dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

MUUDETUD (25.04.2017 kk nr 121) Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2017. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.

Kultuuriministeerium · 12. jaanuar 2017
Viit
20
Registreeritud
12. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2017 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Reet Palis

Failid

  • 📎Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2017. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine.pdf230 KB
  • 📎Taotlusvooru_Eesti kultuur maailmas_2017. a .bdoc61 KB
  • 📎Taotlusvooru_Eesti_kultuur_maailmas_2017a.pdf116 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2017. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinnitatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutavatest punktidest. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 2017. aastal, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan toetuste eraldamiseks nõuandva komisjoni. 2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal. 3. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: 3.1. maksuvõlgnevust (sh makse) - riiklikku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, va juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; 3.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 3.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 4. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 5. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. 6. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 8 toodud juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va punktis 8 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 8. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi riigiabi luba) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest. 9. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. 10. Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4 000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot. 11. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2017 – 31.03.2018. a. 12. Taotlusvoorust toetatakse: 12.1.osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal; 12.2.välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist; 12.3.välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu; 12.4.osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest; 12.5.osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis; 12.6.osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal. 13. Taotlusvoorust ei toetata: 13.1.tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise välissündmuste taotlusvoorust; 13.2.projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st; 13.3.osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes; 13.4.teoste loomist; 13.5. projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus. 14. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 14.1.panuse olulisust Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides; 2(5) 14.2.projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele; 14.3.projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust; 14.4.läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas; 14.5.projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 14.6.projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust; 14.7.välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas; 14.8.välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel; 14.9.projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust; 14.10. ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul; 14.11. teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis; 14.12. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 14.13. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest. 15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 15.1.kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 15.2.tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks sõidupiletid); 15.3.töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud; 15.4.reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus, transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 15.5.projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu; 15.6.projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu; 15.7.käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3(5) 16. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 16.1.kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud; 16.2. kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 16.3.tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 16.4.organisatsioonide liikmemaksud; 16.5.kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud; 16.6.käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 16.7.kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega. 17. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 18. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kadri Jauram - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Liikmed: Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Hagi Šein - Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli televisiooni õppejõud ja meedia osakonna juhataja Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Liina Siib - kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees Reet Weidebaum - ERRi kultuurisaadete toimetaja, kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht 19. Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. 20. Komisjoni koosolekutel osaleb Kultuuriministeeriumi finantsosakonna hääleõiguseta teenistuja. 21. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 4(5) 22. Komisjon juhindub oma töös 01.12.2015 kultuuriministri käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 23. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja kinnitama, et projekti eesmärk on saavutatav. 24. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 25. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha kultuuriministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 26. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse riigiabiks audiovisuaalsektorile, toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes. 27. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut. 28. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. 29. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 30. Määran taotlusvooru taotluste esitamise kahes osas tähtpäevadega 15. veebruar 2017. a ja 30.mai 2017. a. 31. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja ühingute kultuuriprojektide toetused 50 000 eurot. Määran esimesest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot ning teisest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot. Indrek Saar (allkirjastatud digitaalselt) 5(5) MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2017. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinnitatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutavatest punktidest. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 2017. aastal, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan toetuste eraldamiseks nõuandva komisjoni. 2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal. 3. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: 3.1. maksuvõlgnevust (sh makse) - riiklikku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, va juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; 3.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 3.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 4. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 5. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. 6. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 8 toodud juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va punktis 8 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 8. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi riigiabi luba) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest. 9. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. 10. Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4 000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot. 11. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2017 – 31.03.2018. a. 12. Taotlusvoorust toetatakse: 12.1.osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal; 12.2.välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist; 12.3.välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu; 12.4.osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest; 12.5.osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis; 12.6.osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal. 13. Taotlusvoorust ei toetata: 13.1.tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise välissündmuste taotlusvoorust; 13.2.projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st; 13.3.osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes; 13.4.teoste loomist; 13.5. projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus. 14. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 14.1.panuse olulisust Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides; 2(5) 14.2.projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele; 14.3.projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust; 14.4.läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas; 14.5.projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 14.6.projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust; 14.7.välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas; 14.8.välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel; 14.9.projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust; 14.10. ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul; 14.11. teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis; 14.12. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 14.13. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest. 15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 15.1.kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 15.2.tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks sõidupiletid); 15.3.töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud; 15.4.reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus, transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 15.5.projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu; 15.6.projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu; 15.7.käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3(5) 16. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 16.1.kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud; 16.2. kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 16.3.tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 16.4.organisatsioonide liikmemaksud; 16.5.kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud; 16.6.käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 16.7.kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega. 17. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 18. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kadri Jauram - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Liikmed: Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Hagi Šein - Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli televisiooni õppejõud ja meedia osakonna juhataja Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Liina Siib - kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees Reet Weidebaum - ERRi kultuurisaadete toimetaja, kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht 19. Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. 20. Komisjoni koosolekutel osaleb Kultuuriministeeriumi finantsosakonna hääleõiguseta teenistuja. 21. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 4(5) 22. Komisjon juhindub oma töös 01.12.2015 kultuuriministri käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 23. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja kinnitama, et projekti eesmärk on saavutatav. 24. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 25. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha kultuuriministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 26. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse riigiabiks audiovisuaalsektorile, toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes. 27. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut. 28. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. 29. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 30. Määran taotlusvooru taotluste esitamise kahes osas tähtpäevadega 15. veebruar 2017. a ja 30.mai 2017. a. 31. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja ühingute kultuuriprojektide toetused 50 000 eurot. Määran esimesest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot ning teisest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot. Indrek Saar (allkirjastatud digitaalselt) 5(5) MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 201 7 . a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinn i tatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutava test punktid est . Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 201 7 . aastal, kehtestan selle tingim u sed ja korra ning moodustan toetuste eraldamiseks nõuandva komisjoni. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähi s tamisele välismaal. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: maksuvõlgnevust (sh makse) - riiklik k u maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, va juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; majandusaasta aruande esitamise võlga; täitmata kohustust ministeeriumi ee s (aruande või muid võlgnevusi) . Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. T oetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. T oetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus ) artikli 2 punkti 18 tähenduses. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 8 toodud juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va punktis 8 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus . Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi riigiabi l uba ) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes . Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4 000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2017 – 31.03 .2018. a. Taotlusvoorust toetatakse: osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal; välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist; välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu; osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest; osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimu vatest esitlusfestivalidest ja - foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis; osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal . Taotlusvoorust ei toetata : t egevusi , mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise välissündmuste taotlusvoorust; projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st; osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes; teoste loomist; projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: panuse olulisust Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides; projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele , mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistu mise hoogustamisele; projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust; läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas; projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust; välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas; välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel; projekti sihtgrupi suurus t ja rahvusvahelis e mõju ulatust; ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul; teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis ; eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ; kaas - ja oma finantseeringu määra kogu eelarvest. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: k ulud , mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi , kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; tekkepõhised kulu d , mis tehakse projekti taotluses kinnitat ud toetuse kasutamise perioodil. K assapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juht udel (näiteks sõidupiletid); töötasud (sh teenus-, esin emis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike le pingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud ; reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks , kindlustus, transp ordikulu jms . Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi . Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt ; projektiga otseselt seotud reklaami ja turund use ning veebilahenduste kulu ; projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu; käibemaks juhul , kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. P roportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud . Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: kulu d, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud ; kulu d, mis on varem Eesti riigi , kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; tehnika ja töövahendite soetamise kulu d v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu ; organisatsioonide liikmemaks ud ; kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maks ud ; käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane . P roportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud ; kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust . K õik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale . Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kadri Jauram - K ultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Liikmed: Kaire Jürgenson - V älisministeeriumi avalike suhete os a konna nõunik Hagi Šein - Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli televisiooni õppejõud ja meedia osakonna juhataja Hillar Sein - K ultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Liina Siib - kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees Reet Weidebaum - ERRi kultuurisaadete toimetaja, kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. Komisjoni koosolekutel osaleb Kultuuriministeeriumi finantsosakonna hääleõiguseta teenistuja. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. Komisjon juhindub oma töös 01.12.2015 kult uuriministri käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalise rahuldamise korral peab t aotleja kinnitama, et projekti eesmärk on saavutatav . T aotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha kultuuri ministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projek ti elluviimiseks antav toetus loetakse riigiabi ks audiov isuaalsektorile , toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes. K ui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abi na, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konku rentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Taotlus tuleb esitada Kultuu riministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. Määran taotlusvooru taotluste esit amise kahes osas täht päevadega 15 . veebruar 201 7 . a ja 30.mai 201 7 . a . Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogu maht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja ühingute kultuuriprojektide toetus ed 50 000 eurot. Määran esimesest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 30 0 000 e urot ning teisest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot. Indrek Saar ( allkirjastatud digitaalselt ) MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 20 Taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas” 2017. a väljakuulutamine, tingimuste ja korra kehtestamine ja komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel ja lähtudes Riigikogu poolt 12. veebruaril 2014 kinnitatud dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ peatüki III punktidest 13 ja 14 ning valdkondlike peatükkide rahvusvahelistumist puudutavatest punktidest. 1. Kuulutan välja taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas” 2017. aastal, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan toetuste eraldamiseks nõuandva komisjoni. 2. Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisele välismaal. 3. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel: 3.1. maksuvõlgnevust (sh makse) - riiklikku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, va juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks toetuse taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot; 3.2. majandusaasta aruande esitamise võlga; 3.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi). 4. Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. 5. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks. 6. Toetust ei saa taotleda punktis 3 nimetatud isikud ja asutused kui nad on raskustes olevad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7. Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%, va punktis 8 toodud juhul. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% (va punktis 8 toodud juhul) projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus. 8. Kooskõlas Euroopa Komisjoni 04.02.2014. a otsusega nr SA.37526(2013/N) (edaspidi riigiabi luba) toetatakse taotlusvoorust audiovisuaalsektori projekte kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest, va väärtfilmikavade, festivalide, ürituste korraldamise ja muude sündmuste projektid, mida toetatakse riigiabina kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest. 9. Taotlusvoorust eraldatakse toetust projektitoetusena, milleks on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud kindla tulemiga ühekordselt elluviidav tegevus või tegevuste kogum. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb iga tegevuse tulude-kulude eelarve esitada eraldi taotluse lisana detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. 10. Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4 000 eurot ja ülempiir 75 000 eurot. 11. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2017 – 31.03.2018. a. 12. Taotlusvoorust toetatakse: 12.1.osavõttu Eestile olulistest kõrgtasemel silmapaistvatest kultuuriüritustest välismaal; 12.2.välismaal toimuvate ning sihtriigi kontekstis oluliste kõrgtasemel kultuuriprojektide, sh kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist; 12.3.välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ning Eesti festivalide korraldamist ja neist osavõttu; 12.4.osavõttu välismaal toimuvatest Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest; 12.5.osavõttu rahvusvahelistest välismessidest, välismaal toimuvatest esitlusfestivalidest ja -foorumitest ning teistest kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest üritustest, kus on Eestil potentsiaal saavutada oluline nähtavus sihtriigi kontekstis; 12.6.osavõttu väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavatest professionaalsetest ja kõrgtasemelistest kultuuriprojektidest välismaal. 13. Taotlusvoorust ei toetata: 13.1.tegevusi, mida on toetatud Riigikantselei Eesti Vabariik 100 ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise välissündmuste taotlusvoorust; 13.2.projekte, mida on toetatud eelmis(t)est „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru(de)st; 13.3.osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes; 13.4.teoste loomist; 13.5. projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus. 14. Taotluste hindamisel võetakse arvesse: 14.1.panuse olulisust Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100 välisprogrammi edukasse elluviimisse, mõju Eesti tutvustamisel ja mainekujundusel välisriikides; 2(5) 14.2.projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, mõju valdkonna arengule ning rahvusvahelistumise hoogustamisele; 14.3.projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja projektide elluviimise korrektsust ja haldusvõimekust; 14.4.läbimõeldud ja pikaajalise kava olemasolu sihtriikide ja partnerite osas; 14.5.projekti kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust; 14.6.projekti ettevalmistamise põhjalikkust ja läbimõeldust; 14.7.välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja taset ning rahvusvahelise koostöö kogemust vastavas valdkonnas; 14.8.välismaiste koostööpartnerite sisulist ja finantspanust projekti elluviimisel; 14.9.projekti sihtgrupi suurust ja rahvusvahelise mõju ulatust; 14.10. ürituse toimumise koha mainet ja kohta sealsel kultuurimaastikul; 14.11. teavitustegevuste mahtu välismaal ja meediaplaani olemasolu ja põhjalikkust Eestis; 14.12. eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 14.13. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest. 15. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse: 15.1.kulud, mis on vajalikud otseselt projekti elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 15.2.tekkepõhised kulud, mis tehakse projekti taotluses kinnitatud toetuse kasutamise perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks va otseselt põhjendatud juhtudel (näiteks sõidupiletid); 15.3.töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksud; 15.4.reisi- ja majutuskulu, päevaraha, viisade vormistamise kulu, osavõtumaks, kindlustus, transpordikulu jms. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud vähemalt kaks võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi. Reisiteenuse pakkujaks antud punkti kontekstis peetakse ka internetist ostetud pileteid, tingimusel, et on võetud vähemalt üks täiendav pakkumine teiselt reisiteenuse pakkujalt; 15.5.projektiga otseselt seotud reklaami ja turunduse ning veebilahenduste kulu; 15.6.projekti elluviimiseks vajalike vahendite rendikulu; 15.7.käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3(5) 16. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 16.1.kulud, mis ei ole otseselt vajalikud projekti elluviimiseks, mis ei ole põhjendatud ja/või mõistlikud; 16.2. kulud, mis on varem Eesti riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud; 16.3.tehnika ja töövahendite soetamise kulud v.a juhul kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu; 16.4.organisatsioonide liikmemaksud; 16.5.kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud; 16.6.käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud; 16.7.kulud, mis ei ole kooskõlas grupierandi määruses või riigiabi loas toodud tingimustega. 17. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile. 18. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni järgmises koosseisus: Esimees: Kadri Jauram - Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Liikmed: Kaire Jürgenson - Välisministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Hagi Šein - Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli televisiooni õppejõud ja meedia osakonna juhataja Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Liina Siib - kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Eesti Muusikanõukogu aseesimees Reet Weidebaum - ERRi kultuurisaadete toimetaja, kultuuriuudiste toimetaja-saatejuht 19. Komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi välissuhete osakond. 20. Komisjoni koosolekutel osaleb Kultuuriministeeriumi finantsosakonna hääleõiguseta teenistuja. 21. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte. 4(5) 22. Komisjon juhindub oma töös 01.12.2015 kultuuriministri käskkirjaga nr 248 kinnitatud toetuse taotluse menetlemise korrast. 23. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja kinnitama, et projekti eesmärk on saavutatav. 24. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 25. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha kultuuriministrile ettepanek täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks. 26. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse riigiabiks audiovisuaalsektorile, toetus loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes või toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks grupierandi määruse artikli 53 mõistes. 27. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, järgitakse toetuse andmisel VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning juhul, kui toetust antakse audiovisuaalsektori projekti elluviimiseks, järgitakse toetuse andmisel riigiabi loas sätestatut. 28. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal allkirjastatuna aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. 29. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 30. Määran taotlusvooru taotluste esitamise kahes osas tähtpäevadega 15. veebruar 2017. a ja 30.mai 2017. a. 31. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogumaht on 600 000 eurot, sh väliseesti seltside ja ühingute kultuuriprojektide toetused 50 000 eurot. Määran esimesest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot ning teisest taotlusvooru osast eraldatavate toetuste kogumahuks 300 000 eurot. Indrek Saar (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel