavad
50-80% sarnastes programmides osalejatest. Valikuaastat piloteeriti
esmakordselt 2016/2017 õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses, kus õpinguid
soovis jätkata ca 65% valikuaasta projektis osalenutest. Otsene positiivne mõju
sihtrühmale tuleneb ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi koordineeritud
teenuste osutamisest valikuaasta rakendamisel.
Kaudse positiivse mõjuna väheneb madala haridustasemega noorte arv, mis on
ühtlasi Elukestva Õppe Strateegia üks olulisematest eesmärkidest ning paraneb
noorte, iseäranis riskirühma kuuluvate noorte, osalemine tööhõives.
Ühisõppekavade rakendumise peamiseks kasusaajaks sihtrühmaks on
potentsiaalsed kutsekeskhariduse või gümnaasiumi õppekavale sisenejad, kel
soovivad mitmekesistada oma õpinguid ja kasutada erinevate koolitüüpide
pakutavaid võimalusi. Eeskätt puudutab muudatus kaunite kunstide valdkonda,
kus kutsekeskhariduse tasemel õppijate arv on ca 300 – 350. Muudatus (a)
vähendab õppija jaoks bürokraatiat ning (b) avardab õppimisvõimalusi ja
valikuid. Kaunite kunstide valdkonnas ei toetanud senine regulatsioon piisavalt
õppijate huvidest lähtuvaid õppekorralduslikke koostöölahendusi. Muudatus
loob täiendava koostöövõimaluse kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide
koostoimeks. Seni oli sarnaselt reguleeritud vaid rakenduskõrgkooli ja
kutseõppeasutuste koostöö.
Mõju Eelnevale tuginedes võib öelda, et kavandatavate muudatuste sihtrühmade
suurused on väiksed, kuid muudatuste mõju sihtrühmadele on oluline ning
ebasoovitavate mõjude risk väike.
Edasine Valikuaasta rakendumise (a) korralduse asjakohasust ja (b) otsese mõju
analüüs tulemuslikkust analüüsitakse järgmise kolme aasta vältel iga-aastaselt koolidele
osutatava toe vajaduse kaudu (SA Innove); koolide õppeaastat kokkuvõtvate
eneseanalüüsile tuginedes (koolid, analüüs HTM); Eesti Hariduse Infosüsteemist
osutatud tugiteenuste lõikes (HTM) ning läbi viiakse ka küsitlus valikuaastal
osalejate tunnetatud rahulolu määratlemiseks (koolid, analüüs HTM).
Ühisõppekava rakendumist gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste vahel
monitooritakse juhtumipõhiselt, kooli nõunike kogudes osaledes ning kooli
arengukava aruannete kaudu regulaarselt. Eraldiseisvalt põhjalikku
mõjuanalüüsi läbi ei viida.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Valikuaasta rakendamine toetab kohalike
valdkond: omavalitsusüksuste tööd erivajadusega või NEET noorte õpivalikute toetamisel
ning valmisoleku kujundamisel edasisse õppesse või tööellu siirdusmisel. See on
35
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Mõju üks alternatiivne võimalus kohaliku omavalitsuse enda poolt noorte hõiveks
riigiasutuste rakendatavatele tegevustele.
ja Valikuaasta rakendamine võib pikemas perspektiivis avaldada mõju madala
omavalitsus haridustasemega noorte(elanikkonna) arvu vähenemisele hõives ning
üksuse võimaldab eeskätt riskigruppi kuuluvatel noortel kujundada oma
korraldusel konkurentsivõimet.
e
Kaudne mõju riigiastusutele avaldub ressursside otstarbekas ristkasutuses, sest
valikuaasta rakendamisel osutatakse sotsiaal- ja haridusteenuseid õppija vaates
integreeritult.
Ühisõppekavade loomine riigiasutuste ja omavalitsusüksuste korraldusele
olulist mõju ei avalda. Küll aga võimaldab ühisõppekava loomine piirkonnas
mitmekesistada õppimisvõimalusi igale eagrupile ning luua eelduseid uute
koostöövormide tekkeks erinevate koolitüüpide lõikes hõlmates nii era-,
munitsipaal (sh täiskasvanute gümnaasiumid) kui riigikoole.
Mõju Sihtrühma väiksuse tõttu võib mõju hinnata keskmiseks. Kaudne positiivne
mõju avaldub riskirühma kuuluvate noorte hõivatuses.
Edasine Täiendavat analüüsi riigiasutustele või kohalikele omavalitsuste töökorraldusele
analüüs avalduvast mõjust ei kavandata.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Otsest ja olulist majanduslikku mõju
valdkond: ettevõtetele antud muudatusega ei kaasne. Kaudselt võimaldab valikuaasta
Majanduslik rakendamine vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu hõivatud
elanikkonna hulgas ning samuti mitte-töötavate ja õpingutest eemale jäänud
mõju
isikute hulka.
ettevõtete
tegevusele
Mõju Majanduslik mõju ettevõtetele on kokkuvõttes pigem väike.
Edasine Täiendav mõjuanalüüs ei ole vajalik, kuna mõju ettevõtete tegevusele on
analüüs kaudne ja väike.
Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse akrediteerimisprotsessi muudatuste rakendamist
Potentsiaalne sihtrühm: Akrediteerimissüsteemi muutmine puudutab lisaks kõigile
kutseõppeasutustele (sh riigi, era- ja munitsipaalkoolid) ja rakenduskõrgkoolidele, mis
kutseõpet läbi viivad35, ka akrediteerimist korraldavat asutust (SA Archimedes Eesti Kõrg- ja
Kutsehariduse Kvaliteediagentuur) ning koolide pidajaid
35
Kutseõppeasutusi on 2016/2017 õppeaastal kokku 33, sh 4 era-, 3 munitsipaal- ja 26 riigi hallatavat
õppeasuust ning kutseõpet läbiviivaid rakenduskõrgkoole on kokku 5.
36
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Kavandatav Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus
muudatus otseselt seotud õppe läbiviimise õigusega. 2017. a on uuendatud kutseõppe
õppekavarühmade akrediteerimise kontseptsiooni, mille kohaselt osaleb
õppekavarühmas õppe läbiviimise õigust omav kool edaspidi regulaarses
akrediteerimises, mis toimub vähemalt kord kuue aasta jooksul.
Akrediteerimise tulemus ei ole seotud õppe läbiviimise õigusega. Muudatuseks
on akrediteerimise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Eelnõu muudatus mõjutab pakutava õppe
valdkond: kvaliteeti ja kvaliteedi tagamist ning kvaliteedikultuuri arengut kutseõpet
Sotsiaalsed, pakkuvates õppeasutuses – kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides.
sh Hindamine võimaldab
demograafil - nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis oleval koolil saada tagasisidet
ised mõjud: õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks
haridus ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises
juhtimises;
- informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond)
kutseõppe vastavusest siseriiklike nõuete, arengukavaliste eesmärkide,
töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega.
Kavandatav muudatus toetab õppimiskeskse koolikultuuri arengut ja kutseõppe
usaldusväärsuse kujunemist.
Mõju Muudatuse mõju võib hinnata suureks ning ebasoovitavate mõjude riski
tagasihoidlikuks.
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Muudatus mõjutab kutseõppeasutuste
valdkond: personali ja organisatsiooniga seonduvat, kutseõppeasutused saavad tähtajatu
õppe läbiviimise õiguse juhul kui on saanud kuueaastase akrediteeringu.
Mõju
riigiasutuste Akrediteerimissüsteem tervikuna aitab kaasa kutseõppeasutuste maine
ja kohalike kujundamisele ning tõstab usaldusväärsust potentsiaalse sihtrühma silmis.
omavalitsus Kohalikele omavalitsustele avaldub muudatus mõju eeskätt niivõrd kuivõrd nad
te asutuste on kooli pidaja rollis.
korraldusel Muudatus mõjutab kvaliteedihindamist korraldava asutust (SA Archimedes
e Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA)), kes peab muutma
hindamise korraldust.
Mõju Sihtrühma suurust võib hinnata keskmiseks, ebasoovitavate mõjude riski
väikeseks, kuid mõju ulatust suureks.
37
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Muudatusel on pikaajaline kaudne mõju
valdkond: majandusele seoses kutseõppe lõpetajate konkurentsivõimega ja nende
oskuste tööturu vajadustele vastavusega. Samuti on mõju erakoolide pidajaile,
Mõju
kelle halduskoormus väheneb, sest nad ei pea pidevalt taotlema tegevuslubasid
majandusel
kui õppeasutust on positiivselt hinnatud ja saanud tähtajatu õiguse õpet läbi
e
viia.
Mõju Oluline oodatav mõju on
1. Sotsiaalne
2. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele
Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, et kujundava hindamisega ei
suudeta tagada piisavat kontrolli ja õppe kvaliteedi taset. Riski
maandamiseks nt puuduste korral õppe kvaliteedis, saab haridus- ja
teadusminister endiselt otsustada, kas koolile antakse puuduste
likvideerimiseks uus tähtaeg ning toimub kordusakrediteerimine või
HTM algatab õppe läbiviimise õiguse äravõtmise.
3. Pikaajaline kaudne mõju on majandusele kuivõrd õppe kvaliteet
mõjutab lõpetajate oskuste taset.
11. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Koolide halduskoormus võib sõltuvalt koolist suureneda tulenevalt vajadusest paindlikult ja
kiiresti reageerida tööturu koolitusvajadusele seoses koolituste planeerimise, uute
õppekavade väljatöötamise ja koolituste korraldamisega. Vastavad kulusd on arvestatud
koolide baasrahastamise komponenti.
Eeldatavalt suureneb tugiteenuste osutamisega seotud töötajate arv ja tegevuse maht, kuid
selle põhjuseks on rahastamise mahu kasv, mis võimaldab koolidel neile ka praegu sätestatud
kohustusi paremini täita.
Tulemusnäitajate täitmise ja arvestamisega koolidele täiendavat töökoormust ei teki, kuna
tulemusnäitajate täitmise aluseks olevaid statistilisi andmeid kogutakse ka praegu ja nende
arvestamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Valikuaasta ega ühisõppekava võimaluse loomine gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel
rakendamine ei too kaasa täiendavat halduskoormust ettevõtetele ega kodanikele. Pigem on
antud juhul tegemist koolide halduskoormuse mõningase kasvuga, mis eeldab
õppekorralduslike dokumentide loomist ning sihtrühma täiendavat teavitamist.
38
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
AKREDITEERIMINE
Halduskoormust ettevõtetele või kodanikele muudatuse rakendamisega ei kaasne, küll aga
püsib hindamisprotsessi läbiviimisega seotud info ning dokumentatsiooni haldamise koormus
akrediteerimist korraldaval asutusel ning teostavatel isikutel. Väike mõju on erakoolide
pidajaile, kuivõrd positiivse hindamistulemuse puhul saavad erakoolide pidajad tähtajatu
tegevusloa ja teatud kindluse õpet pakkuda ning ei pea eraldi taotlema tegevusloa
pikendamist.
12. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja
tulud
KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE
Koolitustellimuse kaotamise ja uue rahastamismudeli rakendamisega kaasnevad täiendavad
riigieelarvelised kulutused kutseõppeasutuse seaduses kehtestatud tugiteenuste tagamiseks,
erivajadustega isikute õppe paindlikumaks korraldamiseks, koolide haldamisega seotud
eelarve korrigeerimiseks ning tulemusrahastamise rakendamiseks. Kutseõppe läbiviimise
komponendi rakendamiseks on vajalik täiendavalt 3,25 miljonit eurot. Tulemusrahastamise
rakendamiseks on kavas taotleda riigieelarvest täiendavalt 2019. aastaks 6 miljonit eurot,
2020. aastaks 12 miljonit eurot ja 2021. aastaks 18 miljonit eurot. Kutseõppe kättesaadavuse
komponendi rahastamine, mudelis kavandatud kujul nõuab täiendavalt 0,6 miljonit.
Rakendamise järgselt kujuneb kutsehariduse riigieelarvelise rahastamise mahuks ilma
õpetajate palgatõusu vahenditeta 2021. aastal ca 84 miljonit eurot.
ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS
Valikuaastale rakendatakse kutseõppe tasemeõppele kohalduvat rahastamismudelit. Kuid
igale valikuaasta õppijale rakendub erivajadusega õppijate rahastamise põhimõte, mis
võimaldab põhjalikku pedagoogilist sekkumist. Argumendiks on individualiseeritud õppe
kulukus ning mitme tugispetsialisti pidev kaasatus õppeprotsessi vältel. Seega on valikuaasta
läbiviimise kulud seotud rahastusmudelis osutatud täiendava lisaressursi vajadusega
tugiteenuste rakendamiseks kavandatud mahus. Põhjaliku pedagoogilise sekkumise korral on
kogukulu ühe õppija kohta 2860 eurot (sisaldab nii õpetaja tööjõukulu kui tugipersonali
vajadust). Hinnanguliselt ulatub valikuaasta potentsiaalne õppijate arv 300 kuni 500 õppijani
aastas.
Ühisõppekavade loomise võimaluse andmine kutseõppeasutustele ja gümnaasiumidele ei
eelda otseselt täiendavaid lisavahendeid, kuivõrd eelarve planeerimise suutlikkust kahe
koolitüübi koostöös. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 33 lg 2 alusel on ühisõppekava
koostamise aluseks koolidevaheline koostööleping, kus on kokku lepitud ühisõppekava
koostamise, selle alusel toimuva õppe korraldamise (sh rahastamise) ja lõpudokumentide
väljastamise üksikasjades.
39
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
AKREDITEERIMINE
Muudatused akrediteerimissüsteemis ei too kaasa täiendava ressursi vajadust. Pikemas
perspektiivis ühtlustub eelarve kasutuse jaotus aastate lõikes. Senise kindla intervalli – kolm
või kuus aastat – asemel on protsess juhtumipõhine ning enam ajaliselt hajutatud.
13. Edasine mõjude analüüs
Iga muudatuse mõju edasine analüüs on avatud punktis 11. Täiendava põhjaliku mõjuanalüüsi
läbiviimise vajadust kavandatavate muudatuste kontekstis ette ei näe.
Valikuaasta ja ühisõppekavade puhul tuginetakse nii rahvusvahelisele kogemusele, arengutele
kui reaalsele vajadusele, mida on kirjeldatud punktides 4, 5 ja 8 ning edasist analüüsi punktis
11, mis tagab regulaarse ülevaate muudatuste rakendamisest. Seetõttu täiendav põhjalik
mõjuanalüüs ei ole vajalik. Akrediteerimisprotsessi muutmisel tugineti rahvusvahelisele
kogemusele ja protsessis osalevate poolte tagasisideküsitluse tulemustele ning täiendava
mõjuanalüüsi läbiviimist ei kavandata.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise
tegevuskava
14. Valitav lahendus
Kokkuvõtvalt muudatused ning nendega saavutatav olukord.
1. Koolitustellimuse kaotamine ja rahastamise muutmine kutseõppeasutuse
seaduses ning vastavate määruste muutmine. Muudatusega tagatakse olukord,
kus koolid saavad kiirelt reageerida haridusnõudlusele ja tööturu vajadustele, sh
OSKA ettepanekutele. Suureneb koolide autonoomia ja vastutus ühiskonnale
vajalike inimeste koolitamisel. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma
läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Koolide
rahastamine on baasrahastamise osas stabiilne ega sõltu pelgalt õpilaste arvu
muutustest. Tulemusrahastamise komponent sõltub aga tulemusindikaatorite
täitmisest. Koolidele tegevustoetuse eraldamiseks on välja töötatud mudel, mis
võimaldab erinevate komponentide hinnastamisega igale koolile tegevustoetuse
mahu välja arvutada. Raamatupidamisarvestus hakkab toimuma endise
õppekavarühma põhise arvestuse asemel õppevaldkonniti, mis on piisav analüüsiks
ning võimaldab vajadusel ka muutusi rahastamismahu arvestamisel.
2. Valikuaasta sidumine teise taseme kutseõppe tasemeõppega. Muudatuse
rakendamisel luuakse kutseõppeasutuste kaudu paindlik tasemeõppesse sisenemise
võimalus (edaspidi valikuaasta). Eeskätt on see vjaalik sihtrühmale, kes võimete- või
40
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole pääsenud
seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või
gümnaasiumis. Samuti on valikuaasta mõeldud erivajadusega õppijaile täiendava
valmisoleku kujundamiseks järgmisele õppetasemele siirdumiseks või välispäritolu
õppijaile, kelle keeleoskus ei võimalda õppe alustamist eesti keeles. Õpilasi
toetatakse (a) individuaalse ja grupinõustamisega, (b) erinevaid erialasid tutvustava
praktilise õppe ja töökohal õppimise pakkumisega ning (c) vajadusel
tasandusõppega üldharidusliku sisuga moodulites. Valikuaastale sisenejal on
õpilase staatus, mis tagab vajadusel tasemeõppe õpilasele kohalduvad toetused.
Vähemalt 50% valikuaasta läbinutest jätkab õpinguid või siirdub tööturule
valikuaasta läbimisele vahetult järgneva aasta jooksul.
3. Ühisõppekavade võimaldamine gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse koostöös.
Muudatusega luuakse võimalus kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite
ühisõppekavade loomiseks, mis annab õpilastele avaramad valikud võimetekohase
õppekava läbimiseks keskhariduse tasemel. Koolide koostöö suurendab
valikuvõimalusi nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste õpilaste jaoks ning tõstab
keskhariduse omandanute konkurentsivõimet tööturul. Õppe läbiviimise õiguse
andmise, pikendamise ja akrediteerimise korralduse regulatsiooni muutmine
kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ja akrediteerimise tingimusi ja korda
reguleerivas haridus- ja teadusministri määruses. Õppe läbiviimise õiguse
pikendamine seotakse lahti akrediteerimisest, kord 6-aastase akrediteeringu saanud
valdkondades antakse koolidele tähtajatu õppe läbiviimise õigus.
4. Akrediteerimisprotsessi muutmisega tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri
arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Protsess lähtub
kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene
seos akrediteerimise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Akrediteerimine
mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised
mittevastavused ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) algatab järelevalve ja
vajadusel õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. Selle põhimõtte rakendamine eeldab
muudatusi õigusaktides.
14.1. Töötatakse välja uus 14.2. Muudatused tehakse senise X
tervikseadus seaduse struktuuris
14.3 Selgitus Tervikseaduse välja töötamiseks vajadust pole, sest muudatused pole nii
mahukad.
15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
1) Kutseõppeasutuse seadus
2) Erakooliseadus
41
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
3) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „ Kutseharidusstandard“
4) Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2014. a määrus nr 28 „Kutseõppe rahastamise
põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ ning selle
lisa „Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe
ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid“
5) Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku
koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“
6) Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe
tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord
16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Seaduseelnõu väljatöötamisse kaasatakse SA Innove, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur, SA Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, kutseõppeasutuste
juhid jt olulised kutsehariduse arenguid mõjutavad sotsiaalpartnerid, sh Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning huvitatud erialaliidud. Samuti on eelnõu
valmimisel kaasatud kohalike omavalitsuste kui kooli pidajate esindajad,
Sotsiaalministeeriumi ning selle hallatavate asutuste (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
ja Töötukassat) esindajad. Samuti küsitakse eelnõu väljatöötamisel teiste ministeeriumide
arvamust ning tagasisidestatakse saadud ettepanekud.
Valminud eelnõu arutelud ja kooskõlastamine partneritega jääb ajavahemikku veebruar
2018 - juuni 2018
17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Täiendavat mõjuanalüüsi käesolevate muudatuste kontekstis ei kavandata.
18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Täiendavat kontseptsiooni ei
kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata.
koostatakse eelnõu kontseptsioon)
19. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Kutseõppeasutuse seaduse
kooskõlastamise aeg muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamise ja avaliku
konsultatsiooni toimumise
aeg: juuni 2018
20. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1.jaanuar 2019
21. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Mari Tikerpuu
Kutsehariduse osakonna
peaekspert
[email protected] , tel
7 350 126
Teet Tiko
Kutsehariduse osakonna
asejuhataja
42
Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
Haridus- ja teadusministeerium
[email protected], tel 7 350
273
Rita Siilivask
Kutsehariduse osakonna
nõunik
[email protected], tel
7 350 226
Hilje Arukuusk
Õigusosakonna jurist
[email protected], tel
7350 142
43