dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Taotlusvooru „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ avamine, tingimuste kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine

Kultuuriministeerium · 4. detsember 2017
Viit
275
Registreeritud
4. detsember 2017
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2017 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Anu-Maaja Pallok

Failid

  • 📎2017_0.pdf482 KB
  • 📎275_kaskkiri_meede.pdf433 KB
  • 📎Ministri kk 275.bdoc72 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 275 Taotlusvooru „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“ avamine, tingimuste kinnitamine ja hindamiskomisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud “Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel: 1. Avan alates 01.01.2018 taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toe- tamine“ toetuste jooksva taotlemise, kehtestan tingimused ja korra ning moodustan taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni. 2. Taotlusvooru toetuste kogumaht on 2 000 000 eurot aastas. Taotlusvoor on avatud kuni eel- arves ettenähtud vahendite lõppemiseni. 3. Moodustan taotluste sisuliseks hindamiseks ja kultuuriministrile ettepanekute tegemiseks hindamiskomisjoni järgmises koosseisus: 3.1. Kultuuriministeeriumi kantsler – komisjoni esimees; 3.2. Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna asekantsler sõltuvalt hinnatavast taotlusest; 3.3. Kultuuriministeeriumi finantsosakonna esindaja; 3.4. Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna esindaja; 3.5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismivaldkonna esindaja; 3.6. Rahandusministeeriumi esindaja. 4. Taotlusvooru tingimustega ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse sea- duse sätteid. 5. Mõisted Taotlusvooru tähenduses: 5.1. rahvusvaheline kultuuri- ja spordisündmus (edaspidi sündmus) on Eestis aset leidev rahvusvahelisi kaaskorraldajaid ja/või osalejaid ja/või pealtvaatajaid kaasav sündmus, millel esineb turutõrge, mis võib toimuda nt festivali, konverentsi, kontserdi, etenduse, näituse, tiitlivõistluse, rahvaspordiürituse jms sündmusena ning mille raames elluviida- va projekti toetuse vajadus on 65 000 kuni 499 999,99 eurot ning mille toetamise tule- musena on rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtava- telt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,5 kordse suurusega; 5.2. rahvusvaheline kultuuri- ja spordi suursündmus (edaspidi suursündmus) on punktis 5.1 kirjeldatud sündmus, millel esineb turutõrge ja mille raames elluviidava projekti toetuse vajadus on vähemalt 500 000 eurot ning mille toetamise tulemusena on rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähemalt võrdne toetuse 1,5 kordse suurusega; 5.3. toetuse taotleja on toetuse taotluse esitanud Eesti registreeritud juriidiline isik; 5.4. toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud; 5.5. partner on taotluses nimetatud Eestis või välisriigis registreeritud juriidiline isik, riigi- asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb pro- jektis toetatava tegevuse elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 5.6. projekt on taotluses kirjeldatud kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud aja- raamiga sündmus või suursündmus, mille tegevuste elluviimiseks kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 5.7. toetuse andja on Kultuuriministeerium. 6. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 6.1. Toetuse andmise eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täienda- va maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. 6.2. Toetuse andmise tulemusena on riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu vähe- malt võrdne toetuse 1,5 kordse suurusega. 7. Toetatavad tegevused ja riigiabi 7.1. Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab punktis 6 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames kavandatakse ja viiakse läbi punktis 5.1 ni- metatud sündmuse või punktis 5.2 nimetatud suursündmuse tegevusi. 7.2. Punktis 5.1 nimetatud kultuurisündmusele antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Punktis 5.2 nimetatud kultuuri suursündmusele antav toetus on riigiabi konkurentsisea- duse § 30 lõike 1 mõistes. 7.3. Punktis 5.1 nimetatud spordisündmusele antava toetuse puhul hindab hindamiskomis- jon iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse vähese tähtsusega abiks konkurentsi- seaduse § 33 lõike 1 mõistes või mitte. 7.4. Punktis 5.1 nimetatud sündmusele ja punktis 5.2 nimetatud suursündmusele (va spordi suursündmusele) toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest: 7.4.1. kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi komisjoni mää- ruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega nr 2017/1084 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 53 lõike 3 punkt b mõistes ja sellele ko- haldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või 7.4.2. vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, (edaspi- di VTA määrus) artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 7.5. Kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks järgitakse toetuse andmi- sel Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsuses nr SA.37526(2013/N) toodud tingimusi. 7.6. Taotlejale punktis 5.1 nimetatud sündmuse elluviimiseks vähese tähtsusega abina antav toetus ei tohi VTA määruse kohaselt kogusummana jooksva majandusaasta ja kahe eel- neva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. 7.7. Ebaseaduslik ja/või väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi toetuse saajalt punkti 19 ko- haselt. 2(10) 8. Kulude abikõlblikus 8.