/*Justiitsministeerium Meie 08.12.2017 nr 1.2-2/137-1
Siseministeerium*/
Eelnõu kooskõlastamine
Saadame Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 5 „Eesti Haigekassa põhikiri“
muutmise eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks.
Palume eelnõu kooskõlastada 12. detsembriks 2017. a. Eelnõu puudutab Eesti Haigekassa
sisemist töökorraldust. Puutumust näeme Rahandusministeeriumiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisa: 1. EHK pohikiri_EN.docx
2. EHK pohikiri_SK.docx
Ülle Jordan 6269 139
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrust nr 3
„Eesti Haigekassa põhikiri“ (edaspidi põhikiri) sätetega, mis on seotud Riigikogu menetluses
oleva Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõuga 512 SE ning ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga 514 SE, mille jõustumisajaks on kavandatud
01.01.2018.
Eelnõuga tehakse muudatusi Eesti Haigekassa pädevuses, ülesannetes ja töökorralduses, mis
on seotud haigekassale täiendavate ülesannete kehtestamisega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumist tervisesüsteemi osakonna nõunik
Kaija Kasekamp (
[email protected], 626 9157), peaspetsialist Ülle Jordan
(
[email protected], 626 9139), ravimiosakonna nõunik Helen Berk (
[email protected], 626
9147) ning Eesti Haigekassast ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja Kersti Esnar
(
[email protected]), finantsjuhtimise osakonna juhataja Ebe Nõmm
(
[email protected]) ja juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits
(
[email protected]). Eelnõu arutati Eesti Haigekassa nõukogu 24.11.2017. a
koosolekul.
Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus
Põldmaa (
[email protected], 626 9328).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Käesoleva määrusega muudetakse põhikirja redaktsiooni RT I, 08.12.2015, 8.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on ette valmistatud Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhikirja § 20 punktidega 24 ja 25. Põhikirja § 20 sätestab
haigekassa juhatuse pädevuse. Muudatuse kohaselt hakkab haigekassa juhatus lisaks Eesti
haigekassa seaduse (edaspidi HKS) §-s 26 sätestatud pädevusele ette valmistama ning esitama
haigekassa nõukogule materjale ja otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile
ettepaneku tegemiseks Eesti Haigekassa ravimite loetelu kehtestamise ja ravimite piirhindade
1
arvutamise kohta. Muudatusega viiakse haigekassa põhikiri kooskõlla eelnõuga 514 SE
muudetava ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 43 lõikega 1 ja HKS § 12 lõike 1
täiendamisega punktiga 22, mille kohaselt kehtestab ravimite loetelu ja piirhinnad valdkonna
eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul. Seega on vaja põhikirjas
sätestada, et juhatus valmistab ette ning esitab haigekassa nõukogule materjalid ja otsuse
eelnõu soodusravimite loetelu ja piirhindade arvutamise kohta.
Põhikirja § 20 täiendatakse punktiga 25, millega sätestatakse haigekassa juhatuse pädevus
kooskõlastada Terviseameti peadirektori käskkiri raha jaotuse kiirabibrigaadi pidajate vahel ja
kiirabibrigaadi pidajate rahastamise aruandluse korra kohta. Vastav ülesanne läheb eelnõu 512
SE kohaselt Sotsiaalministeeriumilt üle Eesti Haigekassale ja sätestatakse sotsiaalministri 26.
veebruari 2007. a määruse nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ § 2 lõikes 3.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhikirja § 20 punkti 23 ning sätestatakse, et haigekassa
juhatus kontrollib haigekassa eelarve kasutamise otstarbekust. Muudatus on seotud eelnõuga
512 SE, millega pannakse haigekassale täiendavaid ülesandeid.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhikirja § 331 lõike 1 punkti 12, millega laiendatakse
haigekassa osakondade pädevust ning lisaks tervishoiuteenuste ja soodustingimustel
väljastatavate ravimite eest tasumisel rakendatava süsteemi arendamisele hakkab haigekassa
ka vastavaid menetlusi läbi viima. Muudatusega viiakse haigekassa osakondade pädevus
kooskõlla eelnõuga 514 SE, millega lähevad haigekassale üle soodusravimite loeteluga seotud
korralduslikud ülesanded.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhikirja § 38 lõike 4 teist lauset, et täpsustada nõukogu
poolt moodustatud alalise nõuandva komisjoni koosseisu. Kehtiva põhikirja kohaselt võib
nõukogu moodustada alalisi komisjone haigekassa tegevuse kohta erinevate
ühiskonnagruppide esindajate arvamuse saamiseks ning nõukogule on antud õigus
moodustada alaline komisjon tervishoiutöötajate ja nende ühenduste esindajatest nõukogu
poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks. Muudatusega täpsustatakse, et nõukogu võib
moodustada alalise komisjoni tervishoiuvaldkonna osapoolte ja nende ühenduste esindajatest
nõukogu poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks. Tervishoiuvaldkonna osapoolteks
loetakse tervishoiutöötajaid ja nende ühenduste esindajaid, tervishoiuteenuse osutajaid ja
nende ühenduste esindajaid, ravimitootjaid ja -müüjaid ning nende ühenduste esindajaid,
tervishoiuõppeasutusi ja nende esindajaid ning muid olulisi tervishoiuvaldkonna osapooli ja
nende esindajaid. Muudatuse tulemusel kaasatakse haigekassa töösse lisaks
tervishoiutöötajatele ja nende ühenduste esindajatele ka teised tervishoiuvaldkonnaga seotud
osapooled.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse põhikirja § 39, lisades sinna viite tervishoiuteenuste
korraldamise seadusele (edaspidi TTKS) ja muudele õigusaktidele. Paragrahv 39 sätestab
haigekassa eelarve alused, millest haigekassa lähtub eelarve projekti ettevalmistamisel.
Muudatusega lähtub haigekassa edaspidi ka TTKS-ist ja muudest õigusaktidest. TTKS-i
alusel haigekassale üleminevad ülesanded on kiirabi rahastamine ning perearstide
asendustasude ja antidootide varu rahastamiseks vajalikud ülesanded ja õigused. Muudatus on
seotud eelnõuga 512 SE.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhikirja § 44 lõiget 2 punktiga 11. Paragrahv 44 sätestab
haigekassa eelarve kulude katteallikad, selle lõige 2 sätestab majandusaasta tulud. Muudatuse
2
kohaselt on uueks tuluks TTKS-i alusel kehtestatud riigieelarvelise eraldise osa. Muudatus on
seotud eelnõuga 512 SE.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse põhikirja § 45 lõikeid 1 ja 2. Paragrahv 45 sätestab
haigekassa eelarve kulud. Muudetakse lõike 1 sõnastust, asendades sõnad „ravikindlustuse
kuludeks“ sõnaga „tervishoiukuludeks“. Muudatuse kohaselt jagunevad haigekassa eelarve
kulud tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks. Muudatus tuleneb eelnõuga 512 SE
tehtavast HKS § 36 lõike 7 vastavasisulisest muudatusest. Lõikes 2 täpsustatakse
tervishoiukulude jagunemist.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse põhikirja § 47 lõikes 2 viidet riigieelarve seadusele.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kassalise teenindamise eeskirja riigieelarve seaduse
§ 64 lõike 4 alusel.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal
koos vastavate HKS-i ja RaKS-i muudatustega. Jõustumisaeg tuleneb eelnõudest 512 SE ja
514 SE.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse olulisim mõju on haigekassa töökorralduse kaasajastamine, mis võimaldab
haigekassal senisest paremini täita HKS-is, RaKS-is ja TTKS-is ja muudes õigusaktides
sätestatud ülesandeid.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele
Sihtrühm: Eesti Haigekassas on 208 töötajat1. Teenuste rahastamise üleviimisega ja tulubaasi
laienemisega kaasnevate kohustustega, sh Eesti Haigekassa eelarve koostamine, lepingute
sõlmimine jne, hakkab tegelema maksimaalselt 20 täiskohaga töötavat isikut (s.o 9,6% Eesti
Haigekassa töötajaskonnast). Seega võib sihtrühma pidada suureks.2
Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamisel laiendatakse Eesti Haigekassa
tulubaasi etapiti ja tervishoiusektorisse lisanduvad täiendavad vahendid. Lisanduvate
vahenditega on võimalik tagada tervisesüsteemi jätkusuutlikkus ja elanike parem tervis.
Arvestades, et Eesti Haigekassale lisandub ligikaudu 200 mln eurot tulusid (aastaks 2022),
siis võrreldes seda Eesti Haigekassa praeguse eelarvega (1 114 077 tuhat eurot3) ning
personalikulude osakaalu (1%) ja arvuga (208) eelarves, on kohustuste lisandumisega kaasnev
aastane personalikulu eeldatavasti ligikaudu 2 miljonit eurot aastaks 2022. Lisarahaga
kaasnevad Eesti Haigekassale ka riskid seoses lisaraha kasutusega. Seega hakkab tulubaasi
laiendamise mõju hindama Eesti Haigekassa, tehes seda oma põhiülesannete kaudu. Eesti
Haigekassale kui organisatsioonile on avalduv mõju suur, arvestades et lisanduvate
kohustustega suureneb töökoormus, sest Eesti Haigekassa eelarve kasvab ligikaudu 20%.
1
Eesti Haigekassa, 2016. aasta 31. detsembri seisuga.
2
Järgnevate kavandatud muudatuste puhul ei ole sihtrühma eraldi kirjeldatud.
3
Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve seletuskiri
http://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/2017.eelarve_iii_lugemine_seletuskiri.pdf.
3
Mõju avaldumise sagedus on hinnatud keskmiseks, kuna tulubaasi laienemine toimub etapiti,
et Eesti Haigekassal oleks aega lisanduvate kohustuste ülevõtmiseks ette valmistada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna muudatuse mõju
ulatus sihtrühmale on suur, kuigi mõju sagedus on keskmine. Muudatusega ei kaasne olulisi
riske tervishoidu suunatava lisaraha planeerimisel ega kasutamisel, kuid ravikindlustuse
vahendite kasutamise seire on ka praegu Eesti Haigekassa põhiülesanne. Eesti Haigekassale
on muudatuse mõju pigem positiivne eelarve suurenemise tõttu, mis annab võimaluse Eesti
Haigekassal senisest paremini tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse vastuvõtmisega uuendatakse haigekassa osakondade põhimäärusi, millega
täpsustatakse osakondade ülesandeid, pädevust ja vastutust, samuti kinnitatakse osakondade
uued koosseisud. 1. jaanuariks 2018. a vaadatakse üle haigekassa tegevuse aluseks olevad
protseduurid ja juhendid.
Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise raames tehtud otsusega kinnitati Eesti
Haigekassa tulubaasi laiendamine 2018. aastal 91 mln, 2019. aastal 138 mln, 2020. aastal
158 mln ja 2021. aastal 178 mln euro ulatuses.
Eelnõuga kaasneb täiendav kulu Eesti Haigekassale kohustuste lisandumise tõttu. Eesti
Haigekassa on hinnanud, et 2018. aastast lisanduvate funktsioonide halduskulu on ligikaudu
500 tuhat eurot. Vastavalt lisanduvatele tuludele kasvavad ka Eesti Haigekassa halduskulud,
kuid eesmärk on mitte ületada 2 miljonit eurot aastaks 2022. Sellisel juhul jääb Eesti
Haigekassa halduskulude osakaal praegusele tasemele ehk ligikaudu 1% Eesti Haigekassa
eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/17-1444 - Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2017 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9469b437-29f7-40ba-979d-eedf13df4263
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9469b437-29f7-40ba-979d-eedf13df4263?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main