MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 209
Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas”
2018. a väljakuulutamine, tingimuste ja
korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinni-
tatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning
valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutavatest punktidest.
1. Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 2018. aastal, kehtestan selle tingimu-
sed ja korra ning moodustan komisjoni taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tege-
miseks.
2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele
maailmas ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal.
3. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotluse kohta on 4000 eurot ja ülempiir 75 000
eurot.
4. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 5 toodud
juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku.
Vähemalt 20% (va punktis 5 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema
kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu
institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.
5. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi
riigiabi luba) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti
abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude
sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest.
6. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav
tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele,
tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt
finantseerijate ja kululiikide lõikes.
7. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel
ei ole taotluse esitamise hetkel:
7.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava
kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt
tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100
eurot;
7.2. majandusaasta aruande esitamise võlga;
7.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
8. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei
tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
9. Toetust ei saa taotleda punktis 7 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või
Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või
väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse
tagasimaksmiseks.
10. Toetust ei saa taotleda punktis 7 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega
(EL) nr 2017/1084 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses.
11. Taotlusvoorust toetatakse:
11.1. osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal;
11.2. välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh
kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist;
11.3. välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist
osavõttu;
11.4. osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest;
11.5. osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest residentuuridest,
esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist
soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi
kontekstis;
11.6. osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja
kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal.
12. Taotlusvoorust ei toetata:
12.1. tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 välissündmuste
taotlusvoorust;
12.2. projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st;
12.3. osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes (va
residentuurid);
12.4. teoste loomist;
12.5. projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles
kujunemisjärgus.
13. Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
2(5)
13.1. panuse olulisust Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti
tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides;
13.2. projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning
rahvusvahelistumise hoogustamisele;
13.3. projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise
korrektsust ja haldusvõimekust;
13.4. läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas;
13.5. projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
13.6. projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust;
13.7. välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust
vastavas valdkonnas;
13.8. välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel;
13.9. projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust;
13.10. ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul;
13.11. teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis;
13.12. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust;
13.13. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.
14. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2018 - 31.12.2018. a.
15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse:
15.1. kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud,
mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude
Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud
vahenditest hüvitatud;
15.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 14 määratud abikõlblikkuse perioodil.
Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse
esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks
sõidupiletid);
15.3. töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel
makstavad tasud ning nendega seotud maksud;
15.4. reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus,
transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on
võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning
kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse
pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et
on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt;
15.5. projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu;
15.6. projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu;
3(5)
15.7. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas
ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
16. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
16.1. kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või
mõistlikud;
16.2. kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu
institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest
hüvitatud;
16.3. tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui
soetamise kulu;
16.4. organisatsioonide liikmemaksud;
16.5. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
16.6. käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse
käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas
ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
16.7. kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega;
16.8. tekkepõhised kulud, mida ei ole tehtud punktis 14 määratud abikõlblikkuse perioodi.
17. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi
raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad
olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.
Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu
number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste
puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile.
18. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni
järgmises koosseisus:
Esimees:
Kristel Üksvärav – Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik
Liikmed:
Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler
Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
Toomas Siitan - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu
aseesimees, muusikateadlane
Berit Teeäär – vabakutseline kunstnik
Heidi Pruuli – Eesti Rahvusringhääling, ETV muusikavaldkonna vastutav toimetaja
Ilmar Raag – filmikriitik, stsenarist ja režissöör.
4(5)
19. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
teenistuja.
20. Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond.
21. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.
22. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud
toetuse taotluse menetlemise korrast.
23. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
24. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister. Minister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte arvestada
komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse.
25. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab
taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib
osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise
korral saavutatav.
26. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek
täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks.
27. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse
riigiabiks audiovisuaalsektorile, toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse
grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes.
28. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud
riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342
sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse
toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut
29. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal allkirjastatuna
aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
30. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
31. Määran taotluste esitamise kahes osas tähtpäevadega 20. oktoober 2017. a. ja 15. mai 2018.
a.
32. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja
ühingute kultuuriprojektide toetused vähemalt 50 000 eurot. Esimeses voorus on toetusteks
võimalik eraldada kuni 75% aasta kogumahust.
33. Toetuse eraldamise otsus tehakse pärast 2018. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle
alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2018. aasta eelarve kinnitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
5(5)