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib pro- jekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus, tasutakse toetuse saaja või projekti partneri poolt ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 8.2. Abikõlblikud kulud on sündmuse korraldamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. 8.3. Punktis 5.1 nimetatud spordisündmuse ja punktis 5.2 nimetatud spordi suursündmuse puhul on abikõlblikud need tegevuste elluviimisega seotud kulud, millel ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi riigiabi tunnuseid. Nõuet ei rakendata kui toetust eraldatakse VTA määruse alusel. 8.4. Mitteabikõlblikud kulud on: 8.4.1. kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulud; 8.4.2. mitterahalised kulud; 8.4.3. sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulud; 8.4.4. rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja vii- vis; 8.4.5. kohtumenetluse menetluskulud, sh vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud; 8.4.6. taotleja organisatsiooni üldise juhtimise kulud ja juhtorganite tasud, v.a. taotluses toodud projekti juhtimise kulud; 8.4.7. tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tu- lumaks; 8.4.8. käibemaks, välja arvatud, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 8.4.9. kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest või riigi- eelarve või muu avaliku sektori või muudest välisabi vahenditest; 8.4.10. enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulud; 8.4.11. muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. 9. Projekti abikõlblikkuse periood 9.1. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tege- vused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. 9.2. Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. 9.3. Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tin- gimustel: 9.3.1. projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud; 9.3.2. taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitatud toetuse saaja poolt enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9.4. Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõi- gusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected]. 9.5. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb hindamiskomisjoni esimees valdkondliku asekantsleri ettepanekul. 9.6. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-posti teel 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. 9.7. Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse pro- jekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. 9.8. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja viimase väljamakse tege- mist toetuse andja poolt. 3(10) 10. Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal 10.1. Punktis 5.1 nimetatud sündmuse puhul on: 10.1.1. toetuse minimaalne summa 65 000 eurot projekti kohta ja 10.1.2. kuni 75% taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimise tulemusena rahvusvahe- liste kaaskorraldajate, rahvusvaheliste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt ku- ludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile minimaalselt laekuvast hinnangulisest maksutulust ning 10.1.3. mitte rohkem kui 499 999,99 eurot projekti kohta. 10.2. Punktis 5.2 nimetatud suursündmuse puhul on: 10.2.1. toetuse minimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta ja 10.2.2. kuni 75% taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimise tulemusena rahvusvahe- liste kaaskorraldajate, rahvusvaheliste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt ku- ludelt, välisosalejate ning väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt riigile minimaalselt laekuvast hinnangulisest maksutulust. 10.3. Toetuse maksimaalne osakaal on 80% projekti abikõlblikest kulude maksumusest, va punktis 7.5 nimetatud audiovisuaalsektori projektid, mille maksimaalne osakaal on 70% projekti abikõlblikest kuludest. 10.4. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse nii taotleja, partneri kui avaliku sektori panus. Vähemalt 20% ja audiovisuaalsektori puhul 30% projekti abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja ja/või partner katma vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalit- suste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 10.5. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. 11. Nõuded taotlejale ja partnerile: 11.1. Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 11.1.1. nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eu- rot või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 11.1.2. nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole keh- tivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 11.1.3. nad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, kui nad on pro- jekti raames riigiabi saajad; 11.1.4. neil on varasema projekti raames toetuse andja poolt tehtud finantskorrekt- siooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 11.1.5. neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 11.1.6. nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega pea- tunud; 11.1.7. neil on punktis 10.4 nimetatud omafinantseeringu ja projekti mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus; 11.1.8. neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 11.1.9. neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja koge- mus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. 11.2. Taotlejal ja partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumi- se suutlikkus nõuetele vastava taotluse esitamise hetke, taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise tegemise seisuga. 11.3. Toetust ei saa taotleda juriidilised isikud, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikus, väärkasuta- tuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus toetuse taga- simaksmiseks. 4(10) 12. Nõuded taotlusele 12.1. Taotluses kirjeldatud projekt omab turutõrget ning panustab punktis 6 nimetatud ees- märkide ja tulemuste saavutamisse. 12.2. Ühele punktis 5.1 nimetatud sündmusele või punktis 5.2 nimetatud suursündmusele saab korraga toetust taotleda ainult üks taotleja. 12.3. Kõik ühe sündmuse raames taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulu- de-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõi- kes. 12.4. Taotletud toetuse suurus jääb punktis 10 sätestatud summa ning osakaalu piiridesse ja projekti eelarve sisaldab punktis 10.4 sätestatud määral omafinantseeringut. 12.5. Projekti abikõlblikkuse periood vastab punktis 9 sätestatud tingimustele. 12.6. Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 12.6.1. üldandmed taotleja kohta; 12.6.2. partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitust, üldandmed projekti partneri kohta, sh partneri roll projektis ja tema rahaline panus, punktis 11 toodud nõuetele vastavuse kinnitus ning koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest partnerlus- või konsortsiumlepingust; 12.6.3. andmed projekti kohta, sh projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused ning mõju (sh varasemalt Eestis toimunud samalaadse sündmusega või suur- sündmusega maksutulu kasvu analüüs), projekti elluviimise koht, eelarve te- gevuste lõikes, sündmuse kogumaksumus ja projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa erinevate rahastajate ja rahastusal- likate lõikes; 12.6.4. projekti tegevus- ja ajakava; 12.6.5. projekti meeskonna kirjeldus, sh projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused; 12.6.6. punktis 5.2 nimetatud suursündmusele toetuse taotlemisel uuring või analüüs varasemalt Eestis või mujal toimunud samalaadse sündmuse majandusliku mõju kohta; 12.6.7. juhul kui sündmuse korraldamine eeldab õiguste saamist rahvusvaheliselt ka- tusorganisatsioonilt, siis kinnitus vastava õiguse andmise kohta; 12.6.8. taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruan- de koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole avalikest registritest kättesaadav, ja juhul, kui taotle- ja on tegutsenud taotlemisele eelnenud majandusaastal vähemalt 6 kuud; 12.6.9. taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga; 12.6.10. volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 12.6.11. Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevuste- le toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroo- pa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. 13. Taotluse esitamine 13.1. Taotlusi esitatakse jooksvalt. 13.2. Taotlus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne punktis 5.1 nimetatud sündmuse või punk- tis 5.2 nimetatud suursündmuse algust. 13.3. Juhul kui punktis 5.2 nimetatud suursündmus toimub taotluse esitamisele järgneval ka- lendriaastal, tuleb eelinfo toetuse taotlemise kohta koos prognoositava toetuse vajadu- sega esitada hiljemalt suursündmuse toimumisele eelneva kalendriaasta 1. septembriks. 13.4. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektroo- niliselt e-posti aadressile [email protected]. 5(10) 13.5. Taotlus peab olema esitatud toetuse andja poolt kinnitatud taotluse vormil. Vormid on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi veebilehel http://www.kul.ee/et/toetuse- taotlemise-ja-aruandluse-vormid. 13.6. Kui taotluse allkirjastaja või toetuse taotleja esindaja ei oma seadusjärgset esindusõi- gust, peab taotlusele lisama esindusõigust tõendava kirjaliku dokumentatsiooni. 14. Taotluse menetlemine 14.1. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. 14.2. Kui esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, siis menetletakse neid esitamise järjekorras. 14.3. Toetuse andja võib taotluste vastuvõtmise lõpetada, kui taotlusvooru eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. 14.4. Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformat- siooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. 14.5. Punktis 14.4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni 10 tööpäeva, mil peatub taotluste menetlemise aeg. Toetuse andja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 14.6. Toetuse andja võib punktis 14.5 määratud tähtaega pikendada. 14.7. Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu. 14.8. Taotleja, partneri ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb toe- tuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Käesole- vas punktis ja punktis 14.5 nimetatud otsusest teavitatakse taotlejat 10 tööpäeva jook- sul vastavalt kas tähtaja saabumisest või taotluse esitamisest arvates. 15. Taotluste hindamine 15.1. Taotluseid hindab punktis 3 nimetatud hindamiskomisjon, kes kaasab vajadusel hin- damisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. 15.2. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase sea- dusega deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest, taotlejast ja partnerist. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. 15.3. Hindamiskomisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka elektrooniliselt. 15.4. Hindamiskomisjoni liikmete kirjalikud seisukohad lähevad arvesse koosolekul osale- misena ja/või hääletamisel, kui nad on korrektselt vormistatud ja põhjendatud ning sei- sukoht on esitatud iga taotluse osas eraldi. 15.5. Hindamiskomisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa üle poole liikme- test. Hindamiskomisjon teeb otsuse lihthäälteenamusega. 15.6. Hindamiskomisjoni tööd juhib Kultuuriministeeriumi kantsler ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi finantsosakond. 15.7. Hindamiskomisjoni koosolekule võib kutsuda ka taotleja esindaja(d) oma taotlust tutvus- tama. 15.8. Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põh- jendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse rahul- damise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 15.9. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taot- lusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetu- se summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavanda- tud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et 6(10) taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingi- musel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 15.10. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 15.11. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõr- valtingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vor- mistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. 15.12. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemakse- tele, tekib toetuse saajal pärast toetuse saaja poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast. 15.13. Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menet- lemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saa- vutatavad ilma toetuseta. 15.14. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel: 15.14.1. projekti mõju punktis 6 kirjeldatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele; 15.14.2. projekti põhjendatus; 15.14.3. projekti kuluefektiivsus; 15.14.4. taotleja ja partneri ning projektimeeskonna võimekus, sh projekti elluviimi- seks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organi- satsiooniline või tehniline eeldus; 15.14.5. taotleja ja partneri suutlikkus omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumiseks; 15.14.6. välismaise kaaskorraldaja või partneri või kohaliku omavalitsuse rahaline pa- nus projekti elluviimisesse kooskõlas riigiabi reeglitest tulenevate piirangute- ga kui see on kohane. 15.15. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui ta on selleks taotluses nõusoleku andnud, või tähtkirjana posti teel. 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 16.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sel- lekohase kirjaliku avalduse alusel. 16.2. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist ning tagasiulatuvalt alates muudatus- taotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. 16.3. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 16.4. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pä- rast vastavasisulise avalduse saamist. 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 17.1. Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande toetuse andjale taotluse ra- huldamise otsuses märgitud tähtaegadel. 17.2. Toetuse saaja esitab koos lõpparuandega projekti raames toetatud sündmuse või suur- sündmuse majandusliku mõju analüüsi, mille koostaja on eelnevalt toetuse andjaga kooskõlastatud. 17.3. Aruande vormid kehtestab toetuse andja ja avalikustab need oma veebilehel. 7(10) 17.4. Toetuse andja menetleb vahearuannet ning lõpparuannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. 17.5. Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja vastavasisulise avalduse alusel pikendada punktis 16 sätestatud korras ja tingimustel. 18. Toetuse maksmise tingimused 18.1. Toetus makstakse toetuse saajale välja toetuse andja poolt vastavalt taotluse rahulda- mise otsuses sätestatud tingimustele toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel. 18.2. Toetused kuni 100 000 eurot makstakse toetuse saajale välja ettemaksena tema poolt esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõen- damist. 18.3. Toetused üle 100 000 euro maksatakse toetuse saajale välja osade kaupa. Kuni 75% toetuse summast makstakse toetuse saajale välja ettemaksena tema poolt esitatud mak- setaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ja 25% toetuse summast makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel tema poolt esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. 18.4. Toetuse andja menetleb maksetaotlust, ettemakse prognoosi või vahe- ja lõpparuannet kuni 30 tööpäeva nende esitamisest. 18.5. Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, võib toetuse välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 18.6. Toetuse andja võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 18.6.1. maksetaotluses esineb puudus; 18.6.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 18.6.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 18.6.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 18.6.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik punkti 19.7 kohaselt tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmi- sele kuuluva toetusega. 18.7. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja li- sateavet, võib toetuse andja pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. 19. Toetuse tagasinõudmine 19.1. Finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks või tühistamiseks teeb toetuse and- ja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 19.1.1. kulu ei ole abikõlblik, sh punktis 18.6 sätestatud maksetaotluse menetluse peatamise aluseks olev asjaolu ei ole tähtaja jooksul selgunud või kõrvaldatud või kohustus täidetud; 19.1.2. toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 19.1.3. punktis 6.1 toodud eesmärki ja punktis 6.2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 19.1.4. abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 19.1.5. kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina; 19.1.6. toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 19.1.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 19.1.8. vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 19.1.9. toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus ja punktis 20.1 nime- tatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul; 8(10) 19.1.10. haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja punktis 20.1 nimetatud kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul; 19.1.11. toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel. 19.2. Finantskorrektsiooni otsust ei tehta: 19.2.1. kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega; 19.2.2. kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel kirjali- kult või registri kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagas- tas toetuse andja nõusolekul toetuse 10 tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku saamisest arvates. 19.2.3. Finantskorrektsiooni otsuse võib teha 3 aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. 19.2.4. Kui toetust on eraldatud riigiabina, võib finantskorrektsiooni otsuse teha 10 aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning toetus nõutakse tagasi konkurentsiseaduse § 42 kohaselt. 19.2.5. Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ta- gasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 19.2.6. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, mil- lega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 ko- haldamiseks, artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teata- vaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise mee- todile. 19.2.7. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. 19.2.8. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral mak- seraskustesse. 19.2.9. Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse punktidest 19.7 ja 19.8, juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. 19.2.10. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hil- jemalt 10 tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasi- maksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama fi- nantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt toetuse andja nõudmisele. 19.2.11. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 10 tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põh- jendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. 19.2.12. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. 19.2.13. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega. 19.2.14. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toe- tuse saajale elektrooniliselt e-posti või väljastusteatega tähtkirjaga posti teel. 19.2.15. Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatami- se otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise kor- ral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajata- mise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. 19.2.16. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise täht- aja jooksul ja ei ole võimalik rakendada punktis 19.7 sätestatut, nõuab toetuse 9(10) andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. 19.2.17. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivi- tatud kalendripäeva eest. 19.2.18. Toetuse saaja ja partneri kohustused 19.2.19. Toetuse saaja tagab taotlusvooru tingimustes sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sh: 19.2.20. kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 19.2.21. esitab toetuse andjale tähtaegselt nõutud teabe ja aruanded; 19.2.22. järgib riigihangete seaduse põhimõtteid ning võtab vähemalt kolm võrrelda- vat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteüles- ande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10 000 eu- roga või sellest suurem. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus; 19.2.23. järgib riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid kui need on asjakohased; 19.2.24. säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt raamatupidamisseaduses kehtestatud tähtaegadele; 19.2.25. säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid 10 aastat toetuse saamisest kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina; 19.2.26. annab audiitorile ja/või toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetu- se kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost 3 tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 19.2.27. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi; 19.2.28. teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist või- maldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumi- sest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning pro- jektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 19.2.29. järgib projektiga seotud teenuste ostmisel ja hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 19.2.30. tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega. 19.2.31. täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi. 19.3. Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar 10(10) Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste taotlusvooru PROJEKTITOETUSE TAOTLUS KULTUURIMINISTEERIUMILE TAOTLEJA ANDMED Taotleja nimi Juriidiline vorm Registrikood Postiaadress E-post Telefon Kodulehekülg Käibemaksukohustuslase number Avaliku sektori tehingupartneri kood Pangakonto number (IBAN) Kontoomaniku nimi Viitenumber (vajadusel) SWIFT kood (vajadusel) Esindusõigusliku isiku nimi E-post Telefon Projektijuhi/kontaktisiku nimi E-post Telefon Taotleja tähtsamad majandusnäitajad taotluse esitamisele eelnev taotluse esitamise aasta taotluse esitamisele järgneva majandusaasta prognoos aasta prognoos Aktsia-, osa- või sihtkapital Bilansimaht Omakapital/netovara Müügitulud/tulud Tööjõukulud Ärikasum või -kahjum/tulem Keskmine töötajate arv Vajadusel lisame andmevälju taotleja finantssuutlikkuse hindamiseks (nt likviidsuse, maksevõime, tegevustulemuslikkuse jms näitajad) PROJEKTI ANDMED Sündmuse või suursündmuse nimetus, mille raames projekti tegevusi ellu viiakse Sündmuse või suursündmuse toimumise algus- ja lõppkuupäev Sündmuse või suursündmuse toimumise koht Sündmuse või suursündmuse lühikirjeldus (eesmärk, programm, korraldajad, korraldusõigus, osalejad, külastajad, regulaarsus, rahvusvaheline ulatus, osalejatele ja külastajatele pakutavad teenused, jms) Sündmusel või suursündmusel osalejad ja külastajad (prognoos) Osalejate arv sh osalejate arv välisriikidest Külastajate arv sh külastajate arv välisriikidest Välisosalejate Eestis viibimise päevade arv Väliskülastajate Eestis viibimise päevade arv Välisosalejate poolt Eestis tehtavad kulud (EUR/päev) Väliskülastajate poolt Eestis tehtavad kulud (EUR/päev) Välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtavad kulud (hinnanguline) NB! tegemist on projekti eelarve väliste kuludega EUR sh maksud Selgitused Toitlustus (restoranid, kohvikud, jms) 0,00 Toidu ja jookide ost 0,00 Muude kaupade ost 0,00 Majutus (hotellid, motellid, jms) 0,00 Ühistransport 0,00 Transport (autorent, mootorikütus, parkimine, jms) 0,00 Meelelahutus (sh kultuuriüritused) 0,00 Muud kulud: 0,00 … … KOKKU 0,00 0,00 Välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtavad kulud, mis sisalduvad projekti tulude eelarves EUR sh maksud Selgitused Rahvusvaheliste toetajate toetuse arvelt tehtud kulud 0,00 Välisosalejate poolt tasutud osalustasud 0,00 Väliskülastajatelt laekuv piletitulu 0,00 Muud kulud: 0,00 … … KOKKU 0,00 0,00 Välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtavad projekti eelarvevälised ja projekti tulude eelarves sisalduvad kulud KOKKU 0,00 0,00 Kirjeldada prognooside ja hinnanguliste kulude kujunemist ning arvutuskäiku Juhul kui samalaadne sündmus või suursündmus on varem Eestis toimunud, siis kirjeldada, mille poolest erineb eesseisev sündmus eelneva(te)st? Juhul kui samalaadne sündmus või suursündmus on varem toimunud teistes riikides, siis kirjeldada seda lühidalt (eesmärk, korraldajad, osalejad, külastajad, regulaarsus, rahvusvaheline ulatus, Eesti esindajate osalemine, majanduslik mõju, jms) Sündmuse või suursündmuse raames elluviidava projekti nimetus Projekti alguskuupäev Projekti lõppkuupäev Projekti eesmärk Projekti raames elluviidavad tegevused (kirjeldada lühidalt olulisemaid ettevalmistavaid tegevusi, sündmuse ajal elluviidavaid tegevusi ning sündmuse järgselt teostatavaid kokkuvõtete, aruandluse, mõjuanalüüsi jms tegevusi) Tegevus Tegevuse elluviimise ajavahemik Tegevuse tulemus Projekti oodatavad tulemused, mis on hinnatavad vahetult projekti lõpus Milline on projekti oodatav mõju (sh majanduslik mõju ja mõju valdkonnale ja selle arengule), millal see avaldub ja kuidas seda mõõdetakse? Millal ja kuidas kogutakse osalejate ja külastajate statistikat ning kes viib läbi majandusliku mõju analüüsi? Toetuse vajaduse põhjendus (sh turutõrke kirjeldus) Projekti meeskonna kirjeldus Meeskonnaliikme nimi, organisatsioon, Meeskonnaliikme roll, ülesanded ja ametikoht vastutus projektis Meeskonnaliikme võtmekompetentsid Projekti elluviimisesse kaasatud partnerid Partneri roll, ülesanded ja Partneri nimi, asukohariik ja kodulehekülg vastutus projektis Partneri rahaline panus Lisateave TAOTLUSE LISADOKUMENDID Partnerite kaasamisel nende nõusoleku kinnitus ning koopiad taotleja ja projektis osalevate partnerite vahelistest partnerlus- või konsortsiumlepingutest Suursündmusele toetuse taotlemisel uuring või analüüs varasemalt Eestis või mujal toimunud samalaadse sündmuse majandusliku mõju kohta Juhul kui sündmuse või suursündmuse korraldamine eeldab õiguste saamist rahvusvaheliselt katusorganisatsioonilt, siis kinnitus vastava õiguse andmise kohta Taotleja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole avalikest registritest kättesaadav, ja juhul, kui taotleja on tegutsenud taotlemisele eelnenud majandusaastal vähemalt 6 kuud Taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga Volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse aluselolikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat 1) kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ja esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; 2) taotleja ja partnerite maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud ning taotleja ja partnerid on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 3) taotleja ja partnerid ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 4) taotleja ja partnerid ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, kui nad on projekti raames riigiabi saajad; 5) taotlejal ja partneritel on varasema projekti raames toetuse andja poolt tehtud finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 6) taotlejal ja partneritel või nende seaduslikel esindajatel ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 7) taotleja ja partnerite toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 8) taotlejal ja partneritel on projekti nõuetekohase omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus; 9) taotlejal ja partneritel ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees; 10) taotlejal ja partneritel on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; 11) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega nr 2017/1084, artikli 2 punkti 18 tähenduses; 12) projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi; 13) taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks; 14) kuni Kultuuriministeeriumi poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitan Kultuuriministeeriumit kirjalikult 7 tööpäeva jooksul käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel. Teateid soovin saada e-posti teel kirja teel Esindusõigusliku isiku ees- ja perenimi Kuupäev Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel