dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
KoostööprogrammAvalik

Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine lõpparuanne, teenuste arendamise juhend ja juhtumianalüüside aruanne

Kultuuriministeerium · 13. märts 2017
Viit
1-11/147
Registreeritud
13. märts 2017
Dokumendi liik
Koostööprogramm
Funktsioon
13 Välisabi ning Euroopa Liidu toetuste korraldamine ja kasutamine (2014 - 2020)
Sari
13-5 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine (sh Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 dokumendid)
Toimik
13-5.9 Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 dokumendid
Vastutaja
Anni Viirmets

Failid

  • 📎Juhtumianalüüsid.pdf1003 KB
  • 📎LisaAruandeleTeenusteArendamiseJuhend.pdf1487 KB
  • 📎Uussisserandajad_Aruanne.pdf2464 KB

Sisu (failidest)

Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamist kaasrahastasid Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ja Siseministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Jaanus Veemaa Olena Nedozhogina Siim Espenberg Märten Veskimäe Eksperdid: Kristjan Kaldur Siiri Kolka Juhan Saharov Liina Rajaveer Indrek Rohtla Ülle Tensing Kristi Reinap Uuringu autorid tänavad Martin Tulitit ja Liana Roosmaad Siseministeeriumist koostöö ja konstruktiivse tagasiside eest analüüsi kirjutamise protsessis. Täname kõiki eksperte, kes panustasid metoodika loomisse. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missioon on suurendada teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi 36-303, 51003, Tartu 737 6378 / [email protected] http://skytte.ut.ee/et/rake Sisukord Sissejuhatus ja analüüsimetoodika ............................................................................................... 4 Integratsiooniinfo teavitus- ja nõustamiskeskused ........................................................................ 6 Teenuse kirjeldus................................................................................................................................. 6 Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele...... 7 Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus......................................................................................... 9 Hindamine teenuste indikaatorite alusel .......................................................................................... 12 Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel ............................................................................... 18 Koolide metoodilise nõustamise teenus (töötamaks muu emakeelega lastega) ............................ 20 Teenuse kirjeldus............................................................................................................................... 20 Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele.... 21 Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus....................................................................................... 22 Hindamine teenuste indikaatorite alusel .......................................................................................... 24 Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel ............................................................................... 27 Kohanemisprogrammi algtaseme keeleõpe ................................................................................. 29 Teenuse kirjeldus............................................................................................................................... 29 Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele.... 29 Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus....................................................................................... 31 Hindamine teenuste indikaatorite alusel .......................................................................................... 34 Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel ............................................................................... 38 Rakendussoovitused................................................................................................................... 41 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 43 Viidatud allikad .......................................................................................................................... 45 4 Sissejuhatus ja analüüsimetoodika Juhtumiuuringute eesmärk on analüüsida uuringus „Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ välja kujundatud teenuste arendamise üldmetoodika (vt juhendmaterjali)1 sobivust uussisserändajatele mõeldud teenuste hindamisel ning teha analüüsi varal soovitusi metoodika rakendamiseks. Teenuste arendamise üldmetoodika tuletub uuringu käigus väljatöötatud kontseptsioonist, mille eesmärk on toetada teenuste senisest tugevamat integreeritust (sh võrgustiku põhist organiseeritust) ning tagada teenuste kvaliteet, kättesaadavus, jätkusuutlikkus ja kuluefektiivsus2. Juhtumiuuringute korraldamiseks selgitati esmalt välja Eestis uussisserändajatele mõeldud ja/või uussisserändajaid kui sihtgruppi hõlmavad teenused. Seejärel tehti teenustest eelvalik (kümme teenust) ning koostöös uuringu tellijaga valiti juhtumianalüüsideks välja kolm teenust. Teenuste selekteerimisel võeti aluseks eelkõige eeldatav teadmise väärtus, mida valitud teenuse analüüs võib pakkuda üldmetoodika täiendamiseks. Juhtumiuuringuteks valiti kaks baasteenust (integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenus ja eesti keele algtaseme õppe teenus) ning üks metateenus (koolide metoodilise nõustamise teenus).3 Üldmetoodika rakendatavuse analüüsimiseks nõustamisteenuse (baasteenus) juhtumil loodi teenuse sisu, vormi, kättesaadavust, kvaliteeti ja arendamist hõlmav küsimustik. Vastuste saamiseks tehti teenuse osutajaga telefoniintervjuu. Telefoniintervjuu kestis üks tund. Et hinnata, kuivõrd nõustamiskeskuse teenus vastab sihtgrupi vajadustele, korraldati kolm eksperiment-intervjuud teenuse osutajaga. Selleks sõnastati esmalt nõustamisjuhtumid (3–4) ning koostati test-küsimused (4–5 küsimust iga juhtumi kohta). Eksperiment-intervjuud tegid Eestis elavad uussisserändajad, kes esitasid telefoni teel keskuse töötajale (nii Tallinna kui ka Narva infonumbril) eelnevalt sõnastatud juhtumid nõustamiseks. Intervjuud teenuse osutajatega toimusid inglise ja vene keeles. Metoodika asjakohasuse analüüsimiseks eesti keele algtaseme õppe teenuse (baasteenus) juhtumil koostati samuti temaatiline küsimustik ning teenuse osutajalt koguti kirjalikud vastused. Küsimustikuga uuriti eelkõige hinnanguid teenuse toimimise, kättesaadavuse, kvaliteedi ning arendamise vajaduste kohta. 1 Tamm, G., Kiisel, M., Nedozhogina, O., Lees, K., Veskimäe, M. Espenberg, S. (2016) Juhend uussisserännanutele teenuste arendamiseks. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. 2 Tamm, G., Nedozhogina, O., Lees, K., Veskimäe, M., Espenberg, S. Kiisel, M. (2016) Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. 3 Baasteenused on teenused, mille osutamise eesmärk on aidata rahuldada sisserändaja põhivajadusi ning hõlbustada tema kohanemist uues elukeskkonnas. Metateenused on suunatud uussisserändajatele teenust osutavatele isikutele ja/või organisatsioonidele ning nende peamine eesmärk on teha üldteenused uussisserändajatele kättesaadavamaks ning lihtsamini tarbitavaks. 5 Eesti keele algtaseme õppe teenuse asjakohasuse hindamiseks sõnastati esmalt teenusega rahulolu ja võimalikke arendusi puudutavad küsimused. Seejärel koguti küsimustele telefoniintervjuude abil vastuseid kolmelt erineva etnilis-keelelise taustaga isikult, kes olid teenust viimase aasta jooksul tarbinud. Üldmetoodika asjakohasuse analüüsimiseks koolide nõustamisteenuse (metateenus) puhul kujundati sarnaselt teistele juhtumanalüüsis käsitletud teenustele vastav küsimustik, mille abil koguti teenuse osutajalt kirjalikus vormis teadmist teenuse toimimise, kättesaadavuse ja arendamise vajaduste kohta. Et hinnata teenuse eesmärgipärasust, loodi küsimused teenusega rahulolu ja teenuse arendamise võimaluste kohta. Küsimused edastati kolmele Lilleküla Gümnaasiumi õpetajatele, kes olid metoodilist nõustamisteenust saanud, ning vastused koguti kirjalikult. Õpetajad valiti konsulteerides kooli õppealajuhatajaga. Eelkirjeldatud metoodiliste protseduuride abil kogutud teadmise alusel: a) kirjeldati valitud teenuseid; b) vaadeldi uuringu raames kujundatud üldmetoodika alussoovituste (teenuse vajaduse hindamise ja sihtrühma vajadustele vastavuse hindamise) asjakohasust teenuste arendamisel; c) analüüsiti üldmetoodika põhisoovituste asjakohasust teenuste arendamisel, ning d) selgitati üldmetoodika baas- ja metateenuste indikaatorite ja nn stardipaketi indikaatorite rakendatavust teenuste hindamisel (vt ka juhendmaterjal). Juhtumanalüüside põhjal koostati soovitused üldmetoodika rakendamiseks. 6 Integratsiooniinfo teavitus- ja nõustamiskeskused Teenuse kirjeldus Integratsiooniinfo teavitus- ja nõustamiskeskuste eesmärk on soodustada Eesti ühiskonna integratsiooni. Teenus aitab suurendada vähelõimunud püsielanike ja Eestisse elama asunud inimeste kaasatust Eesti ühiskonda, välja kujundada sotsiaalset tõrjutust kahandavad tugivõrgustikud ning parandada sihtgrupi teadlikkust ühiskonna ja igapäevaelu korraldusest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest normidest. Nõustamiskeskuste teenust ei osutata ainult uussisserändajatele, vaid kõigile vastavat nõustamist vajavatele Eesti elanikele. Teenust korraldab ja osutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) alates 2014. aastast. Nõustamiskeskused paiknevad Tallinnas ja Narvas (alates 2015. aastast korraldatakse igakuiselt nõustamispäevi ka Maardus, Sillamäel, Jõhvis ja Kohtla-Järvel4) ning teenuse saajate küsimustele vastatakse ka telefonitsi ja e-posti vahendusel (e-nõustamine). Nõustamiskeskus töötab Tallinnas kõigil tööpäevadel kokku 23 tundi nädalas. Narva nõustamiskeskus on lisaks nädalavahetusele suletud ka teisipäeviti ning kokku osutatakse teenust 18 tundi nädalas. Nõustamiskeskuste teenuse sisu on uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele info ja nõu jagamine Eesti elukorraldust ja Eestis töötamist ning tegutsemist puudutavate teemade kohta (sh elamisloa ja kodakondsuse taotlemine, eesti keele õpe, haridus, töö, elukoht, arstiabiteenus ja sotsiaalteenused). Samuti suunatakse nõustamiskeskustest inimesi vajadusel edasi teiste teenuseosutajate juurde. Nõustajad aitavad teenuse saajatel tutvuda võimalike avalike teenustega ning pakuvad tuge riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel. Infot jagatakse nii Sihtasutuse Meie Inimesed veebilehel5 kui ka nõustamiskeskustes kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles. Veebilehe teave on jagatud 11 teemaks, mis annavad teenuse saajale vajalikku informatsiooni Eesti riigi toimimise põhialustest, õigussüsteemist, riigis elamisest ja kodakondsuse taotlemisest, haridussüsteemist, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemist, tööturust, ettevõtlusest ja muu olulise kohta. Nõustamiskeskuste nõustajaid on võimalik kaasata ka ettevõtete infotundidesse ja teavitusüritustele, kus nad saavad tutvustada nõustamisteenust ning rääkida lähemalt, milliste küsimuste korral tasub nõustaja poole pöörduda. Samuti on nõustajad kokkuleppel tööandjatega valmis tulema ettevõtetesse, kus töötavad teistest rahvustest isikud, et neile töökohal grupinõustamist pakkuda. Nõustamiskeskuse teenus ei ole finantseeritud riigieelarvest ning teenuse osutamine on projektipõhine. Tegevusi korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames 2022. aastani. Tulevikus on kavas teenuse osutamise põhimõtteid muuta. Teenuse osutajateks võivad edaspidi jääda kohalikud omavalitsused, kelle vastavad ametnikud tegeleksid ühe tööülesandena ka uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanike nõustamisega. 4 Nõustamispäevade toimumise paigad (üldiselt toimuvad need raamatukogudes ja kultuurikeskustes) ja ajad avaldatakse MISA kodulehel. 5 Integratsiooniinfo veebileht (2016), http://integratsiooniinfo.ee/et/ 7 Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele Uuringu „Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ raames arendatud üldmetoodika (vt ka juhendmaterjali) aitab hinnata uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise võimalusi ja vajadusi. Üldmetoodika tugineb uuringus välja töötatud kontseptsioonil. Siinses peatükis vaadeldakse esmalt üldmetoodikas tehtud alussoovituste (hinnata teenuse vajadust ja teenuse vastavust sihtrühmale) asjakohasust. Alussoovitused on nn teenuse kesksed „eksistentsiaalsed raamid“, mille järgi vaadelda teenuse osutamise õigustatust. Järgnevates analüüsi peatükkides jälgitakse üldmetoodikas esitatud teiste peamiste soovituste, teenuste indikaatorite ja stardikomplekti indikaatorite rakendamise asjakohasust. Üldmetoodika soovituste ja indikaatorite rakendamise peamine erinevus on selles, et metoodikast tulenevad soovitused aitavad hinnata teenuse arendamiseks oluliste tegevuste läbiviimist. Metoodika eeldab, et soovituste järgimine on oluline, et tagada kvaliteetset, kättesaadavat ja jätkusuutlikku teenust. Indikaatorid on aga seotud (standardiseeritud) andmekogumisega ning nende rakendamise mõte on (regulaarselt ja võrdlevalt) seirata teenuse arengut, et saada usaldusväärset tagasisidet teenuse olukorrast ning arenguvajadustest. Teenuse vajaduse hindamine on seotud eelkõige uute teenuste nõudluse põhjendamisega ning olemasolevate teenuste dubleerimise vältimisega. Integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse vajadust sihtrühmale on teenuse osutaja hinnangul Eestis olemas olevate teenuste (ja potentsiaalselt uussisserändajatele ning vähelõimunud püsielanikele mõeldud) sisu ning nende hinnangulise tõhususe põhjal. Suures osas on teadmine selleks tulnud partnerorganisatsioonidelt kogutud infost. Kuna nõustamis- ja teavituskeskuse teenus on projektipõhine ning väljakujundamise faasis, siis ühtlustatud nõudmisi teenuse otstarbekuse põhjenduste osas ei ole seatud (nt mis on mõistlik nõudluse määr, et teenuse pakkumine oleks õigustatud jne). Teenuse dubleerimise hindamiseks kasutatakse samuti partnerorganisatsioonidelt saadud infot. Hindamine ei tugine süstematiseeritud mõõdikutel. Teenuse osutaja hinnangul on nõustamiskeskuse teenuse dubleerimine teiste uussisserändajate sihtgrupile mõeldud teenustega marginaalne. Teenuse vastavuse hindamine sihtrühma vajadustele toimub valdavalt teenuse kohta tagasisidet kogudes. Tagasisidet kogutakse nii klientidelt kui ka partnerorganisatsioonidelt (üldteenuseid osutavad institutsioonid, mille juurde nõustamiskeskus kliente vajadusel suunab, nt Töötukassa). Keskusel on välja töötatud ka tagasiside ankeet, mille abil kogutud andmete põhjal hinnatakse nõustamise kvaliteeti ja kliendi rahulolu teenusega. Ankeet on koostatud kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Tagasiside ankeeti saab täita vaid nõustamiskeskuses. Seetõttu on ankeedi abil kogutud tagasiside seotud peamiselt individuaalse nõustamisega, mis toimub silmast silma kohtumise vormis. Tagasisidet küsitakse võimalusel kõigilt teenuse saajatelt, olenemata sellest, kas tegu on uussisserändajatega või püsielanikuga. Erinevatest allikatest saadud tagasiside analüüsitakse kord poole aasta jooksul. Seni ei ole klientide tagasiside andnud põhjust teenuse sisu ja vormi muuta, kuna tagasiside on olnud (teenuse osutaja 8 hinnangul) väga positiivne.6 Teenuseosutaja hinnangul on selle üheks põhjuseks teenuse paindlikkus. Teenuse osutamisel pööratakse palju tähelepanu sellele, kuidas teenuse käigus tõhusalt avada probleemi sisu kliendile, kuna sageli kliendid ei oska paljusid asju ise küsida (mis seonduvad teemadega, mille osas nõustamiskeskusesse pöörduti). Samuti püütakse nõustada kliente sellisel viisil, et nõustamine juhataks kätte õiged tegevused ning vajalikud institutsioonid (see on oluline, vältimaks nõustamiste dubleerimist erinevate institutsioonide poolt). Selgitatakse kliendi vajadused seoses pöördutud probleemiga ning tuuakse välja konkreetsed võimalused ja teed, kuidas probleemi lahendada või vajadust rahuldada. Lisaks teenuse osutaja jagatud infole andsid ka uuringu käigus telefoni teel tehtud kolm eksperiment- intervjuud kinnituse, et teenus vastab tegelikult sihtrühma vajadustele. Esimeses intervjuus oli testija eesmärk saada tagasisidet nõustamiskeskuse teenuse sobivuse kohta uussisserändajate sihtrühmale, kasutades selleks ettevõtlusega seotud probleemide ja küsimuste teemaraamistikku.7 Nõustamiskeskusest uuriti, milliseid protseduure tuleb ettevõtluse alustamiseks uussisserändajal järgida, millised võimalused on uussisserändajal avada pangakontosid, kas ja millistel tingimustel on uussisserändajal võimalik taotleda toetusi ettevõtluse alustamiseks Eestis ning millist abi võiks uussisserändajal või tema endises asukohariigis asuvatel perekonna liikmetel olla ettevõtluse alustamisel Eesti e-residentsusest. Teises intervjuus keskenduti nõustamisele, mis seondus meditsiiniteenuste kättesaadavusega.8 Eksperiment-intervjuu käigus püüti saada nõu, milliseid dokumente peab uussisserändajast EL-i kodanik omama ja milliseid tegevusi tuleb ette võtta, et saada Eestis arstiabi. Muuhulgas püüti saada nõu, kuidas leida võõrkeeli valdav perearst, millise asutuse poole tuleks linnas selleks pöörduda, millised võimalused ja eelised on tasulise arstiabi kasutamisel ning mis erinevused on arstiabi saamisel sõltuvalt isiku staatusest (töötu, üliõpilane, tööline osalise tööajaga jne). Kolmandas eksperiment-intervjuus vaadeldi nõustamist, mis puudutas Eestis (tähtajalise) elamisloa alusel elavate isikute kolmandates riikides elavate perekonnaliikmete Eestisse saabumise ning Eestis viibimisega seotud dokumentide hankimist ning sellega seotud protseduure.9 Olulist tähelepanu pöörati intervjuus seejuures alaealise lapse Eestisse tuleku ning sellega kaasnevate lasteaiateenuse võimaluste selgitamisele. Intervjuud näitasid, et teenuse sisu ning osutamise vorm ja protseduurid on üldjoontes vastavuses teenuse (avalikkusele esitatava) kirjeldusega. Uussisserändajaid suudetakse adekvaatselt nõustada nii inglise kui ka vene keeles. Nõustamiskeskuse teenindajad näitavad valmisolekut ja oskust erinevatele probleemidele asjakohaseid vastuseid ja soovitusi anda. Samuti arvestatakse 6 Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga, jaanuar 2017. 7 Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (vene keeles). 8 Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (inglise keeles). 9 Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (vene keeles). 9 uussisserändajatele teenuse osutamisel oluliste aspektidega: nõustamise neutraalsus (nõustaja väldib subjektiivse hinnangute andmist kliendi poolt tõstatatud küsimustele), vormiline süsteemsus (kaalutletud sekkumine teenuse saaja olukorda sõltumata küsimuste sisust) ning sisuline paindlikkus (soovituste andmistel lähtutakse uussisserändaja individuaalsest olukorrast või juhtumist). Teenuse osutamine sisaldab ka probleemi selgitamise aspekti. Ehk pakkuja selgitab mõistliku ajaperioodi jooksul välja selle, kuidas probleemi või küsimust lahendada. Teenuse osutaja proovib leida ja anda kliendile edasi konkreetsed ja arusaadavad juhised, mida klient peab esitatud probleemi lahendamiseks ette võtma. Kokkuvõtvalt: metoodika alussoovitused on nõustamiskeskuse teenuse puhul asjakohased. Nende arvesse võtmine teenuse arendamisel võimaldab vajadusel korrigeerida nii teenuse fookust kui ka vältida või vähendada teenuste kattuvust. Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus Uuringu raames kujundatud üldmetoodika põhisoovituste asjakohasust integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse arendamisel on võimalik vaadelda järgmiste analüütiliste indikaatorite abil: 1) teenuse info kättesaadavuse tagamine; 2) paindlikkus teenuse osutamisel sihtgrupi suhtes; 3) teenuse majanduslik jätkusuutlikkus; 4) teenuse integreeritus vastuvõtja teenustega; 5) teenuse osutaja tagasiside; 6) paindlikkus teenuse arendamisel; 7) teenuse osutaja enesetäiendamine; ning 8) kompleksne vajaduste hindamine esimeses teenuses. Teenuse info kättesaadavuse tagamine (Teenust osutav institutsioon tagab vajaliku ja ajakohase informatsiooni levitamise avalikus meedias, sisserändajate kohanemise infokeskkonnas ja teistes organisatsiooni käsutada olevas meediakanalites, sh mitme kanali kooskasutus). Teenuse kättesaadavuseks vajalik info on olemas integratsiooniinfo.ee veebilehel. Sageli suunatakse kliente nõustamiskeskuse teenust kasutama ka üldteenuseid pakkuvate partnerorganisatsioonide poolt, mis jagavad infot nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse kohta. Lisaks levib informatsioon ka suust suhu. Teenuse osutaja ei reklaami teenust üldjuhul aktiivselt avalikus meedias. Üheks oluliseks põhjuseks on aja ning vastava personali puudumine. Teiseks on teenuse reklaamimine keeruline teenuse spetsiifika tõttu. See seondub asjaoluga, et teenuse sihtrühmade poolt eeldatavalt tarbitavad meediakanalid ei pruugi sageli kattuda. Kolmandaks pole meediakommunikatsiooni aspekti senini ka niivõrd väärtustatud, kuna teenuse põhisisu on nõustamine ja teavitus sihtrühmadele. Teenuse osutaja arvamusel nõuaks teenuse meediastrateegia siiski eraldi analüüsi ning vajadus selle järele on olemas. Teenuse osutaja hinnangul on teavituse parandamine oluline aspekt, millesse teenuse arendamisel panustada. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Teavituse rolli tähtsuse suurendamist teenuse arendamisel on kinnitanud ka teenuse osutaja. Et parandada teenuse usaldusväärsust ning tagada ja suurendada nõudlust, on teavitus oluline. 10 Paindlikkus teenuse osutamisel sihtgrupi suhtes (Teenuste osutamisel arvestatakse, et teenuse kasutamine ei vähendaks uussisserändaja võimalusi ühiskonda integreeruda (ebaproportsionaalne ajakulu, liiklemisvajadus jms) ning oleks seotud tema muude eluliste vajadustega). Paindlikkus teenuse osutamisel on oluline nii teenuse kättesaadavuse kui ka osutamise praktikate osas. Esimene neist on eelkõige vormiline ja teine sisuline külg. Teenuse sisuline paindlikkus seondub sihtgrupi vajadustega (vt ülal). Teenuse vormiline paindlikkus on seotud eelkõige teenuse sobitumisega klientide igapäevaelu tegemistesse. Paremaks sobitumiseks on nõustamiskeskused rajatud piirkondadesse, kus elab potentsiaalselt kõige rohkem selle teenuse kliente. Samuti pakutakse klientidele mobiilse nõustamise võimalusi (nii regulaarseid kui ka kokkuleppelisi). Mobiilset teenust osutatakse üldjuhul kohalike omavalitsuste toel, kes võimaldavad teenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri ning tegelevad ka teavitusega. Samas on mobiilse teenuse tarbijate seas uussisserändajate hinnanguline osakaal suhteliselt väike. Lisaks asukohast tulenevale kättesaadavusele, on oluline paindlikkuse näitaja ka teenuse maht ühe inimese kohta ajaühikus, mis ei ole reglementeeritud. Metoodikast tulenev soovitus on tingimuslikult asjakohane, kuna eeldatav teenuse korralduse muutus pärast projekti lõppu muudab tõenäoliselt teenuse osutamise paindlikkuse põhimõtteid (nt kui KOVid hakkavad teenust osutama jne). Teenuse majanduslik jätkusuutlikkus (Teenust osutav institutsioon tagab teenuse tõhususe kliendile ning teenuse majandusliku jätkusuutlikkuse). Teenuse majanduslikku jätkusuutlikkust on nõustamiskeskuse teenuse puhul keeruline hinnata, kuna teenus on tähtajaline (finantseeritud projekti põhiselt Euroopa Sotsiaalfondi toel). On ette teada, et teenus praegusel kujul pärast projekti lõppu ei jätku. Nõustamise funktsioon võib jääda kohalikele omavalitsustele, mis suhtlevad teenuse raames riiklike nõustamisspetsialistidega. Kuna omavalitsuste võimekus ei ole praegu perspektiivis selge, siis pole ka teenuse kuluefektiivsust kalkuleeritud. Samuti on nõustamiskeskuse teenus üsna arendusjärgus teenus ning viis, millisel kujul see täpselt peaks töötama, pole veel selge. Teenuse arendamisel võetakse arvesse, et teenuse jätkusuutlikkuse jaoks on oluline teha ettevalmistavat koostööd omavalitsustega, sh koolituste näol. Metoodikast tuleneva soovituse asjakohasust ei saa selle teenuse puhul vaadelda. Teenuse integreeritus vastuvõtja teenustega (Teenuse kättesaadavuse parandamiseks luuakse võimalused teenust integreerida vastuvõtja poolt osutatavate teenustega). Nõustamiskeskuste teenuse arendamisel ei ole arvesse võetud selle võimalikku sidusust uussisserändajate vastuvõtjate teenustega. Osalt on põhjus selles, et nõustamiskeskuste kliendid ei ole sageli toetatud vastuvõtjate poolt osutatavate teenustega. Küll on aga nõustamiskeskuse teenuse arendamisel silmas peetud nn mobiilse nõustamise võimalusi, kus ettevõtted saavad vajadusel 11 nõustamiskeskuse töötajaid kutsuda kohapeale nõustama (nt kui ettevõttes töötab oluline hulk uussisserändajaid). Metoodikast tulenev soovitus on tingimuslikult asjakohane, kuna puudub teadmine, millise osakaalu moodustavad nõustamiskeskuse kliendid, kellele osutatakse teenuseid ka vastuvõtjate poolt. Kui osakaal on suur või suureneb tulevikus, siis on metoodikasoovitus asjakohane. Teenuse osutaja tagasiside (Teenust osutav institutsioon kogub tagasisidet vahetult teenust osutavatelt isikutelt. Tagasiside on aluseks teenuse parandamisel ning metateenuste vajaduse määratlemisel (vastav teave vajaduse kohta antakse edasi metateenuste koordinaatorile)). Teenuse tagasisidet teenuse vahetult osutajalt kogutakse regulaarselt suulise infovahetuse vormis. Standardiseeritud küsimustikke või muid vorme teadmise kogumiseks ei rakendata. Tagasisidet kasutatakse eelkõige vahetu nõustamistegevuse kvaliteedi parandamiseks. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane juhul, kui kogutud teadmist rakendatakse teenuse parandamiseks (eelnevalt välja töötatud põhimõtete alusel), ning teenuse parandamiseks tehtavaid muudatusi teenuse disainis on võimalik vaadelda ja hinnata. Paindlikkus teenuse arendamisel (Teenuse arendamisel võetakse arvesse uussisserännanute erinevat kohanemise taset ning sotsiaal-kultuurilist tausta). Nõustamiskeskuse teenuse arendamise üheks tähtsaks osaks on põhimõte, et klient oleks võimeline nõustaja käest saadud infot enese jaoks tõhusalt kasutama. Teenuse paindlikkuse mõõt on seega võime muuta nõustamisel jagatav teadmine mis tahes kohanemisolukorraga kliendile praktiliselt väärtuslikuks või kasutamiskõlblikuks. Senini ei ole see tähendanud vajadust muuta teenuse osutamise põhimõtteid ja disaini. Teenuse paindlikkus (või erineva kohanemise taseme ning sotsiaal- kultuurilist taustaga arvestamine) on eelkõige individuaalsete juhtumite põhine. Metoodikast tuleneva soovituse asjakohasus on küsitav, kuna teenuse osutaja hinnangul võetakse erisusi arvesse konkreetsete juhtumite põhiselt. Teenuse osutaja enesetäiendamine (Teenuse osutaja külastab kohanemisteenuseid osutavatele organisatsioonidele mõeldud üritusi, arutelusid-ümarlaudu ning veebikeskkondi). See aitab tagada uussisserändajatele suunatud teenuste omavahelist lõimimist (nt nõustamine ja dokumentide vormistamine, keeleõpe ja tööpraktika) ning sisserännanuid vajadusel teiste teenuste juurde edasi suunata. Teenuse osutajate enesetäiendamise võimalused on piisavad ja hästi kättesaadavad. Täiendusvõimaluse mahtu ja sisu hinnatakse optimaalseks. Koostöö erinevate kaasatud osalistega toimib hästi. Nõustamiskeskuste töötajad on siiani kasutanud kõiki enesetäienduseks pakutavaid võimalusi, kuna see on eriti teenuse arengu faasis väga oluline teenuse kvaliteedi parandamiseks. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. 12 Kompleksne vajaduste hindamine esimeses teenuses (Teenuste kättesaadavuse parandamiseks toimuks teenuse saaja vajaduste hindamine kompleksselt esimest teenust osutavas institutsioonis. Esimest teenust osutav institutsioon võtab vajadusel vastutuse suunata klient hindamise alusel järgnevate teenuste (sh interneti infokeskkonda) juurde). Nõustamiskeskuse teenuse puhul hinnatakse teenuse osutamise käigus kliendi vajadusi, mille alusel suunatakse kliente teiste teenuste juurde. Samas hinnatakse kliendi vajadusi eelkõige tulenevalt teenuse spetsiifikast (nõustada ja suunata). Uussisserändajate teenuste osas sõltub vajaduste hindamine teenuste sihtgrupist, kuna üldistatult vajavad sotsiaalmajanduslike probleemidega uussisserändajad mõnevõrra teistsuguseid teenuseid, kui need, kelle jaoks ei ole sotsiaalmajanduslikud küsimused niivõrd kriitilised. Hindamise tulemusena suunatakse kliente sagedasti „Kohanemisprogrammi“ raames pakutavasse algtaseme keeleõppesse.10 Keskuse teenuse integreeritus keeleõppe teenusega seisneb eelkõige kliendile võimaluste tutvustamises ning tausta selgitamises, et mida tuleks teenuse tarbimisel silmas pidada. Lisaks keeleõppele moodustavad vajaduste hindamisel kaaluka osa üldteenuste juurde suunamised: töö, ettevõtluse arendamise ning toimetuleku ja olmega seotud teenused. Kuna uussisserändajad ei ole keele mitteoskamise tõttu valdavalt võimelised probleemideta üldteenuseid tarbima ning neist piisavat ülevaadet saama, siis on nõustamiskeskuse suunamisel oluline roll ka esmase tausta selgitamine üldteenustega seoses. Metoodikast tulenev soovitus on tingimuslikult asjakohane. Teenuse puhul ei ole küsimus, kas vajadusi hinnata, vaid kuidas ja millal, sest teenuse üks põhiülesandeid ongi kliendi vajadusi muude integratsiooni- või üldteenuste järele hinnata. Kokkuvõtvalt: nõustamiskeskuse teenuse juhtumil on üldmetoodika soovitused valdavas osas tingimuslikult asjakohased. Seega soovitused ei ole teenuse hindamiseks ebasobivad, kuid nende rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata teatud piirangutele ja tingimustele. Hindamine teenuste indikaatorite alusel Teenuse üldmetoodikas (vt juhendmaterjal) välja kujundatud baasteenuste arendamise indikaatorite asjakohasus nõustamiskeskuse teenuse juhtumil on esitatud järgnevas tabelis (tabel 1). Indikaatorid hindavad teenuse arengut kolmes aspektis: teenuse majanduslik tõhusus (ressursisäästlikkus ja -optimaalsus), demokraatia (läbipaistvus ja kaasamine) ning teenuse efektiivusus (kvaliteet ja kasutajasõbralikkus).11 10 Kohanemisprogramm (2014), Riigi Teataja I, 22.08.2014, 5; Kohanemisprogrammi veebileht (2016), https://www.settleinestonia.ee/?lang=et 11 Vt ka Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine. Lõpparuanne (2014) Tallinn: PricewaterhouseCoopers AS, Riigikantselei. 13 Indikaatori asjakohasus on tabelis tähistatud märgiga (+) ning indikaatori ebasobivus on tähistatud märgiga (-). Juhul kui indikaatori rakendamine on küll asjakohane, kuid selle eeldatav rakendamise tõhusus on tingimuslik ning mõõtmise tulemuslikkus teenuse arendamisse on küsitav, on indikaator märgitud kui (+/-). Kõiki üldmetoodikas välja toodud baasteenuste indikaatoreid ei ole juhtumanalüüsis käsitletud. Välja on jäetud indikaatorid, mida ei ole mis tahes avaliku sektori pakkuja puhul teenuse arengu vaatlemisel võimalik asjakohaselt rakendada. Sarnasel põhimõttel on teenuste indikaatorite eelvalik tehtud ka kahe teise uuringus tehtud teenuse juhtumianalüüsi puhul. Tabel 1. Baasteenuse indikaatorite rakendatavus (nõustamiskeskuse teenus) Indikaator Indikaatori rakendatavus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane - Teenuse tarbijatelt uuritakse nende vajaduste kohta, küsitakse tagasisidet + Teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viisi +/- ja tulemuslikkusega Panustatakse teenuseosutajate võrgustiku kohtumistesse ning kursis +/- olemisse Organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse osutamiseks +/- Organisatsioon jälgib ja analüüsib statistikat, et kohandada oma teenuste +/- sisu ja sihtrühmi Teenuse ärajäämisega kaasneks ilmsete sotsiaalsete probleemide kasv - Teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate +/- võrgustiku kokkusaamistel Statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi +/- probleeme Tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev - Analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse + teenuste kohta käivat informatsiooni Teenusele suunavad teised teenuseosutajad või muud asutused +/- Teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval - Teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma +/- eesmärkideni (nt tööle) Sarnaseid teenusetarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või tema - võimete paranemine Pakkuja pöördub ise otse klientide poole - 14 Indikaator Indikaatori rakendatavus Teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega + tööst Teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse - eluga Baasteenuste indikaatorite sobivuse vaatlemisel on oluline silmas pidada, et uuringu raames loodud juhendmaterjalis hõlmavad antud indikaatorid ka ülemineku- ja üldteenuseid.12 Kuna tegemist on kolme teenusegrupi seireks loodud ühiste indikaatoritega, siis on indikaatorite rakendatavus üksikutele teenusegruppidele suurema üldistuse astme tõttu piiratud. Teenuse majanduslik tõhusus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane Integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenus on tasuta. Teisi samalaadseid teenuseid uussisserändajatele ei ole. Indikaator ei ole asjakohane. Teenuse tarbijatelt uuritakse nende vajaduste kohta, küsitakse tagasisidet Teenuse tarbijate tagasisidet kogutakse ankeediga. Saadud andmete põhjal hinnatakse nõustamise kvaliteeti ja kliendi rahulolu teenusega. Ankeet on kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Tagasisideankeeti saab täita vaid nõustamiskeskuses. Tagasisidet küsitakse võimalusel kõigilt teenuse saajatelt, olenemata sellest, kas tegu on uussisserändajatega või püsielanikega. Indikaator on asjakohane. Indikaatorit saab kasutada teenuse arendamise hindamisel (sh majanduslik tõhusus ning ressursside optimaalne planeerimine). Indikaatori sisu on selle efektiivsemaks rakendamiseks vaja täpsustada (sh millist laadi tagasisidet hinnatakse ja millist mitte). Teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viisi ja tulemuslikkusega Nõustamiskeskuse teenuse tarbijad on valdavalt teenusega rahul, peavad teenust vajalikuks ning asjakohaseks. Indikaatori asjakohasus on tingimuslik, kuna sisuliselt on tegemist eelneva tagasiside indikaatori alaindikaatoriga. Ilmselt ei ole otstarbekas teenuse hindamisel indikaatoreid nii detailselt eristada. rakendada nii detailseid indikaatorite eristusi teenuse hindamisel. Panustatakse teenuseosutajate võrgustiku kohtumistesse ning kursis olemisse Teenuse osutajad panustavad võrgustiku kohtumistesse ja kursisolekusse parimal võimalikul määral (arvestades pakutavaid võimalusi ja ajaressurssi). 12 Tamm, G. et al. (2016). 15 Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori kasutamine teenuse hindamisel on piiratud, kuna üks teenuse osutaja ei määra harilikult võrgustiku kvaliteeti ja selle tööst tulenevat efekti. Samuti on panustamist ning selle mõju teenuse parandamisele (majanduslikult tõhusam teenus) keeruline piisavalt usaldusväärselt (ja dünaamiliselt) hinnata. Demokraatia Organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse osutamiseks Nõustamiskeskuse teenuse kujundamise jooksul on teenuse sisu ja vormi täiendatud. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatorit on võimalik rakendada, määratledes täpsemalt, mis on alternatiivse viisi sisu ning mis määrab teenuse alternatiivsuse viisi. Kuna indikaator peab andma tagasisidet teenuse arendamise demokraatia kohta, siis on selle rakendamise põhjendamine keeruline. Muude uussisserändajatele mõeldud teenuste juures võib indikaator olla sobivam. Organisatsioon jälgib ja analüüsib statistikat, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi Teenuse osutaja võtab arvesse teenuse tarbimise kohta kogutavaid andmeid teenuse arendamisel. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori kasutamine nõustamiskeskuse teenuse juhtumil on piiratud, kuna statistilised andmed (mida on pigem napilt) mõjutavad teenuse disaini vähe, võrreldes näiteks klientidelt kogutava tagasiside alusel kujundatava teadmisega muutuste vajadustest ja suunast. Teenuse ärajäämisega kaasneks ilmsete sotsiaalsete probleemide kasv Indikaator ei ole asjakohane. Nõustamiskeskuse teenuse olemasolu ja uussisserändajate sotsiaalsete probleemide kasvu seos on raskesti kindlaks määratav ning teoreetiline. Teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel Teenuse strateegiline olulisus on tunnustatud teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori rakendamisel on keeruline hinnata kokkuleppe või tunnustamise mõju teenuse läbipaistvuse suurendamisele ja kaasamise tagamisele. Statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme Nõustamiskeskuse teenuse arendamisel kogutakse ja analüüsitakse statistikat. Meediat üldjuhul ei jälgita ega analüüsita. Indikaator on tinglikult asjakohane. Indikaatori rakendamine on keerukas, kuna seos meedias avaldatava kriitika ja nõustamiskeskuse teenuse arendamise vahel on eeldatavalt üsna kaudne. Kriitikale reageerimine, nt teenuse kasutajate tagasiside põhjal, ennetab paljuski nimetatud seose tõsiseltvõetavust. Indikaatori kasutus on efektiivsem teenuse avalikkusele edastamise hindamisel. Efektiivsus Tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev 16 Sotsiaalmeedias avaldatavat tagasisidet teenuse kohta ei jälgita. Indikaator ei ole pigem asjakohane. Indikaatori kasutamine on keeruline, sest sotsiaalmeedia süsteemne jälgimine on kulukas, puuduvad meedia jälgimise/analüüsi standardid ning kogutavate andmete kasutusväärtus teenuse arendamise hindamisel ei pruugi olla kuigi kõrge. Analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse teenuste kohta käivat informatsiooni Teenuse kohta käiva info kasutamist süsteemselt ei analüüsita. Erinevates infokanalites esitatavat infot korrigeeritakse siis, kui teenuse disainis tehakse mingeid muutusi (mis võivad osalt tugineda ka klientide tagasisidel). Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Informatsiooni kasutamise (regulaarne) analüüs on kulukas ning selle tulemus ei pruugi olla piisaval määral kvaliteetsem (teenuse arendamisel) võrrelduna klientidelt kogutava tagasiside põhjal tehtud muudatustega teenust puudutava info esitamisel. Teenusele suunavad teised teenuseosutajad või muud asutused Nõustamiskeskuse teenuse juurde suunatakse sageli teiste teenuste osutajate ja partnerorganisatsioonide poolt (sh kohalikud omavalitsused). Indikaator on asjakohane, eeldusel et suunamine toetab uussisserändajate teenuste tugevamat integreeritust ja sünergiat. Teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval Teenust puudutavate päringute kohta antud teenuse raames selgeid juhiseid ei ole. Teenuse sisu on eeldatavalt klientidele lihtsasti mõistetav. Teenuse kohta antakse selgitusi teenuse tarbimise käigus. Indikaator pigem ei ole asjakohane, tulenevalt nõustamiskeskuse teenuse spetsiifikast (selgitused teenuse kohta on teenuse saamise osa). Teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma eesmärkideni (nt tööle) Nõustamise tulemusel jõuab teenuse tarbija teiste integratsiooniteenusteni või üldteenusteni. Nõustamise tagajärjel saab klient enamikul juhtudel probleemidele rahuldavad vastused. Indikaatori rakendamine on tingimuslikult asjakohane. Teenuse spetsiifika on suunata kliente teisi teenuseid tarbima ning kliente nõustada selliselt, et saadavad selgitused ja juhised viiksid eesmärgini. Samas ei sõltu positiivse tulemi saavutamine vaid efektiivsest nõustamisest, vaid oluline roll on ka kliendi kohanemisolukorral ning probleemi spetsiifikal. Seetõttu on keeruline eristada, kas ja mis ulatuses nõustamine kui teenus aitab kaasa positiivse tulemi saavutamisele. Sarnaseid teenuse tarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või tema võimete paranemine Teenuse osutamisel ei analüüsita teenuse efektiivsust üksikisiku tasandil (sh teenust mittesaanud isikuid). 17 Indikaator pigem ei ole asjakohane. Nõustamiskeskuse teenus on liiga spetsiifiline ning kliendi kohanemisolukorra keskne, et selle rakendamine oleks põhjendatud. Pakkuja pöördub ise otse klientide poole Nõustamisteenuse pakkumisel üldjuhul klientide poole ei pöörduta. Kaudselt võib sellisena mõista pakutavat mobiilse nõustamise võimalust, kus teenuse osutajal on aktiivsem roll kliendisuhete loomisel kui tavateenust osutades. Indikaator pigem ei ole asjakohane, eriti arvestades piiratud aja- ja inimressursse, mis nõustamiskeskuse teenuse osutamisele kulub. Teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega tööst Nõustamiskeskused on rajatud potentsiaalsete klientide elukeskkonnale võimalikult lähedale. Samuti osutatakse mobiilse nõustamise teenust kohtadel nii regulaarselt kui ka eelneval kokkuleppel (nt tööandjate, kohalike omavalitsustega). Teenuse maht ühe inimese kohta ajaühikus ei ole fikseeritud. Teenuse osutamine toimub kõigil tööpäevadel. Indikaator on asjakohane. Indikaator võimaldab järgida teenuse arendamisel teenuse osutamise paindlikkust ja klientide vajadustega kohandumist. Teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse eluga Reeglina nõustamiskeskuse teenus seondub kliendi igapäevaelu tegemistega (sh töö, õppimine jms). Indikaator ei ole asjakohane, kuna pole selge, et selle rakendamine nõustamiskeskuse teenuse puhul aitaks teenust arendada. Teenuse kvaliteeti ei saa hinnata keskusesse pöördutud teemade või probleemide hierarhiseerimise alusel. Kokkuvõtvalt: üldmetoodika baasteenuste indikaatoritest moodustavad nõustamiskeskuse teenuse juhtumil valdava osa kas mitte asjakohased või tingimuslikult asjakohased indikaatorid. 18 Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel Stardikomplekti indikaatorid on üldteenuste arendamiseks välja kujundatud indikaatorid, mille kasutamine võiks olla jõukohane kõikidele organisatsioonidele olukorras, kus nad jõuavad teenuste ja kanalite mõõtmiseks sobivale küpsusele.13 Stardikomplekti indikaatoreid on kokku 9 ning need on valdavalt rakendatavad ka baasteenustele. Integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse puhul on teenuse osutajal asjakohane rakendada 3 stardikomplekti indikaatorit (tegelik nõudlus, teenuse muutmine, teenuse eesmärkide kooskõla organisatsiooni eesmärkidega) (tabel 2). Kolme indikaatori puhul on rakendamise asjakohasus sõltuv kas teenuse eesmärgist, osutamise tingimustest või klientide erinevatest vajadustest (tehnoloogiline küpsus, klientidelt tagasiside küsimine ning teenuse hädavajalikkus). Kolme stardikomplekti indikaatori rakendamine on nõustamiskeskuse teenuse arendamisel vähese tähtsusega (tasuliste teenuste käive, teenuse elutähtsus ja eelteavitus teenus). Tabel 2. Stardikomplekti indikaatorite rakendatavus Indikaator Indikaatori rakendatavus Tegelik nõudlus + Tehnoloogiline küpsus +/- Tasuliste teenuste käive - Fakt teenuse ümberdisainimise kohta + Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni + eesmärkidega Klientidelt tagasiside küsimise sagedus +/- Fakt elutähtsa teenuse kohta - Fakt hädavajaliku teenuse kohta +/- Fakt eelteavitusega teenuse kohta - 13 Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine. Lõpparuanne (2014) Tallinn: PricewaterhouseCoopers AS, Riigikantselei. 19 Tegelik nõudlus Teenuse osutaja kogub üldist statistikat teenuse saajate kohta. Iga nõustamise kord kirjeldatakse tabelis. Indikaator on asjakohane. Tehnoloogiline küpsus Teenuse osutajal on olemas teenuse pakkumiseks vajalikud tehnilised vahendid. Erinevate uudsete tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt teenuse osutamisel ei ole prioriteet. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Tasuliste teenuste käive Teenuse on teenuse saajale tasuta. Indikaator ei ole asjakohane. Fakt teenuse ümberdisainimise kohta Teenuse metoodikat on uuendatud vähem kui aasta tagasi. Indikaator on asjakohane. Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni eesmärkidega Teenuse eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega. Vastav sidusus on kirjeldatud organisatsiooni kodulehel. Indikaator on asjakohane. Klientidelt tagasiside küsimise sagedus Klientidelt küsitakse tagasisidet nõustamise kvaliteedi ja kliendi rahulolu kohta teenusega. Tagasisidet küsitakse regulaarselt vaid füüsiliselt nõustamiskeskuses teenust saanud klientidelt. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Fakt elutähtsa teenuse kohta Teenus ei ole elutähtis teenus. Indikaator ei ole asjakohane. Fakt hädavajaliku teenuse kohta Teenus on hädavajalik uussisserändajate kohanemisel uue elukeskkonnaga. Teenuse hädavajalikkus uussisserändajale sõltub ka sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolust ja tõhususest (nii tööl kui eraelus). Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Fakt eelteavitusega teenuse kohta Teenuse kontseptsioonis ei ole kirjeldatud eelteavitusega teenust. Indikaator ei ole asjakohane. 20 Koolide metoodilise nõustamise teenus (töötamaks muu emakeelega lastega) Teenuse kirjeldus Uussisserändajate laste õpetamise toetamise teenus on kooliõpetajatele mõeldud metateenus, mille peamine eesmärk on aidata õpetajatel paremini kohanduda metoodiliste nõudmiste ja väljakutsetega, mis seonduvad muu emakeelega laste õpetamisega Eesti koolis. Teenuse sihtgrupiks on kõik õpetajad, kes puutuvad kokku kooli töökeelest muu emakeelega õpilaste õpetamisega. Koolide metoodiline nõustamine toetab õpetajate oskuste ja teadmiste arendamist ka seotuna uussisserändajate laste õpetamisega. Koolide nõustamisteenust on osutatud 2008. aastast. Algselt toimus see Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu, kuid 2013. aastast korraldab teenuse osutamist Sihtasutus Innove. Nõustamisteenust osutatakse eelkõige kolmel erineval viisil. Esiteks, õpetajate tööalase nõustamise kaudu. Õpetajate nõustajate/konsultantide võrgustiku tööd koordineerib SA Innove õppekava- ja metoodikakeskus.14 Nõustamine toimub valdavalt õpetaja ja konsultandi vahel dialoogi vormis. Teenuse saamiseks esitavad õpetajad vastava soovi ning formuleerivad (üldjuhul töös ette tulnud) metoodilised probleemid ning lepivad kokku soovitava nõustamise ajalise kestuse ja nõustamise vormi (sh tunninõustamine). Nõustamisprotsessi käigus analüüsitakse õpetamisprotsessi ning õpetamisel kasutatavaid metoodikaid, tuuakse esile nende tugevusi ja nõrkusi ning leitakse sobivaimad lähenemised, arvestades konkreetset õppekeskkonda ja sellest tulenevaid vajadusi. Koostöös nõustajaga viiakse õppeprotsessi sisse uusi õppetöö läbiviimist parendavaid tegevusi ning samuti töötatakse välja õpetaja enesearenguks vajalike koolituste komplekt ning enesetäiendamiseks vajalike materjalide nimekiri. Lisaks nõustajatele on teenuse ülesehituses oluline roll ka nõustaja-koolidel. Teenuse korraldaja on sõlminud vastavad nõustamise osutamise lepingud kahe kooliga – Lilleküla gümnaasiumi ja Kiltsi põhikooliga, mis osutavad metoodilise nõustamise teenust (teistele) koolidele, kus õpivad mitte-eesti emakeelega lapsed. Koolide nõustamisteenust osutatakse ka otsepöördumiste põhjal telefoni, Skypeʼi ja e-posti teel. Sellisel juhul pöörduvad koolid õppekava- ja metoodikakeskuse poole konkreetsete metoodiliste küsimustega, mis võivad puudutada nii otseselt õpetamisega seotud teemasid kui ka vastava metoodilise info kättesaadavust või olemasolu. Lisaks eelnevatele nõustamisviisidele pakutakse õpetajatele ka kohalike omavalitsuste infoseminaride kaudu infot ja nõu rahvusvahelise kaitse saanud perekondade laste õpetamisega seotud rahastamisvõimaluste, tugisüsteemide ja metoodilise abi kohta. 14 Keskus loodi algselt keelekümbluskoolide toetamiseks. Praegu on keskuse ülesanne korraldada nõustamisteenuse osutamist kõikidele haridusasutustele, kus õpib õppekeelest erineva kodukeelega õpilasi. 21 Koolide nõustamisteenuse aeg, koht ja maht ei ole reguleeritud ning on valdavas osas kokkuleppeline. Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele Koolide metoodilise nõustamise teenuse puhul ei toimu osutajapoolset süstemaatilist ning regulaarset teenuse vajaduse hindamist.15 Ühtlustatud hindamismetoodikat ega vorme hindamiseks ei ole välja töötatud. Teenuse osutamine toimub üldjuhul teenuse saaja huvist ja enesehindamisel leitud vajadusest lähtuvalt (seejuures saadakse infot teenusest nii kooli juhtkonnalt kui ka erinevatelt haridusteemalistelt üritustelt, koolitustelt ja seminaridelt). Olulisteks teenuse vajaduse hindajateks on sageli ka kohalikud omavalitsused (nt kus uussisserändajate laste arv on märkimisväärselt kõrge jms), mis informeerivad koole olemasolevatest võimalustest ning soovitavad koolidel metoodilise nõustamise teenust kasutada. Metoodikasoovitus on asjakohane, kui teenuse osutaja hindab vajadust koostöös kohalike omavalitsuste ning koolidega. Teenuse sobivust sihtrühmale hindavad teenuse osutajad peamiselt teenuse saajatelt kogutava tagasiside varal (konkreetne infovahetus ja andmete kogumine sõltub teenuse vormist, nt individuaalnõustamine, seminarid jne). Küsitletud metoodilise nõustamise teenust saanud õpetajad ei näe üldjuhul antud teenust sisult ja vormiliselt ühtlustatud teenusena, vaid eelkõige järjepideva õppemetoodilise protsessi parandamise eesmärgil toimuva tegevusena, mis sisaldab teemakohast infovahetust spetsialistidega ning süstematiseeritud metoodilise teadmise kogumist ja analüüsimist (ja hilisemat rakendamist) õpetajate poolt. Õpetajate hinnangul vastab teenus üldjoontes ootustele, on sisukas ning täidab oma ülesannet hästi.16 Teenuse sobivust hinnatakse valdavalt individuaalselt praktilise kogemuse põhjal. Kuna teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust hinnatakse valdavalt positiivselt, siis ei nähta vajadust ka teenuse senisest suurema standardiseerimise ja reguleerimise järele. Teenuse juures tuuakse positiivse küljena esile arvestamist iga õpetaja individuaalsete praktiliste vajadustega. Oluliseks peetakse kindlustunnet, mida pakub teadmine teenuse olemasolust ja võimalusest. Teenuse kvaliteedi parandamiseks nähakse vajadust siduda metoodiline nõustamine laiemate integratsiooni mõistmist toetavate tegevustega ning vastavate kogemuste vahetamisega (nt erinevaid kultuure tutvustavad loengud, õppereisid erinevatesse Euroopa riikidesse (teiste maade kogemustega tutvumine uussisserändajate õpetamisel), suvekohtumised praktiliste kogemuste jagamiseks kolleegidega vabas õhkkonnas jms).17 Metoodikasoovitus on asjakohane, kui teenuse sobivuse selgitamine sisaldab juhtumipõhist lähenemist ning metoodilist praktikat toetavate tegevuste vajadusega arvestamist. 15 Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse osutajatega (SA Innove), jaanuar 2017. 16 Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse tarbijaga (I), jaanuar 2017. 17 Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse tarbijaga (II), jaanuar 2017. 22 Kokkuvõtvalt: üldmetoodika alussoovitused metateenuse arendamiseks on asjakohased. Soovituste rakendamine aitab teenust suunata ning õigeaegselt reageerida teenuse tarbijate muutuvatele vajadustele. Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus koolidele osutatava metoodilise nõustamise teenuse arendamisel on vaadeldav järgmiste analüütiliste indikaatorite alusel: 1) teenuse info kättesaadavuse tagamine; 2) teenuse majanduslik jätkusuutlikkus; 3) kaasatud osalistega teenuse disain; 4) klientide tagasiside (arendusprotsess), ning 5) teadmispõhine teenuste vajaduse hindamine. Teenuse info kättesaadavuse tagamine (Teenust osutav institutsioon tagab vajaliku ja ajakohase informatsiooni levitamise). Teenuse info jagamiseks ei kasutata spetsiifilisi kanaleid. Samuti puudub info jagamiseks väljatöötatud strateegia. Koolitustel, infopäevadel ja vahetute kontaktide kaudu vahendatakse infot teenuse kohta koolide juhtkonnale. Erinevate haridusteemaliste kokkusaamiste raames teavitatakse sageli teenusest ka kohalikke omavalitsusi. Õpetajad saavad metoodika nõustamise teenuse olemasolust ja selle sisust informatsiooni peamiselt kooli juhtkonnalt ja kolleegidelt. Oluline roll teenuse olemasolu ja vajalikkuse vahendamisel on ka kohalikel omavalitsustel. Muid infokanaleid kasutatakse harvem. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Teenuse majanduslik jätkusuutlikkus (Teenust osutav institutsioon tagab teenuse majandusliku jätkusuutlikkuse). Teenust finantseerib riik. Teenuse rahastamine on kindlustatud kõigile teenust vajavatele või soovivatele koolidele. Teenuse osutaja ei ole teenuse kuluefektiivsust hinnanud. Teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavas praegune reaktiivne (juba tekkinud vajadusele vastamine) lähenemine asendada proaktiivsega: valmisolek teenust osutada laiema õppenõustamise teenuse raames (eriti arvestades, et suur osa nõustamisvajadusest on seotud üleüldiste koolikorralduslike probleemidega, nagu nt hindamine, individuaalne õppekava). Metoodikast tulenev soovitus on tinglikult asjakohane, kuna teenuse struktuur ning osutamise põhimõtted võivad lähitulevikus muutuda. Kaasatud osalistega teenuse disain (Teenuse väljakujundamine koostöös teenuste osutamise eest vastutava koordinaatori ning erinevate uussisserändajatega kokku puutuvate võrgustike esindajatega). Teenuse arendamisse on kaasatud koordinaator ning erinevad uussisserändajatega kokku puutuvate institutsioonide esindajad. Tähtis on koostöö erinevate osalistega, mis toimub läbi nõustajate 23 koolituste, kuhu kaasatakse nii siseriiklikke kui ka väliseksperte. Teenuse arendamiseks küsitakse abi ka ülikoolidelt, pagulasi toetavatelt MTÜdelt, erinevatelt riigiasutustelt ning välispartneritelt. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Klientide tagasiside (Tagasiside küsimine teenuse saajatelt ehk teenuse saajate vajaduste hindamise protsessi süsteemsus ning arendamine). Teenuse tagasiside kogumine ei ole kirjalikult reguleeritud ega protseduuriliselt standardiseeritud. Peamine tagasiside kogumise viis on koolide nõustajatelt kogutav suuline info. Samuti kogutakse tagasisidet nõustaja-koolidelt (samuti teenuse osutajad) nii suuliselt kui ka kirjalike aruannete teel. Lisaks küsitakse arvamusi ka teenuse saajatelt, palutakse hinnata teenuse kvaliteeti ja küsitakse ettepanekuid teenuse paremaks muutmiseks ja arendamiseks. Kui nõustamisteenus ei täitnud eeldatud ülesannet, siis püütakse koostöös teenuse saajaga leida sobivaim teenuse saamise viis või vorm. Valdavalt ei ole kriitiline tagasiside teenusele seotud põhimõtteliste küsimustega (nt teenuse disain, jagatava teadmise kvaliteet jms), vaid peegeldab eelkõige konkreetselt teenuse saaja erinevaid ootusi ja vajadusi. Saadud tagasiside põhjal tehakse järeldusi ning parandatakse teenuse osutamise vormi (nt teadmise edastamise viisid, sihtgruppide valik jms). Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Teadmispõhine teenuste vajaduse hindamine (Analüüside ja uuringute tegemine, et selgitada uussisserändajatele teenuseid osutavate ja uussisserändajaid vastu võtvate institutsioonide vajadusi metateenuste järele). Teadmispõhise vajaduse hindamise olulisus seisneb erinevate uussisserändajatele mõeldud teenuste integreerituse tugevdamises. Teadmispõhine hindamine on toimunud eelkõige teenuse käivitamise faasis (erinevate integratsiooniteenuste komplektis). Teenuse arendamise faasis ei ole uuringuid ja analüüse süstemaatiliselt kasutatud. Osaliselt on selle põhjuseks nii ajaline piirang kui ka kavandatav teenuse struktuuri ja põhimõtete muutmine. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane eelkõige välja kujundatud ning tõhusalt töötava teenuse kvaliteedi parendamisel. Hindamine saab olla piisavalt efektiivne vaid siis, kui teenus, mille tarbimise vajadust teiste teenuste suhtes hinnatakse, on püsiva kvaliteediga ning regulaarne. Kokkuvõtvalt: üldmetoodikas toodud koolide metoodilise nõustamise teenuse hindamise põhisoovitused on valdavalt asjakohased ning hästi rakendatavad teenuse kvaliteedi ja tõhususe arendamisel. 24 Hindamine teenuste indikaatorite alusel Teenuse üldmetoodikas välja kujundatud metateenuste arengut hindavate indikaatorite asjakohasus koolide metoodilise nõustamise juhtumil on kirjeldatud tabelis 3. Sarnaselt eelmise juhtumianalüüsiga on indikaatori asjakohasus märgitud (+) ning indikaatori ebasobivus on märgitud (-). Juhul, kui indikaatori rakendamine on küll asjakohane, kuid selle eeldatav rakendamise tõhusus on tingimuslik ning mõõtmise tulemuslikkus teenuse arendamisse on küsitav, on indikaator märgitud kui (+/-). Tabel 3. Metateenuste indikaatorite rakendatavus Indikaator Indikaatori rakendatavus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks riigihanke - hindamisel, projektitaotlustes Metateenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate - võrgustike tegevuse raames Teenuseosutaja panustab sisserändeteemaliste võrgustike kohtumistesse +/- Jälgitakse integratsioonianalüüside tulemusi jm statistikat, et kohandada + oma teenuste sisu ja sihtrühmi Teenuse tarbijalt uuritakse tema vajadusi ja tagasisidet + Teenuse sihtrühm on rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viiside ja +/- tulemuslikkusega Statistika või meedia järgi on selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme + Keegi teine ei osuta seda teenust - Sarnaseid teenuseosutajaid kõrvutades on näha metateenuse saaja eelis või +/- tema võimete paranemine Teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse läbimist +/- uuritakse Metateenuse kasutamine väljendub võimestatava teenuse paranemises +/- Majanduslik tõhusus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks riigihanke hindamisel, projektitaotlustes Teenus on teenuse tarbijale tasuta. Indikaator ei ole asjakohane. 25 Metateenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate võrgustike tegevuse raames Teenuseosutajate võrgustikes on teenuse strateegilises olulisuses kokku lepitud. Koolide nõustamisteenus ei ole metateenusena aga süstemaatiliselt integreeritud teiste uussisserändajatele mõeldud teenustega. Väljaspool haridusasutustes õpetamise parandamise ülesannet integreerub nõustamisteenus eelkõige temaatilise hariduskorraldusliku info jagamisega. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatori rakendamine ei toeta selgelt teenuse arendamist, kuna metateenusena ei eeldata nõustamisteenuse integreeritust teiste uussisserändajatele mõeldud teenustega. Samuti on keeruline indikaatorit regulaarselt rakendada. Teenuseosutaja panustab sisserändeteemaliste võrgustike kohtumistesse Teenuse osutaja osaleb aktiivselt sisserändeteemaliste võrgustike kohtumistes. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori rakendamine võib olla keerukas, kuna panustamise hindamine on väga hinnanguline ning panustamine võib aidata parandada teenuse väga erinevaid tahke. Demokraatia Jälgitakse integratsioonianalüüside tulemusi jm statistikat, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi Teenuse osutaja jälgib integratsioonianalüüside tulemusi ja statistikat. Saadav teadmine annab olulist infot teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Indikaator on asjakohane. Indikaatori kasutamisel on oluline indikaatori sisu täpsemalt määratleda . Teenuse tarbijalt uuritakse tema vajadusi ja tagasisidet Teenuse osutaja kogub klientidelt tagasisidet (nt koolitustelt, piirkondlikelt infopäevadelt jms üritustelt, samuti otse koolidelt saadetav info). Tagasiside kogumine ei ole standardiseeritud ning selleks ei kasutata spetsiaalselt väljatöötatud vorme või küsimustikke. Indikaator on asjakohane. Indikaatori efektiivsuse parandamiseks on tähtis andmeid korjata süsteemselt ning ühtsetel alustel. Teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viiside ja tulemuslikkusega Teenuse tarbijad on valdavalt teenusega rahul, peavad teenust vajalikuks ning sobivaks. Indikaator on tingimuslikult asjakohane, kuna sisuliselt on tegemist eelneva tagasiside indikaatori alaindikaatoriga. Indikaatorite rakendamisel ei ole otstarbekas kasutada sisult kattuvaid indikaatoreid. 26 Statistika või meedia järgi on selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme Statistika või meedia ei näita, et muu emakeelega laste õpetamisel oleks koolides olulisi probleeme. Samas tuleb arvestada, et olukord võib kiiresti muutuda (nt sisserände kiire kasvu tõttu). Indikaator on asjakohane. Indikaatori tähtsus seisneb eelkõige selles, et see aitab hinnata vajadust muuta nii teenuse sisu kui teenuse korralduse aluseid kohandamaks teenust muutuvatele oludele. Keegi teine ei osuta seda teenust Koolide metoodilise nõustamise teenust osutavad ainult SA Innove ning nõustaja-koolid. Vajadust teenuse osutajate lisandumiseks ei ole. Indikaator ei ole asjakohane. Efektiivsus Sarnaseid teenuseosutajaid kõrvutades on näha metateenuse saaja eelis või tema võimete paranemine Teenuse osutaja ei analüüsi teenust saavate õpetajate tõhusust võrreldes õpetajatega, kes küll õpetavad muu emakeelega lapsi, kuid teenust ei kasuta. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaator oleks hea teenuse tulemuslikkuse hindamisel, kuid seda on praktikas keeruline ja kulukas (vastavate võrdlusandmete kogumine) kasutada. Teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse läbimist uuritakse Teenuse osutaja ei hinda teenuse saajat. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori rakendamine aitaks arendada eelkõige teenuse sisu, andes väärtuslikku tagasisidet teenuse tulemuslikkuse kohta. Metateenuse kasutamine väljendub võimestatava teenuse paranemises Kuna teenust kasutanud kliendid on valdavalt teenusega rahul ja peavad seda oluliseks, siis võib eeldada, et teenus aitab parandada võimestavat teenust (ehk muu emakeelega õpilaste õpetamist). Indikaator on asjakohane. See on antud metateenuse arendamisel keskne indikaator. Indikaatori rakendamise efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd hästi suudetakse nõutavaid andmeid koguda. Kokkuvõtvalt: koolide metoodilise nõustamise teenuse indikaatorid jaotuvad suhteliselt võrdselt asjakohasteks, tingimuslikult asjakohasteks ning ebasobivateks. Selline tulemus, ehkki vaid ühel teenuse juhtumil põhinev, viitab et metateenuste indikaatorite kasutamine on keerulisem kui baasteenuste puhul. Teenuse hindamise usaldusväärsuse tagamiseks võib olla vaja metateenuste indikaatorite ringi laiendada. 27 Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel Koolide metoodilise nõustamise teenuse puhul on teenuse osutajal stardikomplekti indikaatoritest asjakohane rakendada kolme indikaatorit (teenuse muutmine, teenuse eesmärkide kooskõla organisatsiooni eesmärkidega ning teenuse hädavajalikkus) (tabel 4). Nelja indikaatori puhul sõltub rakendamise sobivus kas teenuse eesmärgist, osutamise tingimustest või klientide erinevatest vajadustest (tegelik nõudlus, tehnoloogiline küpsus, klientide tagasiside ning teenuse eelteavitus). Kahe indikaatori kasutamine teenuse arendamisel on vähese tähtsusega (tasuliste teenuste käive ning teenuse elutähtsus). Tabel 4. Stardikomplekti indikaatorite rakendatavus Indikaator Indikaatori rakendatavus Tegelik nõudlus +/- Tehnoloogiline küpsus +/- Tasuliste teenuste käive - Fakt teenuse ümberdisainimise kohta + Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni + eesmärkidega Klientidelt tagasiside küsimise sagedus + Fakt elutähtsa teenuse kohta - Fakt hädavajaliku teenuse kohta + Fakt eelteavitusega teenuse kohta +/- Tegelik nõudlus Teenust saanud koolide kohta peetakse arvestust. Teenust saanud õpetajate arv ei ole nii oluline. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Tehnoloogiline küpsus Teenuse osutajal on olemas teenuse pakkumiseks vajalikud tehnilised vahendid. Erinevate uudsete tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt teenuse osutamisel ei ole prioriteet. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Tasuliste teenuste käive Teenus on saajale tasuta. Indikaator ei ole asjakohane. 28 Fakt teenuse ümberdisainimise kohta Teenuse metoodikat on uuendatud vähem kui aasta tagasi. Indikaator on asjakohane. Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni eesmärkidega Teenuse eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega. Vastav sidusus on kirjeldatud organisatsiooni kodulehel. Indikaator on asjakohane. Klientidelt tagasiside küsimise sagedus Klientidelt küsitakse tagasisidet, aga mitte regulaarselt ega standardiseeritud vormis. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Fakt elutähtsa teenuse kohta Teenus ei ole elutähtis teenus. Indikaator ei ole asjakohane. Fakt hädavajaliku teenuse kohta Teenus on hädavajalik parandamaks õpetajate metoodilisi teadmisi ja oskusi muukeelse emakeelega laste õpetamisel koolides. Indikaator on asjakohane. Fakt eelteavitusega teenuse kohta Teenuse kontseptsioon sisaldab eelteavitusega teenuse elemente. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. 29 Kohanemisprogrammi algtaseme keeleõpe Teenuse kirjeldus Keeleõppe moodul on osa uussisserändajatele mõeldud „Kohanemisprogrammist“, mille raames pakutakse teenuse vajajatele eesti keele algõpet.18 Teenuse sihtrühmaks on kolmandate riikide kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on edastanud kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja. Eestis seaduslikult alla 5 aasta elanud isikud, kes on asunud Eestisse elama enne 01.08.2015, saavad soovi korral esitada teenuse saamiseks taotluse PPA-le. Teenus vastab eesti keele A1 baastasemele ning selle maht on kuni 80 tundi. Õpe koosneb peamiselt auditoorsest tööst, mis on kombineeritud osalise veebipõhise õppega (Keeleklikk). Teenust osutatakse kindlatel aegadel Tallinnas, Tartus ning Narvas. Koolitusele registreerudes on võimalik valida kas inglise või vene õppekeele vahel. Teenus on saajale tasuta. Üldjuhul toimub ühel päeval 3–4 õppetundi ning ühe õppetunni kestus on 45 minutit. Tunnid toimuvad kahel päeval nädalas ning osalejad saavad valida hommikuste ning õhtuste tundide vahel. Keskmiselt on avatud kursuste puhul grupi suurus 14 inimest. Kursustel kasutatakse aktiivseid õppimise tehnikaid ning paari- ja grupiharjutusi. Samuti pakutakse kursustel osalejatele keeleõppe tõhustamiseks erinevaid keeleõpet toetavaid mänge, audio-visuaalseid keeleõppe materjale ning tekste, mis sisaldavad viiteid ka olulistele interneti materjalidele, õpikutele ning sõnastikele. Keeleõppe läbinud peaksid olema võimelised: a) kasutama igapäeva väljendusi ja lihtsamaid fraase; b) tutvustama ennast ja teisi; ning 3) küsima lihtsamaid küsimusi ja mõistma lühikesi tekste ja sõnumeid. Õppe teemad on seotud eelkõige igapäevast eluolu puudutavate situatsioonidega (nt poes ja kohvikus teenindajatega suhtlemine, kohtumiste kokku leppimine, õige tee või asukoha küsimine jms). Kursuse lõpus sooritavad kõik osalenud keeletesti (A1 tase) ning suhtlevad suulise dialoogi vormis õpetajatega (rääkida endast, esitada küsimusi ning vastata ka õpetaja poolt esitatud küsimustele). Koolitus loetakse edukalt läbituks, kui õppija on osalenud vähemalt 70% auditoorsest tööst ja sooritanud lõputesti vähemalt tulemusele 60%. Üldmetoodika alussoovituste asjakohasus: teenuse vajadus ja vastavus sihtrühma vajadustele Teenuse vajadus on ühiskonna integratsiooni eest vastutavate riiklike institutsioonide poolt läbi „Kohanemisprogrammi“ töösse suunamise kokku lepitud. Vajaduse täpsemad eeldused tuginevad 18 Kohanemisprogramm (2014), Riigi Teataja I, 22.08.2014, 5; Kohanemisprogrammi veebileht (2016), https://www.settleinestonia.ee/?lang=et 30 olulisel määral ka uussisserändajate tugivõrgustike kohtumistele, kus saadakse vajalikku tagasisidet ja ettepanekuid uussisserändajatega kokku puutuvatelt organisatsioonidelt.19 Konkreetse kliendi vajaduse teenuse järele selgitavad tavaliselt vastavate küsimuste abil välja kas partnerorganisatsioonid või üldteenuseid pakkuvad institutsioonid. Selle teenuse puhul on üksikisiku teenuse vajadus üldjuhul määratletav erineva raskusastme keelekursuste skaalal. See tähendab, et valdav osa inimesi, kelle keeleõppe vajadusi hinnatakse, suunatakse tarbima integreeritud teenust (mida võivad küll pakkuda erinevad teenuseosutajad, nt MISA keelekursused, erakeeltekoolid).20 Vajaduse hindamisel võetakse arvesse piiranguid, mida seab teenuse osutamise keel (inglise või vene keel). Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Teenuse vastavust sihtrühma vajadustele hinnatakse keeleõppe teenuse osutaja poolt. Hindamiseks vajalikke andmeid kogutakse tagasisidelehtede abil. Tagasisidelehtedes hindavad kursusel osalenud teenuse kvaliteeti erinevatest aspektidest ning teevad vajadusel vabas vormis ettepanekuid teenuse parandamiseks. Hinnangute kogumise regulaarsus on piiritletud teenuse tsüklitega. Teenuse osutaja kinnitusel on tagasiside väga positiivne. Tagasisidelehtede põhjal on muudetud teenust eelkõige vormiliselt paindlikumaks. Teenuse vastavust sihtrühma vajadustele hinnatakse ka teenuse tellija ja osutaja vaheliste konsultatsioonide kaudu, mille alusel analüüsitakse teenuse sobivust sihtrühmale ning tehakse vajalikud muudatused. Uuringu raames kogutud hinnangud (3 intervjuud) teenuse tarbijatelt kinnitavad algtaseme keeleõppe teenuse sisu ja vormi sobivust uussisserändajate ootustele. Eriti positiivselt hinnatakse teenuse kvaliteeti (sh õppematerjalide vastavus ja õpetajate kompetentsus, õppeprotsessi käigus loodav koostöö teiste teenuse saajatega, õpimotivatsiooni kujundamine, õppeprotsessi ülesehitus). Teenuse kättesaadavust hinnatakse üldjuhul samuti heaks. Oluliseks peetakse teenuse saamisel head asukohta (kesklinnas), õpperuumide mugavust ning materjalide kättesaadavust internetist.21 Samas toodi esile, et parandamist vajaks teenuse kohta internetis oleva info kättesaadavus. Eelkõige on see probleemiks neile potentsiaalsetele klientidele, keda ei suunata läbi üldteenuste keeleteenuse juurde ning kes püüavad vastavaid võimalusi omal käel leida.22 Eraldi tuuakse seejuures esile, et interneti otsingumootorid ei leia võõrkeelseid (asjakohaseid) otsisõnu kasutades piisavalt hästi üles õigeid teenuse infot sisaldavaid lehekülgi (kuigi info teenuse kohta on tegelikult olemas ja piisavalt põhjalik). Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et info teenuse kohta on internetis saadaval mitmetelt erinevatelt kodulehtedelt, kuid kuna info pole standardiseeritud, siis on potentsiaalsel teenuse saajal keeruline mõista, kas tegu on ühe ja sama teenusega ning kas erinevad algtaseme keeleõppe teenused, mida erinevad institutsioonid osutavad, on võrdselt kvaliteetsed ja vajadustele vastavad. Teenuse arendamise puhul toovad teenuse tarbijad samuti välja vajaduse garanteerida tasuta keeleõpe ka järgnevates õppeastmetes (teenuse hind on uussisserändajatele sageli probleemiks 19 Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse osutajaga, jaanuar 2017. 20 Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tellijaga, jaanuar 2017. 21 Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (II), jaanuar 2017 (inglise keeles). 22 Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (I), detsember 2016 (inglise keeles). 31 keeleõppega jätkamisel).23 Lisaks soovitatakse teenuse osutamisel järgida eelnevalt fikseeritud ja kõigi teenuse saajate poolt aktsepteeritud kellaaegasid. Teenuse osutamise aja muutmine teenuse tsükli käigus ei arvesta kõigi teenuse saajate vajadustega. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane ning teenuse hindamisel ja arendamisel oluline. Kokkuvõtvalt: üldmetoodika alussoovitused teenuse hindamiseks on asjakohased. Soovitustega arvestamine võimaldab teenuse arendamisel vajadusel korrigeerida nii teenuse fookust, vältida või vähendada teenuste kattuvust ning jagada teenuse toimimiseks ressursse optimaalsemalt. Üldmetoodika põhisoovituste asjakohasus Uuringu raames väljatöötatud üldmetoodika asjakohasus eesti keele algõppe teenuse juhtumil on vaadeldav järgmiste analüütiliste indikaatorite abil: 1) teenuse info kättesaadavuse tagamine; 2) paindlikkus teenuse osutamisel sihtgrupi suhtes; 3) teenuse majanduslik jätkusuutlikkus; 4) teenuse integreeritus vastuvõtja teenustega; 5) teenuse osutaja tagasiside; 6) paindlikkus teenuse arendamisel; 7) teenuse osutaja enesetäiendamine; 8) kompleksne vajaduste hindamine esimeses teenuses. Teenuse info kättesaadavuse tagamine (Teenust osutav institutsioon tagab vajaliku ja ajakohase informatsiooni levitamise sisserändajate kohanemise infokeskkonnas ja teistes kasutatavates meediakanalites, mitme kanali kooskasutus). Infot teenuse kohta jagatakse eelkõige sisserändajate kohanemise infokeskkonnas. Laiemale avalikkusele suunatud info jagamine teenuse ning teenusega seotud arengute ja muudatuste tutvustamiseks on tellija ehk Siseministeeriumi ülesanne. Koostöös tellijaga on teenust ja sellega seotud arenguid vahendatud erinevates üleriigilise levikuga infokanalites. Samas ei ole antud tegevus süsteemne. Osaliselt tuletub see asjaolust, et oluline osa teenuse saajatest suunatakse eelhindamise põhjal Kohanemisprogrammi (ja algtaseme keeleõppesse) partnerorganisatsiooni poolt. Reeglina hõlmab see isikuid, kes saavad Eestis elamisloa või kelle elamisluba pikendatakse ning EL-i kodanikke, kes taotlevad ja saavad ID kaardi. Lisaks on kõigil uussisserändajatel, kes on Eestis elanud vähem kui 5 aastat, õigus taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt Kohanemisprogrammi suunamist omal soovil. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Paindlikkus teenuse osutamisel sihtgrupi suhtes (Teenuste osutamisel arvestatakse, et teenuse kasutamine ei vähendaks uussisserändaja võimalusi ühiskonda integreeruda (ebaproportsionaalne ajakulu, liiklemisvajadus jms) ning oleks seotud tema muude eluliste vajadustega). Teenuse osutamisel arvestatakse teenuse võimalikult efektiivse sobitumisega klientide igapäevaelu tegemistesse. Peamiste kriteeriumitena võetakse arvesse teenuse osutamise kohta, aega ning 23 Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (III), jaanuar 2017 (vene keeles). 32 ooteaega. Teenust osutatakse nii hommikusel kui ka õhtusel ajal ning kliendid saavad enesele sobivat aega valida, sõltuvalt töögraafikust või muudest kohustustest. Teenust osutatakse linnades, kus elab potentsiaalselt kõige rohkem teenuse kasutajaid: Tallinnas, Tartus ja Narvas. Parema teenuse kättesaadavuse tagamiseks pakutakse teenust kesklinna piirkonnas. Valmisolek teenuse pakkumiseks muudes linnades või väiksemates asulates on miinimumarvu (5) klientide olemasolul olemas. Samas võib miinimumarvu nõue muuta teenuse osale potentsiaalsetele teenuse kasutajatele raskemini kättesaadavaks. Seda eriti juhul, kui nõudlus teenuse järele suureneb just erinevates piirkondades. Teenust on võimalik muuta neile klientidele kättesaadavamaks transpordi kompenseerimise teel, kuid elu- ja tööpiirkonnast kaugemal võib teenuse tarbimine olla raskendatud kliendi igapäevaelu tegevustesse mittesobitumise tõttu. Teenuse ooteaeg on reeglina üks kuu alates teenusele registreerimisest ning ooteajad ei ole ka mujal probleemiks. Teenuse sisu püüab samuti järgida klientide jagatavaid vajadusi. Keeleõpet korraldatakse spetsiaalselt Kohanemisprogrammi jaoks väljatöötatud metoodika ja materjali alusel. Programm on välja töötatud, andmaks uussisserändajale, olenemata tema erinevast kohanemisolukorrast, eelkõige praktilist laadi keeleoskust, mis võimaldab inimesel arendada välja igapäevase suhtluse alused ning tagada, et inimene mõistaks eestikeelses keskkonnas viibides tema ümber toimuvat (tänaval sildid, igapäevased küsimused ja vestlusteemad). Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Teenuse majanduslik jätkusuutlikkus (Teenust osutav institutsioon tagab teenuse majandusliku jätkusuutlikkuse). Kohanemisprogrammi algtaseme keeleõppe teenust tellib ministeerium ning osutab vastavalt kokkulepitud tingimustele erasektori ettevõte. Teenus on rahastatud EL-i struktuurivahenditest (Euroopa Sotsiaalfond) vastavalt nõudluse olemasolule (garanteeritud rahastus). Teenuse majanduslik jätkusuutlikkus sõltub eelkõige: a) riigitasandi kokkuleppest tagada algtaseme keeleõppe kui hädavajaliku baasteenuse finantseerimise järjepidevus; b) kvaliteetsete teenuseosutajate olemasolust; ning 3) piisava nõudluse olemasolust. Tulenevalt EL-i struktuurivahendite rakendamise nõuetest hinnatakse teenuse kuluefektiivsust ning jätkusuutlikkust pidevalt teenuse osutamise jooksul. Metoodikast tulenev soovitus on tingimuslikult asjakohane, kuna teenust osutav institutsioon ei saa otseselt tagada (piloot)teenuse majanduslikku jätkusuutlikkust. Teenuse integreeritus vastuvõtja teenustega (Teenuse kättesaadavuse parandamiseks luuakse võimalused teenust integreerida vastuvõtja poolt osutatavate teenustega). 33 Teenuse integreerimist otseselt vastuvõtjate poolt osutatavate teenustega ei toimu. Takistuseks on eelkõige asjaolu, et teenuse osutajal puudub teadmine, kas ja milliseid teenuseid iga kliendi vastuvõtja pakub. Keele algõppe teenus on pigem integreeritav kliendi vastuvõtja võimalikesse teenustesse. Metoodikast tulenev soovitus ei ole asjakohane, kuna teenuse klientide vajadused muude kohanemisteenuste järele on liiga erinevad. Samuti on väga erinevad klientide võimalused vastuvõtjalt kohanemisteenuseid saada. Teenuse osutaja tagasiside (Teenust osutav institutsioon kogub tagasisidet teenuse saajalt ja vahetult teenust osutavatelt isikutelt. Tagasiside annab infot teenuse parandamiseks ning metateenuste vajaduse kindlaks määramiseks (vastav vajadus antakse edasi metateenuste koordinaatorile)). Teenuse osutaja tagasisidet kogutakse eeskätt suulise konsultatsiooni ja mõttevahetuse teel. Infot kasutatakse teenuse hindamisel ja arendamisel. Teenuse arendamise ühe osana hindab teenuse tellija teenuse tulemuslikkust, kättesaadavust ning kvaliteeti. Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Paindlikkus teenuse arendamisel (Teenuse arendamisel võetakse arvesse uussisserännanute erinevat kohanemise taset ning sotsiaal-kultuurilist tausta). Teenuse arendamise paindlikkus on algtaseme keeleõppe teenuse juures kaudne. See seondub eelkõige keeleõppe metoodika ja materjalide parandamisega. Selle käigus pööratakse tähelepanu ka klientide erinevale kohanemisolukorrale ning selle jagatusele. Tulenevalt teenuse spetsiifikast ja prominentsusest integratsiooniteenuste seas eeldatakse, et kõigil teenuse saajatel on võrdsed võimalused teenust tarbida. Metoodikast tulenev soovitus ei ole asjakohane kuni algtaseme keelegruppe ei moodustata teatud erisuste põhjal. Teenuse osutaja enesetäiendamine (Teenuse osutaja külastab kohanemisteenuseid pakkuvatele organisatsioonidele mõeldud üritusi, arutelusid-ümarlaudu ning veebikeskkondi). See aitab tagada uussisserändajatele suunatud teenuste omavahelist lõimimist (nt nõustamine ja dokumentide vormistamine, keeleõpe ja tööpraktika) ning sisserännanuid vajadusel teiste teenuste juurde edasi suunata. Teenuse osutajate enesetäiendamine ei hõlma organiseeritud integratsioonialaseid koolitusi ega valdkonna infokanalite külastamist. Kohanemisprogrammi koordinaatorid osalevad regulaarselt nii Siseministeeriumi kui teiste rändega tegelevate organisatsioonide korraldatavatel infopäevadel ja võrgustike üritustel. Sealt saadav info antakse edasi kogu koolitusi tegevale personalile. Teenuse osutajad osalevad regulaarselt koolitusseminaridel ning tegelevad individuaalselt enesetäiendamisega. 34 Metoodikast tulenev soovitus on asjakohane. Kompleksne vajaduste hindamine esimeses teenuses (Teenuse kättesaadavuse parandamiseks toimuks teenuse saaja vajaduste hindamine kompleksselt esimest teenust osutavas institutsioonis. Esimest teenust osutav institutsioon võtab vajadusel vastutuse suunata klient hindamise alusel järgnevate teenuste (sh interneti infokeskkondade) juurde). Teenuse osutamisel ei hinnata kompleksselt vajadusi. Kuna algtaseme keeleõppe teenus on osa Kohanemisprogrammi vähem või rohkem integreeritud teenustest, siis antakse kliendile edasi teadmine erinevatest koolitusvõimalustest, mida programm pakub. Samuti antakse kliendile ülevaade, millised võimalused on keeleõppega jätkamiseks pärast algtaseme keeleõppe kursuse läbimist. Metoodikast tulenev soovitus pigem ei ole asjakohane, kuna algtaseme keeleõppe teenuse pakkujatel ei ole hindamiseks vajalikku kompetentsi. Kompleksne hindamine peaks toimuma pigem teenuse juures, mille oluliseks osaks on nõustamine. Kokkuvõtvalt: algtaseme keeleõppe juhtumi puhul jagunevad metoodikast tulenevad põhisoovitused võrdselt asjakohasteks ja ebasobivateks. See tulemus on võrreldes esimese baasteenusega üsna erinev (valdav osa soovitusi olid tingimuslikult asjakohased) ning näitab, et baasteenuste puhul võib metoodikast tulenevate põhisoovituste rakendamine olla sageli keerukas. Hindamine teenuste indikaatorite alusel Teenuste arendamise üldmetoodikas (vt juhendmaterjal) välja kujundatud baasteenuse hindamise indikaatorite sobivus on välja toodud tabelis 5. Sarnaselt eelmiste juhtumianalüüsidega on indikaatori asjakohasus tähistatud märgiga (+) ning indikaatori ebasobivus on tähistatud märgiga (-). Juhul kui indikaatori rakendamine on küll asjakohane, kuid selle eeldatav rakendamise tõhusus on tingimuslik ning mõõtmise tulemuslikkus teenuse arendamisse on küsitav, on indikaator märgitud kui (+/-). Tabel 5. Baasteenuse indikaatorite rakendatavus (algtaseme keeleõpe) Indikaator Indikaatori rakendatavus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane - Teenuse tarbijatelt küsitakse tagasisidet + Teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viisi ja +/- tulemuslikkusega 35 Indikaator Indikaatori rakendatavus Panustatakse teenuseosutajate võrgustiku kohtumistesse, kursis olemisse +/- Organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse osutamiseks +/- Organisatsioon jälgib ning analüüsib statistikat, et kohandada oma teenuste +/- sisu ja sihtrühmi Teenuse ärajäämisega kaasneks ilmsete sotsiaalsete probleemide kasv - Teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate +/- võrgustiku kokkusaamistel Statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme - Tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev - Analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse - teenuste kohta käivat informatsiooni Teenusele suunavad teised teenuseosutajad või muud asutused +/- Teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval + Teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma - eesmärkideni (nt tööle) Sarnaseid teenusetarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või tema - võimete paranemine Pakkuja pöördub ise otse klientide poole - Teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega + tööst Teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse - eluga Majanduslik tõhusus Teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane „Kohanemisprogrammi“ algtaseme keeleõppe teenus on tasuta. Indikaator ei ole asjakohane. Teenuse tarbijatelt küsitakse tagasisidet Teenuse tarbijatelt kogutakse tagasisidet teenusega rahulolu ning teenuse arendamise kohta. Tagasiside kogumine on regulaarne ning toimub keelekursuse lõpus. Indikaator on asjakohane. Indikaatori kasutamine aitab paremini jaotada ressursse ning tagada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viisi ja tulemuslikkusega 36 Teenuse tarbijate hinnangud teenuse kvaliteedile on positiivsed. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori puhul on sisuliselt tegemist tagasiside indikaatori alaindikaatoriga. Mõlema indikaatori kasutamine ei ole põhjendatud. Indikaatori rakendamisel on oluline täpsemalt kindlaks määrata rahulolu määrad nii vajalikkuse, osutamise viisi kui ka tulemuslikkuse kohta. Panustatakse teenuseosutajate võrgustiku kohtumistesse, kursis olemisse Teenuse pakkujad osalevad võrgustike kohtumistel ning on arengutest hästi informeeritud. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori kasutamine teenuse arendamisel on piiratud, kuna reeglina üks teenuse pakkuja ei määra võrgustiku kvaliteeti ja selle tööst tulenevat positiivset efekti. Samuti on panustamist ning selle mõju teenuse parandamisele (majanduslikult tõhusam teenus) keeruline piisavalt usaldusväärselt (ja dünaamiliselt) hinnata. Demokraatia Organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse osutamiseks Teenuse osutaja on klientidelt ja partnerorganisatsioonidelt kogutud tagasiside põhjal muutnud teenuse sisu ja vormi vähesel määral. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatorit on võimalik rakendada, määratledes täpsemalt, mis on alternatiivse viisi sisu ning mis määrab teenuse alternatiivsuse viisi. Kuna indikaator peab andma tagasisidet teenuse arendamise demokraatia kohta, siis on selle rakendamise põhjendamine keeruline. Muude uussisserändajatele mõeldud teenuste juures võib indikaator olla sobivam. Organisatsioon jälgib ning analüüsib statistikat, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi Teenuse osutaja võtab teenuse arendamisel arvesse teenuse tarbimise andmeid. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori kasutamine on piiratud, kuna algtaseme keeleõppe teenuse sisu ja vormi kohandamiseks on vastavaid statistilisi andmeid liiga vähe ning teenuse tagasisidest saadav teadmine ja selle analüüs ning teenuse arendamisel arvesse võtmine on tõhusam. Teenuse ärajäämisega kaasneks ilmsete sotsiaalsete probleemide kasv Teenuse puudumise ja uussisserändajate sotsiaalsete probleemide kasvu vahel olev seos on teoreetiline. Indikaator ei ole asjakohane. Teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel Teenuse strateegiline olulisus on tunnustatud teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel. Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatori kasutamisel on keeruline hinnata kokkuleppe või tunnustamise mõju teenuse läbipaistvuse suurendamisele ja kaasamise tagamisele. 37 Statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme Uussisserändajate algtaseme eesti keele oskus on suures osas hinnanguline küsimus. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatorit on keeruline kasutada teenuse kvaliteedi hindamiseks ja arendamiseks ning teenuse osutaja võimalused tagada eesti keele algõpe võimalikult paljudele klientidele on piiratud. Samuti on teenuse tarbimine klientidele vabatahtlik. Kui teenuse tulemused ja klientide rahulolu teenusega on head, siis on küsimus pigem teenuse üldises piiratud kättesaadavuses või potentsiaalsete klientide passiivsuses. Efektiivsus Tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev Teenuse osutaja ei vaatle ega analüüsi süstemaatiliselt sotsiaalmeediat. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatori kasutamine on keeruline, sest sotsiaalmeedia süsteemne jälgimine on kulukas, puuduvad meedia jälgimise/analüüsi standardid ning kogutavate andmete kasutusväärtus teenuse arendamise hindamisel ei pruugi olla kuigi kõrge. Analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse teenuste kohta käivat informatsiooni Teenuse osutaja ei analüüsi teenust puudutava info kasutamist ning ei uuenda selle põhjal teenuse kohta käivat informatsiooni. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatori kasutamine võib teoreetiliselt olla vajalik, kuid muudetud tähenduses. Indikaator võiks vaadelda teenuse kohta käiva info uuendamist, arvestades kogutud tagasisidet. Teenusele suunavad teised teenuseosutajad või muud asutused Algtaseme keeleõppe teenusele suunavad teised teenuseosutajad või partnerorganisatsioonid (sh kohalikud omavalitsused). Indikaator on tingimuslikult asjakohane. Indikaatorit on keeruline rakendada teenuse sisemiseks arenguks, küll aga võib sellest olla abi uussisserändajatele mõeldud teenuste sünergia kasvatamisel. Teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval Teenuse osutaja vastab teenusega seotud küsimustele võimalusel samal päeval. Indikaator on asjakohane. Indikaatori kasutamine aitab parandada teenuse kättesaadavust. Teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma eesmärkideni (nt tööle) Teenust tarbinud kliendi jaoks on teiste teenuste ja eesmärkide juurde jõudmine lihtsam. 38 Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatorit on keeruline kasutada teenuse arendamisel, kuna teenuse osutaja ei määra, milliseid teenuseid klient edaspidi tarbib. Samuti oleks indikaatori rakendamiseks vajalikke andmeid keeruline koguda. Sarnaseid teenusetarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või tema võimete paranemine Teenuse osutaja ei võrdle klientide arengut teenust mittesaanud isikutega. Algtaseme keeleõppe klientide võimeid analüüsitakse teenuse osutamise ajal (kursuse lõpus) testide ja vestluste abil. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatori sisu on kaetud klientide võimete arengu sisehindamisega teenuse käigus. Pakkuja pöördub ise otse klientide poole Teenuse osutaja ei pöördu otse kliendi poole. Klient satub teenust tarbima enamasti iseseisvalt või partnerorganisatsioonide ja teiste teenuste osutajate suunamise abil. Indikaator pigem ei ole asjakohane. Indikaatori rakendamiseks tuleks muuta teenuse korralduse põhimõtteid. Teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega tööst Teenuse osutaja arvestab teenuse kättesaadavuse tagamisel sobitumisega klientide igapäevaelu tegemistesse. Eelkõige puudutab see teenuse aja, ooteaja ja osutamise koha valikuid. Indikaator on asjakohane. Teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse eluga Teenus on tugevalt seotud kliendi igapäevaelu tegevuste ning vajadustega. Indikaator ei ole asjakohane. Indikaatori rakendatavus eesti keele algõppe teenuse juures on pigem küsitav, kuna tegemist on baasteenusega, mille seotus igapäevaelu tegevustega ei sõltu teenuse kvaliteedist või kättesaadavusest. Kokkuvõtvalt: algtaseme keeleõppe teenuse juhtumil on valdava osa baasteenuste indikaatorite rakendamine ebasobiv. Märkimisväärne osa indikaatoritest on samuti rakendatavad tingimuslikult. Hindamine indikaatorite stardikomplekti alusel Uussisserändajatele mõeldud eesti keele algõppe teenuse puhul on teenuse osutajal asjakohane rakendada kuut stardikomplekti indikaatorit (teenuse nõudlus, tasuliste teenuste käive, teenuse muutmine, teenuse eesmärkide kooskõla organisatsiooni eesmärkidega ning teenuse hädavajalikkus, klientide tagasiside ning teenuse hädavajalikkus) (tabel 6). Ühe indikaatori puhul on rakendamise asjakohasus sõltuv osutamise tingimustest või klientide erinevatest vajadustest (tehnoloogiline küpsus). 39 Stardikomplekti indikaatoritest on kahe indikaatori rakendamine teenuse arendamisel vähese tähtsusega (teenuse elutähtsus ning teenuse eelteavitus). Tabel 6. Stardikomplekti indikaatorite rakendatavus Indikaator Indikaatori rakendatavus Tegelik nõudlus + Tehnoloogiline küpsus +/- Tasuliste teenuste käive + Fakt teenuse ümberdisainimise kohta + Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni + eesmärkidega Klientidelt tagasiside küsimise sagedus + Fakt elutähtsa teenuse kohta - Fakt hädavajaliku teenuse kohta + Fakt eelteavitusega teenuse kohta - Tegelik nõudlus Teenuse osutaja kogub üldist statistikat teenuse saajate kohta. Aastate lõikes on olemas vastavad võrreldavad andmed. Indikaator on asjakohane. Tehnoloogiline küpsus Teenuse osutajal on olemas teenuse pakkumiseks vajalikud tehnilised vahendid. Erinevate uudsete tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt teenuse osutamisel ei ole prioriteet. Indikaator on asjakohane tingimuslikult. Tasuliste teenuste käive Teenuse osutaja tasuliste teenuste võrreldavad käibenumbrid on olemas aastate lõikes. Indikaator on asjakohane. Fakt teenuse ümberdisainimise kohta Teenuse metoodikat ja materjale on uuendatud vähem kui aasta tagasi. Indikaator on asjakohane. Fakt teenuse eesmärkide kooskõla kohta organisatsiooni eesmärkidega 40 Teenuse eesmärgid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega. Vastav sidusus on kirjeldatud organisatsiooni kodulehel. Indikaator on asjakohane. Klientidelt tagasiside küsimise sagedus Teenuse osutaja kogub klientidelt tagasisidet iga teenusetsükli lõpus. Indikaator on asjakohane. Fakt elutähtsa teenuse kohta Teenus ei ole elutähtis teenus. Indikaator ei ole asjakohane. Fakt hädavajaliku teenuse kohta Teenus on hädavajalik uussisserändajate kohanemisel uue elukeskkonnaga. Indikaator on asjakohane. Fakt eelteavitusega teenuse kohta Teenuse kontseptsioonis ei ole kirjeldatud eelteavitusega teenust. Indikaator ei ole asjakohane. 41 Rakendussoovitused Järgnevad rakendussoovitused tuginevad juhtumianalüüsidest kogutud teadmisele.  Metoodika tõhusamaks rakendamiseks on soovitav välja kujundada sobivad indikaatorite komplektid igale teenusele. Juhtumiuuringud näitasid, et teenuste hindamise üldmetoodika on valdavalt asjakohane, kuid erinevatele teenustele ebaühtlaselt rakendatav. Metoodika rakendamise üheks oluliseks eesmärgiks peaks olema kõigi uussisserändajatele osutatavate teenuste arenguvajaduste hindamiseks asjakohaste soovituste ja kriitilise hulga (soovitavalt 6-10) indikaatorite tagamine. Arvestades juhtumiuuringutest saadud teadmist, oleks soovitav selgitada teenustele sobivad indikaatorid individuaalsete aruteluseminaride/töögruppide raames. Kõigi olulisemate teenuse arenguelementide jaoks peaks ideaalis olema vähemalt üks asjakohane indikaator (vt ka järgmine punkt).  Metoodika rakendamiseks on soovitav välja töötada ühtsed teenuste arendamise hindamise kriteeriumid. See seondub eelnevas rakendussoovituses välja toodud küsimusega. Metoodika efektiivseks kasutamiseks ei piisa siiski vaid igale teenusele sobivate soovituste ja indikaatorite välja töötamisest. Lisaks sellele oleks soovitav luua ka hindamise kriteeriumid. Eelkõige tähendab see teenuse erinevate sisemiste arenguelementide (nt teavitus, kättesaadavuse tagamine, kvaliteet jms) seireks piisava hindamisinstrumentide arvu, nende kaalu, kasutamise perioodilisuse jms osas kokku leppimist. Selle tegevuse eesmärk oleks tagada uussisserändajatele mõeldud teenuste arengu hindamise ühtlustatus (kuid mitte võrreldavus).  Metoodikast tulenevate soovituste arvesse võtmise võiks siduda teenuste hindamisega. Metoodikast tulenevad soovitused aitavad hinnata teenuse arendamiseks oluliste tegevuste korraldamist. Metoodika eeldab, et soovituste järgimine on oluline tagamaks kvaliteetset, kättesaadavat ja jätkusuutlikku teenust. Lisaks sellele on soovituste järgimine oluline ka uussisserändajatele mõeldud teenuste integreerituse ja komplekssuse (sh võrgustiku põhise korralduse) tagamiseks. Seetõttu on oluline, et teenuste arendamise metoodikas oleks soovituste järgimine, erinevalt eelmises rakendussoovituses käsitletud indikaatoritest, teenuste vahel teatud ulatuses võrreldav.  Metoodikast tulenevate indikaatorite rakendamine peaks tuginema usaldusväärsetel andmetel. Teenuste arengut hindavate indikaatorite valikul on oluline tähelepanu pöörata sellele, et indikaatori kasutamine oleks seotud süstematiseeritud ning standardiseeritud andmekogumise ning analüüsiga.  Metoodikast tulenevate indikaatorite kasutamiseks on soovitav välja töötada andmekorje ja analüüsi standardiseerimise ja ühtlustamise põhimõtted. Need võiks olla rakendatavad kõigile uussisserändajatele mõeldud teenustele. Institutsioonide ülese ühtlustatud süsteemi väljatöötamisel peaks keskne roll olema riigil. Näiteks võiks kaaluda klientide tagasiside ankeetide (vähemalt üldosas) standardiseerimist. Samuti oleks korraldajal mõistlik luua 42 klientide vastuste kogumise formaalsed standardid (sh anonüümsus, ankeedi täitmise protseduurid jms). Analüüs näitas, et praegune andmekorje pole süstemaatiline ning erinevad teenuse osutajad saavad sageli erinevalt aru, mis on andmete kogumise sisu, kuidas kogutud andmeid analüüsida, võrrelda ning teenuse arengu kujundamisel ära kasutada.  Metoodikast tulenevate metateenuste indikaatorite arvu on vaja üldmetoodikas suurendada. Tuginedes juhtumiuuringute analüüsile, on oluline kujundada (metateenuste analüüsi põhjal) metateenuste arengu hindamiseks üldmetoodikasse lisaindikaatoreid. Praegune sobivate (ühe teenuse põhjal analüüsitud) indikaatorite arv jääks liiga väikeseks vajaliku tagasiside/sisendi saamiseks.  Teenust rahastavate institutsioonide jaoks on samuti vaja välja töötada teenuste hindamisinstrumendid. Käesoleva juhtumiuuringu ülesanne oli analüüsida teenuste arendamise metoodika rakendatavust. Selle peamine sisu oli vaadelda metoodikainstrumentide (soovituste ja indikaatorite) asjakohasust teenuste arenguvajaduste hindamisel. Sarnaselt teenuste osutajatele on soovitav ka teenuste rahastajatele kujundada teenuste hindamise instrumendid. Rahastajate jaoks võiksid need instrumendid piirduda indikaatoritega, mis on selleks ülesandeks spetsiaalselt välja kujundatud ning on vähemalt teenuse liigi (nt baasteenus, üleminekuteenus, metateenus) raames võimalikult universaalselt rakendatavad. Rahastajate teenuse hindamise indikaatorid, erinevalt teenuste arendamise indikaatoritest, ei tugine või tuginevad vaid vähesel määral andmekorjel ja andmeanalüüsil. Rahastajate teenuse hindamise indikaatorite sisu erineb teenuse osutajate indikaatorite sisust (sageli ka juhul, kui indikaatorite nimed on samad), kuna nende kasutamise eesmärgid on erinevad. Rahastajate indikaatorite rakendamise eesmärk on selgitada eelkõige teenuse osutamise vajadusi arvesse võttes kõiki uussisserändajatele mõeldud teenuseid (ja võimestusteenuseid). Teenuse osutajate indikaatorite peamine eesmärk on aga selgitada ja hinnata individuaalse teenuse arenguvajadusi. 43 Kokkuvõte Uuringu „Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ raames välja kujundatud teenuste arendamise üldmetoodika peamine eesmärk on toetada teenuste senisest tugevamat integreeritust (sh võrgustiku põhise korraldust) ning teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse, jätkusuutlikkuse ja kuluefektiivsuse tagamist. Juhtumiuuringutega analüüsiti teenuste arendamise üldmetoodika sobivust uussisserändajatele mõeldud baas- ja metateenuste hindamisel. Analüüsil keskenduti üldmetoodika alussoovituste, põhisoovituste, teenuste indikaatorite ja stardikomplekti indikaatorite kasutamisele. Analüüsi tulemusena toodi esile olulisemad üldmetoodika rakendussoovitused. Töös käsitleti kokku kolme teenust, millest kaks on baasteenused (integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenus ja eesti keele algtaseme õppe teenus) ja üks metateenus (koolide metoodilise nõustamise teenus). Integratsiooniinfo teavitus- ja nõustamiskeskuste teenuse sisuks on uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele info ja nõu jagamine Eesti elukorraldust ja Eestis töötamist ning tegutsemist puudutavate teemade kohta (sh elamisloa ja kodakondsuse taotlemine, eesti keele õpe, haridus, töö, elukoht, arstiabiteenus ja sotsiaalteenused). Keeleõppe moodul on osa uussisserändajatele mõeldud „Kohanemisprogrammist“. Teenuse raames osutatav keeleõpe vastab eesti keele A1 baastasemele ning selle maht on kuni 80 tundi. Koolide metoodilise nõustamise teenus on kooliõpetajatele mõeldud metateenus, mille peamine eesmärk on aidata õpetajatel paremini kohanduda metoodiliste nõudmiste ja väljakutsetega, mis seonduvad muu emakeelega laste õpetamisega Eesti koolis. Teenuse sihtgrupiks on kõik õpetajad, kes puutuvad kokku kooli töökeelest muu emakeelega õpilaste õpetamisega. Juhtumianalüüside tegemiseks kasutati avalikult kättesaadavat infot, korraldati eksperiment-intervjuusid (inglise ja vene keeles) ning koguti intervjuude ja kirjalike küsimustikega andmeid nii teenuste osutajatelt kui ka kasutajatelt. Analüüs kinnitab, et üldmetoodika on uussisserändajatele mõeldud baas- ja metateenuste arendamisel olulises osas kasutatav. Kuna arendatud metoodika näol on tegemist võimaliku parima ideaaliga, siis on eeldatav, et metoodika ei rakendu perfektselt kõikidele uussisserändajatele mõeldud teenustele. Seda näitas selgelt ka juhtumianalüüs. Metoodikast tuletuvate soovituste ning indikaatorite kasutamine on erinevate teenuste puhul sageli keeruline ning sõltuv erinevatest teenusega seotud tingimustest. Siinse uuringu piires pole võimalik adekvaatselt hinnata, kuivõrd metoodika rakendamise piirangud on tingitud analüüsitavate teenuste spetsiifikast. Et saada paremat ülevaadet metoodika rakendatavusest, oleks vaja hinnata sama analüüsiraamistiku alusel märgatavalt suuremat arvu uussisserändajatele osutatavaid teenuseid. Metoodika kasutamisel eeldatakse, et rakendatavad soovitused ja indikaatorid on enam-vähem sarnase kaaluga ning mida rohkem soovitusi ja indikaatoreid on teenuse arendamiseks kasutatavad, 44 seda suurem on võimalus, et teenuse kvaliteet, kättesaadavus, jätkusuutlikkus ning kuluefektiivsus tagatakse. Teenust ei saa muuta nii, et hindamise metoodika sellele paremini sobituks. Metoodika peab teenindama teenust. Seetõttu on oluline, et metoodika sobitumist oleks testitud suurema hulga teenuste peal. See näitab, kas, millises ulatuses ja mil viisil tuleks metoodikat täiendada. Samuti nõuab seejuures analüüsi ja põhimõttelist kokkulepet küsimus, milline on aktsepteeritav rakendatavuse tase, mida metoodika igal juhul iga uussisserändajate teenuste hindamisel peaks täitma. On ilmne, et see ei saa olla näiteks nii madal nagu kaks soovitust ja kolm indikaatorit, kuid on eeldatav, et erinevatele teenustele ongi metoodika rakendatavus erineva tõhususega. Soovituslikult võiks see olla 6-10 indikaatorit ning kõik üldmetoodikast sobivad soovitused. Kui analüüsitud ja kokkulepitud baastase on teenuse puhul täidetud, siis on metoodika küllaldane ja muutmist või täpsustamist ei vaja. Baastase võiks olla kindlaks määratud näiteks teatud kasutatavate soovituste ning indikaatorite arvu järgi, kuid võib sisaldada, ja eriti silmas pidades mõneti erinevaid tingimusi baas- ja metateenuste juures, ka teatud prioriteetsete soovituste ja indikaatorite nimekirja, mis erinevate teenuste liikide juures peaksid olema ilmtingimata rakendatavad. Prioriteetsete soovituste ja indikaatorite arv ei saa olla suur, kuid välja valitud peavad tagama, et teenuse arengu seisukohalt olulisemad aspektid (arenguelemendid) saaksid arvesse võetud (soovitused) ja monitooritud (indikaatorid). Lõpetuseks, metoodikast tulenevate indikaatorite kasutamisel tuleb arvestada ka andmete kogumise keerukuse ja kulukusega. Seetõttu tuleks süsteemselt ja läbimõeldud protseduure järgides tegeleda baastaseme indikaatoritega, mille kasutamises on kokku lepitud. Samuti väärib tõsiselt kaalumist võimalus standardiseerida (vähemalt osaliselt) teenustele tagasiside kogumise metoodika (nt ankeedid), et tagada parem võrreldavus, selgem ülevaade ning regulaarsed ja usaldusväärsed andmed teenuste strateegiliseks arendamiseks. 45 Viidatud allikad Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine. Lõpparuanne (2014) Tallinn: PricewaterhouseCoopers AS, Riigikantselei. Integratsiooniinfo veebileht (2016), http://integratsiooniinfo.ee/et/ Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga, jaanuar 2017. Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (vene keeles). Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (vene keeles). Intervjuu integratsiooniinfo nõustamis- ja teavituskeskuse teenuse osutajaga (eksperiment), detsember 2016. (inglise keeles). Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse osutajaga (SA Innove), jaanuar 2017. Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse tarbijaga (I), jaanuar 2017. Intervjuu koolide metoodilise nõustamise teenuse tarbijaga (II), jaanuar 2017. Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse osutajaga, jaanuar 2017. Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tellijaga, jaanuar 2017. Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (I), detsember 2016 (inglise keeles). Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (II), jaanaur 2017 (inglise keeles). Intervjuu algtaseme keeleõppe teenuse tarbijaga (III), jaanuar 2017 (vene keeles). Kohanemisprogramm (2014), Riigi Teataja I, 22.08.2014, 5. Kohanemisprogrammi veebileht (2016), https://www.settleinestonia.ee/?lang=et Tamm, G., Kiisel, M., Nedozhogina, O., Lees, K., Veskimäe, M. Espenberg, S. (2016) Juhend uussisserännanutele teenuste arendamiseks. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. Tamm, G., Nedozhogina, O., Lees, K., Veskimäe, M., Espenberg, S. Kiisel, M. (2016) Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus. 2 Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamist kaasrahastasid Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Siseministeerium. Juhend on koostatud lisana uuringu „Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ juurde. Juhendi koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Juhendi autorid: Gerly Tamm Maie Kiisel Olena Nedozhogina Kadri Lees Märten Veskimäe Siim Espenberg Juhendi koostamisel osalenud eksperdid: Kristjan Kaldur Siiri Kolka Juhan Saharov Liina Rajaveer Indrek Rohtla Ülle Tensing Kristi Reinap Autorid tänavad Martin Tulitit ja Liana Roosmaad Siseministeeriumist koostöö ja konstruktiivse tagasiside eest analüüsi kirjutamise protsessis. Täname kõiki eksperte, kes panustasid metoodika loomisse. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missioon on suurendada teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi 36-303, 51003, Tartu 737 6378 / [email protected] http://skytte.ut.ee/et/rake 3 Sisukord 1. Juhendi eesmärk ja vajalikkus ................................................................................................... 4 Probleemid ja lahendused uussisserändajatele teenuste osutamisel ................................................ 5 Peamised probleemid seoses avalike teenustega ............................................................................... 5 Peamised probleemid uussisserändajate kohanemist toetavate teenustega .................................... 5 Võimalikud lahendused ....................................................................................................................... 6 2. Teenuste arendamise kontseptsioon ......................................................................................... 6 Kontseptsiooni lähtekoht: heade teenuste tunnused......................................................................... 6 Uussisserändajatele teenuste arendamise ja loomise kontseptsioon ................................................ 8 3. Teenuste loomise ja arendamise juhised ning kvaliteedi hindamine ......................................... 11 Baas- ja üleminekuteenuseid osutavad organisatsioonid ................................................................. 11 Üldteenuste osutajad ........................................................................................................................ 13 Indikaatorid uussisserändajatele teenuseid osutavatele organisatsioonidele ............................. 14 Vastuvõtvad organisatsioonid ........................................................................................................... 15 Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele............................................ 17 Metateenuste osutajad ..................................................................................................................... 18 Indikaatorid metateenuste osutajatele ......................................................................................... 19 Koordinaatorid .................................................................................................................................. 19 Siseministeerium ............................................................................................................................... 19 Ministeeriumid .................................................................................................................................. 21 Omavalitsused ................................................................................................................................... 21 Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele ....................................................................... 22 4 1. Juhendi eesmärk ja vajalikkus Juhend on mõeldud uussisserändajatele teenuseid osutavatele või omakorda neid võimestavatele organisatsioonidele, et abistada teenuste väljaarendamisel strateegiliste valikute tegemisel, lähtuvalt uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise üldkontseptsioonist. Uussisserändaja on siinses käsitluses alla viie aasta Eestis seaduslikult elanud välismaalane. Juhendist leiab ülevaate uussisserändajaile teenuste osutamise kontseptsioonist, üldistest põhimõtetest kohanemist toetavate teenuste osutamisel, teenuse arendamisel sobilikest/vajalikest sammudest, eri tüüpi teenuseosutajatele kohandatud juhistest ning senistest peamistest probleemidest, mida (uute) teenuste arendamisel silmas pidada. Juhendist leiab indikaatorid, mida saab kasutada teenuste hindamisel ning loetelu teenustest, mida võiks arendada eelisjärjekorras. Juhend aitab teenuse loojal või arendajal läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele:  Mis on olnud seni uussisserändajate peamised probleemid ja kuidas neid lahendada? (1)  Milline on üldkontseptsioon teenuste arendamiseks uussisserändajatele? (2)  Kuidas ja milliseid uussisserändajatele mõeldud teenuseid tuleks Eestis arendada? (3)  Kuidas hinnata teenuste loomise või arendamise tulemusi? (3) Lähtudes teenuste arendamisel siin kirjeldatud soovitustest ja kontseptsioonist, on juhendi järgimise oodatavaks tulemuseks, et teenused on: 1) uussisserändajatele kättesaadavad, lihtsasti mõistetavad ja arusaadavad; 2) mittekoormavad, kvaliteetsed ja läbipaistvad ning uussisserändajate kohanemist toetavad; 3) arendatud teenuste osutajate vaates tõhusalt, kuluefektiivselt, turvaliselt ja jätkusuutlikult, sh võttes arvesse Euroopa Liidu vahendite ühekordset võimestavat mõju, teenuse kasutajate võimalusi ning teenuseosutajate praegust ja tulevast võimekust; 4) ühtsete ja selgete tulemusnäitajate alusel mõõdetavad ja hinnatavad. Selleks, et Eestisse elama asunud inimesed kohaneksid meie ühiskonnaga, on üheks võimaluseks parandada nende inimeste kohanemist mitmesuguste kohanemist toetavate tegevuste ja teenuste abil. Teenuste arendamisel ja loomisel on ühtsed lähtekohad vajalikud selleks, et kõik Eestisse tulevad inimesed saaksid võimaluse integreeruda Eesti ühiskonda ühtviisi hästi. Praeguseks on teada, et senini ei ole uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamisel ja loomisel lähtutud ühtsest metoodikast. Selle tõttu on esinenud mitmeid probleeme teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja osutamises. Näiteks Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringus toodi teenuste pakkumise ja arendamisega seoses välja järgmised punktid: - kohanemist soodustavate teenuste osutamine pole alati uussisserändajate vajadustest lähtuvalt läbi mõeldud; - info olemasolevate teenuste kohta on kohati raskesti kättesaadav, mõistetav või ebaühtlane; 5 - teenuseosutajatel puudub kas võimekus või võimalused teenuste arendamiseks ning info ja teadmised, kuidas uussisserändajatele teenuste kättesaadavust parandada; - teenuste osutamine on killustunud ja esineb palju teenuste dubleerimist. Selles juhendis on kirjeldatud nii probleeme, lahendusi kui ka senise info põhjal koostatud kontseptsiooni, mis võiks olla teenuste arendamisel ja loomise lähtekohaks. Probleemid ja lahendused uussisserändajatele teenuste osutamisel Uusi teenuseid luues või olemasolevaid arendades peab arvesse võtma seniseid õppetunde, et muuta teenuseid tõhusamaks, tulemuslikumaks ja demokraatlikumaks. Peamised probleemid seoses avalike teenustega 1. Inimeste üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel Inimesed ei tea riigi ega kohaliku omavalitsuse ülesandeid, nende osutatavaid teenuseid ega enda õigusi ja kohustusi. Seega võib kujuneda olukord, kus teenus on küll olemas, kuid seda ei osata kasutada või ei teata selle olemasolust. Sellega on seotud järgmised tegurid (ATKRR MKM, 2013): - avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ning nõustamiskanalite kättesaadavus paiguti ebarahuldav; - infokanalites esineb vasturääkivusi, milline asutus, millisel viisil avalikke teenuseid osutab; - dokumendiliikide ja -vormide paljusus takistab elektroonilist dokumendivahetust; - inimeste arvutioskus ja -kogemus on ebaühtlane, mis piirab e-teenustele ligipääsu; - inimesed peavad esitama samu andmeid mitu korda eri asutustele; - inglis- ja venekeelsete tõlgete puudumine. 2. Avalike teenuste kanalitega on seotud järgmised probleemid (ATKRR MKM, 2013): - avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, need ei ole valitud ligipääsetavust arvestades; - asutuste lahtiolekuajad varieeruvad; - riigi ja KOVi avalike teenuste eristamine on keeruline; - riigi- ja KOVi asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise; - inimesed ei saa aru, mida (elektroonilise) teenuse all mõeldakse. 3. Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega on seotud järgmised probleemid: - pabermaailmas kasutatud menetlusloogikad viiakse infosüsteemidesse; - inimestele ei anta täpset ülevaadet teenuse osutamise käigust, vaheetappidest ja tähtajast; - tagasiside võimalused isikute kasutatud teenuste kohta on asutuste lõikes erinevad; - riigi- ja KOVi asutuste teenuseportaalid asuvad killustatult eri veebilehtedel. Peamised probleemid uussisserändajate kohanemist toetavate teenustega 1. Uussisserändajatega kokkupuutujad ei tea sageli, millised organisatsioonid Eestis milliseid teenuseid osutavad (puudub keskne veebileht või keskus). 6 2. Hariduse omandamisega seotud probleemid – uussisserändajatel on haridusele juurdepääs raskendatud. Seda toetav tugistruktuur vajab arendamist. 3. Keeleõppega seotud probleemid – riigi veebilehtedel puudub info kursuste kohta, koolitusi otsiv inimene ei ole leia konkreetset infot (kus ja millal mõni kursus toimub?), keelekursuste kvaliteet on piirkonniti erinev. 4. Tööturuga seotud probleemid – töö leidmine on keeruline, probleem on eesti keele ebapiisav oskus, puudub info selle kohta, millised oskused on vajalikud tööle kandideerimiseks, ettevõtetel on liiga suur koormus välistööjõu kohandamisprotsessis ning teenused on ettevõtetele ülemääraselt kallid, et neid sisse tellida. 5. Muude teenustega seotud probleemid – e-teenuste puhul peaks rohkem olema teenuste sisu selgitusi, tervishoius on raske leida infot selle kohta, milline (pere)arstidest suudaks uussisserändajaga suhelda, välismaalastele jääb saadava teenuse kvaliteet madalamaks, vähe on baasilisi kohanemiskoolitusi (käitumise, väärtushinnangute, kultuurierinevuste jmt kohta, aga ka asjaajamist selgitavaid kursusi). Võimalikud lahendused - Teenuste osutamise vastutuse jagamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. - Keeleõppe kohandamine sisserändaja spetsiifiliste vajaduste (nt tööalane keel, eri arengutasemed) ja võimalustega (nt kodune õpe) ning integreerimine teiste teenustega (nt praktika). - Ettevõtetele olulisemate uussisserännanutega kaasnevate kulude või teenuste kompenseerimine (nt dokumentide tõlkimine, keeleõppe pakkumine töökohal). - Eestisse sisserändajate nõustamisega alustamine juba päritoluriigis (baasilised internetiteenused). - Ühine infokeskkond uussisserännanutele ja neile teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele. - Uussisserändajate kohanemist toetavate teenuseosutajate võimestamine omaette teenustega (nt arstide keeleõpe, tõlgi teenus). - Uussisserändajatega kokkupuutuvate poolte suhtlusvõrgustiku loomine, edendamaks arutelu teenuseosutajate probleemide ja nende lahendamise üle. Eri riikides on püütud uussisserändajale mõeldud teenused tuua kokku ühele kesksele veebilehele või portaali. Üks paremaid näiteid on taanlaste nyidanmark.dk. Sellistes veebilehtedes struktureeritakse informatsioon ühiskonna, seadusandluse, kursuste, töö leidmise, arstiabi, hariduse, pereelu võimaluste jm kohta uussisserännanu vajadustest lähtuvalt. 2. Teenuste arendamise kontseptsioon Kontseptsiooni lähtekoht: heade teenuste tunnused Kontseptsiooni üks lähtekoht on Eestis praegu kasutusel olevad teenused ja nende jaotus (vt lisa 1, tabel), eksperthinnangud ja uussisserännanute tagasiside. Kontseptsioonist lähtuval teenuste osutamisel on olulised järgmised tingimused. 7 - Kõiki teenuseid tuleks osutada eeskätt lähtuvalt sisserändaja vajadustest ja eesmärkidest, mitte teenuseid pakkuva organisatsiooni juhtimisloogikast või väljakujunenud traditsioonist. - Vajalik on, et kõik pakutavad teenused kajastuksid ühtses virtuaalses või mitmes omavahel orgaaniliselt lõimitud infokeskkonnas, mis on kohandatud eri sihtrühmadele ja keelekasutajatele. See keskkond aitaks koondada info kõigi uussisserändajatele mõeldud, aga ka üldpopulatsiooni teenuste kohta. Samuti on selline infokeskkond (mitte ainult virtuaalsel kujul) tähtis, et suurendada teenuseosutajate omavahelist elutervet konkurentsi, koostööd ja tegevuse läbipaistvust. - Sisserännanul peab olema võimalus kasutada teenuseid oma vajadustest lähtuvalt – eri kohanemistaseme ja -võimaluste, valdkondlike vajaduste, isiklike ja päritoluriigi eripära alusel. Sisserännanu peab saama valida teenuse tema vajadustega paremini arvestavate alternatiivide vahel. Nt võib inimene õppida keelt ka sõpradelt või iseseisvalt kodus ning kursusel osalemine ei pruugi tema vajaduste hulka kuuluda. - Iga teenuse puhul tuleb esmalt hinnata selle vajadust inimesele, teisalt võimalikku vajadust terviklike lisateenuste järele. Oluline on arvestada teenuste osutamisel ja planeerimisel indiviidi vajadusi kujundavaid tegureid (vt eelmine punkt) ja vajadustes toimunud muutusi. Vajaduste hindamises osalevad nii sisserännanu kui ka teenuseosutaja. Kui sisserännanu saab langetada valiku teenuse kasuks oma vajadustest lähtuvalt, siis teenusepakkuja roll on anda sisserännanule tagasisidet, kui teenus ei sobi. - Hindamisteenust ei pea pakkuma eraldi teenusena, vaid pigem mõne teise vajaduse rahuldamise või teenuse osana. Hindamisteenus on maailmas levinud praktika (nt kasutusel Kanadas), mille käigus selgitatakse välja inimese selle hetke vajadused ja koostatakse vastav kohanemisplaan. Nii põhjalikku hindamist ei vaja iga sisserännanu, põhjalikkuse astme saab kujundada koostöös hindaja ja sisserännanu vahel. Sisserännanul peab olema võimalus oma vajadusi hinnata ka hilisemates kohanemise etappides. - Tähtis on vahetu suhtlemine. Võimaluse korral tuleks alati eelistada klientidega silmast-silma suhtlust, sh virtuaalselt. - Iga teenuse korral on vaja arvestada, milline asutus vastutab teenuse osutamise ja kättesaadavuse eest, et uussisserändaja ei jääks n-ö määratlemata vastutusalale uksi kulutama (nt ei ole pagulaste tõlkeabi pakkumine üheselt määratletud). - Iga üksiku teenuse arendamisel tuleb püüda ületada puudujääke, mida leiab praegu olulisemates teenustes (vt probleemide nimekirja). 8 Uussisserändajatele teenuste arendamise ja loomise kontseptsioon Kontseptsioon, kuidas teenused võiksid olla omavahel seotud, millistesse kategooriatesse neid jagada ning kuidas oleks teenuste vahel võimalik liikuda, on kokkuvõtlikult kirjeldatud mudelis. Iga loodav või arendatav teenus peaks sobituma sellesse skeemi (joonis 1): Joonis 1. Eestisse uussisserändajatele teenuste loomise ja arendamise skeem Kontseptsioon lähtub sellest, et eri päritoluriikidest saabuvad inimesed kogevad Eestis raskusi eri määral, tulenevalt sellest, kuivõrd erineb Eesti institutsionaalne ja kultuuriline elukorraldus päritoluriigi omast (joonisel päritolu- ja sihtriik, integratsioonivaldkonnad), vajades seetõttu ümberlülitumisel abi eri määral. Joonisel kujutatud päritoluriigi ja sihtriigi integratsioonivaldkonnad peegeldavad valdkondi, mille kaudu iga inimene oma vajadusi teostab. Kontseptsiooni eeldus on, et uussisserändaja vajadused end neis valdkonnis teostada või nendega elukorralduslikult suhestuda on inimeseti erinevad, kuid võrdlemisi püsivad päritoluriigist sihtriiki liikudes (nt jäävad tööalane eneseteostus ja kultuurielu oluliseks ka Eestis). Olenevalt sisserännanu isiklikust ja ühiskondlikust taustast ning spetsiifilistest vajadustest teenuste järele mitmesugustes integratsioonivaldkondades (nt töö, kultuurielu), on tal Eestis kohanemiseks abi vaja eri määral. Isikliku tausta all võib silmas pidada toimetulekutaset päritoluriigis, maitse-eelistusi, sotsiaalset kihti, päritolu, etnilist kuuluvust, perekonnaseisu jms. Ühiskondlik taust kujundab sisserännanu ootusi ühiskonna tsiviliseerituse astmele, ühiskonnaelu korralduse viisidele, kultuurilistele eripäradele jne. Need tegurid määravad, milline on sisserännanu integratsioonitase – kui tuttavlik on talle elu Eestis, kui lihtne on tal kohanduda. Peale päritoluriigi tingimuste on olulised ka kohalikud tingimused. Uussisserännanut Eestis ees ootavad tugivõrgustikud toetavad tema toimetulekut eri määral. Kui paljud sisserännanud saavad loota vaid iseendale (või perele) ja vastuvõtva riigi teenustele, siis arvestataval osal sisserännanutest on võtta ka lisatugi vastuvõtva asutuse või muu (sh mitteformaalse) võrgustiku näol (näiteks kooli-, töökaaslased, joonisel integratsioonivõrgustikud). 9 Vastamaks sisserännanute mitmesugustele vajadustele Eestis kohanemisel, on integratsiooniteenused eristatud. Mudel kirjeldab teenuste liike ja seda, kuidas need peavad üleminekut päritoluriigist sihtriiki toetama, säilitades ja toetades sealjuures inimese hakkamasaamist eri valdkondades. Jooniselt leiab sisserändajale mõeldud baas-, ülemineku- ja üldteenused. Baasteenused on teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid, nende tulemusena tagatakse esmaste vajaduste rahuldamine või ligipääs järgmistele teenustele. Üleminekuteenused kiirendavad kohanemisprotsessi, toetades sisserändaja üleminekut kõigile elanikele ühetaolistelt pakutavatele üldteenustele. Üldteenused on teenused, mille pakkumisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Kõiki neid teenuseid võivad pakkuda teenuseosutajad, aga ka sisserännanuid vastu võtvad asutused (praktikakohad, ülikoolid, töökohad). Üldteenuste osutajate valmisolek ja võime sisserännanule vastu tulla on erinev. Näiteks pakutakse sisserännanule haridust temale arusaadavas keeles (joonisel üldteenuse teisend), teatrietenduse jälgimiseks tõlki (joonisel üldteenuse adapter) või lepitakse võimetusega uussisserännanut teenindada. Üldteenuse teisend on juba olemasoleva teenuse baasil spetsiaalselt sisserännanule kohandatud teenus, adapter aga abiteenus, mis aitab sisserändajal üldteenusest teistega võrdväärsel moel osa saada. Et sisserännanud on väga erinevate eelduste ja võimalustega, on nende võimalused Eesti ühiskonnas kohanemiseks erinevad. Osad sisserändajad võivad vajada järjest suurt osa osutatavatest teenustest, osad saavad hakkama ise või oma tugivõrgustikule toetudes. Ka järjekord eri taseme teenuste tarbimiseks võib olla erinev (vt joonisel nooled). Sisserännanute kokkuviimiseks õigete teenustega on vaja hinnata nende vajadusi. Et uussisserännanu vajadused muutuvad sisserände ja kohanemise protsessis, on oluline hinnata neid nii sisserände alguses kui ka hiljem. Esmane sisuline vajaduste hindamine toimub riiklikult juhitud baasteenuste või vastuvõtva asutuse teenuse osana, uussisserännanu lähedaste või tema enese poolt, sh juba enne sisserännet. Baasteenuste alla kuuluv hindamisteenus käsitleb sisserännanu vajadusi terviklikult, aidates üles leida tema vajadused ja eesmärke toetavad teenused ning neid prioriseerida. Et suur osa sisserännanuist vajab kohanemisel võrdlemisi vähe abi või ei satu sageli vajaduste väljaselgitamist abistavate institutsioonide vaatevälja (vt joonisel nooled), peab vajaduste väljaselgitamise osa olema iga üksiku baas- ja üleminekuteenuse osa, pakkudes tagasisidet nii teenuseosutajale kui ka sisserännanule endale. Nende teenuste raames hinnatakse eelkõige vajadust konkreetse teenuse järele: esiteks, kas see teenus sobitub konkreetse inimese vajadustega ja teiseks, kas võib olla vajadus tervikliku vajaduste hindamise järele, mis aitaks sisserännanul jõuda kohasemate teenusteni. Kui üleminekuteenuse pakkuja leiab, et sisserännanu püüab oma eesmärkideni jõuda selleks mittesobivate teenuste abil, juhib ta sellele teenusesaaja tähelepanu, soovitades kas kohasemat teenust või vajaduste terviklikku hindamist. Üleminekuteenuste puhul, mille teisenditel või adapteritel (abiteenustel) on ohtramalt või ühetaolisemaid tarbijaid, on mõistlik hinnata eelkõige kvaliteeti (nt kas ingliskeelse meditsiiniteenuse osutamisel valdab arst piisavalt keelt, kas sünkroontõlke tehnika toimib). 10 Kanada sisserändajate keskses infoportaalis „Living in Canada“ on uussisserändajal võimalik luua endale individuaalne kohanemisplaan (Noorani 2015), mis võimaldab oma vajadusi ise hinnata. Ühtlasi saab seal kontrollida ka oma avalduste staatust, otsida infot õppimis- ja töövõimaluste, koolituste, seadusandluse jm kohta. Sisserändaja vajaduste hindamine on seega mugavalt ühendatud teiste objektiivsete vajaduste realiseerimisega. Teenuseosutajate võime teenuseid luua, arendada ja pakkuda on erinev, mistõttu vajavad ka nemad mitmesuguseid, n-ö võimestavaid metateenuseid. Näiteks vajavad arstid keeleõpet ja õpetajad koolitust õpilaste kultuuriliste erinevustega toimetulekuks. Ka teenuseosutajaid aidatakse metateenustega just nende vajadustest lähtuvalt. Selleks hinnatakse vajadusi kooskõlas uussisserändajatele teenuste arendamise kontseptsiooniga – oluline pole aidata kõiki teenuseosutajaid, vaid neid, kes pakuvad teenuseid prioriteetsetes valdkondades. Et mitte muuta teenuste juhtimine uussisserännanu jaoks ülejuhtimise tõttu ebademokraatlikuks, lähtub kontseptsioon mudelist, mille kohaselt sisserännanu saab ligipääsu talle vajalikele teenustele lähima tugivõrgustiku kaudu. Näiteks töökohast, praktikakohast, koolist; tugivõrgustiku puudumisel selleks keskselt määratud asutusest (näiteks PPA, MISA). Teenusepakkumise koordineerimine jaguneb eri poolte – ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste – vahel. 11 3. Teenuste loomise ja arendamise juhised ning kvaliteedi hindamine Olulisemad näitajad, millele teenuste arendamisel ja loomisel tähelepanu pöörata, on  teenuste tarbijate arv  teenusest loobujate osakaal  avalikult kättesaadava info olemasolu, selgus, täpsus, kõrvutatavus  vajaduste hindamine teenuse osana  teenuse disainis riiklikult kokkulepitud põhimõtetest lähtumine  mõju- ja tulemuseesmärkide saavutamise määr  teenuse kooskõla organisatsiooni pädevustega  kulukus ja selle võrreldavus alternatiivsete sama eesmärgiga teenustega  teenuse kasutamise lihtsus ja kättesaadavus (aeg, koht, hind)  loogilised üleminekud teistele teenustele, integreeritus institutsioonidega seotud elukorraldusega (töö, õppe, praktikaga)  teenuse möödapääsmatus või vajalikkus Peale nende näitajate on teenuste loomisel soovitatav arvestada ka teisi, mida on kirjeldatud „Avalike teenuste ühtses portfellijuhtimises“ (2014)1. Tõhusus, demokraatia ja efektiivsus on kolm põhilist kategooriat, mida tuleks iga teenuse hindamisel arvestada. Järgnevates juhistes on need spetsiifiliselt kohandatud uussisserändajatega kokkupuutuvatele pooltele. Et teenuste kujundamisel on palju osalisi, on juhised kujundatud mitmel puhul joonistena, mis toovad kontseptsioonis olulisema välja just valitud poole vaates. Kontseptsioonis on senisest suurem rõhuasetus võrgustikulisel lähenemisel, mille kohaselt on sisserännanul võimalik abi saada eelkõige sellise institutsiooni kaudu, millega ta on kõige rohkem seotud (n-ö sisenemispunktist). Joonis piltlikustab valitud poole rolli uussisserändajatega seotud võrgustikus. Nooled joonisel ja nendel esitletud küsimused väljendavad poole kohustusi ja võimalusi. Baas- ja üleminekuteenuseid osutavad organisatsioonid Järgnevad juhised (vt joonis 2) on neile, kes pakuvad kas - baasteenuseid – teenuseid, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid ja mille tulemusena tagatakse esmaste vajaduste katmine või ligipääs vajalikele üleminekuteenustele (nt nõustamine, dokumentide vormistamine) või - üleminekuteenuseid – teenuseid, mis kiirendavad kohanemisprotsessi, tagavad sisserännanu ülemineku kõigile elanikele ühetaolistelt pakutavatele üldteenustele (nt rahvaülikooli keeleõppekeskus, töötukassa ümberõppe programmid). 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_uhtne_portfellijuhtimine.pdf 12 Joonis 2. Baas- ja üleminekuteenuste osutaja rollid ja võimalused Soovitused: Sisserändajale on oluline, et teenuste kasutamine ei vähendaks tema võimalusi ühiskonda integreeruda (ebaproportsionaalne ajakulu, liiklemisvajadus jms) ning oleks seotud tema muude eluliste vajadustega. Et teenuste omavahelisi lõimimisvõimalusi (nt nõustamine ja dokumentide vormistamine, keeleõpe ja tööpraktika) paremini üles leida ja sisserännanuid vajaduse korral teiste teenuste juurde edasi suunata, on hea külastada kohanemist toetavaid teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele mõeldud üritusi, arutelusid-ümarlaudu, veebikeskkondi, et näha, mida samas vallas toimetavad teenuseosutajad juba teevad. Teenuste kättesaadavust võib parandada näiteks interneti abil või integreerides neid vastuvõtja osutatavate teenuste või pakutavate tugivõrgustikega (nt koolitused töökohas), sh võimalusel juba päritoluriigis. Näide: Taanis on kohalike omavalitsuste ülesanne pakkuda põgenikele sissejuhatavaid aktiviseerimisprogramme, milles on sisserändaja jaoks ühendatud näiteks kursustel või praktikal osalemine, palgatoega töökohal töötamine jm. Sisserännanu võib esimest (ja ka viimast) korda kokku puutuda just selle organisatsioon teenusega, mistõttu võiks iga organisatsioon tagada, et võrgustiku n-ö sisenemispunktis pakutakse teenuse tarbijale võimalust enda vajadusi hinnata ja lisateenuseid. Baasteenust osutades võiks lisaks teemale, 13 millega sisserännanu organisatsiooni poole pöördub (nt juriidiline abi), uurida, kuivõrd ta on oma kohanemise tasemega rahul, kuivõrd ta tunneb võimalusi, mille toel paremini toime tulla ning kas ta sooviks sel teemal pikemalt vestelda või nõu küsida. Vastavalt hindamise vajadusele, võiks sisserännanu suunata kas sisserändajate kohanemise interneti infokeskkonda (või oma organisatsiooni vajadustega kohandatud versiooni sellest) või mõne (sh antud) organisatsiooni juurde, kes saaks võimalikult kiiresti korraldada tervikliku nõustamise. Baasteenust kujundades tuleb arvesse võtta, kuidas see suhestub uussisserännanutega, tulenevalt nende isiklikust ja ühiskondlikust taustast, kohanemise tasemest, praktilistest vajadustest suhestuda ühiskonnaelu eri valdkondadega (pere, töö) ning nende tugivõrgustiku omadustest ja suurusest. See tuleks viia kokku juba olemasolevate teenustega (sisserändajate kohanemist toetavas infokeskkonnas), et selgitada välja sihtrühmad, mille kohanemisvajadused jäävad sel hetkel katmata. Üleminekuteenust osutades tuleks teenusesaajaga suheldes välja selgitada, kuivõrd sobib see teenus just konkreetsele sisserännanule ning kuivõrd on Eestis kohanemiseks vajadus lisanõu järele (suunates uussisserännanu vajaduste terviklikule hindamisele või soovitades mõnda teenust). Sisserännanule tuleb pakkuda kohe selget tagasisidet, kui ta ei sobi konkreetset teenust kasutama ja talle on kohasemaid alternatiive. Hoidmaks oma teenuse kvaliteeti, tuleks koguda teenuse kohta tagasisidet nii selle saajalt kui ka osutajalt, analüüsida teenuse parandamise vajadusi ning organisatsiooni enese vajadusi metateenuste järele (edastades ettepanekud uussisserände metateenuste eest vastutavale koordinaatorile, nt ministeeriumi- või omavalitsuse ametnikule), uurida alternatiivseid võimalusi samade mõjunäitajate saavutamiseks (näiteks teenuse osutamiseks koostöös mõne vastuvõtja rollis organisatsiooniga). Teenuste arendamisel on võimalik saada abi sisserände metateenuste pakkujailt. Teenuseosutaja peab võrgustiku toimimiseks tagama, et teenuse kohta on lisatud piisav informatsioon sisserändajate kohanemise infokeskkonda ja teistesse organisatsiooni kasutada olevatesse kanalitesse: veebileht, infomaterjalid, Facebook, reklaam jms. Üldteenuste osutajad Järgnevad juhised (vt joonis 3) on neile, kes tegelevad üldpopulatsioonile teenuste osutamisega, kuid soovivad uussisserännanute ligipääsu teenustele lihtsustada, nt kultuuri- ja raviasutused, kaubandusvõrk. Soovitused: Ka laiale elanikkonnale üldiselt osutatavaid teenuseid on võimalik kohandada uussisserännanute vajaduste järgi (nt ingliskeelne kooliharidus), sh luua adaptereid (n-ö abiteenuseid), mis toetaksid juba olemasoleva teenuse tarbimist (nt kvalifitseeritud tõlk meditsiiniteenuse pakkumise juures). Selleks on võimalik saada abi uussisserändajate kohanemist toetavalt võrgustikult (kokkusaamised, kirjalist jm) ja tugistruktuurilt (nn metateenuste pakkujailt). Kui baas- ja üleminekuteenuste pakkumisel on oluline hinnata teenusetarbija vajadusi, siis üldteenuse puhul eelkõige teenuse kvaliteeti. Selleks on vaja uurida kasutajate ja teenusepakkujate tagasisidet (nt prooviostud, külastajate tagasisideuuring, internetivõrgustikus infootsing kasutajakogemuse kohta, teenuse meeskonna koosolekud jms). 14 Muuda informatsioon teenuse kohta nähtavaks nii sisserännanutele, vastuvõtjatele (nt uudiskirjad, reklaam) kui ka teistele teenuseosutajatele (nii organisatsiooni infokanalites kui ka kohanemist toetavaid teenuseid koondavas infokeskkonnas (nt settleinestonia.ee)). Joonis 3. Üldteenuste osutajate rollid ja võimalused Kohanemist toetavate teenuste infokeskkonda jälgides on võimalik hinnata, milliseid sihtrühmi on võimalik veel katta peale senise ning millised on teiste teenuseosutajate nn head tavad. Selle põhjal on võimalik kaaluda alternatiivseid kohanemisvõtteid (nt kas pakkuda ingliskeelset meditsiiniteenust, palgata statsionaarne tõlk või tellida tõlk sisse). Indikaatorid uussisserändajatele teenuseid osutavatele organisatsioonidele Tabelist 1 leiab loetelu teenuste osutamise hindamiseks sobilikest indikaatoreist, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Indikaatorid on eristatud mh organisatsiooni tegutsemissektori järgi (vt märge sulgudes). Tabel 1. Indikaatorid baas-, ülemineku- ja üldteenuseid osutavatele organisatsioonidele Indikaatorid Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks projektitaotlustes või riigihangetes, avalikus infos (avalik ja vabasektor)  klient on nõus ostma teenust küsitud hinnaga, teenitakse planeeritud kasumit (ärisektor)  kontaktid sihtrühmaga viivad enamjaolt ostuni (ärisektor)  teenuse tarbijatelt uuritakse nende vajaduste kohta, küsitakse tagasisidet  teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viisi ja tulemuslikkusega  panustatakse teenuseosutajate võrgustiku kohtumistesse, kursis olemisse 15  teenus on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega Demokraatia  organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse osutamiseks  organisatsioon jälgib statistikat, analüüsib kõveraid, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi (avalik)  sihtrühma argieluliste vajadustega ollakse vahetult kursis (vabasektor)  teenuse ärajäämisega kaasneks ilmsete sotsiaalsete probleemide kasv (avalik ja vabasektor)  keegi teine ei osuta seda teenust (avalik ja vabasektor)  teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel (avalik ja vabasektor)  statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme (avalik ja vabasektor) Efektiivsus  tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev  analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse teenuste kohta käivat informatsiooni  prooviostja teekonda vajaliku teenuseni pole võimalik rohkem optimeerida (ärisektor)  teenusele suunavad teised teenuseosutajad või muud asutused (avalik ja vabasektor)  teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval  teenuse kasutamine säästab selle kasutajale aega või raha (ärisektor)  teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmiste teenuste või oma eesmärkideni, nt tööle (avalik ja vabaühendus)  sarnaseid teenuse tarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või tema võimete paranemine (avalik sektor)  pakkuja pöördub ise otse klientide poole (avalik ja ärisektor)  teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega tööst  teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse eluga (avalik ja vabasektor) Vastuvõtvad organisatsioonid Järgnevad juhised (vt joonis 4) on neile, kes võtavad sisserännanuid vastu kas töökoha, haridusasutuse, praktikakoha, vabatahtliku tegevuse või projektipartnerina, näiteks ülikoolid ja ettevõtted. Paljud nn vastuvõtjaorganisatsioonid pakuvad baas-, ülemineku- ja üldteenuseid uussisserännanule ise või ostavad need sisse, sest see on tulemuslikum uussisserännanule või tõhusam vastuvõtvale organisatsioonile. Soovitused: Uussisserännanut vastu võttes tuleb arvestada, et vastuvõtja võib olla tema esimene kokkupuutepunkt uussisserändaja kohanemist edendava võrgustikuga. Seetõttu on oluline arendada valmisolekut hinnata uussisserändaja vajadusi vastavalt oma organisatsiooni eripärale ja võimetele. Vajadusi võib hinnata kas ise või suunata abivajaja baasteenuseid pakkuvate asutuste (või veebilehtede) juurde, mille teenuse üheks komponendiks on vajaduste terviklik hindamine. Vastuvõtja võib kasutada juba olemasolevaid (nt kohanemise infokeskkonnas) või enda järgi kohandatud hindamisjuhiseid, selgitamaks välja, kui suurt tuge võib uussisserändaja vajada ja kuidas seda talle pakkuda. Vajaduste hindamisel võib arvestada näiteks uussisserännanu isiklikku ja ühiskondlikku tausta, kohanemise taset, praktilisi vajadusi suhestuda ühiskonnaelu eri valdkondadega (töö, vabatahtlik tegevus jms) ning (mitte)formaalse tugivõrgustiku omadusi ja suurust (vt kontseptsiooni kirjeldus). 16 Joonis 4. Vastuvõtja (ülal) rollid ja võimalused Vastuvõtmisprotsessi jooksul tuleks uussisserännanule võimaldada vabas ja vahetus vormis kohtumisi vajaduste hindamiseks (need võivad muutuda, erinevast taustast tingitud möödarääkimised jms) ka hiljem. Vastavalt vastuvõtja võimalustele võib organisatsiooni tööprotsessi kohandada nii, et sisserännanu puhul oleks ka hiljem võimalik jooksvalt hinnata, kuivõrd ta on oma kohanemise tasemega rahul, kuivõrd tunneb võimalusi, mille toel paremini toime tulla ning kas ta sooviks sel teemal pikemalt vestelda või nõu küsida. Vastuvõtja saab koos sisserännanuga analüüsida kohanemist toetavate teenuste infokeskkonda ja kasutada selle juhiseid, et suunata uussisserännanu juba olemasolevate teenuste juurde. Ta saab võtta ühendust teenuseosutajatega, otsimaks võimalusi, et uussisserändajale mõeldud teenuseid osutatakse koostöös vastuvõtva organisatsiooniga. Vastuvõtjal on õigus saada vastavalt teenuseosutajate tugivõrgustiku arengule võimestavaid metateenuseid (nt koolitused või nõustamine), rahalist kompensatsiooni või osaleda kogemustevahetuses sarnaste organisatsioonidega. Vastuvõtja saab oma pakilistest probleemidest ja vajadustest teada anda ka teenuste kujundamist koordineerivale ametnikule. Vastuvõtja enese olulisemad kohanemist toetavad teenused või lahendused tuleks lisada organisatsiooni infokanalitesse (nt sise- ja välisveebi, stendidele, sotsiaalmeediasse, rääkida üle koosolekuil jm), vajaduse korral ka sisserände teenuste infokeskkonda (nt www.settleinestonia.ee), et sisserännanul oleks võimalik tutvuda oma võimalustega sisserände protsessi eri etappides, sh juba päritoluriigis. 17 Eestis on suuri eraettevõtted, kus uussisserännanud tööjõule on arendatud välja mitmeid teenuseid, mis on sihtrühma hinnangul kvaliteetsed ja kohanemist toetavad. Üheks selliseks näiteks on IT-ettevõte Kühne-Nagel AS, kus korraldatakse välismaalt Eestisse rännanud tööjõule kord kuus regulaarseid infotunde. Tundide raames (osalemine vabatahtlik) arutatakse nii uussisserännanute endi tõstatud probleeme ja teemasid kui ka organiseeritakse ühiseid ekskursioone. Eesti kohta jagatakse igakülgset infot, nt detailselt erinevatest asjaajamispraktikatest – kuidas, kus ja mida teha? Tunde korraldavad ettevõtte töötajad, kuid vahel kutsutakse ka külalisesinejaid. Näiteks on korraldatud infotunde järgmistel teemadel: perearsti külastamine, pangakonto loomine, maksudeklaratsiooni tegemine Eestis. Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele Tabelist 2 leiab loetelu teenuste osutamise hindamiseks sobilikest indikaatoreist vastuvõtjatele, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 2. Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile Indikaatorid (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse kulud jäävad organisatsiooni planeeritud eelarve piiresse  teenus on vajalik organisatsioonis laiemalt (näiteks olnud jutuks organisatsiooni arenduskoosolekutel, -dokumentides, töötajate tagasisides, arengukava prioriteetsetes tegevuseesmärkides)  organisatsiooni eelised uussisserändajate värbamisel kasvavad  teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmiste teenuste või oma eesmärkideni (nt tõuseb ametiredelil)  oma teenuste võimestamiseks kasutatakse mentorlust, sisekoolitusi, treeninguid, teiste vastuvõtjate kogemusi, nn metateenuseid  sarnaseid sihtrühmi kõrvutades on näha teenuse saajate eelis või nende võimete paranemine  teenuses väljapakutud toimimisviisid väljenduvad argielus, nt kaupluses, tööl, tänaval (nt oskuses kasutada eesti keelt)  uussisserännanutest tudengite ja töötajate osakaal organisatsioonis/Eestis kasvab Demokraatia  keegi teine ei osuta seda teenust  osutatava teenuse puudujäägid väljenduvad tõrgetena organisatsiooni tegevuses või kahjustavad organisatsiooni head nime  teiste vastuvõtjatega suheldakse võrgustiku kokkusaamistel, ühises suhtluskeskkonnas  sisserännanu argiste vajadustega ollakse vahetult kursis  teenuse tarbijatelt küsitakse tagasisidet, hinnatakse nende vajadusi  teenuse sihtrühm on rahul teenuse vajalikkuse, osutamise viiside ja tulemuslikkusega Efektiivsus  info teenuse kohta leiab sisserände ühtsest infokeskkonnast ja organisatsiooni kodulehelt või siseveebist või tööprotsessidest  teenust puudutava informatsiooni kasutatavust analüüsitakse, infokanalite sisu uuendatakse  uuritakse teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse lõppemist 18 Metateenuste osutajad Järgnevad juhised (vt joonis 5) on neile, kes tegelevad kohanemist toetavate teenuste osutajate abistamise ja võimestamisega, näiteks Innove, mis võimestab koole uussisserännanutega tegelemisel. Joonis 5. Metateenuste osutaja rollid ja võimalused Soovitused: Et metateenuste roll uussisserännanutele teenuseid osutavate või neid arendavate poolte võimestamisel on kriitiline, on eriti oluline, et nende väljakujundamine toimuks koostöös teenuste osutamise eest vastutava koordinaatori ja uussisserändajatega kokkupuutuvate võrgustike esindajatega. Selleks tuleb kasutada poolte avalikustatud analüüse ja uuringuid, selgitada teenuseosutajate ja vastuvõtjate vajadusi metateenuste järele (millised teenused on vajalikud, aga ei lähe käima, millised ei leia õiget sihtrühma, milliste teenuste osutamiseks jääb puudu pädevustest jne) ning testida kavandatavaid teenuseid katseliselt. Võimestavate metateenuste kohta tuleb jagada informatsiooni vastuvõtjatele ja teenuseosutajatele (infokirjad, sotsiaalmeedia, kirjalistid, personali- ja koolitusjuhid) oma organisatsiooni infokanalites (veeb, FB, e-kiri), aga sobival moel ka kohanemist toetavaid teenuseid koondavas infokeskkonnas (nt settleinestonia.ee või selle kohasemad sõsarlehed). Osutatavate teenuste kohta tuleb küsida tagasisidet, sh hinnata teenuse sobivust uussisserändajatele mõeldud teenuste pakkumise kontseptsiooniga. 19 Indikaatorid metateenuste osutajatele Tabelist 3 leiab loetelu metateenuste hindamiseks sobilikest näitajatest, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 3. Indikaatorid metateenuseid pakkuvatele organisatsioonidele Indikaatorid Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks riigihanke hindamisel, projektitaotlustes  metateenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenuseosutajate võrgustike tegevuse raames  teenuseosutaja panustab sisserändeteemaliste võrgustike kohtumistesse Demokraatia  jälgitakse integratsioonianalüüsi tulemusi jm statistikat, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi  sihtrühma vajadustega nende argioludes on tutvutud  teenuse tarbijalt uuritakse tema vajadusi ja tagasisidet  teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse vajalikkuse, pakkumise viiside ja tulemuslikkusega  statistika või meedia järgi on selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme  keegi teine ei paku seda teenust Efektiivsus  teenuse kasutamine säästab selle kasutajale aega või raha  teenust ostetakse korduvalt  sarnaseid teenuseosutajaid kõrvutades on näha metateenuse saaja eelis või tema võimete paranemine  uuritakse teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse lõppemist  metateenuse kasutamine väljendub võimestatava teenuse paranemises Koordinaatorid Järgnevalt on koondatud soovitused eelnevates punktides mainitud koordineerivale poolele, milleks võivad olla ka ministeeriumid või omavalitsused. Siseministeerium Sisserändajatele teenuste osutamise kontseptsioon vajab n-ö omanikku, keskset koordinaatorit, kuigi teenuste arendamine toimub suuremalt jaolt siseministeeriumist sõltumatult; siseministeeriumi peamine ülesanne on toetada kohanemist toetavaid teenuseid osutavate poolte nähtavust üksteisele ja sisserännanutele ning omavahelist koostööd. Soovitused: Informatsioon teenuste kohta kohanemisvõimaluste vallas ning sisserännanute vajaduste väljaselgitamist toetavad abivahendid (nt küsimustikud) on vaja tuua ühtsesse infokeskkonda, portaali (nt settleinestonia.ee, aga ka nt omavalitsuste veebilehtedele). Kui selliseid infokeskkondi on (näiteks eri sihtrühmadele) mitu, siis tuleb tagada nende omavaheline loogiline lõimitus. Teenuste ühtsesse infokeskkonda kokkutoomine muudab teenuseosutajad üksteisele nähtavaks, aitab edendada konkurentsi ja heade tavade levikut. 20 Ühtse infokeskkonna loomine toob kasu, kui ärgitada teenuseosutajaid lisama oma teenuse kohta keskkonda informatsiooni, selle soodustamiseks tuleks vastutus infokeskkonna/portaali pideva uuendamise ja informatsiooni kvaliteedi tagamise eest delegeerida ühele kindlale organisatsioonile – mõnele sihtasutusele, projektitoetusega seotud organisatsioonile vmt. Toetamaks informatsiooni lisamist ühtsesse infokeskkonda, tuleb see nõue ühendada uussisserände teenustega seotud meetmetega (nt projektitoetus, pearahad jne) ning levitada infot infokeskkonna võimaluste ja eeliste kohta kohanemist toetavaid teenuseid osutavate äriettevõtete jt seas (keda rahastustingimustega kohustada ei saa). Peale ühise infokeskkonna on vaja edendada teenuseosutajate omavahelist mõttevahetust, selleks sobivad näiteks kord aastas toimuvad ümarlauad või töörühmad, kus töö käigus saab koondada probleeme ja vajadusi sisserände teenuste osutamise kontseptsioonis. Need kokkusaamised võib ühendada ka välisekspertide kohtumistega. Teenuseosutajaid võiks kutsuda kokku sarnaselt juhendis toodud teenuseosutajate jaotusega: eraldi baas-, ülemineku- ja metateenuste osutajad; eraldi üldteenuste osutajad ja eraldi vastuvõtjad. Siseministeeriumi roll selliste kokkusaamiste korraldamisel võib kaduda, kui teenuseosutajate kodanikuinitsiatiiv, nt valmisolek ise sellist koostööd korraldada osutub eluvõimeliseks. Teenuseosutajatelt tagasiside kogumiseks (eeldades, et nende vajadused tagasisidestamiseks on erinevad) tuleks kindlaks määrata konkreetne ametiisik, kellele on võimalik edastada kogemusi või ideid ka väljaspool teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamisi. Kontseptsiooni alusel on vaja teha teenuste turuanalüüse, sh mitte alati just eraldi uuringuna, sest see teadmine võib koonduda ka teenusepakkujate võrgustiku aktiivse kooskäimise ja diskussiooni, aga ka andmetest parema ülevaate tekkimise tulemusena. Oluline on analüüsida olemasolevate teenuste kättesaadavust, tõhusust, tulemuslikkust, kattuvust ja prioriteete ning teenuste arendamismehhanismide (sh metateenuste) võimalusi. Teenuseosutajad tuleb kaasata sisserände teenusteuuringute vajaduste koondamisse (nt ümarlauas), et uuringud ja nende avalikustamine toetaks (potentsiaalsete) teenusepakkujate seas teenusteturu vajadustest ja võimalustest ülevaate saamist. Ministeeriumide haldusalas pakutavate teenuste arendamisvajadused on vaja kokku tuua, et teenuseosutajate, aga ka uussisserännanute vajadustest lähtuvalt sünniks ülevaade prioriteetsetest ja toimivatest metateenustest ning nende loomiseks kohastest meetmetest. Uussisserändaja seisukohast ministeeriumide, omavalitsuste ja teenuseosutajate vastutusala vahelisele hallile alale jäävad teenused või vajadus nende järele on vaja välja selgitada ning kujundada meetmed teenuste osutamise sujuvuse tagamiseks (nt tõlgi teenus pagulasele). Uussisserändajatele ja nende tugivõrgustikele, vastuvõtjatele ja teenuseosutajatele tuleb luua sihtrühmapõhised abivahendid, et toetada neid sisserändaja vajaduste väljaselgitamisel professionaalsete võtete arendamisel ning sobivatele teenustele suunamisel. 21 Ministeeriumid Ministeeriumid kujundavad sisserändajate kohanemist toetavate teenuste pakkumist oma haldusalas (nt Haridus ja Teadusministeerium omavalitsustes haridusteenuste pakkumist jne). Ministeeriumi peamine roll on tagada oma haldusalas teenuste tõhusus ja tulemuslikkus koostöös omavalitsustega. Soovitused: Oma haldusalas tuleb tagada (näiteks eri sihtrühmadele mõeldud) sisserändajate kohanemist toetavate teenuste infokeskkonna lõimitus teistega (kui see on sisserännet kujundavate poolte seisukohast vajalik). Sisserände teenuste infokeskkondades tuleb tagada informatsiooni ajakohastamine ja kvaliteet oma haldusala seisukohast, vajaduse korral tuleb puudujääkidele tähelepanu pöörata (näiteks valdkonna asutuste kokkusaamistel). Allasutustele võib teha ettepaneku kohandada sisserände teenuste osutamise meetmeid nii, et teenuseosutajad oleksid huvitatud või sunnitud informatsiooni oma teenuste kohta esitama sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas. Teenuseosutajatelt tuleb koguda infot, et nende probleemide ja vajadused välja selgitada. Selleks võivad sobida regulaarsed kokkusaamised sisserändajate kohanemist toetavate teenuste osutajatega. Informatsioon teenuseosutajate vajaduste ja probleemide kohta tuleb koondada ja vahendada teistele sama ülesandega osalistele (sh siseministeeriumile), et soodustada tõhusate (meta)teenuste loomise meetmete kujundamist. Kavandatavad uussisserände teenuste uuringute vajadused ja plaanid tuleb kooskõlastada teiste ministeeriumide ametnikega. Omavalitsused Omavalitsused vastutavad uussisserändajate kohanemise eest, kuid väheste materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside tõttu on kohanemisele kaasaaitamine praegu raskendatud. Soovitused: Omavalitsusega seotud uussisserände kohanemist toetavate teenuste osutajad, vastuvõtjad ja sotsiaaltöötajad on vaja regulaarselt kokku kutsuda, et selgitada välja uussisserändajate ja neile teenuseid pakkuvate organisatsioonide peamised probleemid ja vajadused ning vahendada infot omavalitsuste ja ministeeriumide koordineerivatele ametnikele. Omavalitsuse osakonnajuhatajatega tuleb analüüsida, millistel juhtudel ja määral on eri haldusalades peegelduvate sisserände teenuste probleemidega vaja süstemaatiliselt ja ühendatult tegeleda (nt juhtumikorraldaja kasutamine). Omavalitsuse uussisserännanutele paremate teenuste osutamiseks on vaja analüüsida nende sotsiaaldemograafilist profiili, et selgitada, milliseid erinevusi teenuste osutamises võib see teiste omavalitsustega võrreldes tingida. Mõnedes riikides, näiteks Soomes, on igas kohalikus omavalitsuse töötaja, kes tegeleb uussisserändajatega. Selline juhtumikorraldajate või tugiisikute süsteem on ekspertide hinnangul ja ka uussisserännanute sõnul parim, kuna nii on võimalik suhelda väljaõppinud spetsialistiga silmast-silma, saada tagasisidet väga erilaadsete probleemide korral ning saada probleemide lahendamisel kohe abi ja inimlikku tuge. 22 Sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas on vaja regulaarselt ajakohastada informatsiooni omavalitsuse vastutusalast lähtuvalt ning puudujääkidele tähelepanu juhtida (näiteks allasutuste, teenuseosutajate kokkusaamistel jm). Sisserände teenuste osutamise meetmeid on vaja ajakohastada, et teenuseosutajad oleksid huvitatud oma teenuste kohta informatsiooni edastamisest sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas. Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele Tabelist 4 leiab loetelu teenuste loomise koordinaatorite rollis olevate poolte tegevuse hindamise näitajatest, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 4. Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele Indikaatorid Teenuse kvaliteedi näitajad vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuste kujundamise meetmed on ministeeriumide haldusalade vahel kooskõlastatud, meetmed on viidud kooskõlla kontseptsiooniga  riigieelarvelistest vahenditest rahastatavad teenused ei dubleeri üksteist või uussisserändajatest sihtrühmi põhjusetult  teenuse kulud on haldusalades ja osutajate vahel võrreldavad  teenuste arendamiseks vajalikud võimestavad tegevused on ellu viidud (nt tugivõrgustiku ümarlauad, ühtse infokeskkonna loomine)  teenuseosutajatel on avalikus sektoris keskne koordinaator või kontaktisik  metateenuste osutamise vajadustest on ülevaade, nende arendamise viisid ja võimalused on välja selgitatud  teenuseosutajate võrgustik on kaasatud teenuste mehhanismide kujundamisse, prioriteetides on omavaheline kokkulepe Demokraatia  teenuste kujundamisel on katsetatud alternatiivsete meetmetega  integratsioonianalüüside tulemustest leiab teenuste kujundamise meetmete kaudse mõju  sisserändajate vajaduste hindamiseks on olemas juhendid ja vahendid eri tüüpi teenuseosutajatele  sisserändaja vastuvõtmiseks vajalikud juhised on sihtrühmadele olemas  teenuseosutajatelt küsitakse tagasisidet ning analüüsitakse nende vajadusi  teenuste infokeskkonna informatsiooni kasutamist analüüsitakse, kasutatavus suureneb oluliselt  hallid alad eri teenuste vahel (nt ministeeriumi ja omavalitsuse vahel) on leidnud loogilise tööjaotuse  teenuseosutajad saavad hakkama sisserändaja vajaduste hindamisega, oskavad neid suunata alternatiivsete või lisateenuste juurde  eri teenuste strateegilises olulisuses on teenuseosutajate võrgustiku kokkusaamistel kokku lepitud Efektiivsus  teenuste kasutamine on muutunud sisserändaja jaoks sujuvamaks ja kvaliteetsemaks (uuringud)  uussisserändajate kohanemise tempo (mingi rahulolutasemeni jõudmine) on kiirenenud  Eestit tutvustatakse avalikkuses eduka uussisserändajate vastuvõtjana  sarnaseid sihtrühmi kõrvutades on näha teenusesaajate eelis või nende võimete paranemine  teenuseosutajate rahulolu oma toimetulekuga teenuse osutamisel suureneb  teenused on üksteisega sihtrühma vajadustest lähtuvalt lõimitud 2 Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamist kaasrahastasid Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ja Siseministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Gerly Tamm Olena Nedozhogina Kadri Lees Märten Veskimäe Siim Espenberg Maie Kiisel Eksperdid: Kristjan Kaldur Siiri Kolka Juhan Saharov Liina Rajaveer Indrek Rohtla Ülle Tensing Kristi Reinap Uuringu autorid tänavad Martin Tulitit ja Liana Roosmaad Siseministeeriumist koostöö ja konstruktiivse tagasiside eest analüüsi kirjutamise protsessis. Täname kõiki eksperte, kes panustasid metoodika loomisse. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missioon on suurendada teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi 36-303, 51003, Tartu 737 6378 / [email protected] http://skytte.ut.ee/et/rake 3 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................... 3 Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 5 Mõisted ............................................................................................................................ 6 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 8 Integreerumine Eesti ühiskonda ................................................................................................ 8 Uussisserändajate vajadustest lähtuv mudel ............................................................................. 9 Metoodika ...................................................................................................................... 12 Meetodid ............................................................................................................................... 13 1. Dokumendianalüüs ................................................................................................................ 13 2. Teaduskirjanduse analüüs ...................................................................................................... 13 3. Ekspertide hinnangud ............................................................................................................ 14 4. Teenuste juhtumianalüüs ...................................................................................................... 14 5. Intervjuud uussisserännanutega ............................................................................................ 15 Analüüsi tulemused ........................................................................................................ 16 Kirjanduse analüüs: ülevaade sisserände statistikast ja uussisserändajatele osutatavatest teenustest .............................................................................................................................. 16 Sisserändajatele osutatavad teenused.......................................................................................... 17 Teenuse osutamisega seotud teoreetiline raamistik .................................................................... 18 Kirjanduse analüüs: teenustega seotud probleemid ................................................................. 20 Üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel ........................................................................ 20 Avalike teenuste kanalitega seotud probleemid (ATKRR, 2013) ................................................... 21 Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega seotud probleemid ............................ 21 Informatsiooni jagamisega seotud probleemid ............................................................................ 21 Elamisloa taotlemisega seotud probleemid .................................................................................. 22 Haridusega seotud probleemid ..................................................................................................... 22 Keeleõppega seotud probleemid .................................................................................................. 23 Tööturuga seotud probleemid ...................................................................................................... 23 Muude teenustega seotud probleemid ........................................................................................ 24 Riigi ja KOVi probleemid avalike teenuste osutamisel .................................................................. 24 Kirjanduse analüüs: teenuste arendamise võimalused ja lahendused ...................................... 25 Informatsioon ................................................................................................................................ 25 Elamisluba ..................................................................................................................................... 25 Haridus .......................................................................................................................................... 25 Keeleõpe ........................................................................................................................................ 26 Tööturg .......................................................................................................................................... 26 Teenuseosutajate lahendused ...................................................................................................... 26 Teenuse osutamise kanalid ja teenuste delegeerimine ................................................................ 26 Ettepanekud institutsionaalseks koostööks ja rollide jaotuseks ................................................... 27 4 Kirjanduse analüüs: Taani, Kanada ja Sloveenia väärt kogemused ................................... 27 Taani ...................................................................................................................................... 27 Teenuse osutamise kontseptsioon ................................................................................................ 27 Sisserändajatele osutatavad teenused.......................................................................................... 28 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 30 Teenuste areng .............................................................................................................................. 30 Kanada ................................................................................................................................... 31 Teenuse osutamise kontseptsioon ................................................................................................ 32 Sisserändajatele osutatavad teenused.......................................................................................... 32 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 34 Teenuste areng .............................................................................................................................. 35 Sloveenia................................................................................................................................ 36 Sisserändajatele osutatavad teenused.......................................................................................... 37 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 37 Kokkuvõte välisriikide kogemustest ........................................................................................ 38 Ideede rakendatavus Eestis ..................................................................................................... 39 Intervjuude analüüs ........................................................................................................ 39 Isiklik suhtevõrgustik .............................................................................................................. 39 Keskne infopunkt.................................................................................................................... 40 Puudujäägid olulisemates teenustes ....................................................................................... 41 Vajaduste ja eesmärkide muutlikkus ....................................................................................... 41 Riigi sekkumise ulatus ............................................................................................................. 42 Ekspertkogu arutelude tulemused................................................................................... 42 Mudel ja kontseptsioon .................................................................................................. 45 1. Uussisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust ................................................ 45 2. Sisserände põhjused ........................................................................................................ 46 3. Sisserännanute vajadused ja nende väljaselgitamine ........................................................ 47 4. Teenuste valdkonnad....................................................................................................... 49 5. Teenuste tüübid .............................................................................................................. 50 6. Teenuseosutajad ............................................................................................................. 51 Kontseptsioon ........................................................................................................................ 52 Teenuste hindamine ............................................................................................................... 54 Soovitused mudeli rakendamiseks .......................................................................................... 55 Viidatud allikad............................................................................................................... 56 5 Sisukokkuvõte Uussisserändaja on inimene, kes on Eestis elanud alla viie aasta ja kel on selleks kehtiv tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Uussisserändajate arv on Eestis viimastel aastatel suurenenud. Eestisse tuleku põhjused on väga erinevad – enamjaolt Euroopa Liidu sisene vaba liikumine, perega seotud põhjused, töötamine ja õppimine. Selleks, et Eestisse elama asunud uussisserändajad kohaneksid võimalikult kiiresti Eesti ühiskonna ja elukorraldusega, tuleksid iseseisvalt toime ning suudaksid aktiivselt kaasa lüüa Eesti ühiskondlikus elus, on nii avalik, era- kui ka kolmas sektor loonud mitmeid kohanemist toetavaid teenuseid. Seni arendatud teenuste pakkumisel ja kasutamisel on esinenud mitmeid kitsakohti ja puudujääke. Näiteks on varasematest uuringutest (IBS, Praxis) ja Siseministeeriumi juhitud uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumistel ilmnenud, et Eestisse rännanute vajadused ei ole kaetud pakutavate teenustega. Inimesed tunnevad end ühiskonnast kõrvale jäetuna, teenuste kvaliteet, nende omavaheline seostamine ja kättesaadavus Eesti eri piirkondades on heterogeenne. Aruanne käsitleb uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise ja uute teenuste loomise temaatikat. Selleks korraldati kvalitatiivne uuring. Uuringu eesmärk oli kirjeldada ühtset, headele tavadele, uussisserändajate ja ekspertide arvamustele ning varasematele teadmistele toetuvat metoodikat, kuidas tulevikus luua ja arendada uussisserändajatele mõeldud teenuseid Eestis. Aruande koostamise käigus koguti andmeid mitmesuguste meetoditega: dokumendianalüüs, teaduskirjanduse analüüs, ekspertkogu arutelud, heade tavade analüüs (Kanada, Taani, Sloveenia) ning ekspertarvamused ja intervjuud. Aruandes on kirjeldatud uussisserändajate peamiseid probleeme Eestis (hetkeseisuga), võimalikke lahendusi ning mudelit, mis arvestaks inimeste erilaadsete vajadustega. Ühe olulisema tulemusena ilmnes kõigist andmeallikatest, et teenuste pakkumisel ja loomisel on eelkõige vajalik arvestada uussisserändajate tegelike vajadustega ning parandada teenuste ja informatsiooni kättesaadavust (sh silmast-silma suhtluse võimalusi). Koondatud materjalile toetudes kirjeldame aruandes kontseptsiooni, mille põhjal luua tulevikus uusi teenuseid või arendada olemasolevaid. Kontseptsioon on visualiseeritud ka mudelina (Joonis 8). Peale kontseptsiooni kirjelduse on aruande lisas 3 juhend asutustele ning organisatsioonidele, mida võtta arvesse uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamisel ning jätkusuutlikul, kliendisõbralikul ja kuluefektiivsel pakkumisel. 6 Mõisted Sisserändaja ehk immigrant on Eestisse saabunud välismaalane, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli seostatakse immigrante parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ja inimõigused ei ole kodumaal ohus (www.pagulasabi.ee). Kui osades riikides loetakse immigrantideks neid kodanikke, kes on välismaal sündinud, siis Euroopas peetakse tavaliselt immigrantideks riigis elavaid välisriikide kodanikke (OECD). Uussisserändaja on käesolevas tähenduses vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige, kes on omandanud või kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel (Kohanemisprogramm, paragrahv 2). Lõimumine ehk integratsioon on ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku sidususe suurenemine. Lõimumisprotsessi iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemine, mis panustavad ühiskonna arengusse koostöö ja vastastikuse avatuse kaudu. Selle tulemusel vähenevad ühiskonnaliikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud erinevused ühiskonnaelus osalemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust (Lõimuv Eesti 2020). Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Protsessi iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitab uues keskkonnas toimida nii igapäevaelu puudutavas sfääris (elukoha leidmine, kooli- ja lasteaiakohad, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõppe võimalused jne), riigisfääris (ühiskonna korraldus, seadusandlus, riigi toimimispõhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka kultuurilises sfääris (esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest, kultuurilistest tavadest, esmatasandi keeleõpe jne). Varjupaigataotleja on sisserändaja, kes taotleb välisriigis kaitset ja varjupaika seoses tema tagakiusamisega poliitilistel, usulistel, rassilistel, rahvuslikel vms põhjustel. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus), mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust (VRKS, paragrahv 3). Elamisluba – tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat (välismaalaste seadus). Pikaajalise elamisloa saamise tingimused on määratletud Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/. Teenus on toode, mis ei ole otseselt seotud tootmise, kaevanduse või põllumajandusega (OECD). Teenus on immateriaalne kaup, mille osutamine eeldab interaktsiooni pakkuja ja saaja vahel ning 7 mille käigus ei muutu kauba omandisuhe. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand (Tartu Ülikool). Avalik teenus - üldisemalt avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. Seega võib avalik teenus olla nii maksude kogumine, personaalne isikuteenus nagu sotsiaalnõustamine või lapsehoid või mõni järelevalvetoiming (Avalike teenuste korraldamise roheline raamat, 2012)1. Üldteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused, mille pakkumisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Üldpopulatsioonile suunatud teenused. Üleminekuteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused sisserändajatele, mis aitavad sisserändajatel kiirendada üleminekut üldteenustele, mis ei ole kas sisserändajatele üldiselt või mõnele kindlale sisserändajate grupile kohandatud. Metateenused – käesoleva aruande käsitluses võimestavad teenused teenuseosutajatele, eesmärgiga kaudselt parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti sisserändajate sihtrühma seas. Baasteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid; koheselt riiki sisenemise järgselt pakutavad teenused, mis aitavad uues keskkonnas toime tulla, tagada esmaste vajaduste katmise või ligipääsu vajalikele teistele teenustele. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 8 Sissejuhatus Eestisse elama asuvate sisserändajate arv ja osakaal ühiskonnas on viimastel aastatel kasvanud. 2015. aastal ületas sisserändajate arv esmakordselt väljarändajate arvu (Tammur et al 20162). Eelmisel aastal rändas Eestisse sisse 15 413 ja välja 13 003 inimest. Siiski on sisserändajate seas umbes pooled Eesti kodanikud, kes Eestisse naasevad3. Selleks, et Eestisse elama asunud inimesed kohaneksid meie ühiskonnaga, on üheks võimaluseks toetada neid inimesi mitmesuguste tegevuste ja teenustega. Teenuseid vajavate inimeste hulga suurenedes on järjest olulisemaks muutunud sisserändajatele pakutavate teenuste arendamine ja uute vajaduspõhiste teenuste loomine. Teadaolevalt pole praegu Eestis selliste teenuste arendamisel ja loomisel olnud ühtset kontseptsiooni, mis on viinud olukorrani, kus eri organisatsioonid tegutsevad pigem sõltumatult ning teenused, mida pakutakse, on kohati madala kvaliteediga, ei ole üksteisega seotud ega vasta sisserändajate vajadustele. Uuringu eesmärk on uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise kontseptsiooni (metoodika) väljatöötamine ja esmane testimine juhtumianalüüside kaudu. Aruande esimene osa keskendub kontseptsiooni ja metoodiliste juhiste kirjeldamisele, teises osas kirjeldatakse juhtumianalüüse ja testitakse loodud metoodika rakendatavust. Integreerumine Eesti ühiskonda Tööealise elanikkonna osakaal on Eestis langustrendis, seega on tekkimas tööjõupuudus, mis järgnevatel aastatel tõenäoliselt üha süveneb. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuprognoosi järgi vajatakse Eestis 10 aasta jooksul umbes 22 500 tippspetsialisti (peale selle veel muud positsioonid) ja kuigi suurema osa sellest vajadusest suudab täita kohalik tööjõud, on vajalik kaasata ka välismaiseid tippspetsialiste (MKM, 2015a). Peale selle on viimastel aastatel pidevalt kasvanud õpiränne. Eesti on seni olnud väikseima rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa Liidu liikmesriik, kuid surve rahvusvahelise kaitse pakkumise vallas kasvab. Kuna uussisserändajate hulk on suurenemas, siis on oluline, et riik tegeleks aktiivselt neile Eesti kohta teadmiste ja oskuste jagamisega, mis võimaldaks osalemist igapäevaelus ja soodustaks integreerumist Eesti ühiskonda (Siseministeerium, 2014). Edukas integratsiooniprotsess on võimalik vaid siis, kui arvestatakse sisserändajate vajaduste ja Eesti elanike hoiakutega (Ubakivi-Hadachi 2015). Paraku on uuringutest välja tulnud, et sisserändajad tunnetavad pigem seda, et nad on riigile koormaks, mitte oodatud Eesti ühiskonda rikastama. Edukaks integratsiooniprotsessiks on oluline, et sisserändajatel oleks ligipääs vajalikele avalikele vms teenustele. Sisserändajatele mõeldud teenuste kohta on viimastel aastatel tehtud mitmeid uuringuid. Näiteks 2014. aastal Balti Uuringute Instituudi korraldatud uuringus „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“ on välja toodud, et peamised probleemid avalike teenuste kasutamisel on 2 Tammur, A., Äär, H., Mere, K. Rahvastik. Eesti statistika aastaraamat 2016. Tallinn: Statistikaamet 3 https://www.stat.ee/277525 9 informatsiooni killustatus, vajaliku informatsiooni puudumine võõrkeeltes ning ebakindlus erasektori pakutavate teenuste kvaliteedi puhul. Selgelt tuli välja, et vaja oleks ühtset infopunkti. Samuti ilmnes, et kohanemist soodustavate teenuste osutamine ei ole lähtuvalt uussisserändajate tegelikest vajadustest alati läbi mõeldud. Praxise ja Balti Uuringute Instituudi poolt 2013. aastal koostatud „Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruandes“ soovitati arendada teenuse kvaliteeti, eelkõige selle kättesaadavust, ametnike ettevalmistust eri juhtumitega toime tulla ja ametnike keeleoskuse parandamist. Peale selle on Siseministeeriumi andmetel kohaliku tasandi kohtumistel uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonidega eeltoodule veel välja toodud, et Eesti eri piirkondades esinevad teenuste pakkumisel probleemid ning vähene võimekus kitsaskohtadega tegeleda, peale ametnike keeleõppe on oluline ka professionaalne teeninduskultuur, mis arvestab muuhulgas kultuurilise eripäraga. Vajalik on eesti keele õppe parem korraldamine ja kvaliteedi kontrollimine. Samuti on tähtis kaasata uussisserändajad vabatahtlikku tegevusse, et seeläbi soodustada nende aktiivset osalemist ühiskonnas. Uussisserändajate vajadustest lähtuv mudel Uussisserändajate vajadusi uues sihtriigis on uuritud eri distsipliinides, võrdlemisi sageli psühholoogilise ja kultuurilise kohandumise võtmes (Berry 1997; Kim 2001). Berry ja Kim analüüsivad inimese personaalse kohanemise mehhanisme ja probleeme, kuid jätavad tähelepanuta kohandumist kujundavad ühiskondlikud struktuurid ning päritolu- ja sihtriigi erineva elukorralduse. Peale individuaalsete vajaduste on mudeli loomisel soovitatav arvestada sotsiaalset konteksti ja ühiskonda laiemalt. Penninx (2003) toob välja, et inimene ei pea kohanema mitte ainult uue kogukonnaga, mis eeldab keelebarjääride ületamist ja kultuurilist kohanemist, vaid ka uue riigi institutsionaalse elukorraldusega. Sellest lähtudes pole üksiku inimese puhul niivõrd olulised kergestimõõdetavad valdkonnad, nagu elu- ja töökoht, haridus, sotsiaalne ja kultuuriline taust, vaid sarnase taustaga sisserändajate eeldused oma päritoluriigi elukorralduse normaalsuse kohta (ühiselu regulatsioonid, haridussüsteem, tööturg, seadused, täidesaatva võimu praktika, kirjutamata reeglid jms), millest lähtuvalt nad hindavad sihtriigis elamise kogemust. Võimalused ja piirid, kuidas sisserändajad ja kohalikud inimesed integreeruvad, sõltuvad seega nii individuaalsetest, grupi kui ka institutsionaalsetest eeldustest. Sellest seisukohast pole olulised mitte iga üksiku sisserändaja vajadused ja ootused (mis võivad ka sarnase taustaga sisserännanuil olla väga erinevad), vaid vastuolud vajadustes ja ootustes sihtriigi elukorraldusele. Nendest käsitlustest lähtudes on sisserännanul vaja n-ö adapterit. Kui sisserännanu hindab kohapealseid olusid oma päritoluriigi järgi, siis sihtriik lähtub oma loogikast. Nii on riigid, mis on lähtunud poliitika kujundamisel traditsioonilisest rahvusriigi käsitlusest, loonud sageli kontrolliva ja reaktiivse süsteemi, mis on pigem tootnud võõrandumist kui toetanud integratsiooni. 10 Päritoluriik Sihtriik Integratsioon: tööalane, hariduslik, Integratsioonitugi avalike teenuste näol Integratsioon: taristuline, sotsiaalne, kultuuriline tööalane, hariduslik, taristuline, sotsiaalne, kultuuriline Sotsiaalsed võrgustikud Joonis 1. Uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste roll (Penninx 2003, 2007; Ray 2003; kohandatud, autorite joonis) Penninx (2007) rõhutab, et poliitikakujundamine ja rakendamine (policy mõistes) käivad oma kindlat rada, mis ei pruugi liikuda paralleelselt integratsiooniprotsessidega. Näiteks kui integratsioon on aeglane protsess, siis poliitikalt oodatakse kiiret tulemust. Bürokraatlik juhtimine tegeleb rohkem integratsioonipoliitika ühtlustamisega naaberriikide ja teiste organisatsioonide vahel kui sisserändajate tegelike probleemide lahendamisega. Oluliseks probleemiks on ka sisserändajate sisemine variatiivsus – neile ei sobi ühesugused lahendused. See esitab poliitikale väljakutse – hierarhiline ja arvukate tehniliste eelduste järgi süstematiseeritud poliitika mõjub sisserändajaile pigem võõrastust tekitavalt. Seetõttu eeldab sisuline integratsioonipoliitika vabadust langetada vajaduspõhiseid otsuseid. Mitmed sisserändajatele mõeldud programmid on oma olemuselt ühetaolised (Liebig 2007). Uuringutes on leitud, et sisserändajatele osutatavad teenused oleksid sisserändajaile ja riigile suurema kasuteguriga, kui suunata need sihtrühmale nende vajadustest lähtudes. See kehtib olenemata sellest, kas tegemist on materiaalsete (sissetuleku leidmine, keeleõpe jne) või mittemateriaalsete vajadustega (nt kuuluvusvajadus) (Collet ja Petrovic 2014; Bertelsen 2015). Joonis 2. Maslow’ vajaduste hierarhiale tuginev mudel 11 Uuringus lähtutakse mitmest baasteooriast, et luua mudelit, mis arvestaks teaduskirjanduses toodud aspektide, teadaolevate praktiliste juhtumite ning Eestis eelnevalt tehtud uuringute tulemustega. Ühelt poolt on kontseptsiooni aluseks vajadustel põhinev skeem. Maslow’ vajaduste hierarhia klassikaline mudel aitab ilmestada ideed, et inimestel on mitmesuguseid vajadusi, mille olulisus eri hetkedel võib olla erinev: põhivajadused, vajadus turvalisuse, kuuluvuse, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Sealjuures peavad enne kõrgema tasandi vajaduste rahuldamist olema rahuldatud madalama taseme vajadused (Maslow 1943). Sisserändajate vajadused on pidevas muutumises – riiki saabudes on tarvis abi suhtlusel ametiasutustega ja eluaseme leidmisel, hiljem näiteks karjäärinõustamist, tööturuteenuseid jne. Seega peaks teenuste pakkumise süsteem olema paindlik (Noorani 2015). Oluline on kaardistada, milliste vajadustega tegelemine on sisserändajate jaoks kõige olulisem, kas on olemas sobivad sisserändajatele mõeldud teenused ning milliste vajaduste jaoks piisab ligipääsust üldteenustele (Collet ja Petrovic 2014). Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus on välja toodud, et osutatavate teenuste miinimumnõuded on kehtestamata ning seetõttu on teenuste korraldamine ja kvaliteet ebaühtlased, samuti on ebamäärased teenuste osutamise mõjuindikaatorid. Nendest probleemidest ja ideedest juhindudes koostatakse praeguses uuringus teenuste arendamise metoodika, mida testitakse ja millele lisatakse soovitused metoodika rakendamiseks. Teenuste arendamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse varasematest uuringutest ja sihtrühma ehk uussisserändajate vajadustest. On teada, et Eestisse sisse rännanud (vähem kui viis aastat legaalselt Eestis elanud) inimestele pakutavad teenused ei ole enamjaolt olnud vajaduspõhised. Seetõttu on vaja luua ühtne kontseptsioon, mida teenuseosutajad saaksid rakendada. Sealjuures peaks loodav metoodika ja selle põhjal arendatavad teenused olema testitavad kolme näitaja puhul: tõhusus, efektiivsus ja demokraatia (Riigikantselei 2014). Kontseptuaalsel lähenemisel on üheks võimaluseks arvestada teiste riikide head tava, Eesti olusid, ekspertarvamusi ja sihtrühma enda arvamusi. Selles uuringus on lähtutud ideest, et koondades dokumendid, teaduskirjanduse ja analüüsides neid koos eri valdkondade ekspertidega (põhivaldkonnad, mis peaksid potentsiaalselt olema olulised iga uussisserändaja jaoks), on võimalik luua kontseptsioon, mille saab tulevikus aluseks võtta uussisserännanutele teenuste väljatöötamisel. 12 Metoodika Tulenevalt sissejuhatuses väljatoodud kitsaskohtadest, olid uussisserändajatele mõeldud kohanemist toetavate teenuste arendamise metoodika väljatöötamise alameesmärgid järgmised: 1) luua ülevaade uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamisvajadusest ja -võimalustest Eestis; 2) koostada teenuste arendamisettepanekud ja arendusmetoodika, arvestades a. teenuste pakkumise ja arendamise praktilist vajadust; b. teenuste osutamise ja arendamise võimalikku mõju uussisserändajatele (sh kas osutatavad teenused on efektiivsed, toetavad uussisserändajate kohanemist, soodustavad ühiskondlikku aktiivsust ja toetavad sotsiaalset lävimist, on lihtsasti kättesaadavad ning kasutatavad); c. teenuste osutamise ja arendamise eelarvepiiranguid; d. teenuste osutamise ja arendamise pädevuspiiranguid; 3) Luua teenuste arendamise tulemuste hindamise metoodika. Loodav kontseptsioon võimaldab tulevikus nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioonidel saada ülevaate, kuidas ja milliseid uussisserändajatele mõeldud teenuseid tuleks arendada, millised on võimalused seda teha ning kuidas hinnata arendamise tulemusi. Teenuste arendamise kontseptsiooni (metoodika) loomisel on arvestatud järgmisi põhimõtteid: 1) teenused on uussisserändajatele kättesaadavad, lihtsasti mõistetavad ja arusaadavad, kvaliteetsed ja läbipaistvad, olemata koormavad ning toetavad uussisserändajate kohanemist; 2) arendatud teenuste osutajate seisukohast on teenuste osutamine tõhus, kuluefektiivne, turvaline ja jätkusuutlik, sh võttes arvesse Euroopa Liidu vahendite ühekordset võimestavat mõju ning teenustosutajate praegust ja tulevast võimekust; 3) teenused ja nende mõju on ühtsete ja selgete tulemusnäitajate alusel mõõdetavad ja hinnatavad. Uuringu protsessi kirjeldus koos väljunditega: 1. Tehti kvalitatiivne analüüs. Analüüsi kaasatavad teenuste valdkonnad olid järgmised: a. informatsiooni jagamist puudutavad teenused, b. elamislubade taotlemise protsess, c. eesti keele õppe korraldamine, d. mitmekeelse teenindusvõimekuse arendamine, e. kohanemist toetavad teenused. 2. Valmis uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamisvõimaluste ja -vajaduste raamistik ning kontseptsiooni kirjeldus koos praktilise juhendmaterjaliga – ARUANNE I. 13 3. Uuringu teises osas korraldatakse juhtumianalüüsid vähemalt kolme teenuse kohta koostöös teenuseosutajatega (kava lepitakse kokku tellijaga), mille põhjal koostatakse aruanne, milles sõnastatakse rakendussoovitused – ARUANNE II. 4. Korraldatakse uuringu eelseminar ja lõpuseminar, vastavalt aruande I ja aruande II põhjal. Meetodid Uuringus rakendati viit uurimismeetodit: dokumendianalüüsi, teaduskirjanduse analüüsi, ekspertide kogu hinnanguid, teenuste juhtumianalüüsi ja intervjuusid. Tegemist on kvalitatiivsete meetodite kogumiga, mis täiendavad üksteist. 1. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüs tehti eesmärgiga kaardistada uussisserändajatele mõeldud teenused, nende osutamisega seotud probleemid, vajalik arendamisvajadus ja arendamisega seotud piirangud. Dokumendianalüüsis pöörati tähelepanu: - varasematele uuringutele, mis kirjeldavad sisserändajatele mõeldud teenuseid, teenuste osutamist ja sellega seotud probleeme, ning käsitleti kolme välisriigi (Taani, Sloveenia ja Kanada) kogemusi sisserändajatele teenuste pakkumisel. - Taani kogemustele, mida analüüsiti seetõttu, et Taani on liikunud ja liigub jätkuvalt märkimisväärne hulk immigrante (Eurostati andmebaas) ning riik läks hiljuti üle tsentraliseeritud integratsioonipoliitikalt detsentraliseeritule (Collett ja Petrovic 2014). - Sloveenia kogemustele, mis on Eestile huvitavad, sest Sloveenia on Eestile sarnane nii rahvaarvu suuruselt kui ka majandusarengult. - Kanada süsteemile, kust võib kasulikke ideid, kuna Kanadal on pikaajaline ja ulatuslik kogemus erinevate sisserännanutega tegelemisel ja nende ühiskonda integreerimisel, sh terviseteenuste pakkumisel eri rahvustele. Kõigi väljapakutud riikide puhul vaadeldi lisaks eelmainitud teenuste kategooriatele ka arstiabi ja tervisega seotud teenuseid ning tööle saamist soodustavaid teenuseid, sest 1) need on enim uuritud teemad selle valdkonna akadeemilises kirjanduses ja 2) puudutavad laiemalt ka teisi valdkondi, sh informatsiooni kättesaadavust, mitmekeelset teenindusvõimekust ja uussisserändajate kohanemist. 2. Teaduskirjanduse analüüs Lisaks dokumendianalüüsile tehti sisserändajate vajadusi ning probleeme ja teenuste pakkumist puudutava teaduskirjanduse analüüs. Selleks koostati esimesel koosolekul koos ekspertidega ja varasema uuringu meeskonnale teadaoleva kirjanduse põhjal märksõnade kogum, mida rakendati vastava teaduskirjanduse leidmiseks teadusinfosüsteemidest (nt Google Scholar, Web of Science, ESTER jm). Otsingutel kasutati lumepalli meetodit (nn snowballing). Lumepalli meetodit on hinnatud üheks efektiivsemaks viisiks vajaliku spetsiifilise materjali koondamisel (Greenhalgh ja Peacock 2005). 14 Meetodiga on võimalik uute otsingusõnade tekkimise leida olulist valdkonda puudutavat teaduskirjandust. Igast artiklist saadakse uusi märksõnu ja viiteid, mida rakendada edasisel otsingul. 3. Ekspertide hinnangud Üheks viisiks uute meetodite ja kontseptsioonide loomisel on rakendada ekspertide hinnanguid, mis on teaduses levinud meetod keerukate uurimisküsimuste lahendamiseks. Ekspertide hinnanguid on võimalik koguda nii individuaalselt (nt Delfi meetodil igalt eksperdilt eraldi) või ekspertrühma aruteluna. Viimane on sobiv just eri valdkondade ekspertidest koosneva rühma konsensuse leidmiseks. Uuringu esimeses pooles (aruanne I) kohtus ekspertkogu kolmel korral, kus arutati teenuste arendamise ja loomise kontseptsiooni. Lisaks paluti ekspertidelt kirjalikult individuaalset tagasisidet. Ekspertkogusse kuulusid eri valdkondade esindajad: sisserändajatele teenuseosutajad, erasektori esindaja, kohaliku omavalitsuse töötaja, ülikooli esindaja, keele ja kultuuri valdkonna esindaja, psühholoogia, geograafia, politoloogia ja majandusteaduste esindaja ning üks uussisserännanu. 4. Teenuste juhtumianalüüs Juhtumiuuring tehakse uuringu teises pooles (aruanne II). Juhtumiuuring on meetodina laiem mõiste, mis hõlmab endas omakorda erinevaid andmekogumise meetodeid. Kolme juhtumiuuringu valikul on aluseks teenuste valdkonnad, mispuhul valitakse teenused kolmest kõige olulisemast teenusevaldkonnast. Juhtumiuuringute eesmärk on kontrollida väljatöötatud metoodika funktsionaalsust eri teenuste puhul. Teenuste juhtumianalüüsid tehakse kolme valdkonna teenuse kohta. Teenused valitakse kokkuleppel tellijaga. Juhtumianalüüside eesmärk on kontrollida väljatöötatud kontseptsiooni paikapidavust ja tuvastada kitsaskohad. Selle põhjal koostatakse soovitused, kuidas mudeli mudelit tulevikus rakendada. Juhtumianalüüside esimene samm on teenuste valik. Teenuste kohta koostatakse praegu Eestis pakutavate teenuse nimekiri – kokkuleppel tellijaga ja varasema kontseptsiooni loomise protsessi käigus. Kõige olulisemate valdkondade seast valitakse esialgu 10 ja siis 3 konkreetset teenust, mida Eestis uuringu ajal uussisserändajatele pakutakse. Teenuste valikul võetakse aluseks varasematest analüüsidest selgunud probleemsemad teenused, et näha kontseptsiooni rakendamise käigus paremini ette tulevikus teenuste loomisel tekkida võivaid probleeme. Dokumendianalüüsist ja intervjuudest saadakse teenuste analüüsiks osaline alusteave (teenuste loetelu, mille seast valida teenused, mida analüüsida). Tegemist on kvalitatiivse ja kvantitatiivse kombineeritud analüüsiga (tingimusel, et kvantitatiivsed andmed on kättesaadavad). Teenuste analüüsi käigus päritakse teenuseosutajatelt lisainfot. Vajaduse korral kohtutakse teenuseosutaja ja/või mõne teenuse saajaga. Ühe osana analüüsist testitakse kolme teenuse osutamist, mille kohta kirjutatakse kogemuse kirjeldus. 15 5. Intervjuud uussisserännanutega Intervjuudel kasutati poolstruktureeritud intervjuu meetodit, milles kombineeriti kognitiivse intervjuu tehnikaid (Willis 1994, White 2014, Willis 2015), et teenuste ja vajaduste puhul paremini välja selgitada inimeste kogemusi ja hinnanguid. Intervjuude kava on kirjeldatud lisas 2. Intervjuud tehti kokku nelja uussisserännanuga Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest (Ukrainast, USAst). Intervjuudele kutsuti inimesi mugavusvalimi alusel (nt levitades infot Tartu Ülikoolis suuliselt ning intervjuude kutseid pagulasorganisatsiooni ja nõustamiskeskuste seas). Kuigi valimisse sattunud intervjueerituil olid Eestiga seoses erinevad eluplaanid, iseloomustas neid siiski võrdlemisi hea sotsiaal-majanduslik toimetulek ja isiklik aktiivsus. Ka keeleliselt (räägivad hästi kas vene või inglise keelt) on neil võrdlemisi lihtne oma põhivajadusi Eestis rahuldada. Võib eeldada, et halvema sotsiaal- majandusliku toimetulekuga inimeste vajadused erinevad parema sotsiaal-majandusliku toimetulekuga inimeste omadest. Seda on analüüsis arvesse võetud. Peale selle tehakse aruande täiendamise protsessis vajaduse korral mudeli sobivuse hindamiseks lisaintervjuud teenuse pakkujate seas (uuringu teises pooles). 16 Analüüsi tulemused Kirjanduse analüüs: ülevaade sisserände statistikast ja uussisserändajatele osutatavatest teenustest Sisseränne Eestisse on viimastel aastatel järjest kasvanud. Statistikaameti andmetel rändas 2015. aastal Eestisse 15 413 inimest, kuid seejuures on oluline märkida, et 52% sisserändajatest olid Eesti kodanikud ehk märkimisväärne osa välisrändest on seotud Eesti kodanike edasi-tagasi liikumisega. Sisserändajatest 21% olid EL kodanikud ja 27% kolmandate riikide kodanikud (Statistikaamet, 2016). Põhjustest (tähtajaliste elamislubade andmise järgi), miks Eestisse tullakse, olid kuni 2014. aastani kõige levinumaks perega seotud asjaolud. 2015. aastal ületas tööränne esmakordselt pererännet. Kolmandal kohal on õpiränne, mille osakaal kogu sisserändes on järk-järgult kasvanud (Joonis 3). Joonis 3. Tähtajalised elamisload rändeliikide lõikes 2010–2015, osakaal kogu elamislubade hulgast. Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti statistika Kuivõrd Eestisse saabumise põhjused on erinevad, võib eeldada, et ka vajatavad teenused erinevad saabumise põhjuse järgi. Statistikaameti järgi saabus aastatel 2010–2015 kõige rohkem inimesi Eestisse (arvestades ainult ELi riike) Soomest (7708), järgnesid Suurbritannia (1318), Iirimaa (495), Rootsi (444) ning Saksamaa (436). Kolmandate riikide kodanikest saabus Eestisse ajavahemikul 2010– 2015 kõige enam Venemaa kodanikke (7454), järgnesid Ukraina (5215), määratlemata 17 kodakondsusega inimesed (4070) ja Ameerika Ühendriikide kodanikud (1105). Tegemist oli tähtajaliste elamislubadega.4 Sisserändajatele osutatavad teenused Enne teenuste kirjeldamist on oluline selgitada mõisteid, nagu sisserändaja ja avalikud teenused. Integratsiooni monitooringutes peetakse uussisserändajaks inimest (sh välismaalt tulnud võõrtöölisi ja nende perekonnaliikmeid, varjupaigataotlejaid või pagulasi), kes on Eestisse tulnud pärast 1991. aastat. Sellise jaotuse eesmärk on eristada sisserändajaid, kes on tulnud pärast Eesti taasiseseisvumist neist, kes rändasid Eestisse Nõukogude Liidu ajal. See aspekt eristab Eestis kasutusel olevat käsitlust rahvusvaheliselt levinud uussisserändajate käsitlusest (Ubakivi-Hadachi 2015). Lähtuvalt ÜRO jaotusest, võib sisserändajad jagada nelja kategooriasse:  pikaajalised sisserändajad;  lühiajalised sisserändajad;  residendid, kes saabuvad (või lahkuvad) pärast välismaal töötamist;  nomaadid. Lühiajaline sisserändaja on inimene, kes liigub sihtriiki vähemalt 3–12 kuuks. Välja arvatud juhul, kui liikumise põhjuseks on rekreatsioon, puhkus, sõprade ja sugulaste külastamine, äritegevus, ravi või religioosne palverännak. Pikaajaline sisserändaja on inimene, kes saabub sihtriiki vähemalt 12 kuuks, nii et sihtriigist saab uus koduriik (Glossary of statistical terms 2003). Pikaajaline sisserändaja ja pikaajaline elanik on siiski eri mõisted. Pikaajaline elanik on riigis elanud kauem kui viis aastat ning talle on antud pikaajaline elamisluba (Ubakivi-Hadachi 2015). Euroopa Liidus jaotatakse sisserändajad ELi kodanikeks ja kolmandate riikide kodanikeks ja neile kehtivad erinevad seadused. Kolmandate riikide kodanikud on kõikide nende riikide kodanikud, kes ei ole ELi, Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide ega Šveitsi konföderatsiooni kodanikud (Kriger ja Tammaru 2011). Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasnevate kohustuste täitmisele või põhiõiguste- ja vabaduste ning huvide kaitsele (ATKRR, 2013). Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus (ATKRR) defineeritakse avalik teenus järgmiselt: avalik teenus on teenus, mida riik või kohalik omavalitsus osutab inimese tahtel tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks. E-teenus on internetikeskkond, kus kasutaja tuvastatakse, pakutakse talle teenuseid ja võimalusi teha toiminguid elektroonses keskkonnas, näiteks vaadata ja edastada andmeid (Simson 2014). Eestis osutavad sisserändajatele teenuseid nii avalik kui ka erasektor, mitmeid teenuseid osutab ka kolmas sektor. Osutatavad teenused võib jagada järgmistesse valdkondadesse:  kohanemisprogramm (nt koolitused toetamaks uussisserändajate kohanemisprotsessi),  sotsiaalne tegevus (nt tugiteenused, Eesti tutvustamine), 4 Hiljutised andmed on leitavad ka siin: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne/2015_pro fiilide_uuringu_lopparuanne.pdf 18  keeleõpe (nt eesti keele kursused, veebipõhised kursused),  haridus (nt võõrkeelsed lasteaiad ja võõrkeelsed koolid),  infokultuur (nt Eesti tutvustamine, sh elamis-, töötamis- ja õppimisvõimalused),  info jagamine ja asjaajamine (nt elamis- ja töötamislubade taotlemine),  asjaajamine (nt tugiteenused, sh elamis- ja töötamislubade taotlemine),  töötamine ja ettevõtlus (nt Eesti tutvustamine kui töörände sihtriiki),  õigusalane nõustamine. Osutatavad teenused täidavad sisserändajate põhivajadusi, vajadust turvalisuse, kuuluvuse, tunnustatuse ja eneseteostuse järele. Põhjalikum ülevaade teenustest on esitatud lisas nr 1. Teenuste osutamisega seotud teoreetiline raamistik Üldiselt kehtib põhimõte, et avalike teenuste osutamine tuleb korraldada kvaliteetselt. See hõlmab (ATKRR, 2013):  teenuse kohta teabe avalikustamist ja inimese teavitamist teenustest (kasutajate teadlikkus),  teenuse osutamise vorme (kanalid),  teenuse kasutajamugavust ja kättesaadavust. Oluline on, et informatsiooni jagamisel ning veebilehtede ja teenuste arendamisel lähtutakse eelkõige selle kasutaja vaatepunktist, mitte teenuseosutaja asutuse omast (Simson 2014). Edukaks teenuste osutamiseks on tarvis avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd. Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus on välja toodud, et probleemide lahendamisel on oluline kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi. Siiski ei pea IKT kasutamine olema ainus eesmärk, vaid teenuste osutamise üks võimalik kanal. E-teenuste disainimise käsiraamatus5 on välja toodud, et hea e-teenuse arendamise tulemusel kasvab organisatsioonide ja protsesside efektiivsus. Tähtis on, et e-teenus oleks võimalikult automaatne ja inimteguri roll võimalikult väike. Samuti peab olema e-teenust lihtne kasutada, sh kasutajal peab olema kontroll e- teenuse kasutamise üle ning spetsialistidele ja tavakasutajatele tuleb luua nende vajadustele vastavad lahendused. E-teenus peaks olema kõikidel seadmetel turvaliselt kasutatav. Üldiselt on leitud, et e-teenuste kasutamisel on olemas ajasääst, kuid see on suurim neil juhtudel, kui infosüsteemid on põhjalikult lõimitud ning kasutaja ei pea enam külastama avaliku teenuse tarbimiseks mitmesuguseid haldusasutusi ja organisatsioone (Simson 2014). Eestis toimub välistalentide meelitamine ja teenuste osutamine praegu tööjaotuse mudeli järgi. See tähendab, et avalikul ja erasektoril on välja kujunenud (mitteametlikult) eri rollid, kuid nad täiendavad üksteist. Värbajad vastutavad sisserändaja kohanemise eest ning avaliku sektori ülesanne on luua üldine toetav süsteem. Selle mudeli probleemiks on teenuste osutamise killustatus, nende dubleerimine ning koostöö puudumine (Balti Uuringute Instituut 2014). Üheks teiseks võimalikuks mudeliks on võrgustikumudel, milles teenused on ühendatud äri-, akadeemilise, riigi- ja kolmanda sektori külge. Idee seisneb selles, et teenusesaajal on mitu 5 https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/E-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf 19 võimalikku „sisenemist” ning seega on vajadused eri punktides erinevad. Võrgustikumudelis loob sisserändaja endale teenusepaketi vastavalt oma vajadustele. Mudeli eelduseks on usaldus poolte vahel ning koostöölepete olemasolu. Kuivõrd vajadused on erinevad, pakuvad lahendusi mitmed huvirühmad. Eestis võiks võrgustikumudelit ühendada tööjaotuse mudeliga, mille probleem on praegu tervikpaketi pakkumine. Vaja oleks ühtset teenuste platvormi, mille kaudu oleks nt välistalentidel võimalik üles leida just need teenused, mis nende vajadustele vastavad (Balti Uuringute Instituut, 2014). Aruandes kirjeldatud väliskirjandusele tuginedes võib öelda, et sisserändajatele mõeldud teenused peavad olema võimalikult laialt kättesaadavad ning suunatud võimalikult laiale sisserändajate rühmale (Council of the European Union, 2004). Integratsiooniteenused peaksid olema ühest küljest mõeldud sisserändajatele, teisalt aga ka kohalikule elanikkonnale, et suurendada ühiskonna sidusust. Oluline on, et avalikele hüvedele ja teenustele oleks võrdne ligipääs nii sisserändajatel kui ka kohalikel elanikel (Joppke 2007). Teenuste pakkumisel sisserändajatele on kaks suuremat etappi: esiteks ühiskonna tutvustamine ja esialgne abi dokumentidega ning teiseks tööturule integreerumine, ligipääs üldisele tervishoiusüsteemile, eluasemeturule ja sotsiaalsetele teenustele. Need etapid peaksid käima paralleelselt, sest inimese edukas ühiskonda integreerimine eeldab võimalikult kiiret töö leidmist (Joppke 2007). Integratsiooniga seotud teenuste arendamisel on kaks peamist lähenemist (Joppke 2007): 1) riigi juhitud – üldiselt on need teenused keele- ja kultuuriprogrammid, mida on vähem või rohkem vaja kõigil sisserännanutel, et neid valmistada ette tööturule sisenemiseks; 2) erasektori osutatavad teenused – üldiselt peavad sisserändajad ise tasuma kasutatud teenuste eest. Siinkohal ei ole täpsustatud, kas teenuste eest tasuvad tööandjad. Põhilised teenuste osutamise eesmärgid ja teenuse saamise võimalused (Nash et al. 2006):  kättesaadavus – tasuta infoliinid, teenuseid osutavad asutused on avatud tööpäeviti, tasuta ja kasutajasõbralikud teenused (sh on mõeldud eri vanuserühmadele), tõlgete olemasolu;  tsentraalsus – sisserändajatel ligipääs paljudele teenustele, sh põhilistele, ühest kohast;  spetsialiseerumine – ühiskonnale vajalike teenuste osutamine, lähtudes soost ja sellest, millist etnilist rühma esindatakse;  asjakohasus – kultuuriliselt ja keeleliselt sobivad teenused, professionaalsed sotsiaalteenused ja kogukondade osutatavad teenused;  haridus – keeleõppega seotud teenused;  ohutus – mõeldud eelkõige naiste ja laste ohutust, sh informatsiooni koduvägivalla kohta;  praktilisus – rakendatavus sisserändaja seisukohast. Simich et al (2005) on sisserändajate teenuste arendamiseks pakkunud poliitikutele ning teenuseosutajatele välja mitmeid soovitusi. Oluline on asjakohane informatsioon, mida tuleb jagada enne saabumist ja pärast riiki sisenemist. Eriti oluline on informatsioon tervishoiusüsteemi, hariduse, tööturu ja sotsiaalteenuste kohta. Järgnevalt on tähtsal kohal põhivajaduste kaetus ning tööhõive barjääride ületamine. Kolmandaks on tähtis emotsionaalne tugi, mis on eriti oluline neile, kes tunnevad end tõrjutuna, on perekonnast eraldatud või kellel on perekondlikke probleeme. Näiteks keskendub veebileht http://settlement.org/ emotsionaalsele toele (võimaluste loetelu, 20 informatsioon, artiklid). Sisserändajatele mõeldud teenuste osutamisel on peamised probleemid vähene rahastus, kitsendatud volitused ja ebatõhus integratsioonipoliitika. Piiratud volitused tähendavad, et teenuseosutajatel ole võimalik teenindada sisserändajaid terviklikul viisil. Kui uussisserändaja vajadused ulatuvad kaugemale sellest, mida on võimalik rahuldada spetsiifiliste teenuste kaudu, siis suunatakse uussisserändaja üldpopulatsioonile mõeldud teenuste juurde (mainstream services). Probleem tekib siinkohal seepärast, et paljudel üldpopulatsiooni teenuseosutajatel pole vastavat kvalifikatsiooni (keeleoskus jms), et uussisserändajatega toime tulla. Ebatõhus integratsioonipoliitika väljendub koordineerimise puuduses, mis omakorda on kaasa toonud ebavõrdsuse teenuste saamisel, teravad suhted eri poolte vahel ja mitmete vähemuste nõrga esindatuse. Väliskirjanduse analüüsist selgus, et Saksamaa sisserändajatele osutatavate teenuste mudel põhineb viiel sambal: keeleõpe, haridus, kutsekvalifikatsioon, sotsiaalne nõustamine ja sotsiaalse integratsiooni edendamine üldiselt. Eriti oluline on keeleõpe, mille puhul on tähtis, et see oleks seotud võimalustega tööturul. Sisserändajate lastega tuleb tegeleda juba võimalikult varakult, et tagada neile keeleõpe. Kriitilise tähtsusega on sisserändajate ligipääs ettevõtlusele ja ajutistele tööhõive programmidele, et tagada sisserändaja integreerumine tööturule (Liebig 2007). Ka Rootsi sisserändajate teenuste pakkumise mudelis on olulisel kohal keeleõpe. Keelekursused peavad paljuski olema seotud tööturuga, tähtis on tööga seotud terminoloogia valdamine. Keelekursuste lõplik eesmärk on kindlustada sisserändaja valimisolek minna tööturule ning anda teadmine sisserändaja pädevusest. Siiski on OECD seda mudelit pisut kritiseerinud. Pikk kohanemisperiood (kaks aastat) vähendab võimalust leida endale töökoht. Keeleõpe üksi ei vii inimese integreerumiseni ühiskonda. Kõige olulisem oleks lühike keelekursus ja võimalikult varane tööturule siirdumine (Wiesbrock 2011). Keelekursuse pikkust on keeruline täpsustada, kuna inimeste tasemed on erinevad – alates täielikust kirjaoskamatustest kuni kõrgtasemeni. Siiski võib välja tuua, et 500 tundi kestval keeleõppekursusel ei olnud positiivset mõju tööle saamisele, sest kursustel osalemise tõttu jäi inimestele vähem aega tööd otsida (Liebig 2007). Kirjanduse analüüs: teenustega seotud probleemid Üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel Inimesed üldjuhul ei tea riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ega enda õigusi ja kohustusi. Samuti on ebaühtlased teadmised selle kohta, milliseid avalikke teenuseid pakuvad KOVid ja riik. Seega võib kujuneda olukord, kus teenus on küll olemas, kuid inimene ei oska seda kasutada või ei tea selle olemasolust. Sellega on seotud järgmised tegurid (ATKRR, 2013):  avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ja nõustamiskanalite kättesaadavus paiguti ebarahuldav;  infokanalites esineb vasturääkivusi, ei teata, milline asutus, millisel viisil avalikke teenuseid pakub;  dokumendiliikide ja -vormide paljusus takistab elektroonilist dokumendivahetust;  inimeste arvutioskus ja -kogemus on puudulik, seega on e-teenustele ligipääs piiratud; 21  inimesed on kohustatud esitama samu andmeid mitu korda eri asutustele;  inglis- ja venekeelsete tõlgete puudumine. Avalike teenuste kanalitega on seotud järgmised probleemid (ATKRR, 2013):  avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, need ei ole valitud ligipääsetavust arvestades;  asutuste lahtiolekuajad varieeruvad;  riiklike ja KOVide avalike teenuste eristamine on keeruline;  riigi ja KOVi asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise;  inimesed ei saa aru, mida elektroonilise teenuse all mõeldakse. Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega on seotud järgmised probleemid:  pabermaailmas kasutatud menetlusloogika viiakse infosüsteemidesse;  inimestele ei anta täpset ülevaadet teenuse osutamise käigust, vaheetappidest ega tähtajast;  tagasiside andmise võimalused inimeste kasutatud teenuste kohta on asutuste lõikes erinevad;  riigi- ja KOVi asutuste teenuseportaalid asuvad killustatult eri veebilehtedel. Nende probleemide tõttu võib avaliku teenuse osutamine olla aeglasem, raskesti mõistetavam, teenuse saajate jaoks kallim, aeganõudvam ja kättesaamatum. Informatsiooni jagamisega seotud probleemid Sisserändaja jaoks on esmalt oluline saada informatsiooni riigi ja seal pakutavate teenuste kohta nii enne kui ka vahetult pärast sihtriiki saabumist. Varasemates uuringutes on leitud, et Eestis esineb probleeme olulise informatsiooni kättesaadavusega. Sisserändajad leidsid arutelude käigus, et õigusaktide, regulatsioonide ja üldiste õiguste kohta on vähe vene- ja ingliskeelset informatsiooni. Samuti ei ole teenuste kohta piisavalt praktilist ingliskeelset infomatsiooni või on see aegunud ja paikneb killustatult, nt teenused, mida pakuvad Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Haigekassa, pangad, riigiportaal ning kohalikud omavalitsused. Informatsioon selliste teenuste (tervishoid, lasteaiakohad ja üldharidus, elukoha leidmine, transport ja e-teenused jne) kohta on oluline kõikidele sisserändajatele, sõltumata nende saabumise põhjustest (Praxis, IBS, 2013, Balti Uuringute Instituut, 2014). Lisaks avalike teenuste kohta käiva informatsiooni nappusele on probleeme info kättesaadavuse, ebapiisavuse või lünklikkusega ka muude kohanemist toetavate teenuste puhul. Ingliskeelse informatsiooni kättesaadavus on eriti oluline kahe rühma puhul (MKM, 2015a): 1) inimesed, kes on alles Eestisse saabunud ja vajavad kohanemiseks infot mitmesuguste teenuste kohta; 2) mobiilsed inimesed, kes ei jää küll Eestisse väga kauaks, kuid loovad siin lisandväärtust. 22 Näiteks lõid Tallinna Ülikool ja Integratsiooni Sihtasutus (nüüdne MISA) 2009. aastal Eestis sisserändajatele kohanemisprogrammi, kuid teadmine selle kohta oli väga vähene nii välismaalaste kui ka värbavate organisatsioonide esindajate seas. Balti Uuringute Instituudi (2014) uuringus osalenud välismaalastest polnud mitte ükski programmis osalenud. Infomatsiooni kättesaadavusega seotud probleemid ei ole murekohaks ainult Eestis. Simich et al. (2005) on samuti kirjeldanud, et peamine probleem teenuste kättesaadavusel on vähene teadmine, mis on tingitud keelelistest ja majanduslikest piirangutest, sotsiaalsest isolatsioonist, mitteadekvaatsest informatsioonist valitsuselt või teenuseosutajatelt ning levinud praktikast, kus sisserändaja jääb suhtlema peamiselt oma etnilise rühma liikmetega. Kriger ja Tammaru (2011) lisasid veel, et olukord, kus uusimmigrandid on isoleeritud informatsioonikanalitest või neile arusaadavast keeleruumist, soodustab moonutatud või valeinfo levimist. Elamisloa taotlemisega seotud probleemid Üks esmaseid teenuseid, millega sisserändaja kokku puutub, on elamis- ja tööloa taotlemine. Siseministeeriumi andmetel on kolmandate riikide kodanikel keeruline viisat või elamisluba taotleda, sest Eesti konsulaaresindustel on hõre võrgustik eriti Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas (Balti Uuringute Instituut, 2014). See muudab viisa või elamisloa taotlemise kulukaks ja ajamahukaks. Lahenduseks võiksid olla konsulaarmissioonid nendesse riikidesse, kust võiks oodata suuremat huvi Eestisse tulla, või elamislubade ja viisadega seotud tegevuse elektrooniliseks muutmine. Peale selle on Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ette heidetud teeninduse vähest kliendikesksust – ametnike keeleoskus on lünklik, PPA veebileht on üles ehitatud keeruliselt ja amet vastab kirjadele eesti keeles, informatsioon on keeruliselt esitatud ning pole kerge aru saada, milliseid dokumente on vaja ning millistel puhkudel neid esitama peab. Kuigi avalehel ja alamlehtedel on informatsioon inglise keeles, jõuab infootsija lõpuks ikkagi alamlehtedeni, mis on eestikeelsed. Samuti ei ole pärast taotluse esitamist võimalik jälgida, millises menetlusetapis esitaja taotlus on (Balti Uuringute Instituut, 2014). Siiski on hakatud nende probleemidega tegelema. Näiteks saab Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt juba jälgida elamisloa taotluse staatust.6 Haridusega seotud probleemid Järgnevalt kirjeldatakse haridusega seotud teenuste osutamisel kujunenud probleeme. Eesti keele õppega seotud probleeme kirjeldatakse allpool eraldi. Peamine probleem haridusteenuste osutamisel on raskendatud juurdepääs haridusele – nii alus-, põhi- ja keskharidusele kui ka kõrgharidusele ning sisserännanute rahulolematus haridussüsteemiga (Praxis, IBS, 2013). Kõrgkoolid peaksid tegelema välisüliõpilaste kohanemisvajadusega, kuid tegelikkuses ei tulda sellega toime. Tagatakse keeleõpe ja elukoht, kuid teadmised seadusandlusest, õigustest ja võimalustest jäävad edasi andmata (Kriger ja Tammaru 2011). Õiguslikult ei ole sisserändajate lastel probleeme üldharidussüsteemi sisenemisel, kuivõrd kõik lapsed on koolikohustuslikud (v.a diplomaatide lapsed) ja KOVid peavad tagama koolikohustuse täitmise võimaluse kõikidele lastele. Siiski on probleem sobiva hinnaga õppekohtade puudus ingliskeelsetes üldhariduskoolides ja lasteaedades. Nii Tallinnas kui ka Tartus on rahvusvahelise õppekava õppekohti 6 https://www.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/elamisloa-taotlus/ 23 suurendatud7, kuid soovijaid on endiselt rohkem kui kohti (Balti Uuringute Instituut, 2014). Rahvusvahelise alus- ja üldhariduse kättesaadavus on aga eeltingimuseks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Eestisse tulekuks (Konkurentsivõime kava, 2020). Keeleõppega seotud probleemid Uussisserändajate jaoks ei ole eesti keele õppimise võimalused piisavad. Samuti ei ole informatsioon keeleõppe võimaluste kohta kergesti kättesaadav (Praxis, IBS 2013; Balti Uuringute Instituut, 2014). Keeleoskus on tähtis, et igapäevaelu situatsioonidega toime tulla, töö leida, seal hakkama saada ning tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena (Kriger ja Tammaru 2011). Samas on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad leidnud, et eesti keele oskus ei ole selleks, et Eestis hakkama saada hädavajalik, kuivõrd nende igapäevane töökeskkond on peamiselt võõrkeelne. Siiski nendivad ka nemad, et eesti keele oskamine oleks kasulik (Balti Uuringute Instituut, 2014). Üldiselt on leitud, et eesti keele õppimine on liialt keeruliseks tehtud. Riigi ametlikel veebilehtedel puudub informatsioon keeleõppe (sh tasuta keeleõppe) võimaluste kohta ning keeleõppe pakkujad ei ole valmis informatsiooni jagama (Kriger ja Tammaru 2011). Keeleõppel on oluline ka inimese keeleline taust. Vene keele baasil on eesti keelt võimalik õppida (Kriger ja Tammaru 2011), kuid inglise keele baasil on kursusi vähe ja puudub kindlus, et erasektori osutatav teenus on kvaliteetne (Balti Uuringute Instituut, 2014). Peale selle on erasektori teenuse saamisel vajalik omafinantseering, mis on paljude jaoks riigis kohanemise ajal probleem (Kriger ja Tammaru 2011). Tööturuga seotud probleemid Uues riigis kohanemine on suures osas seotud sellega, kas suudetakse leida endale töökoht või mitte. Töö leidmine võib osutuda keeruliseks ning on paljuski seotud puuduliku keeleoskuse ja toetusrühma (sõbrad-tuttavad) puudumisega. Peamine probleem töö leidmisel ongi puudulik eesti keele oskus, mis mõjutab tööotsimist juba alguses: ei suudeta otsida eesti keeles vajalikku informatsiooni ega sellest aru saada. Ka koolitused ja ümberõppekursused (nt Töötukassa pakutavad) on valdavalt eestikeelsed (Kriger ja Tammaru 2011). Raskuseks on asjaolu, et mitmekesisust töökohal ei osata väärtustada ega selle eeliseid rakendada, samuti ei toetata muukeelsete elanike ettevõtlikkust. Kujuneb olukord, kus eesti keeles ei suudeta informatsiooni tööturu nõudmiste ja vajaduste kohta otsida ning inglise keeles see puudub või on raskesti leitav (Praxis, IBS 2013). Võõrtööliste kohanemine on Eestis jäetud vastuvõtvate ettevõtete kanda (Kriger ja Tammaru 2011). Väljaspool ettevõtet pakutavate teenuste hind on potentsiaalsete klientide hinnangul liiga kallis (MKM, 2015a). Kõrgelt kvalifitseeritud välisõppejõudude ja -teadlaste Eestisse tulekul on olnud takistuseks see, et palgad pole rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Vältima peaks põhjendamata keelenõuete ja muude piirangute kehtestamist teadustöötajate ametikohtade täitmise rahvusvaheliselt avatud konkurssidel (Konkurentsivõime kava, 2020). Samuti on oluline anda välisüliõpilastele võimalus Eestisse jääda. Varem oli välisüliõpilaste jaoks probleem see, et elamisluba lõppes samal ajal kui õpe, tingides olukorra, kus oli keeruline Eestis tööd leida. Siiski tuleb märkida, et probleemiga on tegeletud seoses välismaalaste seaduse muutmisega (Praxis, IBS, 2013). Kui õppimiseks antud 7 Selle probleemiga tegeletakse. Eesti 2017. aasta riigieelarvest eraldatakse vahendeid ka Euroopa Kooli laiendamiseks. (2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri) 24 elamisluba lõpeb, siis võib seda viimasel õppeaastal pooleks aastaks pikendada ja õppimiseks antud elamisloaga Eestis töötada eeldusel, et see ei takista õppetööd (Välismaalaste seadus § 170 lg 3, § 175). Samas takistab välistudengite osalemist tööturul ingliskeelse karjäärinõustamise ja tööpraktika ebapiisavus, tudengite napp eesti keele oskus ning Eesti tööandjate vähene huvi välistöötajate vastu (Praxis, IBS, 2013, Balti Uuringute Instituut, 2014). Muude teenustega seotud probleemid E-teenustega ollakse üldiselt rahul. Probleemiks on vaid see, et e-teenuste kohta võiks olla pikem selgitus, samuti on enamike e-teenuste kasutamiseks vajalik eesti keeles oskus (Balti Uuringute Instituut, 2014). Tervishoius puudub informatsioon selle kohta, millised perearstid suudavad patsiente vastu võtta ka mõnes muus keeles kui eesti keel. Samuti pole informatsiooni, mis selgitaks Eesti tervishoiusüsteemi toimimist tervikuna (Balti Uuringute Instituut, 2014). Uussisserändajatele on vaja kohanemiskoolitusi ja tugiisiku teenuseid ning seda mitte ainult kolmandate riikide kodanikele, vaid ka ELi kodanikele. Peale selle peab arvestama, et osa ettevõtluse, töö või õppimise tõttu Eestisse tulnud inimestest ei soovi Eestisse püsivalt elama tulla. Seega on neile vaja pakkuda vaid kohanemistuge, mitte rakendada integratsioonimeetmeid (Balti Uuringute Instituut, 2014). Kohanemine riigi väärtushinnangute ja käitumisnormidega on oluline suhtlusel nii kohalike elanike kui ka ametiasutustega, kuna kogemused näitavad, et ainult kohaliku keele oskusest ei piisa (Ubakivi-Hadachi, 2015). Riigi ja omavalitsuseprobleemid avalike teenuste osutamisel - Avalike teenuste osutamise, juhtimise, eesmärgistamise ja analüüsiga seotud probleemid Probleemiks on teenuste osutamise laiema vaate ja ministeeriumitevahelise koostöö puudumine. Avalike teenuse arendamisel ei ole n-ö omanikku ja tegevusplaanid on kooskõlastamata. Seetõttu on loodud ühetaolise sisuga või ühetaoliste andmete baasil eri registreid ning samal ajal viiakse ellu ühetaolisi või vastuolulisi projekte (ATKRR MKM, 2013). - Avalike teenuste osutamise nõuete ja põhimõtetega seotud probleemid Puudub ülevaade osutavate teenuste mahust, sisust ja kvaliteedist. Avalike teenuste osutamise miinimumnõuded on kehtestamata, seega on avalike teenuste osutamise kvaliteet ja kvantiteet ebaühtlased. Teenuste osutamise mõjuhindamise indikaatorid on ebamäärased. - Avalike teenuste kanalitega seotud probleemid Teenused kaovad maakondadest. Teenuste delegeerimise põhimõtted on ebamäärased ning asutuste asjaajamise ja infohalduse tugi ei ole efektiivne (ATKRR, 2013). See tähendab seda, et probleemide lahendamise asemel suunatakse inimene ühe ametniku juurest teise juurde (Kriger ja Tammaru 2011). 25 Kirjanduse analüüs: teenuste arendamisvõimalused ja lahendused Informatsioon Informatsiooni kättesaadavaks muutmine sisserännanutele ja eriti neile, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, eeldab nii riigiasutuste kui ka kohalike omavalitsuste panust. Kui informatsioon on paremini kättesaadav, muutub ka teenuste kättesaadavus oluliselt paremaks (Praxis, IBS, 2013). Uussisserändajate jaoks on oluline teha nende jaoks oluline informatsioon kättesaadavaks inglise ja vene keeles, muuta menetluse jälgimine elektrooniliseks ning tõhustada ametnike keeleõpet (Balti Uuringute Instituut, 2014). Inimestega suhtlemisel on oluline personaalsus, inimlik tugi ja riigisektori töötajate austav hoiak (Kriger ja Tammaru, 2011). Informatsiooni paremaks esitamiseks tuleb luua virtuaalne infokeskkond, kuhu on koondatud kogu vajalik teave Eestisse asumise kohta, või kontaktpunkt koos infotelefoni võimalusega (Balti Uuringute Instituut, 2014). Näiteks saab tuua veebikeskkonna www.workinestonia.com, mis on oma olemuselt nii tööriist värbajatele kui ka infoallikas potentsiaalsetele töötajatele (MKM, 2015a). Infoportaali loomisel võiks arvestada sisserändaja rändemotiive (töö-, pere-, õpi-, või kombineeritud migratsioon) ning suunata neid vastavalt sellele asjakohase informatsiooni juurde (Ubakivi-Hadachi 2015). Veebilehtede arendamisel välismaalastele peaks silmas pidama seda, et riigi kohta otsitakse eelkõige põhiinformatsiooni. Vaja on anda esmane ülevaade valdkonna olukorrast Eestis ja sellest, kuidas tegutseda ja kelle poole vajaduse korral pöörduda. Veebilehtede sisu peaks olema täielikult kättesaadav eesti ja vene keeles, välismaalastele mõeldud spetsiifiline informatsioon inglise keeles. Tähtis on see, et välismaalastele mõeldud veebilehtede puhul arvestataks välismaalase, mitte kohaliku elaniku vajadusi (MKM, 2015b). Teenuse kasutajale tuleb luua mugavad tingimused riigiga suhtlemiseks, sest tema jaoks on oluline teenus ise, mitte teenust osutav asutus (ATKRR, 2013). Oluline on see, et nii riigi- kui ka KOVi asutused omaksid ülevaadet pakutavatest teenustest, nende kvaliteedist ja nende osutamise info- ja teeninduskanalitest (ATKRR, 2013). KOVide üks ülesanne võikski olla avalikke teenuseid puudutava informatsiooni kättesaadavaks tegemine ka inglise keeles (MKM, 2015a). Elamisluba Oluline on parandada ja ühtlustada PPA teenuste osutamise kvaliteeti, sh muuta PPA kodulehel olev info kasutajasõbralikumaks (Praxis, IBS, 2013). Nende probleemidega on PPA-l plaanis tegeleda (Siseministeerium, 2014). Tööandjad ootavad ka elamislubade taotlemise protsessi lihtsustamist, kuna see on tähtis tegur, kui riiki soovitakse meelitada uusi talente (Balti Uuringute Instituut, 2014). Haridus Uussisserändajatele on vaja luua senisest paremad karjäärinõustamisteenused, mis hõlmab koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel (Praxis, IBS, 2013). KOVide ülesanne on lahendada lasteaia- ja koolikohtade puudumise teema (MKM, 2015a). Konkurentsivõime kavas 2020 ongi plaanitud rahvusvahelise üldhariduse (sh IBO õppekavade rakendamine) võimaluste laiendamine Tallinnas ja Tartus ning Euroopa kooli loomine. Kõrgharidussektoris on vaja pakkuda praktikavõimalusi ka välisüliõpilastele, et toetada tippspetsialistide Eestisse jäämist õpingute lõppedes. 26 Keeleõpe Alustuseks on oluline tagada, et informatsioon (tasuta) eesti keele õppimise võimaluste kohta oleks kergesti kättesaadav (Balti Uuringute Instituut, 2014). Keeleõppe kvaliteeti tuleks parandada, samuti peaks süsteemselt kontrollima kursuste korraldust, sh pakkuma eesti keele õpet ka inglise keele baasil, õppemetoodikaid ja õpetajate taset. Vajalik on ühtlustada koolitustellimuste süsteemi, mis tagaks eesti keele õppe ühtlase kvaliteedi (Praxis, IBS, 2013). See tähendab, et eesti keele õppe korraldamisel tuleks võtta suurem roll riigil ja kohalikel omavalitsustel. Algtasemel eesti keele õppimine peaks olema võimalik üle kogu Eesti, samuti on vajalik arendada e-õppe võimalusi ja muid õppevorme (Balti Uuringute Instituut, 2014). Tööturg Kuivõrd tööturul on oluline eesti keele oskus, võiks uussisserändajate tööturule integreerumisel olla abi ka lihtsamatest töödest, mis aitaksid inimesel omandada eesti keelt ja sulanduda paremini ühiskonda (Kriger ja Tammaru 2011). Tööandjate poolelt on vajalik, et ettevõtjad oleksid valmis võõrtööjõudu värbama ja tunneksid, et sellest on ettevõttele kasu. Samal ajal peaks riik tutvustama Eestit kui atraktiivset riiki töötamiseks. Vajalik on koostöö riigi, ettevõtete ja kolmanda sektori vahel. Selleks, et vähendada välisspetsialistide värbamisel tekkivaid kulusid, on vaja selgitada välistööjõuga seotud seadusandlust (MKM, 2015a). Teenuseosutajate lahendused Teenuste osutamisel on oluline keskne vaade. Teenustele ning teenuste osutamise kanalitele tuleb määrata omanik, kes vastutaks avalike teenuste arendamise ja koordineerimise eest. Avalikke teenuseid tuleb pidevalt edasi arendada, lähtudes klientide tagasidest. Arendamisele peab eelnema analüüs, et arendus võimaldaks halduskoormust vähendada ja asutuste tööprotsesse optimeerida (ATKRR, 2013). Asjaajamise puhul on tähtis terviklik lähenemine, sh andmete topeltküsimise keeld. Tagama peab teenuse kasutajamugavuse, st kasutajal peab olema arusaam teenuse osutamise käigust ning informatsiooni saamise ja tagasisidestamise võimalustest (ATKRR, 2013). Teenuste osutamise kanalid ja teenuste delegeerimine Teenuste osutamisel peaks võimalikult palju kasutama e-kanaleid, kui see on parim võimalik ja efektiivne valik. Samal ajal peab arvestama internetikasutajate määra ja oskusi. Kõigis kanalites on oluline liikuda ühtse kontaktpunktipõhise lähenemise poole – ühtne elektrooniline kontaktpunkt, ühtne füüsiline kontaktpunkt, ühtne infotelefoni kontaktpunkt (ATKRR, 2013). Samal ajal tuleb tegeleda ametnike koolitamisega (ATKRR, 2013). Heal tasemel koordineeritud tugiteenuste parandamiseks välismaalastele on peale teenuste kvaliteedi parandamise ja informatsiooni kättesaadavamaks tegemisele vajalik institutsionaalne koostöö akadeemilise sektori, erasektori, riigi ja kohalike omavalitsustega (Balti Uuringute Instituut, 2014). 27 Ettepanekud institutsionaalseks koostööks ja rollide jaotuseks Riigi roll võiks olla koondada tugiteenuste kohta käivat informatsiooni ja pakkuda seda inglise keeles (Balti Uuringute Instituut, 2014). KOVid peaksid informatsiooni avalike teenuste kohta süstematiseerima ja tõlkima inglise keelde, tagama avalike teenuste kättesaadavuse (lasteaia- ja koolikohad) ning jagama infot omavalitsuse osutatavatest teenustest (sh inglise keeles teenindavate perearstide või eriarstide kohta) (Balti Uuringute Instituut, 2014). KOVid ei tea praegu, millises vormis koostööd neilt oodatakse ja teised osalised ei ole suutnud konkreetseid probleeme ja lahendusettepanekuid KOVideni viia. Kuna üsna suur osa avalikke teenuseid on kohalike omavalitsuste kanda, siis on tähtis suurendada omavalitsuste rolli ja nende suutlikkust välismaalastele teenuste pakkumisel (Balti Uuringute Instituut, 2014). Kirjanduse analüüs: Taani, Kanada ja Sloveenia väärt kogemused Järgnevalt on vaatluse all sisserännanutele mõeldud teenused Taanis, Kanadas ja Sloveenias. Valitud riikidel on sisserändajatega erinev kogemus. Taani Taani rahvastikust 89% moodustub etnilistest taanlastest. Suurimad sisserändajate rühmad on pärit Poolast, Türgist, Saksamaalt, Iraagist, Rumeeniast, Süüriast, Somaaliast, Iraanist, Afganistanist ja endistest Jugoslaavia riikidest. Aastas on varjupaigataotlejaid umbes 6300 (Statistical Office of Denmark, 2016). Teenuste osutamise kontseptsioon Taanis on integratsiooniga seotud teemad jagatud justiitsministeeriumi, tööministeeriumi ja haridusministeeriumi vahel. Samas on integratsiooniteenuste osutamisel pärast 2010. aasta kohaliku omavalitsuse reformi kohalikel omavalitsustel suurem iseseisvus ja otsustamisvabadus (Jorgensen 2014). See aga on tekitanud olukorra, kus väikestel omavalitsustel on teenuste osutamisel keeruline olla samal tasemel suurte omavalitsustega (Jorgensen 2014). Üldiselt osutatakse Taanis teenuseid kõikidele elanikele (nii sisserändajatele kui ka kohalikele elanikele) võrdselt (Jorgensen 2014). Siiski püütakse näiteks Århusis ja Kopenhaagenis arvestada rohkem teenusesaajate erilaadsete vajadustega, proovides leida tasakaalu laiemale rahvastikule ja konkreetsele sihtrühmale osutatavate teenuste vahel (Jorgensen 2014). Teenuseid, mida sisserändajatele osutatakse, diferentseeritakse üsna sarnastel alustel kohalike elanikega. Suurema tähelepanu all on noored ja töötud ning sisserändajate töötud kaaslased. Põgenikud on eraldi kategoorias ning neile on peale üldteenustele, mis on mõeldud kõikidele sisserändajatele, ette nähtud ka spetsiaalsed teenused (nt 28 majutusvõimalused) kohalike omavalitsuste poolt. Põgenikud peavad allkirjastama integratsioonilepingu (Hedetoft 2006; Moritsen ja Jensen 2014). Sisserändajatele osutatavad teenused Taanis jagunevad riigi teenused kolme rühma: hariduse, tööturu ja diskrimineerimisega seotud teenused. Haridusega seotud teenustest on kõige olulisem taani keele õpetamine. Keeleõpe on viimastel aastatel seoses õppematerjalide uuendamisega edasi arenenud (Jorgensen 2014). Välisüliõpilased ja välistöötajad saavad taani keelt õppida tasuta, selleks on vaja ID-numbrit (CPR – Civil Personal Registration). Keelekursusi pakuvad mitmed avaliku ja erasektori keelekeskused. Kursused lõpevad keeletestiga (Learn Danish..., 2016). Taani keelekeskus (De Danske Sprogcentre) ühendab umbes 50 välismaalastele keeleõpet pakkuvat keeltekooli ja -keskust Taanis. Mitmetest keskustest leiab ka kursused, mis keskenduvad taani keelele töökeskkonnas, noortele ning samuti taani kultuurile ja ühiskonnale. Tööturule mõeldud keelekursus algajatele kestab 250 tundi, see on jaotatud viieks 50-tunniseks kursuseks, mis kestavad kuni 18 kuud. Teine valik on taani keel 1, 2 või 3, kus õppetöö jaotatakse kuueks mooduliks (De Danske..., 2016). Keelekursuste eest makstakse omavalitsustele 4,5 eurot tunni eest, kokku kuni 20 000 eurot inimese kohta (Liebig 2007). On leitud, et keeleoskus suurendab töö leidmise võimalusi, samal ajal vähendab keelekursustel osalemine võimalusi tööd leida, sest inimeste aeg tööd otsida väheneb (kehtib sissejuhatava kolme aasta korral) (Clausen ja Husted 2005; Liebig 2007). Siiski on leitud, et pikemas perspektiivis (10 aastat) on taani keele oskusel positiivne seos töö leidmisega (ibid.). Sisserännanute lastele pakutakse koolis lisatuge, eriti juhul, kui õpilase keeleoskus on kasin. Piirkondades, kus sisserännanute osakaal on 10% või rohkem, on õpilastel võimalik õppida osaliselt ka emakeelses õppes – nii on tagatud parem arusaamine keerulisematest ainetest, nt matemaatikast (Jorgensen 2014). Kohalikes omavalitsustes pööratakse tähelepanu sellele, et mitmekeelsed õpilased õpiksid nende õpetajate käe all, kelle keeleoskus on kõrgel tasemel (Jorgensen 2014). Õpilaste tulevikule mõeldes on Taanis noorte ja regionaalsed nõustamiskeskused, et aidata teha paremaid haridusvalikuid (Jorgensen 2014). Tähtsal kohal on nõustamine koolis, vajaduse korral aidatakse kodutöödega, tegeletakse õpimotivatsiooni suurendamisega ning nõustatakse vanemaid (Jorgensen 2014). Kohalikud omavalitsused vastutavad integratsiooniprogrammide eest ning neil on üsna suur otsustamisvabadus nende kujundamisel. Kõige olulisem osa sissejuhatusprogrammis on taani keele kursustel. Need toimuvad kolmeaastase perioodi jooksul ja õppekavad jagunevad kolmeks: esimene on mõeldud kirjaoskamatutele sisserändajatele, teine madalama haridustasemega sisserändajatele ning kolmas vähemalt keskharidusega sisserändajatele, kellelt oodatakse keele kiiremat omandamist. Õppekavad on jaotatud kuueks mooduliks, mis lõppevad testiga (Liebig 2007). Tööturuga seotud teenused on enamjaolt mõeldud kogu elanikkonnale. Siia kuuluvad näiteks töötutele loodavad individuaalsed tööotsimise plaanid, palgatoetused ettevõtetele jne. Sisserännanutele on loodud kolmeastmeline integratsiooniprogramm, mis koosneb keeleõppest, tasustamata praktikast töökohal ja lõpuks töökoha saamisest. Ka tööturuga seotud teenustes on olulisel kohal keeleõpe, näiteks programmis „Labor-market Danish“ pööratakse tähelepanu neile inimestele, kellel on töökohal kehva keeleoskuse tõttu raskusi. Kursuse sisu lähtub spetsiifilisest töökohast ja seal kasutatavast erialasest keelest (Jorgensen 2014). 29 Diskrimineerimise vastu suunatud teenustest on oluline võrdse kohtlemise komisjon (Board of Equal Treatment), samuti meede „Solidarity for All“, mille eesmärk on suurendada mitmekultuurilise meeskonna kompetentsust (Jorgensen 2014). Joonis 4. Taani sisserändajatele mõeldud portaali ekraanitõmmis. Allikas: https://www.nyidanmark.dk/en-us Informatsiooni jagamiseks on valitsus (vastavad ministeeriumid) loonud veebilehed studyindenmark.dk ja workindenmark.dk, mis on mõeldud peamiselt kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja üliõpilaste riiki meelitamiseks. Lisaks neile on üldine keskkond „New To Denmark“, kus on ühendatud informatsioon dokumentide, seadusandluse, õppeprogrammide ja töövõimaluste kohta. Samuti on veebilehel otselingid portaalidesse, kus saab taotleda elamisluba, jälgida oma avalduse staatust, deklareerida makse jne. Peale veebilehtede on riigis neli infokeskust (International Citizen Service – ICS), mis asuvad Ålborgis, Århusis, Odenses ja Kopenhaagenis. Keskustes jagatakse informatsiooni tööotsimise, keelekursuste, õppimisvõimaluste, tervishoiusüsteemi jne kohta ning aidatakse kõikide dokumentidega, mida on vaja Taani saabumisel (International Citizen Service, 2016). Taanis on legaalsetel sisserändajatel ligipääs tervishoiusüsteemile (pärast registreerimist ja kuue nädala möödumist) samasugune kui kohalikel. Varjupaigataotlejad aga pole ravikindlustusega kaetud. Meditsiinitöötajatele on palju koolitusi (nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel), juhendeid ja standardeid sisserännanutest patsientidega tegelemiseks. Siiski on probleemiks keelebarjäär, mis põhjustab probleeme arstiabile ligipääsemisel (MIPEX Denmark, 2015). Elamis- ja tööluba on vaja taotleda enne, kui alustatakse Taanis töötamist. Põhjamaade riikide, ELi, Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Šveitsi kodanikel ei ole Taanis elamiseks ja töötamiseks luba vaja, kui see aeg on lühem kui kolm kuud. Kui soovitakse elada ja töötada Taanis kauem kui kolm kuud, on vaja taotleda registreerimist kas ICSis või kohalikus omavalitsuses (Statsforvaltningen). Väljaspool ELi või EMPd on vaja taotleda elamis- ja tööluba, milleks on vaja täita avaldus ja viia see konsulaaresindusse. Elamis-ja tööloa taotlemiseks on eri skeeme – tasumäära skeem, roheline kaart, teadlaste skeem jne (Work in Denmark, 2016). Alalise elamisloa saamiseks peab inimene elama 30 Taanis viis aastat, sooritama taani keele eksami A2 tasemel ning olema töötanud Taanis vähemalt kolm aastat (MIPEX Denmark, 2015). Taanis pakutakse mitmeid teenuseid MTÜde kaudu. Näiteks Taani põgenike nõukogu pakub rahvusvahelise kaitse saajatele Taani kohta sissejuhatavaid kursusi. Pärast seda, kui rahvusvahelise kaitse taotleja on saanud elamisloa, on kohalike omavalitsuste ülesanne pakkuda neile sissejuhatavaid kursusi (aktiviseerimise programm) (Jorgensen, 2014). Sisserändaja aktiviseerimine tähendab näiteks kursustel ja praktikal osalemist ning palgatoega töökohal töötamist. Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Taanis ei hinnata otseselt teenuste osutamise kvaliteeti, kuna omavalitsused ja nende võimekus on erinevad. Mõnel pool korraldatakse kohalikke integratsioonibaromeetri uuringuid, kuid otseselt poliitikaotsuste aluseks need ei ole. Pigem näitavad integratsioonibaromeetri uuringud, millised on erinevused kohalike omavalitsuste vahel ja millised on väärt kogemused (Jorgensen 2014; Hedetoft 2006). Näiteks 2011. aasta integratsiooniindeksi alusel tundis 77% sisserännanutest, et nad on ühiskonda hästi integreerunud. OECD majandusliku uuringu järgi (2016) oli ainult 45% sobiva kvalifikatsiooniga sisserännanutest tööotsimise skeemides osalenud ning 30% keeleõppes osalenutest ei läbinud teste (Liebig 2007). Teenuste areng Esimene suurem immigratsioonilaine oli aastatel 1960–1970, kui tekkis vajadus odava tööjõu järele. Selle tulemusel saabus Taani palju Türgist, Pakistanist ja Jugoslaaviast pärit töölisi. Hiljem siiski hakati mitte-Euroopa riikidest pärit töötajate voolu piirama. Seejärel hakati järk-järgult arendama sisserändajatele mõeldud teenuseid (Nannestad 2004). Esimesed integratsiooniprogrammid kestusega 18 kuud (1986) olid mõeldud vaid põgenikele, sest põgenike sissevool suurenes märkimisväärselt (eriti Lähis-Ida piirkonnast ja endistest Jugoslaavia riikidest). Alates 1990. aastatest asuti tegelema kohalike elanike ja sisserändajate tööturu ebavõrdsusega, sest uuringutest selgus, et sisserändajate olukord tööturul oli võrreldes kohalikega märkimisväärselt kehvem. 1994. aastal valmis esimene tegevusplaan, sh keeleõppe, kutseõppe ja koolituste pakkumise kavad sisserändajatele. 1999. aastal hakkas kehtima esimene integratsiooni seadus. Integratsiooniprogramm suunati peale põgenike ka kõikidele täiskasvanud sisserändajatele, kes polnud pärit mõnest Euroopa riigist. Samuti said kohalikest omavalitsustest peamised vastutajad integratsiooni eest (Liebig 2007). Samas oli vaja selles valdkonnas riiklikku vastutajat ja koordineerijat. Selleks loodi 2001. aastal põgenike, immigrantide ja integratsiooni ministeerium (Ministry for Refugees, Immigrants and Integration) (Hedetoft 2006). Uus ministeerium pidi vastutama nt välismaalaste seaduse, integratsiooni seaduse, taani keele ja seadusandluse tutvustamise, võrdse kohtlemise (lähtudes etnilisest rühmast) ning välismaalaste kohta käiva statistika kogumise eest. Uue ministeeriumi loomise tulemusel koondus enamik immigratsiooniga seotud teemadest ühe vastutaja tegevusalasse (Hedetoft 2006). Ühest küljest oli tegemist küll vastutajaga immigratsiooni ja integratsiooni vallas, kuid teisalt oli see otsekui samm tagasi põhimõttes, et teenused on ühtsed kõikidele Taani elanikele. Hiljem ministeerium kaotati ja ülesanded jagati teiste ministeeriumite vahel (Liebig 2007). 31 Alates 2000. aastatest oli sisserändajatel ning põgenikel kohustus osaleda kolmeaastases integratsiooniprogrammis, mis sisaldab keelekursust, infot kultuuri ja ühiskondlike väärtuste kohta, tööotsimise teenuseid jne. Programmis osalemata jätmise korral sotsiaalsete hüvede pakkumine peatati (Liebig 2007). 2013. aastal muudeti integratsiooniseadust ja sisserändajatest jäi kohustus integratsiooniprogrammis osaleda vaid põgenikel. 2003. aastal korraldas põgenike, immigrantide ja integratsiooni ministeerium kampaania „We Need All Youngsters“. Projekti eesmärk oli soodustada noorte sisserändajate ja teise põlvkonna sisserändajate integratsiooni tööturul. Selleks keskenduti haridustaseme tõstmisele, eriti pöörati tähelepanu kutseharidusele (Liebig 2007). 2004. aastal loodi sisserändajatele uus, kolmest osast koosnev sissejuhatav programm. Esiteks nõustamine ja osalemine haridusega seotud tegevuses; teiseks praktika avalikus või erasektoris; kolmandaks üheaastane palgatoetus, lisaks veel õigus keelekursusele kolmel tasemel (kirjaoskamatud, madalama haridustasemega sisserändajad ja kõrgharidusega sisserändajad). Kõikidel sisserändajatel, olenemata Taanis viibimise ajast, on õigus kolmeaastasele taani keele kursusele, mille lõppedes on võimalik sooritada keeleeksam B2 tasemel (Liebig 2007). 2005. aastal loodi tööturule keskendunud programm „New chance for everyone“. Sellest leiab 14 meedet, mis keskenduvad kvalifikatsiooni hindamisele, haavatavatele rühmadele (nt töötud põgenikest emad), tervisebarjäärile, ettevõtjate toetamisele jne (Hedetoft 2006). 2011. aastal kaotati uue sotsiaaldemokraatliku valitsuse võimuletulekuga põgenike, immigrantide ja integratsiooni ministeerium. Mitmed immigratsiooniga seotud teemad jaotati eri ministeeriumite vahel. Näiteks sai laste- ja haridusministeeriumi ülesandeks taani keele kui teise keele õpetamisega seotu. Sotsiaal- ja integratsiooniministeeriumi vastutusalasse kuuluvad poliitilise ja sotsiaalse integratsiooniga seotud teemad, sh radikaliseerumine. Põgenike ja sisserändajate integreerimisega tööturule tegeleb tööministeerium, varjupaigataotlejate, viisade ja perede taasühinemisega justiitsministeerium. Siiski on sisserändajate ühiskonda integreerimisel peamine roll kohalikul omavalitsusel (Mouritsen 2014). Üldiselt on suhtuvad taanlased immigratsiooni positiivselt, kuid parempoolsed erakonnad (nt Taani rahvaerakond) ei ole selles küsimuses väga positiivselt meelestatud, näiteks on nende eestvedamisel vähendatud põgenikele mõeldud toetusi või piiratud perekondade taasühinemist (Mouritsen 2014). Kanada Kanadal on pikaajaline kogemus sisserändajate integreerimisel ühiskonda. Seda iseloomustab ka rahvastiku koosseis, kuivõrd ühiskonnas on väga keeruline on hinnata kanadalaste osakaalu. Nimelt identifitseerivad paljud elanikud end mitme rahvuse (kanadalased, inglased, prantslased, iirlased) esindajana. Vähemusrühmadest on kõige suurem Lõuna-Aasiast pärit elanike rühm (5% rahvastikust), järgnevad hiinlased, filipiinlased ja Ladina-Ameerika riikidest pärit inimesed. Aastas võetakse riiki vastu umbes 250 000 migranti (Statistics Canada, 2014). 32 Teenuste osutamise kontseptsioon Kanadas on üldiselt kokku lepitud, et migratsioon on ühiskonnale kasulik, tegemist on mitmekultuurilise riigiga ning seega on sisserändajate puhul vähem eelarvamusi (Kymlicka 2010). Kanadas on teenuste osutamine seotud mõistega „asundamine“, mis koosneb kolmest etapist (Shields et al. 2016): 1) kohanemine – seotud nt aklimatiseerumise, uue kultuuri ja keelega kohanemisega; 2) mugandamine – eesmärk, et inimene tuleks erilaadsete olukordadega toime suurema abita; 3) integratsioon – inimene osaleb aktiivselt ühiskonnaelus ja panustab riiki kodanikuna. Mitmeid teenuseid pakutakse MTÜde kaudu (Strum ja Biette 2005). Erinevalt Taanist on Kanadas rohkem sisserändajatele mõeldud teenuseid. Need ei ole aga sisserändajate alarühmade puhul väga hästi eristatavad (vaid töötajad, perekond, põgenikud), mida on ka palju kritiseeritud (Migration Integration Index Canada, 2015). Kanadas ei ole teenuste ja programmide pakkumine sisserändajatele otseselt ühtlustatud. See on seotud asjaoluga, et suuremat osa üldistest avalikest teenustest (tervishoid, haridus, sotsiaalabi) osutavad provintsid, mitte keskvalitsus. Sisserändajatele mõeldud teenuseid osutavad keskvalitsus, provintsid, kohalikud omavalitsused ja MTÜd. Sageli aga pole teenused omavahel kooskõlastatud ja puudub tõhus koostöö (Makarenko 2010). Rahastatakse riigi eri tasandite (riiklik tasand, provintsi tasand ja kohaliku omavalitsuse tasand) ning nii avaliku sektori kui erasektori sihtasutuste kaudu (Richmond ja Shields 2005). Sisserändajatele osutatavad teenused Kanadas sisserändajatele mitmeid tasuta teenuseid: keeleoskuse hindamine ja keelekursused, tööotsimisel abistamine, igapäevaelu abistamine (elukoha leidmine, dokumentide täitmine), informatsiooni jagamine ühiskonnas osutatavatest teenustest. Riik on loonud kesksne portaali (http://www.cic.gc.ca/lctvac/English/index), milles on võimalik endale luua individuaalne kohanemisplaan (Noorani 2015). Üldiselt peetakse riigi loodud portaale väga kasulikuks, kuna seal edastav informatsioon on kergesti arusaadav ja üheselt mõistetav. Üks olulisemaid riigi loodud portaale on „Canada Immigration and Citizenship“, kus on võimalik kontrollida oma avalduse staatust ja kuhu on koondatud informatsioon õppimisvõimalustest, töövõimalustest, koolitustest, seadusandlusest, ettevõtte loomisest, maksudest, tervishoiusüsteemiks, kindlustusest, sisserändajatele mõeldud teenustest jne. 33 Joonis 5. Kanda uussisserändajatele mõeldud portaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.cic.gc.ca/english/residents/new_immigrants.asp Kui Taanis on kohanemisprogrammi pakkumine kohalike omavalitsuste ülesanne, siis Kanadas toimib tsentraliseeritud sisserändajate integratsiooni programm – „Canadian Immigrant Integration Programme“ (CIIP) (CIC, 2015). Programmi üheks eripäraks on teenuste osutamine (esmane orientatsioon) tulevastele sisserändajatele juba siis, kui need on veel lähteriigis. See aitab sisserändajal paremini valmistuda eluks Kanadas ning erisugustest võimalustest ollakse paremini informeeritud. CIIP koosneb kolmest komponendist. Esimene on ühepäevane töötuba, kus osalejatele jagatakse informatsiooni Kanada töövõimalustest, tööotsimise variantidest, sh on oluline ka CIIPi tutvustamine partneritele (tööandjad, värbamisagentuurid jne), viimasena jagatakse informatsiooni Kanada üldisest töökultuurist. Teine CIIPi komponent on seotud sisserändaja isikliku kohanemisplaaniga: otsused töökoha asjus, juhendatakse ka tegevuste puhul, mida on vaja teha enne ja pärast Kanadasse saabumist. Kolmas komponent on online-nõustamine. Sealhulgas on CIIP ka integratsiooniplatvorm tööandjatele ja teistele partneritele, kellel on võimalik leida perspektiivikaid töötajaid juba enne, kui need jõuavad Kanadasse (CIIP, 2015). Mitmed teenused ostetakse valitsuse partneritelt sisse. Üldiselt on tegemist kogukonnaga seotud MTÜdega. Tihti toimub MTÜde rahastamine projektipõhiselt (Richmond ja Shields 2005). Teenused jaotatakse rühmadesse. Informatsioon ja orientatsioon, kuhu kuuluvad mitmesugused teraapiad, orientatsioonid, laste abistamine kooliks ja lasteaiaks valmistumisel, online-juhendid. Keeleõpe, mille alla kuuluvad peamiselt keeletunnid, sh virtuaalne keeleõpe, koduõpe, laupäevaõpe, keelekoolitused töökohal, sh keeleõpe edasijõudnutele, mis põhineb töökohal vajatavale spetsiifilisele terminoloogiale. Ligipääs tööturule, kuhu kuuluvad koolitused, toetus üleminekul, väikelaenude andmine, üheksakuune tööhõiveprogramm noortele naistele. Olulised on kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajad, kelle jaoks on Ontario provintsis programm „Ontario Internship Program for Internationally Trained Professionals“. Tööotsimise programm, mida finantseerib kodakondsuse ja migratsiooni osakond, valmistab sisserändajaid ette Kanada tööturule sisenemiseks. Peale selle pööratakse tähelepanu lesbidest ja geidest sisserändajatele sobiva koha leidmisele. Asustamisega seotud teenuseid (sh töökohaga seotud teenused) finantseerib valitsus. Teenuseid pakutakse 34 alalistele residentidele ja põgenikele, kellele on põgeniku staatuse andnud IRB (CIC, 2015; Health Worker Migration, 2015). Joonis 6. Sisserändajatele mõeldud teenuste otsinguportaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.cic.gc.ca/english/newcomers/map/ontario.asp Ligipääs tervishoiuteenustele varieerub provintsiti. Üldiselt saavad sisserändajad õiguse tervishoiusüsteemi teenustele pärast kolme kuu möödumist ja varjupaigataotlejatel on õigusi veelgi vähem. Võib olla juhtumeid, kus sisserändajad ja teenusepakkujad ei tea sisserändajate õigustest ega illegaalsete sisserändajate ravimisest. Samas tutvustatakse sisserändajatele Kanada tervishoiusüsteemi (MIPEX Canada, 2015). Kanadas on tööluba võimalik taotleda lehel „Goverment of Canada“ (www.cic.gc.ca). Samal lehel on võimalik jälgida ka oma avalduse staatust. Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Kanadas ei ole mitmeid MTÜde osutatavaid teenuseid hinnatud, kuid on leitud, et integratsiooniprogramm on kvaliteetne ja osutunud sisserändajatele vajalikuks. Integratsiooniteenuseid hinnanud uuringutes tuuakse probleemina välja, et äsja saabunud sisserändajatele mõeldud teenuseid kasutatakse ka pärast kolmeaastase integratsiooniperioodi möödumist. Üldiselt leiti, et kõik sisserändajate vajadused ei ole kaetud ja tegelikult on integratsioon pikaajalisem protsess, mis jätkub mitmete põlvkondade vältel (Hiebert 2016). Kuivõrd osaliselt ei vasta teenused sisserändajate vajadustele, siis on probleemiks üldise visiooni puudumine teenuste osutamisel (Shields et al. 2014). Teenustesaajad on rohkem rahul MTÜde ja kogukondade pakutavate teenuste kui riiklike teenustega (Hiebert 2016). Peamiseks probleemiks teenuste pakkumisel on siiski teenustele ligipääs, seega oleks tegelikult vaja rohkem keskenduda teenuste lokaalsele pakkumisele (Aerschot ja Daenzer 2010). 35 Teenuste areng Kanadas oli immigratsioonipoliitika peamine eesmärk meelitada riiki kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajaid ja asustada eraldatud alasid. Immigratsioonipoliitika ja vajalike teenuste põhimõtete läbivaatamisega hakati tegelema 70ndatel aastatel, kui valitsus juhtis tähelepanu asjaolule, et provintse tuleks kaasata sisserändajatele mõeldud teenuste ja poliitikameetmete arendamisse. 1976. aastal jõustus immigratsiooniseadus. Uue seaduse üks olulisem osa oli vajadus paremini planeerida ja kaasata provintse immigratsioonipoliitika kujundamisse. Provintside tööturgude tingimused ja üleüldised elutingimised on erinevad ning seetõttu olid asustamisega seotud teenused provintside otsustada, lähtudes spetsiifilistest vajadustest (Makarenko 2010). Sisserändajatele mõeldud teenustes hakati aastatel 1980‒1990 rohkem keskenduma keeleõppele ja tööturule, sest sel ajal olid sisserändajad pärit peamiselt Hiinast, Indiast, Filipiinidelt jt Aasia, mitte aga Euroopa riikidest. Seega leidis valitsus, et sisserändajatel on pigem vaja keeleõpet ning juhendamist Kanada ühiskonna ja kultuuri teemal (Makarenko 2010). Alates 1994. aastast on integratsiooniga seotud tegevus valitsuse allüksuse Citizenship and Immigration Canada (CIC) korraldusel, kes vastutab kohanemist toetavate teenuste eest pea kõikides provintsides. CIC pakub programme, milles keskendutakse keeleõppele, oskuste arendamisele, informatsiooni jagamisele, tööturule integreerimisele ning orientatsioonile (Makarenko 2010). 2000. aastatel arendati CICis välja neli suurt riiklikku programmi, millega finantseeritakse kohalikke ja provintside algatusi. Programmi ISAP (Immigrant Settlement and Adaption Program) eesmärk on toetada uussisserändajate kohanemist ja asustamist ja loodi selleks, et muuta sisserändajate saabumine ja kohanemine Kanada eluga sujuvamaks. Programmi raames rahastatakse asustamisega seotud organisatsioone, kes pakuvad teenuseid juba otse sisserändajatele. Programmi raames hinnatakse klientide (peamiselt kolme tüüpi: põgenikud, majandusmigrandid ja perekonnad), vajadusi, tutvustatakse kohalikke teenuseid, antakse informatsiooni ning tegeletakse orientatsiooniga (inimese teadlikkuse parandamine teda ümbritsevast uudsest olukorrast/keskkonnast), tehakse tõlketöid, nõustatakse ning osutatakse tööturuga seotud teenuseid. Peale selle toetatakse informatsiooni kogumist, programmide monitoorimist ja arendamist (sh andmete kogumine, aruannete koostamine), meeskondade koolitamist, programmide hindamist ja kogukonna vajaduste hindamist (CIC 20168). Host Program on mõeldud sisserändajatele, kes tunnetavad stressi seoses uude riiki kolimisega. Selle raames juhendavad vabatahtlikud sisserändajaid teenuste kasutamisel, harjutatakse inglise ning prantsuse keelt, leitakse tööalaseid kontakte ja innustatakse ühiskonnas osalema. Programmi raames julgustatakse haavatavaid rühmi kanadalastega rohkem suhtlema. Programmi LINC (Language Instruction for Newcomes to Canada) kaudu toimub sisserändajate sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik integratsioon Kanada ühiskonda. Programmis pööratakse tähelepanu informatsioonile, mis aitab sisserändajatel kohaneda Kanada ühiskonna ja selle väärtustega. LINCi alla kuulub ka selle programmi õppekavade arendamine. Programm on tasuta üle 16aastastele sisserändajatele, kes vastavad nõuetele, aga pole veel Kanada kodanikud. Enne õppima asumist hinnatakse võimalike 8 http://www.cic.gc.ca/english/resources/evaluation/isap/intro.asp 36 osalejate keeleoskust (CIC 20159). Peale selle on veel programm WCI (Welcoming Communities Initative), kus keskendutakse integratsioonitõketele ja rassismi vastu võitlemisele. Kõikide programmide raames on projekte provintsides ja kohalikes omavalitsustes (CIC, 201610). Kanadas rõhutakse eelkõige tööturu integratsioonile ja kõikidele elanikele mõeldud teenustele ligipääsule (sotsiaalsed hüved, koolitused, tervishoid). Samuti on olulised spetsiifilised teenused alates informatsiooni jagamisest spetsiifiliste keelekursusteni (Tilson 2010). Sisserännanu saab üldiselt järgmised teenused: alustuseks igakülgne informatsioon (ka enne riiki saabumist), seejärel keeleoskuse hindamine ja vajalikud keelekursused ning lõpuks töö otsimisega seotud programmid (Tilson 2010). Sloveenia Sloveenia rahvastikust on umbes 11,3% sündinud mõnes muus riigis (Eurostat, 2013; Migration Integration Index Slovenia, 2015). Sloveenias ei ole migratsioon ja integratsioon olnud varem avaliku debati teemad. Kuni 2000. aastateni ei olnud üldine hoiak sisserändajate suhtes eriti soosiv. Sel ajal oli suurem osa sisserändajatest pärit endisest Jugoslaaviast. Immigratsioonile hakati rohkem mõtlema 2000. aastate alguses, kui hakati rohkem teadvustama demograafilise olukorra mõju tööturule ning seadusandlus tuli ühtlustada Euroopa normidega. 2010. aastal alustati immigratsiooni soodustava tegevusega – nt sisserändajate ettevõtlustoetused, teadlaste ja üliõpilaste sisserände soodustamine, integratsiooni soodustamine (Milohnihae 2013). 2008. aastal vastu võetud välismaalaste integratsiooni määruse raames hakati rohkem toetama keeleõpet ja integratsioonikursusi ning loodi infopunktid ja informatsiooni jagamiseks mõeldud veebilehed (Migration Integration Index Slovenia, 2015). Teenuste osutamine sisserändajate vahel jaguneb järgmiselt: põgenikud ja asüülitaotlejad, lühiajalise viisaga riigis viibivad inimesed ja elamisloaga inimesed (Migration Integration Index Slovenia, 2015). 9 http://www.cic.gc.ca/english/resources/evaluation/isap/intro.asp 10 http://www.cic.gc.ca/ENGLISH/resources/evaluation/wci/summary.asp 37 Sisserändajatele osutatavad teenused Joonis 7. Sloveenia sisserännanutele mõeldud portaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.infotujci.si/index.php?setLang=EN&t=&id Sloveenias hakati pärast 2010. aastat rohkem tähelepanu pöörama sellele, et ajutise migratsiooni asemel oleks rohkem alalisi sisserändajaid, millega seoses arendati üldiseid protseduure, nt kvalifikatsiooni tunnustamist ja perekondade taasühinemist. Programmi „Decree on Integration of Foreigners“ raames pakutakse keeleõpet, integratsiooniga seotud kursusi, infopunkte ja veebilehti. Üks olulisemaid veebilehti on eUprava (https://e-uprava.gov.si/), millest on võimalik leida informatsiooni näiteks riiki kolimise kohta, peale selle on seal väga hästi struktureeritud informatsioon ühiskonna, seadusandluse jm kohta. Keeleõppes keskendutakse algtasemele, vähem on tähelepanu pööratud neile, kellel on kõrgem haridustase. Keelekursustele saab muu hulgas ka portaali „Information for foreigners“ kaudu (http://www.infotujci.si/index.php?setLang=EN). Tervishoiuteenused on kättesaadavad ainult siis, kui inimene viibib riigis legaalselt ning teenuseosutaja poolt on olemas tõlk, sest vähesed tervishoiutöötajad suudavad mitmes keeles patsientidega suhelda. Ajutistele residentidele on meditsiiniteenused tagatud vaid teatud tingimustel ning sisserändajatele üldiselt tervishoiusüsteemi eriti ei tutvustata (Migration Integration Index Slovenia, 2015). Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Sloveenias osutatavate haridusteenuste taset peetakse madalaks. Puuduvad näiteks tugiteenused sisserändajatest õpilastele koolides, samuti ei hinnata õpilaste oskusi ega toetata nende vanemaid. Koolides puudub tugi sisserännanute integreerimiseks. Üldiselt ei vasta teenused sisserännanute vajadustele ja on kehvemal tasemel, võrreldes teiste Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega. MIPEXi uuringus leiti, et Sloveenia integratsioonipoliitika loob pigem rohkem takistusi kui võimalusi ühiskonnas osalemiseks (Migration Integration Index Slovenia, 2015). 38 Kokkuvõte välisriikide kogemustest  Taanis on teenused üldiselt võrdselt kõikidele elanikele, kuivõrd iga Taani elanik võiks olla ühiskonna täieõiguslik liige. Teenuste osutamisel on kohalikel omavalitsustel suurem roll ja otsustamisvabadus. Taanis püüti koondada vastutust siserändajate kohanemise eest ühe ministeeriumi alla, kuid see tõi kaasa sisserännanute erikohtlemise suurenemise (teenused ei olnud enam kõigile kodanikele ühetaolised). Suurem tähelepanu on kesisema tugivõrgustikuga sisserännanute positiivsel diskrimineerimisel, neile mõeldud teenused on omavahel rohkem sihtrühma vajaduste põhiselt integreeritud (nt sisserännanute abikaasad, töötud, noored). Üha rohkem on teenuste kasutamine sisserändaja enese valida ja otsustada.  Kanada on loomult mitmekultuuriline riik, mistõttu integratsioon toimub valutumalt. Regiooniti on teenused võrdlemisi erinevad, nende pakkumine pole eriti tsentraliseeritud (v.a esmase kohanemisprogrammi ja -plaani koostamine, mis on kõigile sisserännanutele ühetaoline, samas kättesaadav juba päritoluriigis). Teenustele heidetakse ette vähest vajadustepõhist diferentseeritust. Teenuseosutajana on Kanadas suur roll MTÜdel. Eripärase teenusena võib välja tuua n-ö abistatud elamise programmi (Host), mis aitab sisserännanul argiellu sisse elada ja lihtsamini iseseisvat elu alustada.  Sloveenias diferentseeritakse sisserännanuid vastavalt integratsioonitasemele ja -plaanidele. Samas on puudu suurem osa tugiteenuseid (ligipääs üldteenustele on oluliselt takistatud), sisserändaja kohanemist toetavate teenuste olukord on kõige sarnasem Eestile.  Kõikides vaadeldud riikides on tähtsal kohal keeleõpe. Pakutakse eri tasemega kursuseid, nagu Eestis, sh spetsiifilist keeleõpet. Keeleõpe küll toetab töö leidmist, aga eraldiseisva teenusena ei tööta kõige tulemuslikumalt. Taanis on keeleõpe seetõttu kohati seotud tasustamata praktikaga. Keeleõppe kohasust metateenusena näitab näiteks see, et Taanis on meditsiinitöötajate keeleõppest hoolimata meditsiinitöötaja ja uussisserännanust patsiendi üksteisest arusaamine oluliselt raskendatud.  Kõikides vaadeldud riikides on olemas infoportaalid, kuhu on koondatud sisserändajatele vajalik mitmekülgne informatsioon.  Teenuste kvaliteeti ei ole vaadeldud riikides süsteemselt hinnatud. Taanis hinnatakse sisserännanute kohanemist üldiselt (uuringuga), mis aitab mõista eri integratsioonimeetodite efektiivsust ja piirkondlikke erinevusi. Hinnatakse ka teenuste (näiteks keeleõppe) tulemuslikkust, mis aitab mõista üksikute teenuste kvaliteeti. Teiste riikide õppetundidest selgub, et integratsiooniteenuste liigne tsentraliseerimine ühe ministeeriumi vastutusalasse ei tule kasuks, sest ei vasta sisserännanute vajadustele ning võib ohustada kodanike võrdse kohtlemise printsiipi. Samas ühetaoline (tsentraliseeritud) baasteenuste pakett ühtlustab sisserännanute kohanemisvõimekust. Paremini läheb sisserännanuil seal, kus neid ei kohelda mitte sisserände põhjuste järgi (Sloveenia), vaid pakutakse nn vajaduspõhiseid sisenemispunkte, nt tööturuga seotult (Taani). Taani näide toetab lähenemist, mille järgi kohanemist toetavate teenuste koordineerimise eest sobivad vastutama sarnaste üldteenuste eest valdkondlikult vastutavad ministeeriumid. 39 Ideede rakendatavus Eestis  Teenuste osutamise vastutuse jagamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.  Keelekursuste pakendamine sihtrühmale edasiviivasse ja kohe rakendatavasse vormi (nt keeleõpe ülikoolis, töö juures, praktika vormina, kodus, veebikursusena).  Teenuste osutamine sisserändajatele juba enne nende sihtriiki jõudmist.  Kohanemist toetava informatsiooni koondamine ühtsesse infokeskkonda.  Baasiliste kohanemist toetavate teenuste tsentraliseerimine, spetsiifiliste teenuste hajutamine ja kohandamine sisserändajate eripäraga. Intervjuude analüüs Intervjuudes rakendati kognitiivse intervjueerimise tehnikat, mis võimaldab paremini esile tuua inimese mälestusi ja kogemusi. Ligikaudu ühetunnised intervjuud tehti nelja uussisserändajaga, kelle senine kohalolek Eestis varieerus neljast kuust viie aastani. Intervjueeritavate seas oli üks mees ja neli naist, vanus varieerus 20ndatest eluaastatest 50ndate eluaastateni. Intervjuudes kasutati ranget kava, mille olid varem koostatud ekspertide kogu koosolekute põhjal loodud kontseptsiooni arvestades loonud intervjueerijad. Üheks intervjuu osaks oli tagasiside küsimine teenuste loomise metoodika (mudeli) ja selle eelduste kohta. Intervjuude kvalitatiivse analüüsi tulemusena ilmnes (kahe analüütiku sõltumatu hinnangu järgi), et viieks põhiliseks teemaks, mis on teenuse loomise ja arendamise mudeli puhul intervjueeritud uussisserändajate (4 inimest) jaoks tähtsad, on  isiklik suhtevõrgustik,  keskse infopunkti olemasolu,  puudujäägid praegu osutatavates olulisemates teenustes,  indiviidi vajaduste ja Eestis olemise põhjuse muutlikkus,  riigi sekkumise ulatus. Analüüsides intervjuude üldistatud transkriptsioone, toome siinkohal välja iga ilmnenud kategooria sisu ja selgitame, mil moel neid ideid teenuste loomise mudeli juures arvestada. Isiklik suhtevõrgustik Mitmesuguste isiklike võrgustike roll Eestisse kolimisel ja uue keskkonnaga kohanemisel oli vastajate vastustes läbiv. See roll on mitmemõõtmeline: esiteks olid isiklikud suhted üks peamisi põhjusi Eestisse kolimiseks: kaks vastajat kolisid oma vanemate pärast, üks kohtus varsti pärast Eestisse jõudmist oma tulevase abikaasaga, mistõttu ta jäigi algselt siia. Hiljem olid elukaaslased ja sõbrad võõras keskkonnas n-ö teejuhtideks. Intervjuudest ilmneb, et kohalikud elukaaslased/sõbrad andsid enne saabumist kasulikku teavet, aitasid tõlkidena kohalike ametiasutustega suhelda, pakkusid 40 öömaja ja juriidilist abi jms. Isegi tudengite puhul sai selgeks, et kohaneda ei aidanud kõige rohkem mitte ülikooli tugi, vaid õppejõudude inimlik suhtumine ja olukorra keerulisuse mõistmine. Isiklikud suhted, mh kohalikud elukaaslased, mängisid järgnevas kohanemisprotsessis ja kohalikele mõeldud teenustele üleminekul olulist rolli. Tervishoid, mis on sisserändajate jaoks problemaatiline valdkond, ilmestab olukorda kõige paremini. Kohaliku elukaaslasega vastajad tunnistasid, et kogu tervishoiu ja haridusega (lapsehoid ja kooli puudutavad küsimused) seonduvaga tegeleb ainuisikuliselt nende elukaaslane. Vallaline vastaja ja välismaalasest elukaaslasega vastaja teatasid, et ei ole tervishoiuga rahul ja väldivad üldse selle kasutamist. Suhtevõrgustik on kasulik mitmel moel: see lihtsustab tööotsinguid, näiteks märkis üks vastaja, et hoolimata mitmesuguste tööotsingu teenuste kasutamisest, leidis ta töö hoopis isiklike suhete kaudu. Teine märkis, et sõbrad aitasid tal saada iseenda tööandjaks. Asjaolu, et vastajad viitasid pidevalt isiklikest suhtevõrgustikest tulenevale toele, näitab, et inimesed ei usalda või neile ei piisa internetist pärinevat universaalset/standardset teavet (hoolimata selle asjakohasusest) ning nad püüavad seda sageli emotsionaalselt lähedaste kanalite abil kinnitada või kohandada. Vastajad mainisid usaldusväärse ja mugavama viisina nõuannete saamiseks Facebooki kommuune ja isiklikku nõustamist. Ka toetati „rahvusvahelise keskuse“ mõtet, peamiselt seetõttu, et internetiallikaist pärit infot on raske kontrollida (nt aegumises), samas konsultandi poole saab vajaliku tagasiside jaoks alati mitu korda pöörduda. Tuleb meeles pidada, et intervjuudele vastajatel oli vedanud sõprade ja elukaaslastega, kes aitasid neil uue keskkonnaga kohaneda. Samas tuleb siiski eeldada, et on inimesi, kellel on väiksem tugi (kes ei sattunud mingil põhjusel valimisse). Lisaanalüüsi vajaks see, kuidas toimetaks sarnases olukorras haprama suhtevõrgustikuga inimene, nt kust saada juriidilist abi, leida kohalikke sõpru, kuidas hõlpsamini tööturule minna. Keskne infopunkt Vastajad tõid välja vajaduse muuta teabe pakkumine ladusamaks, et teenuste süsteem oleks võimalikult lihtne ja ligipääsetav, ning ärgitada teenusepakkujaid oma teenuste kohta infot andma. Täpne ja õigeaegne teave on mitmete teiste vajaduste realiseerimise eeltingimus. Intervjueeritavad tõid välja, et isegi siis, kui välismaalastele osutatavate teenuste arv on päris suur, on eri allikatest info kokkukogumine ebamõistlikult keeruline. Vastajate arvates võiks informatsioon olla koondatud ühele veebilehele, kus oleksid lingid kõikidele olemasolevatele teenustele. Veebilehel oleks vastused Eestis elamisel tekkivatele põhiküsimustele, näiteks millised on hädaabinumbrid, kuidas saada perearsti, kuidas töötab digiallkiri, millised on liikluseeskirjad, kuidas leida elukohta jne. Ka teave kultuurisündmuste kohta aitaks võõrandumist leevendada. Veebileht aitaks pakkuda uussisserändajale teavet juba enne Eestisse saabumist. Intervjuudes mainiti, et sellise teabe saamine enne siiajõudmist on olulisem kui vahetult pärast kohalejõudmist. Vastajad muretsesid kultuuriliste erinevuste, meeste ja naiste vaheliste suhete ning isikliku turvalisuse pärast, mis kujundas nende otsust Eestisse elama tulla. 41 Intervjueeritute käest uuriti ka vajadust rahvusvahelise teabekeskuse järele. Idee kiideti heaks, mis ei anna ometi otsest kindlust, et intervjueeritud seda ise kasutaksid. Taolise keskuse puhul saab rohkem toetuda olemasolevate toimivate lahenduste eeskujule (nt Tartu rahvusvaheline maja). Intervjueeritud nägid taolist seda kohta võimalusena saada silmast-silma nõustamist, koondada ja jaotada välismaalastele mõeldud materjale ja suunata inimesi vajalike teenuste juurde. Leiti, et keskuse olemasolu looks muu hulgas sisserändajale turvatunde, sest teatakse, et alati on koht või inimene, kust või kellelt oma küsimustele vastus saada. Ladusamate infokanalite loomine teenib suuremat eesmärki teavitada välismaalasi teenuste olemasolust ja veenduda, et neile antud rahalisi vahendeid ei kasutata asjatult. Vastajad tõid välja teenuste tegeliku eluga vähese seotuse teema ja vähesed teadmised selle kohta, mida pakutakse. Puudujäägid olulisemates teenustes Intervjuud näitasid, et mõned olulised teenused ei ole olemuslikult küllalt paindlikud, et rahuldada välismaalaste põhivajadusi. Üks kõige keerulisemaid valdkondi on tervishoid. Intervjueeritud ei olnud näiteks Eestis elatud arvestatava aja jooksul saanud endale perearsti, nad ei teadnud hädaabinumbrit, tõid välja probleeme retseptide ja vaktsineerimisega. Perearsti saamise protsess ei olnud küsitletud uussisserändajatele selge. Teistes riikides on tavapärane, et sisserändajatel on tervishoiule kehvem ligipääs kui kohalikel elanikel. Seda püütakse parandada töötajate keelekursuste ja sisserändajatele asjakohase info pakkumisega. Eesti tervishoius töötab kümneid tuhandeid inimesi. Arvestades seda, kui vähetulemuslik on keeleõpe, võiks kaaluda hoopis tõlgi (sh telefoni või Skype’i teel) teenuse väljaarendamist. Intervjuudele vastajad mainisid ka mitut muud üldist teenust, millele sisserändajatel on piiratud ligipääs, näiteks raamatukogud ja Tartu üliõpilasküla internetiteenus, mis on ainult eesti keeles. Toodi välja probleem pangateenustega: elamislube ootavad uussisserändajad saavad pangakonto avada alles siis, kui maksavad sisse suure summa (200–250 eurot). Sellest reeglist ei teata ette ja sisserändajad võivad leida end ebameeldivast olukorrast, kus nad ei pääse oma rahale ligi. Konkreetsetel teenustel sisserändajatele on oma piirangud, mis takistavad nende edukat kohanemist. Keelekursused ei sobinud vastajatele tihti aja või geograafilise asukohta tõttu; mõnikord ei ole kursused ka eriti asjakohased (üks vastaja tõi välja, et mõned kursused keskenduvad liiga palju grammatikale ja liiga vähe igapäevasele sõnavarale). Nii üldistele kui ka spetsiifilistele teenustele ligipääsu suurendamine parandaks Eesti uussisserändajate elukvaliteeti olulisel määral. Vajaduste ja eesmärkide muutlikkus Intervjuudest tuli välja, et inimese Eestisse tulemisel on tihti mitmesuguseid põhjusi. Kõige haavatavam on sisserändaja siis, kui ta liigub ühest seisundist teise. Üks vastaja tõi näitena olukorra, 42 kus ta ei olnud enam tudeng, aga mitte veel ka töötaja. Selles vahepealses seisundis oli tal riigi teenuseid raske saada. Intervjueeritavate isiklikud lood näitasid, et tihti otsustab sisserändaja siia kolida või jääda juhuse tõttu ning tal pole seetõttu aega asju ette planeerida. Mõnikord vajab inimene lõimumisteenuseid pärast mitut aastat Eestis elamist. Vajaduste voolavust peaks sisserändajatele teenuste kujundamisel arvesse võtma – inimesel peaks olema alati koht, kus ta saaks teavitada oma seisundi muutumisest ja uutest vajadustest, mis sellega kaasnevad. Muutus inimese elus võib tähendada ka seda, et ta vajab spetsiifilisi teenuseid. Abiellumine, lapse sünd, uue äriga alustamine, töövaldkonna muutumine jne võivad tähendada, et sisserändaja peab teatud asjaoludega arvestama. Ideaalsel juhul saaks ta kesksest infopunktist nõu või suunamise tema uuele seisundile teenuseid osutava ametiasutuse juurde. Riigi sekkumise ulatus Intervjueeritute arvamused selle kohta, kas riik peaks uussisserändajate integreerumist toetavate teenuste kujundamisel võtma mittesekkuva (laissez-fair, vabatahtlikkusel põhineva) või vastupidise, selgelt reguleeriva rolli, lahknesid mitmeti. Mõni vastaja tõi välja, et iga inimese isiklik vastutus on teha pingutusi ja lõimuda uude ühiskonda, jättes riigi rolli integratsiooniteenuste osutajana tagaplaanile. Riigile integratsiooni eest vastutuse panemisega kaasneb intervjueeritute hinnangul küsimus, kes peaks otsustama, kas sisserändaja vajab just neid, mitte teisi teenuseid. Riigipoolne vajaduste hindamine võib tähendada ka, et mõned sisserändajad peavad eraldi tõestama, et nad vajavad teenuseid, mida teine pool peab ebavajalikuks. Teisalt joonistus välja vajadus riikliku sekkumise järele. Näiteks arvestavad mõned sisserändajad, et kohalikud võrgustikud aitavad neid ja paljud kasutavad ka samast rahvusest või samast riigist pärit inimeste abi. Teisalt on inimestel kalduvus jääda oma lähima kogukonna piiridesse ja n-ö oma mulli sisse. Kogukond või ümbruskond võib neid aidata igapäevases elus, kuid ei aita kaasa lõimumisele. Seega on sisserändajate teenuste ülesanne sekkuda ja reguleerida, näiteks tagada, et sisserändajal on kokkupuude a) vähemalt minimaalsel määral teiste inimestega ja b) kohaliku kultuuri, eluviisi ja institutsioonidega. Seega saavad sisserändajate teenused pakkuda neile võimalust puutuda kokku teistsuguse keskkonnaga kui nende (lähim) keskkond, kus nad elavad, riiklikult suunatud teenuste abil saab anda sisserändajatele suurema võimaluse näha Eestit oma ajutise koduna. Ekspertkogu arutelude tulemused Uuringus loodava kontseptsiooni arendamiseks korraldati kolm arutelu uuringus osalevate ekspertkogu liikmetega. Arutelude eesmärk oli saada tagasisidet tehtud tööle ning arutada kontseptsiooni loomisel esile kerkinud küsimusi. Ekspertkogu aruteludel oli läbiv teema, kuidas ühendada ühte kontseptsiooni eri taustaga teenuseosutajad ja teenustest kasu saajaid. Arutelude 43 tulemusena arendati algset kontseptsiooni olulisel määral edasi, suurendades mudeli dünaamilisust ja vastavust sisserändajate vajadustele. Esimese kohtumise käigus tutvustati ekspertkogule uuringu esmast kontseptsiooni, mille kohaselt jaotati teenused vastavalt uussisserändajate rändepõhjustele nelja kategooriasse: töö, pere, haridus ja varjupaiga taotlemine. Lisaks sellele nägi kontseptsioon ette baasteenused, mida saavad kasutada kõik sisserändajad rände alguses. Samuti olid kõne all üldteenused, mispuhul ei eristata teenuse osutamisel, kas kasusaaja on sisserändaja või mitte. Ka neile teenustele ligipääsu saamiseks on abiks üleminekuteenused. Ekspertkogu hinnangul oli vajalik tuua sisse tugiteenused, mille abil on võimalik pakkuda tuge teenuseosutajatele. Tugiteenuste abil on võimalik pakkuda kultuuri, sh keeleõppega seotud koolitusi, jagada teavet heade tavade kohta ja aidata teenuste osutamist juhtida. Selleks, et parandada info liikumist, on üks võimalus arendada sisserändajatega kokkupuutuvate inimeste võrgustikke (näitena sellisest arengust võib tuua Siseministeeriumi uussisserändajate kohanemisvaldkonnas käivitunud tugivõrgustiku). Eeskätt peeti seda vajalikuks juhtumikorraldajate pädevuste arendamisel, kuivõrd tegu on otseselt sisserändajatega kokkupuutuvate töötajatega. Lisaks tugiteenustele peeti vajalikuks üleminekuteenuseid, mida saab sisserändaja kasutada vajaduste teisenemisel (teisisõnu, kui tema vajadused ei ole enam samad, mis sisserände alguses). Üleminekuteenused on abiks, kui spetsiifilise taustaga sisserändaja soovib asuda uude rolli. Näitena võib tuua töö tõttu sisserännanud inimese ja asüüli tõttu sisserännanud inimese, kes on mõlemad loonud Eestis veedetud aja jooksul pere ning vajavad seetõttu tuge lasteaiakoha leidmisel. Taolisel puhul võib eeldada, et sisserännanutel on vajadus spetsiifilise tugiteenuse järele, mis aitaks neil nende tausta arvestades kasutada uusi teenuseid. Üleminekuteenused võimaldavad seetõttu paindlikumat ja individuaalset lähenemist sisserändajate vajadustele (paralleeli saab tuua Eesti praegusest sotsiaalhoolekandest, kus sarnane juhtumipõhine meetod töötab), mis võiks olla üks võimalikest tulevikuperspektiividest. Ühe eeldusena taolise mudeli töötamiseks pidasid ekspertkogu liikmed vajalikuks lisada esmase teenustest kasusaajate (uussisserändajate) vajaduste väljaselgitamise, mis peaks toimuma võimalikult vara. Selleks saab kasutada e-lahendusi, mis on majanduslikus mõttes kõige optimaalsem ja võimaldab vajadused välja selgitada juba enne sisserändaja riiki jõudmist. Kogu tegevus peaks olema subjektiivne, lähtudes sisserändaja isiklikest hinnangutest. Vajaduste väljaselgitamine võimaldab teenuste osutamisel arvesse võtta sisserändaja taustinformatsiooni, nagu haridus, religioon, puuded vms. See on abiks, et tuvastada sisserändaja ajahetke põhivajadused, millele teenused peaksid vastama. Kuigi tugiisikuteenus oleks ideaalne lahendus, ei ole võimalik igale uussisserändajale isiklikku tugiisikut määrata, kuna see oleks liiga kulukas. Vajaduste väljaselgitamine (teenuste ühe osana) aitab ära hoida olukorra, kus pakutakse teenust, mis ei lähe kokku inimese hetkevajadustega. Teiseks ekspertkogu kohtumiseks täiendati kontseptsiooni eelnevalt kirjeldatud ettepanekute alusel ja tutvustati tehtud muudatusi. Kontseptsioonile lisandus ajaline raamistik, mis püüdis määratleda sisserändaja vajaduste arengut sisserände protsessis. Hilisemad arutelud ja intervjuud näitasid siiski, et selgest ajajoonest vajaduste ja teenuste kokkuviimisel tuleb loobuda, sest olemasolevad viisid teenuseid süstematiseerida ei kajasta hästi sisserändajate vajadusi. Ekspertkogu pidas vajalikuks, et sisserändajate võimalused teenuseid saada oleksid võimalikud dünaamilised. Sisserändajad täidavad tihti mitmeid rolle korraga ja nende vajadused võivad kiiresti muutuda. Sellest tulenevalt arendati kontseptsiooni edasi ega grupeeritud sisserändajaid enam sisserände põhjuse, vaid sisserändajate varasema tausta alusel. Võttes arvesse, milline on sisserändajate taust, võib eeldada, 44 mida neil on vaja, et uues keskkonnas hakkama saada. See võimaldab dünaamilisemat teenuste valikut, mis peaks andma realistlikuma tulemuse. Ekspertkogu leidis, et taolise kontseptsiooniga tasub edasi minna ja sellel on varasema ees olulised eelised. Täpsemalt on kontseptsiooni kirjeldatud järgmises peatükis. Ekspertkogul paluti arutleda peale kontseptsiooni osade ka kontseptsiooniga seonduvate teemade üle, nagu kuidas peaks teenuste osutamine olema korraldatud ning kuidas tagada nende kvaliteet ja kättesaadavus sisserännanu seisukohast.  Vajaduste väljaselgitamise puhul leiti, et seda saab teha nii keskselt kui ka iga üksiku teenusega eraldi. Võimalik on samuti kombineeritud versioon, mille puhul saab keskselt valida, millised teenused on iga konkreetse sisserändaja jaoks relevantsed, kui ka hiljem teenusepõhiselt, millisel määral on teenus (või teenuseliik) sisserändajale oluline. Esmasel väljaselgitamisel saab võtta eeskuju teiste riikide headest tavadest (nt Kanada ja Sloveenia näide, mida on kirjeldatud töö eelnevates osades).  Sisserändajatel on paremini informeeritud valikute tegemiseks vaja piisavalt informatsiooni ja ülevaadet pakutavatest võimalustest. Soovitav on luua riiklik või mõne organisatsiooni (kas kolmanda või erasektori) hallatav infokeskus ja veebiportaal (sobib ka Soome näide: http://www.infopankki.fi/). Ekspertkogu liikmete hinnangul on Eestis vaja kodulehte, mis ühendaks kogu info teenuste ja nende saamise võimaluste kohta. Kodulehe haldaja peaks seejuures koordineerima oma temaatika piires infovahetust ehk haldama teenusevaldkonna11 raames toimivat võrgustikku. Ekspertkogu hinnangul on see ainuke moodus, kuidas tagada ajakohane info. Näiteks on praegu loomisel rahvusvaheline maja (Tartusse), mille eesmärk on ühendada MTÜd, sh eri teenused, ja olla infokeskuseks. See idee võiks sisaldada ka kõigi teiste keskuste (ka need, mis ei ole MTÜd) ühendamist võrgustikuks ‒ ühendada ettevõtjad, riik ja MTÜ-d. Rahaline toetus oleks sellisel juhul samuti mitmekülgne (eri allikatest, nt ka ettevõtted võivad teenuseid tellida ega pea ise kohapeal pakkuma enda programme või värbama spetsialiste, kes tegeleks uusisserändajatega).  Teenuste kättesaadavuse puhul internetikeskkonnas ei piisa enamasti olemasolevate tekstide tõlkimisest, sest inimestele, kes pole siinse taristu ja töökultuuriga tuttavad, on vaja täpsemaid juhiseid. Samuti peaksid teenused arvestama sisserändajate ajaliste ja ruumiliste piirangutega. Hea näitena võib tuua Tartu Johannes Mihkelsoni keskuse, kus varasemate sisserännanutega on tehtud teenuse kasutajatele informeeriva sisuga videod.  Ekspertkogu arutelude käigus soovitati kontseptsioonis võimalust kaasata uussisserändajad vabatahtlikku töösse. Selleks on vajalik välja arendada võrgustikke, mis on osaliselt juba loodud või loomisel. Hea tava on olnud kaasata varasemaid sisserändajaid uute sisserändajate abistamisel (näitena saab tuua TÜs toimiva tuutorite süsteemi, mispuhul välistudengid aitavad teisi välistudengeid). Võrgustik võib ühendada inimesi kas kodulehe, postiloendi vmt vormis. On olemas ka vabatahtlike süsteem põgenike aitamiseks, ent samasugused võimalused võiksid olla kättesaadavad kõigile sisserändajatele. Seega oleks vaja laiendada teenuse sihtrühma ja muuta teenus kättesaadavamaks laiemale sisserändajate ringile.  Ekspertkogu aruteludel leiti, et üks olulisemaid printsiipe, mida tuleks teenuste korraldamise juures rõhutada, on teema omaniku põhimõte. Eksperdid ei teadnud, et praegu on teenustel juba n-ö teemade eestvedajad olemas, mistõttu võib eeldada, et seda ei tea ka mitmed teised osalised (ettevõtjad, teenuseosutajad jne). Teenuste juhtimine vajab ekspertide 11 Näiteks: informatsiooni jagamist puudutavad teenused, baasteenused, eesti keele õppega seotud teenused, kitsamad töö, pere ja haridusega seotud teenused jne. 45 arvates senisest rohkem arendustööd ja informatsiooni koordineerimist, mille tulemusena peaks tekkima lahendused, mille abil on võimalik saada infot kõigi uussisserändajaid puudutavate teenuste kohta. Ekspertkogu hinnangul on mõistlik, kui see vastutav üksus haldab ka sisserändajatele mõeldud infoportaali. Koosolekutel arutati veel, millised faktorid võivad mõjutada loodava kontseptsiooni rakendamist teenuste hindamisel. Üks küsimus oli seejuures, millisel määral on loodav kontseptsioon ühildatav erasektori organisatsioonide vajadustega. Juhul, kui avalikud asutused tellivad teenuste osutamise erasektorilt, võib teenuse hindamine olla üks osa poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kui erasektori asutus pakub teenust avaliku sektori toetuseta, võib ta kasutada loodavat kontseptsiooni enda töö hindamiseks ja suhtluses (võimalike) klientidega. Selleks, et teenused oleksid omavahel võrreldavad, peeti oluliseks, et hindamisel rakendatakse samu põhimõtteid kõikide teenuste puhul. Kõige olulisemad hindamiskriteeriumid, mida eksperdid välja tõid, olid teenuse kättesaadavus, kliendikesksus, info kättesaadavus, tulemustele orienteeritus ja tagasiside kogumine. Toodi välja, et mitmete teenuste puhul on tähtis kliendi ootuste tuvastamine enne teenuse kasutamist. Mudel ja kontseptsioon Eelneva analüüsi põhjal (kirjanduse analüüs, ekspertkogude hinnangud ja üksikintervjuud sisserännanutega) valmis kontseptsioon ja seda kokku võttev mudel, mida täiendati pärast intervjuusid. Kontseptsioon kirjeldab, kuidas ja milliseid teenuseid uussisserändajatele pakkuda. Kui loodud kontseptsioon annab suunitlused teenuste väljakujundamiseks, siis on vaja lisajuhiseid, kuidas siduda teenuste kohta kogutavad andmed ja nende hindamine. Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise kontseptsioon sünteesiti eelnevate analüüside kesksete järelduste põhjal. Järgnevalt loetleme kontseptsiooni osad, millele järgneb kontseptsiooni kirjeldus: 1) sisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust, 2) sisserände põhjused, 3) sisserännanute vajadused ja nende hindamine, 4) teenuste valdkonnad, 5) teenuste tüübid, 6) teenuseosutajad. 1. Uussisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust Mõistmaks uussisserännanu vajadusi sihtriigis, tuleb arvesse võtta tema sotsiaal-kultuurilist ja majanduslikku tausta. Sisserände põhjused ei ole tänapäeval enam homogeensed (nt majanduslik kitsikus päritoluriigis), samuti pole sisserännanud omavahel sarnased (nagu olid eelmisel sajandil vaesed ja madala haridustasemega Euroopa väljarändajad USAs). Uussisserännanute kihistumise struktuur on üha sarnasem sihtriigi elanikkonna sotsiaal-majanduslikule struktuurile (eeskätt 46 haridustaseme ja erialase väljaõppe poolest). Sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised tegurid tingivad selle, kui sarnasena tajub sisserännanu sihtriigis kohaseid toimimisviise ja millise sotsiaalse kihiga (sh spetsiifiliste toimetulekustrateegiatega) ta suhestub. Toimetulekueelised on edukamatest sotsiaalsetest kihtidest ja struktuurselt sarnaste riikide sisserännanutel (Dustmann & Frattini 2011; OECD/EU 2015).12 Haridus, tööalane positsioon, kogemused ettevõtte juhi või vabaühenduse eestvedajana, tutvusringkonna suurus ja mitmekesisus, rahvusvahelised kontaktid, varasem reisi- ja rändekogemus on seega olulised toimetulekut kujundavad tegurid. Sisserännanutele mõeldud teenuste kontseptsioon peab arvesse võtma sotsiaal-majandusliku tausta erinevustest tingitud erinevusi sisserännanute vajadustes. Näiteks kosmopoliitse elustiiliga sisserännanu, kelle töökeel on sihtriigist hoolimata inglise keel, vajab vähem ja spetsiifilisemaid teenuseid kui näiteks sellisest kultuuriruumist sisserännanu, kelle hariduslik tase on madal, professionaalsed oskused üldised ning kes ei leia eest kultuuriliselt sarnast konteksti (vajades rohkem baasteenuseid). 2. Sisserände põhjused Kuigi sisserände põhjuseid ei saa pidada sisserändaja vajaduste selgitamisel keskseiks ega ammendavaiks, kirjeldavad need mõnevõrra siiski tema hetkeolukorda. Näiteks vajab alaealine lapsevanema juurde elama asumisel toimetulekuks lapsevanema tuge. Nn perekondlikud põhjused sisserände motiivina määravad sellisel juhul suures osas ära sisserännanu olulisemad vajadused. Seetõttu nõustab kolmandatest riikidest sisserännanuid elamisloa taotlemisel Politsei- ja Piirivalveamet, suunates sisserännanuid esitama just selliseid dokumente, mis püüavad välja selgitada nende tüüpilisemaid vajadusi (näiteks peab lapsevanem kutses väljendama valmisolekut ja võimalust katta lapsega seotud kulud).13 Seni on ametkondlikes dokumentides ja uuringutes sisserände põhjuseid tüpologiseeritud pere, töö (ettevõtluse), hariduse ja rahvusvahelise kaitse saamise alusel. Paraku kirjeldavad need sisserände põhjused sisserändaja vajadusi väga ühekülgselt, staatiliselt ja mittekattuvalt (alaealine võib samal ajal soovida Eestisse tulla ka õpirände eesmärgil). Riigipoolne sisserännanute vajaduste hindamine võib viia põhjalikuma administratiivse andmeanalüüsini ja pigem püüdeni andmekogumist ühtlustada, kui sisserändaja tegelikke vajadusi toetada (kirjanduse analüüs, ekspertide ja sisserännanute intervjuud). Sisserännanud on ka ise aktiivsed otsima endale sobilikke teenuseid ja neid ümbritsevad sotsiaalsed võrgustikud (tööl, haridusasutuses, tutvusringkonnas) on huvitatud või valmis sobilikke teenuseid osutama (sh abi riiklikult kujundatud teenuste kohandamisel-mugandamisel). Intervjuud ekspertide ja sisserännanutega näitavad, et sellised teenused võivad olla palju kohasemad, efektiivsemad ja kättesaadavamad kui riiklikult toetatud ja loodud teenused. Toimivate teenuste olemasolu ja aktiivne kasutamine iseenesest võib peegeldada sisserändajate tegelikke vajadusi. Tugivõrgustike eeldused ei kohaldu igale sisserännanule ühetaoliselt, olles sageli seotud tema sotsiaal-majandusliku positsiooniga. Samuti võib vajadus sisserännanut aidata olla teda 12 OECD/European Union (2015), Indicators of Immigrant Integration 2015: Settling In, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/9789264234024-en Dustmann, C. & T. Frattini (2011) The Socio-Economic Integration of Migrants: Final Report. CReAM, http://www.ucl.ac.uk/~uctpb21/reports/Final_report_CLG_06_2011.pdf 13 https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/ 47 ümbritsevatele inimestele pealesunnitud lisakoormus. Tugivõrgustikest tulenevaid erinevusi võib sisserände põhjustega siiski siduda. Näiteks töökohad ja haridusasutused, sh vabatahtlikku tööd (WOOFF) või praktikat (AIESEC) pakkuvad asutused, juba osutavad praegu mitmesuguseid kohanemist toetavaid teenuseid, mille toel on osadele sisserännanutele tagatud mitmekesisem suhtlusvõrgustik, abi sobivate avalike teenuste ülesleidmiseks jne. Samalaadselt töökohale võib toimida (rahvusvaheline) sõpruskond, mis võib olla välja kujunenud eelnevatest kontaktidest tööl või haridusasutuses, seltsidest jm. Tõenäoliselt on vajadus baasteenuste järele (peale elamisloa) sellistel rühmadel väiksem, sest mitmekülgne seotus sihtriigi argieluga tagab kiirema õppimisvõime ja kohanemise iseenesest (Kiisel 2017). Perekondlikel põhjustel sihtriiki saabujate puhul ei saa üldjuhul eeldada nii tugevalt väljaarenenud tugivõrgustikku, sest see võib piirduda üksnes ühe pereliikmega. Ka ei pruugi perekondlikul põhjusel sihtriiki saabunu soovida ühiskonnaeluga laiemalt – töö, kooli, ühiskondliku või kultuurielu abil – suhestuda (nt soov olla mõnda aega laste päralt, puhata, tegeleda enesetäiendamisega asukohamaast sõltumatult). Kõige vähem eeldusi selleks, et inimest ootavad ees toetavad suhtevõrgustikud, mis võiksid toimida vajalike teenuste pakkujatena, on ilmselt rahvusvahelise kaitse saanutel. Seega on riiklikult kujundatud ja ettekirjutavate teenuste kõige suuremad vajajad sisserände põhjuste järgi (kahanevas järjekorras) järgmised isikud. 1. Rahvusvahelist kaitset taotlevad inimesed – vaja on tagada eluase, toit ja esmane arstabi. Pikemaajalise hakkama saamise nimel on vaja toetada info töötlemist ja ühiskonnas orienteerumist (keeleõpe, sotsiaalsete sidemete loomine). 2. Perekondlikel põhjustel Eestisse rännanud inimesed – põhivajadused (toit, arstiabi, peresuhted ja sissetulek) on enamasti tagatud, ühiskonda integreerumiseks on võimalik pakkuda lisateenuseid. 3. Hariduslikel ja tööalastel põhjustel sisserännanud – tagatud sissetulek, üldjuhul ka toetavad (mitte)formaalsed suhtevõrgustikud, vaja on rohkem kuuluvustunnet, tunnustusvajadust, eneseteostust, aga ka turvatunnet toetavaid teenuseid. Kontseptsioonis ei lähtuta seega sisserände põhjuste formaalsest jaotusest (pere, töö, haridus, rahvusvaheline kaitse), vaid sisserändajate ebavõrdsest ligipääsust toetavatele võrgustikele (mis võivad väljenduda ka sõpruskonnas, mida praegu vajaduste väljaselgitamisel ei arvestata). Kontseptsioon arvestab, et sellist hindamist ei pruugi vajada ainult kolmandate riikide, vaid ka Euroopa Liidu kodanikud. 3. Sisserännanute vajadused ja nende väljaselgitamine Uussisserännanu isiklikud ambitsioonid ja lähtekohad sihtriiki liikumisel on erinevad, mistõttu vajavad nad erinevaid teenuseid. Maslow’ inimvajaduste hierarhia, mida on vastavalt kontekstile kohendatud, aitab mõista uussisserändajate vajaduste individuaalset eripära. Vajadused saab jaotada järgmise viie kategooria vahel:  põhivajadused – toit, tervis ja pere, majanduslik kindlustatus sotsiaaltoetuse, stipendiumi, palga, elatise näol; 48  turvalisus – füüsiline turvalisus, oma stabiilne elukoht, informatsiooni kättesaadavus, ümbritsevast keskkonnast arusaamine ja kultuuriruumis orienteerumine;  kuuluvusvajadus – suhtlusvõrgustikud (sõbrad, huvialarühmad, töökollektiivid), eneseväljendusvõimalused;  tunnustusvajadus – keele, kultuuri ja religiooniga seotud vajadused, aga ka võimalus elada oma sotsiaal-majanduslikule positsiooni standardide järgi, tõusta sotsiaalsel positsioonil;  eneseteostusvajadus – haridusliku, hobilise, huvialalise iseloomuga vajadused, loomingu või ettevõtlusega tegelemine. Paraku on inimeste vajadusi Maslow’ vajaduste hierarhia järgi väga keeruline hinnata, sest inimeste individuaalne areng ei pruugi alati liikuda n-ö ülemiste astmete suunas, teiseks ei pruugi nad osata oma vajadusi sõnastada (eriti hierarhia kõrgematel astmetel asuvaid), kolmandaks tõlgendavad inimesed vajadusi erinevalt – nt võib ka pere olla eneseteostusvajadus ja vastupidi, looming põhivajadus. Sellise vajaduste malli rakendamine administratiivses süsteemis oleks ebaefektiivne ja muudaks hindamise kohmakaks. Siiski võib eeldada, et inimene oskab oma vajaduste rahuldamist praktilises tegevuses ise suunata, kui vähendada teenuseid peitvaid barjääre, tagada ülevaade teenuste ampluaast ning lisada teenuste juurde eelhindamise, mis annab sisserännanule tagasisidet selle kohta, kui mõni teenus pole temale sobiv. Seega jagab kontseptsioon vajaduste hindamise rolli sisserännanu ja teenuseosutaja vahel, kindlustades tema valikute asjakohasuse ka asjakohaste baasteenustega (nagu näiteks vajaduste hindamine, informatsioon ja konsultatsioon). Sisserändajate vajadused muutuvad nii sisserände protsessi käigus kui ka siin kohal viibides. Näiteks sisserändajad, kes on tulnud Eestisse eeskätt haridust omandama, jäävad siia enamasti lühiajaliselt. Tulenevalt õpingute mahust ja pikaajaliste Eestiga seotud plaanide puudumisest, ei pruugi nad olla motiveeritud osalema mitmetes programmides või saama osa mitmetest teenustest, mis on samas atraktiivsed teistele sihtrühmadele. Algsed vajadused võivad muutuda, näiteks võib tekkida soov või vajadus tööle minna, pere luua, soov osaleda koduvälises tegevuses kui sellises jne. Vajaduse muutuse võib tingida ka mõni väline põhjus, nt uus tööpakkumine, koduriigi suhtevõrgustiku hääbumine jms (inimene ei pruugi osata selliseid tegureid ette näha). Sisserändaja vajadused ei pruugi ühilduda ka integratsiooni ideaalidega (nt keeleõpe, töö otsimine). Argiste tegevustega, nagu poeskäik, restoranikülastus või transpordi kasutamine saavad inimesed üldjuhul hakkama ka keeleoskuseta või inglise/vene keelele tuginedes.14 Kui elukeskkond koolis, tööl või kodus seda ei eelda, võib sisserännanu soovida näiteks keeleõppe või tööotsingutega mõnda aega mitte suhestuda. Ekspertide hinnangul on sisserännanu vajaduste järjepidev administratiivne hindamine praegu riigile üle jõu käiv ja ka sisserännanule otstarbetu. Vajadusi saab suures osas hinnata sisserännanu, nii enne rännet, selle ajal kui ka juba kohanenuna. Riiklik tugi vajaduste hindamisel (tugiisik, nõustamine) peab arvestama eelkõige haavatavamate rühmadega, kelle sotsiaal-majanduslik toimetulek on 14 Kaks kolmandikku kolmandatest riikidest sisserännanutest pärineb Venemaalt, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest, mistõttu võib eeldada, et primaarne toimetulek vene ja inglise keele abil on pigem norm kui erand (Asari et al. 2015). Keeleoskuse tõendamine muutub kolmandate riikide kodanikele kohustuslikuks alles pikaajalise elamisloa taotlemisel, mil viis aastat uussisserännet defineerivast ajavahemikust võib olla juba täitunud. Lisainformatsioon on leitav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne/2015_pro fiilide_uuringu_lopparuanne.pdf https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/ 49 nõrgem, Eestis eesootav (mitte)formaalne tugivõrgustik puudulik ja võime oma vajadusi iseseisvalt hinnata väiksem (toimetulevamad rühmad suudavad oma vajadusi paremini hinnata ja leiavad kiiremini lahendusi). Seega joonistub analüüsist välja vajadus keskse ja üldkättesaadava uussisserännanute infokanali järele (nt settleinestonia.ee) neile, kes suudavad ise oma vajadusi hinnata või keda võivad selle juures aidata (sh üldkehtivaid võimalusi mugandada) lähedased, töö- või koolikaaslased. Inimestel, kes ei suuda üldkättesaadava infokanali abil oma vajadusi analüüsida ega sobilikke teenuseid otsida, saab suunata nõustamisteenusele (nt PPA kavandatav nõustamisteenus, sisserändaja mitteformaalne nõustamine nende tugivõrgustike poolt tööl ja koolis). Kuna paljud sisserännanud ei satu selliste (ka mitteformaalsete) vajaduste hindamise potentsiaalsesse sihtrühma, peab osaline hindamine kuuluma sisserännanutele mõeldud teiste avalike teenuste juurde, et tagada mitte üksnes teenuse parem vastavus sisserännanu vajadustega, vaid anda sisserännanule rohkem võimalusi jõuda süsteemsema abini. Selline osaline hindamine võib tugineda võrdlemisi lihtsakoelistele küsimustele: nt kas tunneb või on kasutanud infokanalit settleinestonia.ee, sh lähedase abiga, kas on rahul oma toimetulekuga Eestis jne. 4. Teenuste valdkonnad Sisserände uurijad toovad välja, et integratsioon sõltub peale individuaalsete vajaduste ja sotsiaal- majanduslike eelduste ka institutsioonide ühilduvusest päritolu- ja sihtriigi vahel. Uussisserännanul on keeruline sihtriigis kohaneda, kui avalikke teenuseid pakkuvad või nende tarbimist eeldavad institutsioonid eeldavad üksnes sisserännanu panust (näiteks kui arsti juurde mineku eelduseks on kohaliku keele süvaõpe, sest arst ei oska sisserännanule mõistetavat keelt). Dokumendianalüüs näitab Eestis olulisi puudujääke teenuste (nt meditsiini- ja haridusteenustes) osutamises uussisserännanutele. Järgnev loetelu eristab valdkonniti institutsioonid ja teenused, mille ühildumise toetamine päritolu- ja sihtriigi vahel on integreerumisel tähtis. Neis valdkonnis tegutsevad organisatsioonid saavad ka ise oma teenuste kujundamisel sisserännanu kohanemist hõlpsamaks muuta. Loetelu on mugandatud Penninxi (2003, 2007) ja Ray (2003) põhjal, kusjuures keeleline integratsioon on asendatud laiema, kultuurilisega, sest intervjuude analüüsist selgub, et keeleline integratsioon ei ole sisserännanu jaoks alati eesmärk omaette ega ka talle eluliselt vajalik. Tööalane integratsioon – töötamise registreerimine, tööotsimise toetussüsteem, väljaõpe, kollegiaalsed suhted ja töökultuur, ettevõtlusalane nõustamine, maksusüsteem, nõustamine tööõiguse vallas jms. Hariduslik integratsioon – haridustaseme tunnustamine või hindamine, ümberõppe võimalused, koht lasteaias või koolis, rahvusvaheline kool, huvi-, hobi- ja süvahariduse teenused. Igapäevateenuste ja taristu integratsioon – kohase hinnaga eluase, ligipääs olmeteenustele, taristu sotsiaalne kohasus, arstiabi kättesaadavus, keeleõppeteenused ja nõustamine. Sotsiaalne integratsioon – perekondlikud ja sõprussuhted, kontaktid vabaühendustega, võimalused suhestuda poliitika ja meediaga, asjaajamine kohalikus omavalitsuses ja ametites, suhted riigiga, sh elamisluba. 50 Kultuuriline integratsioon – kultuuri tarbimises või kultuurilises eneseväljenduses osalemine, sidemed kultuuriliselt lähedaste inimestega. Iga konkreetse sisserännanu individuaalsed vajadused ligipääsuks eri valdkondade üldteenustele on erinevad (vt punktid 1–3). Valdkondlik üldteenuste analüüs võib näidata võimalusi teenustes, mille kaudu sisserändajad loogiliselt otsiksid kohanemiseks n-ö sisenemispunkte. Samuti selle, milliseid teenuseid võib osutada komplekssete programmidena seetõttu, et nende koos tarbimine oleks loogiline (nt tööotsimisega seotud programmid, iseseisvasse ellu siirduvate noorte programmid). Teenuste kättesaadavuse analüüsiks on vaja arvestada ka teenuste tüüpe (või tasemed), mis lähtuvad sisserännanute erinevast integratsioonitasemest või vajadusest integreerumise järele. 5. Teenuste tüübid Tulenevalt sellest, et osad inimesed vajavad põhilisi , toimetulekut toetavaid teenuseid, mõned spetsiifilisemaid ning mõned ei vajagi neid, on teenuste arendamise metoodika väljatöötamisel oluline teenuste süstematiseerimine inimeste kohanemise tasemest tulenevate vajaduse järgi. Eristada võiks baasteenuseid, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid. Selliseks teenuseks on näiteks sisserännanu vajaduste väljaselgitamine sisserände alguses, milles võivad osaleda erinevad teenuseosutajad (nt kohalik omavalitsus, MISA), aga eeskätt ka inimene ise (sirvides keskset veebipunkti settleinestonia.ee, külastades rahvusvahelistumise keskust jm). Baasteenus on ka info pakkumine, tõlgi tagamine ja üldnõustamine, mille tulemusena leiab sisserännanu tee nende teenuste juurde, mida ta vajab esmaselt, aga ka dokumentatsioon, mis võimaldab vajalikele teenustele ligipääsu. Baasteenused aitavad mh mõista, milliselt positsioonilt alustab sisserännanu kohanemis- või integratsiooniprotsessi ning sellest tulenevalt, kas ta vajab integreerivaid üleminekuteenuseid, mis aitavad kohanemisprotsessi kiirendada, või on ta juba võimeline tarbima kõigile elanikele mõeldud üldteenuseid. Ekspertkogu aruteludest selgus, et üleminekuteenused peaksid võtma arvesse sisserännanu varasemat tausta, st tema varasemat rände põhjust ja saadud teenuseid. Eduka kohanemise või lõimumise eelduseks on see, et sisserännanu võib siirduda kõigile elanikele mõeldud üldteenuste juurde ega vaja enam integratsiooniteenuseid (viimased omakorda ei ole mõeldud põliselanikele). Mitmed üldteenused on ühilduvad ka vastsete uussisserännanute vajadustega, nt kontserdid, kunstinäitused jms, mitmed on lisateenuste abil kättesaadavaks muudetud (nt Vene teatri sünkroontõlke süsteem võimaldab teatrit nautida ka eesti, vene või inglise keelt mitteoskaval külastajal). Dokumendianalüüs näitab, et Eesti probleemid on seotud nii baas- (asjaajamise süsteem, info pakkumine) kui ka üleminekuteenustega (ligipääs haridusele). Ekspertgrupi kohtumistelt tuli välja, et ka baas-, ülemineku- ja üldteenuse osutajad vajavad metateenuseid sisserännanutega tegelemise kvaliteedi parandamiseks. Vaja on keeleõpet ja täienduskoolitusi, kus õpetatakse eri kultuuridest pärit inimestega suhtlemist, heade tavade jagamist jne (nt arstid, üldhariduskoolid). Samuti on vaja parandada teenuste kohta käiva informatsiooni kättesaadavust, mis ei piirdu alati ainult eestikeelsete tekstide tõlkimisega, ja tutvustada laiemalt teenuste põhimõtteid. 51 6. Teenuseosutajad Sisserände teenuste arendamise kontseptsioonis on võimalik kombineerida nii tööjaotuse mudelit (milles sisserändaja eest vastutab vastuvõtja avaliku sektori loodud tugevas raamistikus) kui ka võrgustikumudelit, milles teenused muutuvad kättesaadavaks sisserändaja vajadustest tingitud sisenemispunkti kaudu (nt meditsiin, haridus, laste haridus jms). Tööandjate kogemused (ekspertintervjuud) tööjaotuse mudelist lähtuvast koostööst riigiga on kriitilised. Kuigi teenuste korraldamine on sündinud rohkem paratamatusest, on võimekatel ettevõtetel lihtsam ise pakkuda oma töötajale vajalikke teenuseid. Kui eksperdid iseloomustavad teenuste süsteemi segase ja dubleerivana (infopuudusest tingituna), siis võrgustikumudeli arendamine (mis aitaks paremini vastata ka nende sisserännanute vajadustele, keda ei oota ees konkreetne vastuvõtja) eeldab, et osaliste vahel toimib infovahetus ja koostöö ning usaldatakse teise poole lubatud väljundit ja kvaliteeti: 1. Sisserändajate vastuvõtjad – töö- ja praktikakohad, haridusasutused, vabaühendused. Osutavad ise formaalseid ja mitteformaalseid teenuseid nii oma kui ka sisseostetud teenustena (tugivõrgustik, tugiisik, keeleõpe, juriidiline abi). 2. Teenuseosutajad avaliku sektori või turutellimuse alusel – keeleõpe, tugiisiku teenus, nõustamine jms. 3. Üldteenuseid pakkuvad asutused, nagu haiglad, kultuuriasutused, ametid, koolid, mis peavad arvestama sisserännanuist teenusetarbijate vajadustega. 4. Organisatsioonid, mis tegelevad kolmele eelnevale rühmale metateenuste pakkumisega. Seega vajavad ka need organisatsioonid ühtset infokeskkonda ja koordineeritud suhtlusvõrgustikku, et saada ülevaade üksteise tegevusest ja suhelda oma sihtrühmadega (milleks võivad olla teised organisatsioonid, mitte üksnes sisserännanud). Tööjaotuse mudeli järgi võib tegevust eri teenuseosutajate vahel koordineerida üks ministeerium, võrgustiku mudeli järgi saab vastutust integratsiooni eest jagada funktsionaalselt, nn sisserändaja sisenemispunktide järgi. Kontseptsioon lähtub kahe mudeli kombineerimisest, milles üleminekuteenuste eest vastutavad juba valdkondlikud ministeeriumid (nt haridusministeerium) ja omavalitsused (kohalik koolikorraldus) lähtuvalt sisserännanu vajadustest tingitud sisenemispunktist (nt haridussüsteem). Baas- ja üleminekuteenuste terviklikku süsteemi ning metateenuste juhtimise viise võiks koordineerida keskselt üks ministeerium (eeskätt infovahetuse ja heade tavade vahendamise kaasabil). Sisserändajate integratsiooni keskne juhtimine (tööjaotuse mudel) muutuks kalliks funktsioonide liigse dubleerimise tõttu. Võrgustikupõhine mudel aitab omavahel siduda ka teenuseid, mis on loodud muudel põhjustel kui sisserändajate kohanemine, kuid mis mõjuvad vastavalt. Teenusosutajatele soovituste andmisel ja juhendite loomisel lähtume ekspertintervjuudes, tellija kogemustes ja sisserännanute intervjuudes väljatoodud teenuste kujundamise mehhanismidest: turukonkurents töötajate, õppurite või klientide pärast, teenuste sisseostmine parimailt pakkujailt, teenuste sidumine nende tarbijate tegutsemisvõrgustikega (n-ö orgaaniline integreerimine), projektirahastus, pearahapõhine kompensatsioon, protsesside või teenuste sertifitseerimine, uuringutulemuste avalikustamine, teenustealase informatsiooni pakkumine-koondamine, koolitamine-nõustamine-kogemustevahetus (mentorlus), kvaliteedistandardite kehtestamine, 52 kontroll-audiitorlus nii informatsiooni kui teenuste kvaliteedi puhul, heade järgitavate tavade propageerimine15, teenuste piirkondlik profileerimine (nt Narva, Tartu), alternatiivide tulu- ja kulupõhine kaalumine (nt tõlk või võõrkeelne teenus). Kontseptsioon Joonis 8. Teenuste arendamise ja loomise alusmudeli edasiarendus pärast teaduskirjanduse lisaanalüüsi ja ekspertkogu arutelu Kontseptsioon lähtub sellest, et eri päritoluriikidest saabuvad inimesed kogevad Eestis eri määral raskusi tulenevalt sellest, kuivõrd erineb Eesti institutsionaalne ja kultuuriline elukorraldus päritoluriigi omast (joonisel päritolu- ja sihtriik, integratsioonivaldkonnad), vajades seetõttu ümberlülitumisel eri määral abi. Joonisel kujutatud päritoluriigi ja sihtriigi integratsioonivaldkonnad peegeldavad valdkondi, mille kaudu iga inimene oma vajadusi teostab. Kontseptsiooni eeldus on see, et uussisserändaja vajadused end neis valdkonnis teostada või elukorralduslikult suhestuda on inimeseti erinevad, kuid võrdlemisi püsivad päritoluriigist sihtriiki liikudes (nt jääb tööalane eneseteostus ja kultuurielu oluliseks ka Eestis). Olenevalt sisserännanu isiklikust ja ühiskondlikust taustast ning spetsiifilistest vajadustest teenuste järele mitmesugustes integratsioonivaldkondades (nt töö, kultuurielu) on tal Eestis kohanemiseks abi vaja eri määral. Isikliku tausta all võib silmas pidada toimetulekutaset päritoluriigis, maitse-eelistusi, sotsiaalset kihti, päritolu, etnilist kuuluvust, perekonnaseisu jms. Ühiskondlik taust kujundab selle, mida sisserännanu ootab ühiskonna tsiviliseerituse astmelt, ühiskonnaelu korralduse viisilt, kultuuriliselt eripäralt jne. Need tegurid määravad, milline on sisserännanu integratsioonitase – kui tuttavlik on talle elu Eestis, kui lihtne on tal kohaneda. Peale päritoluriigi tingimuste on olulised ka 15 Näitena võib tuua klienditeenindajate nimesildil osatavate keelte nimekirja esitlemise, kinoprogrammides subtiitrite keele esiletõstmise, teatriprogrammide otsetõlke, teleprogrammidele subtiitrite lisamise jms. 53 kohalikud tingimused. Uussisserännanut Eestis ees ootavad tingimused ja tugivõrgustikud toetavad tema toimetulekut eri määral. Kui paljud sisserännanud saavad loota vaid iseendale (või perele) ja vastuvõtva riigi teenustele, siis arvestataval osal sisserännanutest on võtta ka lisatugi vastuvõtva asutuse või muu (sh mitteformaalse) võrgustiku näol (näiteks kooli-, töökaaslased, joonisel integratsioonivõrgustikud). Vastamaks sisserännanute vajadustele Eestis kohanemisel, on integratsiooniteenused eristatud. Mudel kirjeldab teenuste liike ja seda, kuidas need peavad üleminekut päritoluriigist sihtriiki toetama, säilitades ja toetades sealjuures inimese hakkamasaamise taset eri valdkondades. Jooniselt leiab sisserändajale mõeldud baas-, ülemineku- ja üldteenused. Baasteenused on teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid, nende tulemusena tagatakse esmaste vajaduste katmine või ligipääs järgmistele teenustele. Üleminekuteenused kiirendavad kohanemisprotsessi, toetades sisserändaja üleminekut kõigile elanikele ühetaolistelt osutatavatele üldteenustele. Üldteenused on teenused, mille osutamisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Kõiki neid teenuseid võivad osutada eraldi teenusepakkujad, aga ka sisserännanuid vastu võtvad asutused (praktikakohad, ülikoolid, töökohad). Üldteenuste osutajate valmisolek ja võime sisserännanule vastu tulla on erinev. Näiteks pakutakse haridust sisserännanule arusaadavas keeles (joonisel üldteenuse teisend), teatrietenduse jälgimiseks tõlki (joonisel üldteenuse adapter) või lepitakse võimetusega sisserännanut teenindada. Üldteenuse teisend on juba olemasoleva teenuse baasil spetsiaalselt sisserännanule kohandatud teenus, adapter aga abiteenus, mis aitab üldteenusest teistega võrdväärsel moel osa saada. Et sisserännanud on erinevate eelduste ja võimalustega, on nende väljavaated Eesti ühiskonnas kohaneda erinevad. Osad sisserändajad võivad vajada suurt osa osutatavatest teenustest, osad saavad ise või oma tugivõrgustikule toetudes hakkama. Ka järjekord eri taseme teenuste tarbimiseks võib olla erinev (vt joonisel nooled). Sisserännanute kokkuviimiseks õigete teenustega on vaja hinnata vajadusi. Et uussisserännanu vajadused muutuvad sisserände ja kohanemise protsessis, on oluline neid hinnata nii sisserände alguses kui ka hiljem. Esmaseid sisulisi vajadusi hinnatakse riiklikult juhitud baasteenuste või vastuvõtva asutuse teenuse osana, seda teevad uussisserännanu lähedased või ta ise, sh juba enne sisserännet. Baasteenuste alla kuuluv hindamisteenus käsitleb sisserännanu vajadusi terviklikult, aidates inimesel üles leida tema vajadusi ja eesmärke toetavaid teenused ning neid prioriseerida. Et suur osa sisserännanuist vajab kohanemisel võrdlemisi vähe abi või ei satu sageli vajaduste väljaselgitamist abistavate institutsioonide vaatevälja (vt joonisel nooled), peab vajaduste väljaselgitamise komponent olema iga üksiku baas- ja üleminekuteenuse osa, pakkudes tagasisidet nii teenuseosutajale kui ka sisserännanule endale. Nende teenuste raames hinnatakse eelkõige vajadust konkreetse teenuse järele: esiteks, kas teenus sobitub konkreetse inimese vajadustega ja teiseks, kas võib olla vajadus tervikliku vajaduste hindamise järele, mis aitaks sisserännanu jõuda kohasemate teenusteni. Kui üleminekuteenuse osutaja leiab, et sisserännanu püüab oma eesmärkideni jõuda selleks mittesobivate teenuste abil, juhib ta sellele teenusesaaja tähelepanu, soovitades kas kohasemat või vajaduste tervikliku hindamise teenust. Üleminekuteenuste puhul, mille teisenditel või adapteritel (abiteenustel) on ohtramalt või ühetaolisemaid tarbijaid, on mõistlik hinnata eelkõige kvaliteeti (nt kas ingliskeelse meditsiiniteenuse pakkumisel valdab arst piisavalt keelt, kas sünkroontõlke tehnika toimib). 54 Teenuseosutajate võimed teenuseid luua, arendada ja pakkuda on erinevad, mistõttu ka nemad vajavad mitmesuguseid n-ö võimestavaid metateenuseid. Näiteks vajavad arstid keeleõpet ja õpetajad koolitust õpilaste kultuuriliste erinevustega toimetulekuks. Ka teenusepakkujaid aidatakse metateenustega just nende vajadustest lähtuvalt. Selleks hinnatakse nende vajadusi kooskõlas uussisserändajatele teenuste arendamise kontseptsiooniga – oluline pole aidata kõiki teenuseosutajaid, vaid neid, kes osutavad teenuseid prioriteetsetes valdkondades. Et mitte muuta teenuste juhtimist uussisserännanu jaoks ülejuhtimise tõttu ebademokraatlikuks, lähtub kontseptsioon mudelist, mille kohaselt sisserännanu saab ligipääsu talle vajalikele teenustele lähima tugivõrgustiku kaudu. Näiteks töökohast, praktikakohast, koolist ning tugivõrgustiku puudumisel selleks keskselt määratud asutusest (näiteks PPA, MISA). Teenusepakkumise koordineerimine jaguneb ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel. Teenuste hindamine Teenuse arendaja peab suutma kontseptsiooni alusel hinnata enda sobivust teenuseid osutama, arendatava teenuse omadusi, sisserändaja vajadusi jne. „Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise“ dokumendist leiab erinevad indikaatorid, mida teenuste hindamisel mõõdetakse. Indikaatorid (kokku 60) on jaotatud kolme suuremasse gruppi: tõhusus, demokraatia ja efektiivsus. Tõhususe all mõõdetakse teenuste majanduslikku tõhusust (nt teenuste tulu ja kulu, äratasuvus, teenuste maht jne), demokraatia all teenuste vastavust üldistele strateegilistele eesmärkidele, eesmärkide saavutamist ja läbipaistvust ning efektiivsuse all kasutaja omadusi, nagu kättesaadavus, kasutajamugavus ja väärtus kasutajale. Teenuste vajalikkuse, omaduste ja kvaliteedi mõõtmise puhul tuleb arvestada, et mõõtmine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette ega kujuneda näiteks lisakoormaks pisikestele MTÜdele ega ka uussisserändajaile endile. Pigem tuleks lähtuda indikaatoritest, mida juba praegu kogutakse ning mis esindavad hästi teenuse edukust sisserändajate kohandamisel. Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise juhendist leiab põhjalikke soovitusi, mille alusel kujundada näiteks oma teenuse tõhusus. Sellest on hõlpus lähtuda, kui teenuseosutaja taotleb oma teenusele avalikest vahenditest pearaha või pikaajalist projektitoetust. Eesti uussisserännanute teenuste arendamise juhendis töötati välja indikaatorite loend, mis on diferentseeritud vastavalt uussisserännanute teenustega kokkupuutuvatele pooltele (vastavalt sihtrühmale rühmitatud, aruande lisa 3). Et indikaatorite loetelu ei paisuks lõputult, lähtuti eeskätt mõõdikutest, mis portfellijuhtimise juhendis osutusid kõige ilmekamateks. Nendeks olid teenuse nõudluse, käibe ja tehnoloogilise küpsuse mõõdikud, teenuse ja selle kohta pakutava informatsiooni disaini mõõdikud, indikaatorid pakutava teenuse ja organisatsiooni kooskõla kohta, klientidelt tagasiside küsimise sageduse ning teenuse hädavajalikkuse ja möödapääsmatuse näitajad. Kõrvale jäeti arvukad indikaatorid organisatsioonide juhtimispraktikate kohta, sest organisatsioonide omaduste suure variatiivsuse tõttu oleks eri indikaatorite üleslugemine muutnud juhise võrdlemisi kohmakaks. 55 Soovitused mudeli rakendamiseks Kuna teenuseosutajatel on sektorist tulenevalt erinevad motiivid, siis on vaja töötada välja sektoripõhised soovitused mudeli rakendamiseks. Soovituste eesmärk on anda otseselt rakendavaid juhtnööre tegelike teenuste väljaarendamiseks, mis aitavad lõppkokkuvõttes lahendada algseid praktilisi probleeme. Mudeli rakendamisel võib üheks probleemkohaks osutuda eri sihtrühmadele mõeldud teenuste omavaheline võrdlemine. Eeskätt muutub see küsimuseks olukordades, kus mitmes sihtrühmas ilmneb võrdväärne vajadus teenuste arendamiseks. Sellisel juhul nõuab teatud sihtrühmade eelistamine teistele poliitilist otsust, mis oleks kooskõlas üldise Eesti sisserände strateegiaga. Konkreetsed juhised ja soovitused teenuste arendamiseks ja loomiseks on kirjeldatud aruande lisas 3. 56 Viidatud allikad Aerschot, P.; Daenzer, P. (2010). The Integration and Protection of Immigrants. Canadian and Scandinavian Critiques. Routledge. Asari, E.-M.; Maasing, H.; Luik, E. (2015). Rakendusuuring: Eestisse seaduslikult sisserännanud välismaalaste profiilide kaardistamine ning nende vastavus Eesti tööjõuturu vajadustele. Tallinn: Sisekaitseakadeemia ja Migratsiooniuuringute Keskus, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne /2015_profiilide_uuringu_lopparuanne.pdf. Avalike teenuste korraldamise roheline raamat (2013), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Avaliku sektori kodulehtede visioon (2015b), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Balti Uuringute Instituut (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Tallinn: Balti Uuringute Instituut ja HeiVäl Consulting OÜ. Berry, J. W. (1997). Immigration, acculturation and adaptation. Applied Psychology: An international Review, 46, 1, 5‒68. Best Practices in Immigration services (2015). CIC portal, http://www.cic.gc.ca/english/department/partner/bpss/. CIIP (2015), http://www.newcomersuccess.ca/. Collett, E.; Petrovic, M.( 2014). The future of immigrant integration in Europe: Mainstreaming approaches for inclusion. Brüssel: Migration Policy Institute Europe. Council of the European Union (2004). Immigrant Integration Policy in the European Union. Brussels, 19 November, 14615/04 (Presse 321). De Danske Sprogcentre (2016), http://dedanskesprogcentre.dk/en/about-dds/. Dustmann, C.; Frattini, T. (2011). The Socio-Economic Integration of Migrants: Final Report. CReAM, http://www.ucl.ac.uk/~uctpb21/reports/Final_report_CLG_06_2011.pdf. Eurostati andmebaas (2016), http://ec.europa.eu/eurostat/data/database. Hedetoft, U. (2006). Denmark: Integrating Immigrants into a Homogeneous Welfare State. Migration Policy Institute. Hiebert, D. (2016). What’s So Special about Canada? Understanding the Resilience of Immigration and Multiculturalism. Migration Policy Institute, https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/, kasutatud novembris 2016. Integration Programs for Economic, Family and Refugee Class Immigrants to Canada (2015). Health Worker Migration, 57 http://www.healthworkermigration.com/migration-and-integration-policy/78-integration-programs- for-economic-family-and-refugee-class-immigrants-to-canada.html. Joppke, C. (2007). Beyond national models: Civic integration policies for immigrants in Western Europe. West European Politics, Vol 30:1, pp. 1‒22. Jorgensen, M. B. (2014). Decentralising Immigrant Integration: Denmark’s Mainstreaming Initiatives in Employment, Education, and Social Affairs. Migration Policy Institute. Kiisel, M. (2017). Sotsiaalse sidustumise mustrid (ilmumisel), P. Vihalemm jt (toim). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Tartu: Tartu Ülikool. Kim, Y. Y. (2001). Becoming Intercultural: An Integrative Theory of Communication and Cross-Cultural Adaptation. Thousand Oaks (Ca): Sage. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. (2014). Kinnitatud Vabariigi Valituses 08.05.2014. Kriger, T.; Tammaru, T. (2011). Uusimmigrantide kohanemine Eestis. Integratsiooni monitooring 2011. Tallinn: AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Kymlicka, W. (2010) The Current State of Multiculturalism in Canada, http://www.cic.gc.ca/english/pdf/pub/multi-state.pdf. Learn Danish for free. (2016), http://studyindenmark.dk/live-in-denmark/learning-danish. Liebig, T. (2007). The Labour Market Integration of Immigrants in Germany. OECD Social, Employment and Migation Working Paper Series. Majandus- ja Kommunitatsiooniministeerium (2012). Avalike teenuse korraldamise roheline raamat. Makarenko, J. (2010). Immigration Policy in Canada: History, Administration and Debates, http://www.mapleleafweb.com/features/immigration-policy-canada-history-administration-and- debates.html. Maslow, A. H. (1943). A theory of human motivation. Psychological review, 50(4), 370. Migration Integration index Slovenia. (2015). Migration Policy Institute, http://www.mipex.eu/slovenia#/. Migration Policy Index Canada. (2015). Migration Policy Institute, http://www.mipex.eu/Canada. Migration Policy Index Denmark. (2015). Migration Policy Institute, http://www.mipex.eu/denmark. Milohiae, A. (2013). An overview of the migration policies and trends – Slovenia, http://migrationtothecentre.migrationonline.cz/en/an-overview-of-the-migration-policies-and- trends-slovenia. Moritsen, P.; Jensen, M. (2014). Integration Policies in Denmark. Interact, http://cadmus.eui.eu/bitstream/handle/1814/32020/INTERACT-RR-2014_06.pdf?sequence=1. Nannestad, P. (2004). „Immigration as a challenge to the Danish welfare state?“ Journal of Political Econom. Elsevier 20 (3). Nash, M.; Wong, J.; Trlin, A. (2006). „Civic and Social Integration. A new field of social work practice with immigrants, refugees and asylm seekers”. International Social Work 2006, 49:345‒363. 58 Noorani N. (2015). Survival to Success: Transforming Immigrant Outcomes. Panel on Employment Challenges of New Canadians, http://www.esdc.gc.ca/eng/jobs/credential_recognition/consultations/index.shtml. OECD Glossary of Statistical Terms (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni statistiliste terminite andmebaas), https://stats.oecd.org/glossary/. OECD/European Union. (2015). Indicators of Immigrant Integration 2015: Settling In, OECD Publishing, Paris, http://dx.doi.org/10.1787/9789264234024-en. Penninx, R. (2003). Integration: The role of communities, institutions, and the state. Migration Information Source: The Online Journal of the Migration Policy Institute, Washington, http://www.migrationpolicy.org/article/integration-role-communities-institutions-and-state. Penninx, R. (2007). Integration processes of migrants: Research findings and policy challenges. Migracijske i etnicke teme, 23, 1/2, p. 7‒32. Politsei- ja Piirivalveameti elamislubade statistika (2016), https://www.politsei.ee/dotAsset/61215.pdf. Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. (2016), https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba. Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. (2016), https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/, kasutatud novembris 2016. Praxis, Balti Uuringute Instituut. (2013). Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS & Balti Uuringute Instituut. Ray, B. (2003). Immigrant integration: Building to opportunity. Migration Information Source: The Online Journal of the Migration Policy Institute, Washington, http://www.migrationpolicy.org/article/immigrant-integration-building-opportunity. Richmond, T.; Shields, J. (2005). NGO-government relations and immigrant services: Contradictions and challenges. Journal of International Migration amd Integration Vol 6, pp. 513‒526. Shields, Drolet, Valenzuela (2016). Immigrant Settlement and Integration Services and the Role of Nonprofit Providers: A Cross-national Perspective on Trends, Issues and Evidence. RCIS Working Paper. Simich, L.; Beiser, M.; Stewart, M.; Mwakarimba. E. (2005). Providing Social Support for Immigrants and Refugees in Canada: Challenges and Directions. Journal of Immigrant and Minority Health, 2005, Vol. 7, 4, pp. 259‒268. Simson, M. (2014). Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine maanteeameti näitel. Käsiraamat avalikule sektorile. Tallinn: OÜ Ziraff. Siseturvalisuse arengukava 2015‒2020. (2014). Siseministeerium. Statistics Canada (2014), http://www.cic.gc.ca/english/resources/statistics/menu-fact.asp. Statistics Denmark (2015). Immigrants and their descendants, https://www.dst.dk/en/Statistik/emner/indvandrere-og-efterkommere. 59 Strum P., Biette D. (2005). Education and Immigrant Integration in the United States and Canada. Migration Policy Institute. Tammur, A.; Äär, H.; Mere, K. Rahvastik. Eesti statistika aastaraamat 2016. Tallinn: Statistikaamet. Tilson. D. (2010). Best practices in settlement services. Report of the Standind Committee on Citizenship and Immigratsion. Speaker of the House of Commons. Ubakivi-Hadachi, P. (2015). Uussisserändajad. Eesti Ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Tallinn: Balti Uuringute Instituut, Tallina Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Välismaalaste seadus. RT I 2010, 3, 4. White, R. (2014). Probing understanding. Routledge. Wiesbrock, A. (2011). The Integration of Immigrants in Sweden: a Model for the European Union? International Migration, 2011, Vol. 49, 4, pp. 48‒66. Willis, G. (2015). Cognitive interviewing: a „how to” guide. Research Triangle Institute, 1999. Willis, G. B. (1994). Cognitive interviewing and questionnaire design: A training manual. US Department of Health and Human Services, Centers for Disease Control and Prevention, National Center for Health Statistics. Work in Estona – välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015‒2016. (2015a) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Workindenmark.dk (2016), https://www.workindenmark.dk/. Lisa 1. Praegu (seisuga detsember 2016) Eestis osutatavate teenuste tabel Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Integratsiooni vallas informatsiooni Integratsiooni ja Migratsiooni avalik http://www.integratsiooniinfo.ee/ baasteenus koondamine ja pakkumine, Sihtasutus Meie Inimesed (EST, RUS, ENG; e-teenus, nõustamiskeskused nõustamiskeskused Tallinnas ja Tartus) https://www.settleinestonia.ee/ (EST, ENG, RUS; e-teenus, koolitused Eesti linnades) Varjupaigataotlejate vastuvõtmine Sotsiaalministeerium avalik https://www.sm.ee/et/muud- baasteenus toetused-ja-teenused (EST, ENG, RUS) Elamislubade ja elamisõiguse Politsei- ja Piirivalveamet avalik https://www.politsei.ee/en/teenuse baasteenus taotlemine ning info d/residence-permit/ (EST, ENG, RUS; e-teenus, välisesindused, maakondlikud keskused ja suuremad linnad) Eestis töötamine Politsei- ja Piirivalveamet, https://www.politsei.ee/et/teenused baasteenus, üleminekuteenus Töötukassa /eestis-tootamine/; https://www.politsei.ee/et/teenused /elamisluba/tahtajaline- elamisluba/tootamiseks/oluline-info- tootamiseks-elamisloa-taotlejale.dot; https://www.eesti.ee/est/valismaala sed_eestis_ja_meie_valismaal/valis maalased_eestis/valismaalase_tooel u_eestis; https://www.tootukassa.ee/content/ tooandjale-ja-partnerile/luba- valismaalase-toolevotmiseks (EST, ENG, RUS; osaliselt e-teenus, maakondlikud keskused ja suuremad linnad) 61 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Tugiisikuteenus rahvusvahelise Johannes Mihkelsoni Keskus, kolmas http://www.jmk.ee/integratsioon/tu baasteenus kaitse saanud isikutele MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ giisikuteenus-pagulastele-ja- Pagula jt varjupaigataotlejatele/ (koduleht: EST, RUS, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Tartus, teenuse osutamine üle Eesti) http://www.pagulasabi.ee/kes-me- oleme (koduleht: EST, ENG, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Tartus, teenuse osutamine üle Eesti) https://www.facebook.com/mtypag ula/ (koduleht: EST, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Haapsalus, teenuse osutamine ka mujal Eestis) Psühholoogiline nõustamine Tartu Nõustamis- ja kolmas http://tnk.tartu.ee/english.php; üldteenus, baasteenus Kriisiabikeskus, MTÜ Eluliin, http://www.eluliin.ee/; naiste tugikeskused jt http://naisteliin.ee/index.php?id=1 (EST, RUS, ENG; Tartu, Tallinn, naiste tugikeskused üle Eesti, osaliselt telefoniteenus) Uussisserändajate Siseministeerium avalik https://www.settleinestonia.ee/ baasteenus kohanemisprogrammi (EST, ENG, RUS; e-teenus, koolitused õppematerjalid ja koolitused Eesti linnades) 62 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Eesti keele kursuste pakkumine Eraettevõtetest keeltekoolid (nt era Tallinn, Tartu ja teised suuremad üleminekuteenus ImmiSoft OÜ, Multilingua kolmas keskused, osaliselt e-teenus Keelekeskus OÜ), avalik mittetulunduslikud keeltekoolid (nt MTÜ Folkuniversitetet Estonia, SA Edukool), riigi toetusel pakutavad kursused (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu) Tasuta veebipõhine eesti keele Hydraco OÜ / Keeleklikk era https://www.keeleklikk.ee/et/welco üleminekuteenus kursus algajatele me (e-teenus) Uussisserändajate ja ettevõtjate Advokaadibüroo Glimstedt, era EST, ENG, RUS; teenuse osutamine üleminekuteenus juriidiline nõustamine TRINITI Estonia jt üle Eesti elamislubade, tööõiguse ja piiriülese liikumise valdkonnas Tugiteenused ümberasuvatele Baltic Relocation Services, Expat era http://www.balticrelocation.com/; üleminekuteenus uussisserändajatele (mh elamisloa Relocation Estonia OÜ, http://www.expatestonia.ee/; taotlemisel nõustamine, majutus- ja MoveMyTalent http://www.movemytalent.com/ haridusvõimaluste otsimine ning (EST, ENG, RUS ja ka muud keeled; kultuuri ja ühiskonnaelu teenuse osutamine üle Eesti) tutvustamine) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tallinna Inglise Kolledž avalik https://tik.edu.ee/p/253-ib-tallinna- kohandatud üldteenus gümnaasiumis (IB õppekava) inglise-kolledzis (EST, ENG; Tallinn) Ingliskeelse hariduse pakkumine AS Audentes era https://audentes.ee/ib/ (EST, ENG; kohandatud üldteenus gümnaasiumis (IB õppekava) Tallinn) Ingliskeelse hariduse pakkumine Miina Härma Gümnaasium avalik http://mhg.tartu.ee/index.php?optio kohandatud üldteenus gümnaasiumis ja algklassides (IB n=com_content&view=article&id=36 õppekava) 0&Itemid=332 (EST, ENG; Tartu) Ingliskeelse hariduse pakkumine International School of Estonia era http://ise.edu.ee/ (ENG; Tallinn) kohandatud üldteenus lasteaiast gümnaasiumini (IBO õppekava) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tallinn European School Era http://tes.innove.ee/en/sample- kohandatud üldteenus 63 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist lasteaiast gümnaasiumini (EB page/ (ENG, FRA, GER, EST; Tallinn) õppekava) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tartu International School kolmas http://istartu.ee/ (ENG; Tartu) kohandatud üldteenus lasteaiast põhikooli lõpuni Ingliskeelse lasteaiateenuse International Kindergarten, Tartu kolmas http://www.kindergarten.ee/ kohandatud üldteenus osutamine International Daycare http://daycare.istartu.ee/ (ENG; Tartu) Soomekeelse koolihariduse Tallinna Soome Kool (lasteaed‒ kolmas http://www.soomekool.fi/ (FIN; kohandatud üldteenus pakkumine keskkool) Tallinn) Elamislubade ja elamisõiguse Eesti Vabariigi välisesindused avalik keeled ja kohad vastavalt baasteenus taotlemine ning ülikoolide ja välisesinduste asukohtadele, osaliselt välisinvestorite toetamine e-teenus Eesti tutvustamine, välisinvestorite Ettevõtluse Arendamise avalik http://www.eas.ee/kontaktid/valisin baasteenus ja ettevõtjate toetamine Sihtasutuse välisesindused vesteeringute-keskus/ (EST, ENG, RUS, keeled ja kohad vastavalt välisesinduste asukohtadele, osaliselt e-teenus) Välisinvesteeringute vallas info ja Ettevõtluse Arendamise avalik http://www.investinestonia.com/ baasteenus nõustamise pakkumine Sihtasutus (ENG, esindused suuremates Eesti linnades ja mitmetes kohtades üle maailma, osaliselt e-teenus) Eesti kui professionaalse töörände Ettevõtluse Arendamise avalik http://www.workinestonia.com baasteenus sihtkoha tutvustamine Sihtasutus (ENG, e-teenus) Töövahendus, Eestis elamis- ja EURES avalik http://eures.ee/ (EST, ENG, RUS; üleminekuteenus töötingimuste tutvustamine Töötukassa esindused üle Eesti, e- teenus) Eestis elamis-, töötamis- ja EURAXESS avalik http://euraxess.ee/ (ENG; Tallinn, baasteenus õppimisvõimaluste tutvustamine Tartu, Tõravere, e-teenus) Eesti õppimisvõimaluste SA Archimedes avalik http://www.studyinestonia.ee/ baasteenus tutvustamine (ENG, RUS, FIN; e-teenus) Tugiteenused välisriikide Kõrgkoolide välisüliõpilastalitused avalik http://www.ut.ee/en/welcome; baasteenus, üliõpilastele ja välisõppejõududele ja personaliosakonnad, tuutorid http://www.ut.ee/en/international- üleminekuteenus, üldteenus (nõustamine, info jagamine, student-service-3; 64 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist kohanemine, keelekursused) https://www.emu.ee/en/studies/est onia/; jt (ENG; Tallinn, Tartu) Praktikavahetus ettevõtetele, AIESEC Eesti kolmas http://www.aiesec.ee (ENG; Tallinn, üldteenus vabatahtliku töö ja Tartu) meeskonnajuhtimise programmide pakkumine E-residentsus Majandus- ja avalik https://www.siseministeerium.ee/et kohandatud üldteenus, Kommunikatsiooniministeerium, /ainulaadne-lahendus-avab- adapter Siseministeerium valismaalastele-eesti-e-teenused; https://apply.e-estonia.com/; https://e-estonia.com/e- residents/about/; https://www.politsei.ee/et/teenused /isikut-toendavad-dokumendid/e- residendi-digi-id/ (ENG, EST; e-teenus) Välismaalaste online-kogukond InterNations era http://www.internations.org/estonia üleminekuteenus -expats (ENG; e-teenus) Eesti tutvustamine blogide ja Expat Blog, Estonian World era http://www.expat- üleminekuteenus, üldteenus ajakirjade vahendusel blog.com/en/destination/europe/est onia/ http://estonianworld.com/ (ENG; e-teenus) Eesti seadused inglise keeles Eesti riik avalik https://www.riigiteataja.ee/en/ (EST, baasteenus ENG; e-teenus) Vastused igapäevaelu Eesti Juristide Liit avalik https://www.juristaitab.ee/ (EST, baasteenus õigusküsimustele ja (Justiitsministeeriumi toel) RUS; e-teenus) dokumendivormide näidised Mittetulundusühingute MTÜ-d kolmas üle Eesti üleminekuteenus korraldatavad kultuuriõhtud HTM-i ja Innove kaudu koolidele HTM ja Innove avalik üle Eesti metateenus osutatav teenus, et arendada võimekust tegeleda koolides 65 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist uussisserändajate lastega Lisa 2. Kognitiivsete intervjuude kava INTERVIEWEE NUMBER: ___________ INTERVIEWER: _____________ DATE&TIME: ___________ This interview is part of a study that is conducted by the University of Tartu the Applied Social Sciences Centre. The study is funded by the European Social Fund and Estonian Ministry of the Interior. The study is about improving the methodology how services for immigrants are created and developed in Estonia. My names is ……………………………………….., and I work for the University of Tartu. I will conduct this interview with you. Are you ready? BACKGROUND INFORMATION 1.) Do you voluntarily agree to participate in this interview? 2.) Do you agree with recording your answers, which will be anonymous, and managed confidentially? The data will not be presented to the media, and your name and identity will not be connected to this data! 3.) Gender? 4.) Age? 5.) Family status? 6.) Working? 7.) Studying? 8.) Do you have a place to live? 9.) How long have you been here in Estonia by now? Is your family here? 10.) How satisfied are you with your current status? PURPOSE AND NEEDS 11.) What is your purpose for staying in Estonia at the present moment? Has the purpose changed since arriving here? 12.) What were your basic needs during the process of applying for the residence permit? 13.) What were your basic needs after having received the residence permit? EXPECTATIONS 14.) What kind of support did you expect to get from the Estonian government (public sector) in the process of immigration? 15.) What are your expectations to the Estonian government (public sector) at the present moment? EXPERIENCES AND MEMORIES ABOUT SERVICES 16.) Please think back in time and describe your memories in detail: in which order did you go through different activities/services after receiving the residence permit? 17.) Please describe your experiences with different services that you have received here in Estonia since you got the residence permit? 18.) Which services did you find the most useful? Please describe in detail. 19.) Which services you have not received at all or did not receive when you most needed them? 20.) Have you bought any services from companies (language courses, information etc)? 67 CRITERIA FOR GOOD SERVICES 21.) Please name five criteria of quality that you find most important in all services targeted to immigrants in Estonia? 22.) What has helped you the best adapt to Estonians and Estonian environment? FEEDBACK - THINK ALOUD ABOUT THE MODEL 23.) Please give us feedback about your thoughts – think aloud - of the following model of providing and developing services to immigrants in Estonia. Please read each assumption aloud, and say what you think about it: Main assumptions for the model:  All services should be provided based on person’s needs.  The model states that the basic needs should be covered first (such as a place to live, food, family etc), after which other needs should be covered – safety, cultural needs and belongingness (connection to similar others), respectfulness (to be respected the way you are despite of the culture or religion), self-achievement (to have opportunities to build better skills, to have hobbies, an opportunity to get to the top).  All services should be provided only if the person has a specific need for that service (thus, language courses should not be compulsory, because some people can learn the language by themselves etc).  Before the person gets access to any of the services – there should be a governmental unit that assesses the needs of that person at that specific time point. All needs (basic, safety, belongingness etc) should be assessed to get a full picture. The person gives information about his/her needs with a web-based questionnaire (a checklist). Afterwards – this list is updated each time a person develops a new need or his/her goals change. This means that before each service – the service provider must determine if the service is applicable to that person at that time.  Estonia should have a central web-page in different languages, and adapted to different cultures that has information about all services (approved by the government) that are available in the country for immigrants. 68 24.) Please look at the model for providing and developing services in Estonia. Comment on it. Say aloud what you think about this system! Types of services and their interconnections: METASERVICES: which help to improve the quality of other services (e.g. language courses for doctors, experience counselling for social workers) MAINSTREAM SERVICES (for the general population, no special treatment for 4th – immigrants included, e.g. language etc). 5th year SERVICES THAT HELP TO CONNECT DIFFERENT SERVICES, AND HELP TO MOVE PEOPLE 1 - … FROM SPECIFIC SERVICES TO MAINSTREAM SERVICES (for the general population) year Purpose for stay: Purpose for stay: Purpose for stay: Purpose for stay: FAMILY WORK EDUCATION ASYLUM 1st – Specific services. Specific services. Specific services. Specific services. 2nd year BASIC SERVICES (based on the person’s needs): for all immigrants (who have a residence permit) 1st year FIRST ASSESSMENT OF NEEDS (web-based). BASED ON THE RESULTS: SERVICES
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel