dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.

Kultuuriministeerium · 18. september 2017
Viit
209
Registreeritud
18. september 2017
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2017 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Kristel Üksvärav

Failid

  • 📎170915_taotlusvooru valja kuulutamine.bdoc44 KB
  • 📎170915_taotlusvooru valja kuulutamine.pdf398 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 209 Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine. Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinni- tatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutavatest punktidest. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 2018. aastal, kehtestan selle tingimu- sed ja korra ning moodustan komisjoni taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tege- miseks. 2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal. 3. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotluse kohta on 4000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot. 4. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 5 toodud juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va punktis 5 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 5. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi riigiabi luba) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest. 6. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. 7. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: 7.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; 7.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 7.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 8. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 9. Toetust ei saa taotleda punktis 7 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. 10. Toetust ei saa taotleda punktis 7 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses. 11. Taotlusvoorust toetatakse: 11.1. osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal; 11.2. välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist; 11.3. välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu; 11.4. osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest; 11.5. osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest residentuuridest, esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis; 11.6. osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal. 12. Taotlusvoorust ei toetata: 12.1. tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 välissündmuste taotlusvoorust; 12.2. projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st; 12.3. osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes (va residentuurid); 12.4. teoste loomist; 12.5. projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus. 13. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 2(5) 13.1. panuse olulisust Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides; 13.2. projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele; 13.3. projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust; 13.4. läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas; 13.5. projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 13.6. projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust; 13.7. välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas; 13.8. välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel; 13.9. projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust; 13.10. ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul; 13.11. teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis; 13.12. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 13.13. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest. 14. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2018 - 31.12.2018. a. 15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 15.1. kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 15.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 14 määratud abikõlblikkuse perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks sõidupiletid); 15.3. töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud; 15.4. reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus, transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 15.5. projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu; 15.6. projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu; 3(5) 15.7. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 16. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 16.1. kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud; 16.2. kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 16.3. tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 16.4. organisatsioonide liikmemaksud; 16.5. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud; 16.6. käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 16.7. kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega; 16.8. tekkepõhised kulud, mida ei ole tehtud punktis 14 määratud abikõlblikkuse perioodi. 17. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 18. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kristel Üksvärav – Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Liikmed: Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Toomas Siitan - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees, muusikateadlane Berit Teeäär – vabakutseline kunstnik Heidi Pruuli – Eesti Rahvusringhääling, ETV muusikavaldkonna vastutav toimetaja Ilmar Raag – filmikriitik, stsenarist ja režissöör. 4(5) 19. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna teenistuja. 20. Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. 21. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 22. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 23. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 24. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Minister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte arvestada komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse. 25. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 26. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 27. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse riigiabiks audiovisuaalsektorile, toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes. 28. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut 29. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. 30. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 31. Määran taotluste esitamise kahes osas tähtpäevadega 20. oktoober 2017. a. ja 15. mai 2018. a. 32. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja ühingute kultuuriprojektide toetused vähemalt 50 000 eurot. Esimeses voorus on toetusteks võimalik eraldada kuni 75% aasta kogumahust. 33. Toetuse eraldamise otsus tehakse pärast 2018. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2018. aasta eelarve kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar 5(5)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel