dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 11. detsember 2017
Viit
1-12/502-1
Registreeritud
11. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2017 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
12. detsember 2017

Failid

  • 📎1.2-2137-1 08.12.2017 Õigusakti eelnõu.bdoc423 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

/*Justiitsministeerium Meie 08.12.2017 nr 1.2-2/137-1 Siseministeerium*/ Eelnõu kooskõlastamine Saadame Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 5 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmise eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Palume eelnõu kooskõlastada 12. detsembriks 2017. a. Eelnõu puudutab Eesti Haigekassa sisemist töökorraldust. Puutumust näeme Rahandusministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisa: 1. EHK pohikiri_EN.docx 2. EHK pohikiri_SK.docx Ülle Jordan 6269 139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrust nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ (edaspidi põhikiri) sätetega, mis on seotud Riigikogu menetluses oleva Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 512 SE ning ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 514 SE, mille jõustumisajaks on kavandatud 01.01.2018. Eelnõuga tehakse muudatusi Eesti Haigekassa pädevuses, ülesannetes ja töökorralduses, mis on seotud haigekassale täiendavate ülesannete kehtestamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumist tervisesüsteemi osakonna nõunik Kaija Kasekamp ([email protected], 626 9157), peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected], 626 9139), ravimiosakonna nõunik Helen Berk ([email protected], 626 9147) ning Eesti Haigekassast ravikindlustushüvitiste osakonna juhataja Kersti Esnar ([email protected]), finantsjuhtimise osakonna juhataja Ebe Nõmm ([email protected]) ja juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu arutati Eesti Haigekassa nõukogu 24.11.2017. a koosolekul. Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Käesoleva määrusega muudetakse põhikirja redaktsiooni RT I, 08.12.2015, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on ette valmistatud Eesti Haigekassa seaduse § 5 lõike 2 alusel. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse põhikirja § 20 punktidega 24 ja 25. Põhikirja § 20 sätestab haigekassa juhatuse pädevuse. Muudatuse kohaselt hakkab haigekassa juhatus lisaks Eesti haigekassa seaduse (edaspidi HKS) §-s 26 sätestatud pädevusele ette valmistama ning esitama haigekassa nõukogule materjale ja otsuse eelnõu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku tegemiseks Eesti Haigekassa ravimite loetelu kehtestamise ja ravimite piirhindade 1 arvutamise kohta. Muudatusega viiakse haigekassa põhikiri kooskõlla eelnõuga 514 SE muudetava ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 43 lõikega 1 ja HKS § 12 lõike 1 täiendamisega punktiga 22, mille kohaselt kehtestab ravimite loetelu ja piirhinnad valdkonna eest vastutav minister määrusega haigekassa nõukogu ettepanekul. Seega on vaja põhikirjas sätestada, et juhatus valmistab ette ning esitab haigekassa nõukogule materjalid ja otsuse eelnõu soodusravimite loetelu ja piirhindade arvutamise kohta. Põhikirja § 20 täiendatakse punktiga 25, millega sätestatakse haigekassa juhatuse pädevus kooskõlastada Terviseameti peadirektori käskkiri raha jaotuse kiirabibrigaadi pidajate vahel ja kiirabibrigaadi pidajate rahastamise aruandluse korra kohta. Vastav ülesanne läheb eelnõu 512 SE kohaselt Sotsiaalministeeriumilt üle Eesti Haigekassale ja sätestatakse sotsiaalministri 26. veebruari 2007. a määruse nr 25 „Kiirabi rahastamise kord“ § 2 lõikes 3. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse põhikirja § 20 punkti 23 ning sätestatakse, et haigekassa juhatus kontrollib haigekassa eelarve kasutamise otstarbekust. Muudatus on seotud eelnõuga 512 SE, millega pannakse haigekassale täiendavaid ülesandeid. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhikirja § 331 lõike 1 punkti 12, millega laiendatakse haigekassa osakondade pädevust ning lisaks tervishoiuteenuste ja soodustingimustel väljastatavate ravimite eest tasumisel rakendatava süsteemi arendamisele hakkab haigekassa ka vastavaid menetlusi läbi viima. Muudatusega viiakse haigekassa osakondade pädevus kooskõlla eelnõuga 514 SE, millega lähevad haigekassale üle soodusravimite loeteluga seotud korralduslikud ülesanded. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse põhikirja § 38 lõike 4 teist lauset, et täpsustada nõukogu poolt moodustatud alalise nõuandva komisjoni koosseisu. Kehtiva põhikirja kohaselt võib nõukogu moodustada alalisi komisjone haigekassa tegevuse kohta erinevate ühiskonnagruppide esindajate arvamuse saamiseks ning nõukogule on antud õigus moodustada alaline komisjon tervishoiutöötajate ja nende ühenduste esindajatest nõukogu poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks. Muudatusega täpsustatakse, et nõukogu võib moodustada alalise komisjoni tervishoiuvaldkonna osapoolte ja nende ühenduste esindajatest nõukogu poolt esitatud küsimustes arvamuse saamiseks. Tervishoiuvaldkonna osapoolteks loetakse tervishoiutöötajaid ja nende ühenduste esindajaid, tervishoiuteenuse osutajaid ja nende ühenduste esindajaid, ravimitootjaid ja -müüjaid ning nende ühenduste esindajaid, tervishoiuõppeasutusi ja nende esindajaid ning muid olulisi tervishoiuvaldkonna osapooli ja nende esindajaid. Muudatuse tulemusel kaasatakse haigekassa töösse lisaks tervishoiutöötajatele ja nende ühenduste esindajatele ka teised tervishoiuvaldkonnaga seotud osapooled. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse põhikirja § 39, lisades sinna viite tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (edaspidi TTKS) ja muudele õigusaktidele. Paragrahv 39 sätestab haigekassa eelarve alused, millest haigekassa lähtub eelarve projekti ettevalmistamisel. Muudatusega lähtub haigekassa edaspidi ka TTKS-ist ja muudest õigusaktidest. TTKS-i alusel haigekassale üleminevad ülesanded on kiirabi rahastamine ning perearstide asendustasude ja antidootide varu rahastamiseks vajalikud ülesanded ja õigused. Muudatus on seotud eelnõuga 512 SE. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhikirja § 44 lõiget 2 punktiga 11. Paragrahv 44 sätestab haigekassa eelarve kulude katteallikad, selle lõige 2 sätestab majandusaasta tulud. Muudatuse 2 kohaselt on uueks tuluks TTKS-i alusel kehtestatud riigieelarvelise eraldise osa. Muudatus on seotud eelnõuga 512 SE. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse põhikirja § 45 lõikeid 1 ja 2. Paragrahv 45 sätestab haigekassa eelarve kulud. Muudetakse lõike 1 sõnastust, asendades sõnad „ravikindlustuse kuludeks“ sõnaga „tervishoiukuludeks“. Muudatuse kohaselt jagunevad haigekassa eelarve kulud tervishoiukuludeks ja haigekassa tegevuskuludeks. Muudatus tuleneb eelnõuga 512 SE tehtavast HKS § 36 lõike 7 vastavasisulisest muudatusest. Lõikes 2 täpsustatakse tervishoiukulude jagunemist. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse põhikirja § 47 lõikes 2 viidet riigieelarve seadusele. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kassalise teenindamise eeskirja riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel. Eelnõu §-s 2 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal koos vastavate HKS-i ja RaKS-i muudatustega. Jõustumisaeg tuleneb eelnõudest 512 SE ja 514 SE. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse olulisim mõju on haigekassa töökorralduse kaasajastamine, mis võimaldab haigekassal senisest paremini täita HKS-is, RaKS-is ja TTKS-is ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja majandusele Sihtrühm: Eesti Haigekassas on 208 töötajat1. Teenuste rahastamise üleviimisega ja tulubaasi laienemisega kaasnevate kohustustega, sh Eesti Haigekassa eelarve koostamine, lepingute sõlmimine jne, hakkab tegelema maksimaalselt 20 täiskohaga töötavat isikut (s.o 9,6% Eesti Haigekassa töötajaskonnast). Seega võib sihtrühma pidada suureks.2 Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse rakendamisel laiendatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiti ja tervishoiusektorisse lisanduvad täiendavad vahendid. Lisanduvate vahenditega on võimalik tagada tervisesüsteemi jätkusuutlikkus ja elanike parem tervis. Arvestades, et Eesti Haigekassale lisandub ligikaudu 200 mln eurot tulusid (aastaks 2022), siis võrreldes seda Eesti Haigekassa praeguse eelarvega (1 114 077 tuhat eurot3) ning personalikulude osakaalu (1%) ja arvuga (208) eelarves, on kohustuste lisandumisega kaasnev aastane personalikulu eeldatavasti ligikaudu 2 miljonit eurot aastaks 2022. Lisarahaga kaasnevad Eesti Haigekassale ka riskid seoses lisaraha kasutusega. Seega hakkab tulubaasi laiendamise mõju hindama Eesti Haigekassa, tehes seda oma põhiülesannete kaudu. Eesti Haigekassale kui organisatsioonile on avalduv mõju suur, arvestades et lisanduvate kohustustega suureneb töökoormus, sest Eesti Haigekassa eelarve kasvab ligikaudu 20%. 1 Eesti Haigekassa, 2016. aasta 31. detsembri seisuga. 2 Järgnevate kavandatud muudatuste puhul ei ole sihtrühma eraldi kirjeldatud. 3 Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve seletuskiri http://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/2017.eelarve_iii_lugemine_seletuskiri.pdf. 3 Mõju avaldumise sagedus on hinnatud keskmiseks, kuna tulubaasi laienemine toimub etapiti, et Eesti Haigekassal oleks aega lisanduvate kohustuste ülevõtmiseks ette valmistada. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju oluline, kuna muudatuse mõju ulatus sihtrühmale on suur, kuigi mõju sagedus on keskmine. Muudatusega ei kaasne olulisi riske tervishoidu suunatava lisaraha planeerimisel ega kasutamisel, kuid ravikindlustuse vahendite kasutamise seire on ka praegu Eesti Haigekassa põhiülesanne. Eesti Haigekassale on muudatuse mõju pigem positiivne eelarve suurenemise tõttu, mis annab võimaluse Eesti Haigekassal senisest paremini tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse vastuvõtmisega uuendatakse haigekassa osakondade põhimäärusi, millega täpsustatakse osakondade ülesandeid, pädevust ja vastutust, samuti kinnitatakse osakondade uued koosseisud. 1. jaanuariks 2018. a vaadatakse üle haigekassa tegevuse aluseks olevad protseduurid ja juhendid. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 koostamise raames tehtud otsusega kinnitati Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamine 2018. aastal 91 mln, 2019. aastal 138 mln, 2020. aastal 158 mln ja 2021. aastal 178 mln euro ulatuses. Eelnõuga kaasneb täiendav kulu Eesti Haigekassale kohustuste lisandumise tõttu. Eesti Haigekassa on hinnanud, et 2018. aastast lisanduvate funktsioonide halduskulu on ligikaudu 500 tuhat eurot. Vastavalt lisanduvatele tuludele kasvavad ka Eesti Haigekassa halduskulud, kuid eesmärk on mitte ületada 2 miljonit eurot aastaks 2022. Sellisel juhul jääb Eesti Haigekassa halduskulude osakaal praegusele tasemele ehk ligikaudu 1% Eesti Haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018 koos HKS-i ja RaKS-i vastavate muudatustega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/17-1444 - Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2017 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9469b437-29f7-40ba-979d-eedf13df4263 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9469b437-29f7-40ba-979d-eedf13df4263?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel