MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 223
Taotlusvooru „Rahvusvaheliste spordisündmuste
läbiviimine Eestis“ 2018 väljakuulutamine
Kultuuriministri 21.12.2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi
toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra“ § 7 lõike 2 alusel ja lähtudes Riigikogu otsusega
18.02.2015 heakskiidetud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ punktist 8.8:
1. Kuulutan välja taotlusvooru „Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis“ 2018
ning kehtestan selle tingimused ja korra.
2. Taotlusvooru eesmärk on toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste
korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada
rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning kaasa
aidata Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.
3. Taotlusvoorust jagatavate toetuste kogusumma on suurusjärgus 550 000 eurot (taotlusvooru
täpne maht kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2018. a eelarve käskkirjaga).
4. Taotlusvoorust võib toetust taotleda:
4.1. Eesti Olümpiakomitee liikmeks olev spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab
Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
4.2. Spordiorganisatsioon, kellele Eesti Olümpiakomitee liikmeks olev spordialaliit või
spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse
korraldamise Eestis. Sel juhul tuleb taotlejal esitada Eesti Olümpiakomitee liikmeks
oleva spordialaliidu või spordiühenduse kinnituskiri.
5. Taotlusvoorust ei toetata:
5.1. äriühinguid;
5.2. füüsilisi isikuid;
5.3. kohalikke omavalitsuse üksusi;
5.4. spordiorganisatsioone, kes peavad olema kantud Eesti spordi andmekogusse, aga ei
ole esitanud oma andmed andmekogu põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras.
6. Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimise hetkel:
6.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud
ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja
poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis
ületab 100 eurot;
6.2. majandusaasta aruande esitamise võlga;
6.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
7. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
8. Taotleja võib esitada taotlusvooru kuni kaks projektitoetuse taotlust.
9. Taotlusvoorust võib toetust taotleda Eestis 2018. aastal toimuvate järgmiste rahvusvaheliste
spordisündmuste korraldamiseks:
9.1. täiskasvanute, juuniorite ja noorte maailmameistrivõistlused;
9.2. täiskasvanute ja juuniorite Euroopa meistrivõistlused;
9.3. täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste
etapid või nendega samaväärsed võistlused;
9.4. Eesti jaoks olulised vähemalt kolm järjestikkust päeva kestvad kõrgetasemelised
rahvusvahelised võistlused;
9.5. rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja –koosolekud.
10. Taotlusvoorust võib toetust taotleda Eestis 2019. aasta I kvartalis toimuvate järgmiste
rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks:
10.1. täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
10.2. täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
10.3. täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.
11. Taotlusvoorust ei toetata rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri
üksikute kodumängude, rahvusvaheliste sõprusturniiride, -kohtumiste ega käskkirja
punktides 9 ja 10 nimetamata võistluste korraldamist. Samuti ei toetata rahvusvaheliste
spordiorganisatsioonide juhatuste ega nõukogu koosolekute korraldamist.
12. Kui taotlejale eraldatakse toetust vähemalt 30 000 eurot peab taotleja esitama
Kultuuriministeeriumile nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist sündmuse
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi. Nimetatud analüüsi kulu võib taotleja planeerida
projekti eelarvesse.
13. Taotluste hindamisel arvestatakse:
13.1. projekti vastavust taotlusvooru eesmärgile;
13.2. sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ning maailmas;
13.3. sündmuse korraldaja professionaalsust, haldusvõimekust ja eelnevat kogemust sündmuse
läbiviimiseks;
13.4. koostööpartnerite, omafinantseeringu ja kaasfinantseerijate (s.h muude avaliku sektori
toetuste) olemasolu ning nende rahalist panust sündmuse läbiviimiseks.
Koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate toetus ning omafinantseeringu osa kokku peab
moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest;
13.5. kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust sündmuse läbiviimiseks;
13.6. sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja
sotsiaalmajanduslikku mõju;
13.7. sündmuse toimumiskohta ja toimumisaega;
13.8. sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
13.9. projekti eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning omaosaluse määra kogu
eelarvest.
14. Toetuse kasutamise abikõlblikkuse periood on 01.11.2017. a kuni 31.03.2019. a.
2(4)
15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse:
15.1. kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ning vajalikud otseselt projekti ettevalmistamiseks
ja läbiviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt
eraldatud vahenditest hüvitatud;
15.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 14 nimetatud taotlusvooru abikõlblikkuse
perioodil, kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne
taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel
ning vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves;
15.3. sportimispaikade, ruumide ja spordiinventari üürikulud;
15.4. transpordikulud;
15.5. projekti läbiviimiseks vajaliku spordiinventari soetamise kulud;
15.6. projekti korraldamisega otseselt seotud personali tööjõukulud (töötasud koos
maksudega);
15.7. reklaamikulud;
15.8. võistlejate ning võistluse korraldamisega otseselt seotud personali toitlustuskulud;
15.9. meediaülekannetega seotud kulud;
15.10. rahvusvaheliste ekspertide, vaatlejate ja delegaatidega seotud kulud;
15.11. rahvusvahelise spordiorganisatsiooni nõuetest tulenev auhinnaraha;
15.12. võistluse korraldamisõiguse tasu rahvusvahelisele spordiorganisatsioonile;
15.13. projekti otseselt seotud trükiste ja teavikute koostamise, toimetamise ja trükkimisega
seotud kulud;
15.14. käibemaksukulu juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas
ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
16. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi
raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad
olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.
Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi ja
toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale.
Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa
maksedokumendile.
17. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
17.1. taotluse esitanud organisatsiooni tegevuskulud (kontoriruumide rendi-, kommunaal-,
side-, transpordi- ja tööjõukulud v.a p. 15.6. nimetatud tööjõukulud);
17.2. investeering spordirajatistesse;
17.3. spordirajatiste ülalpidamise kulud;
17.4. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
17.5. käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane, proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas
ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
17.6. muud tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
18. Toetuse taotlused vaatab läbi ja teeb ettepaneku kultuuriministrile toetuse eraldamiseks
kultuuriministri 17.10.2013 käskkirjaga nr 322 kinnitatud komisjon.
19. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.
20. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
teenistuja.
21. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud
toetuse taotluse menetlemise korrast.
3(4)
22. Punktis 9.4 nimetatud projektidele antav toetus loetakse vähese tähtsusega riigiabiks Euroopa
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 tähenduses.
23. Taotlejale punktis 22 nimetatud vähese tähtsusega abina antav toetus ei tohi kogusummana
jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot.
24. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
25. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister. Minister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte arvestada
komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse.
26. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab
taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud ning
tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
27. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek
täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks.
28. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või tema poolt volitatud isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal allkirjastatuna
aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
29. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotluse vormil, mis on
kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
30. Määran taotluste esitamise tähtpäevaks 13.11.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
4(4)