dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. detsember 2017
Viit
1-12/507-1
Registreeritud
12. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus.bdoc1033 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/17-1456 - Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e21f4ac-a0cf-4895-963e-1ae25a4f528f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1e21f4ac-a0cf-4895-963e-1ae25a4f528f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Tartu Linnavalitsus 11.12.2017 nr 8-1/17/5393 Tallinna Linnavalitsus Väike- Maarja Vallavalitsus Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Seoses vajadusega kaasajastada kutsehariduse rahastamise põhimõtteid, luua paindlikke ligipääsuvõimalusi kutseõppele ning uuendada akrediteerimissüsteemi lähtuvalt Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kutseharidusprogrammis seatud kutseharidussüsteemi arenguvajadustest, ootame teie kooskõlastust ja ettepanekuid käesoleva kirja lisas olevale kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele 15. jaanuariks 2018. a. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisa: Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus_21.11.2017.pdf Arvamuse avaldamiseks: SA Innove, SA Kutsekoda, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Mari Tikerpuu 7350 126 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk ...................................................................... 2 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid.............................................................. 9 III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ................................. 17 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ......................................... 19 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. ................... 30 VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava........ 40 1 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Käesoleva väljatöötamiskavatsuse keskmes on kolm ulatuslikumat teemat:  Kutsehariduse koolitustellimuse ja rahastamispõhimõtete muutmine.  Kutseõppele parema ligipääsu ning individualiseerituma õppekorralduse tagamine, sh katkestamist ennetavate meetmete parem rakendamine ning seeläbi ka lõpetajate konkurentsivõime tõstmine ja edasiõppimise valmiduse toetamine.  Kutseõppe kvaliteedi tagamise protsessi uuendamine. Probleemide kirjeldus on alljärgnevalt ning dokumenti läbivalt esitatud plokkidena: koolitustellimus ja rahastamine, õppele ligipääs ja individualiseeritum õppekorraldus ning akrediteerimine. KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE 1. Riigi poolt tellitavad õppekavarühmapõhised koolituskohad ei suuda rahuldada tänase tööjõuturu kiirelt muutuvaid vajadusi. Kehtiv kutseõppeasutuse seadus (edaspidi KutÕS) võeti vastu 2013. aastal. Kutseõppe riiklik koolitustellimus on reguleeritud seaduse 8. ja rahastamine 9. peatükis. Riigi poolt tellitavad koolituskohad on muutumas takistuseks koolide võimekusele kiirelt reageerida muutustele tööjõuturul. Eriti terav on see probleem väljaspool Tallinna, kus maakonnas on üldjuhul ainult üks kutseõppeasutus. Maakonna kutseõppeasutuselt oodatakse kiiret reageerimist muutustele piirkonna tööjõuturul. Samuti peab olema koolil võimalus reageerida õppida soovijate eelistustele. Ka siin on saanud takistuseks riigi poolt tellitavate koolituskohtade arv, mis ei võimalda õpet paindlikult korraldada. Õppekavarühma põhisest riiklikust koolitustellimusest loobumine toob kaasa vajaduse muuta ka kutseõppeasutuste rahastamist. 2. Kutseõppeasutustes õppekasvatustöö läbiviimist rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel, mis on otseselt seotud varasemalt esitatud koolitustellimuse täitmisega. Koolitustellimuse muutumise tulemusel võib kooli eelarve järsult langeda ning koolil tekivad raskused seadusega pandud ülesannete täitmisel. Samuti ei võimalda ebastabiilne rahastamine koolil pikemaajalisi tegevusi kavandada. Kutseõpet korraldavate koolide rahastamise aluseks on riiklik koolitustellimus, mis KutÕS § 44 lõike 2 kohaselt on riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arv tasemeõppes õppekavarühmade ja täiendusõppes kursuste kaupa. Koolituskohta 2 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium rahastatakse õppekavarühmade lõikes Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud rahastamispõhimõtete ja –komponentide alusel. Alates 2018. aastast on kavas alustada kutseõppe uute rahastamispõhimõtete osalist rakendamist, mis võtab paremini arvesse kutseõpet korraldavate koolide erisusi ning kutseõppes osalevate sihtrühmade, sh erivajadustega isikute, individuaalseid vajadusi õppe edukaks läbimiseks. Uute rahastamispõhimõtete lõplikuks rakendamiseks on vajalik muuta kehtetuks KutÕSi peatükk 8, mis sätestab riikliku koolitustellimuse põhimõtted ja muuta 9. peatükki, mis reguleerib koolide rahastamist. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS 3. Kutsehariduse katkestajate suur osakaal viitab uuringutele tuginedes nii ebateadlikele erialavalikutele kui ka paindlike ligipääsuvõimaluste puudumisele kutseõppe tasemeõppesse siirdumisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud analüüsi1 põhjal võib väita, et iga õpitud aasta aitab inimesel paremini toime tulla enda tervise eest hoolitsemise, majandusliku heaolu ning tööalase karjääri kujundamisega. Kõige haavatavamas olukorras tööturul on põhiharidusega inimesed, nende hõive on madalam ning sissetulekud väiksemad. Õpingute lõpetamine annab olulise palgalisa võrreldes nendega, kes on oma õpingud katkestanud (Leppik, 2017) 2 . Anspal jt (2011) 3 uurisid õpingute katkestamisest tulenevalt potentsiaalselt saamata jäänud tulusid ja kulusid (sh palgatulu, maksutulu, oodatava eluea ning tervise kvaliteediga seonduvaid kulusid, kuritegevusega ning töötuskindlustuse, töötutoetuse ja sotsiaaltoetustega seotud kulusid) ning jõudsid järeldusele, et kui keskmine põhikooli lõpetaja jätkaks õpinguid keskhariduse tasemel ning selle omandaks, oleks see ühiskonnale tervikuna majanduslik kasu. Autorid jõudsid järeldusele, et iga meedet, mis suunab põhikooli lõpetajaid edasi õppima ning mille kulu inimese kohta jääb alla 78 tuhande euro piiri, võiks lugeda riigi seisukohalt pikas perspektiivis kasumlikuks. Eestis jääb haridustee lühikeseks eeskätt madala õpitulemusega noortel, kellest enamus on astunud kutseõppesse (Valk, 2016). Kutseõppe esimesel aastal on viimase viie aasta jooksul õpingud katkestanud ligi neljandik õppijaist (EHISe andmetel), samas ei jätka ligi 5% põhikooli järgselt samuti õpinguid. Põhikoolijärgsete haridusvalikute 1 Valk, A. (2016). Madala haridustasemega noored. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_madala_haridustasemega_noorte_osakaal.pdf 2 Leppik, M. (2017). Kutse- ja kõrghariduse 2005.-2014. aastal lõpetanute edukus tööturul aastal 2015. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/edukus_tooturul_analuusidok_toim_003.pdf 3 Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kraut, L., Räis, M. L., Seppo, I. (2011). Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium. http://dspace.ut.ee/handle/10062/40786 3 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium uuringust4 selgus, et neist, kelle keskmine hinne on alla 3,3, läks kutsekeskharidust omandama ligi 70%. Samaaegselt siirdus kutseõppesse vaid 2% lõpetajatest, kelle keskmine hinne ületas 4,6. Ligi veerandile nendest, kes asusid 2014. aastal omandama kutsekeskharidust, oli põhikooli lõpuklassis määratud hariduslik erivajadus, samal ajal kui üldkeskharidust omandama siirdunute hulgas oli see näitaja 1% (Räis jt, 2016)5. Mida madalam on põhikooli lõpetamise keskmine hinne, seda suurem on tõenäosus, et kutsekeskhariduse õpingud katkestatakse. Õpilastest, kelle keskmine põhikooli lõpetamise hinne oli madalam kui 3,29, katkestab juba esimesel õppeaastal kutsekeskhariduse õpingud 39,3% (Valk, 2016). Läbimõeldud erialavaliku tegemisel on oma roll nii karjääriõppel, -infol kui nõustamisel, mis on seatud eraldi programmi näol riiklikuks prioriteediks Eesti elukestva õppe strateegia (Edaspidi EÕS) rakendamisel. Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamise (Civitta, 2017) 6 kohaselt ei hinda aga 64% uuringus osalenud lapsevanematest karjäärinõustaja poole pöördumist vajalikuks ning üle 80% leiab, et kokkupuude karjäärispetsialistiga on lapsel eeldatavalt kooli kaudu. Erivajadusega lapse vanemate hulgas ei tea aga üle kolmandiku vastajatest, kelle poole pöörduda. Lastest, kes uuringus leidsid, et karjäärinõustajaga vestlemisest oli vaid natukene abi või ei olnud sellest üldse kasu, tõid peamise põhjendusena välja, et info oli liialt üldsõnaline ja vähene ning ei aidanud neil teha edasisi karjäärivalikuid. Vale või ebateadlik erialavalik on aga üks olulisemaid põhjuseid, miks katkestatakse kutseõpingud (Espenberg, 2012, Reinhold, Vaher, 20137). Eelnevat kokku võttes võib väita, et kutseõppesse siirduv põhikoolilõpetaja on üldjuhul pigem madala õpiedukusega ning teadliku karjäärivaliku toetamine põhikoolis ei pruugi olla erialavalikuks piisav. Viimast eeskätt erivajadusega õppija puhul, kelle karjäärivalikutes omab olulist rolli lähivõrgustik. 4. Kehtiv kutseõppeasutuse seaduse regulatsioon ei võimalda kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite ühisõppekavu, küll aga ühisõppekavu erinevate kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste vahel. 4 Järve, J., Seppo, I., Räis, M.L. (2016). Põhikoolijärgsed haridusvalikud. Tartu: Eesti rakendusuuringute keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_pohikoolijargsed_haridusvalikud_30112016.pdf 5 Räis, M. L.; Kallaste, E., Sandre, S..L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium. http://hdl.handle.net/10062/55400 6 Civitta (2017). Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine. Civitta, HTM. https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_1.pdf 7 Reinhold, M., Vaher, K. (2013). Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2012/13. õppeaastal. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40731/Kutsehar_Stat12_13.pdf?sequence=1 4 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames tehtud ülevaade „Töö ja oskused 2025“ rõhutab võtme- ja üldpädevuste aina olulisemaks muutumist tuleviku tööturul. Samuti vastab paindlikum ja mitmekülgsem kutseõpe sihtgruppide ootustele. 2013. a kutseõppeasutuse seaduse muudatusega muudeti õppekavade süsteemi, riiklike õppekavadega hakati reguleerima vaid kutsekeskharidusõppe õppekavade sisu, muude õppeliikide puhul koostatakse üksnes kooli õppekavu. Igas riiklikus õppekavas esitatakse määruse lisana eraldiseisvad üldõpingute moodulid 30 EKAPi mahus, mille sisu on sama erialast sõltumata. Suureks sisuliseks muudatuseks oli üldharidusõpingute osaline lõimimine erialaõppega. Pool üldharidusõppe mahust (30 EKAP) riiklikes õppekavades on lõimitud erialaõppega. Selle põhimõttelise muudatuse eesmärk oli seostada üldharidusõpingud tihedamalt erialaõppega, uus lähenemisviis nõuab õpetajatelt uusi teadmisi ning koostööd kutseõpetajate ning üldõpingute õpetajate vahel. Samuti on probleemiks lõimitud õpingute läbipaistvus. Selleks, et tagada lõpetajatele edukalt tööturul rakendumiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud ning edasiõppimisvõimekus, on otstarbekas kutseharidusstandardiga ühelt poolt kehtestada kõigile kutsekeskhariduse õppekavadele ühine kohustuslik üldharidusõpingute sisu, kuid teisalt pakkuda ka üldharidusliku sisuga õpinguteks erinevaid valikuid mahu või õppevormi lõikes, arvestades õpilase individuaalsust, edasiõppimissoove ja erialaspetsiifika vajadusi. Ühisõppekavad gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel on üheks paindlikuks võimaluseks õpinguid korralduslikult ning sisuliselt individualiseerida ning õppesisu kutse- või üldhariduslike õpingutega oluliselt rikastada. Ühisõppekavade koostamise vajadus on tekkinud eeskätt muusikaõpet pakkuvatel kutseõppeasutustel ja gümnaasiumidel silmas pidades õpilaste huve, kes omandavad samaaegselt keskharidust gümnaasiumis ja eriala kutseõppeasutuses. Praegune olukord, kus õpilased õpivad korraga kahel keskhariduse taseme õppekaval, gümnaasiumis ja kutsekeskhariduses, on ebamõistlik dubleerimine. Ühisõppekavade loomine gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel arvestaks ka täiskasvanute gümnaasiumis õppiva sihtrühmaga, kel avaneks võimalus samaaegselt keskharidusega omandada ka eriala. Kehtiv regulatsioon ei võimalda gümnaasiumi ja kutsekooli koostööks piisavat paindlikkust. Üldharidusõpingute kohustusliku sisu ja mahu piirangud on liialt jäigalt reguleeritud nii kutseõppe riiklikes õppekavades kui ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas, mistõttu puudub seni ka hea praktika. Väiksemas mahus on rakendatud erialaõpet gümnaasiumi valikõppeainetena. Küll aga pole vastupidine koostöö seni tulemusliku väljundini jõudnud. Ühe lahendust vajava probleemina ühisõppekava rakendamisel võib esile tuua ka omandatava kvalifikatsiooni küsimuse: kas õppija omandab üld- või kutsehariduse või sisuliselt mõlemad. 5 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium AKREDITEERIMINE 5. Kutseõppe kvaliteedi tagamise mehhanismide ja põhimõtete ning õppe läbiviimise õiguse regulatsiooni ajakohasus. Kutseõppeasutuse senises kvaliteedihindamises puudub meede, millega saaks anda koolidele vajalike parenduste suhtes tagasisidet, ilma, et see mõjutaks kooli õigust õpet läbi viia. Selline süsteem ei toeta piisavalt ausa, enesekriitilise, parendustele suunatud tagasiside andmist hindamisprotsessis. Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus otseselt seotud õppe läbiviimise õigusega. 2017. a on uuendatud kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise kontseptsiooni, mille kohaselt osaleks õppekavarühmas õppe läbiviimise õigust omav kool edaspidi regulaarses hindamises, mis toimub vähemalt kord kuue aasta jooksul. Hindamise tulemus ei oleks kontseptsiooni järgi seotud õppe läbiviimise õigusega. Kvaliteedi hindamise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest võimaldab suurendada hindamise arengut toetavat iseloomu. Kolmeaastane akrediteering ei pruugi tähendada mittevastavust riiklikele regulatsioonidele, vaid uusi arenguvajadusi ja -võimalusi. 2. Sihtrühm KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Koolitustellimuse muutmise ja uue rahastamismudeliga seotud muudatused mõjutavad kõiki kutseõpet korraldavaid riigi-, munitsipaal- ja erakoole ning nende koolide pidajaid. Täpsemalt on sihtrühmana võimalik esile tuua: - kutseõpet korraldavad õppeasutused, sealhulgas: - riigi hallatavad 26 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli; - 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust; - 4 erakutseõppeasutust; - kutseõppe tasemeõppes osalevad noored ja täiskasvanud, sh erivajadustega isikud, ca 25 000 õppijat aastas; - kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtjad ja kogu Eesti tööturg, sh täiskasvanud tööealine. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Õppele paindlikuma ligipääsu tagamisega ning individualiseerituma ja koolidevahelisel koostööl põhineva õppekorraldusega seotud muudatused puudutavad lisaks kõigile kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele valikuaasta puhul järgmisi sihtrühmi: 6 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium - esmajoones põhikooli lõpetavad erivajadusega noored (nt 2015/2016. õppeaastal 770 õppijat, kellest 399 jätkas ka samal aastal kutseõppes); - põhikooli lõpetanud, kes ei jätka järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdu tööturule (3 - 5% põhikooli lõpetajaist, ca 600-700 noort aastas (Valk, 2016)); - gümnaasiumiastmel katkestajad (edasiõppijatest ca 1%, 2015/2016. õppeaastal 180 õppijat); - kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestanud, keda on ca 25% (ca 1000 õppijat aastas) ja osaliselt teised kutseõppe katkestajad (ca 19%, ca 4000 õppijat aastas). Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15 – 29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016. aastal 31 0008. Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö, kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu tekitamist), jääb valikuaasta potentsiaalne sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isiku juurde õppeaastas. Ühisõppekavade potentsiaalne sihtrühm on: - põhikoolide lõpetajad (2016. aastal kokku 11 259 õppijat), kellest kutseõppe statsionaarses õppes jätkas 27%, - kutsekeskharidusõppe õpilased, 2016/2017. õppeaastal 11 308 õpilast (EHIS); - kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide ühisõppekavade juurutamine hõlmab gümnaasiume ja kutseõppeasutusi, kes on huvitatud koostööst õppeprotsessi kaudu, kuid kelle jaoks kutseõppeasutuse seaduses seni markeeritud võimalused õppekorralduslike erisustena ei ole piisavad. Sihtrühm hõlmab esmajoones viit kooli kaunite kunstide valdkonnas, kuid ka täiskasvanute gümnaasiume, mida on kokku 16. Arvestades ühisõppekavade ühitamise keerukust ning senist kogemust kõrgharidusõppes, võib hinnata gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste ühisõppekavadel õppivate õpilaste arvu aastaks 2025 suurusjärgus 5% kutsekeskharidusõppe õppuritest. AKREDITEERIMINE Akrediteerimissüsteemi muutmine puudutab lisaks kõigile kutseõppeasutustele (sh riigi, era- ja munitsipaalkoolid) ja rakenduskõrgkoolidele, mis kutseõpet läbi viivad 9 , ka kvaliteedi hindamist korraldavat asutust (SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur) ning koolide pidajaid. 8 Mitte kõik NEET noored pole riskigrupp. Kõige levinum mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, 2015. aastal oli selliseid noori NEET-noorte hulgas ligi 43%. Ca 1/3 NEET noortest on töötud, st otsivad tööd. Haiguse või puudega noorte osatähtsus oli 2015. aastal ca 12%. Vt täpsemalt https://blog.stat.ee/tag/neet-noored/ 9 Kutseõppeasutusi on 2016/2017 õppeaastal kokku 33, sh 4 era-, 3 munitsipaal- ja 26 riigi hallatavat õppeasuust ning kutseõpet läbiviivaid rakenduskõrgkoole on kokku 5. 7 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Muudatused kutsehariduse koolitustellimuses ja rahastamispõhimõtetes tagavad olukorra, kus: 1. Koolid saavad kiirelt reageerida haridusnõudlusele ja tööturu vajadustele, sh OSKA ettepanekutele. Suureneb koolide autonoomia ühiskonnale vajalike inimeste koolitamisel kokkulepitud koolitusmahtude ja valdkondade piires. Samas säilib kooli pidaja ja sotsiaalsete partnerite roll ja vastutus koolitusmahtude ja eesmärkide määratlemisel. 2. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastamiseks. Koolide rahastamine on baasrahastamise osas stabiilne ega sõltu pelgalt õppijate arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponent sõltub aga ainuüksi sellest, kui head on kooli tulemused Vabariigi Valitsuse tasandil kokku lepitud indikaatorite alusel. Koolidele tegevustoetuse eraldamiseks on välja töötatud mudel, mis võimaldab läbi erinevate komponentide hinnastamise igale koolile tegevustoetuse mahu välja arvutada. Raamatupidamisarvestus hakkab toimuma endise õppekavarühma põhise arvestuse asemel õppevaldkonna põhiselt, mis võimaldab ja on piisav analüüsiks ning vajadusel ka muutusteks rahastamismahu arvestamisel. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALSIEERITUM ÕPPEKORRALDUS Õppekorralduslikud muudatused tagavad olukorra, kus: 1. Kutseõppeasutused pakuvad paindlikku võimalust (edaspidi valikuaasta) tasemeõppesse sisenemiseks, tagades ligipääsu sihtrühmale, kes võimete- või huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole pääsenud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis. Samuti on valikuaasta mõeldud erivajadusega õppijaile täiendava valmisoleku kujundamiseks järgmisele õppetasemele siirdumiseks või välispäritolu õppijaile, kelle keeleoskus ei võimalda õppe alustamist eesti keeles. Õpilasi toetatakse (a) individuaalse ja grupinõustamisega, (b) erinevaid erialasid tutvustava praktilise õppe ja töökohal õppimise pakkumisega ning (c) vajadusel tasandusõppega üldharidusliku sisuga moodulites. Valikuaastale sisenejal on õpilase staatus, mis tagab vajadusel tasemeõppe õpilasele kohalduvad toetused. Vähemalt 50% valikuaasta läbinutest jätkab õpinguid või siirdub tööturule valikuaasta läbimisele vahetult järgneva aasta jooksul. 2. Loodud on võimalus kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite ühisõppekavade loomiseks, mis annab õppijale avaramad võimalused individuaalsetest võimetest ning vajadustest lähtuva keskhariduse taseme õppekava läbimiseks. Koolide vaheline koostöö 8 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium suurendab valikuvõimalusi nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste õpilaste jaoks ning keskhariduse omandanute konkurentsivõimet tööturul. AKREDITEERIMINE Akrediteerimisprotsessi muutmisega tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos hindamise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Hindamise tulemus mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised mittevastavused ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) algatab järelevalve ja vajadusel õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. Hindamine toimub vastavalt EKKA koostatud ja koolide ning HTMiga kooskõlastatud ajakavale. Hindamisotsused võtab vastu EKKA kutsehariduse hindamisnõukogu. Tulemused on sisendiks koolide juhtimisel ja HTMile kutsehariduspoliitika kujundamisel. Kutseõppe õppekavavaldkondade kvaliteedi hindamine võimaldab koolil saada tagasisidet õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises; informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond) kutseõppe vastavusest siseriiklike nõuete, arengukavaliste eesmärkide, töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega. Kui hindamisnõukogu teeb otsuse õppekavarühma mitte akrediteerida, otsustab haridus- ja teadusminister, kas koolile antakse puuduste likvideerimiseks uus tähtaeg ning toimub kordusakrediteerimine või HTM algatab õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. Kuna hinnatakse muuhulgas regulaarse sisehindamise toimimist koolis, siis kaotatakse eraldi sisehindamise aruande esitamise kohustus, mis vähendab dubleerimist. I. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Eesti elukestva õppe strateegia 202010 rakendamiseks loodud Kutseharidusprogrammi 2017- 202011 ülesandeks on kindlustada, et kutseharidussüsteemis pakutavad õppimisvõimalused oleksid kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning arvestaksid tööturu vajadustega. Ülesande täitmise edukusele viitavad kutseharidusprogrammi rakendamisele püstitatud ootused järgmiste indikaatorite lõikes: (a) põhihariduse või madalama 10 Eesti elukestva õppe strateegaia 2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 11 Kutseharidusprogramm 2017-2020 https://www.hm.ee/sites/default/files/7_kutseharidusprogrammi_2017- 2020_eelnou_1.pdf 9 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium haridustasemeega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu vähenemine; (b) õppetöö katkestajate määra alanemine; (c) eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu vähenemine; (d) täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra ning (e) keskhariduse omandanute osakaalu suurendamine (neli aasta pärast põhikooli lõpetamist). Selleks on Kutseharidusprogrammis 2017-2020 kirjeldatud täpsemalt ülesanne tagada uue rahastamismudeli juurutamisega kõigile võrdne ligipääs õppeteenustasuta kutsehariduse õppekohtadele. Rahastamismudel peab toetama kutsehariduse eesmärkide saavutamist ning olukorda, kus koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas tööandjate vajadustega. Kehtivas regulatsioonis on kutseõppe koolitustellimus ja rahastamine reguleeritud järgnevalt: 1) kutseõppeasutuse seaduse § 44 - 48. 2) haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“; 3) siseministri 16.04.2013 määrus nr 16 „Riikliku koolitustellimuse koostamise ja tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas“; 4) Vabariigi Valitsuse 20.02.2014 määrus nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“. 5) Tulenevalt erakooliseaduse § 14 lõikest 9 võib erakool taotleda riiklikku koolitustellimust kutseõppe läbiviimiseks vastavalt kutseõppeasutuse seadusele ehk samadel tingimustel nagu munitsipaalkutseõppeasutused ja riigi kutseõppeasutused. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Katkestamise vähenemine kutseõppest eeldab uuenduslike õppekorralduslike meetmete välja töötamist ja piloteerimist kõigis kutseõppe sihtrühmades (Kutseharidusprogrammi 2017-2020 alategevus 1.2.4). Paindlike ligipääsuvõimaluste loomine kutseõppele valikuaasta kaudu on üks piloteeritavatest lahendustest, mida kehtivates õigusaktides ei ole reguleeritud. Ühisõppekava loomise võimalus on olemas rakenduskõrgkooli ja kutseõppeasutuse koostööks kutseõppeasutuse seaduse §-s 8 lg 5 järgmiselt: Koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Täpsustavad tingimused kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli ühisõppekavale on sätestatud §-s 33. Erakooliseaduses § 11 lg 4 p 4 kohaselt peab erakooli õppekava vastama kutseharidusstandardile ning kutse- või eriala riiklikule õppekavale, ühisõppekava korral ka kutseõppeasutuse seaduse § 33 nõuetele. Lisaks sätestab erakooliseaduse § 21 lg 3 p 11 erakooli nõukogu ülesandena ühisõppekava ja koostöölepingu sõlmimise heakskiitimise enne selle kinnitamist erakooli pidaja poolt. 10 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Õppe sisuline ja korralduslik koostöö gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel oli reguleeritud 2006. aastal eraldiseisva õppeliigina „kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis“. 2013. aastal jõustunud seaduse muudatusega kirjeldati koostöö alused KutÕsi § 32 õppekorraldusliku erisusena järgmistes lõigetes: (1) Kool võib põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele pakkuda kutseõpet, mille õppekava koostab kool koostöös põhikooli või gümnaasiumiga kooli asjaomase õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli või gümnaasiumi riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmaseid kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Lepingut ei sõlmita juhul, kui õpet korraldavad kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis läbitud kutseõppe kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele kutseõppe läbimist tõendav kanne. (4) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased üldhariduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kool väljastab õpilasele kooli lõpetamisel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse, milles on kutseõppe läbimist tõendav kanne, või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad. Antud erisused võimaldavad küll paindlikku koostööd, kuid mitte ühisõppekava loomist kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi vahel. Regulatsioonist (viidatud lõiked 4 – 6) ilmneb, et erisus, mis võimaldaks samaaegselt üldhariduse ja kutsehariduse omandamist, oli eeskätt vajalik sätestada kaunite kunstide valdkonnas. Piloodina sõlmisid koostöökokkuleppe ühisõppekavale sarnase koostöömudeli välja töötamiseks Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool ja Tartu Jaan Poska Gümnaasium. Kokkuleppe rakendamisel ilmnesid järgmised takistused: koolid leidsid, et õppijail on vajalik läbida mõlema kooli õppekavad täismahus, mis aga õpingute mahu ja pingelisuse tõttu eeldas õppija jaoks mõlemas koolis osakoormusega õpet ehk pikemat õppeaega ning ulatuslikku varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA) arvestamist ja sellega kaasnevat lisakoormust kõigile seotud osapooltele. Samuti kajastusid 11 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium õppijad Eesti Hariduse Infosüsteemis kahe kooli õpilaste nimekirjas. Siit tekib küsimus õppe kahekordsest rahastamisest mõlema koolitüübi kaudu ja veninud õppeajast, mis omakorda eraldiseisvalt rahastatud ei saa. Lõpudokumentatsiooni osas rahuldas mõlemaid koole tulemus, kus õppijaile omistataks nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuse lõputunnistus, mis ei ole vastuolus kehtiva regulatsiooniga. Ka erinevad gümnaasiumi ja kutseõppe õppe mahu arvestamise alused ning hindamissüsteem, mis eeldab õppekava rakendamise eelset ühist kokkulepet. Eelnevale tuginedes kerkib küsimus, millega on põhjendatav õppija koormamine kahe eraldiseisva õppekava täismahus läbimise vajadus kui võimalik oleks koostöös rakendada üht ning kas keskhariduse omandatust peaks tingimata tõendama kaks tunnistust. Seadusemuudatuse eesmärgiks on seega võimaldada ühisõppekavade loomist ka gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse vahel, mis toetab individualiseeritumat õppeprotsessi ning loob õppija jaoks võimaluse omandada samaaegselt gümnaasiumi kui kutseharidus. Eelnõu koostamise protsessis räägitakse nii koolide kui partneritega eraldiseisvalt läbi (a) õppe sisu ja mahu piiritlemise tingimused, (b) võimalikud omandatavad kvalifikatsioonid, (c) õppeaja pikendamise põhjendatus ning eelnevast tulenevalt (d) täpsustatud tingimused õppe rahastamiseks. AKREDITEERIMINE Õppe läbiviimise õigust, õiguse andmist kooli asutamisel ja uues õppekavarühmas ning õppe läbiviimise õiguse pikendamist reguleerib kutseõppeasutuse seaduse ptk 3 ja erakooliseaduse § 5 lg 4 ja § 53 ning haridus- ja teadusministri 26.02.2014 määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“. Erakutseõppeasutuste kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamine viiakse läbi KutÕS §-s 13 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel korras. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks akrediteeritakse asjaomast õppekavarühma. Kutseõppe läbiviimise õiguse pikendamiseks esitab erakooli pidaja akrediteerimist korraldavale asutusele taotluse hiljemalt 12 kuud enne vastavas õppekavarühmas kutseõppe läbiviimise õiguse tähtaja möödumist. Kutseõppe akrediteerimise mudeli täiendamise lähtekohtadeks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas12, Euroopa kutsehariduse kvaliteeditagamise koostöövõrgustiku (EQAVET) suunised13. . Raamistikus on määratletud 10 peamist tegevusnäitajat, mis on aluseks Eesti kutseõppeasutuste tegevusnäitajate ja õppe tulemuslikkuse hindamisel. EQAVET on määratlenud ühised teemavaldkonnad, mida Euroopa kutseharidussüsteemid ja 12 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32009H0708%2801%29 13 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) uuringu „Assuring quality in vocational education and training. The role of accrediting VET providers“ soovitused. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and- resources/publications/3061 12 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium kutseõppeasutused kasutavad õpetamise ja õppimise kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks. Need on juhtimiskultuur, kvaliteeditagamise lähenemisviisid, enesehindamiskultuur, personali koolituse toetamine, andmete ja tagasiside kasutamine parendamiseks, sidusrühmade kaasamine. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kutseharidusprogramm kavandab tegevused lähtuvalt kutseharidussüsteemi peamistest arenguvajadustest muuta kutseõpe enam tööturu vajadusi arvestavaks, tagada kutseõppe kvaliteet ning vähendada õpingute katkestamist. Kutseõppe kvaliteedi tagamise osa on välishindamine ehk akrediteerimine, et toetada kutseõppeasutusi nii enesehindamisel kui ka arenguvajadustel põhinevate muudatuste juhtimisel. 5. Tehtud uuringud KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Uue rahastamismudeli väljatöötamise protsessis on läbi viidud siseriiklikke analüüse, muuhulgas on hinnatud olemasoleva mudeli kohasust ja piisavust. Rahastamismudeli väljatöötamise töörühm viitas 2011. aastal kehtiva rahastamise kitsaskohtadele ja esitas ettepanekud selle muutmiseks. Ettepanekutes 14 leiti, et kõige sobilikum on kutsehariduse jätkusuutlikkust ja tulemuslikkust arvestades rakendada kombineeritud rahastamismudelit, mis sisaldaks nii ühiku- kui ka tulemuspõhiseid komponente. Rahastamismudeli väljatöötamisel on otstarbekas lähtuda olemasolevast ühikupõhisest mudelist ning täiendada seda mõistliku hulga komponentidega, mis võimaldavad paremini saavutada püstitatud eesmärke, võtta arvesse õppeasutuste erisusi ja suurust, õppijate vajadusi ning motiveerida õppeasutusi tulemuslikumalt toimima(nn tulemusrahastuse komponent). Töörühm uuendas oma ettepanekuid 2015. aastal, mida on käesoleva mudeli koostamisel osaliselt arvestatud. Ettepanekutes toodi välja, et kutsekoolide uus rahastamismudel võiks jaguneda järgmiselt: põhitegevusega ehk õppeprotsessiga seotud kulud, tugiteenustega seotud kulud (sh ühiselamukomponent) ja tulemuslikkust arvestav komponent. Samuti tehti ettepanek rakendada mõne komponendi puhul õppekavarühma koefitsiente (erialade spetsiifikast tulenevad) ning teisalt ka kooli suurusest tulenevaid koefitsiente tagamaks väikekoolide jätkusuutlikkust õppe pakkumisel piirkondades. Eraldi vaates soovitati rahastada tugiteenuseid, õpetajate täienduskoolitust, õppekavaarendust, e-õppe korraldamist ning õppematerjalide ettevalmistust. Haridus- ja Teadusministeerium on 2017. aastal ametkondlikuks kasutamiseks koostanud analüüsi ja koondanud rahastamismudeli rakendamise põhimõtted. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Valk (2016) toob esile, et üheks tõhusaks meetmeks varajase haridustee katkemise ennetamisel võib lugeda riskigruppi kuuluvate laste õigeaegset märkamist ning varast 14 Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli väljatöötamise töörühma koosoleku protokoll https://fp- veeb.hm.ee/dhs/Passive/_layouts/RM/ViewDocument.aspx?ID=729187 13 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium sekkumist, mis võimaldaks valmisoleku kujunemist õpingute jätkamiseks. Teiseks oluliseks meetmeks on kooli valmisolek õppijaid individuaalselt toetada ning luua õppija eripära arvestav ning toetav õpikeskkond (Valk, 2016). Erinevate riikide (Cedefop, 2016)15 praktikate põhjal võib väita, et seesugustel sekkumisprogrammidel on tõendatud positiivne mõju. Samas pole Eestis riiklikul tasandil seni eraldiseisvalt üleminekumeedet põhikoolist kutseõppesse välja töötatud ega rakendatud. Käesoleva muudatuse ülesandeks on toetada eeskätt riskirühma kuuluvate noorte (põhikooli või kutseõppe katkestanud, erivajadusega noored, eesti keelest erineva koduse keelega noored jt) sobiva erialavaliku tegemist õpivalikute tutvustamise näol kutseõppes. Väliskogemusele ning nende mõju-uuringutele tuginedes viidi 2016/2017 õppeaastal läbi nn valikuaasta pilootprojekt ka Eestis, Tartu Kutsehariduskeskuses. Pilootprojektis osalemise võimaluse said 38 noort, kellest 23 osales lühiajaliselt ning püsivaid liitujaid oli 17. Projekti tegevused hõlmasid järgnevat: 1. individuaalne nõustamine (psühholoog, eripedagoog, karjäärinõustaja, jt. tugispetsialistid), õppija arengu toetamine (individuaalne plaan, karjääriplaan/ soovituskiri); 2. grupitöö ja nõustamine; 3. õpioskuste (ainepõhiselt) arendamine; 4. sotsiaalsete oskuste arendamine; 5. karjääriõpe (sh. erialadega tutvumine, ettevõtete külastused); 6. tasanduskursused (eesti keel, matemaatika, inglise keel); 7. IKT oskuste arendamine; 8. valitud eriala(de)l esmaste erialaste teadmiste ja oskuste arendamine läbi praktiliste tegevuste koolis. Pilootprojekti kokkuvõttena toodi esile õppe individualiseerimisvajadust, õppijate vajaduste paremat kaardistamist programmi alguses, rõhutatult oluliseks peeti tugistruktuuri olemasolu ning üleminekuprogrammi paigutumist kogu organisatsiooni konteksti, sh olemasolevasse struktuuri. Samuti tuli esile Soome uuringus nimetatud väljakutse: reaalse töömaailma tutvustamine noortele. Puudusena nimetati asjaolu, et õppijail puudub õpilase staatus ning sellega seonduvalt ligipääs vajalikele toetustele, mis võimaldaks õppes püsimist ning õpingute jätkamist (majutus-, transpordi- ja koolitoidu toetus). Olulise parendusvaldkonnana toodi esile noorsootöö, sotsiaal-, tervise- ja hariduse valdkonna tõhusama koostöö vajadust valikuaasta sihtrühma igakülgsel toetamisel. Pilootprojekti hinnati koolipersonali kui ka õppijate poolt vajalikuks ning asjakohaseks toeks edasisse õppesse siirdumisel. Eestis ei ole seni läbi viidud uuringut, mis kinnitaks, et eeskätt ühisõppekavade loomine on lahendus tuleviku väljakutsete kontekstis ning vastab senise kutsekeskharidusõppe sihtrühma võimekusele ja vajadustele. Küll aga on erinevates uuringutes fookuses õppe 15 “Leaving Education Early: Putting Vocational Education and Training Centre Stage. Volume I: Investigating Causes and Extent.” Cedefop, 2016. http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and- resources/publications/5557. 14 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium mitmekesistamise ja individualiseerimise vajadus ning üld- ehk võtmepädevuste tõusev osakaal tuleviku tööjõuturu vajadusi silmas pidades. Mitmed uuringud (nt „Kutseharidus ja muutuv tööturg“, „Edukus tööturul“) on kirjeldanud vajadust kutseõppe õpilaste üldpädevuste arendamiseks. Tööandjate uuringu 16 tulemused näitavad, et ettevõtjad ootavad riigilt ja õppeasutustelt tihedamale koostööle lisaks kõige sagedamini kutseharidusastme õpilaste motivatsiooni ja üldoskuste taseme tõstmist. Motivatsiooniprobleemid ja puudulikud üldoskused on tööandjate põhiline etteheide kutseharidusega noortele. Kõige paremaks peavad tööandjad noorte õpivalmidust ja soovi areneda, kõige viletsamaks aga võõrkeeleoskust, otsustusvõimet ja erialaseid tööoskusi. Kui noore töötaja ametioskused võivad veel vajada lihvimist, siis sotsiaalsete oskuste puudulikkus ei ole tööandja jaoks vastuvõetav. Märksõnad, mida paljud tööandjad rõhutavad, on kohusetunne, distsipliin ja motiveeritus. Kutseõppe vilistlased17 tõid praeguse põhitöö kontekstis viie olulisima pädevuse ja/või oskuse hulgas lisaks erialastele oskustele ja teadmistele välja ka iseseisvuse ja vastutuse töötamisel, suhtlusoskuse ning koostöö/meeskonnatöö oskuse. Oma pädevuste hindamisel peeti võrreldes teiste pädevustega (nt oskus tegutseda turvaliselt, iseseisvus ja vastutus töötamisel, funktsionaalne lugemisoskus) kõige nõrgemaks võõrkeelset eneseväljendust, erialaste projektide juhtimist ning matemaatilist kirjaoskust. Töötamise tulevikutrendide ülevaade „Töö ja oskused 2025“ 18 kohaselt muutuvad üldpädevuste (nt suhtlemis-, esinemis-, enesejuhtimis-, projektijuhtimisoskus) arendamine ning praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine oluliseks sõltumata tulevikus valitavast erialast või ametist. Analüütilised oskused, võime probleeme sõnastada, nende arhitektuuri mõista ning lahenduskäike visualiseerida ja kommunikeerida muutuvad hädavajalikuks. Samuti on OSKA 19 valdkondlikes raportites rõhutatud vajadust üldpädevuste arendamise järele. Kutse- ja kõrghariduse omandanute edukus tööturul20 analüüsi andmetel on vahetult peale lõpetamist kitsama suunitlusega haridus (kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus) tulusam üldise suunitlusega haridusest (üldkeskharidus ja bakalaureuseõpe), kuid aja jooksul erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks. Seega on üldpädevuste arendamise olulisust tunnetanud nii kutseõppe õpilased, nende tulevased tööandjad kui ka riik tervikuna. Ühisõppekava on üks võimalusi panna kokku üldhariduskoolides pakutavate üldpädevuste 16 Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._Toeoeandjate_u uringu_lopparuanne.pdf 17 Eesti kutseõppe 2015.-2016.aasta vilistlaste uuring (avalikustamata) 18 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf 19 OSKA analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust. Kogu majandus on jagatud 24 OSKA valdkonnaks, millest käesolevaks hetkeks on analüüsitud 11 valdkonda http://oska.kutsekoda.ee/oska- valdkonnad/ 20 https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51600/Edukus_tooturul_2016.pdf?sequence=5&isAllowed=y 15 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium arendamise ja kutseõppeasutuste erialaste teadmiste ja oskuste õpetamise parimad praktikad. AKREDITEERIMINE Akrediteerimissüsteemi puudutavate muudatuste aluseks on eeskätt ametkondlikuks kasutamiseks sihitatud protokollid ja kokkuvõtted ning Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi EKKA) poolt välja töötatud akrediteerimise kontseptsiooni projekt (EKKA juhataja korraldus nr 1- 19/18/2017). Sisendit saadi muuhulgas erinevatelt osapooltelt kogutud tagasisidest senisele akrediteerimisprotsessile, mille kokkuvõte sisaldas järgmisi ettepanekuid: - akrediteerimine/välishindamine võiks olla pigem kujundav tagasiside ja konsulteerimise vormis hindamine; - kvantitatiivne tagasiside pole asjakohane, pigem võiks rakendada enam kvalitatiivseid hindamismeetodeid; - hindamisel võiks keskenduda enam õppekavarühmale või struktureerida hindamist valdkondade lõikes. - Kool võiks täispika akrediteeringuperioodi lõpus edastada akrediteerimist korraldavale asutusele vahekokkuvõtteid, mis hõlmaksid hindamiskomisjoni soovituste ja parendusettepanekute rakendamist koolis. 6. Kaasatud osapooled KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustati laiapõhjaline töörühm 21 uue kutseõppe rahastamismudeli väljatöötamiseks. Töörühma oli kaasatud erineva omandivormiga kutseõppeasutuste ja tööandjate keskorganisatsioonide esindajad, sh Eesti Kaubandus- Tööstuskojast, Eesti Tööandjate Keskliidust, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingust (edaspidi EKEÜ) ja Sihtasutusest Kutsekoda 22 . Kavandatavat rahastamismudelit on tutvustatud kutseõppe korraldamisega seotud organisatsioonidele ja asutustele – Eesti Tööandajate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EKEÜ, SA Innove, SA Kutsekoda kevadel 2017. Nii töörühmale kui EKEÜle toimus rahastamismudeli tutvustamine ka novembris 2017. 21 Haridus- ja teadusministri käskkiri 7. septembrist 2011.a nr 65 „Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli väljatöötamise töörühma moodustamine“ ja 27. 22 Haridus- ja teadusministri käskkiri 27. maist 2015.a nr 224 „Kutseharidussüsteemi rahastamismudeli väljatöötamise töörühma moodustamine“ muutmine https://edhs.hm.ee/dhs/Active/_layouts/RM/ViewDocument.aspx?ID=962849&Source=https%3a%2f%2ffp- veeb.hm.ee%2fdhs%2fActive%2fdocumentList.aspx%3fViewName%3dRegistreeritud%2bdokumendid%26ViewI d%3d0DBEDE2F-7FC6-4D56-AA8F-E2E12CCFF849 ja 16 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Õppekorralduslike muudatuste ettevalmistamisel on konsulteeritud ning kaasatud aruteludesse SA Innove hariduse agentuur ning Rajaleidja keskuste esindajad, SA Innove koordineeritud kutseõpetajatest ning kutseõppeasutuste tugispetsialistidest koosnev erivajadusega õppija võrgustik ning selle juhtrühm, SA Kutsekoda, kutseõppeasutuste juhid, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakond, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Ühisõppekavade arutelul on kaasatud osapoolteks olnud Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium ning Tartu Linnavalitsus, sest kavandatav muudatus puudutab lähemalt antud osapoolte ootusi. AKREDITEERIMINE Kontseptsiooni uuendamiseks moodustati laiapõhjaline arendustöörühm 23 , mille koosseisu kuulusid nii Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Kutsekoda, European Quality Assurance in Vocational Education and Training (edaspidi EQAVET) võrgustiku liikmed, koolide ning tööandjate esindajaid ja ekspertrühm, mille koosseisu kuulusid samuti EQAVET võrgustiku, koolide, akrediteerimise sisutöörühma ja kutseõppeasutuse esindajad. Kutseõppe partneritest ja akrediteerimise osapooltest koosnev arendustöörühm ja ekspertrühm analüüsisid senist akrediteerimise mudelit ja osapoolte tagasisidet, et viia kutseõppe akrediteerimise põhimõtted, kriteeriumid ja protseduurid vastavusse Elukestva Õppe Strateegia 2020 eesmärkidega. Akrediteerimisprotsessi muudatuste osas on ettepanekuid teinud ning kaasatud SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kutseõppeasutuste juhid, kvaliteedijuhid ja õppe- kasvatusala töötajad, tööandjate esindajad. Valminud kontseptsiooni on tutvustatud EKKA kutseharidusõppe hindamisnõukogule. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Kutseõppe riiklikust koolitustellimusest mitte loobumise ning uue rahastamismudeli võimalikuks mitteregulatiivseks lahenduseks on: Rahastamise suurendamine o Koolitustellimuse senisel kujul kaotamine on tingitud selle liigsest detailsusest ja otsesest seotusest kooli eelarve kujunemisega. Rahastamise suurendamine annab koolile raha juurde, kuid ei suurenda otsustusvabadust ja võimekust paindlikult reageerida tööturu muutustele; 23 EKKA juhataja korraldus nr 1-19/18/2017 Esindatud organisatsioonid: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, SA Innove, SA Kusekoda, EQAVET, 17 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium o Uue rahastamismudeli väljatöötamise põhjus on vajadus täpsemalt arvestada raha erinevatele kooli tegevustele, et koolid oleksid suutelised täitma neile seadusega pandud ülesandeid. Rahastamise suurendamine võimaldaks küll koolidel paremini täita neile seadusega pandud ülesandeid, kuid raha arvestamise aluseid on ikkagi vaja muuta. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine – võimalik, kuid ebaotstarbekas. Vajadus suurendada koolide autonoomiat ja muuta rahastamismudelit on püsinud pikka aega, rahastamine 40 õppekavarühma alusel on töömahukas ja liiga detailne, paljude õppekavarühmade rahastamise kalliduse koefitsiendid on samad, seetõttu on mõistlik rakendada rahastamise arvestusliku alusena üldisemat ISCED taset ehk õppevaldkonda. Senise regulatsiooni parem rakendamine – pole võimalik, kuna KutÕS sätestab koolitustellimuse esitamise ja rahastamise üheselt kitsalt õppekavarühma alusel, puudub võimalus rahastada teisel alusel. Eelnevast järeldub, et seaduse muutmise vajadus tuleneb otseselt kehtiva seaduse regulatsioonist, mis sätestab kutseõppe koolitustellimuse ja rahastamise alusena üheselt õppekavarühma. Uus mudel erineb sellest skeemist ning mitteregulatiivsed lahendused selle rakendamist ei võimalda. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Valikuaasta rakendamisemitteregulatiivse lahendusena võib käsitleda selle läbiviimist projektipõhisena. Projektipõhise rahastuse puhul on küsitav rakendamise jätkusuutlikkus nii koolide lõikes kui pikemat perspektiivi silmas pidades. Keskselt puuduks ka ülevaade meetme sisu kui kvaliteedi osas (sh õpetajate, tugispetsialistide kompetentsi kasv antud sihtrühmaga töötada). Mitteregulatiivse lahenduse puhul pole õppes osalejale võimalik tagada ka õppija staatust, mis on aga esmajoones vajalik õppe kättesaadavuse/ligipääsetavuse tagamiseks. Ka senise regulatsiooni parem rakendamine ei võimalda uue meetme rakendamist õppekorralduses. Valikuaastal rakendatava õppe sisu kirjeldamine eeldab olemasolevasse regulatsiooni erisuste tegemist: näiteks võib kutseõppe õppekavade aluseks olla riiklik õppekava või kutsestandard, mis kõnealusel juhul pole asjakohane. Ühisõppekavade loomise alternatiiv on kehtivas seadusandlikus raamistikus koolide omavahelised koostöökokkulepped, millele ei kohaldu ühisõppekavade koostamisele seatud tingimused ja väljundid. Peatükis 4 (Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad) on põhjalikumalt kirjeldatud seesuguste koostöökokkulepete sisulised vajakajäämised nii kooli kui õppija vaates ning tuginedes koolide poolt esiletoodud vajadusele (nt õppija õppekoormuse, kahe õppekava läbimise või kahe tunnistuse omandamise otstarbekuse küsimused), on kahe koolitüübi õppekorralduslik koostöövorm otstarbekam reguleerida ühisõppekava kaudu, mille rakendamist täpsustatakse rakendusaktides. AKREDITEERIMINE Akrediteerimise kontekstis on võimalikuks mitteregulatiivseks lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Samas pole see otstarbekas, sest see takistaks kvaliteedikultuuri arengut 18 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium kutseõppeasutustes ega oleks kooskõlas ei Euroopa kutsehariduse kvaliteedi tagamise põhimõtete arengu ega ka Elukestva Õppe Strateegia eesmärkidega. Seaduse muutmise vajadus tuleneb otseselt praeguse seaduse regulatsioonist, mis sätestab kutseõppe akrediteerimise tulemuste seose õppe läbiviimise õiguse pikendamisega väga täpselt ning üheselt. Uus kontseptsioon erineb sellest ning mitteregulatiivsed lahendused selle rakendamist ei võimalda. Rahastuse suurendamisega ei saa lahendada koolides kvaliteedi tagamise kultuuri arendamist. Senise regulatsiooni parem rakendamine soovitud muutuse tagamiseks pole võimalik. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Kutsehariduse rahastamismudeli väljatöötamisel on tuginetud eeskätt Soome 24 mudelile. Haridusministeerium rahastab kutseõpet spetsiaalse arvutuskäigu alusel ning kutseõppeasutused võivad vabalt otsustada, kuidas ja milleks nad saadud raha kasutavad. Iga koolituse korraldaja saab pearaha õpilase kohta ning otsustab ise, millistes valdkondades kutseõpet on vaja korraldada. Pearaha suurus oleneb konkreetsest õppevaldkonnast ning mõningatel juhtudel ka kvalifikatsioonist, mis kutseõppe läbimisega kaasneb. Rahastuse määr sõltub iga õppeasutuse õpilaste arvudest erinevates õppevaldkondades ja –tasemetel (nt koolipõhised programmid, õpipoisiõpe ja erivajadustega õpilastele suunatud kutseõpe). Osa rahastusest sõltub kutseõppeasutuse tulemusnäitajatest. Tulemuspõhine rahastus tugineb erinevatel indikaatoritel, näiteks katkestamise määrad ja kutsehariduse lõpetajate protsent. Soome kogemusest lähemalt. Soome riiklik koolitustellimus esitatakse õppevaldkondade lõikes, eraldi rahastatakse tavapärasemast kallimaid õppekavasid. Sealjuures otsustab iga koolituse korraldaja suures osas ise, millistes valdkondades ja kui suures mahus koolitust korraldada, lähtudes ennekõike kohaliku piirkonna vajadustest. Soomes rakendatakse tulemusrahastamist, mis töötati välja 1998-2001. aastal ja rakendus alates 2002. aastast. Selleks alustati andmete kogumist alates 2000. aastast ja lõppraport valmis 2001. aasta novembriks. Tulemusrahastamise põhimõtted Soomes: 1. Tulemusrahastamise suurus sõltub mingil perioodil tehtud õppeasutuse tegevusest. See tegevus sõltub keskkonnast, kus õppeasutus toimib ja erisustest koolitöö organiseerimisel (nt vangide koolitus, tuletõrjealane väljaõpe, politsei ja sõjaväeline väljaõpe, Ahvenamaa koolid). 24 https://cumulus.cedefop.europa.eu/files/vetelib/2016/2016_CR_FI.pdf 19 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium 2. Tulemusrahastamise juures on tähtis õppeasutuste võrdne kohtlemine. a. Esimeses tulemusrahastamises ei arvestatud koolituse korraldajatega, kelle lõpetajad 3,5 aasta jooksul olid sooritanud alla 45 kutseeksami. b. Koolid jagati kolme gruppi: i. A1 grupp – Suured koolituse korraldajad - üle 800 kutseeksami vastuvõtu 3,5 aasta jooksul (78% kõikidest kutseeksamitest) ii. A2 grupp – väikesed koolituse korraldajad - alla 800 kutseeksami 3,5 aasta jooksul (17 % kõikidest kutseeksamitest) iii. B – ühel erialal toimivad koolid (5% kõikidest kutseeksamitest) 3. Tulemusrahastamise maht 2002. aastal oli 2,5 M€ ja grupile A1 jagati 1,95 M€, grupile A2 412 k€ ja B – 138 k€ Tulemusrahastamise mõõdikud 2002 MÕÕDIKUD OSAKAAL 2002 OSAKAAL OSAKAAL 2003 2017 Õppeasutuse töö Tööturul 38,9% 40% 90% mõju hindamine rakendumine Jätkuõpingud 16,7% 15% (kõrgkooli astmes) Õppeasutuse Katkestamine 13,1 % 14% protsesse Õpingute läbimine 8,7% 13% hindavad Koolitustellimuse 4,4% 1% mõõdikud täitmine Personalitöö Õpetajate vastavus 11,9% 11% 7% kvalifikatsioonile Personali 6,3% 6% 3% arendamine Selgitused: 1. Tööturul rakendumise mõõdik arvutatakse arvestades õppijate tööle rakendumist ja piirkonna noorsootöötuse (15-24) taset. Arvestati ka HEV õppijaid. Lähtekoht on maakond. 2. Jätkuõpingute osas on arvestus protsendipõhine lõpetajatest. 3. Katkestamisel arvestatakse katkestamise protsenti ja ka seda, kes neist katkestajatest jäävad töötuks. 4. Õpingute läbimine on vaadeldaval perioodil õpingud läbinud õppijad õppekohtadest. (eesmärk on see, et koolituse tellimusest täidetaks üle 95%). 5. Õpetajate vastavus kvalifikatsioonile arvutati läbi kvalifikatsioonile vastavate õpetajate %. 6. Kvalifikatsiooni tõstmise mõõdik saadi läbi täiendkoolituse osakaalu kogu personali kulude eelarvesse. 20 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Tulemusrahastamise alus oli õppeasutuse tulemusindeks, mis koosnes seitsmest erilisest mõõdikust (T1.T7). Mõõdikud arvutati vastavalt gruppides kõikide tulemusindeksite kohta. Tulemusrahastamise Soome skeemi positiivsed küljed: 1. Mõõdetakse mõju, protsesse ja personali. 2. Koolide eripära (grupid) arvestamine. Võrreldakse võrreldavaid suurusi. 3. Õppeasutus saab mõjutada oma tulemusi ainult tegevusega. 4. Rahastaja on vastavalt prioriteetidele muutnud süsteemi, kuid põhimõtted koolide grupeerimise osas on samad. Alates 2018. aastast viiakse Soomes ellu põhjalik kutsehariduse reform, mille ühe osana rakendatakse ka uut rahastamismudelit, kus tulemusrahastamise osakaal suureneb 50%-ni kogu kutseõppe rahastamise mahust. Kooli otsustusvabaduse suurendamisel on heaks näiteks Taani 25 , kus rahastamine tugineb peaaegu eranditult nö taksomeetri süsteemil (the taximeter system). Koolidele eraldatakse raha õpilasarvude alusel ning rahastuse määr varieerub erialati ja õppetasemeti. Taksomeetri süsteem on osa suuremast strateegiast, mille põhiidee seisneb selles, et haridusprogrammide juurutamisel on kõige edukamad need, kes otseselt probleemidega kokku puutuvad, so haridust pakkuvad institutsioonid. Riik eraldab raha kohalikku eelarvesse ning seni, kuni eraldatud raha kasutatakse seaduslikult, on asutusel vaba voli otsustada, milleks raha kasutatakse. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Paindliku ligipääsuvõimaluse loomisel on aluseks võetud OECD (2014) raportis Skills Beyond Schools toodud soovitus - luua ebateadliku või vale erialavaliku ennetamiseks paindlikke kutseõppesse sisenemise viise ja võimalusi riiklikul tasandil. Oluline osa kutseharidusse sisenemisel on karjäärinõustamisel ja -õppel, mis peaks jätkuma läbivalt ka kutseõppes. Antud mudelit on edukalt praktikas rakendanud ning rakendamise mõju uurinud Soome. Soomes26 on kutseõppes välja töötatud ettevalmistavad kursused, mis kannavad nimetust VALMA (ammatilliseen peruskoulutukseen valmentava koulutus – kutseõppe tasemeõppeks ettevalmistav koolitus) ja TELMA (työhön ja itsenäiseen elämään valmentava koulutus – tööks ja iseseisvaks eluks ettevalmistav õpe). Eesmärgiks on valmisoleku kujundamise toetamine edasisse õppesse asumiseks, kutsevaliku tegemise toetamine ning õpingute katkestamise ennetamist toetavad tegevused. Sihtrühmaks on valdavalt põhikooli lõpetajad, kuid ka täiskasvanud, kelle õpingud on katkenud ning otsus edasiõppimise osas tuleb alles langetada. 25 https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Denmark:Funding_in_Education 26 Allikad: Ammatilliseen peruskoulutukseen valmentava koulutus, http://www.opetushallitus.fi/download/166555_Maarays_5_011_2015_Ammatilliseen_peruskoulutukseen_val mentava_koulutus.pdf Työhön ja itsenäiseen elämään valmentava koulutus, http://www.opetushallitus.fi/download/166563_Maarays_6_011_2015_Tyohon_ja_itsenaiseen_elamaan_val mentava_koulutus.pdf 21 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Samuti võivad sihtrühma kuuluda uusimmigrandid, kes vajavad õppele ligipääsuks lisaks täiendavat keeleõpet jt. VALMA puhul on fookuses eeskätt siirdumine edasisse õppesse (sh töökohapõhisesse õppesse), TELMA programmi kaudu aga tööturule ning sihtrühm on enam piiritletud keerulisemate erivajadustega sihtrühmaga. Programmi mõju-uuringutest 27 (Jäppinen, 2009, 2010) on selgunud, et tegemist on tõhusa sekkumisega. Ühe näitena võib esile tuua ka Hollandi28 süsteemi, kus ettevalmistus kutseõppeks on tugevalt seotud juba kohustusliku põhihariduse õppekava läbimisega. Samuti toetatakse põhikooli lõpus sobiva õppesuuna valikut. Hollandi kutseõppe süsteemis on kutseõppe tasemeõpe neljal tasemel. Seejuures esimene, nn assistendi tase on eeskätt selleks, et saada aimu, milline edasine kutseõppe valik oleks õppijale kohane või kas kutseõpe on üldse õppijale sobilik valik. Assistendi tasemel õppe läbinutest selekteeritakse kutseõppes jätkajad ning vähemvõimekad või madala õpimotivatsiooniga õppurid peavad otsima alternatiivseid õpiteid. Ühisõppekavade rakendamisel on lähtutud erinevate riikide kogemusest. Mitmed riigid on rakendanud väiksemas või suuremas mahus õppesisu jagamist gümnaasiumi tasemel integreerides kutsealaseid õpinguid üldhariduslike ainete õpingutega. Tulemuseks võib olla kaks eraldisesivat tunnistust keskhariduse omandamise kohta või ka üks, milles kajastub nii akadeemiline kui kutsehariduslik õpitulemus. Hollandis29 läbi viidud uurimus näitas, et kitsama suunitlusega (ehk rohkem spetsialiseeritud) kutseharidusprogrammide lõpetajatel on võrreldes laiema suunitlusega kutseharidusprogrammi lõpetajatega kehvem tööturupositsioon. Nad on sagedamini sunnitud asuma tööle erialadele, mis erinevad õpitud valdkonnast ning on oma tööga vähem rahul. Lisaks leiti, et nö kitsaste programmide vilistlased leidsid, et õpe oleks pidanud vähem keskenduma erialateadmistele ning nende praktilisele rakendamisele. Nad tunnevad rohkem vajadust üldiste kompetentside/pädevuste järele. Samuti leidsid nad võrreldes laia programmi läbinutega rohkem, et nende poolt läbitud õpe oli liiga lihtne, mis võib viidata sellele, et kitsastes programmides on ruumi kompetentside õpetamiseks, mis teeksid kitsa spetsialiseerumisega lõpetajad ka valdkonnavälisel tööturul konkurentsivõimelisemaks. Ühisõppekavade ideed on piloteerinud ka Malta30, töötades välja lahenduse, kuidas siduda kutsehariduslikud õpingud üldhariduse õppekavadesse. 2015/2016 läbi viidud pilootprojekti 27 Aini-Kristiina Jäppinen. 2009. Get a Vocation: Keeping on Top of Studies. Reducing the Drop-out Rate in Vocational Upper Secondary Education and Training. European Journal of Vocational Training 47, 28–49. 27 Aini‐Kristiina Jäppinen. 2010. Preventing Early Leaving in VET: Distributed Pedagogical Leadership in Characterising Five Types of Successful Organisations. Journal of Vocational Education & Training 62, no. 3, 297–312. 28 Vocational education and training in the Netherlands http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and- resources/publications/4142 29 Allikas: Coenen, J. B., Heijke, J. A. M., & Meng, C. M. (2014). Narrow versus broad vocational education: Labour market position and curriculum characteristics of specialised versus less specialised vocational education programmes in the Netherlands. Research Centre for Education and the Labour Market. Maastricht University, Netherlands. 30 http://www.cedefop.europa.eu/en/news-and-press/news/malta-introducing-vocational-subjects-secondary- schools 22 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium käigus rakendasid kõik riigi hallatavad ning enamus munitsipaal- ja eraomandis olevaid koole maamajanduse, tehnoloogia, tervise ja sotsiaalvaldkonna ning IKT valdkonna mooduleid. Eesmärgiks oli seatud: (a) kooli õppekava uute õpetamismeetoditega avardamine ja rikastamine (rõhuasetus probleemõppel, eksperimentaalsel tööga seotud õppel, projektitööl), mis toetaks seeläbi õppija iseseisvuse kasvu; (b) lähtumine õpiväljunditest ning kujundava hindamise toetavast rollist; (c) esmase kutseharidusliku tunnistuse omandamise võimaluse loomine; (d) esmase kutsekvalifikatsiooni vaatlemist võrdväärsena üldharidusliku kvalifikatsiooni kõrval; (e) muuta hariduse omandamine olulisemaks, tähenduslikumaks ning atraktiivsemaks riskirühma noortele, sh katkestamisohus õppijatele, kellele traditsiooniline akadeemiline õpe ei sobi. Hindamine viidi läbi riigis keskselt. Kvaliteedi tagamise jälgimiseks viidi läbi ka koolikülastusi. Piloodi tulemusena on 2016/2017. õppeaastaks 25% riigi hallatavates koolides õppijaist valinud oma õppesse kutsehariduslikke mooduleid. AKREDITEERIMINE Cedefopi uuringu31 kohaselt on Euroopa kutseharidussüsteemides (Ühendkuningriigid, Taani), kvaliteeditagamise arengutes toimunud lähenemine kõrghariduse ja kutsehariduse lähenemisviisides. Näiteks Ühendkuningriikides toimub üleminek inspektsioonipõhiselt kvaliteeditagamiselt toetava protseduuri poole. Ka Holland, Sloveenia kasutavad kujundavat hindamist ja sama lähenemisviisi, st kutseõppeasutuste toetamist kvaliteedikultuuri arendamisel, kujundav hindamine ei ole vaid pehme hindamine, see toob esile selged parendusvajadused aga ei ole järelevalve vaid nõustav pidevaks parendamiseks nagu EQAVET peamine põhimõte. Ma jään selle juurde, et me ei kopeeri ühegi riigi mudelit aga muudatused on suunatud nende riikidega sarnase lähenemisviisi rakendamisele. Selleks on EKKA ka käinud uurimas nt Sloveenia süsteemi, kutseõppe akrediteerimise arendamise ekspertrühma õppevisiidil Sloveeniasse 23.- 27.04.2017. Sloveenias on välishindamises rõhuasetus toetaval tagasisidel, parendusettepanekutel ja nõustamisel. Rakendatakse Peer Review metoodikat. Hindamisprotsessis analüüsitakse enesehindamise raportit, külastatakse kooli, nõustatakse, analüüsitakse kohapeal nähtut ja antakse tagasisidet. Peer on kooliväline ja sõltumatu tagasiside andja, asjatundlik sama ala kolleeg. Akrediteerimine on rakendunud üksnes kutsekõrghariduses ja rõhutatakse, et akrediteerimine ei ole hindamine. Peer Review ja Eesti kutseõppe akrediteerimise metoodika on küll põhimõtteliselt üsna sarnased, kuid eesmärgid ja välishindaja roll nendes protsessides on erinevad. Kutseõppe kvaliteedi tagamise arendamisel rõhutame senisest enam kujundava hindamise põhimõtet ka Eestis. Vajalik on saavutada üleminek kontrollil põhinevast välishindamisest toetavale, nõustavale välishindamisele. 31 Allikas: Assuring quality in vocational education and training. The role of accrediting VET providers. Cedefop Reference series; 90 Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2011. 23 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Märksõna peaks olema usaldus, seda nii koolide kui ka õpetajate suhtes. 8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Kutsehariduse koolitustellimuse ja rahastamise põhimõtetega (kirjeldatud probleemkohad nr 1, 2) seonduvaid muudatusi pole võimalik reguleerida teisel moel, kuna need on reguleeritud ainult KutÕSis ja selle alusel kehtestatud määrustes. KutÕS paragrahv 8 alusel kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“, mis on riikliku koolitustellimuse koostamise aluseks. Selleks, et loobuda riiklikust koolitustellimusest, tuleb KutÕS paragrahv 8 ning vastav määrus tunnistada kehtetuks. Kutseõppe rahastamise põhimõtted sätestab KutÕS paragrahv 9 ja selles sätestatud volitusnormi alusel Vabariigi Valitsuse määrus „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“, mis on koolide rahastamise aluseks. Uute rahastamispõhimõtete lõplikuks rakendamiseks on vajalik muuta KutÕS paragrahvi 9 sätteid. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Valikuaasta (kirjeldatud probleem nr 3) reguleerimisel on kolm alternatiivset võimalust. Lahendused peavad andma vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas tagada õppija staatus juhul, kui valikuaasta ei ole tasemeõppe osa? 2. Kuidas tagada õppijale tasemeõppe õpilasega võrdsed toetused (sh majutus-, transpordi- ja koolitoidutoetus)? 3. Kuidas on mõistlikum reguleerida valikuaasta õppekorraldust ja sisu puudutavad erisused - olemasoleva tasemeõppe struktuuri sees või eraldiseisvalt? Nimetatud kolme aspekti silmas pidades on analüüsitud valikuaasta seadustamist (a) õppekorraldusliku erisusena; (b) täienduskoolituse osana; (c) tasemeõppe osana. Üheks võimaluseks on valikuaasta seadustamine õppekorraldusliku erisusena. Tasemeõpe on kehtiva kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS §23 lg 2 p 1) tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon ning mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Valikuaasta ei keskendu kindla kvalifikatsiooni omandamisele, küll aga õppija valmisoleku kujundamisele järgmisele kvalifikatsioonitasemele õppima asumiseks ning esmase valmisoleku kujundamisele tööturule sisenemiseks. Õppekorraldusliku erisusena on ka seni reguleeritud kutseõpet, mis ei ole taseme- ega täiendusõppe osa, kuid võib viia nii kutsealaste üksikkompetentside või osakutsete või osakvalifikatsiooni omandamiseni (näiteks põhikooli- või gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse koostöös mõne mooduli või osakutse ulatuses kutseõppe integreerimine õppesse). Ka valikuaasta kontekstis on võimalik, et omandatakse üksikkompetentse või omandada osakutse- või kvalifikatsioon. 24 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Küsitavaks jääb valikuaasta reguleerimisel õppekorraldusliku erisusena aga õppija staatus ning sellega seonduvalt õigus saada majutus-, transpordi- või koolitoidutoetust ning õppetoetust. Seni on õppekorralduslikud erisused nii reguleeritud (KutÕs § 32) kui rakendatud tasemeõppes osalejaid puudutavate erisustena (eeskätt üldhariduskooli õpilased), mistõttu õppija staatusega seonduvad küsimused pole vajanud reguleerimist. Teiseks võimaluseks on valikuaasta reguleerimine täienduskoolitusena. Haridus- ja teadusministri 23.09.2013 määruse nr 33 “Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord“ kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord § 1 lg 1 on täienduskoolitus defineeritud kui õpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse. Määrus annab võimaluse korraldada täiendusõpet nii õppekavarühmades kui võtmepädevuste kujundamiseks, kui koolil on olemas õppekeskkond ning vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad. Täienduskoolitusena toimuvate kursuste jaoks registreeritakse õppekava Eesti Hariduse Infosüsteemis ning sätestatakse õppe korraldusele esitatavate tingimuste kirjeldamine, dokumentatsiooniga ning lõpetamisega seonduvad tegurid. Sisuliselt on valikuaasta puhul tegemist täiendusõppega, mis järgneb põhikoolile (või gümnaasiumile) ning mille ülesandeks on kujundada nii võtmepädevusi kui võimalusel kutsealaseid üksikkompetentse, mis viiksid koostoimes sobiva erialavalikuni. Olemasolevas määruses pole täiendusõppes osalejale kehtestatud vanusepiirangut, mis võimaldaks ligipääsu ka põhikooli lõpetajale. Keeruliseks teeb kursustena toimiva süsteemi kohandamine valikuaasta rakendamisel asjaolu, et (a) valikuaasta sihtrühm on spetsiifiline (põhikoolijärgne, NEET, HEV jne.) ning (b) igale õppijaile peab olema tagatud tugisüsteem sarnaselt tasemeõppes õppijaile; (c) õppijate õpiaeg tugineb nende vajadustele ning valikuaastasse sisenemine ja sellest väljumine võib jaotuda õppeaastale ebaühtlaselt; (d) õpe toimub valdavalt individuaalsete õppekavade alusel lähtudes konkreetse õppija motivatsioonist, võimetest ja vajadustest; (e) õppijale pole tagatud õppetoetuste paketti, sh majutus-, transpordi- ning koolitoidu toetus ning õppetoetus. Samas on just viimane oluline valikuaasta sihtrühmale õppele ligipääsu tagamiseks. Kogu eeltoodu eeldaks teistsuguste rahastamispõhimõtete keskset väljatöötamist ning rakendamist olemasoleva täienduskoolituse regulatsiooni kontekstis. Sobiv lahendus on valikuaasta reguleerimine tasemeõppe osana. Sisuliselt vastavad valikuaasta lõpetanu kompetentsid 2. taseme kutseõppe õpiväljunditele, mis on kirjeldatud kutseharidusstandardis. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku järgi on 2. taseme formaalhariduslikeks kvalifikatsioonideks lihtsustatud õppekava lõputunnistus, põhikooli lõputunnistus ja 2. taseme kutseõppe tunnistus. Teise taseme kutseõppe lõpetanul on kutse- , eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on üldjuhul piisav töötamiseks rahvusvahelise ametite klassifikaatori ISCO-08 (International Standard Classification of Occupations; 2008) ametiala pearühma „Lihttöölised” liigituvates ametites. Valikuaasta läbinud ei omanda põhikooli lõpetanust kõrgemat kvalifikatsioonitaset. Rahvusvaheliselt ühtse hariduse liigituse (ISCED-F 2013) järgi paigutub valikuaasta sisu järgi üldõppekavade õppevaldkonda (isikuarengu õppesuund/isikuarengu õppekavarühm), mida 25 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium eristab senisest kutseõppe tasemeõppe süsteemist asjaolu, et (a) õppekava aluseks pole kutsestandard ning (b) väljundiks pole erialane kvalifikatsioon. Erialase kvalifikatsiooni omandamine tasemeõppe läbinul on piirang, mis nõuab regulatsiooni muudatust ja seda ka kutseharidusstandardi tasemel. Kuigi kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on võimalik luua tasemeõppe õppekavu, millel puudub kutsestandard, tuleks koolil igakordse erisusena küsida Haridus- ja Teadusministeeriumi nõusolekut. Seesugune bürokraatliku halduskoormuse suurendamine pole põhjendatud. Valikuaasta positsioneerumine tasemeõppe osaks lahendab nii õppija staatuse kui õppe rahastamise probleemi. Õppija staatusega kaasneb vastavalt õigus õppetoetuste paketile, mis võimaldab ligipääsu õppele, õppes püsimiseks ning toetab valmisolekut õpingute jätkamiseks. Ulatuslikuma toe vajaduse tõttu hakkab valikuaasta õppija rahastamine toimuma vastavalt erivajadusega õppija rahastamise põhimõtetele. Teise taseme kutseõppe alustamisele pole seatud ka haridusnõuet, mis võimaldab valikuaasta kaudu õpingutesse naasmist ka põhikooli katkestanutel, uusimmigrantidel, hariduslike erivajadustega isikutel jt, kelle sisenemine järgmise taseme kutseõppesse vajab täiendavat tuge valmisoleku kujunemiseks. Ühisõppekavade puhul(kirjeldatud probleem nr 4), võib ühe regulatiivse lahendusena käsitleda enne 2013. aasta kutseõppeasutuse seaduses kirjeldatud koostöövõimalusi. Võimalus õppeprotsessi mitmekesistamiseks gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse koostöös loodi kutseõppeasutuse seaduse muudatusega 1.01.2006, mil kehtestati kaks eraldiseisvat õppeliiki „kutsealane eelkoolitus“ ja „kutseõpe põhikoolis- ja gümnaasiumis“. Õppeliigid erinesid mahu ning sellele vastavalt koolide täiendava rahastuse osas. Samas jäi ka antud õppeliikide rakendamisel probleemiks üldhariduskooli ja kutsekooli õppekavade struktuuri, mahu ja sisu erinevused. Nimetatud takistused ei võimaldanud üldjuhul olukorda, kus õpilane omandaks osa- või tervikkvalifikatsiooni kutseõppes paralleelselt üldhariduse õpingutega. 2013. aastal jõustunud seaduse muudatusega on koostöö alused reguleeritud õppekorraldusliku erisusena kutseõppeasutuse seadus § 32 lg 1 alusel. Samas on erinevatel põhjustel (õppijate topeltkoormus, kahe kooli nimekirjas olemine, õppeaja pikenemine kahe õppekava läbimisega, õppe mahu arvestus või hindamine jt) koostöö rakendamine pärsitud. Ühisõppekava loomise ja rakendamise võimalus gümnaasiumi(sh täiskasvanute gümnaasiumi) ja kutseõppeasutuse vahel võiks leevendada mitut seni ilmnenud probleemkohta. AKREDITEERIMINE Kutseõppe akrediteerimist reguleerib KutÕS ja selle volitusnormi alusel haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord“ ning erakooliseadus. Kavas on muuta akrediteerimist nii, et kui kool (riigi kutseõppeasutus, munitsipaalkutseõppeasutus või erakutseõppeasutus) on saanud esmase õppe läbiviimise õiguse õppekavarühmas kolmeks aastaks, toimub kordushindamine kutsehariduse hindamisnõukogu kehtestatud regulatsiooni alusel. Kutsehariduse hindamisnõukogu teeb hindamiskomisjoni aruandele toetudes haridus- ja teadusministrile ühe järgmistest ettepanekutest: 26 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium a) anda koolile õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus (tähtajatu); b) anda õppe läbiviimise õigus tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks; c) mitte anda õppe läbiviimise õigust. Haridus- ja teadusministril on õigus (kuid mitte kohustus) tunnistada õppe läbiviimise õigus kehtetuks juhul, kui Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi EKKA) kutsehariduse hindamisnõukogu teeb kolmandat korda ettepaneku anda õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks. Kui kooli õppekavarühm on saanud (tähtajatu) õppe läbiviimise õiguse, järgneb regulaarne hindamine vähemalt kord kuue aasta jooksul. Antud regulatsioon kohalduks kõikidele kutseõppeasutustele sõltumata omandivormist. Näiteks erakooliseaduse alusel väljastatavate tegevuslubade puhul tekiks võimalus saada tegevusluba vastavalt kas tähtajatult, kolmeks aastaks või mitte saada tegevusluba. Nõuded hindamisele on kõikidele koolidele samad. Kutseõppe kvaliteedi hindamise uus kontseptsioon lähtub endisest suuremal määral kujundava hindamise põhimõtteist. Rõhutamaks akrediteerimise kui kujundava hindamise iseloomu, nimetatakse see edaspidi kutseõppe kvaliteedi hindamiseks, kus peamine kasusaaja on õppeasutus, samuti ei seota hindamisotsust õppe läbiviimise õigusega sarnaselt kehtivale regulatsioonile (akrediteerida kuueks aastaks, kolmeks aastaks, mitte akrediteerida). Kõrghariduses toimus üleminek vanalt õppekavade akrediteerimise süsteemilt uuele toetavale hindamisele. Selleks viidi aastatel 2009-2011 läbi kõikide õppeasutuste õppekavagruppide üleminekuhindamine, mille tulemuseks oli kas õppe läbiviimise õiguse andmine või kohustus õppe läbiviimine lõpetada. Üleminekuhindamisel tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud õppekavagruppides toimuvad kordushindamised kuni 2017. aasta lõpuni. Kutseharidussüsteemis on alates 2011. aastast alustatud õppekavarühmade akrediteerimise piloteerimisega ja alates 2013. aastast on kutseõppeasutuse seadusega kirjeldatud akrediteerimisprotsess kõigis õppekavarühmades läbitud. Uue kontseptsiooni rakendamisel on võimalik määratleda nn nullpunkt, tähtaeg, millest alates antakse selleks ajaks kuueaastase akrediteeringu saanud õppekavarühmadele koolis tähtajatu õppe läbiviimise õigus ja kõik koolid peavad järgneva kuue aasta jooksul läbima järjekordse kvaliteedihindamise. Õppekavarühmad, milles õppeasutusel on akrediteering kolmeks aastaks, läbivad kordushindamise seni kehtinud korra alusel. Kui kordushindamise tulemusel saab õppeasutus akrediteeringu kuueks aastaks, muutub õppe läbiviimise õigus tähtajatuks. Kordushindamiste arvu seaduses ei piirata, kuid kõigi eelduste kohaselt ei saa õppekavarühm kolmandal katsel enam akrediteeringut kolmeks aastaks, sest ilmnenud on õppeasutuse suutmatus väljatoodud probleemidele lahendusi leida. Hindamisvaldkonnad ja kriteeriumid uue kontseptsiooni järgi hindamisel on võrreldavad varasemas akrediteerimisprotsessis kasutatuga. Erinevus on pigem hindamisfookustes ja hindamisvaldkondade struktuuris. Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt hinnatakse akrediteerimisel õppekasvatustöö, eestvedamise ja juhtimise, personalijuhtimise, 27 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium huvigruppidega koostöö ja ressursside juhtimise toimivust ja jätkusuutlikkust. Uues kontseptsioonis määratletakse hindamisvaldkondadena: õppekavad ja õppekavaarendus, õppimine ja õpetamine, õpetajad, eestvedamine ja juhtimine. Uue kontseptsiooni kohaselt koostab hindamiskomisjon hindamisaruande, milles välja toodud tugevused, parendusvaldkonnad ja soovitused on esmajoones tagasiside koolile, kuid ka informatsioon selle pidajale ja ühiskonnale laiemalt. Kehtiva regulatsiooni järgi on seoses õppekavade kohandatud liigituselt täieliku üleminekuga ISCEDi põhisele liigitusele hindamisühikuks õppekavarühm32. Muudatusena kaalutakse võimalust akrediteerida ISCED F- 2013 õppesuundade põhiselt. Hindamise korralduses (hindamisühikud, komisjonide koosseisud, ajakava) lähtutakse õppesuunda kuuluvate õppekavarühmade spetsiifikast ning arvestatakse võimalusel koolide vajaduste ja eelistustega. Hindamise viib läbi ning hindamisotsused võtab vastu sõltumatu kvaliteediagentuur. Kuni uue regulatsiooni jõustumiseni kehtib üleminekuperiood, mille jooksul akrediteeritakse sisult lähedasi õppekavarühmi koondavaid hindamisgruppe, kuid kutsehariduse hindamisnõukogu võtab akrediteerimisotsused vastu ISCED-F 2013 õppekavarühmade kaupa. Üleminekuperioodil pikendab haridus- ja teadusminister hindamisotsuste alusel õppe läbiviimise õigust ISCED-F 2013 õppekavarühmas. 9. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Õiguse haridusele näeb ette inimõiguste ülddeklaratsiooni art 26. Põhjalikud reeglid haridusega seoses on sätestatud ka MSKÕP art-tes 13 ja 14, lapse õiguste konventsiooni art- tes 28 ja 29. PTESH art 10 käsitleb õigust kutseõppele. Riigi kohustus korraldada kutseõpet on sätestatud PS § 29 lg-s 3. Haridus PS § 37 hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus- (s.o koolieelsed lasteasutused), põhi- (s.o põhikoolid), kesk- (s.o gümnaasiumid ja kutseõppeasutused) kui ka kõrghariduse (s.o ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid), samuti on hõlmatud kutse- ja huviharidus. Valikuaasta regulatsioon aitab paremini realiseerida üht isiku põhiõigust, õigust haridusele, lähtudes eelkõige hariduse individualistlikust aspektist. Valikuaasta regulatsioon annab soovijatele võimaluse katsetada erinevaid elukutseid ning õppimisvõimalusi jõudmaks selgusele tuleviku ameti ning arengutega ning seeläbi saada kasu omandatud haridusest ja langetada õigeid valikuid tulevikus. Eeldatavasti väheneb seeläbi ka õpinguid katkestavate isikute arv kuna valikud hariduse ja elukutse suhtes muutuvad tänu tõhusale abile (tugispetsialistid, kärjäärinõustajad, pedagoogid, psühholoogid) teadlikumaks. 32 Vt Kutsestandardi lisa nr 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/116072016005 28 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 149 kohaselt aitab ühendus kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Seejuures on õpetuse sisu ja haridussüsteemide korraldus liikmesriikide valida ja Euroopa Liidu tasandi regulatsioone hariduse reguleerimiseks reeglina ei anta. Seega peab riik ise pakkuma oma elanikkonnale parimaid lahendusi hariduse valdkonnas. Ka Euroopa põhiõiguste harta, mis muutus siduvaks Lissaboni lepinguga, sätestab, et igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet, mis toetab kõigi antud eelnõu väljatöötamiskavatuses kavandatavate muudatuste vajalikkust (õppele ligipääs ja kvaliteet). Kõige olulisem haridust käsitlev säte PS-s on § 37, mis sätestab igaühe õiguse haridusele (inimõigus). Et tagada hariduse kättesaadavus, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Õiguse haridusele ulatuse kirjeldamisel on kasutatud nelja kriteeriumi: hariduse kättesaadavus (availability), juurdepääs (accessibility), vastuvõetavus (acceptability) ja kohandatavus (adaptability). Nendest kriteeriumidest lähtudes on võimalik kirjeldada õiguse haridusele teostamise tingimusi kõikidel haridustasemetel (PS § 37 komm 27). Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et igale Eesti elanikule on võimetekohane haridus kättesaadav ja selleks on loodud kvaliteetsed õppetingimused, sealhulgas piisavalt õppeasutusi. Õppeasutuse pidaja loob tingimused õppeasutuse toimimiseks ning tagab õppeasutuse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Õppeasutuse juht ning õpetajad korraldavad õppetegevust ja kujundavad õppija arengut toetava turvalise õpikeskkonna. PS § 37 lõike 5 kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Haridus peab olema kvaliteetne ja võimaldama iga inimese võimete parimalt mõeldavat väljaarendamist. Isikul peab olema omandatud haridusest võimalik saada kasu selle ametliku tunnustamise kaudu. Põhiseaduse alusel peab riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kättesaadavaks tehtav haridus olema kvaliteetne ja võimaldama iga inimese võimete parimalt mõeldavat väljaarendamist. Kavandatava valikuaasta ülesanne on toetada õppele ligipääsetavust ning rakendumine tasemeõppe kaudu võimaldaks ka omandatud oskuste ja uue valmisoleku tunnustamist. Hariduse kvaliteedi kohta kasutab EIK märksõna “efektiivne”, mis tähendab, et isikul peab olema omandatud haridusest võimalik saada kasu selle ametliku tunnustamise kaudu (PS § 37 komm 26). Kvaliteedi tagamise süsteemi tõhustamine aitab tagada kutseõppe kvaliteeti ning luua usaldust nii õppijate kui ühiskonna silmis laiemalt. Samuti toetab uus rahastamismudel (eeskätt tulemusrahastamise komponendiga) suunda, millega ka riiklikul tasandil pööratakse eraldiseisvalt kutseõppe efektiivsusele tähelepanu. 29 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium PS § 29 lg 3 järgi korraldab riik kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Antud säte kohustab riiki võtma tarvitusele meetmeid, mis tagaksid võimalikult paljude inimeste majandusliku aktiivsuse, sest inimeste töine panus aitab ühiskonda edasi viia ning kindlustada selle üksikliikmete võimalusi eneseteostusele ja inimväärsele äraelamisele. EL õigus ning siduv rahvusvaheline õigus näevad samuti ette kohustuse rakendada erinevaid poliitikaid ning üksikmeetmeid tagamaks inimeste kõrget majanduslikku aktiivsust (vt EL lepingu art 3 lg 3, ELTL art 145 jj; ESH art-d 1, konventsioon nr 122). Tööhõivepoliitikaga tihedalt seotud, osaliselt selle osa, on riigi kohustus kujundada haridus- ja täiskasvanuõppe süsteem, mis tagab majanduskeskkonna vajadustele vastavate ja sellega kohaneda suutvate inimeste olemasolu (vt ka PSJKo 02.02.2015, 3-4-1-33-14, p 38). PS § 29 lg 3 paneb riigile kohustuse kujundada ka tulemuslik täiskasvanute ümber- ja täiendõppesüsteem, mis võimaldab inimestel tööelu jooksul enda kutseoskusi täiendada ning uusi õppida, ja selle abil kohaneda tööturu vajadustega. Tuleb tagada, et isikutele oleksid õppevõimalused kättesaadavad – eksisteeriks vastavad teenused. Muu hulgas on riigil kohustus võtta kasutusele erimeetmed ohustatud gruppide (pikaajalised töötud, vähenenud töövõimega isikud, välismaalased) õppe ja oskuste osas, et nad saaksid siseneda või püsida tööturul. Nii valikuaasta kui ühisõppekavade loomise võimalus toetab ligipääsu haridusele. Hariduse kättesaadavaks tegemise eesmärgil peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal pidama vajalikul arvul õppeasutusi. Antud kohustus ei hõlma mitte üksnes üldhariduskoole, vaid ka kutse- jms koole (PS § 37 komm 23). Uus rahastamise mudel aitab riigil tagada kvaliteetse ning tulemuslikkusele suunatud kutseõppe regionaalse ligipääsetavuse ning kättesaadavuse. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 10. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse uute rahastamise põhimõtete rakendamisest Sihtrühm, kellele mõju avaldub: Koolitustellimuse muutmise ja uue rahastamismudeliga seotud muudatused mõjutavad kõiki kutseõpet korraldavaid riigi-, munitsipaal- ja erakoole ning nende koolide pidajaid. Täpsemalt on sihtrühmana võimalik esile tuua: kutseõpet korraldavad õppeasutused, sealhulgas: - riigi hallatavad 26 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli; - 3 kohaliku omavalitsuse hallatavat kutseõppeasutust; 30 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium - 4 erakutseõppeasutust; - kutseõppe tasemeõppes osalevad noored ja täiskasvanud, sh erivajadustega isikud, ca 25 000 õppijat aastas; - kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtjad - Eesti elanikud (alates 16. a), kes soovivad omandada kutset või erialast kvalifikatsiooni. Kavandatav 1. Riikliku koolitustellimuse kaotamine muudatus 2. Uute rahastamispõhimõtete ja mudeli rakendamine Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: valdkond: Koolidel tekkib võimalus paindlikumalt reageerida piirkonna tööjõuturu Sotsiaalsed, nõudlustele, mis loob eeldused piirkonna konkurentsivõime tõusuks. sh demograafil Õppijate jaoks suureneb erialade valik piirkondlikes kutseõppeasutustes ja ised mõjud: seeläbi paraneb ka kutseõppe kättesaadavus. haridus ja Riigi seisukohalt tagatakse muudatusega kiirem reageerimine nii elanike kui kultuur tööandjate poolsele haridusnõudlusele. Koostöös tööandjatega koolitatakse tööjõudu kohapeal, mis loob eeldused sisemigratsiooni vähendamiseks ning toetab sedakaudu regionaalarengut. Mõju Mõju ulatust ja olulisust nii õppijate, koolide, tööandjate kui riigi jaoks võib hinnata suureks ning ebasoovitavate mõjude riski väikeseks. Edasine Mõju tulemuslikkust analüüsitakse igal aastal Eesti Hariduse Infosüsteemist analüüs saadavate statistiliste andmete, piirkonna ettevõtjatelt saadava tagasiside ja teiste sotsiaalsetelt partneritelt saadava info põhjal. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Haridus- ja Teadusministeeriumi kui kooli valdkond: pidaja ülesandeks on riikliku koolitustellimuse koostamine lähtuvalt tööjõu vajaduse prognoosidest (sh OSKA) ja erinevate osapoolte ettepanekutest. Mõju riigiasutuste Vajalik on tagada koolitusvajaduse täitmine ka prioriteetsetes, kuid õppijate hulgas vähe populaarsetel erialadel. Seetõttu säilib vajadus anda ülesanded ja omavalitsus vastutusvaldkondades igale koolile eraldi ministri tegevustoetuse käskkirjaga (riigikoolid) või halduslepinguga (munitsipaal- ja erakoolid), mis suurendab üksuse menetletavate dokumentide arvu. Samas annab selline korraldus tervikliku korral- ülevaate koolile esitatavatest ülesannetest ja tegevuse rahastamisest. dusele Ministeeriumi halduskoormus muudatuse tagajärjel mõnevõrra kasvab. Koolitustellimuse koostamine õppevaldkonniti vähendab ministeeriumi töökoormust, kuna väheneb koolitustellimuse detailsus, samas suureneb töökoormus seoses tegevustoetuse käskkirjade ja lepingute koostamisega, mis tuleb koostada iga õppeasutuse kohta. 31 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Kohalikele omavalitsustele, kes on kooli pidaja rollis, toob muudatus kaasa suurema paindlikkuse pakutavate õppekavade valikul ning võimaldab koolidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike omavalitsuste vajadustele tööjõu koolitamisel. Teised kohalikud omavalitsused on kaudsed kasusaajad, kuna kutseõppe võimalused piirkonnas muutuvad paindlikumaks. Mõju Sihtrühma suurus ja mõju ulatus riigiasutustele on suurdokumentide menetlemisest tuleneva halduskoormuse tõttu. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. Kuigi kooli pidajana tegutsevate kohalike omavalitsuste arv on hetkel väike (kolm kohalikku omavalitsust), on mõju olulisus antud sihtrühma jaoks siiski suur. Edasine Koolitustellimuse kaotamise ja uue rahastamismudeli mõju koolide tegevusele analüüs hinnatakse järgnevates valdkondades: 1. Analüüsitakse koolide korraldatava koolituse vastavust ühiskonna ja tööturu ootustele ja vajadustele. 2. Analüüsitakse koolide eelarvete täitmist, kulude jaotumist tegevusvaldkondade ja õppevaldkondade lõikes. Vajadusel korrigeeritakse rahastamise aluseks olevate komponentide väärtusi ja õppevaldkondade omavahelisi kalliduse proportsioone. 3. Analüüsitakse tulemusnäitajate täitmist ja selle mõju riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Tulemusnäitajaid korrigeeritakse vastavalt strateegiliste eesmärkide muutumisele või tulemusnäitajate täitmisega koolide tegevuses ilmnenud probleemidele. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Nii era-, munitsipaal- kui riigi- valdkond: kutseõppeasutustel suureneb võimekus reageerida paindlikult ja kiirelt tööturu Majanduslik nõudlustele ning korraldada vastavalt nõudlusele nii taseme- kui täiendusõpet. See avaldab positiivset mõju piirkondlikule tööturu olukorrale (rahuldatakse mõju kiiremini ja paindlikumalt nõudlust oskustööliste järele) ning suureneb ettevõtete tegevusele ettevõtete konkurentsivõime. Mõju Eelnevale tuginedes võib sihtrühma suurust hinnata suureks, mõju ulatust keskmiseks ning ebasoovitavate mõjude riski väikeseks. Edasine 1. Analüüsitakse piirkondadesse loodud õppekavade ja koolituskohtade analüüs vastavust riigi seisukohast oluliste õppevaldkondadega ning lähtuvalt tulemustest kavandatakse sisendid koolide tegevustoetuse käskkirjadesse. 32 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium 2. Analüüsitakse koolide koostööd tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teiste sotsiaalsete partneritega. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Ettevõtetel suureneb võimalus piirkonnas valdkond: vajalike töötajate koolitamiseks koostöös koolidega läbi sobilike paindlike õppevormide (sh töökohapõhine õpe) rakendamise. Väheneb piirkondlik Mõju tööturu nõudlus oskustöö tegijate järele. Luuakse võimalused täiendavate regionaal- töökohtade loomiseks maapiirkondadesse läbi piirkonna inimeste koolitamise arengule kohapeal. Kohalikud omavalitsused on esindatud koolide nõunike kogudes ja koostööd on võimalik teha mitmel tasandil. Suurem paindlikkus õppe läbiviimisel võimaldab koolidel kiiremini ja paindlikumalt reageerida piirkonna ja kohalike omavalitsuste vajadustele tööjõu koolitamisel. Mõju Eelnevale tuginedes võib muudatuse mõju hinnata suureks ning oluliseks, ebasoovitavate mõjude riski aga väikeseks. Edasine 1. Analüüsitakse piirkondadesse loodud õppekavade ja koolituskohtade analüüs vastavust riigi seisukohast oluliste õppevaldkondadega ning lähtuvalt tulemustest kavandatakse sisendid koolide tegevustoetuse käskkirjadesse. 2. Analüüsitakse koolide koostööd tööandjate, kohalike omavalitsuste ja teiste sotsiaalsete partneritega. Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse õppele ligipääsu suurendamisest ning individualiseerituma õppekorralduse rakendamisest Potentsiaalse sihtrühma hindamisel on aluseks võetud järgmised aspektid: - põhikooli lõpetavad erivajadusega noored (nt 2015/2016. õppeaastal 770 õppijat, kellest 399 jätkas ka samal aastal kutseõppes); - põhikooli lõpetanud, kes ei jätka järgmisel aastal peale lõpetamist õpinguid ega siirdu tööturule (3 - 5% põhikooli lõpetajaist, ca 600-700 noort aastas (Valk, 2016)); - gümnaasiumiastmel katkestajad (edasiõppijatest ca 1%, 2015/2016. õppeaastal 180 õppijat); - kutsekeskhariduse esimesel õppeaastal katkestanud, keda on ca 25% (ca 1000 õppijat aastas) ja osaliselt teised kutseõppe katkestajad (ca 19%, ca 4000 õppijat aastas). Osaliselt kattuvad eelnimetatud sihtrühmad 15 – 29 aastaste noortega, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET noored), keda kokku on Statistikaameti andmetele tuginedes 2016. aastal 31 00033. 33 Mitte kõik NEET noored pole riskigrupp. Kõige levinum mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, 2015. aastal oli selliseid noori NEET-noorte hulgas ligi 43%. Ca 1/3 NEET noortest on 33 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Arvestades muude meetmete tõhustamist (karjääriõpe põhikoolis, Rajaleidjate keskuste töö, kutsekeskharidusõppe valdkonnapõhise vastuvõtu laiemat rakendamist), on valikuaasta potentsiaalne sihtrühm Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul kuni 500 isikut õppeaastas. Muudatusega on seotud enamik kutseõppeasutusi, sõltumata nende omandivormist. Muudatus ei puuduta otseselt neid õppeasutusi, kus pakutakse peamiselt 5. taseme kutseõpet, kus õppima asumise nõudeks on keskharidus (nt Tallinna Majanduskool) või väga spetsiifilisi õppekavu (nt Tallinna Balletikool). Ühisõppekavade potentsiaalse koguvalimi võib piiritleda järgmiselt: - põhikoolide lõpetajad (2016. aastal kokku 11 259 õppijat), kellest kutseõppe statsionaarses õppes jätkas 27%, - kutsekeskharidusõppe õpilased, 2016/2017. õppeaastal 11 308 õpilast (EHIS); - kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide ühisõppekavade juurutamine hõlmab gümnaasiume ja kutseõppeasutusi, kes on huvitatud koostööst õppeprotsessi kaudu, kuid kelle jaoks kutseõppeasutuse seaduses seni markeeritud võimalused õppekorralduslike erisustena ei ole piisavad. Sihtrühm hõlmab esmajoones viit kooli kaunite kunstide valdkonnas, kuid ka täiskasvanute gümnaasiume, mida on kokku 16. Arvestades ühisõppekavade loomise ja rakendamise keerukust ning senist kogemust kõrgharidusõppes, võib hinnata gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste ühisõppekavadel õppivate õpilaste arvu aastaks 2025 suurusjärgus 5% kutsekeskharidusõppe õppuritest (ca 550 õppijat34). Kavandatav 1. Luuakse valikuaasta regulatsioon, mis võimaldab sujuvat üleminekut muudatus põhikoolist edasisse õppesse või tööturule 2. Luuakse õiguslik alus gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühisõppekavade koostamiseks ja rakendamiseks Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Valikuaasta juurutamine tagab parema valdkond: ligipääsu kutseharidusele neile põhikooli lõpetajatele, kes pole kindlad oma Sotsiaalsed, erialavalikus ning kellel puudub selge motivatsioon õppes või tööturul koheselt sh jätkamiseks. Samuti kuuluvad sihtrühma kutseõppe või gümnaasiumi demograafil katkestanud õpilased ning haridusliku erivajadusega õppijad, kes vajavad ised mõjud: erialavaliku selginemiseks ja õpingute jätkamiseks lisatuge. Valikuaasta haridus ja sihtrühmaks on ka välispäritolu õpilastel, kes vajavad kutseõppes alustamiseks kultuur täiendavat keeleõpet ja kohanemisaega kutseõppes pakutavate võimaluste ja õppe korraldusega. Hinnanguliselt võiks potentsiaalsest sihtrühmast töötud, st otsivad tööd. Haiguse või puudega noorte osatähtsus oli 2015. aastal ca 12%. Vt täpsemalt https://blog.stat.ee/tag/neet-noored/ 34 Aluseks on võetud 2016/17. õppeaasta kutsekeskhariduse õpilaste arv (11 308 õpilast) 34 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium valikuaastale iga-aastaselt jõuda 300–500 õppijat. Tuginedes eelnevalt läbiviidud uuringutele välisriikides, on analoogsete programmide mõju õpingutes või tööturul jätkamisele hinnatud positiivseks ning õpinguid jätkavad 50-80% sarnastes programmides osalejatest. Valikuaastat piloteeriti esmakordselt 2016/2017 õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses, kus õpinguid soovis jätkata ca 65% valikuaasta projektis osalenutest. Otsene positiivne mõju sihtrühmale tuleneb ka sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi koordineeritud teenuste osutamisest valikuaasta rakendamisel. Kaudse positiivse mõjuna väheneb madala haridustasemega noorte arv, mis on ühtlasi Elukestva Õppe Strateegia üks olulisematest eesmärkidest ning paraneb noorte, iseäranis riskirühma kuuluvate noorte, osalemine tööhõives. Ühisõppekavade rakendumise peamiseks kasusaajaks sihtrühmaks on potentsiaalsed kutsekeskhariduse või gümnaasiumi õppekavale sisenejad, kel soovivad mitmekesistada oma õpinguid ja kasutada erinevate koolitüüpide pakutavaid võimalusi. Eeskätt puudutab muudatus kaunite kunstide valdkonda, kus kutsekeskhariduse tasemel õppijate arv on ca 300 – 350. Muudatus (a) vähendab õppija jaoks bürokraatiat ning (b) avardab õppimisvõimalusi ja valikuid. Kaunite kunstide valdkonnas ei toetanud senine regulatsioon piisavalt õppijate huvidest lähtuvaid õppekorralduslikke koostöölahendusi. Muudatus loob täiendava koostöövõimaluse kutseõppeasutuste ja gümnaasiumide koostoimeks. Seni oli sarnaselt reguleeritud vaid rakenduskõrgkooli ja kutseõppeasutuste koostöö. Mõju Eelnevale tuginedes võib öelda, et kavandatavate muudatuste sihtrühmade suurused on väiksed, kuid muudatuste mõju sihtrühmadele on oluline ning ebasoovitavate mõjude risk väike. Edasine Valikuaasta rakendumise (a) korralduse asjakohasust ja (b) otsese mõju analüüs tulemuslikkust analüüsitakse järgmise kolme aasta vältel iga-aastaselt koolidele osutatava toe vajaduse kaudu (SA Innove); koolide õppeaastat kokkuvõtvate eneseanalüüsile tuginedes (koolid, analüüs HTM); Eesti Hariduse Infosüsteemist osutatud tugiteenuste lõikes (HTM) ning läbi viiakse ka küsitlus valikuaastal osalejate tunnetatud rahulolu määratlemiseks (koolid, analüüs HTM). Ühisõppekava rakendumist gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste vahel monitooritakse juhtumipõhiselt, kooli nõunike kogudes osaledes ning kooli arengukava aruannete kaudu regulaarselt. Eraldiseisvalt põhjalikku mõjuanalüüsi läbi ei viida. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Valikuaasta rakendamine toetab kohalike valdkond: omavalitsusüksuste tööd erivajadusega või NEET noorte õpivalikute toetamisel ning valmisoleku kujundamisel edasisse õppesse või tööellu siirdusmisel. See on 35 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Mõju üks alternatiivne võimalus kohaliku omavalitsuse enda poolt noorte hõiveks riigiasutuste rakendatavatele tegevustele. ja Valikuaasta rakendamine võib pikemas perspektiivis avaldada mõju madala omavalitsus haridustasemega noorte(elanikkonna) arvu vähenemisele hõives ning üksuse võimaldab eeskätt riskigruppi kuuluvatel noortel kujundada oma korraldusel konkurentsivõimet. e Kaudne mõju riigiastusutele avaldub ressursside otstarbekas ristkasutuses, sest valikuaasta rakendamisel osutatakse sotsiaal- ja haridusteenuseid õppija vaates integreeritult. Ühisõppekavade loomine riigiasutuste ja omavalitsusüksuste korraldusele olulist mõju ei avalda. Küll aga võimaldab ühisõppekava loomine piirkonnas mitmekesistada õppimisvõimalusi igale eagrupile ning luua eelduseid uute koostöövormide tekkeks erinevate koolitüüpide lõikes hõlmates nii era-, munitsipaal (sh täiskasvanute gümnaasiumid) kui riigikoole. Mõju Sihtrühma väiksuse tõttu võib mõju hinnata keskmiseks. Kaudne positiivne mõju avaldub riskirühma kuuluvate noorte hõivatuses. Edasine Täiendavat analüüsi riigiasutustele või kohalikele omavalitsuste töökorraldusele analüüs avalduvast mõjust ei kavandata. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Otsest ja olulist majanduslikku mõju valdkond: ettevõtetele antud muudatusega ei kaasne. Kaudselt võimaldab valikuaasta Majanduslik rakendamine vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu hõivatud elanikkonna hulgas ning samuti mitte-töötavate ja õpingutest eemale jäänud mõju isikute hulka. ettevõtete tegevusele Mõju Majanduslik mõju ettevõtetele on kokkuvõttes pigem väike. Edasine Täiendav mõjuanalüüs ei ole vajalik, kuna mõju ettevõtete tegevusele on analüüs kaudne ja väike. Võimalik mõju, mis tuleneb kutsehariduse akrediteerimisprotsessi muudatuste rakendamist Potentsiaalne sihtrühm: Akrediteerimissüsteemi muutmine puudutab lisaks kõigile kutseõppeasutustele (sh riigi, era- ja munitsipaalkoolid) ja rakenduskõrgkoolidele, mis kutseõpet läbi viivad35, ka akrediteerimist korraldavat asutust (SA Archimedes Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur) ning koolide pidajaid 35 Kutseõppeasutusi on 2016/2017 õppeaastal kokku 33, sh 4 era-, 3 munitsipaal- ja 26 riigi hallatavat õppeasuust ning kutseõpet läbiviivaid rakenduskõrgkoole on kokku 5. 36 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Kavandatav Kehtiva kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on akrediteerimise tulemus muudatus otseselt seotud õppe läbiviimise õigusega. 2017. a on uuendatud kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise kontseptsiooni, mille kohaselt osaleb õppekavarühmas õppe läbiviimise õigust omav kool edaspidi regulaarses akrediteerimises, mis toimub vähemalt kord kuue aasta jooksul. Akrediteerimise tulemus ei ole seotud õppe läbiviimise õigusega. Muudatuseks on akrediteerimise lahti sidumine õppe läbiviimise õigusest. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Eelnõu muudatus mõjutab pakutava õppe valdkond: kvaliteeti ja kvaliteedi tagamist ning kvaliteedikultuuri arengut kutseõpet Sotsiaalsed, pakkuvates õppeasutuses – kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. sh Hindamine võimaldab demograafil - nii era-, riigi- kui munitsipaalomandis oleval koolil saada tagasisidet ised mõjud: õppekasvatusprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks haridus ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises; - informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond) kutseõppe vastavusest siseriiklike nõuete, arengukavaliste eesmärkide, töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega. Kavandatav muudatus toetab õppimiskeskse koolikultuuri arengut ja kutseõppe usaldusväärsuse kujunemist. Mõju Muudatuse mõju võib hinnata suureks ning ebasoovitavate mõjude riski tagasihoidlikuks. Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Muudatus mõjutab kutseõppeasutuste valdkond: personali ja organisatsiooniga seonduvat, kutseõppeasutused saavad tähtajatu õppe läbiviimise õiguse juhul kui on saanud kuueaastase akrediteeringu. Mõju riigiasutuste Akrediteerimissüsteem tervikuna aitab kaasa kutseõppeasutuste maine ja kohalike kujundamisele ning tõstab usaldusväärsust potentsiaalse sihtrühma silmis. omavalitsus Kohalikele omavalitsustele avaldub muudatus mõju eeskätt niivõrd kuivõrd nad te asutuste on kooli pidaja rollis. korraldusel Muudatus mõjutab kvaliteedihindamist korraldava asutust (SA Archimedes e Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA)), kes peab muutma hindamise korraldust. Mõju Sihtrühma suurust võib hinnata keskmiseks, ebasoovitavate mõjude riski väikeseks, kuid mõju ulatust suureks. 37 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium Mõju Mõju avaldumine sihtrühma lõikes: Muudatusel on pikaajaline kaudne mõju valdkond: majandusele seoses kutseõppe lõpetajate konkurentsivõimega ja nende oskuste tööturu vajadustele vastavusega. Samuti on mõju erakoolide pidajaile, Mõju kelle halduskoormus väheneb, sest nad ei pea pidevalt taotlema tegevuslubasid majandusel kui õppeasutust on positiivselt hinnatud ja saanud tähtajatu õiguse õpet läbi e viia. Mõju Oluline oodatav mõju on 1. Sotsiaalne 2. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, et kujundava hindamisega ei suudeta tagada piisavat kontrolli ja õppe kvaliteedi taset. Riski maandamiseks nt puuduste korral õppe kvaliteedis, saab haridus- ja teadusminister endiselt otsustada, kas koolile antakse puuduste likvideerimiseks uus tähtaeg ning toimub kordusakrediteerimine või HTM algatab õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. 3. Pikaajaline kaudne mõju on majandusele kuivõrd õppe kvaliteet mõjutab lõpetajate oskuste taset. 11. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Koolide halduskoormus võib sõltuvalt koolist suureneda tulenevalt vajadusest paindlikult ja kiiresti reageerida tööturu koolitusvajadusele seoses koolituste planeerimise, uute õppekavade väljatöötamise ja koolituste korraldamisega. Vastavad kulusd on arvestatud koolide baasrahastamise komponenti. Eeldatavalt suureneb tugiteenuste osutamisega seotud töötajate arv ja tegevuse maht, kuid selle põhjuseks on rahastamise mahu kasv, mis võimaldab koolidel neile ka praegu sätestatud kohustusi paremini täita. Tulemusnäitajate täitmise ja arvestamisega koolidele täiendavat töökoormust ei teki, kuna tulemusnäitajate täitmise aluseks olevaid statistilisi andmeid kogutakse ka praegu ja nende arvestamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Valikuaasta ega ühisõppekava võimaluse loomine gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel rakendamine ei too kaasa täiendavat halduskoormust ettevõtetele ega kodanikele. Pigem on antud juhul tegemist koolide halduskoormuse mõningase kasvuga, mis eeldab õppekorralduslike dokumentide loomist ning sihtrühma täiendavat teavitamist. 38 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium AKREDITEERIMINE Halduskoormust ettevõtetele või kodanikele muudatuse rakendamisega ei kaasne, küll aga püsib hindamisprotsessi läbiviimisega seotud info ning dokumentatsiooni haldamise koormus akrediteerimist korraldaval asutusel ning teostavatel isikutel. Väike mõju on erakoolide pidajaile, kuivõrd positiivse hindamistulemuse puhul saavad erakoolide pidajad tähtajatu tegevusloa ja teatud kindluse õpet pakkuda ning ei pea eraldi taotlema tegevusloa pikendamist. 12. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud KOOLITUSTELLIMUS JA RAHASTAMINE Koolitustellimuse kaotamise ja uue rahastamismudeli rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulutused kutseõppeasutuse seaduses kehtestatud tugiteenuste tagamiseks, erivajadustega isikute õppe paindlikumaks korraldamiseks, koolide haldamisega seotud eelarve korrigeerimiseks ning tulemusrahastamise rakendamiseks. Kutseõppe läbiviimise komponendi rakendamiseks on vajalik täiendavalt 3,25 miljonit eurot. Tulemusrahastamise rakendamiseks on kavas taotleda riigieelarvest täiendavalt 2019. aastaks 6 miljonit eurot, 2020. aastaks 12 miljonit eurot ja 2021. aastaks 18 miljonit eurot. Kutseõppe kättesaadavuse komponendi rahastamine, mudelis kavandatud kujul nõuab täiendavalt 0,6 miljonit. Rakendamise järgselt kujuneb kutsehariduse riigieelarvelise rahastamise mahuks ilma õpetajate palgatõusu vahenditeta 2021. aastal ca 84 miljonit eurot. ÕPPELE LIGIPÄÄS JA INDIVIDUALISEERITUM ÕPPEKORRALDUS Valikuaastale rakendatakse kutseõppe tasemeõppele kohalduvat rahastamismudelit. Kuid igale valikuaasta õppijale rakendub erivajadusega õppijate rahastamise põhimõte, mis võimaldab põhjalikku pedagoogilist sekkumist. Argumendiks on individualiseeritud õppe kulukus ning mitme tugispetsialisti pidev kaasatus õppeprotsessi vältel. Seega on valikuaasta läbiviimise kulud seotud rahastusmudelis osutatud täiendava lisaressursi vajadusega tugiteenuste rakendamiseks kavandatud mahus. Põhjaliku pedagoogilise sekkumise korral on kogukulu ühe õppija kohta 2860 eurot (sisaldab nii õpetaja tööjõukulu kui tugipersonali vajadust). Hinnanguliselt ulatub valikuaasta potentsiaalne õppijate arv 300 kuni 500 õppijani aastas. Ühisõppekavade loomise võimaluse andmine kutseõppeasutustele ja gümnaasiumidele ei eelda otseselt täiendavaid lisavahendeid, kuivõrd eelarve planeerimise suutlikkust kahe koolitüübi koostöös. Vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 33 lg 2 alusel on ühisõppekava koostamise aluseks koolidevaheline koostööleping, kus on kokku lepitud ühisõppekava koostamise, selle alusel toimuva õppe korraldamise (sh rahastamise) ja lõpudokumentide väljastamise üksikasjades. 39 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium AKREDITEERIMINE Muudatused akrediteerimissüsteemis ei too kaasa täiendava ressursi vajadust. Pikemas perspektiivis ühtlustub eelarve kasutuse jaotus aastate lõikes. Senise kindla intervalli – kolm või kuus aastat – asemel on protsess juhtumipõhine ning enam ajaliselt hajutatud. 13. Edasine mõjude analüüs Iga muudatuse mõju edasine analüüs on avatud punktis 11. Täiendava põhjaliku mõjuanalüüsi läbiviimise vajadust kavandatavate muudatuste kontekstis ette ei näe. Valikuaasta ja ühisõppekavade puhul tuginetakse nii rahvusvahelisele kogemusele, arengutele kui reaalsele vajadusele, mida on kirjeldatud punktides 4, 5 ja 8 ning edasist analüüsi punktis 11, mis tagab regulaarse ülevaate muudatuste rakendamisest. Seetõttu täiendav põhjalik mõjuanalüüs ei ole vajalik. Akrediteerimisprotsessi muutmisel tugineti rahvusvahelisele kogemusele ja protsessis osalevate poolte tagasisideküsitluse tulemustele ning täiendava mõjuanalüüsi läbiviimist ei kavandata. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 14. Valitav lahendus Kokkuvõtvalt muudatused ning nendega saavutatav olukord. 1. Koolitustellimuse kaotamine ja rahastamise muutmine kutseõppeasutuse seaduses ning vastavate määruste muutmine. Muudatusega tagatakse olukord, kus koolid saavad kiirelt reageerida haridusnõudlusele ja tööturu vajadustele, sh OSKA ettepanekutele. Suureneb koolide autonoomia ja vastutus ühiskonnale vajalike inimeste koolitamisel. Koolide rahastamine riigieelarvest hakkab toimuma läbi tegevustoetuse, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Koolide rahastamine on baasrahastamise osas stabiilne ega sõltu pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamise komponent sõltub aga tulemusindikaatorite täitmisest. Koolidele tegevustoetuse eraldamiseks on välja töötatud mudel, mis võimaldab erinevate komponentide hinnastamisega igale koolile tegevustoetuse mahu välja arvutada. Raamatupidamisarvestus hakkab toimuma endise õppekavarühma põhise arvestuse asemel õppevaldkonniti, mis on piisav analüüsiks ning võimaldab vajadusel ka muutusi rahastamismahu arvestamisel. 2. Valikuaasta sidumine teise taseme kutseõppe tasemeõppega. Muudatuse rakendamisel luuakse kutseõppeasutuste kaudu paindlik tasemeõppesse sisenemise võimalus (edaspidi valikuaasta). Eeskätt on see vjaalik sihtrühmale, kes võimete- või 40 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium huvikohast kutsevalikut peale põhikooli teha ei taha või ei oska, pole pääsenud seetõttu õppima või on katkestanud alustatud õpingud kutseõppes või gümnaasiumis. Samuti on valikuaasta mõeldud erivajadusega õppijaile täiendava valmisoleku kujundamiseks järgmisele õppetasemele siirdumiseks või välispäritolu õppijaile, kelle keeleoskus ei võimalda õppe alustamist eesti keeles. Õpilasi toetatakse (a) individuaalse ja grupinõustamisega, (b) erinevaid erialasid tutvustava praktilise õppe ja töökohal õppimise pakkumisega ning (c) vajadusel tasandusõppega üldharidusliku sisuga moodulites. Valikuaastale sisenejal on õpilase staatus, mis tagab vajadusel tasemeõppe õpilasele kohalduvad toetused. Vähemalt 50% valikuaasta läbinutest jätkab õpinguid või siirdub tööturule valikuaasta läbimisele vahetult järgneva aasta jooksul. 3. Ühisõppekavade võimaldamine gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse koostöös. Muudatusega luuakse võimalus kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite ühisõppekavade loomiseks, mis annab õpilastele avaramad valikud võimetekohase õppekava läbimiseks keskhariduse tasemel. Koolide koostöö suurendab valikuvõimalusi nii gümnaasiumi kui kutseõppeasutuste õpilaste jaoks ning tõstab keskhariduse omandanute konkurentsivõimet tööturul. Õppe läbiviimise õiguse andmise, pikendamise ja akrediteerimise korralduse regulatsiooni muutmine kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ja akrediteerimise tingimusi ja korda reguleerivas haridus- ja teadusministri määruses. Õppe läbiviimise õiguse pikendamine seotakse lahti akrediteerimisest, kord 6-aastase akrediteeringu saanud valdkondades antakse koolidele tähtajatu õppe läbiviimise õigus. 4. Akrediteerimisprotsessi muutmisega tõhustatakse õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendatakse kutsehariduse usaldusväärsust. Protsess lähtub kujundava hindamise põhimõtteist, mille rakendamiseks on vajalik kaotada otsene seos akrediteerimise tulemuse ja õppe läbiviimise õiguse vahel. Akrediteerimine mõjutab õppe läbiviimise õigust vaid juhul, kui selle tulemusel ilmnevad olulised mittevastavused ning Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) algatab järelevalve ja vajadusel õppe läbiviimise õiguse äravõtmise. Selle põhimõtte rakendamine eeldab muudatusi õigusaktides. 14.1. Töötatakse välja uus 14.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 14.3 Selgitus Tervikseaduse välja töötamiseks vajadust pole, sest muudatused pole nii mahukad. 15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1) Kutseõppeasutuse seadus 2) Erakooliseadus 41 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium 3) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „ Kutseharidusstandard“ 4) Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2014. a määrus nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord“ ning selle lisa „Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid“ 5) Haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ 6) Haridus- ja teadusministri 26. veebruari 2014. a määrus nr 6 „Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord 16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Seaduseelnõu väljatöötamisse kaasatakse SA Innove, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, SA Kutsekoda, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, kutseõppeasutuste juhid jt olulised kutsehariduse arenguid mõjutavad sotsiaalpartnerid, sh Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning huvitatud erialaliidud. Samuti on eelnõu valmimisel kaasatud kohalike omavalitsuste kui kooli pidajate esindajad, Sotsiaalministeeriumi ning selle hallatavate asutuste (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Töötukassat) esindajad. Samuti küsitakse eelnõu väljatöötamisel teiste ministeeriumide arvamust ning tagasisidestatakse saadud ettepanekud. Valminud eelnõu arutelud ja kooskõlastamine partneritega jääb ajavahemikku veebruar 2018 - juuni 2018 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Täiendavat mõjuanalüüsi käesolevate muudatuste kontekstis ei kavandata. 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Täiendavat kontseptsiooni ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 19. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Kutseõppeasutuse seaduse kooskõlastamise aeg muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni toimumise aeg: juuni 2018 20. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1.jaanuar 2019 21. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Mari Tikerpuu Kutsehariduse osakonna peaekspert [email protected] , tel 7 350 126 Teet Tiko Kutsehariduse osakonna asejuhataja 42 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus Haridus- ja teadusministeerium [email protected], tel 7 350 273 Rita Siilivask Kutsehariduse osakonna nõunik [email protected], tel 7 350 226 Hilje Arukuusk Õigusosakonna jurist [email protected], tel 7350 142 43
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel