dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
KoostööprogrammAvalik

Juhend Eestisse uussisserännanutele teenuste arendamiseks. Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine

Kultuuriministeerium · 3. jaanuar 2017
Viit
1-11/143
Registreeritud
3. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Koostööprogramm
Funktsioon
13 Välisabi ning Euroopa Liidu toetuste korraldamine ja kasutamine (2014 - 2020)
Sari
13-5 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine (sh Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 dokumendid)
Toimik
13-5.9 Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 dokumendid
Vastutaja
Anni Viirmets

Failid

  • 📎Teenuste arendamise juhendmaterjal.pdf1328 KB
  • 📎Uussisserändajatele suunatud teenuse arendamise metoodika_Aruanne_I.pdf2405 KB

Sisu (failidest)

2 Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamist kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium. Käesolev juhend on koostatud lisana uuringu „Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ juurde. Juhendi koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Juhendi autorid: Gerly Tamm Maie Kiisel Olena Nedozhogina Kadri Lees Märten Veskimäe Siim Espenberg Juhendi koostamisel osalenud eksperdid: Kristjan Kaldur Siiri Kolka Juhan Saharov Liina Rajaveer Indrek Rohtla Ülle Tensing Kristi Reinap Autorid tänavad Martin Tulitit ja Liana Roosmaad Siseministeeriumist koostöö ja konstruktiivse tagasiside eest analüüsi kirjutamise protsessis. Täname kõiki eksperte, kes panustasid metoodika loomisse. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi 36-303, 51003, Tartu 737 6378 / [email protected] http://skytte.ut.ee/et/rake 3 Sisukord § 1. Juhendi eesmärk ja vajalikkus ................................................................................................ 4 Probleemid ja lahendused uusisserändajatele teenuste pakkumisel ................................................. 5 Peamised probleemid seoses avalike teenustega ........................................................................... 5 Peamised probleemid uussisserändajate kohanemist toetavate teenustega ........................... 6 Võimalikud lahendused ................................................................................................................. 6 §2. Teenuste arendamise kontseptsioon ....................................................................................... 7 Kontseptsiooni lähtekoht: heade teenuste tunnused......................................................................... 7 Uussisserändajatele teenuste arendamise ja loomise kontseptsioon ................................................ 8 §3. Teenuste loomise ja arendamise juhised ja kvaliteedi hindamine ........................................... 11 Baas- ja üleminekuteenuseid pakkuvad organisatsioonid ................................................................ 11 Üldteenuste pakkujad ....................................................................................................................... 13 Indikaatorid uussisserändajatele teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele ............................ 14 Vastuvõtvad organisatsioonid ........................................................................................................... 15 Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele............................................ 17 Metateenuste pakkujad .................................................................................................................... 18 Indikaatorid metateenuste pakkujatele ........................................................................................ 19 Koordinaatorid .................................................................................................................................. 19 Siseministeerium ............................................................................................................................... 19 Ministeeriumid .................................................................................................................................. 20 Omavalitsused ................................................................................................................................... 21 Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele .................................................................... 22 4 § 1. Juhendi eesmärk ja vajalikkus Käesolev juhend on mõeldud uussisserändajatele teenuseid pakkuvatele või omakorda neid võimestavatele organisatsioonidele, et abistada neid strateegiliste valikute tegemisel teenuste väljaarendamisel lähtuvalt uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise üldkontseptsioonist. Uussisserändaja on siinses käsitluses alla 5 aasta Eestis seaduslikult elanud välismaalane. Juhendist leiab ülevaate uussisserändajaile teenuste pakkumise kontseptsioonist, üldistest põhimõtetest kohanemist toetavate teenuste pakkumisel, teenuse arendamisel sobilikest/vajalikest sammudest, eri tüüpi teenusepakkujatele kohandatud juhistest teenuste arendamiseks ning peamistest probleemidest seniste teenuste pakkumisel, mida (uute) teenuste arendamisel silmas pidada. Juhendist leiab ka indikaatorid, mida kasutada teenuste hindamisel ning loetelu teenustest, mida võiks arendada eelisjärjekorras. Juhend aitab teenuse loojal või arendajal läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele:  Mis on olnud uussisserändajate peamised probleemid senini, kuidas neid lahendada? (§1)  Milline on üldkontseptsioon teenuste arendamiseks uussisserändajatele? (§2)  Kuidas ja milliseid uussisserändajatele suunatud teenuseid tuleks käesolevalt Eestis arendada? (§3)  Kuidas hinnata teenuste loomise või arendamise tulemusi? (§3) Lähtudes teenuste arendamisel siin kirjeldatud soovitustest ja kontseptsioonist on käesoleva juhendi järgimise oodatavaks tulemuseks, et teenused on: 1) uussisserändajatele kättesaadavad, lihtsasti mõistetavad ja arusaadavad; 2) mittekoormavad, kvaliteetsed ja läbipaistvad ning uussisserändajate kohanemist toetavad; 3) arendatud teenuste osutajate vaates tõhusalt, kuluefektiivselt, turvaliselt ning jätkusuutlikult, sh võttes arvesse Euroopa Liidu vahendite ühekordset võimestavat mõju, teenuse kasutajate võimalusi ning teenuste osutajate praegust ja tulevast võimekust; 4) ühtsete ja selgete tulemusnäitajate alusel mõõdetavad ning hinnatavad. Selleks, et Eestisse elama asunud inimesed kohaneksid meie ühiskonnaga, on üheks võimaluseks parandada nende inimeste kohanemist läbi erinevate kohanemist toetavate tegevuste ja teenuste. Teenuste arendamisel ja loomisel on ühtsed lähtekohad vajalikud selleks, et kõik Eestisse tulevad inimesed saaksid võimaluse Eesti ühiskonda integreeruda ühtviisi hästi. Praeguseks on teada, et senini ei ole uussiserändajatele suunatud teenuste arendamisel ja loomisel lähtutud ühtsest metoodikast. Selle tõttu on esinenud mitmeid probleeme teenuse kvaliteedis, kättesaadavuses ja pakkumises. Näiteks Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringus toodi teenuste pakkumise ja arendamisega seoses välja, et: 5 - kohanemist soodustavate teenuste pakkumine pole alati uussisserändajate vajadustest lähtuvalt läbi mõeldud; - info olemasolevate teenuste kohta on kohati raskesti kättesaadav, mõistetav või ebaühtlane; - teenusepakkujatel puudub kas võimekus või võimalused teenuste arendamiseks ning info ja teadmised, kuidas uussisserändajatele teenuste kättesaadavust parandada; - teenuste pakkumine on killustunud ning palju esineb teenuste dubleerimist. Selles juhendis on kirjeldatud nii probleeme, lahendusi kui ka senise info põhjal koostatud kontseptsiooni, mis võiks olla teenuste arendamisel ja loomise lähtekohaks. Probleemid ja lahendused uusisserändajatele teenuste pakkumisel Uusi teenuseid luues või olemasolevaid arendades peab arvesse võtma praeguste teenuste pakkumisest saadud õppetunde, et muuta teenuseid tõhusamaks, tulemuslikumaks ja demokraatlikumaks. Peamised probleemid seoses avalike teenustega 1. Inimeste üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel Inimesed ei tea riigi ning kohaliku omavalitsuse ülesandeid, nende pakutavaid teenuseid ning enda õiguseid ja kohustusi. Seega võib kujuneda olukord, kus teenus on küll olemas, kuid seda ei osata kasutada või ei teata selle olemasolust. Sellega on seotud järgmised tegurid (ATKRR MKM, 2013): - avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ning nõustamiskanalite kättesaadavus on paiguti ebarahuldav; - infokanalites esineb vasturääkivusi selles, milline asutus, millisel viisil avalikke teenuseid pakub; - dokumendiliikide ja -vormide paljusus takistab elektroonilist dokumendivahetust; - inimeste arvutikasutamise oskus ja kogemus on ebaühtlane – e-teenustele ligipääsu piiramine; - inimesed peavad esitama samu andmeid mitu korda erinevatele asutustele; - inglis- ja venekeelsete tõlgete puudumine. 2. Avalike teenuste kanalitega on seotud järgmised probleemid (ATKRR MKM, 2013): - avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, asukohad ei ole valitud ligipääsetavust arvestades; - asutuste lahtiolekuajad varieeruvad; - riiklike ja KOVide avalike teenuste eristamine on keeruline; - riigi ja KOVi asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise; - inimesed ei saa aru, mida (elektroonilise) teenuse all mõeldakse. 3. Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega on seotud järgmised probleemid: - pabermaailmas kasutatud menetlusloogikad viiakse infosüsteemidesse; - inimestele ei anta täpset ülevaadet teenuse osutamise käigust, vaheetappidest ning tähtajast; - tagasiside andmise võimalused isikute poolt kasutatud teenuste kohta on asutuste lõikes erinevad; 6 - riigi- ja KOVi asutuste teenusportaalid asuvad killustatult erinevatel veebilehtedel. Peamised probleemid uussisserändajate kohanemist toetavate teenustega 1. Uussusserändajatega kokkupuutuvad osapooled ei tea sageli, millised organisatsioonid Eestis teenuseid pakuvad ja milliseid teenuseid? (puudub keskne veebileht või keskus) 2. Hariduse omandamisega seotud probleemid - uussisserändajatel on haridusele raskendatud juurdepääs. Seda toetav tugistruktuur vajab arendamist. 3. Keeleõppega seotud probleemid - riiklikel veebilehtedel puudub info kursuste kohta, koolitusi otsiv inimene ei ole leia konkreetset infot (kus ja millal mõni kursus toimub?), keelekursuste kvaliteet on erinevates piirkondades erinev. 4. Tööturuga seotud probleemid - töö leidmine on keeruline, probleemiks on eesti keele ebapiisav oskus, puudub info selle kohta, millised oskused on vajalikud tööle kandideerimiseks, ettevõtetel on liiga suur koormus välistööjõu kohandamisprotsessides, teenused ettevõtetele ülemääraselt kallid, et neid sisse tellida. 5. Muude teenustega seotud probleemid - e-teenuste kohta peaks olema rohkem selgitusi teenuste sisu osas, tervishoius on raske leida infot selle kohta, milline (pere)arstidest suudaks uusssisserändajaga suhelda, välismaalastele jääb saadava teenuse kvaliteet madalamaks, vähe on baasilisi kohanemiskoolitusi (käitumise, väärtushinnangute, kultuurierinevuste jms, aga asjaajamist selgitavaid kursuseid). Võimalikud lahendused - Teenuste pakkumise vastutuse jagamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. - Keeleõppe kohandamine sisserändaja spetsiifiliste vajaduste (nt tööalane keel, eri arengutasemed) ja võimalustega (nt kodune õpe), integreerimine teiste teenustega (nt praktika). - Ettevõtetele olulisemate uussisserännanutega kaasnevate kulude või teenuste kompenseerimine (nt dokumentide tõlkimine, keeleõppe pakkumine töökohal). - Eestisse sisserändajate nõustamisega alustamine juba päritoluriigis (baasilised internetiteenused). - Ühine infokeskkond uussisserännanutele ja neile teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele. - Uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste pakkujate võimestamine omaette teenustega (nt arstide keeleõpe, tõlgi teenus). - Uussisserändajatega kokkupuutuvate osapoolte omavahelise suhtlusvõrgustiku loomine, edendamaks arutelu teenusepakkujate probleemide ja nende lahendamise üle. Eri riikides on püütud uussisserändajale erinevaid teenuseid kokku tuua ühele kesksele veebilehele või portaali. Üks paremaid näiteid võib olla taanlaste nyidanmark.dk. Sellistes veebides struktureeritakse informatsioon ühiskonna, seadusandluse, kursuste, töö leidmise, arstiabi, hariduse, pereelu võimaluste jm kohta uussisserännanu vajadustest lähtuvalt. 7 §2. Teenuste arendamise kontseptsioon Kontseptsiooni lähtekoht: heade teenuste tunnused Kontseptsiooni üheks lähtekohaks on Eestis hetkel kasutusel olevad teenused ja nende jaotus (vt lisa 1, tabel), eksperthinnangud ja uussisserännanute tagasiside kontseptsioonile. Kontseptsioonist lähtuval teenuste pakkumisel on olulised järgmised tingimused: - Kõiki teenuseid tuleks pakkuda eeskätt lähtuvalt sisserändaja vajadustest ja eesmärkidest, mitte teenuseid pakkuva organisatsiooni juhtimisloogikast või väljakujunenud traditsioonist. - Vajalik on, et kõik pakutavad teenused kajastuksid ühtses virtuaalses või mitmes omavahel orgaaniliselt lõimitud infokeskkonnas mis on kohandatud erinevatele sihtrühmadele ja keelekasutajatele. See keskkond aitaks koondada info kõigi uussisserändajatele suunatud, aga ka üldpopulatsiooni teenuste kohta. Samuti on selline infokeskkond (mitte ainult virtuaalsel kujul) oluline, et suurendada teenusepakkujate omavahelist elutervet konkurentsi, koostööd ja tegevuse läbipaistvust. - Sisserännanul peab olema võimalus kasutada teenuseid oma vajadustest lähtuvalt – erineva kohanemistaseme ja -võimaluste, valdkondlike vajaduste, isiklike ja päritoluriigi eripärade alusel. Sisserännanu peab saama valida teenuse erinevate, tema vajadustega paremini arvestavate alternatiivide vahel. Nt võib inimene õppida keelt ka sõpradelt või iseseisvalt kodus ning kursusel osalemine ei pruugi inimese vajaduste hulka kuuluda. - Iga teenuse korral tuleb esmalt hinnata selle vajalikkust inimesele, teisalt võimalikku vajadust täiendava/tervikliku vajaduste väljaselgitamise järele. Oluline on arvestada teenuste pakkumisel ja planeerimisel indiviidi vajadusi kujundavaid tegureid (vt eelmine punkt), vajadustes toimunud muutuseid. Vajaduste hindamises osaleb nii sisserännanu kui teenuse osutaja. Kui sisserännanu saab langetada valiku teenuse kasuks oma vajadustest lähtuvalt, siis teenusepakkuja roll on anda sisserännanule tagasisidet, kui temale antud teenus ei sobi. - Hindamisteenust ei pea pakkuma eraldiseisva teenusena, vaid pigem mõne teise vajaduse rahuldamise/teenuse osana. Hindamisteenus on maailmas levinud praktika (nt Kanadas kasutusel), mille käigus selgitatakse välja inimese selle hetke vajadused ja koostatakse sellest lähtuv kohanemisplaan. Nii põhjalikku hindamist ei vaja iga sisserännanu, selle põhjalikkuse astet saab kujundada koostöös hindaja ja sisserännanu vahel. Sisserännanul peab olema võimalus oma vajadusi hinnata ka hilisemates kohanemise etappides. - Vahetu suhtlemine on oluline. Võimalusel tuleks alati eelistada silmast-silma suhtlust klientidega, sh virtuaalselt. - Oluline on iga teenuse korral arvestada, milline asutus vastutab teenuse pakkumise ja kättesaadavuse eest, et uussisserändaja ei jääks nö määratlemata vastutusalale uksi kulutama (nt ei ole pagulaste tõlkeabi pakkumine üheselt määratletud). - Iga üksiku teenuse arendamisel tuleb püüda ületada puudujääke, mida leiab praegu pakutavates olulisemates teenustes (vt probleemide nimekirja). 8 Uussisserändajatele teenuste arendamise ja loomise kontseptsioon Kontseptsioon, kuidas teenused võiksid olla omavahel seotud, millistesse kategooriatesse neid jagada ning kuidas teenuste vahel oleks võimalik liikuda on kokkuvõtlikult kirjeldatud mudelis. Iga loodav või arendatav teenus peaks sobituma sellesse skeemi (joonis 1): Joonis 1. Eestisse uussisserändajatele teenuste loomise ja arendamise skeem Kontseptsioon lähtub sellest, et erinevatest päritoluriikidest saabuvad inimesed kogevad Eestis erineval määral raskusi tulenevalt sellest, kuivõrd erineb Eesti institutsionaalne ja kultuuriline elukorraldus päritoluriigi omast (joonisel päritolu- ja sihtriik, integratsioonivaldkonnad), vajades seetõttu ümberlülitumisel erineval määral abi. Joonisel kujutatud päritoluriigi ja sihtriigi integratsioonivaldkonnad peegeldavad valdkondi, mille kaudu iga inimene oma vajadusi teostab. Kontseptsiooni eelduseks on, et uussisserändaja vajadused end neis valdkonnis teostada või nendega elukorralduslikult suhestuda on inimeseti erinevad, kuid võrdlemisi püsivad päritoluriigist sihtriiki liikudes (nt jäävad tööalane eneseteostus ja kultuurielu talle oluliseks ka Eestis). Olenevalt sisserännanu isiklikust ja ühiskondlikust taustast ning spetsiifilistest vajadustest teenuste järele erinevates integratsioonivaldkondades (nt töö, kultuurielu) on tal Eestis kohanemiseks vaja abi erineval määral. Isikliku tausta all võib silmas pidada toimetulekutaset päritoluriigis, maitse-eelistusi, sotsiaalset kihti, päritolu, etnilist kuuluvust, perekonnaseisu jms. Ühiskondlik taust kujundab sisserännanu ootusi ühiskonna tsiviliseerituse astmele, ühiskonnaelu korralduse viisidele, kultuurilistele eripäradele jne. Need tegurid määravad, milline on sisserännanu integratsioonitase – kui tuttavlik on talle elu Eestis, kui lihtne on tal kohanduda. Lisaks päritoluriigi tingimustele on olulised ka kohalikud. Uussisserännanut Eestis ees ootavad tingimused ja tugivõrgustikud toetavad tema toimetulekut erineval määral. Kui paljud sisserännanud saavad loota vaid iseendale (või perele) ja vastuvõtva riigi teenustele, siis arvestataval osal sisserännanutest on võtta ka täiendav tugi vastuvõtva asutuse või muu (sh mitteformaalse) võrgustiku näol (näiteks kooli-, töökaaslased) (joonisel integratsioonivõrgustikud). 9 Vastamaks sisserännanute erinevatele vajadustele Eestis kohanemisel, on ka integratsiooniteenused eristatud. Mudel kirjeldab erinevaid teenuste liike ja seda, kuidas need peavad üleminekut päritoluriigist sihtriiki toetama, säilitades ja toetades sealjuures inimese hakkamasaamise taset erinevates valdkondades. Jooniselt leiab sisserändajale mõeldud baas-, ülemineku- ja üldteenused. Baasteenused on teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid, nende tulemusena tagatakse esmaste vajaduste katmine või ligipääs järgmistele teenustele. Üleminekuteenused kiirendavad kohanemisprotsessi, toetades sisserändaja üleminekut kõigile elanikele ühetaolistelt pakutavatele üldteenustele. Üldteenused on teenused, mille pakkumisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Kõiki neid teenuseid võivad pakkuda eraldi teenusepakkujad, aga ka sisserännanuid vastu võtvad asutused (praktikakohad, ülikoolid, töökohad). Üldteenuste pakkujate valmisolek ja võime sisserännanule vastu tulla on erinev. Näiteks pakutakse sisserännanule haridust temale arusaadavas keeles (joonisel üldteenuse teisend), pakutakse teatrietenduse jälgimiseks tõlki (joonisel üldteenuse adapter) või lepitakse võimetusega uussisserännanut teenindada. Üldteenuse teisend on juba olemasoleva teenuse baasil spetsiaalselt sisserännanule kohandatud teenus, adapter aga abiteenus, mis aitab sisserändajal üldteenusest teistega võrdväärsel moel osa saada. Et sisserännanud on väga erinevate eelduste ja võimalustega, on nende võimalused Eesti ühiskonnas kohanemiseks erinevad. Osad sisserändajad võivad vajada järjest suurt osa pakutavatest teenustest, osad saavad ise või oma tugivõrgustikule toetudes hakkama. Ka järjekord eri taseme teenuste tarbimiseks võib olla erinev (vt joonisel nooled). Sisserännanute kokkuviimiseks õigete teenustega on vaja sisserännanute vajadusi hinnata. Et uussisserännanu vajadused muutuvad sisserände ja kohanemise protsessis, on oluline neid hinnata nii sisserände alguses kui ka hiljem. Esmane sisuline vajaduste hindamine toimub riiklikult juhitud baasteenuste või vastuvõtva asutuse teenuse komponendina, uussisserännanu lähedaste või tema enese poolt, sh juba sisserände eelselt. Baasteenuste alla kuuluv hindamisteenus käsitleb sisserännanu vajadusi terviklikult, aidates sisserännanul üles leida tema vajadusi ja eesmärke toetavaid teenuseid ning neid prioritiseerida. Et suur osa sisserännanuist vajab kohanemisel võrdlemisi vähe abi või ei satu sageli vajaduste väljaselgitamist abistavate institutsioonide vaatevälja (vt joonisel nooled), peab vajaduste väljaselgitamise komponent olema ka iga üksiku baas- ja üleminekuteenuse osa, pakkudes tagasisidet nii teenusepakkujale kui sisserännanule endale. Nende teenuste raames hinnatakse eelkõige vajadust antud teenuse järele: 1. kas antud teenus sobitub konkreetse inimese vajadustega ja 2. kas tal võib olla vajadust tervikliku vajaduste hindamise järele, mis aitaks sisserännanut kohasemate teenusteni jõuda). Kui üleminekuteenuse pakkuja leiab, et sisserännanu püüab oma eesmärkideni jõuda selleks mittesobivate teenuste abil, juhib ta sellele teenusesaaja tähelepanu, soovitades kas kohasemat teenust või vajaduste tervikliku hindamise Kanada sisserändajate keskses infoportaalis “Living in Canada“ on uussisserändajal võimalik luua endale individuaalne kohanemisplaan (Noorani, 2015), mis võimaldab uussisserändajal oma vajadusi ise hinnata. Ühtlasi saab ta seal kontrollida ka oma avalduste staatust, otsida infot õppimis- ja töövõimaluste, koolituste, seadusandluse jm kohta. Sisserändaja vajaduste hindamine on seega mugavalt ühendatud teiste objektiivsete vajaduste realiseerimisega. 10 teenust. Üleminekuteenuste puhul, mille teisenditel või adapteritel (abiteenustel) on ohtramalt või ühetaolisemaid tarbijaid, on mõistlik hinnata eelkõige kvaliteeti (nt kas ingliskeelse meditsiiniteenuse pakkumisel valdab arst piisavalt keelt, kas sünkroontõlke tehnika toimib). Teenusepakkujate võimed teenuseid luua, arendada ja pakkuda on erinevad, mistõttu ka nemad vajavad erinevaid, nö võimestavaid metateenuseid. Näiteks vajavad arstid keeleõpet ja õpetajad koolitust õpilaste kultuuriliste erinevustega toimetulekuks. Ka teenusepakkujaid aidatakse metateenustega just nende vajadustest lähtuvalt. Selleks hinnatakse nende vajadusi kooskõlas uussisserändajatele teenuste arendamise kontseptsiooniga – oluline pole aidata kõiki teenusepakkujaid, vaid neid, kes pakuvad teenuseid prioriteetsetes valdkondades. Et mitte muuta teenuste juhtimist uussisserännanu jaoks ülejuhtimise tõttu ebademokraatlikuks, lähtub kontseptsioon mudelist, mille kohaselt sisserännanu saab ligipääsu talle vajalikele teenustele lähima tugivõrgustiku kaudu. Näiteks töökohast, praktikakohast, koolist; tugivõrgustiku puudumisel selleks keskselt määratud asutusest (näiteks PPA, MISA). Teenusepakkumise koordineerimine jaguneb erinevate osapoolte – ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste – vahel. 11 §3. Teenuste loomise ja arendamise juhised ja kvaliteedi hindamine Olulisemad indikaatorid, millele teenuste arendamisel ja loomisel tähelepanu pöörata, on:  teenuste tarbijate arv  teenusest loobujate osakaal  avalikult kättesaadava info olemasolu, selgus, täpsus, kõrvutatavus  vajaduste hindamine teenuse osana  teenuse disainis riiklikult kokkulepitud põhimõtetest lähtumine  mõju- ja tulemuseesmärkide saavutamise määr  teenuse kooskõla organisatsiooni pädevustega  kulukus ja selle võrreldavus alternatiivsete sama eesmärgiga teenustega  teenuse kasutamise lihtsus ja kättesaadavus (aeg, koht, hind)  loogilised üleminekud teistele teenustele, integreeritus institutsionaliseeritud elukorraldusega (töö, õppe, praktikaga)  teenuse möödapääsmatus või vajalikkus Lisaks neile indikaatoritele on teenuste loomisel soovitatav arvestada ka teisi indikaatoreid, mida on kirjeldatud „Avalike teenuste ühtses portfellijuhtimises“ (2014)1. Tõhusus, demokraatia ja efektiivsus on kolm põhilist indikaatorite kategooriat, mida tuleks iga teenuse hindamisel arvestada. Need on järgnevates juhistes kohandatud spetsiifiliselt erinevatele uussisserändajatega kokkupuutuvatele osapooltele. Et teenuste kujundamisega puutub kokku arvukalt erinevaid osapooli, on juhised kujundatud osaliselt joonistena, mis toovad kontseptsioonist välja olulisema just valitud osapoole vaates. Kontseptsioonis on senisest suurem rõhuasetus võrgustikulisel lähenemisel, mille kohaselt on sisserännanul võimalik abi saada eelkõige sellise institutsiooni kaudu, millega ta kõige rohkem seotud on (nö sisenemispunktist). Joonis piltlikustab valitud osapoole rolli uussisserändajatega seotud võrgustikus. Nooled joonisel ja nendel esitletud küsimused väljendavad osapoole kohustusi ja võimalusi. Baas- ja üleminekuteenuseid pakkuvad organisatsioonid Järgnevad juhised (vt joonis 2) on neile, kes pakuvad kas: - baasteenuseid – teenuseid, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid, nende tulemusena tagatakse esmaste vajaduste katmine või ligipääs vajalikele üleminekuteenustele: nt nõustamine, dokumentide vormistamine. - üleminekuteenuseid – teenuseid, mis kiirendavad kohanemisprotsessi, tagavad sisserännanu ülemineku kõigile elanikele ühetaolistelt pakutavatele üldteenustele: nt rahvaülikooli keeleõppekeskus, töötukassa ümberõppe programmid. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_uhtne_portfellijuhtimine.pdf 12 Joonis 2. Baas- ja üleminekuteenuste pakkuja rollid ja võimalused Soovitused: Sisserändaja vaates on oluline, et teenuste kasutamine ei vähendaks tema võimalusi ühiskonda integreeruda (ebaproportsionaalne ajakulu, liiklemisvajadus jms) ning oleks seotud tema muude eluliste vajadustega. Et teenuste omavahelisi lõimimisvõimalusi (nt nõustamine ja dokumentide vormistamine, keeleõpe ja tööpraktika) paremini üles leida ja sisserännanuid vajadusel teiste teenuste juurde edasi suunata, on hea külastada kohanemist toetavaid teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele mõeldud üritusi, arutelusid-ümarlaudu, veebikeskkondi, et näha, mida samal maastikul toimetavad teenusepakkujad juba teevad. Teenuste kättesaadavust võib parandada näiteks interneti abil või integreerides neid vastuvõtja poolt pakutavate teenuste või tugivõrgustikega (nt koolitused töökohas), sh võimalusel juba päritoluriigis. Näide: Taanis on kohalike omavalitsuste ülesandeks pakkuda põgenikele sissejuhatavaid aktiviseerimise programme, milles on sisserändaja vaates ühendatud näiteks kursustel osalemine, praktikal osalemine, palgatoega töökohal töötamine jm. Sisserännanu võib esimest (ja ka viimast) korda kokku puutuda just antud organisatsioon teenusega, mistõttu võiks iga organisatsioon tagada, et selles võrgustiku nö sisenemispunktis pakutakse teenuse tarbijale võimalust enda vajaduste hindamiseks ja täiendavate teenuste tarbimiseks. Baasteenust pakkudes võiks lisaks teemale, millega sisserännanu organisatsiooni poole pöördub (nt juriidiline abi), 13 lisaks uurida, 1. kuivõrd ta on oma kohanemise tasemega rahul, 2. kuivõrd tunneb võimalusi, mille toel paremini toime tulla ning 3. kas ta sooviks sel teemal pikemalt vestelda või nõu küsida. Vastavalt sellele, kuivõrd sisserändaja hindamist vajab, võiks sisserännanu suunata kas sisserändajate kohanemise interneti infokeskkonda (või oma organisatsiooni vajadustega kohandatud versiooni sellest) või mõne (sh antud) organisatsiooni juurde, kes saaks terviklikku nõustamist võimalikult kiiresti läbi viia. Baasteenust kujundades tuleb arvesse võtta, kuidas see suhestub erinevate uussisserännanute gruppidega tulenevalt nende isiklikust ja ühiskondlikust taustast, kohanemise tasemest, praktilistest vajadustest suhestuda erinevate ühiskonnaelu valdkondadega (pere, töö...) ning tema tugivõrgustiku omadustest ja suurusest. See tuleks viia kokku teadmisega juba olemasolevate teenustega (sisserändajate kohanemist toetavas infokeskkonnas), et selgitada välja sihtrühmad, mille kohanemisvajadused jäävad hetkel katmata. Üleminekuteenust pakkudes tuleks teenusesaajaga suheldes välja seglitada, kuivõrd sobib antud teenus just konkreetsele sisserännanule ning kuivõrd ta tunneb Eestis kohanemiseks vajadust täiendava nõu järele (vastavalt uussisserännanut vajaduste terviklikule hindamisele suunates või mõnda teenust soovitades). Sisserännanule tuleb pakkuda selget ja kohest tagasisidet, kui ta ei sobi antud teenust kasutama ning kui talle on kohasemaid alternatiive. Hoidmaks oma teenuse kvaliteeti, tuleks koguda teenuse kohta tagasisidet nii selle saajalt kui läbiviijalt, analüüsida teenuse parandamise vajadusi ning organisatsiooni enese vajadusi metateenuste järele (edastades vastavalt ettepanekuid uussisserände metateenuste eest vastutavale koordinaatorile, nt ministeeriumi- või omavalitsuse ametnikule), uurida alternatiivseid võimalusi samade mõjunäitajate saavutamiseks (näiteks teenuse osutamiseks koostöös mõne vastuvõtja rollis organisatsiooniga). Teenuste arendamisel on võimalik saada abi sisserände metateenuste pakkujailt. Teenusepakkuja peab võrgustiku toimimiseks tagama, et teenuse kohta on lisatud piisav informatsioon sisserändajate kohanemise infokeskkonda ja teistesse organisatsiooni käsutada olevatesse kanalitesse: veebileht, infomaterjalid, FB, reklaam jms. Üldteenuste pakkujad Järgnevad juhised (vt joonis 3) on neile, kes tegelevad üldpopulatsioonile teenuste pakkumisega, kuid kes soovivad uussisserännanute ligipääsu teenustele lihtsustada, nt kultuuri- ja raviasutused, kaubandusvõrk. Soovitused: Ka laiale elanikkonnale üldiselt pakutavaid teenuseid on võimalik kohandada uussisserännanute vajaduste järgi (nt ingliskeelne kooliharidus), sh luua adaptereid (nö abiteenuseid), mis toetaksid juba olemasoleva teenuse tarbimist (nt kvalifitseeritud tõlk meditsiiniteenuse pakkumise juures). Selleks on võimalik saada abi uussisserändajaite kohanemist toetavalt võrgustikult (kokkusaamised, kirjalist jm) ja tugistruktuurilt (nn metateenuste pakkujailt). Kui baas- ja üleminekuteenuste pakkumisel on oluline hinnata teenusetarbija vajadusi, siis üldteenuse puhul eelkõige antud teenuse kvaliteeti. Selleks on vaja uurida kasutajate ja 14 teenusepakkujate tagasisidet (nt prooviostud, külastajate tagasisideuuring, internetivõrgustikus infootsing kasutajakogemuse kohta, teenuse meeskonna koosolekud jms). Muuda informatsioon teenuse kohta nähtavaks nii sisserännanutele, vastuvõtjatele (nt uudiskirjad, reklaam) kui teistele teenusepakkujatele (nii organisatsiooni infokanaleis kui kohanemist toetavaid teenuseid koondavas infokeskkonnas (nt settleinestonia.ee)). Joonis 3. Üldteenuste pakkujate rollid ja võimalused Kohanemist toetavate teenuste infokeskkonda jälgides on võimalik hinnata, milliseid sihtrühmi on võimalik veel katta lisaks senisele ning milliseid on teiste teenusepakkujate nn parimad praktikad. Selle põhjal on võimalik kaaluda alternatiivseid kohanemisvõtteid (nt kas pakkuda ingliskeelset meditsiiniteenust, palgata statsionaarne tõlk või tellida tõlk sisse). Indikaatorid uussisserändajatele teenuseid pakkuvatele organisatsioonidele Järgnevast tabelist (Tabel 1) leiab loetelu teenuste pakkumise hindamiseks sobilikest indikaatoreist, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Indikaatorid on eristatud mh organisatsiooni tegutsemissektori järgi (vt märge sulgudes). Tabel 1. Indikaatorid baas-, ülemineku- ja üldteenuseid pakkuvatele organisatsioonidele Indikaatorite Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile grupp (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks projektitaotlustes või riigihangetes, avalikus infos (avalik ja vabasektor)  klient on nõus ostma teenust küsitud hinnaga, teenitakse planeeritud kasumit (ärisektor)  kontaktid sihtrühmaga viivad enamjaolt ostuni (ärisektor) 15  teenuse tarbijatelt uuritakse nende vajaduste kohta, küsitakse tagasisidet  teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse 1. vajalikkuse, 2. pakkumise viisi ja 3. tulemuslikkusega  panustatakse teenusepakkujate võrgustiku kohtumistesse, kursisolemisse  teenus on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega Demokraatia  organisatsioon on katsetanud alternatiivseid viise teenuse pakkumiseks  organisatsioon jälgib statistikat, analüüsib kõveraid, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi (avalik)  sihtrühma argieluliste vajadustega ollakse vahetult kursis (vabasektor)  teenuse ärajäämisega kaasneks käegakatsutavate sotsiaalsete probleemide kasv (avalik ja vabasektor)  keegi teine ei paku seda teenust (avalik ja vabasektor)  teenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenusepakkujate võrgustiku kokkusaamistel (avalik ja vabasektor)  statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme (avalik ja vabasektor) Efektiivsus  tagasiside teenuse kohta sotsiaalmeedias on kiitev  analüüsitakse teenust puudutava informatsiooni kasutamist, uuendatakse teenuste kohta käivat informatsiooni  prooviostja teekonda vajaliku teenuseni pole võimalik rohkem optimeerida (ärisektor)  teenusele suunatakse teiste teenusepakkujate või muude asutuste poolt (avalik ja vabasektor)  teenust puudutavatele päringutele reageeritakse samal päeval  teenuse kasutamine säästab selle kasutajale aega või raha (ärisektor)  teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma eesmärkideni (nt tööle) (avalik ja vabaühendus)  sarnaseid teenusetarbijaid kõrvutades on näha teenuse saaja eelis või selle võimete paranemine (avalik sektor)  pakkuja pöördub ise otse klientide poole (avalik ja ärisektor)  teenuse tarbija ei pea teenuse tarbimiseks loobuma oma kvaliteetajast ega tööst  teenus on tugevalt seotud teenusesaaja töö, haridusasutuse või sotsiaalse eluga (avalik ja vabasektor) Vastuvõtvad organisatsioonid Järgnevad juhised (vt joonis 4) on neile, kes võtavad sisserännanuid vastu kas töökoha, haridusasutuse, praktikakoha, vabatahtliku tegevuse või projektipartnerina, näiteks ülikoolid ja ettevõtted. Paljud nn vastuvõtjaorganisatsioonid pakuvad baas-, ülemineku- ja üldteenuseid uussisserännanule ise või ostavad need sisse, sest see on tulemuslikum uussisserännanule või tõhusam vastuvõtvale organisatsioonile. Soovitused: Uussisserännanut vastu võttes tuleb arvestada, et vastuvõtja võib olla tema esimene kokkupuutepunkt uussisserändaja kohanemist edendava võrgustikuga. Seetõttu on oluline arendada valmisolekut hinnata uussisserändaja vajadusi vastavalt oma organisatsiooni eripäradele ja võimetele. Vajaduste hindamist võib teha kas ise või suunates teda baasteenuseid pakkuvate asutuste (või veebilehtede) juurde, mille teenuse üheks komponendiks on vajaduste terviklik hindamine. Vastuvõtja võib kasutada juba olemasolevaid (nt kohanemise infokeskkonnas) või enda järgi kohandatud hindamisjuhiseid, selgitamaks välja, kui suurt tuge võib uussisserändaja vajada ning kuidas seda talle pakkuda. Vajaduste hindamisel võib arvestada näiteks uussisserännanu isiklikku ja 16 ühiskondlikku tausta, kohanemise taset, praktilisi vajadusi suhestuda erinevate ühiskonnaelu valdkondadega (töö, vabatahtlik tegevus jms) ning (mitte)formaalse tugivõrgustiku omadusi ja suurust (vt kontseptsiooni kirjeldus). Joonis 4. Vastuvõtja (ülal) rollid ja võimalused Vastuvõtmisprotsessi jooksul tuleks uussisserännanule võimaldada vabas ja vahetus vormis kohtumisi vajaduste hindamiseks (need võivad muutuda, erinevatest taustadest tingitud möödarääkimised jms) ka hiljem. Vastavalt vastuvõtja võimalustele võib organisatsiooni tööprotsessi kohandada nii et sisserännanuga oleks ka hiljem võimalik jooksvalt hinnata küsimustes: 1. kuivõrd ta on oma kohanemise tasemega rahul, 2. kuivõrd tunneb võimalusi, mille toel paremini toime tulla ning 3. kas ta sooviks sel teemal pikemalt vestelda või nõu küsida. Vastuvõtja saab koos sisserännanuga analüüsida kohanemist toetavate teenuste infokeskkonda ning kasutada selle juhiseid, et suunata uussisserännanut juba olemasolevate teenuste juurde. Ta saab Eestis on mitmeid suuri eraettevõtted, kus on arendatud välja organisatsiooni siseselt mitmeid teenuseid uussisserännanud tööjõule, mis on ka uusisserännanute endi hinnangul kvaliteetsed ja kohanemist toetavad. Üheks selliseks näiteks on IT-ettevõte Kühne-Nagel AS, kus korraldatakse välismaalt Eestisse rännanud tööjõule kord kuus regulaarseid infotunde. Tundide raames (osalemine vabatahtlik) arutatakse nii uussisserännanute endi poolt tõstatud probleeme ja teemasid ning organiseeritakse ühiseid ekskursioone. Nende raames jagatakse Eesti kohta infot, nt detailselt erinevatest asjaajamispraktikatest – kuidas, kus ja mida teha? Tunde korraldavad ettevõtte töötajad, kuid vahel kutsutakse ka külalisesinejaid. Näiteks on korraldatud infotunde järgmistel teemadel: perearsti külastamine, pangakonto loomine, maksudeklaratsiooni tegemine Eestis. 17 võtta ühendust teenusepakkujatega, et otsida koostöövõimalusi selleks, et uussisserändajale mõeldud teenuseid pakutaks koostöös vastuvõtva organisatsiooniga. Vastuvõtjal on õigus saada vastavalt teenusepakkujate tugivõrgustiku arengule erinevaid võimestavaid metateenuseid (nt koolitused või nõustamine), rahalist kompensatsiooni või osaleda kogemustevahetuses sarnaste organisatsioonidega. Vastuvõtja saab oma pakilistest probleemidest ja vajadustest teada anda ka teenuste kujundamist koordineerivale ametnikule. Vastuvõtja enese poolt pakutavad olulisemad kohanemist toetavad teenused või lahendused tuleks lisada organisatsiooni infokanaleisse (nt sise- ja välisveebi, stendidele, sotsiaalmeediasse, rääkida üle koosolekuil jm), vajadusel ka sisserände teenuste infokeskkonda (nt www.settleinestonia.ee), et sisserännanul oleks võimalik tutvuda oma võimalustega sisserände protsessi eri etappides, sh juba päritoluriigis). Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele Järgnevast tabelist (Tabel 2) leiab loetelu teenuste pakkumise hindamiseks sobilikest indikaatoreist nn vastuvõtjatele, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 2. Indikaatorid uussisserändajaid vastu võtvatele organisatsioonidele Indikaatorite Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile grupp (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse kulud jäävad organisatsiooni planeeritud eelarve piiresse  teenus on vajalik organisatsioonis laiemalt (näiteks olnud jutuks organisatsiooni arenduskoosolekutel, -dokumentides, töötajate tagasisides, arengukava prioriteetsetes tegevuseesmärkides)  organisatsiooni eelised uussisserändajate värbamisel kasvavad  teenuse tarbija jõuab sujuvalt edasi järgmistele teenustele või oma eesmärkideni (nt tõuseb ametiredelil)  oma teenuste võimestamiseks kasutatakse mentorlust, sisekoolitusi, treeninguid, teiste vastuvõtjate kogemusi, nn metateenuseid  sarnaseid sihtrühmi kõrvutades on näha teenusesaajate eelis või nende võimete paranemine  teenuses väljapakutud toimimisviisid väljenduvad argielus, nt kaupluses, tööl, tänaval (nt oskuses kasutada eesti keelt)  uussisserännanutest tudengite ja töötajate osakaal organisatsioonis/ Eestis kasvab Demokraatia  keegi teine ei paku seda teenust  pakutava teenuse puudujäägid väljenduvad tõrgetena organisatsiooni tegevuses või kahjustavad organisatsiooni head nime  teiste vastuvõtjatega suheldakse võrgustiku kokkusaamiste raames, ühises suhtluskeskkonnas  sisserännanu argiste vajadustega ollakse vahetult kursis  teenuse tarbijatelt küsitakse tagasisidet, hinnatakse nende vajadusi  teenuse sihtrühm on rahul teenuse 1. vajalikkuse, 2. pakkumise viiside ja 3. tulemuslikkusega Efektiivsus  info teenuse kohta leiab sisserände ühtsest infokeskkonnast ja organisatsiooni kodulehelt/siseveebist/tööprotsessidest  teenust puudutava informatsiooni kasutatavust analüüsitakse, infokanalite sisu uuendatakse  uuritakse teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse läbimist 18 Metateenuste pakkujad Järgnevad juhised (vt joonis 5) on neile, kes tegelevad erinevate kohanemist toetavate teenuste pakkujate toetamise ja võimestamisega, näiteks Innove, mis võimestab koole uussisserännanutega tegelemisel. Joonis 5. Metateenuste pakkuja rollid ja võimalused Soovitused: Et metateenuste roll uussisserännanutele teenuseid pakkuvate või neid arendavate osapoolte võimestamisel on kriitiline, on eriti oluline, et nende väljakujundamine toimuks koostöös teenuste pakkumise eest vastutava koordinaatori ning erinevate uussisserändajatega kokkupuutuvate võrgustike esindajatega. Selleks tuleb kasutada erinevate osapoolte poolt läbiviidud ja avalikustatud analüüse ning uuringuid, uurida teenusepakkujate ja vastuvõtjate vajadusi metateenuste järele (millised teenused on vajalikud, aga ei lähe käima, millised ei leia õiget sihtrühma, milliste teenuste pakkumiseks jääb puudu pädevustest jne), testida kavandatavaid teenuseid piloteerivalt. Võimestavate metateenuste kohta tuleb jagada informatsiooni vastuvõtjatele ning teenusepakkujatele (infokirjad, sotsiaalmeedia, kirjalistid, personali- ja koolitusjuhid) oma organisatsiooni infokanaleis (nagu veeb, FB, e-kiri), aga sobival moel ka kohanemist toetavaid teenuseid koondavas infokeskkonnas (nt settleinestonia.ee või selle kohasemad sõsarlehed). Pakutavate teenuste kohta tuleb küsida tagasisidet, sh hinnata teenuse sobivust uussisserändajatele suunatud teenuste pakkumise kontseptsiooniga. 19 Indikaatorid metateenuste pakkujatele Järgnevast tabelist (Tabel 3) leiab loetelu metateenuste hindamiseks sobilikest indikaatoreist, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 3. Indikaatorid metateenuseid pakkuvatele organisatsioonidele Indikaatorite Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile grupp (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuse hind on teiste samalaadsete teenustega sarnane, näiteks riigihanke hindamisel, projektitaotlustes  metateenuse strateegilises olulisuses on kokku lepitud teenusepakkujate võrgustike tegevuse raames  teenusepakkuja pakustab sisserände-teemaliste võrgustike kohtumistesse Demokraatia  jälgitakse integratsioonianalüüside tulemusi jm statistikat, et kohandada oma teenuste sisu ja sihtrühmi  sihtrühma vajadustega nende argielulistes oludes on tutvutud  teenuse tarbijalt uuritakse tema vajadusi ja tagasisidet  teenuse sihtrühm on tagasisides rahul teenuse 1. vajalikkuse, 2. pakkumise viiside ja 3. tulemuslikkusega  statistika või meedia näitab selles spetsiifilises valdkonnas olulisi probleeme  keegi teine ei paku seda teenust Efektiivsus  teenuse kasutamine säästab selle kasutajale aega või raha  teenust ostetakse korduvalt  sarnaseid teenusepakkujaid kõrvutades on näha metateenuse saaja eelis või selle võimete paranemine  teenuse saaja teadmisi, oskusi ja/või toimimisviise pärast teenuse läbimist uuritakse  metateenuse kasutamine väljendub võimestatava teenuse paranemises Koordinaatorid Järgnevalt on koondatud soovitused eelnevates punktides mainitud nn koordineerivatele osapooltele, milleks võivad olla vastavalt ka ministeeriumid või omavalitsused. Siseministeerium Sisserändajatele teenuste pakkumise kontseptsioon vajab nö omanikku, keskset koordinaatorit, kuigi teenuste arendamine toimub suuremalt jaolt ka siseministeeriumist sõltumatult; siseministeeriumi peamine ülesanne on toetada kohanemist toetavaid teenuseid pakkuvate osapoolte nähtavust üksteisele ja sisserännanutele ning omavahelist koostööd. Soovitused: Informatsioon kohanemisvõimaluste alaste teenuste kohta ning sisserännanute vajaduste väljaselgitamist toetavad abivahendid (nt küsimustikud) on vaja tuua ühtsesse infokeskkonda, portaali (nt settleinestonia.ee, aga ka nt omavalitsuste veebilehtedele); kui selliseid infokeskkondi on (näiteks erinevatele sihtrühmadele) mitu, siis tuleb tagada nende omavaheline loogiline lõimitus. Teenuste ühtsesse infokeskkonda kokkutoomine muudab erinevad teenusepakkujad üksteisele nähtavaks, aitab edendada konkurentsi ja parimate praktikate levikut. Ühtse infokeskkonna loomine toob kasu, kui teenusepakkujaid ärgitada oma teenuse kohta informatsiooni keskkonda lisama; selle soodustamiseks tuleks vastutus infokeskkonna/portaali pideva uuendamise ja informatsiooni kvaliteedi tagamise eest delegeerida ühele kindlale 20 organisatsioonile – mõnele sihtasutusele, projektitoetusega seotud organisatsioonile vm. Toetamaks informatsiooni lisamist ühtsesse infokeskkonda tuleb see nõue siduda ka uussisserände teenustega seotud meetmetega (nt projektitoetus, pearahad jne) ning levitada infot infokeskkonna võimaluste ja eeliste kohta kohanemist toetavaid teenuseid pakkuvate äriettevõtete jt seas (keda rahastustingimustega kohustada ei saa). Lisaks ühisele infokeskkonnale on vaja edendada erinevate teenusepakkujate omavahelist mõttevahetust, selleks sobivad näiteks kord aastas toimuvad ümarlauad või töögrupid, milles koondada kokku probleeme ja vajadusi sisserände teenuste pakkumise kontseptsioonis; sellised kokkusaamised võib ühendada ka välisekspertide kohtumistega. Teenusepakkujaid võiks kutsuda kokku sarnaselt juhendis loodud teenusepakkujate jaotusega: eraldi baas-, ülemineku- ja metateenuste pakkujad; eraldi üldteenuste pakkujad ja eraldi vastuvõtjad; siseministeeriumi roll selliste kokkusaamiste korraldamisel võib kaduda, kui teenusepakkujate kodanikuinitsiatiiv, nt valmisolek ise sellist koostööd korraldada, osutub eluvõimeliseks. Tagasiside kogumiseks erinevatelt teenusepakkujatelt (eeldades, et nende vajadused tagasisidestamiseks on erinevad) tuleks kindlaks määrata konkreetne ametiisik, kellele on võimalik edastada kogemusi või ideid ka väljaspool paikapandud teenusepakkujate võrgustiku kokkusaamisi. Kontseptsiooni alusel on vaja läbi viia pakutavate teenuste turuanalüüse; sh mitte alati just eraldi uuringuna, sest see teadmine võib koonduda ka teenusepakkujate võrgustiku aktiivse kooskäimise ja diskussiooni, aga ka andmetest parema ülevaate tekkimise tulemusena; oluline on analüüsida 1. olemasolevate teenuste kättesaadavust, tõhusust, tulemuslikkust, kattuvust ning prioriteete; 2. teenuste arendamismehhanismide (sh metateenuste) võimalusi. Teenusepakkujaid tuleb sisserände teenuste alaste uuringute vajaduste koondamisse kaasata (nt ümarlauas), et läbiviidud uuringud ja nende avalikustamine toetaks teenuste turu vajadustest ja võimalustest ülevaate saamist erinevate (potentsiaalsete) teenusepakkujate seas. Erinevate ministeeriumide haldusalas pakutavate teenuste arendamisvajadused on vaja kokku tuua, et erinevate teenusepakkujate, aga ka uussisserännanute vajadustest lähtuvalt sünniks ülevaade prioriteetsetest ja toimivatest metateenustest ning nende loomiseks kohastest meetmetest. Uussisserändaja vaates ministeeriumide, omavalitsuste ja teenusepakkujate vastutusalade vahelisele hallile alale jäävad teenused või teenuste vajadused on vaja välja selgitada ning kujundada meetmed selliste teenuste pakkumise sujuvuse tagamiseks (nt tõlgi teenus pagulasele). Uussisserändajatele ja nende tugivõrgustikele, vastuvõtjatele ja teenusepakkujatele tuleb luua sihtrühmapõhiseid abivahendeid, et toetada neid sisserändaja vajaduste väljaselgitamisel professionaalsete võtete arendamisel ning sobivatele teenustele edasisuunamisel. Ministeeriumid Erinevad ministeeriumid kujundavad sisserändajate kohanemist toetavate teenuste pakkumist oma haldusalas. Näiteks HTM omavalitsustes haridusteenuste pakkumist jne. Ministeeriumi roll on peamiselt oma haldusalas teenuste tõhususe ja tulemuslikkuse tagamine, koostöö omavalitsustega. Soovitused: 21 Oma haldusalas tuleb tagada (näiteks erinevatele sihtrühmadele suunatud) sisserändajate kohanemist toetavate teenuste infokeskkonna lõimitus teistega (kui see on sisserännet kujundavate osapoolte vaates vajalik). Sisserände teenuste infokeskkondades tuleb tagada informatsiooni kaasajastamine ja kvaliteet oma haldusala vaates, vajadusel tuleb puudujääkidele tähelepanupöörata (näiteks valdkonna asutuste kokkusaamistel). Allasutustele võib teha ettepanekuid kohandada sisserände teenuste pakkumise meetmeid nii, et teenuste pakkujad oleksid huvitatud või sunnitud oma teenuste alast informatsiooni esitlema sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas. Teenusepakkujatelt tuleb koguda infot nende probleemide ja vajaduste väljaselgitamiseks. Selleks võivad sobida regulaarsed kokkusaamised sisserändajate kohanemist toetavate teenuste pakkujatega. Informatsioon teenusepakkujate vajaduste ja probleemide kohta tuleb koondada ja vahendada teistele sama ülesandega osapooltele (sh siseministeeriumile), et soodustada tõhusate (meta)teenuste loomise meetmete kujundamist. Kavandatavad uusisserände teenuste ja uussisserändajate alaste uuringute vajadused ja plaanid tuleb kooskõlastada teiste ministeeriumide vastavate ametnikega. Omavalitsused Omavalitsused vastutavad uussisserändajate kohanemise eest, kuid väheste materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside tõttu on kohanemisele kaasaaitamine hetkel raskendatud. Soovitused: Omavalitsusega seotud uussisserände kohanemist toetavate teenuste pakkujaid, vastuvõtjaid ja sotsiaaltöötajaid on vaja regulaarselt kokku kutsuda, et selgitada välja uussisserändajate ja neile teenuseid pakkuvate organisatsioonide peamiseid probleeme ja vajadusi ning neid vahendada omavalitsuse siseselt, aga ka kohaste ministeeriumide koordineerivatele ametnikele. Omavalitsuse osakonnajuhatajatega tuleb analüüsida, millistel juhtudel ja määral on erinevates haldusalades peegelduvate sisserände teenuste probleemidega vaja süstemaatiliselt ja ühendatult tegeleda (nt juhtumikorraldaja kasutamine). Omavalitsuse uussisserännanutele paremate teenuste pakkumiseks on vajalik analüüsida ka nende sotsiodemograafilist profiili, et selgitada, milliseid erinevusi teenuste pakkumises võib see teiste omavalitsustega võrreldes tingida. Mõnedes riikides, näiteks Soomes, on igas kohalikus omavalitsuse olemas kohalik töötaja, kes tegeleb uusisserändajatega. Selline juhtumikorraldajate või tugiisikuste süsteem on ekspertide hinnangul ja ka uussisserännanute sõnul parim, kuna nii on võimalik suhelda väljaõppinud spetsialistiga silmast-silma, saada tagasisidet väga erinevate probleemide korral ning saada koheselt abi ja inimlikku tuge probleemide lahendamisel. Sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas on vaja regulaarselt kaasajastada ja parandada informatsiooni omavalitsuse vastutusalast lähtuvalt. Vastavalt tuleb puudujääkidele tähelepanu juhtida (näiteks allasutuste, teenusepakkujate kokkusaamistel jm). Sisserände teenuste pakkumise 22 meetmeid on vaja kaasajastada, et teenuste pakkujad oleksid huvitatud oma teenuste alase informatsiooni esitlemisest sisserände teenuste ühtses infokeskkonnas. Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele Järgnevast tabelist (Tabel 4) leiab loetelu teenuste loomise koordinaatorite rollis olevate osapoolte tegevuse hindamiseks sobilikest indikaatoreist, mis lähtuvad avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise põhimõtetest. Tabel 4. Indikaatorid ministeeriumidele ja omavalitsustele Indikaatorite Teenuse kvaliteedi indikaatorid vastavalt teenuste arendamise kontseptsioonile grupp (võimalike mõõdikute loend) Tõhusus  teenuste kujundamise meetmed on eri ministeeriumide haldusalade vahel kooskõlastatud, meetmed on viidud kooskõlla kontseptsiooniga  riigieelarvelistest vahenditest rahastatavad teenused ei dubleeri üksteist või selle uussisserändajatest sihtrühmi põhjusetult  teenuse kulud on võrreldavad erinevates haldusalades ja erinevate pakkujate vahel  teenuste arendamiseks vajalikud võimestavad tegevused on ellu viidud (nt tugivõrgustiku ümarlauad, ühtse infokeskkonna loomine)  teenuste pakkujatel on avalikus sektoris üks keskne koordinaator või kontaktisik  metateenuste osutamise vajadustest on ülevaade, nende arendamise viisid ja võimalused on välja selgitatud  teenusepakkujate võrgustik on kaasatud teenuste mehhanismide kujundamisse, prioriteetide osas on sündinud omavaheline kokkulepe Demokraatia  teenuste kujundamisel on katsetatud alternatiivsete meetmetega  integratsioonianalüüside tulemustest leiab teenuste kujundamise meetmete kaudsed mõjud  sisserändajate vajaduste hindamiseks on olemas juhendid ja vahendid eri tüüpi teenusepakkujatele  sisserändaja vastuvõtmiseks vajalikud juhised on erinevatele sihtrühmadele olemas  teenusepakkujatelt küsitakse tagasisidet, analüüsitakse nende vajadusi  teenuste infokeskkonna informatsiooni kasutamist analüüsitakse, kasutatavus tõuseb oluliselt  hallid alad erinevate teenuste vahel (nt ministeeriumi ja omavalitsuse vahel) on leidnud loogilise tööjaotuse  teenusepakkujad saavad hakkama sisserändaja vajaduste hindamisega, oskavad neid alternatiivsete või täiendavate teenuste juurde suunata  erinevate teenuste strateegilises olulisuses on teenusepakkujate võrgustiku kokkusaamistel kokku lepitud Efektiivsus  teenuste kasutamine on muutunud sisserändaja jaoks sujuvamaks ja kvaliteetsemaks (uuringud)  uussisserändajate kohanemise tempo (mingi rahulolutasemeni jõudmine) on kiirenenud  Eesti tutvustatakse avalikus informatsioonis eduka uussisserändajate vastuvõtjana  sarnaseid sihtrühmi kõrvutades on näha teenusesaajate eelis või nende võimete paranemine  teenusepakkujate rahulolu oma toimetulekuga teenuse pakkumisel tõuseb  erinevad teenused on üksteisega sihtrühma vajadustest lähtuvalt lõimitud 2 Uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodika väljatöötamist kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Gerly Tamm Olena Nedozhogina Kadri Lees Märten Veskimäe Siim Espenberg Maie Kiisel Eksperdid: Kristjan Kaldur Siiri Kolka Juhan Saharov Liina Rajaveer Indrek Rohtla Ülle Tensing Kristi Reinap Uuringu autorid tänavad Martin Tulitit ja Liana Roosmaad Siseministeeriumist koostöö ja konstruktiivse tagasiside eest analüüsi kirjutamise protsessis. Täname kõiki eksperte, kes panustasid metoodika loomisse. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. RAKE võrgustik hõlmab kõiki TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Kontaktandmed: Lossi 36-303, 51003, Tartu 737 6378 / [email protected] http://skytte.ut.ee/et/rake 3 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................... 3 Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 5 Mõisted ............................................................................................................................ 6 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 8 Integreerumine Eesti ühiskonda ................................................................................................ 8 Uussisserändajate vajadustest lähtuv mudel ............................................................................. 9 Metoodika ...................................................................................................................... 12 Meetodid ............................................................................................................................... 13 1. Dokumendianalüüs ................................................................................................................ 13 2. Teaduskirjanduse analüüs ...................................................................................................... 13 3. Ekspertide hinnangud ............................................................................................................ 14 4. Teenuste juhtumianalüüs ...................................................................................................... 14 5. Intervjuud uussisserännanutega ............................................................................................ 15 Analüüsi tulemused ........................................................................................................ 16 Kirjanduse analüüs: ülevaade sisserände statistikast ja uussisserändajatele pakutavatest teenustest .............................................................................................................................. 16 Sisserändajatele pakutavad teenused ........................................................................................... 17 Teenuste osutamisega seotud teoreetiline raamistik ................................................................... 18 Kirjanduse analüüs: teenustega seotud probleemid ................................................................. 20 Üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel ........................................................................ 20 Avalike teenuste kanalitega on seotud järgmised probleemid (ATKRR, 2013): ............................ 21 Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega on seotud järgmised probleemid: ..... 21 Informatsiooni jagamisega seotud probleemid ............................................................................ 21 Elamisloa taotlemisega seotud probleemid .................................................................................. 22 Haridusega seotud probleemid ..................................................................................................... 22 Keeleõppega seotud probleemid .................................................................................................. 23 Tööturuga seotud probleemid ...................................................................................................... 23 Muude teenustega seotud probleemid ........................................................................................ 24 Riigi ja KOVide asutuste probleemid avalike teenuste osutamisel ............................................... 24 Kirjanduse analüüs: teenuste arendamisvõimalused ja lahendused ......................................... 25 Informatsioon ................................................................................................................................ 25 Elamisluba ..................................................................................................................................... 26 Haridus .......................................................................................................................................... 26 Keeleõpe ........................................................................................................................................ 26 Tööturg .......................................................................................................................................... 26 Teenuste pakkujate poolsed lahendused ...................................................................................... 26 Teenuste osutamise kanalid ja teenuste delegeerimine ............................................................... 27 4 Ettepanekud institutsionaalseks koostööks ja rollide jaotuseks ................................................... 27 Kirjanduse analüüs: head praktikad Taanist, Kanadast ja Sloveeniast .............................. 27 Taani ...................................................................................................................................... 27 Teenuste pakkumise kontseptsioon .............................................................................................. 28 Sisserändajatele pakutavad teenused ........................................................................................... 28 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 30 Teenuste areng .............................................................................................................................. 30 Kanada ................................................................................................................................... 32 Teenuste pakkumise kontseptsioon .............................................................................................. 32 Sisserändajatele pakutavad teenused ........................................................................................... 32 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 34 Teenuste areng .............................................................................................................................. 35 Sloveenia................................................................................................................................ 36 Sisserändajatele pakutavad teenused ........................................................................................... 37 Teenuste kvaliteet ja selle hindamine ........................................................................................... 37 Kokkuvõte välisriikide kogemustest ........................................................................................ 38 Ideede rakendatavus Eestis ..................................................................................................... 39 Intervjuude analüüs ........................................................................................................ 39 Isiklik suhtevõrgustik .............................................................................................................. 39 Keskne infopunkt.................................................................................................................... 40 Puudujäägid olulisemates teenustes ....................................................................................... 41 Vajaduste ja eesmärkide muutlikkus ....................................................................................... 42 Riigi sekkumise ulatus ............................................................................................................. 42 Ekspertkogu arutelude tulemused................................................................................... 43 Mudel ja kontseptsioon .................................................................................................. 45 1. Uussisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust ................................................ 46 2. Sisserände põhjused ........................................................................................................ 46 3. Sisserännangute vajadused ja nende väljaselgitamine ...................................................... 48 4. Teenuste valdkonnad....................................................................................................... 49 5. Teenuste tüübid .............................................................................................................. 50 6. Teenusepakkujad............................................................................................................. 51 Kontseptsioon ........................................................................................................................ 53 Teenuste hindamine ............................................................................................................... 55 Soovitused mudeli rakendamiseks .......................................................................................... 55 Viidatud allikad............................................................................................................... 57 5 Sisukokkuvõte Uussisserändaja on inimene, kes on Eestis elanud alla 5 aasta ja kel on selleks kehtiv tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Uussisserändajate arv on Eestis viimastel aastatel suurenenud. Eestisse tuleku põhjused on väga erinevad – enamjaolt Euroopa Liidu sisene vaba liikumine, perega seotud põhjused, töötamine ja õppimine. Selleks, et Eestisse elama asunud uussisserändajad kohaneksid võimalikult kiiresti Eesti ühiskonna ja elukorraldusega, tuleksid iseseisvalt toime ning suudaksid aktiivselt kaasa lüüa Eesti ühiskondlikus elus, on nii avaliku, era- kui kolmanda sektori poolt loodud mitmeid kohanemist toetavaid teenuseid. Seni loodud ja arendatud teenuste pakkumise ja kasutamise osas on esinenud mitmeid kitsakohti ja puudujääke. Näiteks on varasematest uuringutest (nt IBS, Praxis) ja Siseministeeriumi poolt juhitud uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumistel ilmnenud, et Eestisse uussisserännanute vajadused ei ole kaetud täna pakutavate teenustega. Nad tunnevad end ühiskonnast kõrvale jäetuna, teenuste kvaliteet, nende omavaheline seostamine ja kättesaadavus erinevates Eesti piirkondades on väga heterogeenne. Käesolev aruanne käsitleb uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise ning uute teenuste loomise temaatikat. Selleks viidi läbi kvalitatiivne uuring. Kvalitatiivse uuringu eesmärgiks oli kirjeldada ühtset parimatele praktikatele, uussisserändajate ja ekspertide arvamustele ja varasematele teadmistele toetuvat metoodikat, kuidas tulevikus luua ja arendada uussisserändajatele suunatud teenuseid Eestis. Aruande koostamise käigus koguti andmeid erinevate meetoditega: dokumendianalüüs, teaduskirjanduse analüüs, ekspertkogu arutelud, parimate praktikate analüüs (Kanada, Taani, Sloveenia) ning ekspertarvamused ja intervjuud. Aruandes on kirjeldatud uussisserändajate peamiseid probleeme Eestis (hetkeseisuga), võimalikke lahendusi ning mudelit, mis arvestaks erinevate inimeste vajadustega. Ühe olulisema tulemusena ilmnes kõigist andmeallikatest, et teenuste pakkumisel ja loomisel on eelkõige vajalik arvestada uussisserändajate tegelike vajadustega ning parandada teenuste ja informatsiooni kättesaadavust (sh silmast-silma suhtluse võimalusi). Kokkukoondatud materjalide põhjal kirjeldame aruandes kontseptsiooni, mille põhjal tulevikus uusi teenuseid luua või olemasolevaid arendada. Kontseptsioon on visualiseeritud ka mudelina (Joonis 8). Lisaks kontseptsiooni kirjeldusele on aruande lisas 3 juhend erinevatele asutustele ning organisatsioonidele, mida arvesse võtta uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisel ning jätkusuutlikul, kliendisõbralikul ja kuluefektiivsel pakkumisel. 6 Mõisted Sisserändaja ehk immigrant on Eestisse saabunud välismaalane, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli seostatakse immigrante parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ja inimõigused ei ole kodumaal ohus (www.pagulasabi.ee). Kui osades riikides loetakse immigrantideks neid kodanikke, kes on välismaal sündinud, siis Euroopas on tavaline praktika pidada immigrantideks riigis elavaid välisriikide kodanikke (OECD). Uussisserändaja - käesolevas tähenduses loetakse uussisserändajaks vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalast, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalast rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanikku ja tema perekonnaliiget, kes on omandanud või kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel (Kohanemisprogramm §2). Lõimumine ehk integratsioon on ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku sidususe suurenemine. Lõimumisprotsessi iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemine, mis panustavad ühiskonna arengusse praktilise koostöö ja vastastikuse avatuse kaudu. Selle tulemusel vähenevad ühiskonnaliikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud erinevused ühiskonnaelus osalemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust (Lõimuv Eesti 2020). Kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Protsessi iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitab uues keskkonnas toimida nii igapäevaelu puudutavas sfääris (elukoha leidmine, kooli- ja lasteaiakohad, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõppe võimalused jne), riigisfääris (ühiskonna korraldus, seadusandlus, riigi toimimispõhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka kultuurilises sfääris (esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest, kultuurilistest tavadest, esmatasandi keeleõpe jne). Varjupaigataotleja on sisserändaja, kes taotleb välisriigis kaitset ja varjupaika seoses tema tagakiusamisega poliitilistel, usulistel, rassilistel, rahvuslikel vms põhjustel. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus), mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust (VRKS §3). Elamisluba - tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat (Välismaalaste seadus). Pikaajalise elamisloa saamise tingimused on määratletud Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel: https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/. Teenus on toode, mis ei ole otseselt seotud tootmise, kaevanduse või põllumajandusega (OECD). Teenus on immateriaalne kaup, mille pakkumine eeldab interaktsiooni pakkuja ja saaja vahel ning 7 mille käigus ei muutu kauba omandisuhe. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand (Tartu Ülikool). Avalik teenus - üldisemalt avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasneva kohustuse täitmisele või põhiõiguste, -vabaduste ja huvide kaitsele. Seega võib avalik teenus olla nii maksude kogumine, personaalne isikuteenus nagu sotsiaalnõustamine või lapsehoid või mõni järelevalvetoiming (Avalike teenuste korraldamise roheline raamat, 2012)1. Üldteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused, mille pakkumisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Üldpopulatsioonile suunatud teenused. Üleminekuteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused sisserändajatele, mis aitavad sisserändajatel kiirendada üleminekut üldteenustele, mis ei ole kas sisserändajatele üldiselt või mõnele kindlale sisserändajate grupile kohandatud. Metateenused – käesoleva aruande käsitluses võimestavad teenused teenuseosutajatele, eesmärgiga kaudselt parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti sisserändajate sihtrühma seas. Baasteenused – käesoleva aruande käsitluses teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid; koheselt riiki sisenemise järgselt pakutavad teenused, mis aitavad uues keskkonnas toime tulla, tagada esmaste vajaduste katmise või ligipääsu vajalikele teistele teenustele. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 8 Sissejuhatus Eestisse elama asuvate sisserändajate arv ja osakaal ühiskonnas on viimastel aastatel kasvanud. 2015. aastal ületas sisserändajate arv esmakordselt ka väljarändajate arvu (Tammur et al 20162). Eelmisel aastal rändas Eestisse sisse 15 413 ja välja 13 003 inimest. Siiski on sisserändajate seas umbes pooled Eesti kodanikud, kes Eestisse naasevad3. Selleks, et Eestisse elama asunud inimesed kohaneksid meie ühiskonnaga, on üheks võimaluseks parandada nende inimeste kohanemist läbi erinevate toetavate tegevuste ja teenuste. Teenuseid vajavate inimeste hulga suurenedes on järjest olulisemaks on muutunud sisserändajatele pakutavate teenuste arendamine ja uute vajaduspõhiste teenuste loomine. Teadaolevalt on hetkel Eestis teenuste arendamine ja loomine olnud ühtse kontseptsioonita, mis on viinud olukorrani, kus erinevad organisatsioonid tegutsevad üksteisest pigem sõltumatult ning teenused, mida pakutakse on kohati madala kvaliteediga, ei ole üksteisega seotud ning ei vasta sisserändajate vajadustele. Käesoleva uuringu eesmärgiks on uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise kontseptsiooni (metoodika) väljatöötamine ja esmane testimine juhtumianalüüside kaudu. Aruande esimene osa keskendub kontseptsiooni ja metoodiliste juhiste kirjeldamisele, aruande teises osas kirjeldatakse juhtumianalüüside läbiviimist ja testitakse loodud metoodika rakendatavust. Integreerumine Eesti ühiskonda Tööealise elanikkonna osakaal on Eestis langustrendis ja seetõttu on tekkimas tööjõupuudus, mis järgnevatel aastatel tõenäoliselt üha süveneb. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuprognoosi järgi vajatakse Eestis 10 aasta jooksul umbes 22 500 tippspetsialisti (lisaks veel muud positsioonid) ja kuigi suurema osa sellest vajadusest suudab täita kohalik tööjõud, on vajalik ka välismaiste tippspetsialistide kaasamine (MKM, 2015a). Lisaks on viimastel aastatel pidevalt kasvanud õpiränne. Eesti on seni olnud väikseima rahvusvahelise kaitse taotluste arvuga Euroopa Liidu liikmesriik, kuid surve rahvusvahelise kaitse pakkumise osas kasvab. Kuna uussisserändajate hulk on suurenemas, siis on oluline, et riik tegeleks aktiivselt neile teadmiste ja oskuste jagamisega Eesti kohta, mis võimaldaksid osalemist igapäevaelus ja soodustaksid integreerumist Eesti ühiskonda (Siseministeerium, 2014). Edukas integratsiooniprotsess on võimalik vaid siis, kui arvestatakse sisserändajate vajadustega ning Eesti elanike hoiakutega (Ubakivi-Hadachi, 2015). Paraku on aga uuringutest välja tulnud, et sisserändajad tunnetavad pigem seda, et nad on riigile koormaks, mitte oodatud Eesti ühiskonda rikastama. Edukaks integratsiooniprotsessiks on oluline, et sisserändajatel oleks ligipääs vajalikele avalikele vms teenustele. Sisserändajatele suunatud teenuste kohta on viimastel aastatel tehtud mitmeid uuringuid. Näiteks 2014. aastal Balti Uuringute Instituudi poolt läbiviidud uuringus „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku 2 Tammur, A., Äär, H., Mere, K. Rahvastik. Eesti statistika aastaraamat 2016. Tallinn: Statistikaamet 3 https://www.stat.ee/277525 9 süsteemi kujundamiseks“ on välja toodud, et peamisteks probleemideks avalike teenuste kasutamisel on informatsiooni killustatus, vajaliku informatsiooni puudumine võõrkeeltes ning ebakindlus erasektori poolt pakutavate teenuste kvaliteedi osas. Selgelt tuli välja, et vaja oleks ühtset infopunkti. Samuti ilmnes, et kohanemist soodustavate teenuste pakkumine ei ole alati läbi mõeldud lähtuvalt uussisserändajate tegelikest vajadustest. Praxise ja Balti Uuringute Instituudi poolt 2013. aastal koostatud „Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruandes“ soovitati arendada teenuse kvaliteeti, eelkõige selle kättesaadavust, ametnike ettevalmistust erinevate juhtumitega toime tulemiseks ja ametnike keeleoskuse parandamist. Lisaks on Siseministeeriumi andmetel kohaliku tasandi kohtumistel uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonidega eelpool toodule täiendavalt välja toodud, et Eesti eri piirkondades esinevad teenuste pakkumise osas erinevad probleemid ning võimekus kitsaskohtadega tegeleda, lisaks ametnike keeleõppele on oluline ka professionaalne teeninduskultuur, mis arvestab muuhulgas kultuuriliste eripäradega. Vajalik on ka eesti keele õppe parem korraldamine ning kvaliteedi kontrollimine. Samuti on tähtis uussisserändajate kaasamine vabatahtlikku tegevusse, et seeläbi soodustada nende aktiivset osalemist ühiskonnas. Uussisserändajate vajadustest lähtuv mudel Uussisserändajate vajadusi uues sihtriigis on uuritud eri distsipliinides, võrdlemisi sageli psühholoogilise ja kultuurilise kohandumise võtmes (Berry, 1997; Kim, 2001). Berry ja Kim analüüsivad inimese personaalse kohanemise mehhanisme ja probleeme, kuid jätavad tähelepanuta kohandumist kujundavad ühiskondlikud struktuurid, päritolu- ja sihtriigi erineva elukorralduse. Lisaks individuaalsetele vajadustele on mudeli loomisel soovitatav arvestada sotsiaalset konteksti ja ühiskonda ka laiemalt. Penninx (2003) toob välja, et inimene ei pea kohanema mitte ainult uue kogukonnaga, mis eeldab keelebarjääride ületamist ja kultuurilist kohanemist, vaid ka uue riigi institutsionaalse elukorraldusega. Sellest lähtudes pole olulised niivõrd üksiku inimese kergestimõõdetavad asjaolud nagu elu- ja töökoht, haridus, sotsiaalne ja kultuuriline taust, vaid samalaadsete sisserändajate kollektiivselt jagatud eeldused oma päritoluriigi elukorralduse normaalsusest (ühiselu regulatsioonid, haridussüsteem, tööturg, seadused, täidesaatva võimu praktikad, kirjutamata reeglid jms), millest lähtuvalt nad hindavad sihtriigis elamise kogemust. Võimalused ja piirid sellele, kuidas sisserändajad ja kohalikud inimesed integreeruvad, sõltub seega nii individuaalsetest, grupi kui institutsionaalsetest eeldustest. Selles vaates pole olulised mitte iga üksiku sisserändaja vajadused ja ootused (mis võivad ka sarnase taustaga sisserännanuil olla väga erinevad), vaid vastuolud tema vajadustes ja ootustes sihtriigi elukorralduse suhtes. Nendest käsitlustest lähtudes on sisserännanul vaja “adapterit”. Kui sisserännanu hindab kohapealseid olusid oma päritoluriigi järgi, siis sihtriik lähtub oma loogikast. Nii on riigid, mis on lähtunud poliitikakujundamisel traditsioonilisest rahvusriigikäsitlusest, loonud sageli kontrolliva ja reaktiivse integratsioonisüsteemi, mis on pigem tootnud võõrandamist kui toetanud integratsiooni. 10 Päritoluriik Sihtriik Integratsioon: Integratsioonitugi avalike tööalane, hariduslik, teenuste näol Integratsioon: taristuline, sotsiaalne, tööalane, hariduslik, kultuuriline taristuline, sotsiaalne, kultuuriline Sotsiaalsed võrgustikud Joonis 1. Uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste roll (Penninx, 2003, 2007; Ray, 2003; kohandatud, autorite joonis) Penninx (2007) rõhutab, et poliitikakujundamine ja rakendamine (policy mõistes) käivad oma kindlat rada, mis ei pruugi liikuda paralleelselt integratsiooniprotsessidega. Näiteks kui integratsioon on aeglane protsess, siis poliitikalt oodatakse kiiret tulemust. Bürokraatlik juhtimine tegeleb rohkem integratsioonipoliitikate ühtlustamisega naaberriikide ja teiste organisatsioonide vahel kui sisserändajate tegelike probleemide lahendamisega. Oluliseks probleemiks on ka sisserändajate sisemine variatiivsus – neile ei sobi ühesugused lahendused. See esitab poliitikale väljakutse – hierarhilist ja arvukate tehniliste eelduste järgi süstematiseeritud poliitikad mõjuvad sisserändajaile pigem võõrandavalt. Seetõttu eeldab sisuline integratsioonipoliitika vabadust langetada vajaduspõhiseid otsuseid. Mitmed sisserändajatele pakutavad programmid on oma olemuselt ühetaolised (Liebig, 2007). Uuringutes on aga leitud, et sisserändajatele pakutavad teenused oleksid sisserändajaile ja riigile suurema kasuteguriga, kui neid suunata sihtrühmale nende vajadustest lähtudes. See kehtib olenemata sellest, kas tegemist on materiaalsete vajadustega (sissetuleku leidmine, keeleõpe jne) või mittemateriaalsete vajadustega (nt kuuluvusvajadus) (Collet, Petrovic, 2014; Bertelsen, 2015). Joonis 2. Maslow vajaduste hierarhiale tuginev mudel 11 Käesolevas uuringus lähtutakse mitmest erinevast baasteooriast, et luua mudelit, mis arvestaks erinevate teaduskirjanduses toodud aspektidega, teadaolevate praktiliste juhtumitega ning Eestis eelnevalt tehtud uuringute tulemustega. Ühelt poolt on kontseptsiooni aluseks vajadustel põhinev skeem. Maslow vajaduste hierarhia klassikaline mudel aitab ilmestada ideed, et inimestel on mitmeid erinevaid vajadusi, mille olulisus erinevatel hetkedel võib olla erinev: põhivajadused, vajadus turvalisuse, kuuluvuse, tunnustuse ning eneseteostuse järele. Sealjuures peavad enne kõrgema tasandi vajaduste rahuldamist olema rahuldatud madalama taseme vajadused (Maslow 1943). Sisserändajate vajadused on pidevas muutumises – riiki saabudes on tarvis abi suhtlusel ametiasutustega ja eluaseme leidmisel, hiljem on vaja näiteks karjäärinõustamist, tööturuteenuseid jne. Seega peaks teenuste pakkumise süsteem olema paindlik (Noorani, 2015). Oluline on kaardistada, milliste vajadustega tegelemine on sisserändajate jaoks kõige olulisem, kas on olemas sobivad sisserändajatele suunatud teenused ning milliste vajaduste jaoks piisab ligipääsust üldteenustele (Collet, Petrovic, 2014). Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus on välja toodud, et osutatavate teenuste miinimumnõuded on kehtestamata ning selle tõttu on teenuste korraldamine ning kvaliteet ebaühtlased, samuti on ebamäärased teenuste osutamise mõjuindikaatorid. Nendest probleemidest ja ideedest juhindudes koostatakse käesolevas uuringus teenuste arendamise metoodika, mida testitakse ning millele lisatakse soovitused metoodika rakendamiseks. Teenuste arendamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse varasematest uuringutest ja sihtrühma ehk uussisserändajate vajadustest. On teada, et Eestisse sisse rännanud (vähem kui 5 aastat legaalselt Eestis elanud) inimestele pakutavad teenused ei ole enamjaolt olnud vajaduspõhised. Seetõttu on vajalik ühtse kontseptsiooni loomine, mida saaksid rakendada teenuste pakkujad. Sealjuures peaks loodav metoodika ja selle põhjal loodavad teenused olema testitavad kolme valdkonna osas: tõhusus, efektiivsus ja demokraatia (Riigikantselei, 2014). Kontseptuaalse lähenemise osas on üheks võimaluseks arvestada teiste riikide paremaid praktikaid, Eesti olusid, ekspertarvamusi ja sihtrühma enda arvamusi. Käesolevas uuringus on lähtutud ideest, et koondades erinevad dokumendid, teaduskirjanduse ning analüüsides seda koos erinevate valdkondade ekspertidega (põhivaldkonnad, mis peaksid potentsiaalselt olema olulised iga uussisserändaja jaoks) on võimalik luua kontseptsioon, mida saaks aluseks võtta tulevikus uussisserännanutele teenuste väljatöötamisel. 12 Metoodika Tulenevalt sissejuhatuses väljatoodud kitsaskohtadest oli uussisserändajatele suunatud kohanemist toetavate teenuste arendamise metoodika väljatöötamise alameesmärkideks: 1) luua ülevaade uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisvajadustest ning - võimalustest Eestis; 2) koostada teenuste arendamisettepanekud ja arendusmetoodika, arvestades: a. teenuste pakkumise ja arendamise praktilist vajadust, b. teenuste pakkumise ja arendamise võimalikku mõju uussisserändajatele (sh kas osutatavad teenused on efektiivsed, toetavad uussisserändajate kohanemist, soodustavad ühiskondlikku aktiivsust ja toetavad sosiaalset lävimist, on lihtsasti kättesaadavad ning kasutatavad), c. teenuste pakkumise ja arendamise eelarvepiiranguid, d. teenuste pakkumise ja arendamise pädevuspiiranguid; 3) Luua arendatavate teenuste arendamise tulemuste hindamise metoodika. Loodav kontseptsioon võimaldab tulevikus nii avaliku, era- kui kolmanda sektori organisatsioonidel saada ülevaate, kuidas ja milliseid uussisserändajatele suunatud teenuseid tuleks arendada, millised on võimalused seda teha ning kuidas hinnata arendamise tulemusi. Teenuste arendamise kontseptsiooni (metoodika) loomisel on arvestatud järgmisi põhimõtteid: 1) teenused on uussisserändajatele kättesaadavad, lihtsasti mõistetavad ja arusaadavad, mittekoormavad ning kvaliteetsed ja läbipaistvad ning toetavad uussisserändajate kohanemist; 2) arendatud teenuste osutajate vaates on teenuste osutamine tõhus, kuluefektiivne, turvaline ning jätkusuutlik, sh võttes arvesse Euroopa Liidu vahendite ühekordset võimestavat mõju ning teenuste osutajate praegust ja tulevast võimekust; 3) teenused ja nende mõju on ühtsete ja selgete tulemusnäitajate alusel mõõdetavad ning hinnatavad. Uuringu protsessi kirjeldus koos väljunditega: 1. Viidi läbi kvalitatiivne analüüs. Analüüsi kaasatavad teenuste valdkonnad olid: a. informatsiooni jagamist puudutavad teenused, b. elamislubade taotlemise protsess, c. eesti keele õppe korraldamine, d. mitmekeelse teenindusvõimekuse arendamine, e. kohanemist toetavad teenused. 2. Valmis uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisvõimaluste ning –vajaduste raamistik ja kontseptsiooni kirjeldus koos praktilise juhendmaterjaliga – ARUANNE I. 13 3. Uuringu teises osas viiakse läbi juhtumianalüüsid vähemalt kolme teenuse kohta koostöös vastavate teenuste osutajatega (kava lepitakse kokku tellijaga), mille põhjal koostatakse juhtumianalüüsidest aruanne, milles sõnastatakse rakendussoovitused – ARUANNE II. 4. Viiakse läbi uuringu eelseminar ja lõpuseminar, vastavalt aruande I ja aruande II põhjal. Meetodid Uuringus rakendati viit erinevat uurimismeetodit: dokumendianalüüsi, teaduskirjanduse analüüsi, ekspertide kogu hinnanguid, teenuste juhtumianalüüsi ning intervjuusid. Tegemist on kvalitatiivsete meetodite kogumiga, mis täiendavad üksteist. 1. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüs viidi läbi eesmärgiga kaardistada uussisserändajatele suunatud teenused, nende osutamisega seotud probleemid, vajalikud arendamisvajadused ja arendamisega seotud piirangud. Dokumendianalüüsis uuriti: - varasemad uuringud, mis kirjeldavad sisserändajatele suunatud teenuseid, teenuste osutamist ja sellega seotud probleeme, ning käsitleti kolme välisriigi kogemusi sisserändajatele teenuste pakkumisel. Nendeks välisriikideks on Taani, Sloveenia ja Kanada. - Taani kogemusi analüüsiti seetõttu, et sinna on liikunud ja liigub jätkuvalt märkimisväärne hulk immigrante (Eurostati andmebaas) ning riik läks hiljuti üle tsentraliseeritud integratsioonipoliitikalt detsentraliseeritule (Collett, Petrovic 2014). - Sloveenia kogemused on Eestile huvitavad, sest Sloveenia on Eestile sarnane nii rahvaarvu suuruselt kui ka majandusarengult. - Kanada süsteemist võib kasulikke ideid saada, kuna Kanadal on pikaajaline ja ulatuslik kogemus väga erinevate sisserännanutega tegelemisel ja ühiskonda integreerimisel, sh erinevate terviseteenuste pakkumisel erinevatele rahvustele. Kõigi väljapakutud riikide puhul vaadeldi lisaks eespool mainitud teenuste kategooriatele ka arstiabi ja tervisega seotud teenuseid ning tööle saamist soodustavaid teenuseid, sest: 1) need on enim uuritud teemad antud valdkonna akadeemilises kirjanduses ja 2) puudutavad laiemalt ka teisi valdkondi, sh informatsiooni kättesaadavus, mitmekeelne teenindusvõimekus ja uussisserändajate kohanemine. 2. Teaduskirjanduse analüüs Lisaks dokumendianalüüsile viidi läbi sisserändajate vajadusi ning probleeme ja teenuste pakkumist puudutava teaduskirjanduse analüüs. Selleks koostati esimesel koosolekul koos ekspertidega ja varasema uuringu meeskonnale teadaoleva kirjanduse põhjal märksõnade kogum, mida rakendati vastava teaduskirjanduse leidmiseks teadusinfosüsteemidest (nt Google Scholar, Web of Science, ESTER jm). Otsingute läbiviimisel kasutati lumepalli meetodit (nn snowballing). Lumepalli meetodit on hinnatud üheks efektiivsemaks viisiks vajaliku spetsiifilise materjali koondamisel (Greenhalgh ja Peacock, 2005). Selle meetodi kaudu on võimalik uute otsingusõnade tekkel leida olulist valdkonda 14 puudutavat teaduskirjandust. Igast artiklist saadakse uusi märksõnu ja viiteid, mida rakendada edasisel otsingul. 3. Ekspertide hinnangud Üheks viisiks uute meetodite ja kontseptsioonide loomisel on rakendada ekspertide hinnanguid, mis on teaduses levinud meetod keerukate uurimisküsimuste lahendamiseks. Ekspertide hinnanguid on võimalik koguda nii individuaalselt (nt Delfi meetodil igalt eksperdilt eraldi) või ekspertgrupi aruteluna. Viimane on sobiv just erinevate valdkondade ekspertidest koosneva grupi konsensuse leidmiseks. Käesolevas uuringu esimeses pooles (aruanne I) viidi läbi 3 ekspertkogu kohtumist, kus arutati teenuste arendamise ja loomise kontseptsiooni. Lisaks paluti ekspertidelt kirjalikult individuaalset tagasisidet. Ekspertkogusse kuulusid erinevate valdkondade esindajad: sisserändajatele teenuste osutajad, erasektori esindaja, kohaliku omavalitsuse töötaja, ülikooli esindaja, keele ja kultuuri valdkonna esindaja, psühholoogia, geograafia, politoloogia ja majandusteaduste esindajad ning üks uussisserännanu. 4. Teenuste juhtumianalüüs Juhtumiuuring viiakse läbi uuringu teises pooles (aruanne II). Juhtumiuuring on meetodina laiem mõiste, mis hõlmab endas omakorda erinevaid andmekogumise meetodeid. Kolme juhtumiuuringu valikul on aluseks teenuste valdkonnad, mispuhul valitakse teenused kolmest kõige olulisemast teenusevaldkonnast. Juhtumiuuringute eesmärgiks on kontrollida väljatöötatud metoodika funktsionaalsust erinevate teenuste puhul. Teenuste juhtumianalüüsid viiakse läbi kolme erineva valdkonna teenuse kohta. Teenused valitakse kokkuleppel tellijaga. Juhtumianalüüside läbiviimise eesmärk on kontrollida välja töötatud kontseptsiooni paikapidavust ja tuvastada kitsaskohad. Selle põhjal koostatakse soovitused, kuidas mudeli mudelit tulevikus rakendada. Juhtumianalüüside läbiviimise esimeseks sammuks on teenuste valik. Teenuste kohta koostatakse hetkel Eestis pakutavate teenuse nimekiri – kokkuleppel tellijaga ja varasema kontseptsiooni loomise protsessi käigus – kõige olulisemate valdkondade seast valitakse esialgu 10 ja siis 3 konkreetset teenust, mida Eestis uuringu läbiviimise hetkel uussisserändajatele pakutakse. Teenuste valikul võetakse aluseks varasematest analüüsidest selgunud probleemsemad teenused, et kontseptsiooni rakendamise käigus paremini ette näha tulevikus teenuste loomisel tekkida võivaid probleeme. Dokumendianalüüsist ja intervjuudest saadakse osaline sisend teenuste analüüsi läbiviimiseks (teenuste loetelu, mille seast valida teenused, mida analüüsida). Tegemist on kvalitatiivse- kvantitatiivse kombineeritud analüüsiga (tingimusel, et kvantitatiivsed andmed on kättesaadavad). Teenuste analüüsis viiakse läbi teenuste pakkujalt lisainfo päringud. Vajadusel kohtutakse teenuse osutajaga ja/või mõne teenuse saajaga. Ühe osana analüüsist testitakse kolme teenuse osutamist, mille kohta kirjutatakse kogemuse kirjeldus. 15 5. Intervjuud uussisserännanutega Intervjuude läbiviimisel kasutati poolstruktureeritud intervjuu meetodit, milles kombineeriti kognitiivse intervjuu tehnikaid (Willis, 1994, White, 2014, Willis, 2015), et paremini välja selgitada inimeste kogemusi ja hinnanguid erinevate teenuste ja vajaduste osas. Intervjuude kava on kirjeldatud lisas 2. Intervjuud viidi läbi kokku nelja uussisserännanuga Euroopa Liidust ja kolmandatest riikidest (Ukrainast, USAst). Intervjuudesse kutsuti inimesi osalema mugavusvalimi alusel (nt Tartu Ülikooli siseselt suuliselt infot levitades ja levitades intervjuude kutseid pagulasorganisatsiooni ja nõustamiskeskuste seas). Kuigi valimisse sattunud intervjueerituil olid erinevad eluplaanid Eesti suhtes, iseloomustas neid siiski võrdlemisi kõrge sotsiaal-majanduslik toimetulek ja isiklik aktiivsus. Ka keeleliselt (räägivad hästi kas vene või inglise keelt) on neil võrdlemisi lihtne oma baasilisi vajadusi Eestis rahuldada. Võib eeldada, et madalama sotsiaal-majadusliku toimetulekuga inimeste vajadused erinevad kõrgema sotsiaal-majandusliku toimetulekuga inimeste omadest. Seda on analüüsis arvesse võetud. Lisaks viiakse aruande täiendamise protsessis vajaduse korral mudeli sobivuse hindamiseks läbi lisaintervjuud teenuse pakkujate seas (uuringu teises pooles). 16 Analüüsi tulemused Kirjanduse analüüs: ülevaade sisserände statistikast ja uussisserändajatele pakutavatest teenustest Sisseränne Eestisse on viimastel aastatel järjest kasvanud. Statistikaameti andmetel rändas 2015. aastal Eestisse sisse 15 413 inimest, kuid seejuures on oluline märkida, et 52% sisserändajatest olid Eesti kodanikud ehk märkimisväärne osa välisrändest on seotud Eesti kodanike edasi-tagasi liikumisega. Sisserändajatest 21% olid EL-i kodanikud ja 27% kolmandate riikide kodanikud (Statistikaamet, 2016). Põhjustest (tähtajaliste elamislubade andmise järgi), miks Eestisse tullakse, oli kuni 2014. aastani kõige levinumaks perega seotud asjaolud. 2015. aastal ületas tööränne esmakordselt pererännet. Kolmandal kohal on õpiränne, mille osakaal kogu sisserändes on järk-järgult kasvanud (Joonis 3). 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Pereränne Töötamine Välisleping Õppimine Ettevõtlus Legaalne sissetulek Joonis 3. Tähtajalised elamisload rändeliikide lõikes 2010-2015, osakaal kogu elamislubade hulgast. Allikas: Politsei- ja piirivalveameti statistika Kuivõrd Eestisse saabumise põhjused on erinevad, võib eeldada, et ka vajatavad teenused erinevad saabumise põhjuse järgi. Statistikaameti järgi saabus aastatel 2010-2015 kõige rohkem inimesi Eestisse (arvestades ainult ELi riike) Soomest (7708), järgnesid Suurbritannia (1318), Iirimaa (495), Rootsi (444) ning Saksamaa (436). Kolmandate riikide kodanikest saabus Eestisse perioodil 2010-2015 kõige enam Venemaa kodanikke (7454), järgnesid Ukraina (5215), määratlemata kodakondsusega 17 inimesed (4070) ja Ameerika Ühendriikide kodanikud (1105). Tegemist oli tähtajaliste elamislubadega.4 Sisserändajatele pakutavad teenused Enne teenuste kirjeldamist on oluline selgitada mõisteid nagu sisserändaja ning avalikud teenused. Integratsiooni monitooringutes peetakse uussisserändajaks inimest (sh välismaalt tulnud võõrtöölisi ja nende perekonnaliikmeid, varjupaigataotlejaid või pagulasi), kes on Eestisse tulnud pärast 1991. aastat. Sellise jaotuse eesmärk on eristada sisserändajaid, kes on tulnud pärast Eesti taasiseseisvumist neist, kes rändasid Eestisse Nõukogude Liidu ajal. See aspekt eristab Eestis kasutusel olevat käsitlust rahvusvaheliselt levinud uussisserändajate käsitlusest (Ubakivi-Hadachi, 2015). Lähtuvalt ÜRO jaotusest, võib sisserändajad jagada nelja erinevasse kategooriasse:  pikaajalised sisserändajad;  lühiajalised sisserändajad;  residendid, kes saabuvad (või lahkuvad) pärast välismaal töötamise perioodi;  nomaadid. Lühiajaline sisserändaja on inimene, kes liigub sihtriiki vähemalt 3–12 kuuks. Välja arvatud juhul, kui liikumise põhjuseks on rekreatsioon, puhkus, sõprade ja sugulaste külastamine, äritegevus, ravi või religioosne palverännak. Pikaajaline sisserändaja on inimene, kes saabub sihtriiki vähemalt 12 kuuks, nii et sihtriigist saab uus koduriik (Glossary of statistical terms 2003). Pikaajaline sisserändaja ning pikaajaline elanik on siiski erinevad mõisted. Pikaajaline elanik on riigis elanud kauem kui viis aastat ning talle on antud pikaajaline elamisluba (Ubakivi-Hadachi 2015). Euroopa Liidus jaotatakse sisserändajad ELi kodanikeks ja kolmandate riikide kodanikeks ning neile kehtivad erinevad seadused. Kolmandate riikide kodanikud on kõikide nende riikide kodanikud, kes ei ole ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud (Kriger, Tammaru, 2011). Avalik teenus on avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatav teenus, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avaliku ülesandega kaasnevate kohustuste täitmisele või põhiõiguste- ja vabaduste ning huvide kaitsele (ATKRR, 2013). Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus (ATKRRis) defineeritakse avalik teenus järgmiselt: avalik teenus on teenus, mida riik või kohalik omavalitsus osutab inimese tahtel tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks. E-teenus on internetikeskkond, kus kasutaja tuvastatakse, pakutakse talle teenuseid ja võimalusi teha toiminguid elektroonses keskkonnas, näiteks vaadata ja edastada andmeid (Simson, 2014). Eestis pakuvad sisserändajatele teenuseid nii avalik kui ka erasektor, mitmeid teenuseid pakub ka kolmas sektor. Pakutavad teenused võib jagada järgmistesse valdkondadesse:  kohanemisprogramm (nt koolitused toetamaks uussisserändajate kohanemisprotsessi);  sotsiaalne tegevus (nt erinevad tugiteenused, Eesti tutvustamine); 4 Hiljutised andmed on leitavad ka siin: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne/2015_pro fiilide_uuringu_lopparuanne.pdf 18  keeleõpe (nt eesti keele kursused, veebipõhised kursused);  haridus (nt võõrkeelsed lasteaiad ning võõrkeelsed koolid);  info-kultuur (nt Eesti tutvustamine, sh elamisvõimalused, töötamisvõimalused, õppimisvõimalused);  info-asjaajamine (nt elamis- ja töötamislubade taotlemine);  asjaajamine (nt tugiteenused, sh elamis- ja töötamislubade taotlemine);  töötamine ja ettevõtlus (nt Eesti tutvustamine kui töörände sihtriik);  õigusalane nõustamine. Pakutavad teenused täidavad sisserändajate põhivajadusi, vajadust turvalisuse, kuuluvuse, tunnustatuse ning eneseteostuse järgi. Põhjalikum ülevaade pakutavatest teenustest on esitatud lisas nr 1. Teenuste osutamisega seotud teoreetiline raamistik Üldiselt kehtib põhimõte, et avalikke teenuseid tuleb korraldada kvaliteetselt. See hõlmab (ATKRR, 2013):  teenuse kohta teabe avalikustamist ning inimese teavitamist teenustest (kasutajate teadlikkus);  teenuse osutamise vorme (kanalid);  teenuse kasutajamugavust ning kättesaadavust. Oluline on, et informatsiooni jagamisel, veebilehtede ja teenuste arendamisel lähtutakse eelkõige selle kasutaja vaatepunktist, mitte teenust pakkuva asutuse omast (Simson, 2014). Edukaks teenuste osutamiseks on vajalik ka avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö. Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus on välja toodud, et probleemide lahendamisel on oluline kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Siiski ei pea IKT kasutamine olema ainus eesmärk, vaid üks võimalik kanal teenuste pakkumiseks. E-teenuste disainimise käsiraamatus5 on välja toodud, et hea e-teenuse arendamise tulemusel kasvab organisatsioonide ja protsesside efektiivsus. Tähtis on, et e-teenus oleks võimalikult automaatne ning inimfaktori roll võimalikult väike. Samuti peab olema e-teenust lihtne kasutada, sh tunneb kasutaja kontrolli e-teenuse kasutamise üle ning spetsialistidele ning tavakasutajatele on loodud erinevad lahendused, mis vastavad nende vajadustele. E-teenus peaks olema kõikidel seadmetel kasutatav, nende kasutamine peab olema turvaline. Üldiselt on leitud, et e-teenuste kasutamisel on olemas ajasääst, kuid see on suurim neil juhtudel, mil erinevad infosüsteemid on põhjalikult lõimitud ning kasutaja ei pea enam külastama avaliku teenuse tarbimiseks erinevaid haldusasutusi ning organisatsioone (Simson, 2014). Eestis toimub välistalentide meelitamine ning teenuste pakkumine hetkel tööjaotuse mudeli järgi. See tähendab, et avalikul ja erasektoril on välja kujunenud (mitteametlikult) erinevad rollid, kuid nad täiendavad üksteist. Värbajad vastutavad sisserändaja kohanemise eest ning avaliku sektori ülesandeks on luua üldine toetav süsteem. Selle mudeli probleemiks on teenuste pakkumise killustatus, nende dubleerimine ning koostöö puudumine (Balti Uuringute Instituut, 2014). 5 https://www.ria.ee/public/publikatsioonid/E-teenuste_disainimise_kasiraamat.pdf 19 Üheks teiseks võimalikuks mudeliks on võrgustikumudel, milles teenused on ühendatud äri-, akadeemilise, riigi- ja kolmanda sektori külge. Idee seisneb selles, et teenusesaajal on mitu võimalikku “sisenemist” ning seega on vajadused erinevais punktides erinevad. Võrgustikumudelis loob sisserändaja endale „teenusepaketi“ vastavalt oma vajadustele. Mudeli eelduseks on usaldus erinevate poolte vahel ning koostöölepete olemasolu. Kuivõrd vajadused on erinevad, toimub vajaduste rahuldamine ka mitmete huvirühmade poolt. Eestis võiks võrgustikumudelit ühendada tööjaotuse mudeliga, mille praeguseks probleemiks on tervikpaketi pakkumine. Vaja oleks ühtset teenuste platvormi, mille kaudu oleks nt välistalentidel võimalik üles leida just need teenused, mis nende vajadustele vastavad (Balti Uuringute Instituut, 2014). Aruandes kirjeldatud väliskirjandusele tuginedes võib öelda, et sisserändajatele suunatud teenused peavad olema võimalikult laialt kättesaadavad ning suunatud võimalikult laiale sisserändajate rühmale (Council of the European Union, 2004). Integratsiooniteenused peaksid olema suunatud ühest küljest sisserändajatele, aga teisalt ka kohalikule elanikkonnale, et suurendada ühiskonna sidusust. Oluline on, et avalikele hüvedele ning teenustele oleks võrdne ligipääs nii sisserändajatel kui kohalikel elanikel (Joppke, 2007). Teenuste pakkumisel sisserändajatele on kaks suuremat etappi: esiteks ühiskonna tutvustamine ning esialgne abi dokumentidega ning teiseks tööturule integreerumine, ligipääs üldisele tervishoiusüsteemile, eluasemeturule ning sotsiaalsetele teenustele. Need etapid peaksid käima paralleelselt, sest inimese edukas ühiskonda integreerimine eeldab võimalikult kiiret töö leidmist (Joppke, 2007). Integratsiooniga seotud teenuste arendamisel on kaks peamist lähenemist (Joppke, 2007): 1) riigi poolt juhitud – üldiselt on need teenused keele- ja kultuuriprogrammid, mida on vähem või rohkem vaja kõigil sisserännanutel, et neid valmistada ette tööturule sisenemiseks; 2) erasektori poolt pakutavad teenused – üldiselt peavad sisserändajad ise tasuma kasutatud teenuste eest. Siinkohal ei ole täpsustatud, kas teenuste eest tasuvad ehk tööandjad. Põhilised teenuste pakkumise eesmärgid ning saavutamisvõimalused (Nash et al., 2006):  kättesaadavus – näiteks peaksid olema olemas tasuta infoliinid, teenuseid pakkuvad asutused peaksid olema avatud tööpäeviti, teenused peaksid olema tasuta, kasutajasõbralikud (sh on mõeldud erinevatele vanuserühmadele), olemas peaksid olema tõlked;  tsentraalsus – sisserändajatel peaks olema ligipääs paljudele teenustele, sh põhilistele teenustele, ühest kohast;  spetsialiseerumine – ühiskonnale vajalike teenuste pakkumine, lähtudes soost ja sellest, millist etnilist gruppi esindatakse;  asjakohasus – kultuuriliselt ja keeleliselt sobivad teenused, professionaalsed sotsiaalteenused ja kogukondade poolt pakutavad teenused;  haridus – keeleõppega seotud teenused;  ohutus – mõeldud eelkõige naiste ja laste ohutust, sh informatsioon koduvägivalla kohta;  praktilisus - rakendatavus sisserändaja seisukohast. 20 Simich et al (2005) on sisserändajate teenuste arendamiseks pakkunud poliitikutele ning teenusepakkujatele välja mitmeid soovitusi. Oluline on asjakohane informatsioon, mida tuleb jagada enne saabumist ning pärast riiki sisenemist. Eriti oluline on informatsioon tervishoiusüsteemi, hariduse, tööturu ja sotsiaalteenuste kohta. Järgnevalt on tähtsal kohal põhivajaduste kaetus ning lahendada tööhõive barjäärid. Kolmandaks on oluline emotsionaalne tugi, mis on eriti oluline neile, kes tunnevad end tõrjutuna, on perekonnast eraldatud või kellel on perekondlikke probleeme. Näiteks keskendub veebileht http://settlement.org/ emotsionaalsele toele (erinevate võimaluste loetelu, informatsioon, artiklid). Sisserändajatele mõeldud teenuste osutamisel on peamisteks probleemideks vähene rahastus, kitsendatud volitused ning ebatõhus integratsioonipoliitika. Piiratud volitused tähendavad, et teenuste pakkujatel ei ole võimalik teenindada sisserändajaid terviklikul viisil. Kui uussisserändaja vajadused ulatuvad kaugemale kui see, mida on võimalik rahuldada spetsiifiliste teenuste kaudu, siis suunatakse uussisserändaja üldpopulatsioonile suunatud teenuste juurde (nn mainstream services). Probleem tekib siinkohal aga sellest, et paljudel üldpopulatsiooni teenuseosutajatel pole vastavat kvalifikatsiooni (nt keeleoskus jms), et uussisserändajatega toime tulla. Ebatõhus integratsioonipoliitika väljendub koordineerimise puuduses, mis omakorda on kaasa toonud ebavõrdsuse teenuste saamisel, teravad suhted erinevate osapoolte vahel ning mitmete vähemuste nõrga esindatuse. Väliskirjanduse analüüsist selgus, et Saksamaa sisserändajatele pakutavate teenuste mudel põhineb viiel sambal: keeleõpe, haridus, kutsekvalifikatsioon, sotsiaalne nõustamine ja sotsiaalse integratsiooni edendamine üldiselt. Eriti oluline on keeleõpe, mille puhul on tähtis, et see oleks seotud võimalustega tööturul. Sisserändajate lastega tuleb tegeleda juba võimalikult varakult, et tagada neile keeleõpe. Kriitilise tähtsusega on sisserändajate ligipääs ettevõtlusele ning ajutistele tööhõive programmidele, et tagada sisserändaja integreerumine tööturule (Liebig, 2007). Ka Rootsi sisserändajate teenuste pakkumise mudelis on olulisel kohal keeleõpe. Keelekursused peavad paljuski olema seotud tööturuga, tähtis on tööga seotud terminoloogia valdamine. Keelekursuste lõplikuks eesmärgiks on kindlustada sisserändaja valimisolek tööturuks ning anda signaal sisserändaja kompetentsist. Siiski on seda mudelit OECD poolt pisut kritiseeritud. Pikk kohanemisperiood (kaks aastat) vähendab võimalust leida endale töökoht. Keeleõpe üksi ei vii inimese integreerumiseni ühiskonda. Kõige olulisem oleks lühike keelekursus ning võimalikult varane tööturule siirdumine (Wiesbrock, 2011). Keelekursuse pikkust on keeruline täpsustada, kuna inimeste algtasemed on erinevad – alates täiesti kirjaoskamatustest kuni kõrgtasemeni. Siiski võib välja tuua, et 500 tundi kestval keeleõppekursusel ei olnud positiivset mõju tööle saamisele, sest kursustel osalemise tõttu jäi inimestele vähem aega töö otsimiseks (Liebig, 2007). Kirjanduse analüüs: teenustega seotud probleemid Üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel Inimesed tüüpiliselt ei tea riigi ning kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning enda õigusi ja kohustusi. Samuti on ebaühtlased teadmised sellest, milliseid avalikke teenuseid pakuvad KOVid ja riik. Seega võib kujuneda olukord, kus teenus on küll olemas, kuid inimene ei oska seda kasutada või ei tea selle olemasolust. Sellega on seotud järgmised tegurid (ATKRR, 2013): 21  avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ning nõustamiskanalite kättesaadavus on paiguti ebarahuldav;  infokanalites esineb vasturääkivusi, milline asutus, millisel viisil avalikke teenuseid pakub;  dokumendiliikide ja –vormide paljusus takistab elektroonilist dokumendivahetust;  inimeste arvutikasutamise oskus ja kogemus on puudulik – e-teenustele ligipääsu piiramine;  inimesed on kohustatud esitama samu andmeid mitu korda erinevatele asutustele;  inglis- ja venekeelsete tõlgete puudumine. Avalike teenuste kanalitega on seotud järgmised probleemid (ATKRR, 2013):  avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, asukohad ei ole valitud ligipääsetavust arvestades;  asutuste lahtiolekuajad varieeruvad;  riiklike ja KOVide avalike teenuste eristamine on keeruline;  riigi ja KOVi asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise;  inimesed ei saa aru, mida elektroonilise teenuse all mõeldakse. Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega on seotud järgmised probleemid:  pabermaailmas kasutatud menetlusloogikad viiakse infosüsteemidesse;  inimestele ei anta täpset ülevaadet teenuse osutamise käigust, vaheetappidest ning tähtajast;  tagasiside andmise võimalused inimeste poolt kasutatud teenuste kohta on asutuste lõikes erinevad;  riigi- ja KOVi asutuste teenusportaalid asuvad killustatult erinevatel veebilehtedel. Nende probleemide tõttu võib avaliku teenuse osutamine olla aeglasem, raskesti mõistetavam, teenusesaajate jaoks kallim, aeganõudvam ning kättesaamatum. Informatsiooni jagamisega seotud probleemid Sisserändaja jaoks on esmalt oluline informatsiooni saamine riigi ja seal pakutavate teenuste kohta, nii enne kui ka vahetult pärast sihtriiki saabumist. Varasemates uuringutes on leitud, et Eestis esineb probleeme olulise informatsiooni kättesaadavusega. Sisserändajad leidsid arutelude käigus, et õigusaktide, regulatsioonide ja üldiste õiguste kohta on vähe vene- ja ingliskeelset informatsiooni. Samuti ei ole piisavalt praktilist ingliskeelset infomatsiooni teenuste kohta või on see aegunud ning paikneb killustatult, nt teenused, mida pakuvad Politsei- ja piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Haigekassa, pangad, riigiportaal ning kohalikud omavalitsused. Informatsioon selliste teenuste (tervishoid, lasteaiakohad ja üldharidus, elukoha leidmine, transport ja e-teenused jne) kohta on oluline kõikidele sisserändajatele, sõltumata nende saabumise põhjustest (Praxis, IBS, 2013, Balti Uuringute Instituut, 2014). 22 Lisaks avalike teenuste kohta käiva informatsiooni nappusele on probleemiks ka muude kohanemist toetavate teenuste alase info kättesaadavus, ebapiisavus või lünklikkus. Ingliskeelse informatsiooni kättesaadavus on eriti oluline kahe rühma puhul (MKM, 2015a): 1) inimesed, kes on alles Eestisse saabunud ning vajavad seetõttu kohanemiseks infot erinevate teenuste kohta; 2) mobiilsed inimesed, kes ei jää küll Eestisse väga kauaks, kuid loovad lisandväärtust. Näiteks loodi 2009. aastal Tallinna Ülikooli ja Integratsiooni Sihtasutuse (nüüdne MISA) poolt Eestis sisserändajatele kohanemisprogramm, kuid teadmised selle olemasolu kohta oli väga vähesed nii välismaalaste kui ka värbavate organisatsioonide esindajate seas. Balti Uuringute Instituudi (2014) poolt läbi viidud uuringus osalenud välismaalastest polnud mitte ükski programmis osalenud. Infomatsiooni kättesaadavusega seotud probleemid ei ole murekohaks ainult Eestis. Simich et al (2005) on samuti kirjeldanud, et peamine probleem teenuste kättesaadavusel on vähesed teadmised, mis on tingitud keelelistest ja majanduslikest piirangutest, sotsiaalsest isolatsioonist, mitteadekvaatsest informatsioonist valitsuselt või teenuseosutajatelt ning levinud praktikast, kus sisserändaja jääb suhtlema peamiselt oma etnilise grupi liikmetega. Kriger ja Tammaru (2011) lisasid veel, et olukord, milles uusimmigrandid on isoleeritud informatsioonikanalitest või neile arusaadavast keeleruumist, soodustab moonutatud või valeinfo levimist. Elamisloa taotlemisega seotud probleemid Üks esmaseid teenuseid, millega sisserändaja kokku puutub, on elamis- ja tööloa taotlemine. Siseministeeriumi andmetel on kolmandate riikide kodanikel keeruline viisat või elamisluba taotleda, sest Eesti konsulaaresindustel on hõre võrgustik eriti Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. See muudab viisa või elamisloa taotlemise kulukaks ja ajamahukaks. Lahenduseks võiksid olla konsulaarmissioonid nendesse riikidesse, kust võiks oodata suuremat huvi Eestisse tulekuks või elamislubade ja viisadega seotud tegevuste elektrooniliseks muutmine. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ette heidetud teeninduse vähest kliendikesksust – ametnike keeleoskus on lünklik, PPA veebileht on keeruliselt üles ehitatud, PPA vastab kirjadele eesti keeles, informatsioon on keeruliselt esitatud ning mitte eriti kergesti pole aru saada, milliseid dokumente on vaja ning millistel puhkudel neid esitama peab. Kuigi avalehel ning alamlehtedel on informatsioon inglise keeles, jõuab infootsija lõpuks ikkagi alamlehtedeni, mis on eestikeelsed. Samuti ei ole pärast taotluse esitamist võimalik jälgida, millises menetlusetapis esitaja taotlus on (Balti Uuringute Instituut, 2014). Siiski on nende probleemidega hakatud tegelema. Näiteks saab Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt jälgida juba elamisloa taotluse staatust6 Haridusega seotud probleemid Järgnevalt kirjeldatakse haridusega seotud teenuste osutamisel kujunenud probleeme. Eesti keele õppega seotud probleeme kirjeldatakse allpool eraldi. Peamiseks probleemiks haridusteenuste pakkumisel on raskendatud juurdepääs haridusele – nii alusharidusele, põhi- ja keskharidusele kui ka kõrgharidusele ning sisserännanute rahulolematus 6 https://www.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/elamisloa-taotlus/ 23 haridussüsteemiga (Praxis, IBS, 2013). Kõrgkoolid peaksid tegelema välisüliõpilaste kohanemisvajadustega, kuid tegelikkuses ei tulda sellega toime. Tagatakse keeleõpe ja elukoht, kuid teadmised seadusandlusest ning õigustest ning võimalustest jäävad edasi andmata (Kriger, Tammaru, 2011). Õiguslikult ei ole sisserändajate lastel probleeme üldharidussüsteemi sisenemisel, kuivõrd koolikohustuslikud on kõik lapsed (v.a diplomaatide lapsed) ning KOVid peavad tagama koolikohustuse täitmise võimaluse kõikidele lastele. Siiski on probleemiks sobiva hinnaga õppekohtade puudus ingliskeelsetes üldhariduskoolides ning lasteaedades. Nii Tallinnas kui ka Tartus on selle rahvusvahelise õppekava õppekohti suurendatud7, kuid soovijaid on endiselt rohkem kui kohti (Balti Uuringute Instituut, 2014). Rahvusvahelise alus- ja üldhariduse kättesaadavus on aga eeltingimuseks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Eestisse tulekuks (Konkurentsivõime kava, 2020). Keeleõppega seotud probleemid Uussisserändajate jaoks ei ole eesti keele õppimise võimalused piisavad. Samuti ei ole informatsioon keeleõppe võimaluste kohta kergesti kättesaadav (Praxis, IBS 2013; Balti Uuringute Instituut, 2014). Keeleoskus on aga oluline igapäevaelu situatsioonidega toimetulemiseks, töö leidmiseks ning seal hakkama saamiseks ning enese ühiskonna täisväärtusliku liikmena tundmiseks (Kriger, Tammaru, 2011). Samas on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad leidnud, et eesti keele oskus ei ole Eestis hakkamasaamiseks hädavajalik, kuivõrd nende igapäevane töökeskkond on peamiselt võõrkeelne. Siiski nendivad ka nemad, et eesti keele oskamine oleks kasulik (Balti Uuringute Instituut, 2014). Üldiselt on leitud, et eesti keele õppimine on liialt keeruliseks tehtud. Riigi ametlikel veebilehtedel puudub informatsioon keeleõppe (sh tasuta keeleõppe) võimaluste kohta ning keeleõppe pakkujate teenindajad ei ole valmis informatsiooni jagamiseks (Kriger, Tammaru 2011). Keeleõppel on oluline ka inimese keeleline taust. Vene keele baasil on eesti keelt võimalik õppida (Kriger, Tammaru 2011), kuid inglise keele baasil on kursusi vähe ning puudub ka kindlus erasektori poolt pakutava teenuse kvaliteedi osas (Balti Uuringute Instituut, 2014). Lisaks on erasektori poolt pakutava teenuse saamisel vajalik ka omafinantseering, mis on paljude jaoks riigis kohanemise perioodi jooksul probleemiks (Kriger, Tammaru, 2011). Tööturuga seotud probleemid Uues riigis kohanemine on suures osas seotud sellega, kas suudetakse leida endale töökoht või mitte. Töö leidmine võib osutuda keeruliseks ning on seotud paljuski puuduliku keeleoskusega ning toetusrühma (sõbrad-tuttavad) puudumisega. Peamiseks probleemiks töö leidmisel ongi puudulik eesti keele oskus, see mõjutab tööotsimist juba alguses: ei suudeta otsida eesti keeles vajalikku informatsiooni ega sellest aru saada. Ka koolitused ja ümberõppe kursused (nt Töötukassa poolt pakutavad) on valdavalt eestikeelsed (Kriger, Tammaru, 2011). Probleemiks on ka asjaolu, et mitmekesisust töökohal ei osata väärtustada ning selle eeliseid ei osata rakendada ning muukeelsete elanike ettevõtlikkust ei toetata. Olukorras, kus eesti keeles ei suudeta informatsiooni otsida, puudub või on raskesti leitav informatsioon tööturu nõudmiste ja vajaduste kohta inglise keeles (Praxis, IBS 7 Selle probleemiga tegeletakse. Eesti 2017. aasta riigieelarvest eraldatakse vahendeid ka Euroopa Kooli laiendamiseks. (2017. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri) 24 2013). Võõrtööliste kohanemine on Eestis jäetud vastuvõtvate ettevõtete kanda (Kriger, Tammaru, 2011). Väljaspool ettevõtet pakutavate teenuste hind on potentsiaalsete klientide hinnangul liiga kallis (MKM, 2015a). Kõrgelt kvalifitseeritud välisõppejõudude ja -teadlaste Eestisse tulekul on olnud takistuseks rahvusvaheliselt mittekonkurentsivõimelised palgad, kuid lisaks tuleks vältida ka põhjendamata keelenõuete ja muude piirangute kehtestamist rahvusvaheliselt avatud konkursside läbiviimisel teadustöötajate ametikohtade täitmiseks (Konkurentsivõime kava, 2020). Samuti on oluline anda võimalus välisüliõpilastel Eestisse jäämiseks. Varem oli välisüliõpilaste jaoks ka probleemiks olukord, kus elamisluba lõppes samal ajal kui õpe, see tingis olukorra, kus oli keeruline leida Eestis tööd. Siiski tuleb märkida, et selle probleemiga on tegeletud seoses välismaalaste seaduse muutmisega (Praxis, IBS, 2013). Kui õppimiseks antud elamisluba lõpeb, siis võib seda viimasel õppeaastal pooleks aastaks pikendada ning õppimiseks antud elamisloaga võib Eestis töötada eeldusel, et see ei takista õppetööd (Välismaalaste seadus § 170 lg 3, §175). Samas aga takistab välistudengite osalemist tööturul ingliskeelse karjäärinõustamise ning tööpraktika pakkumine, tudengite vähene eesti keele oskus ning Eesti tööandjate vähene huvi välistöötajate vastu (Praxis, IBS, 2013, Balti Uuringute Instituut, 2014). Muude teenustega seotud probleemid E-teenustega ollakse üldiselt rahul. Probleemiks on vaid see, et võiks olla olemas pikem selgitus e- teenuste kohta, samuti on enamike e-teenuste kasutamiseks vajalik eesti keeles oskus (Balti Uuringute Instituut, 2014). Tervishoius on puudub informatsioon selle kohta, millised perearstid suudavad patsiente vastu võtta ka mõnes muus keeles kui eesti keel. Samuti on puudu informatsioon, mis selgitaks eesti tervishoiusüsteemi toimimist tervikuna (Balti Uuringute Instituut, 2014). Uussisserändajatele on vaja kohanemiskoolitusi ja tugiisiku teenuseid ning seda mitte ainult kolmandate riikide kodanikele, vaid ka ELi kodanikele. Lisaks peab arvestama, et osa ettevõtluse, töö või õppimise tõttu Eestisse tulnud inimestest ei soovi Eestisse püsivalt elama tulla. Seega on neile vaja vaid kohanemistuge, mitte integratsioonimeetmeid (Balti Uuringute Instituut, 2014). Kohanemine riigi väärtushinnangute ja käitumisnormidega on oluline suhtlusel nii kohalike elanike kui ka ametiasutustega, kuna kogemused näitavad, et ainult kohaliku keele oskusest ei piisa (Ubakivi- Hadachi, 2015). Riigi ja KOVide asutuste probleemid avalike teenuste osutamisel - Avalike teenuste osutamise, juhtimise, eesmärgistamise ja analüüsiga seotud probleemid Probleemiks on teenuste osutamise keskse vaate ning ministeeriumitevahelise koostöö puudumine. Avalike teenuse arendamisel ei ole n-ö omanikku ning tegevusplaanid on kooskõlastamata. Seetõttu on loodud ühetaolise sisuga või ühetaoliste andmete baasil erinevaid registreid ning viiakse läbi ühetaolisi või vastuolulisi projekte samaaegselt (ATKRR MKM, 2013). 25 - Avalike teenuste osutamise nõuete ja põhimõtetega seotud probleemid Puudub ülevaade osutavate teenuste mahust, sisust ning kvaliteedist. Avalike teenuste osutamise miinimumnõuded on kehtestamata, seega on avalike teenuste osutamise kvaliteet ning kvantiteet ebaühtlased. Teenuste osutamise mõjuhindamise indikaatorid on ebamäärased. - Avalike teenuste kanalitega seotud probleemid Teenused kaovad maakondadest. Teenuste delegeerimise põhimõtted on ebamäärased ning asutuste asjaajamise ja infohalduse tugi ei ole efektiivne (ATKRR, 2013). See tähendab seda, et probleemide lahendamisel suunatakse inimest ühe ametniku juurest teise juurde (Kriger, Tammaru, 2011). Kirjanduse analüüs: teenuste arendamisvõimalused ja lahendused Informatsioon Informatsiooni kättesaadavaks muutmine sisserännanutele ning eriti neile, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, eeldab nii riigiasutuste kui kohalike omavalitsuste panust. Kui informatsioon on paremini kättesaadav, muutub ka teenuste kättesaadavus oluliselt paremaks (Praxis, IBS, 2013). Uussisserändajate jaoks on oluline nende jaoks olulise informatsiooni kättesaadavaks tegemine inglise ja vene keeles, menetluse jälgimise elektrooniliseks muutmine ning ametnike keeleõpe (Balti Uuringute Instituut, 2014). Inimestega suhtlemise puhul on oluline personaalsus, inimlik tugi ning austus riigisektori töötajate poolt (Kriger, Tammaru, 2011). Informatsiooni paremaks esitamiseks tuleks luua virtuaalne infokeskkond, kuhu on kokku koondatud kogu vajalik info Eestisse asumise kohta või lisaks ka kontaktpunkt koos infotelefoni võimalusega (Balti Uuringute Instituut, 2014). Näiteks saab tuua veebikeskkonna www.workinestonia.com, mis on oma olemuselt nii tööriist värbajatele kui ka infoallikas potentsiaalsetele töötajatele (MKM, 2015a). Infoportaali loomisel võiks arvestada ka sisserändaja rändemotiive (töö-, pere-, õpi-, või kombineeritud migratsioon) ning suunata neid vastavalt sellele asjakohase informatsiooni juurde (Ubakivi-Hadachi, 2015). Veebilehtede arendamisel välismaalastele peaks silmas pidama seda, et otsitakse eelkõige baasinformatsiooni riigi kohta. On vaja anda esmane ülevaade valdkonna olukorrast Eestis ning sellest, kuidas tegutseda ning kelle poole vajadusel pöörduda. Veebilehtede sisu peaks olema täielikult kättesaadav eesti ja vene keeles, välismaalastele mõeldud spetsiifiline informatsioon aga inglise keeles. Tähtis on, et välismaalastele suunatud veebilehtede puhul, et arvestataks välismaalase, mitte kohaliku elaniku vajadusi (MKM, 2015b). Teenuste kasutajatele tuleb luua mugavad tingimused riigiga suhtlemiseks. Teenuse kasutaja jaoks on oluline teenus ise, mitte teenust osutav asutus (ATKRR, 2013). Oluline on, et nii riigi- kui ka KOVi asutused omaksid ülevaadet pakutavatest teenustest, nende kvaliteedist ning nende osutamise info- ja teeninduskanalitest (ATKRR, 2013). KOVide üks ülesandeid võikski olla avalikke teenuseid puudutava informatsiooni kättesaadavaks tegemine ka inglise keeles (MKM, 2015a). 26 Elamisluba Oluline on parandada ja ühtlustada PPA teenuste osutamise kvaliteeti, sh muuta PPA kodulehel olevat infot kasutajasõbralikumaks (Praxis, IBS, 2013). Nende probleemidega on PPAl plaanis tegeleda (Siseministeerium, 2014). Tööandjad ootavad ka elamislubade taotlemise protsessi lihtsustamist, kuna see on oluliseks teguriks, kui soovitakse riiki meelitada uusi talente (Balti Uuringute Instituut, 2014). Haridus Uussisserändajatele on vajalik luua senisest paremad karjäärinõustamisteenused, see hõlmab koostööd ettevõtete ning ülikoolide vahel (Praxis, IBS, 2013). KOVide ülesandeks on lasteaia- ja koolikohtade puudumise lahendamine (MKM, 2015a). Konkurentsivõime kavas 2020 ongi plaanitud rahvusvahelise üldhariduse (sh IBO õppekavade rakendamine) võimaluste laiendamine Tallinnas ja Tartus ning Euroopa kooli loomine. Kõrgharidussektoris on vajalik pakkuda praktikavõimalusi ka välisüliõpilastele, et toetada tippspetsialistide Eestisse jäämist õpingute lõppedes. Keeleõpe Alustuseks on oluline tagada, et informatsioon (tasuta) eesti keele õppimise võimaluste kohta oleks kergesti kättesaadav (Balti Uuringute Instituut, 2014). Keeleõppe kvaliteeti tuleks parandada, samuti peaks süsteemselt kontrollima kursuste korraldust (sh pakkuma ka eesti keele õpet inglise keele baasil), õppemetoodikaid ja õpetajate taset. Vajalik on ka koolitustellimussüsteemi ühtlustamine, mis tagaks eesti keele õppe ühtlase kvaliteedi (Praxis, IBS, 2013). See tähendab, et eesti keele õppe korraldamisel tuleks võtta suurem roll riigil ning kohalikel omavalitsustel. Algtasemel eesti keele õppimine peaks olema võimalik üle kogu Eesti, samuti on vajalik arendada e-õppe võimalusi ning muid erinevaid õppevorme (Balti Uuringute Instituut, 2014). Tööturg Kuivõrd tööturul on oluline eesti keele oskus, võiks uussisserändajate tööturule integreerumisel olla abi ka lihtsamatest töödest, mis aitaksid inimesel omandada eesti keelt ning sulanduda paremini ühiskonda (Kriger, Tammaru, 2011). Tööandjate poolelt on vajalik, et ettevõtjad oleksid valmis võõrtööjõudu värbama ning tunneksid, et sellest on ettevõttele kasu. Samal ajal peaks riik tutvustama Eestit kui atraktiivset riiki töötamiseks. Vajalik on koostöö riigi, ettevõtete ning kolmanda sektori vahel. Selleks, et vähendada välisspetsialistide värbamisel tekkivaid kulusid, on vaja selgitada ka välistööjõuga seotud seadusandlust (MKM, 2015a). Teenuste pakkujate poolsed lahendused Oluline on tagada teenuste osutamisele keskne vaade ning teenustele ning teenuste osutamise kanalitele tuleb määrata omanik, kes vastutaks avalike teenuste arendamise ja koordineerimise eest. Avalikke teenuseid tuleb pidevalt edasi arendada, lähtudes klientide tagasidest. Arendamisele peab eelnema analüüs, et arendus oleks suunatud halduskoormuse vähenemise ja asutuste tööprotsesside optimeerimisele (ATKRR, 2013). 27 Asjaajamisel peaks olema terviklik lähenemine, andmete topeltküsimise keeld. Teenuse kasutajamugavus peab olema tagatud, st kasutajal peab olema arusaam teenuse osutamise käigust, informatsiooni saamise ja tagasisidestamise võimalustest (ATKRR, 2013). Teenuste osutamise kanalid ja teenuste delegeerimine Teenuste osutamisel peaks võimalikult palju kasutama e-kanaleid, kui see on parim võimalik ja efektiivne valik. Samal ajal peab arvestama internetikasutajate määra ja oskusi. Kõigis kanalites on oluline liikuda ühtse kontaktpunkti põhise lähenemise poole – ühtne elektrooniline kontaktpunkt, ühtne füüsiline kontaktpunkt, ühtne infotelefoni kontaktpunkt (ATKRR, 2013). Samal ajal tuleb tegeleda ametnike koolitamisega (ATKRR, 2013). Heal tasemel koordineeritud tugiteenuste parandamiseks välismaalastele on lisaks teenuste kvaliteedi tõstmisele ja informatsiooni kättesaadavamaks tegemisele vajalik ka institutsionaalne koostöö akadeemilise sektori, erasektori, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel (Balti Uuringute Instituut, 2014). Ettepanekud institutsionaalseks koostööks ja rollide jaotuseks Riigi roll võiks olla tugiteenuste kohta käiva informatsiooni koondamine ja pakkumine inglise keeles (Balti Uuringute Instituut, 2014). KOVid peaksid informatsiooni avalikest teenustest süstematiseerima ning tõlkima inglise keelde, tagama avalike teenuste kättesaadavuse (lasteaia- ja koolikohad) ning jagama infot omavalitsuse poolt pakutavatest teenustest (sh inglise keeles teenindavate perearstide või eriarstide kohta) (Balti Uuringute Instituut, 2014). KOVid ei tea hetkel, millises vormis koostööd neilt oodatakse ning teised osapooled ei ole konkreetseid probleeme ning lahendusettepanekuid suutnud KOVideni viia. Kuna üsna suur osa avalikke teenuseid on kohalike omavalitsuste kanda, siis on oluline suurendada omavalitsuste rolli ning tõsta nende suutlikkust välismaalastele teenuste pakkumisel (Balti Uuringute Instituut, 2014). Kirjanduse analüüs: head praktikad Taanist, Kanadast ja Sloveeniast Järgnevalt on vaatluse all sisserännanutele suunatud teenused Taanis, Kanadas ja Sloveenias. Valitud riikidel on erinev kogemus sisserändajatega. Taani Taani rahvastikust 89% moodustub etnilistest taanlastest. Suurimad sisserändajate rühmad on pärit Poolast, Türgist, Saksamaalt, Iraagist, Rumeeniast, Süüriast, Somaaliast, Iraanist, Afganistanist ja 28 endistest Jugoslaavia riikidest. Aastas on varjupaigataotlejaid umbes 6300 (Statistical Office of Denmark, 2016). Teenuste pakkumise kontseptsioon Taanis on integratsiooniga seotud teemad jagatud justiitsministeeriumi, tööministeeriumi ja haridusministeeriumi vahel. Samas on integratsiooniteenuste pakkumisel pärast 2010. aasta kohaliku omavalitsuse reformi kohalikel omavalitsustel suurem iseseisvus ja otsustamisvabadus (Jorgensen, 2014). See aga on tekitanud olukorra, kus väikestel omavalitsustel on teenuste pakkumise osas keeruline olla samal tasemel suurte omavalitsustega (Jorgensen, 2014). Üldiselt pakutakse teenuseid Taanis kõikidele elanikele (nii sisserändajatele kui ka kohalikele elanikele) võrdselt (Jorgensen 2014). Siiski püütakse näiteks Århusis ja Kopenhaagenis arvestada rohkem teenusesaajate erinevatele vajadustega, proovides leida tasakaalu laiemale rahvastikule pakutavate teenuste ja konkreetsele sihtrühmale pakutavate teenuste vahel (Jorgensen, 2014). Teenuseid, mida sisserändajatele pakutakse, diferentseeritakse üsna sarnastel alustel kui kohalikele elanikele. Suurema tähelepanu all on noored ja töötud ning sisserändajate töötud kaaslased. Põgenikud on eraldi kategoorias ning neile on ette nähtud lisaks üldteenustele, mis on mõeldud kõikidele sisserändajatele ka spetsiaalsed teenused (nt majutusvõimalused) kohalike omavalitsuste poolt. Põgenikud peavad allkirjastama integratsiooni lepingu (Hedetoft, 2006; Moritsen, Jensen 2014). Sisserändajatele pakutavad teenused Taanis jagunevad riigi poolt pakutavad teenused kolme rühma: hariduse, tööturu ning mitte diskrimineerimisega seotud teenused. Haridusega seotud teenustest on kõige olulisem taani keele õpetamine. Keeleõpe on viimastel aastatel edasi arenenud, seoses õppematerjalide uuendamisega (Jorgensen, 2014). Välisüliõpilased ning välistöötajad saavad taani keelt õppida tasuta, selleks on vaja ID-numbrit (CPR – Civil Personal Registration). Keelekursusi pakuvad erinevad avaliku ja erasektori keelekeskused. Kursused lõpevad keeletestiga (Learn Danish..., 2016). Taani keelekeskus (De Danske Sprogcentre) ühendab umbes 50 välismaalastele keeleõpet pakkuvat keeltekooli ja -keskust Taanis. Mitmetest keskustest leiab ka kursused, mis keskenduvad taani keelele töökeskkonnas, noortele ning lisaks ka taani kultuurile ja ühiskonnale. Tööturule suunatud keelekursus algajatele kestab 250 tundi, see on jaotatud viieks 50-tunniseks kursuseks, mis kestavad kuni 18 kuud. Teine valik on taani keel 1, 2 või 3, kus õppetöö jaotatakse kuueks mooduliks (De Danske..., 2016). Keelekursuste eest makstakse omavalitsustele 4,5 eurot tunni eest, kokku kuni 20 000 eurot inimese kohta (Liebig 2007). On leitud, et keeleoskus suurendab töö leidmise võimalust, samal ajal aga vähendab keelekursustel osalemine võimalusi tööd leida, sest inimeste aeg töö otsimisele väheneb (kehtib sissejuhatava kolme aasta korral) (Clausen, Husted 2005 Liebig, 2007 kaudu). Siiski on leitud, et pikemas perspektiivis (10 aastat) on taani keele oskusel positiivne seos töö leidmisega (ibid). Sisserännanute lastele pakutakse koolis täiendavat tuge, eriti juhul, kui õpilase keeleoskus on kasin. Piirkondades, kus sisserännanute osakaal on 10% või rohkem, on sisserännanutest õpilastel võimalik õppida osaliselt ka emakeelses õppes – nii on tagatud parem arusaamine keerulisematest ainetest, nt matemaatikast (Jorgensen, 2014). Kohalikes omavalitsustes pööratakse tähelepanu sellele, et mitmekeelsed õpilased õpiksid nende õpetajate käe all, kelle keeleoskus on kõrgel tasemel (Jorgensen, 2014). Õpilaste tulevikule mõeldes on Taanis noorte ja regionaalsed nõustamiskeskused, 29 aitamaks teha paremaid valikuid hariduse osas (Jorgensen, 2014). Olulisel kohal on ka nõustamine koolis, vajadusel aidatakse kodutöödega, tegeletakse õpimotivatsiooni tõstmisega ning nõustatakse ka vanemaid (Jorgensen, 2014). Kohalikud omavalitsused vastutavad integratsiooniprogrammide eest ning neil on üsna suur otsustamisvabadus nende kujundamisel. Kõige olulisem osa sissejuhatusprogrammis on taani keele kursustel. Need toimuvad kolmeaastase perioodi jooksul ning õppekavad jagunevad kolmeks: esimene on mõeldud kirjaoskamatutele sisserändajatele, teine madalama haridustasemega sisserändajatele ning kolmas vähemalt keskharidusega sisserändajatele, kellelt oodatakse ka keele kiiremat omandamist. Õppekavad on jaotatud kuueks mooduliks, mis lõppevad testiga (Liebig, 2007). Tööturuga seotud teenused on enamjaolt suunatud kogu elanikkonnale. Siia kuuluvad näiteks töötutele loodavad individuaalsed tööotsimise plaanid, palgatoetused ettevõtetele jne. Sisserännanutele on loodud kolmeastmeline integratsiooniprogramm, mis koosneb keeleõppest, tasustamata praktikast töökohal ning lõpuks töökoha saamisest. Ka tööturuga seotud teenustes on olulisel kohal keeleõpe, näiteks programmis „Labor-market Danish“ pööratakse just tähelepanu neile inimestele, kellel on töökohal kehva keeleoskuse tõttu raskusi. Kursuse sisu lähtub spetsiifilisest töökohast ning seal kasutatavast erialalisest keelest (Jorgensen, 2014). Diskrimineerimise vastu suunatud teenustest on oluline võrdse kohtlemise komisjon (Board of Equal Treatment), samuti on oluline meede „Solidarity for All“, mille eesmärgiks on tõsta multikultuurse meeskonna kompetentsust (Jorgensen, 2014). Joonis 4. Taani sisserändajatele suunatud portaali ekraanitõmmis. Allikas: https://www.nyidanmark.dk/en-us Informatsiooni jagamiseks on valitsuse (vastavate ministeeriumite) poolt loodud veebilehed studyindenmark.dk ja workindenmark.dk, mis on suunatud peamiselt kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ning üliõpilaste meelitamiseks riiki. Lisaks neile on üldine keskkond „New To Denmark“, kus on ühendatud informatsioon dokumentide, seadusandluse, õppeprogrammide ja töövõimaluste kohta. Samuti on veebilehel otselingid portaalidesse, kus saab taotleda elamisluba, jälgida oma 30 avalduse staatust, deklareerida makse jne. Lisaks veebilehtedele on ka riigis neli infokeskust (International Citizen Service – ICS), mis asuvad Ålborgis, Århusis, Odenses ning Kopenhaagenis. Nendes jagatakse informatsiooni tööotsimise, keelekursuste, õppimisvõimaluste, tervishoiusüsteemi jne kohta, lisaks aidatakse kõikide dokumentidega, mida on vaja Taani saabumisel (International Citizen Service, 2016). Taanis on legaalsetel sisserändajatel ligipääs tervishoiusüsteemile (pärast registreerimist ja kuue nädala möödumist) sama, mis kohalikel. Varjupaigataotlejad aga pole ravikindlustusega kaetud. Meditsiinitöötajatele on palju koolitusi (nii kohalikul kui riiklikul tasemel), juhendeid ja standardeid sisserännanutest patsientidega tegelemiseks. Siiski on probleemiks keelebarjäärid, mis põhjustavad probleeme arstiabile ligipääsemisel (MIPEX Denmark, 2015). Elamis- ja tööluba on vaja taotleda enne, kui alustatakse Taanis töötamist. Põhjamaade riikide, ELi, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikel ei ole Taanis elamiseks ja töötamiseks luba vaja, kui see aeg on lühem kui kolm kuud. Kui soovitakse elada ja töötada Taanis kauem kui kolm kuud, on vaja taotleda registreerimist kas ICSis või kohalikus omavalitsuses (Statsforvaltningen). Väljaspool ELi või EMPd on vajalik elamis- ja tööloa taotlemine. Selleks on vaja täita avaldus ning viia see konsulaaresindusse. Elamis-ja tööloa taotlemiseks on erinevaid skeeme – tasumäära skeem, roheline kaart, teadlaste skeem jne (Work in Denmark, 2016). Alalise elamisloa saamiseks peab inimene elama Taanis viis aastat, sooritama taani keele eksami A2 tasemel ning olema töötanud Taanis vähemalt kolm aastat (MIPEX Denmark, 2015). Taanis pakutakse mitmeid teenuseid MTÜde kaudu. Näiteks Taani põgenike nõukogu pakub rahvusvahelise kaitse saajatele sissejuhatavaid kursuseid Taani kohta. Pärast seda, kui rahvusvahelise kaitse taotleja on saanud elamisloa, on kohalike omavalitsuste ülesandeks pakkuda neile sissejuhatavaid kursuseid (aktiviseerimise programm) (Jorgensen, 2014). Sisserändaja aktiviseerimine tähendab neile näiteks kursustel osalemist, praktikal osalemist, palgatoega töökohal töötamist. Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Taanis ei hinnata otseselt teenuste pakkumise kvaliteeti, kuivõrd omavalitsused ning nende võimekused on erinevad. Mõnel pool viiakse läbi kohalikke integratsioonibaromeetri uuringuid, kuid otseselt poliitikaotsuste aluseks need ei ole. Pigem näitavad integratsioonibaromeetri uuringud, millised on erinevused kohalike omavalitsuste vahel ning millised on head praktikad (Jorgensen, 2014, Hedetoft, 2006). Näiteks 2011. aasta integratsiooniindeksi alusel tundis 77% sisserännanutest, et nad on ühiskonda hästi integreerunud. OECD majandusliku uuringu järgi (2016) oli ainult 45% sobiva kvalifikatsiooniga sisserännanutest tööotsimise skeemides osalenud ning 30% keeleõppes osalenutest ei läbinud teste (Liebig, 2007). Teenuste areng Esimene suurem immigratsioonilaine oli 1960-1970 aastatel, kui tekkis vajadus odava tööjõu järele. Selle tulemusel saabus Taani palju Türgist, Pakistanist ning Jugoslaaviast pärit töölisi. Hiljem siiski hakati mitte-Euroopa riikidest pärit töötajate voolu piirama. Seejärel hakati järk-järgult arendama sisserändajatele suunatud teenuseid (Nannestad 2004). 31 Esimesed integratsiooniprogrammid kestusega 18 kuud (1986) olid mõeldud vaid põgenikele, sest põgenike sissevool suurenes märkimisväärselt (eriti lähis-ida piirkonnast ning endistest Jugoslaavia riikidest). Alates 1990. aastatest asuti tegelema kohalike elanike ning sisserändajate tööturu ebavõrdsusega, sest uuringutest selgus, et sisserändajate olukord tööturul oli võrreldes kohalikega märkimisväärselt kehvem. 1994. aastal valmis esimene tegevusplaan, sh keeleõppe, kutseõppe ning koolituste pakkumise kavad sisserändajatele. 1999. aastal hakkas kehtima esimene integratsiooni seadus. Integratsiooniprogramm suunati lisaks põgenikele ka kõikidele täiskasvanud sisserändajatele, kes polnud pärit mõnest Euroopa riigist. Samuti said kohalikest omavalitsustest peamised vastutajad integratsiooni eest (Liebig 2007). Samas oli vaja riiklikku vastutajat ning koordineerijat integratsiooni eest. Selleks loodi 2001. aastal Põgenike, immigrantide ja integratsiooni ministeerium (Ministry for Refugees, Immigrants and Integration) (Hedetoft 2006). Uus ministeerium pidi vastutama nt välismaalaste seaduse, integratsiooni seaduse, taani keele ning seadusandluse tutvustamise, võrdse kohtlemise (lähtudes etnilisest rühmast) ning välismaalaste kohta käiva statistika kogumise eest. Uue ministeeriumi loomise tulemusel koondus enamik immigratsiooniga seotud teemadest ühe vastutaja tegevusalasse (Hedetoft 2006). Ühest küljest oli tegemist küll vastutajaga immigratsiooni ja integratsiooni teemadel, kuid teisalt oli see kui samm tagasi põhimõttelt, et teenused on ühtsed kõikidele Taani elanikele. Hiljem see ministeerium kaotati ning ülesanded jagati teiste ministeeriumite vahel ära (Liebig 2007). Alates 2000. aastatest oli sisserändajatel ning põgenikel kohustus osaleda kolmeaastases integratsiooniprogrammis, mis sisaldab keelekursust, infot kultuuri ja ühiskondlike väärtuste kohta, tööotsimise teenuseid jne. Programmis mitteosalemise korral peatatakse sotsiaalsete hüvede pakkumine (Liebig 2007). 2013. aastal aga muudeti Integratsiooni seadust ning sellega seoses jäi sisserändajatest kohustus integratsiooniprogrammis osaleda vaid põgenikel. 2003. aastal viidi põgenike, immigrantide ja integratsiooniministeeriumi poolt läbi kampaania „We Need All Youngsters“. Projekti eesmärk oli soodustada noorte sisserändajate ning teise põlvkonna sisserändajate integratsiooni tööturul. Selleks keskenduti haridustaseme tõstmisele, eriti pöörati tähelepanu kutseharidusele (Liebig 2007). 2004. aastal loodi sisserändajatele uus sissejuhatav programm, mis koosneb kolmest osast. Esiteks nõustamine ja osalemine haridusega seotud tegevustes; teiseks praktika avalikus või erasektoris; kolmandaks üheaastane palgatoetus, lisaks veel õigus keelekursusele kolmel erineval tasemel (kirjaoskamatud, madalama haridustasemega sisserändajad ning kõrgharidusega sisserändajad). Kõikidel sisserändajatel, olenemata Taanis viibimise ajast, on õigus kolmeaastasele taani keele kursusele, mille lõppedes on võimalik sooritada keeleeksam B2 tasemel (Liebig 2007). 2005. aastal loodi tööturule keskendunud programm „New chance for everyone“. Sellest leiab 14 erinevat meedet, mis keskenduvad kvalifikatsiooni hindamisele, haavatavatele gruppidele (nt töötud põgenikest emad), tervisebarjääridele, ettevõtjate toetamisele jne (Hedetoft 2006). 2011. aastal kaotati ära Põgenike immigrantide ja integratsiooni ministeerium seoses uue sotsiaaldemokraatliku valitsuse võimuletulekuga. Mitmed immigratsiooniga seotud teemad jaotati erinevate ministeeriumite vahel ära. Näiteks sai Laste- ja Haridusministeeriumi ülesandeks taani keele kui teise keele õpetamisega seotud teemad. Sotsiaal- ja integratsiooniministeeriumi 32 vastutusalasse kuuluvad poliitilise ja sotsiaalse integratsiooniga seotud teemad, sh radikaliseerumine. Põgenike ning sisserändajate integreerimisega tööturule tegeleb Tööministeerium. Varjupaigataotlejate, viisade ning perede taasühinemisega tegeleb Justiitsministeerium. Siiski on sisserändajate ühiskonda integreerimisel peamine roll kohalikul omavalitsusel (Mouritsen 2014). Üldiselt on suhtuvad taanlased immigratsiooni positiivselt, kuid parempoolsed erakonnad (nt Taani rahvaerakond) ei ole immigratsiooni suhtes väga positiivselt meelestatud, näiteks on nende eestvedamisel vähendatud põgenikele mõeldud toetusi või piiratud perekondade taasühinemist (Mouritsen 2014). Kanada Kanadal on pikaajaline kogemus sisserändajate integreerimisel ühiskonda. Seda iseloomustab ka rahvastiku koosseis, kuivõrd väga keeruline on hinnata kanadalaste osakaalu ühiskonnas. Nimelt identifitseerivad paljud elanikud end mitmete rahvuste (kanadalased, inglased, prantslased, iirlased) esindajatena. Vähemusgruppidest on kõige suurem Lõuna-Aasiast pärit elanike rühm (5% rahvastikust), hiinlased, filipiinlased, Ladina-Ameerika riikidest pärit inimesed. Aastas võetakse riiki vastu umbes 250 000 migranti (Statistics Canada, 2014). Teenuste pakkumise kontseptsioon Kanadas on üldiselt kokku lepitud, et migratsioon on ühiskonnale kasulik, tegemist on multikultuurse riigiga ning seega on vähem eelarvamusi sisserändajate suhtes (Kymlicka, 2010). Kanadas on teenuste pakkumine seotud mõistega asundamine, mis koosneb kolmest erinevast etapist (Shields et al., 2016): 1) kohanemine, mis on seotud nt aklimatiseerumise, uue kultuuri ja keelega kohanemisega; 2) mugandamine, mille eesmärgiks on, et inimene tuleks toime erinevate olukordadega ilma suurema abita; 3) integratsioon – inimene osaleb aktiivselt ühiskonnaelus ning panustab riiki kodanikuna. Mitmeid teenuseid pakutakse MTÜde kaudu (Strum, Biette, 2005). Erinevalt Taanist on Kanadas mitmeid teenuseid, mis on rohkem sisserändajatele suunatud. Teenused ei ole aga sisserändajate alagruppide osas väga hästi eristatavad (vaid töötajad, perekond, põgenikud), mida on ka palju kritiseeritud (Migration Integration Index Canada, 2015). Kanadas ei ole otseselt ühtlustatud teenuste ja programmide pakkumist sisserändajatele. See on seotud asjaoluga, et suuremat osa üldistest avalikest teenustest (tervishoid, haridus, sotsiaalabi) pakutakse provintside, mitte keskvalitsuse poolt. Sisserändajatele suunatud teenuseid pakuvad keskvalitsus, provintsid, kohalikud omavalitsused ning MTÜd. Sageli aga pole teenused omavahel kooskõlastatud ning puudub omavaheline tõhus koostöö (Makarenko 2010). Rahastamine toimub erinevate riigi tasandite kaudu (riiklik tasand, provintsi tasand ja kohaliku omavalitsuse tasand) ning nii avaliku sektori kui erasektori sihtasutuste kaudu (Richmond, Shields, 2005). Sisserändajatele pakutavad teenused Kanadas pakutakse sisserändajatele mitmeid tasuta teenuseid: keeleoskuse hindamine ja keelekursused, tööotsimisel abistamine, igapäevaelu toimetustega abistamine (elukoha leidmine, 33 erinevate dokumentide täitmine), informatsiooni jagamine ühiskonnas pakutavatest teenustest. Riigi poolt on loodud keskne portaal (http://www.cic.gc.ca/lctvac/English/index), milles on võimalik endale luua individuaalne kohanemisplaan (Noorani, 2015). Üldiselt peetakse riigi poolt loodud portaale väga kasulikuks, kuna seal edastav informatsioon on väga kergesti arusaadav ning üheselt mõistetav. Üks olulisemaid riigi poolt loodud portaale on „Canada Immigration and Citizenship“, kus on võimalik kontrollida oma avalduse staatust ja kuhu on koondatud informatsioon õppimisvõimalustest, töövõimalustest, koolitustest, seadusandlusest, ettevõtte loomisest, maksudest, tervishoiusüsteemiks, kindlustusest, sisserändajatele mõeldud teenustest jne. Joonis 5. Kanda uussisserändajatele suunatud portaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.cic.gc.ca/english/residents/new_immigrants.asp Kui Taanis on kohanemisprogrammi pakkumine kohalike omavalitsuste ülesanne, siis Kanadas on tsentraliseeritud sisserändajate integratsiooni programm – Canadian Immigrant Integration Programme (CIIP) (CIC, 2015). Programmi üheks eripäraks on teenuste pakkumine (esmane orientatsioon) tulevastele sisserändajatele juba siis, kui nad on veel lähteriigis. See aitab sisserändajal paremini valmistuda eluks Kanadas ning ollakse erinevatest võimalustest paremini informeeritud. CIIP koosneb kolmest komponendist. Esimene on ühepäevane töötuba, kus osalejatele jagatakse informatsiooni Kanada töövõimalustest, tööotsimise variantidest, sh on oluline ka CIIPi tutvustamine partneritele (tööandjad, värbamisagentuurid jne), viimasena jagatakse informatsiooni Kanada üldisest töökultuurist. Teine CIIPi komponent on seotud sisserändaja isikliku kohanemisplaaniga: otsused töökoha osas, juhendatakse ka tegevuste osas, mida on vaja teha enne ja pärast Kanadasse saabumist. Kolmas CIIPi komponent on online nõustamine. Sealhulgas on CIIP ka integratsiooniplatvorm tööandjatele ja teistele partneritele ning neil on võimalik leida perspektiivikaid töötajaid juba enne, kui nad jõuavad Kanadasse (CIIP, 2015). Mitmed teenused ostetakse valitsuse partneritelt sisse. Üldiselt on tegemist kogukonnaga seotud MTÜdega. Tihti toimub MTÜde rahastamine projektipõhiselt (Richmond, Shields, 2005). Teenused jaotatakse erinevatesse rühmadesse. Informatsioon ja orientatsioon, kuhu kuuluvad erinevad teraapiad, orientatsioonid, laste abistamine kooliks ja lasteaiaks valmistumisele, erinevad online 34 juhendid. Keeleõpe, mille alla kuuluvad peamiselt keeletunnid, sh virtuaalne keeleõpe, koduõpe, laupäevaõpe, keelekoolitused töökohal sh keeleõpe edasijõudnutele, mis põhineb töökohal vajatavale spetsiifilisele terminoloogiale. Ligipääs tööturule, kuhu kuuluvad erinevad koolitused, toetus üleminekul, väikelaenude andmine, üheksakuune tööhõive programm noortele naistele. Olulised on kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajad. Nende jaoks on Ontario provintsis „Ontario Internship Program for Internationally Trained Professionals“. Tööotsimise programm valmistab sisserändajaid ette Kanada tööturuks, seda finantseeritakse kodakondsuse ja migratsiooni osakonna poolt. Lisaks pööratakse tähelepanu LGBT sisserändajatele sobiva koha leidmisele. Olulisel kohal on ka poliitika ja programmi arendamine. Asustamisega seotud teenused (sh töökohaga seotud teenused) on finantseeritud valitsuse poolt. Neid teenuseid pakutakse alalistele residentidele ning põgenikele, kellele on põgeniku staatus antud IRBi poolt (CIC, 2015; Health Worker Migration, 2015). Joonis 6. Sisserändajatele suunatud teenuste otsinguportaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.cic.gc.ca/english/newcomers/map/ontario.asp Ligipääs tervishoiuteenustele varieerub provintsiti. Üldiselt saavad sisserändajad õiguse tervishoiusüsteemi teenustele pärast kolme kuu möödumist ning varjupaigataotlejatel on õigusi veelgi vähem. Võib olla juhtumeid, kus sisserändajad ja teenusepakkujad ei tea sisserändajate õigustest ning illegaalsete mitteametlike sisserändajate ravimisest. Samas tutvustatakse sisserändajatele Kanada tervishoiusüsteemi (MIPEX Canada, 2015). Kanadas on tööluba võimalik taotleda lehel Goverment of Canada (www.cic.gc.ca). Samal lehel on võimalik jälgida ka oma avalduse staatust. Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Kanadas ei ole mitmeid MTÜde poolt pakutavaid teenuseid hinnatud, kuid on leitud, et integratsiooniprogramm on kõrge kvaliteediga ning osutunud sisserändajatele vajalikuks. Integratsiooniteenuseid hinnanud uuringutes tuuakse probleemina välja, et äsja saabunud 35 sisserändajatele mõeldud teenuseid kasutatakse ka pärast kolmeaastase integratsiooniperioodi möödumist. Üldiselt leiti, et kõik sisserändajate vajadused ei ole kaetud ning tegelikult on integratsioon pikaajalisem protsess, mis jätkub mitmete põlvkondade vältel (Hiebert 2016). Kuivõrd osaliselt ei vasta teenused sisserändajate vajadustele, siis on probleemiks ka üldise visiooni puudumine teenuste pakkumisel (Shields et al., 2014). Teenustesaajad on rohkem rahul MTÜde ja kogukondade poolt pakutavate teenuste kui riiklike teenustega (Hiebert, 2016). Peamiseks probleemiks teenuste pakkumisel on siiski teenustele ligipääs, seega oleks tegelikult vaja rohkem keskenduda teenuste lokaalsele pakkumisele (Aerschot, Daenzer, 2010). Teenuste areng Kanadas oli immigratsioonipoliitika peamine eesmärk meelitada riiki kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajaid ning asustada eraldatud alasid. Immigratsioonipoliitika ja vajalike teenuste põhimõtete läbivaatamisega hakati tegelema 1970ndatel aastatel, kui valitsus juhtis tähelepanu asjaolule, et provintse tuleks kaasata sisserändajatele suunatud teenuste ning poliitikameetmete arendamisse. 1976. aastal jõustus immigratsiooniseadus. Uue seaduse üheks olulisemaks osaks oli vajadus paremini planeerida ning kaasata provintse immigratsioonipoliitika kujundamisse. Provintside tööturgude tingimused ning üleüldised elutingimised on erinevad ning seetõttu asustamisega seotud teenused olid provintside otsustada, lähtudes spetsiifilistest vajadustest (Makarenko 2010). Sisserändajatele suunatud teenustes hakati 1980.-1990. aastatel rohkem keskenduma keeleõppele ning tööturule, sest sel perioodil olid sisserändajad pärit peamiselt Hiinast, Indiast, Filipiinidelt jt Aasia, mitte aga Euroopa riikidest. Seega leiti valitsuse poolt, et sisserändajatel on pigem vaja keeleõpet ning juhendamist Kanada ühiskonna ja kultuuri teemadel (Makarenko 2010). Alates 1994. aastast on integratsiooniga seotud tegevused valitsuse allüksuse Citizenship and Immigration Canada (CIC) vastutusel. See vastutab kohanemist toetavate teenuste eest pea kõikides provintsides ja aladel. CIC pakub programme, milles keskendutakse keeleõppele, oskuste arendamisele, informatsiooni jagamisele, tööturule integreerimisele ning orientatsioonile (Makarenko 2010). 2000. aastatel arendati CICis välja neli suurt riiklikku programmi, millega finantseeritakse kohalikke ja provintside algatusi. ISAP programm (Immigrant Settlement and Adaption Program), mille eesmärk on toetada uussisserändajate kohanemist ja asustamist, see loodi selleks, et muuta sisserändajate saabumist ning kohanemist Kanada eluga sujuvamaks. Programmi raames rahastatakse erinevaid asustamisega seotud organisatsioone, kes pakuvad teenuseid juba otse sisserändajatele. Programmi raames hinnatakse klientide (peamiselt kolme tüüpi: põgenikud, majandusmigrandid ning perekonnad), vajadusi, kohalikke teenuseid, antakse informatsiooni ning tegeletakse orientatsiooniga (inimese teadlikkuse tõstmine teda ümbritsevast uudsest olukorrast/keskkonnast), tõlketööd, nõustamised, tööturuga seotud teenused. Lisaks toetatakse informatsiooni kogumist, programmide monitoorimist ning arendamist (sh andmete kogumine, aruannete koostamine), meeskondade koolitamist, programmide hindamist, kogukonna vajaduste hindamist (CIC 20168). 8 http://www.cic.gc.ca/english/resources/evaluation/isap/intro.asp 36 Host Program – see on mõeldud sisserändajatele, kes tunnetavad stressi seoses uude riiki kolimisega. Selle raames juhendavad vabatahtlikud sisserändajaid teenuste kasutamisel, harjutatakse inglise ning prantsuse keelt, leitakse tööalaseid kontakte ning julgustatakse ühiskonnas osalemist. Selle raames julgustatakse haavatavaid gruppe kanadalastega rohkem suhtlema. LINC programmi (Language Instruction for Newcomes to Canada) kaudu toimub sisserändajate sotsiaalne, kultuuriline ning majanduslik integratsioon Kanada ühiskonda. LINCi programmis pööratakse tähelepanu informatsioonile, mis aitab sisserändajatel kohaneda Kanada ühiskonna ning selle väärtustega. LINCi alla kuuluvad ka selle programmi õppekavade arendamine. LINC programm on tasuta üle 16aastastele sisserändajatele, kes vastavad nõuetele ning pole veel Kanada kodanikud. Enne õppima asumist hinnatakse võimalike osalejate keeleoskust (CIC 20159). Lisaks on veel WCI programm (Welcoming Communities Initative), kus keskendutakse integratsiooni tõketele ning rassismi vastu võitlemisele. Kõikide programmide raames projekte erinevates provintsides ja kohalikes omavalitsustes (CIC 201610). Kanadas rõhutakse eelkõige tööturu integratsioonile ning ligipääsule kõikidele elanikele mõeldud teenustele (sotsiaalsed hüved, koolitused, tervishoid). Samuti on olulised spetsiifilised teenused alates informatsiooni jagamisest kuni spetsiifiliste keelekursusteni (Tilson 2010). Sisserännanu saab üldiselt järgmised teenused: alustuseks informatsiooni saamine (ka enne riiki saabumist), seejärel keeleoskuse hindamine ja vajalikud keelekursused ning lõpuks töö otsimisega seotud programmid (Tilson 2010). Sloveenia Sloveenia rahvastikust on umbes 11,3% sündinud mõnes muus riigis (Eurostat, 2013, Migration Integration Index Slovenia, 2015). Sloveenias ei ole varasemalt migratsioon ning integratsioon olnud avaliku debati teemaks. Kuni 2000. aastateni ei olnud üldine hoiak sisserändajate suhtes eriti soosiv. Sel perioodil oli suurem osa sisserändajatest pärit endisest Jugoslaaviast. Immigratsioonile hakati rohkem mõtlema 2000. aastate alguses, kui hakati rohkem teadvustama demograafilise olukorra mõju tööturule ning seadusandlus tuli ühtlustada Euroopa normidega. 2010. aastal alustati tegevustega, et soodustada immigratsiooni – nt sisserändajate ettevõtlustoetused, teadlaste ning üliõpilaste sisserände soodustamine, integratsiooni soodustamine (Milohnihae 2013). 2008. aastal vastu võetud välismaalaste integratsiooni määruse raames hakati rohkem toetama keeleõpet, integratsioonikursuseid, loodi infopunktid ja informatsiooni jagamiseks mõeldud veebilehed (Migration Integration Index Slovenia 2015). Teenuste pakkumine sisserändajate vahel jaguneb järgmiselt: põgenikud ja asüülitaotlejad, lühiajalise viisaga riigis viibivad inimesed, elamisloaga inimesed (Migration Integration Index Slovenia, 2015). 9 http://www.cic.gc.ca/english/resources/evaluation/isap/intro.asp 10 http://www.cic.gc.ca/ENGLISH/resources/evaluation/wci/summary.asp 37 Sisserändajatele pakutavad teenused Joonis 7. Sloveenia sisserännanutele suunatud portaali ekraanitõmmis. Allikas: http://www.infotujci.si/index.php?setLang=EN&t=&id= Sloveenias hakati pärast 2010. aastat rohkem suunama tegevusi selleks, et ajutise migratsiooni asemel oleks rohkem alalisi sisserändajaid. Sellega seoses arendati üldiseid protseduure, nt kvalifikatsiooni tunnustamist ja perekondade taasühinemist. Programmi „Decree on Integration of Foreigners“ raames pakutakse keeleõpet, integratsiooniga seotud kursuseid ning infopunkte ja veebilehti. Üks olulisemaid veebilehti on eUprava (https://e-uprava.gov.si/), millest on võimalik leida informatsiooni näiteks riiki kolimise kohta, lisaks on seal väga hästi struktureeritud informatsioon ühiskonna, seadusandluse jm kohta. Keeleõppe osas keskendutakse algtasemele, vähem on tähelepanu pööratud neile, kellel on kõrgem haridustase. Keelekursustele saab muuhulgas ka läbi portaali „Information for foreigners“ (http://www.infotujci.si/index.php?setLang=EN). Tervishoiuteenused on kättesaadavad ainult siis, kui inimene viibib riigis legaalselt ning olemas on tõlk teenusepakkujate poolt. Vaid vähesed tervishoiutöötajad suudavad mitmes keeles patsientidega suhelda. Ajutistele residentidele on meditsiiniteenused tagatud vaid teatud tingimustel ning sisserändajatele üldiselt tervishoiusüsteemi väga ei tutvustata (Migration Integration Index Slovenia, 2015). Teenuste kvaliteet ja selle hindamine Sloveenias pakutavate haridusteenuste taset peetakse madalaks. Puuduvad näiteks tugiteenused sisserändajatest õpilastele koolides, samuti ei hinnata õpilaste oskusi ega toetata nende vanemaid. Ka koolides puudub tugi sisserännanute integreerimiseks. Üldiselt ei vasta teenused sisserännanute vajadustele ning on kehvemal tasemel võrreldes teiste Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikidega. MIPEXi 38 uuringus leiti, et Sloveenia integratsioonipoliitika loob pigem rohkem takistusi kui võimalusi ühiskonnas osalemiseks (Migration Integration Index Slovenia, 2015). Kokkuvõte välisriikide kogemustest  Taanis pakutakse üldiselt teenuseid võrdselt kõikidele elanikele, kuivõrd iga Taani elanik võiks olla ühiskonna täieõiguslik liige. Teenuste pakkumisel on kohalikel omavalitsustel suurem roll ning otsustamisvabadus. Taanis püüti koondada vastutust siserändajate kohanemise eest ühe ministeeriumi alla, kuid see tõi kaasa sisserännanute erikohtlemise suurenemise (teenused ei olnud enam kõigile kodanikele ühetaolised). Suurem tähelepanu on kesisema tugivõrgustikuga sisserännanute positiivsel diskrimineerimisel, neile mõeldud teenused on omavahel rohkem sihtrühma vajaduste põhiselt integreeritud (nt sisserännanute abikaasad, töötud, noored). Üha rohkem on teenuste kasutamine sisserändaja enese valida ja otsustada.  Kanada on loomult mitmekultuuriline riik, mistõttu integratsioon toimub valutumalt. Regiooniti on teenused võrdlemisi erinevad, nende pakkumine pole eriti tsentraliseeritud (va esmane kohanemisprogramm ja –plaani koostamine, mis on kõigile sisserännanutele ühetaoline, samas kättesaadav juba päritoluriigis). Teenustele heidetakse ette vähest vajadustepõhist diferentseeritust. Teenusepakkujana on Kanadas suur roll MTÜdel. Eripärase teenusena võib välja tuua nö abistatud elamise programmi (Host), mis aitab sisserännanul argiellu sisse elada ja lihtsamini iseseisva elu peale asuda.  Sloveenias diferentseeritakse sisserännanuid vastavalt integratsioonitasemele ja –plaanidele. Samas on puudu suurem osa tugiteenuseid (ligipääs üldteenustele on oluliselt takistatud), sisserändaja kohanemist toetavate teenuste olukord on kõige sarnasem Eestile.  Kõikides vaadeldud riikides on olulisel kohal keeleõpe. Pakutakse erineva keeletasemega kursuseid nagu Eestis, sh spetsiifilist keeleõpet. Keeleõpe küll toetab töö leidmist, aga eraldiseisva teenusena ei tööta kõige tulemuslikumalt. Taanis on keeleõpe seetõttu kohati seotud tasustamata praktikaga. Keeleõppe kohasust metateenusena näitab näiteks see, et Taanis on meditsiinitöötajate keeleõppest hoolimata meditsiinitöötaja ja uussisserännanust patsiendi üksteisest arusaamine oluliselt raskendatud.  Kõikides vaadeldud riikides on olemas infoportaalid, kuhu on kokku koondatud sisserändajatele vajalik mitmekülgne informatsioon.  Teenuste kvaliteedi hindamist ei ole vaadeldud riikides süsteemselt läbi viidud. Taanis hinnatakse sisserännanute kohanemist üldiselt (uuringuga), mis aitab mõista eri integratsioonimeetodite efektiivsust ja piirkondlikke erinevusi. Hinnatakse ka teenuste (näiteks keeleõppe) tulemuslikkust, mis aitab mõista üksikute teenuste kvaliteeti. Teiste riikide õppetundidest selgub, et integratsiooniteenuste liigne tsentraliseerimine ühe ministeeriumi vastutusalasse ei tule kasuks, sest ei vasta sisserännanute vajadustele ning võib ohustada kodanike võrdse kohtlemise printsiipi. Samas ühetaoline (tsentraliseeritud) baasteenuste pakett ühtlustab sisserännanute kohanemisvõimekust. Paremini läheb sisserännanuil seal, kus teda ei kohelda mitte sisserände põhjuste järgi (Sloveenia), vaid pakutakse vajaduspõhiseid “sisenemispunkte”, nt tööturuga seotult (Taani). Taani näide toetab lähenemist, mille järgi 39 kohanemist toetavate teenuste koordineerimise eest sobivad vastutama sarnaste üldteenuste eest valdkondlikult vastutavad ministeeriumid. Ideede rakendatavus Eestis  Teenuste pakkumise vastutuse jagamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel  Keelekursuste pakendamine sihtrühmale edasiviivasse ja koheselt rakendatavasse vormi (nt keeleõpe ülikoolis, töö juures, praktika vormina, kodus, veebikursusena)  Teenuste pakkumine sisserändajatele juba enne nende sihtriiki jõudmist  Kohanemist toetava informatsiooni koondamine ühtsesse infokeskkonda  Baasiliste kohanemist toetavate teenuste tsentraliseerimine, spetsiifiliste teenuste hajutamine, kohandamine sisserändajate eripäradega Intervjuude analüüs Intervjuudes rakendati kognitiivse intervjueerimise tehnikat, mis võimaldab paremini esile tuua inimese mälestusi ning kogemusi. Ligikaudu 1-tunnised intervjuud viidi läbi nelja erineva uussisserändajaga, kelle senine kohalolek Eestis varieerus 4 kuust kuni 5 aastani. Intervjueeritavate seas oli 1 mees ning 4 naist, vanused varieerusid 20ndatest eluaastatest kuni 50ndate eluaastateni. Intervjuudes kasutati ranget intervjuu kava, mis oli varasemalt koostatud ekspertide kogu koosolekute põhjal loodud kontseptsiooni arvestades intervjuu läbiviijate poolt. Üheks intervjuu osaks oli tagasiside küsimine teenuste loomise metoodika (mudeli) ja selle eelduste kohta. Intervjuude kvalitatiivse analüüsi tulemusena ilmnes (kahe analüütiku sõltumatu hinnangu järgi), et viieks põhiliseks teemaks, mis teenuse loomise ja arendamise mudeli juures intervjueeritud uussisserändajate (4 inimest) jaoks on:  Isiklik suhtevõrgustik,  keskse infopunkti olemasolu,  puudujäägid praegu pakutavates olulisemates teenustes,  indiviidi vajaduste ja Eestis olemise põhjuse muutlikkus,  riigi sekkumise ulatus Analüüsides intervjuude üldistatud transkriptsioone toome siinkohal välja iga ilmnenud kategooria sisu ja selgitame, mil moel neid ideid teenuste loomise mudeli juures arvestada. Isiklik suhtevõrgustik Erinevate isiklike võrgustike roll Eestisse kolimisel ja uue keskkonnaga kohanemisel läbis vastajate vastuseid läbiva joonena. See roll on mitmemõõtmeline: esiteks olid isiklikud suhted üks peamisi 40 põhjusi Eestisse kolimiseks: kaks vastajat kolisid oma vanemate pärast, üks kohtus varsti pärast Eestisse jõudmist oma tulevase abikaasaga, mistõttu ta jäigi algselt siia. Hiljem olid elukaaslased ja sõbrad võõras keskkonnas nö teejuhtideks. Intervjuudest ilmneb, et kohalikud elukaaslased/sõbrad andsid enne saabumist kasulikku teavet, aitasid tõlkidena kohalike ametiasutustega suhelda, pakkusid öömaja ja juriidilist abi jms. Isegi tudengite puhul sai selgeks, et kohaneda ei aidanud kõige rohkem mitte näiteks ülikoolipoolne tugi, vaid õppejõudude inimlik suhtumine ning nendepoolne olukorra keerulisuse mõistmine. Isiklikud suhted, mh kohalikud elukaaslased mängisid järgnevas kohanemisprotsessis ja kohalikele mõeldud teenustele üleminekul olulist rolli. Tervishoid, mis on sisserändajate jaoks problemaatiline valdkond, ilmestab olukorda kõige paremini. Kohaliku elukaaslasega vastajad tunnistasid, et kogu tervishoiu ja haridusega (lapsehoid ja kooli puudutavad küsimused) seonduvaga tegeleb ainuisikuliselt nende elukaaslane. Vallaline vastaja ja välismaalasest elukaaslasega vastaja teatasid, et ei ole tervishoiuga rahul ning et nad väldivad üldse selle kasutamist. Suhtevõrgustik on kasulik mitmel moel: see lihtsustab tööotsinguid, näiteks märkis üks vastaja, et hoolimata erinevate tööotsingu teenuste kasutamisest, leidis ta töö hoopis isiklike suhete kaudu. Teine märkis, et sõbrad aitasid tal saada iseenda tööandjaks. Asjaolu, et vastajad viitasid pidevalt isiklikest suhtevõrgustikest tulenevale toele, näitab, et inimesed ei usalda või neile ei piisa internetist pärinevat universaalset/standardset teavet (hoolimata selle asjakohasusest) ning püüavad seda sageli emotsionaalselt lähedaste kanalite abil kinnitada või kohandada. Vastajad mainisid usaldusväärse ja mugavama viisina nõuannete saamiseks Facebooki kommuune ja isiklikku nõustamist. Ka toetati „rahvusvahelise keskuse“ mõtet, peamiselt seetõttu, et internetiallikaist pärit infot on raske kontrollida (nt aegumise suhtes), samal ajal kui konsultandi poole saab vajaliku tagasiside jaoks alati mitu korda pöörduda. Tuleb meeles pidada, et intervjuudele vastajatel oli vedanud sõprade ja elukaaslaste poolest, kes neil aitasid uue keskkonnaga kohaneda. Samas tuleb siiski eeldada, et on inimesi, kellel on väiksem tugi (ei sattunud mingil põhjusel valimisse). Täiendavat analüüsi vajaks, kuidas toimetaks sarnases olukorras haprama suhtevõrgustikuga inimene, nt kust saaks juriidilist abi, leiaks kohalikke sõpru, kuidas hõlbustaks tööturule minekut. Keskne infopunkt Vastajad tõid välja vajaduse teabe pakkumist ladusamaks muuta, et teenuste süsteem oleks võimalikult lihtne ja ligipääsetav ning tõsta ärgitada teenusepakkujaid oma teenuste kohta infot pakkuma. Täpne ja õigeaegne teave on mitmete teiste vajaduste realiseerimise eeltingimuseks. Intervjueeritud tõid välja, et isegi kui välismaalastele pakutavate teenuste arv on päris suur, on erinevatest allikatest selle info kokkukogumine ebamõistlikult keeruline. Vastajad tõid välja, et informatsioon võiks olla koondatud ühele veebilehele, mis koondaks linke kõikidele olemasolevatele teenustele ja vastaks Eestis elamisel tekkivatele põhiküsimustele, näiteks hädaabinumbrid, kuidas saada perearsti, kuidas töötab digiallkiri, millised on liikluseeskirjad, kuidas leida elukohta jne. Ka teave kultuurisündmuste kohta aitaks võõrandumist leevendada. Veebileht aitaks uussisserändajale 41 teavet pakkuda juba enne Eestisse saabumist. Intervjuudes mainiti, et teabe saamine enne siiajõudmist on olulisem kui vahetult pärast kohalejõudmist. Vastajad muretsesid kultuuriliste erinevuste, meeste ja naiste vaheliste suhete ja isikliku turvalisuse pärast, mis kujundas nende otsust Eestisse elama tulla. Intervjueeritute käest uuriti ka vajadust rahvusvahelise teabekeskuse järele. Intervjueeritud kiitsid küll idee heaks, kuid see ei anna otsest kindlust, et nad seda ise kasutaksid. Sellise lahenduse puhul saab rohkem toetuda olemasolevate toimivate lahenduste eeskujule (nt Tartu rahvusvaheline maja). Intervjueeritud nägid seda kohta võimalusena saada silmast-silma nõustamine, koondada ja jaotada välismaalastele mõeldud materjale ja saada suunatud vajalike teenuste juurde. Nad leidsid, et sellise keskuse olemasolu looks muu hulgas sisserändajale turvatunde, sest ta teab, et tal on alati koht/inimene, kust/kellelt oma küsimustele vastuseid saada. Ladusamate infokanalite loomine teenib suuremat eesmärki teavitada välismaalasi teenuste olemasolust ja veenduda, et neile antud rahalisi vahendeid ei kasutata asjatult. Vastajad tõid välja „teenuste tegeliku eluga vähese seotuse“ teema ja vähesed teadmised selle kohta, mida pakutakse. Puudujäägid olulisemates teenustes Intervjuud näitasid, et mõnel olulisel teenusel oli vähe vajalikku paindlikkust ja vajalikke omadusi välismaalaste põhivajaduste rahuldamiseks. Üks kõige keerulisemaid valdkondi on tervishoid. Intervjueeritud ei olnud näiteks Eestis elatud arvestatava perioodi jooksul saanud endale perearsti, nad ei teadnud hädaabinumbrit, tõid välja probleeme retseptide ja vaktsineerimisega. Perearsti saamise protsess ei olnud küsitletud uussisserändajatele selge. Teistes riikides on tavapärane, et sisserändajatel on tervishoiule kehvem ligipääs kui kohalikel elanikel. Seda püütakse parandada töötajate keelekursustega ja sisserändajatele asjakohase info pakkumisega. Eesti tervishoius töötab kümneid tuhandeid inimesi. Arvestades, kui vähetulemuslik on keeleõpe, võiks kaaluda hoopis tõlgi (sh telefoni või skaibi teel) teenuse väljaarendamist. Intervjuudele vastajad mainisid ka mitut muud üldist teenust, millele sisserändajatel on piiratud ligipääs, näiteks raamatukogud ja Tartu üliõpilasküla internetiteenus, mis on ainult eesti keeles. Toodi välja probleem pangateenustega: elamislube ootavad uussisserändajad saavad pangakonto avada alles siis, kui maksavad sisse suure summa (200–250 €). Sellest reeglist ei teata ette ja sisserändajad võivad leida end ebameeldivast olukorrast, kus nad ei pääse oma rahale ligi. Konkreetsetel teenustel sisserändajatele on oma piirangud, mis takistavad nende edukat kohanemist. Keelekursused ei sobinud vastajatele tihti aja või geograafilise asukohta tõttu; mõnikord ei ole kursused ka eriti kvaliteetsed (üks vastaja tõi välja, et mõned kursused keskenduvad liiga palju grammatikale ja liiga vähe igapäevasele sõnavarale). Nii üldistele kui spetsiifilistele teenustele ligipääsu ja nende kvaliteedi parandamine tõstaks Eesti uussisserändajate elukvaliteeti olulisel määral. 42 Vajaduste ja eesmärkide muutlikkus Intervjuudest tuli välja, et inimese Eestisse tulemiseks on tihti rida erinevaid põhjusi. Kõige haavatavam on sisserändaja siis, kui ta liigub ühest seisundist teise. Üks vastaja tõi näitena olukorra, kus ta ei olnud enam tudeng ja aga mitte ka veel töötaja. Selles vahepealses seisundis oli tal raske saada erinevaid riigipoolseid teenuseid. Intervjueeritavate isiklikud lood näitasid, et tihti otsustab sisserändaja siia kolida või jääda juhuse tõttu ning tal pole seetõttu aega asju ette planeerida. Mõnikord vajab inimene lõimumisteenuseid pärast mitut aastat Eestis elamist. Vajaduste voolavust peaks sisserändajatele teenuste kujundamisel arvesse võtma – inimesel peaks olema alati koht, kus ta saaks teavitada oma seisundi muutumisest ja uutest vajadustest, mis sellega kaasnevad. Muutus inimese elus võib ka tähendada, et ta vajab spetsiifilisi teenuseid. Abiellumine, lapse sünd, uue äriga alustamine, töövaldkonna muutumine jne võivad tähendada, et sisserändaja peab teatud asjaoludega arvestama. Ideaalsel juhul saaks ta kesksest infopunktist nõu või suunamise tema uuele seisundile teenuseid pakkuva ametiasutuse juurde. Riigi sekkumise ulatus Intervjueeritute arvamused selle kohta, kas riik peaks uussisserändajate integreerumist toetavate teenuste kujundamisel võtma mittesekkuva (“laissez-faire”, vabatahtlikkusel põhineva) või vastupidise, selgelt reguleeriva rolli, lahknesid mitmeti. Mõni vastaja tõi välja, et on iga inimese isiklik vastutus pingutusi teha ja uude ühiskonda lõimuda, jättes riigi rolli integratsiooniteenuste pakkujana tagaplaanile. Riigile integratsiooni eest vastutuse panemisega kaasneb intervjueeritute hinnangul küsimus, kes peaks otsustama, kas sisserändaja vajab just neid, mitte teisi teenuseid. Riigipoolne vajaduste hindamine võib tähendada ka, et mõned sisserändajad peavad eraldi tõestama, et nad vajavad teenuseid, mida teine osapool peab ebavajalikuks. Teisalt joonistus aga välja ka vajadus riikliku sekkumise järele. Näiteks arvestavad mõned sisserändajad, et kohalikud võrgustikud aitavad neid, paljud kasutavad ka samast rahvusest või samast riigist pärit inimeste abi. Inimestel on aga kalduvus jääda oma lähima kogukonna piiridesse ja jääda nii oma „mulli“ sisse. See kogukond või ümbruskond võib neid aidata igapäevases elus, kuid ei aita kaasa nende lõimumisele. Seega on sisserändajate teenuste ülesanne ka sekkumine ja reguleerimine, näiteks tagada, et sisserändajal on a) vähemalt minimaalsel määral kokkupuude teiste inimestega ja b) kokkupuude kohaliku kultuuri, eluviisi ja institutsioonidega. Seega saavad sisserändajate teenused pakkuda neile võimalust puutuda kokku teistsuguse keskkonnaga kui nende (lähim) keskkond, kus nad elavad, riiklikult suunatud teenuste kaudu saab anda sisserändajatele suurema võimaluse näha Eestit oma ajutise koduna. 43 Ekspertkogu arutelude tulemused Uuringus loodava kontseptsiooni arendamiseks viidi läbi kolm arutelu uuringus osalevate ekspertkogu liikmetega. Arutelude eesmärk oli saada tagasisidet tehtud tööle ning arutada kontseptsiooni loomisel esile kerkinud küsimusi. Ekspertkogu aruteludel oli läbivaks teemaks, kuidas ühendada ühte kontseptsiooni väga erineva taustaga teenuste pakkujaid ja teenuste kasusaajaid. Arutelude tulemusena arendati algset kontseptsiooni olulisel määral edasi, tõstes mudeli dünaamilisust ning vastavust sisserändajate vajadustele. Esimese kohtumise käigus tutvustati ekspertkogule uuringu esmast kontseptsiooni. Kontseptsiooni kohaselt jaotati teenused vastavalt uussisserändajate rändepõhjustele nelja kategooriasse: töö, pere, haridus ja varjupaiga taotlemine. Lisaks sellele nägi kontseptsioon ette baasteenused, mida saavad kasutada kõik sisserändajad rände alguses. Viimaks on ka üldteenused, mispuhul ei eristata teenuse osutamisel, kas kasusaaja on sisserändaja või mitte. Ka neile teenustele ligipääsu saamiseks on abiks üleminekuteenused. Ekspertkogu hinnangul oli vajalik tuua sisse tugiteenused, mille abil on võimalik pakkuda tuge teenuste osutajatele teenuste pakkumisel erinevatele sisserändajatele. Tugiteenuste abil on võimalik pakkuda kultuuri, sh keeleõppega seotud koolitusi, jagada parimaid praktikaid ning aidata erinevate teenuste pakkumist juhtida. Selleks, et parandada info liikumist on üheks võimaluseks arendada erinevate sisserändajatega kokkupuutuvate inimeste võrgustikke (näitena sellisest arengust võib tuua Siseministeeriumi uussisserändajate kohanemisvaldkonnas käivitunud tugivõrgustiku). Eeskätt peeti seda vajalikuks juhtumikorraldajate kompetentside arendamisel, kuivõrd tegu on otseselt sisserändajatega kokkupuutuvate töötajatega. Lisaks tugiteenustele peeti vajalikuks üleminekuteenuseid, mida saab sisserändaja kasutada vajaduste teisenemisel (teisisõnu, kui tema vajadused ei ole enam samad, mis sisserände alguses). Üleminekuteenused on abiks, kui spetsiifilise taustaga sisserändaja soovib asuda uutesse rollidesse. Näiteks võib tuua töö tõttu sisserännanud inimese ja asüüli tõttu sisserännanud inimese, kes on mõlemad loonud Eestis veedetud aja jooksul pere ning vajavad seetõttu tuge lasteaiakoha leidmisel. Taoliste erinevate gruppide puhul võib eeldada, et sisserännanutel on vajadus spetsiifilise tugiteenuse järele, mis aitaks neil nende tausta arvestades kasutada uusi teenuseid. Üleminekuteenused võimaldavad seetõttu paindlikumat ja individuaalset lähenemist sisserändajate erinevatele vajadustele (paralleeli saab tuua Eesti praegusest sotsiaalhoolekandest, kus sarnane juhtumipõhine meetod töötab), mis võiks olla üks võimalikest tuleviku perspektiividest. Ühe eeldusena taolise mudeli töötamiseks pidasid ekspertkogu liikmed vajalikuks lisada esmane teenuste kasusaajate (uussisserändajate) vajaduste kaardistamine, mis peaks toimuma võimalikult vara. Vajaduste kaardistamiseks saab seejuures kasutada e-lahendusi, mis on majanduslikus mõistes optimaalsem lähenemine ning mis võimaldab kaardistamise teostada juba enne sisserändaja riiki jõudmist. Kaardistamine peaks olema subjektiivne, lähtudes sisserändaja isiklikest hinnangutest. Vajaduste kaardistamine võimaldab teenuste pakkumisel võtta arvesse sisserändaja taustinformatsiooni, näiteks tunnuseid nagu haridus, religioon, puuded vms. See on abiks sisserändaja antud ajahetke põhivajaduste tuvastamisel, millele teenused peaksid olema suunatud. Kuigi tugiisikuteenus oleks ideaalne lahendus ei ole võimalik kulude mõttes igale uussisserändajale 44 määrata tema enda tugiisikut. Vajaduste kaardistamist (teenuste ühe osana) aitavad ära hoida olukorda, kus pakutakse teenust, mis ei lähe kokku inimese selle hetke vajadustega. Teiseks eksperkogu kohtumiseks täiendati kontseptsiooni eelnevalt kirjeldatud ettepanekute alusel ning tutvustati tehtud muudatusi. Esimesel kohtumisel tehtud ettepanekute tulemusena lisandus kontseptsioonile ajaline raamistik, mis püüdis määratleda sisserändaja vajaduste arengut sisserände protsessis. Hilisemad arutelud ja intervjuud sisserändajatega näitasid siiski, et selgest ajajoonest vajaduste ja teenuste kokkuviimisel tuleb loobuda, sest ekspertkogu pidas vajalikuks, et sisserändajate võimalused teenuseid saada oleksid võimalikud dünaamilised, sest olemasolevad viisid teenuseid süstematiseerida ei kajasta hästi sisserändajate vajadusi. Sisserändajad täidavad tihti mitmeid rolle korraga ning nende vajadused võivad kiiresti muutuda. Sellest tulenevalt arendati kontseptsiooni taaskord edasi, mispuhul ei grupeeritud sisserändajaid enam sisserände põhjuse alusel, vaid sisserändajate varasema tausta alusel. Võttes arvesse, milline on sisserändajate taust, võib teha eeldusi selle kohta, mida neil on vaja uues keskkonnas hakkama saamiseks. See võimaldab dünaamilisemat teenuste valikut, mis peaks andma realistlikuma tulemuse. Ekspertkogu leidis, et taolise kontseptsiooniga tasub edasi minna, ning sellel on olulised eelised varasema kontseptsiooni ees. Täpsemalt on loodud kontseptsiooni kirjeldatud järgnevas peatükis. Ekspertkogul paluti arutleda lisaks kontseptsiooni komponentidele ka erinevate kontseptsiooniga seonduvate teemade üle, nagu kuidas peaks erinevate teenuste pakkumine olema korraldatud ning kuidas tagada nende kvaliteet ja kättesaadavus sisserännanute seisukohast.  Vajaduste kaardistamise puhul leiti, et seda saab teostada nii tsentraalselt kui ka iga üksiku teenusega eraldi. Võimalik on ka kombineeritud versioon, mille puhul tsentraalselt saab valida, millised teenused on iga konkreetse sisserändaja jaoks relevantsed, kui ka hiljem teenuse põhiselt, millisel määral on antud teenus (või teenuseliik) sisserändajale oluline. Esmase kaardistamise läbiviimisel saab võtta eeskuju teiste riikide parimatest praktikatest (nt Kanada ja Sloveenia näide mida on kirjeldatud töö eelnevates osades).  Sisserändajatel on paremini informeeritud valikute tegemisel lisaks vajalik piisav informatsioon ja ülevaade pakutavatest võimalustest. Soovitatav on luua riiklik või mõne organisatsiooni (kas kolmandast või erasektorist) poolt hallatud infokeskus ja veebiportaal (sobib ka Soome näide: http://www.infopankki.fi/). Ekspertkogu liikmete hinnangul on Eestis sarnast kodulehte vaja, mis ühendaks kogu info pakutavatest teenustest ja nende saamise võimalustest. Kodulehe haldaja peaks seejuures koordineerima oma temaatika piires infovahetust, ehk haldama teenusevaldkonna11 raames toimivat võrgustikku. Ekspertkogu hinnangul on see ainuke moodus, kuidas saaks tagada ajakohase info. Näiteks on hetkel loomisel Rahvusvaheline maja (Tartusse), mille eesmärk oleks ühendada MTÜd, sh erinevad teenused ja olla infokeskuseks. See idee võiks sisaldada ka kõigi teiste keskuste (ka need, mis ei ole MTÜd) ühendamist võrgustikuks. Ühendada ettevõtjad, riik, MTÜ-d. Rahaline toetus oleks sellisel juhul ka mitmekülgne (erinevatest allikatest, nt ka ettevõtted võivad teenuseid tellida, ei pea ise kohapeal pakkuma enda programme või värbama spetsialiste, kes tegeleks uusisserändajatega).  Teenuste kättesaadavuse osas internetikeskkonas ei piisa enamasti olemasolevate tekstide tõlkimisest, vaid on vaja täpsemaid juhiseid inimestele, kes pole siinse taristu ja töökultuuriga tuttavad. Samuti peaksid teenused arvestama erinevate sisserändajate ajaliste ja ruumiliste 11 Näiteks: informatsiooni jagamist puudutavad teenused, baasteenused, eesti keele õppega seotud teenused, kitsamad töö, pere ja haridusega seotud teenused jne. 45 piirangutega. Hea näitena võib tuua Tartu Johannes Mihkelsoni keskuse, kus on tehtud teenuse kasutajatele varasemate sisserännanute poolt informeeriva sisuga videoid.  Ekspertkogu arutelude käigus soovitati kaasata kontseptsioonis võimalus kaasata uussisserändajad vabatahtlikkusse töösse. Selleks on vajalik välja arendada vastavaid võrgustikke, mis on osaliselt juba loodud või loomisel. Hea praktika on olnud seejuures kaasata varasemaid sisserändajaid uute sisserändajate abistamisel (näitena saab tuua TÜs toimiva tuutorite süsteemi, mispuhul välistudengid aitavad teisi välistudengeid). Võrgustik võib ühendada inimesi nii kodulehe, postiloendi vm vormis. Olemas on ka vabatahtlike süsteem põgenike aitamiseks, ent sarnased võimalused võiksid olla kättesaadavad kõigile sisserändajatele – st vajalik oleks laiendada teenuse sihtrühma ja muuta teenus kättesaadavamaks laiemale sisserändajate grupile.  Ekspertkogu aruteludel leiti, et üks olulisemaid printsiipe, mida tuleks teenuste korraldamise juures rõhutada, on teema „omaniku“ põhimõte. Eksperdid ei teadnud, et täna on teenustel juba nö teemade eestvedajad olemas, mistõttu võib eeldada, et seda ei tea ka mitmed teised osapooled (ettevõtjad, teenusepakkujad jne). Teenuste juhtimine vajab ekspertide arvates senisest rohkem arendustööd ja informatsiooni koordineerimist. Selle tulemusena peaks tekkima lahendused, mille abil on võimalik saada infot kõigi uussisserändajaid puudutavate teenuste kohta. Ekspertkogu hinnangul on mõistlik, kui antud vastutav üksus haldab ka sisserändajatele suunatud infoportaali. Koosolekutel arutati lisaks, millised faktorid võivad mõjutada loodava kontseptsiooni rakendamist teenuste hindamisel. Üks küsimus oli seejuures, millisel määral on loodav kontseptsioon ühildatav erasektori organisatsioonide vajadustega. Juhul, kui avalikud asutused tellivad teenuste osutamist erasektori pakkujate poolt, võib teenuse hindamine olla üks osa poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kui erasektori asutus pakub teenust ilma avaliku sektori toetuseta, võib ta kasutada loodavat kontseptsiooni enda töö hindamiseks ja suhtluses (võimalike) klientidega. Selleks, et erinevate teenused oleksid omavahel võrreldavad peeti oluliseks, et hindamisel rakendatakse samu põhimõtteid kõikide teenuste puhul. Kõige olulisemad hindamiskriteeriumid, mida eksperdid välja tõid, olid teenuse kättesaadavus, kliendikesksus, info kättesaadavus, tulemustele orienteeritus ja tagasiside kogumine. Toodi välja, et mitmete teenuste puhul on oluline kliendi omapoolsete ootuste tuvastamine enne teenuse kasutamist. Mudel ja kontseptsioon Eelneva analüüsi põhjal (kirjanduse analüüs, ekspertkogude hinnangud ja üksikintervjuud sisserännanutega) valmis kontseptsioon ja seda kokku võttev mudel, mida täiendati pärast intervjuusid. Kontseptsioon kirjeldab ära, kuidas ja milliseid teenuseid uussisserändajatele pakkuda. Kui loodud kontseptsioon annab suunitlused teenuste väljakujundamiseks, siis on lisaks vaja juhiseid, kuidas siduda teenuste kohta kogutavad andmed ja nende hindamine Uussisserändajatele teenuste arendamise kontseptsioon sünteesiti eelnevate analüüside kesksete järelduste põhjal. Järgnevalt kirjeldame ära kontseptsiooni komponendid (neile järgneb kontseptsiooni kirjeldus): 46 1) sisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust 2) sisserände põhjused 3) sisserännanute vajadused ja nende hindamine 4) teenuste valdkonnad 5) teenuste tüübid 6) teenusepakkujad 1. Uussisserändaja sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline taust Mõistmaks uussisserännanu vajadusi sihtriigis tuleb arvesse võtta tema sotsio-kultuurilist ja majanduslikku tausta. Sisserände põhjused ei ole tänasel päeval enam homogeensed (nt majanduslik kitsikus päritoluriigis), samuti pole sarnased ka sisserännanud omavahel (nagu olid eelmisel sajandil vaesed ja madala haridustasemega Euroopa väljarändajad USAs). Uussisserännanute kihistumise struktuur on üha sarnasem sihtriigi elankkonna sotsio-majanduslikule struktuurile (eeskätt haridustaseme ja erialase väljaõppe poolest). Sotsio-majanduslikud ja kultuurilised tegurid tingivad, kui sarnasena tajub sisserännanu sihtriigis kohaseid toimimisviise ja millise sotsiaalse kihiga (sh spetsiifiliste toimetulekustrateegiatega) ta suhestub. Toimetulekueelised on edukamatest sotsiaalsetest kihtidest ja struktuurselt sarnaste riikide sisserännanutel (Dustmann & Frattini 2011; OECD/EU 2015)12. Haridus, tööalane positsioon, kogemused ettevõtte juhi või vabaühenduse eestvedajana, tutvusringkonna suurus ja mitmekesisus, rahvusvahelised kontaktid, varasem reisi- ning rändekogemus on seega olulisteks toimetulekut kujundavaiks tegureiks. Sisserännanutele mõeldud teenuste kontseptsioon peab arvesse võtma sotsio-majandusliku tausta erinevustest tingitud erinevusi sisserännanute vajadustes. Näiteks kosmopoliitse elustiiliga sisserännanu, kelle töökeeleks on sihtriigist hoolimata inglise keel, vajab vähem ja spetsiifilisemaid teenuseid kui näiteks sellisest kultuuriruumist sisserännanu, kelle hariduslik tase on madal, professionaalsed oskused üldised ning kes ei leia eest kultuuriliselt sarnast konteksti (vajades rohkem ja baasilisemaid teenuseid). 2. Sisserände põhjused Kuigi sisserände põhjuseid ei saa pidada sisserändaja vajaduste selgitamisel keskseiks ega ammendavaiks, väljendavad need tema vajadusi siiski mõnevõrra. Näiteks vajab alaealine lapsevanema juurde elama asumisel toimetulekuks lapsevanema tuge. Nn perekondlikud põhjused sisserände motiivina defineerivad sellisel juhul suures osas ära sisserännanu olulisemad vajadused. Seetõttu nõustab kolmandatest riikidest sisserännanuid elamisloa taotlemisel vastavalt ka Politsei- ja Piirivalveamet, suunates sisserännanuid esitama just selliseid dokumente, mis nende tüüpilisemaid vajadusi välja püüavad selgitada (näiteks peab lapsevanem kutses väljendama valmisolekut ja võimalust katta lapsega seotud kulusid) 13. Seni ongi ametkondlikes dokumentides ja uuringutes 12 OECD/European Union (2015), Indicators of Immigrant Integration 2015: Settling In, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/9789264234024-en Dustmann, C. & T. Frattini (2011) The Socio-Economic Integration of Migrants: Final Report. CReAM, http://www.ucl.ac.uk/~uctpb21/reports/Final_report_CLG_06_2011.pdf 13 https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/ 47 sisserände põhjuseid tüpologiseeritud pere, töö (ettevõtluse), hariduse ja rahvusvahelise kaitse saamise alusel. Paraku kirjeldavad need sisserände põhjused sisserändaja vajadusi väga ühekülgselt, staatiliselt ning mittekattuvalt (alaealine võib samaaegselt soovida Eestisse tulla ka õpirände eesmärgil). Riigipoolne sisserännanute vajaduste hindamine võib viia enama administratiivse andmeanalüüsini ja pigem püüdeni andmekogumist ühtlustada kui sisserändaja tegelikke vajadusi toetada (kirjanduse analüüs, ekspertide ja sisserännanute intervjuud). Sisserännanud on ka ise aktiivsed otsima endale sobilikke teenuseid ja neid ümbritsevad sotsiaalsed võrgustikud (tööl, haridusasutuses, tutvusringkonnas) on huvitatud või valmis sobilikke teenuseid pakkuma (sh abi riiklikult kujundatud teenuste kohandamisel-mugandamisel). Intervjuud ekspertide ja sisserännanutega näitavad, et sellised teenused võivad olla palju kohasemad, efektiivsemad ja kättesaadavamad kui riiklikult toetatud ja kujundatud teenused. Toimivate teenuste olemasolu ja aktiivne kasutamine iseenesest võib peegeldada sisserändajate tegelikke vajadusi. Eeldus sellistest tugivõrgustikest ei kohaldu aga igale sisserännanule ühetaoliselt, olles sageli seotud ka tema sotsio-majandusliku positsiooniga. Vajadus sisserännanut aidata võib olla teda ümbritsevatele inimestele pealesunnitud lisakoormus. Selliseid erinevusi võib sisserände põhjustega siiski siduda. Näiteks pakuvad töökohad ja haridusasutused, sh vabatahtlikku tööd (WOOFF) või praktikat (AIESEC) pakkuvad asutused, juba praegu ise mitmesuguseid kohanemist toetavaid teenuseid, mille toel on osadel sisserännanutel tagatud mitmekesisem suhtlusvõrgustik, abi temale sobivate avalike teenuste ülesleidmiseks jne. Samalaadselt töökohale võib toimida ka (rahvusvaheline) sõpruskond, mis võib olla välja kujunenud eelnevatest kontaktidest tööl või haridusasutuses, seltsidest jm. Tõenäoliselt vajadus baasteenuste järele (peale elamisloa) on sellistel gruppidel vähesem, sest mitmekülgne sidustatus sihtriigi argiellu tagab kiirema õppimisvõime ja kohanemise iseenesest (Kiisel 2017). Perekondlikel põhjustel sihtriiki saabujate puhul ei saa üldjuhul eeldada nii tugevalt väljaarenenud tugivõrgustikku, sest see võib piirduda üksnes ühe pereliikmega. Ka ei pruugi perekondlikul põhjusel sihtriiki saabunu soovida ühiskonnaeluga laiemalt – töö, kooli, ühiskondliku või kultuurielu abil – suhestuda (nt soov olla mõnda aega laste päralt, puhata, tegeleda enesetäiendamisega asukohamaast sõltumatult). Kõige vähem eelduseid selleks, et inimest ootavad ees toetavad suhtevõrgustikud, mis võiksid toimida vajalike teenuste pakkujatena, on ilmselt rahvusvahelise kaitse saanutel. Seega on riiklikult kujundatud ja ettekirjutavate teenuste kõige suuremad vajajad sisserände põhjuste järgi (kahanevas järjekorras): 1. Rahvusvahelist kaitset taotlevad inimesed - vaja tagada eluase, toit ja esmane arstabi. Pikemaajalise hakkama saamise nimel vaja toetada info töötlemist ja ühiskonnas orienteerumist (keeleõpe, sotsiaalsete sidemete loomine). 2. Perekondlikel põhjustel Eestisse rännanud inimestel – põhivajadused (toit, arstiabi, peresuhted ja sissetulek) enamasti tagatud, ühiskonda integreerumiseks võimalik pakkuda täiendavaid teenuseid. 3. Hariduslikel ja tööalastel põhjustel sisserännanud – tagatud sissetulek), üldjuhul ka toetavad (mitte)formaalsed suhtevõrgustikud, vaja rohkem kuuluvustunnet, tunnustusvajadust, eneseteostust, aga ka turvatunnet toetavaid teenuseid. 48 Kontseptsioonis ei lähtuta seega mitte sisserände põhjuste formaalsest jaotusest (pere, töö, haridus, rahvusvaheline kaitse), vaid sisserändajate ebavõrdsest ligipääsust toetavatele võrgustikele (mis võivad väljenduda ka sõpruskonnas, mida täna ei vajaduste väljaselgitamisel ei arvestata). Kontseptsioon arvestab, et sellist hindamist ei pruugi vajada ainult kolmandate riikide kodanikud, vaid ka Euroopa Liidu kodanikud. 3. Sisserännangute vajadused ja nende väljaselgitamine Uussisserännanu isiklikud ambitsioonid ja lähtekohad sihtriiki liikumisel on erinevad, mistõttu vajavad nad erinevaid teenuseid. Maslow inimvajaduste hierarhia, mida on vastavalt kontekstile kohendatud, aitab mõista erinevate uussisserändajate vajaduste individuaalseid eripärasid. Vajadused saab jaotada viie kategooria vahel:  Põhivajadused – toit, tervis ja pere, majanduslik kindlustatus sotsiaaltoetuse, stipendiumi, palga, elatise näol  Turvalisus – füüsiline turvalisus, oma stabiilne elukoht, informatsiooni kättesaadavus, ümbritsevast keskkonnast arusaamine ja kultuuriruumis orienteerumine.  Kuuluvusvajadus – suhtlusvõrgustikud (sõbrad, huvialagrupid, töökollektiivid), eneseväljendusvõimalused  Tunnustusvajadus - keele, kultuuri ja religiooniga seotud vajadused, aga ka võimalus elada oma sotsio-majanduslikule positsiooni standardide järgi, tõusta sotsiaalsel positsioonil  Eneseteostusvajadus - haridusliku, hobilise, huvialalise iseloomuga vajadused, loomingu või ettevõtlusega tegelemine. Paraku on inimeste vajadusi Maslow vajaduste hierarhia järgi väga keeruline hinnata, sest inimeste individuaalne areng ei pruugi alati liikuda nö ülemiste astmete suunas, teiseks ei pruugi nad osata oma vajadusi sõnastada (eriti kõrgematel hierarhia astmetel asuvaid), kolmandaks tõlgendavad inimesed vajadusi erinevalt – nt võib ka pere olla eneseteostusvajaduseks ja vastupidi, looming põhivajaduseks. Sellise vajaduste malli rakendamine administratiivses süsteemis oleks ebaefektiivne ja muudaks hindamise kohmakaks. Siiski võib eeldada, et inimene oskab oma vajaduste rahuldamist läbi praktilise tegevuse ise suunata, kui vähendada pakutavaid teenuseid peitvaid barjääre, tagada ülevaade teenuste ampluaast ning lisades teenuste juurde eelhindamise, mis annab sisserännanule tagasisidet selle kohta, kui mõni teenus siiski pole temale sobiv. Seega jagab kontseptsioon vajaduste hindamise rolli sisserännanu ja teenusepakkuja vahel, kindlustades tema valikute asjakohasuse täiendavalt ka asjakohaste baasteenustega (nagu näiteks vajaduste hindamine, informatsioon ja konsultatsioon). Sisserändajate vajadused muutuvad nii sisserände protsessi käigus kui ka siin kohal viibides. Näiteks sisserändajad, kes on tulnud Eestisse eeskätt haridust omandama, jäävad siia enamasti lühiajaliselt. Tulenevalt õpingute mahust ja pikaajaliste Eestiga seotud plaanide puudumisest, ei pruugi nad olla motiveeritud osalema mitmetes programmides või saama osa mitmetest teenustest, mis on samas atraktiivsed teistele sihtgruppidele. Algsed vajadused võivad muutuda, näiteks võib tekkida soov või vajadus tööle minna, pere luua, soov osaleda koduvälises tegevuses kui sellises jne. Vajaduse 49 muutuse võib tingida ka mõni väline põhjus, nt uus tööpakkumine, koduriigi suhtevõrgustiku hääbumine jms (ta ei pruugi osata selliseid tegureid ette näha). Sisserändaja vajadused ei pruugi ühilduda ka integratsiooni ideaalidega (nt keeleõpe, töö otsimine). Argiste tegevustega nagu poeskäik, restoranikülastus või transpordi kasutamine saavad inimesed üldjuhul hakkama ka keeleoskuseta või inglise/vene keelele tuginedes14. Kui tema elukeskkond koolis, tööl või kodus seda temalt ei eelda, võib sisserännanu soovida näiteks keeleõppe või tööotsingutega mõnda aega mitte suhestuda. Ekspertide hinnangul on sisserännanu vajaduste järjepidev administratiivne hindamine hetkel riigile ülejõu käiv ja ka sisserännanule otstarbetu. Vajaduste hindamine saab suures osas toimuda sisserännanu enda poolt, nii enne rännet, selle ajal, kui ka juba kohanenuna. Riiklik tugi vajaduste hindamisel (tugiisik, nõustamine) peab arvestama eelkõige haavatavamate gruppidega, kelle sotsio- majanduslik toimetulek on nõrgem, Eestis eesootav (mitte)formaalne tugivõrgustik puudulik ja võime oma vajadusi iseseisvalt hinnata madalam (toimetulevamad grupid suudavad oma vajadusi paremini hinnata ja tulevad lahenduste otsimisega paremini toime). Seega joonistub analüüsist välja vajadus keskse ja üldkättesaadava uussisserännanute infokanali järele (nt settleinestonia.ee) neile, kes suudavad ise oma vajadusi hinnata või keda võivad selle juures aidata (sh üldkehtivaid võimalusi mugandada) lähedased, töö- või koolikaaslased. Inimestel, kes ei suuda üldkättesaadava infokanali abil oma vajadusi analüüsida ja sobilikke teenuseid otsida, saab suunata nõustamisteenusele (nt PPA kavandatav nõustamisteenus, sisserändaja mitteformaalne nõustamine nende tugivõrgustike poolt tööl ja koolis). Et paljud sisserännanud ei satu selliste (ka mitteformaalsete) vajaduste hindamise potentsiaalsesse sihtrühma, peab osaline hindamine kuuluma ka teiste sisserännanutele mõeldud avalike teenuste juurde, et tagada mitte üksnes teenuse parem vastavus sisserännanu vajadustega, vaid sisserännanule rohkem võimalusi jõuda süstemaatilisema abini. Selline osaline hindamine võib tugineda võrdlemisi lihtsakoelistele küsimustele (nt kas tunneb või on kasutanud infokanalit settleinestonia.ee, sh lähedase abiga, kas on rahul oma toimetulekuga Eestis jne). 4. Teenuste valdkonnad Sisserände uurijad toovad välja, et integratsioon sõltub lisaks individuaalsetele vajadustele ja sotsio- majanduslikele eeldustele ka institutsioonide ühilduvusest päritolu- ja sihtriigi vahel. Uussisserännanul on keeruline sihtriigis kohaneda, kui avalikke teenuseid pakkuvad või nende tarbimist eeldavad institutsioonid eeldavad üksnes sisserännanu poolset panust (näiteks kui arsti juurde mineku eelduseks on kohaliku keele süvaõpe, sest arst ei oska sisserännanule mõistetavat keelt). Dokumendianalüüs näitab Eestis olulisi puudujääke teenuste pakkumises uussisserännanutele, nt meditsiini- ja haridusteenustes. Järgnev loetelu eristab valdkonniti institutsioonid ja teenused, 14 Kaks kolmandikku kolmandatest riikidest sisserännanutest pärineb Venemaalt, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest, mistõttu võib eeldada, et primaarne toimetulek vene ja inglise keele abil on pigem norm kui erand (Asari jt 2015). Keeleoskuse tõendamine muutub kolmandate riikide kodanikele kohustuslikuks alles pikaajalise elamisloa taotlemisel, mil viis aastat uussisserännet defineerivast ajavahemikust võib olla juba täitunud. Lisainformatsioon on leitav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne/2015_pro fiilide_uuringu_lopparuanne.pdf https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/ 50 mille ühildumise toetamine päritolu- ja sihtriigi vahel on integreerumisel olulised. Neis valdkonnis tegutsevad organisatsioonid saavad ka ise oma teenuste kujundamisel sisserännanu kohanemist hõlpsamaks muuta. Loetelu on mugandatud Penninx (2003, 2007) ja Ray (2003) põhjal, kusjuures keeleline integratsioon on asendatud laiema, kultuurilisega, sest intervjuude analüüsist selgub, et keeleline integratsioon ei ole sisserännanu jaoks alati eesmärk ega ka talle eluliselt vajalik. Tööalane integratsioon – töötamise registreerimine, tööotsimise toetussüsteem, väljaõpe, kollegiaalsed suhted ja töökultuur, ettevõtlusalane nõustamine, maksusüsteem, tööõiguse alane nõustamine jms Hariduslik integratsioon – haridustaseme tunnustamine või hindamine, ümberõppe võimalused, koht lasteaias või koolis, rahvusvaheline kool, huvi-, hobi-, süvahariduse teenused Igapäevateenuste ja taristuline integratsioon – kohase hinnaga eluase, ligipääs olmeteenustele, taristu sotsiaalne kohasus, arstiabi kättesaadavus, keeleõppeteenused ja nõustamine Sotsiaalne integratsioon – perekondlikud ja sõprussuhted, kontaktid vabaühendustega, võimalused suhestumaks poliitika ja meediaga, asjaajamine kohalikus omavalitsuses ja ametites, suhted riigiga, sh elamisluba Kultuuriline integratsioon – kultuuritarbimises või eneseväljenduses osalemine, sidemed kultuuriliselt lähedaste inimestega Iga konkreetse sisserännanu individuaalsed vajadused ligipääsuks eri valdkondade üldteenustele on erinevad (vt punktid 1-3). Valdkondlik üldteenuste analüüs võib näidata ära võimalused teenustes, mille kaudu sisserändajad loogiliselt kohanemiseks nö sisenemispunkte otsiksid. Samuti selle, milliseid teenuseid võib pakkuda komplekssete programmidena seetõttu, et nende koos tarbimine oleks loogiline (nt tööotsimisega seotud programmid, iseseisva elu peale siirduvate noorte programmid). Teenuste kättesaadavuse analüüsiks on vaja sisse tuua ka teenuste tüübid (või tasemed), mis lähtuvad sisserännanute erinevast integratsioonitasemest või erinevast vajadusest integreerumise järele. 5. Teenuste tüübid Tulenevalt sellest, et osad inimesed vajavad väga baasilisi, toimetulekut toetavaid teenuseid, mõned spetsiifilisemaid ning mõned ei vajagi neid, on teenuste arendamise metoodika väljatöötamisel oluline teenuste süstematiseerimine inimeste kohanemise tasemest tulenevate vajaduse järgi Eristada võiks baasteenuseid, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid. Selliseks teenuseks on näiteks sisserännanu vajaduste väljaselgitamine sisserände alguses, milles võivad osaleda erinevad teenusepakkujad (ntkohalik omavalitsus, MISA), aga eeskätt ka inimene ise (sirvides keskset veebipunkti settleinestonia.ee, külastades rahvusvahelistumise keskust jm). Baasteenuseks on ka info pakkumine, tõlgi tagamine ning üldnõustamine, mille tulemusena leiab sisserännanu tee nende teenuste juurde, mida ta vajab esmaselt; aga ka dokumentatsioon, mis võimaldab vajalikele teenustele ligipääsu. Baasteenused aitavad mh mõista, milliselt positsioonilt alustab sisserännanu kohanemis- või integratsiooniprotsessi ja sellest tulenevalt, kas ta vajab 51 integreerivaid üleminekuteenuseid, mis aitavad sisserännanu kohanemisprotsessi kiirendada või on ta juba võimeline tarbima kõigile elanikele mõeldud üldteenuseid. Ekspertkogu aruteludest selgus, et üleminekuteenused peaksid võtma arvesse sisserännanu varasemat tausta, st tema varasemat rände põhjust ning saadud teenuseid. Eduka kohanemis- või intergratsiooni eelduseks on, et sisserännanu võib siirduda kõigile elanikele mõeldud üldteenuste juurde ja integratsiooniteenuseid enam ei vaja (viimased omakorda ei ole mõeldud põliselanikele). Mitmed üldteenused on koheselt ühilduvad ka vastsete uussisserännanute vajadustega, nt kontserdid, kunstinäitused jms, mitmed on lisateenuste abil kättesaadavaks muudetud (nt Vene Teatri sünkroontõlke süsteem võimaldab teatrit nautida ka eesti, vene või inglise keelt mitteoskaval külastajal). Dokumendianalüüs näitab, et Eesti probleemid on seotud nii baas- (asjaajamise süsteem, info pakkumine) kui üleminekuteenustega (ligipääs haridusele). Ekspertgrupi kohtumistelt tuli välja, et ka erinevad baas-, ülemineku- ja üldteenusepakkujad vajavad metateenuseid sisserännanutega tegelemise kvaliteedi tõstmiseks. Vaja on keeleõpet, täiendkoolitusi, kus õpetatakse erinevatest kultuuridest pärit inimestega suhtlemist ja parimate praktikate jagamist jne (nt arstid, üldhariduskoolid). Samuti on vaja parandada teenuste kohta käiva informatsiooni kättesaadavust, mis ei piirdu alati ainult eestikeelsete tekstide tõlkimisega, vaid vaja on tutvustada laiemalt teenuste põhimõtteid. 6. Teenusepakkujad Sisserände teenuste arendamise kontseptsioonis on võimalik kombineerida nii tööjaotuse mudelit (milles sisserändaja eest vastutab vastuvõtja avaliku sektori loodud tugevas raamistikus) kui ka võrgustikumudelit, milles teenused muutuvad kättesaadavaks sisserändaja vajadustest tingitud sisenemispunkti kaudu (nt meditsiin, haridus, laste haridus jms). Tööandjate kogemused (ekspertintervjuud) tööjaotuse mudelist lähtuvale koostööle riigiga on kriitilised. Kuigi ise teenuste korraldamine on sündinud rohkem paratamatusest, on võimekatel ettevõtetel lihtsam pakkuda oma töötajale vajalikke teenuseid ise. Kui täna iseloomustavad eksperdid teenuste süsteemi segase ja dubleerivana (infopuudusest tingituna), siis võrgustiku mudeli arendamine (mis aitaks paremini vastata ka nende sisserännanute vajadustele, keda ei oota ees konkreetne vastuvõtja) eeldab, et järgnevate gruppide vahel toimib infovahetus, koostöö ja usaldus teise osapoole väljalubatud väljundi ja kvaliteedi vastu: 1. Sisserändajate vastuvõtjad – töö- ja praktikakohad, haridusasutused, vabaühendused. Pakuvad ise formaalseid ja mitteformaalseid teenuseid nii oma- kui sisseostetud teenustena (tugivõrgustik, tugiisik, keeleõpe, juriidiline abi). 2. Teenusepakkujad avaliku sektori või turutellimuse alusel – keeleõpe, tugiisiku teenus, nõustamine jms. 3. Üldteenuseid pakkuvad asutused nagu haiglad, kultuuriasutused, ametid, koolid, mis peavad arvestama sisserännanuist teenusetarbijate vajadustega. 4. Organisatsioonid, mis tegelevad kolmele eelnevale grupile metateenuste pakkumisega. 52 Seetõttu vajavad ka need organisatsioonid ühtset infokeskkonda ja koordineeritud suhtlusvõrgustikku, milles saada ülevaade üksteise tegevusest ja ka suhelda oma sihtrühmadega (milleks võivad olla teised organisatsioonid, mitte üksnes sisserännanud). Tööjaotuse mudeli järgi võib tegevusi eri teenusepakkujate vahel koordineerida üks ministeerium, võrgustiku mudeli järgi saab vastutust integratsiooni eest jagada funktsionaalselt, nn sisserändaja sisenemispunktide järgi. Kontseptsioon lähtub kahe mudeli kombineerimisest, milles üleminekuteenuste eest vastutavad juba valdkondlikud ministeeriumid (nt haridusministeerium) ja omavalitsused (kohalik koolikorraldus) lähtuvalt sisserännanu vajadustest tingitud sisenemispunktist (nt haridussüsteem). Baas- ja üleminekuteenuste terviklikku süsteemi ning metateenuste juhtimise viise võiks koordineerida keskselt üks ministeerium (eeskätt infovahetuse ja parimate praktikate vahendamise kaasabil). Sisserändajate integratsiooni tsentraalne juhtimine (tööjaotuse mudel) muutuks kalliks liigse funktsioonide dubleerimise tõttu. Võrgustikupõhine mudel aitab omavahel integreerida ka teenuseid, mis on loodud muudel ambitsioonidel kui sisserändajate kohanemine, kuid mis mõjuvad vastavalt. Soovituste andmisel ja juhendite kujundamisel erinevate teenuspakkujatele lähtume ekspertintervjuudes, tellija kogemustes ja sisserännanute intervjuudes väljatoodud teenuste kujundamise mehhanismidest: turukonkurents töötajate, õppurite või klientide pärast, teenuste sisseostmine parimailt pakkujailt, teenuste sidumine nende tarbijate tegutsemisvõrgustikega (nö orgaaniline integreerimine), projektirahastus, pearaha põhine kompensatsioon, protsesside või teenuste sertifitseerimine, uuringutulemuste avalikustamine, teenustealase informatsiooni pakkumine-koondamine, koolitamine-nõustamine-kogemustevahetus (mentorlus), kvaliteedistandardite kehtestamine, kontroll-audiitorlus nii informatsiooni kui teenuste kvaliteedi osas, parimate järgitavate praktikate propageerimine15, teenuste piirkondlik profileerimine (nt Narva, Tartu), alternatiivide tulu-kulu põhine kaalumine (nt tõlk või võõrkeelne teenus). 15 Näitena võib tuua klienditeenindajate nimesildil tema osatavate keelte nimekirja esitlemine, kinoprogrammides subtiitrite keele esiletõstmine, teatriprogrammide otsetõlge, teleprogrammidele subtiitrite lisamine jms 53 Kontseptsioon Joonis 8. Teenuste arendamise ja loomise alusmudele edasiarendus pärast täiendavat teaduskirjanduse analüüsi ning ekspertkogu arutelusid Kontseptsioon lähtub sellest, et erinevatest päritoluriikidest saabuvad inimesed kogevad Eestis erineval määral raskusi tulenevalt sellest, kuivõrd erineb Eesti institutsionaalne ja kultuuriline elukorraldus päritoluriigi omast (joonisel päritolu- ja sihtriik, integratsioonivaldkonnad), vajades seetõttu ümberlülitumisel erineval määral abi. Joonisel kujutatud päritoluriigi ja sihtriigi integratsioonivaldkonnad peegeldavad valdkondi, mille kaudu iga inimene oma vajadusi teostab. Kontseptsiooni eelduseks on, et uussisserändaja vajadused end neis valdkonnis teostada või nendega elukorralduslikult suhestuda on inimeseti erinevad, kuid võrdlemisi püsivad päritoluriigist sihtriiki liikudes (nt jäävad tööalane eneseteostus ja kultuurielu talle oluliseks ka Eestis). Olenevalt sisserännanu isiklikust ja ühiskondlikust taustast ning spetsiifilistest vajadustest teenuste järele erinevates integratsioonivaldkondades (nt töö, kultuurielu) on tal Eestis kohanemiseks vaja abi erineval määral. Isikliku tausta all võib silmas pidada toimetulekutaset päritoluriigis, maitse-eelistusi, sotsiaalset kihti, päritolu, etnilist kuuluvust, perekonnaseisu jms. Ühiskondlik taust kujundab sisserännanu ootusi ühiskonna tsiviliseerituse astmele, ühiskonnaelu korralduse viisidele, kultuurilistele eripäradele jne. Need tegurid määravad, milline on sisserännanu integratsioonitase – kui tuttavlik on talle elu Eestis, kui lihtne on tal kohanduda. Lisaks päritoluriigi tingimustele on olulised ka kohalikud. Uussisserännanut Eestis ees ootavad tingimused ja tugivõrgustikud toetavad tema toimetulekut erineval määral. Kui paljud sisserännanud saavad loota vaid iseendale (või perele) ja vastuvõtva riigi teenustele, siis arvestataval osal sisserännanutest on võtta ka täiendav tugi vastuvõtva asutuse või muu (sh mitteformaalse) võrgustiku näol (näiteks kooli-, töökaaslased) (joonisel integratsioonivõrgustikud). 54 Vastamaks sisserännanute erinevatele vajadustele Eestis kohanemisel, on ka integratsiooniteenused eristatud. Mudel kirjeldab erinevaid teenuste liike ja seda, kuidas need peavad üleminekut päritoluriigist sihtriiki toetama, säilitades ja toetades sealjuures inimese hakkamasaamise taset erinevates valdkondades. Jooniselt leiab sisserändajale mõeldud baas-, ülemineku- ja üldteenused. Baasteenused on teenused, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid, nende tulemusena tagatakse esmaste vajaduste katmine või ligipääs järgmistele teenustele. Üleminekuteenused kiirendavad kohanemisprotsessi, toetades sisserändaja üleminekut kõigile elanikele ühetaolistelt pakutavatele üldteenustele. Üldteenused on teenused, mille pakkumisel ei ole tehtud erisusi sisserändajate ja kohalike elanike vahel. Kõiki neid teenuseid võivad pakkuda eraldi teenusepakkujad, aga ka sisserännanuid vastu võtvad asutused (praktikakohad, ülikoolid, töökohad). Üldteenuste pakkujate valmisolek ja võime sisserännanule vastu tulla on erinev. Näiteks pakutakse sisserännanule haridust temale arusaadavas keeles (joonisel üldteenuse teisend), pakutakse teatrietenduse jälgimiseks tõlki (joonisel üldteenuse adapter) või lepitakse võimetusega uussisserännanut teenindada. Üldteenuse teisend on juba olemasoleva teenuse baasil spetsiaalselt sisserännanule kohandatud teenus, adapter aga abiteenus, mis aitab sisserändajal üldteenusest teistega võrdväärsel moel osa saada. Et sisserännanud on väga erinevate eelduste ja võimalustega, on nende võimalused Eesti ühiskonnas kohanemiseks erinevad. Osad sisserändajad võivad vajada järjest suurt osa pakutavatest teenustest, osad saavad ise või oma tugivõrgustikule toetudes hakkama. Ka järjekord eri taseme teenuste tarbimiseks võib olla erinev (vt joonisel nooled). Sisserännanute kokkuviimiseks õigete teenustega on vaja sisserännanute vajadusi hinnata. Et uussisserännanu vajadused muutuvad sisserände ja kohanemise protsessis, on oluline neid hinnata nii sisserände alguses kui ka hiljem. Esmane sisuline vajaduste hindamine toimub riiklikult juhitud baasteenuste või vastuvõtva asutuse teenuse komponendina, uussisserännanu lähedaste või tema enese poolt, sh juba sisserände eelselt. Baasteenuste alla kuuluv hindamisteenus käsitleb sisserännanu vajadusi terviklikult, aidates sisserännanul üles leida tema vajadusi ja eesmärke toetavaid teenuseid ning neid prioritiseerida. Et suur osa sisserännanuist vajab kohanemisel võrdlemisi vähe abi või ei satu sageli vajaduste väljaselgitamist abistavate institutsioonide vaatevälja (vt joonisel nooled), peab vajaduste väljaselgitamise komponent olema ka iga üksiku baas- ja üleminekuteenuse osa, pakkudes tagasisidet nii teenusepakkujale kui sisserännanule endale. Nende teenuste raames hinnatakse eelkõige vajadust antud teenuse järele: 1. kas antud teenus sobitub konkreetse inimese vajadustega ja 2. kas tal võib olla vajadust tervikliku vajaduste hindamise järele, mis aitaks sisserännanut kohasemate teenusteni jõuda). Kui üleminekuteenuse pakkuja leiab, et sisserännanu püüab oma eesmärkideni jõuda selleks mittesobivate teenuste abil, juhib ta sellele teenusesaaja tähelepanu, soovitades kas kohasemat teenust või vajaduste tervikliku hindamise teenust. Üleminekuteenuste puhul, mille teisenditel või adapteritel (abiteenustel) on ohtramalt või ühetaolisemaid tarbijaid, on mõistlik hinnata eelkõige kvaliteeti (nt kas ingliskeelse meditsiiniteenuse pakkumisel valdab arst piisavalt keelt, kas sünkroontõlke tehnika toimib). Teenusepakkujate võimed teenuseid luua, arendada ja pakkuda on erinevad, mistõttu ka nemad vajavad erinevaid, nö võimestavaid metateenuseid. Näiteks vajavad arstid keeleõpet ja õpetajad koolitust õpilaste kultuuriliste erinevustega toimetulekuks. Ka teenusepakkujaid aidatakse metateenustega just nende vajadustest lähtuvalt. Selleks hinnatakse nende vajadusi kooskõlas 55 uussisserändajatele teenuste arendamise kontseptsiooniga – oluline pole aidata kõiki teenusepakkujaid, vaid neid, kes pakuvad teenuseid prioriteetsetes valdkondades. Et mitte muuta teenuste juhtimist uussisserännanu jaoks ülejuhtimise tõttu ebademokraatlikuks, lähtub kontseptsioon mudelist, mille kohaselt sisserännanu saab ligipääsu talle vajalikele teenustele lähima tugivõrgustiku kaudu. Näiteks töökohast, praktikakohast, koolist; tugivõrgustiku puudumisel selleks keskselt määratud asutusest (näiteks PPA, MISA). Teenusepakkumise koordineerimine jaguneb erinevate osapoolte – ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste – vahel. Teenuste hindamine Teenuse arendaja peab suutma kontseptsiooni alusel hinnata enda sobivust teenuseid pakkuma, arendatava teenuse omadusi, sisserändaja vajadusi jne. „Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise“ dokumendist leiab on erinevad indikaatorid, mida teenuste hindamisel mõõdetakse. Indikaatorid (kokku 60) on jaotatud kolme suuremasse gruppi: tõhusus, demokraatia ja efektiivsus. Tõhususe all mõõdetakse teenuste majanduslikku tõhusust (nt teenuste tulu ja kulu, äratasuvus, teenuste maht jne), demokraatia all teenuste vastavust üldistele strateegilistele eesmärkidele, eesmärkide saavutamist ja läbipaistvust ning efektiivsuse all kasutajapoolseid omadusi nagu kättesaadavus, kasutajamugavus ja väärtus kasutajale. Teenuste vajalikkuse, omaduste ja kvaliteedi mõõtmise puhul tuleb arvestada, et mõõtmine ei tohi muutuda eesmärgiks iseeneses ega kujuneda näiteks täiendavaks koormaks pisikestele MTÜdele ega ka uussisserändajaile endile. Pigem tuleks lähtuda indikaatoritest, mida juba praegu kogutakse ning mis esitlevad hästi teenuse edukust sisserändajate kohandamisel. Avalike teenuste ühtse portfellijuhtimise juhendist leiab väga põhjalikke soovitusi, mille alusel kujundada näiteks oma teenuse tõhusust. Sellest on hõlpus lähtuda, kui teenusepakkuja taotleb oma teenusele avalikest vahenditest pearahasid või pikaajalist projektitoetust. Juhendisse Eesti uussisserännanute teenuste arendamiseks töötati välja indikaatorite loend, mida on diferentseeritud erinevatele uussisserännanute teenustega kokkupuutuvatele osapooltele (vastavalt sihtrühmale rühmitatud, aruande lisa 3). Et indikaatorite loetelu ei paisuks lõputult, lähtuti eeskätt neist mõõdikutest, mis portfellijuhtimise juhendis osutusid ilmekamaiks. Nendeks olid teenuse nõudluse, käibe ja tehnoloogilise küpsuse mõõdikud, teenuse ja selle kohta pakutava informatsiooni disaini mõõdikud, indikaatorid pakutava teenuse ja organisatsiooni kooskõla kohta, klientidelt tagasiside küsimise sageduse, teenuse hädavajalikkuse ning möödapääsmatuse näitajad. Kõrvale jäeti ka arvukad indikaatorid organisatsioonide juhtimispraktikate kohta, sest organisatsioonide omaduste suure variatiivsuse tõttu oleks erinevate indikaatorite üleslugemine juhise võrdlemisi kohmakaks muutnud. Soovitused mudeli rakendamiseks Kuna teenuse osutajatel on sektorist tulenevalt erinevad motivaatorid, siis on vajalik töötada välja erinevad sektoripõhised soovitused mudeli rakendamiseks. Soovituste eesmärk on anda otseselt rakendavaid juhtnööre reaalsete teenuste väljaarendamiseks, mis aitavad lõppkokkuvõttes lahendada algseid praktilisi probleeme. 56 Mudeli rakendamisel võib üheks probleemkohaks osutuda erinevatele sihtgruppidele suunatud teenuste omavaheline võrdlemine. Eeskätt muutub see probleemseks olukordades, kus mitmes erinevas sihtgrupis ilmneb võrdväärne vajadus teenuste arendamiseks. Sellisel juhul teatud sihtgruppide eelistamine teistele nõuab poliitilist otsust, mis oleks kooskõlas üldise Eesti sisserände strateegiaga. Konkreetsed juhised ja soovitused teenuste arendamiseks ja loomiseks on kirjeldatud aruande lisas 3. 57 Viidatud allikad Aerschot, P., Daenzer, P. (2010). The Integration and Protection of Immigrants. Canadian and Scandinavian Critiques. Routledge Asari, E.-M., H. Maasing ja E. Luik 2015. Rakendusuuring: Eestisse seaduslikult sisserännanud välismaalaste profiilide kaardistamine ning nende vastavus Eesti tööjõuturu vajadustele. Tallinn: Sisekaitseakadeemia ja Migratsiooniuuringute Keskus, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodakondsus_ja_r2nne /2015_profiilide_uuringu_lopparuanne.pdf Avalike teenuste korraldamise roheline raamat (2013) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Avaliku sektori kodulehtede visioon (2015b) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Balti Uuringute Instituut (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Tallinn: Balti Uuringute Instituut ja HeiVäl Consulting OÜ Berry, J. W. 1997. Immigration, acculturation, and adaptation. Applied Psychology: An international Review, 46, 1, 5-68. Best Practices in Immigration services (2015) CIC portal. [http://www.cic.gc.ca/english/department/partner/bpss/] CIIP (2015) [http://www.newcomersuccess.ca/] Collett, E; Petrovic, M.( 2014). The future of immigrant integration in Europe: Mainstreaming approaches for inclusion. Brüssel: Migration Policy Institute Europe. Council of the European Union (2004). Immigrant Integration Policy in the European Union. Brussels, 19 November, 14615/04 (Presse 321) De Danske Sprogcentre (2016) [http://dedanskesprogcentre.dk/en/about-dds/] Dustmann, C. & T. Frattini 2011. The Socio-Economic Integration of Migrants: Final Report. CReAM, http://www.ucl.ac.uk/~uctpb21/reports/Final_report_CLG_06_2011.pdf Eurostati andmebaas (2016) [http://ec.europa.eu/eurostat/data/database] Hedetoft, U. (2006) Denmark: Integrating Immigrants into a Homogeneous Welfare State. Migration Policy Institute. Hiebert, D. (2016) What’s So Special about Canada? Understanding the Resilience of Immigration and Multiculturalism. Migration Policy Institute https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/, kasutatud novembris 2016. Integration Programs for Economic, Family and Refugee Class Immigrants to Canada (2015). Health Worker Migration. [http://www.healthworkermigration.com/migration-and-integration-policy/78- integration-programs-for-economic-family-and-refugee-class-immigrants-to-canada.html] 58 Joppke, C. (2007) Beyond national models: Civic integration policies for immigrants in Western Europe. West European Politics, Vol 30:1, pp. 1-22 Jorgensen, M.B. (2014). Decentralising Immigrant Integration: Denmark’s Mainstreaming Initiatives in Employment, Education, and Social Affairs. Migration Policy Institute. Kiisel, M. 2017. Sotsiaalse sidustumise mustrid (ilmumisel), P. Vihalemm jt (toim). Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Tartu: Tartu Ülikool. Kim, Y. Y. 2001. Becoming Intercultural: An Integrative Theory of Communication and Cross-Cultural Adaptation. Thousand Oaks (Ca): Sage. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ (2014) Kinnitatud Vabariigi Valituses 08.05.2014 Kriger, T., Tammaru, T. (2011). Uusimmigrantide kohanemine Eestis. Integratsiooni monitooring 2011. Tallinn: AS Emor, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikool. Kymlicka, W. (2010)The Current State of Multiculturalism in Canada. [http://www.cic.gc.ca/english/pdf/pub/multi-state.pdf] Learn Danish for free (2016) [http://studyindenmark.dk/live-in-denmark/learning-danish] Liebig, T. (2007). The Labour Market Integration of Immigrants in Germany. OECD Social, Employment and Migation Working Paper Series Majandus- ja Kommunitatsiooniministeerium (2012). Avalike teenuse korraldamise roheline raamat. Makarenko, J. (2010) Immigration Policy in Canada: History, Administration and Debates. [http://www.mapleleafweb.com/features/immigration-policy-canada-history-administration-and- debates.html] Maslow, A. H. (1943). A theory of human motivation. Psychological review,50(4), 370 Migration Integration index Slovenia (2015) Migration Policy Institute. [http://www.mipex.eu/slovenia#/] Migration Policy Index Canada (2015). Migration Policy Institute. [http://www.mipex.eu/Canada] Migration Policy Index Denmark (2015). Migration Policy Institute. [http://www.mipex.eu/denmark] Milohiae, A. (2013) An overview of the migration policies and trends – Slovenia. [http://migrationtothecentre.migrationonline.cz/en/an-overview-of-the-migration-policies-and- trends-slovenia] Moritsen, P., Jensen. M. (2014) Integration Policies in Denmark. Interact. [http://cadmus.eui.eu/bitstream/handle/1814/32020/INTERACT-RR-2014_06.pdf?sequence=1] Nannestad, P. (2004) Immigration as a challenge to the Danish welfare state?“ Journal of Political Econom. Elsevier 20 (3) Nash, M., Wong, J., Trlin, A. (2006) “Civic and Social Integration. A new field of social work practice with immigrants, refugees and asylm seekers” International Social Work 2006, 49:345-363 Noorani N. (2015) Survival to Success: Transforming Immigrant Outcomes. Panel on Employment Challenges of New Canadians [http://www.esdc.gc.ca/eng/jobs/credential_recognition/consultations/index.shtml] 59 OECD Glossary of Statistical Terms (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni statistiliste terminite andmebaas) [https://stats.oecd.org/glossary/] OECD/European Union. 2015. Indicators of Immigrant Integration 2015: Settling In, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/9789264234024-en Penninx, R. 2003. Integration: The role of communities, institutions, and the state. Migration Information Source: The Online Journal of the Migration Policy Institute, Washington, http://www.migrationpolicy.org/article/integration-role-communities-institutions-and-state . Penninx, R. 2007. Integration processes of migrants: Research findings and policy challenges. Migracijske i etnicke teme, 23, 1/2, p7-32. Politsei- ja Piirivalveameti elamislubade statistika (2016) [https://www.politsei.ee/dotAsset/61215.pdf] Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. 2016. https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/ Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. 2016. https://www.politsei.ee/et/teenused/elamisluba/pikaajalise-elaniku-elamisluba/, kasutatud novembris 2016. Praxis, Balti Uuringute Instituut (2013). Euroopa kolmandate riikide kodanike lõimumisarutelude aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS & Balti Uuringute Instituut. Ray, B. 2003. Immigrant integration: Building to opportunity. Migration Information Source: The Online Journal of the Migration Policy Institute, Washington, http://www.migrationpolicy.org/article/immigrant-integration-building-opportunity Richmond, T., Shields, J. (2005) NGO-government relations and immigrant services: Contradictions and challenges. Journal of International Migration amd Integration Vol 6, pp 513-526 Shields, Drolet, Valenzuela (2016) Immigrant Settlement and Integration Services and the Role of Nonprofit Providers: A Cross-national Perspective on Trends, Issues and Evidence. RCIS Working Paper. Simich, L., Beiser, M., Stewart, M., Mwakarimba. E. (2005) Providing Social Support for Immigrants and Refugees in Canada: Challenges and Directions. Journal of Immigrant and Minority Health, 2005, Vol. 7, 4, pp 259-268 Simson, M. (2014) Kasutajasõbralike e-teenuste disainimine maanteeameti näitel. Käsiraamat avalikule sektorile. Tallinn: OÜ Ziraff. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020. (2014) Siseministeerium Statistics Canada (2014) [http://www.cic.gc.ca/english/resources/statistics/menu-fact.asp] Statistics Denmark. (2015) Immigrants and their descendants. [https://www.dst.dk/en/Statistik/emner/indvandrere-og-efterkommere] Strum P., Biette D. (2005) Education and Immigrant Integration in the United States and Canada. Migration Policy Institute Tammur, A., Äär, H., Mere, K. Rahvastik. Eesti statistika aastaraamat 2016. Tallinn: Statistikaamet 60 Tilson. D. (2010) Best practices in settlement services. Report of the Standind Committee on Citizenship and Immigratsion. Speaker of the House of Commons Ubakivi-Hadachi, P. (2015) Uussisserändajad. Eesti Ühiskonna lõimumismonitooring 2015. Tallinn: Balti Uuringute Instituut, Tallina Ülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Välismaalaste seadus. RT I 2010, 3, 4. White, R. (2014). Probing understanding. Routledge. Wiesbrock, A. (2011) The Integration of Immigrants in Sweden: a Model for the European Union? International Migration, 2011, Vol. 49, 4, pp 48-66 Willis, G. (2015). Cognitive interviewing: a “how to” guide. Research Triangle Institute, 1999. Willis, G. B. (1994). Cognitive interviewing and questionnaire design: A training manual. US Department of Health and Human Services, Centers for Disease Control and Prevention, National Center for Health Statistics. Work in Estona – välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015-2016. (2015a) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Workindenmark.dk (2016) [https://www.workindenmark.dk/] Lisa 1. Hetkel (seisuga detsember 2016) Eestis pakutavate teenuste tabel Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Integratsiooni-alase informatsiooni Integratsiooni ja Migratsiooni Avalik http://www.integratsiooniinfo.ee/ Baasteenus koondamine ja pakkumine, Sihtasutus Meie Inimesed (EST, RUS, ENG; e-teenus, nõustamiskeskused nõustamiskeskused Tallinnas ja Tartus) https://www.settleinestonia.ee/ (EST, ENG, RUS; e-teenus, koolitused erinevates Eesti linnades) Varjupaigataotlejate vastuvõtmine Sotsiaalministeerium Avalik https://www.sm.ee/et/muud- Baasteenus toetused-ja-teenused (EST, ENG, RUS) Elamislubade ja elamisõiguse Politsei- ja Piirivalveamet Avalik https://www.politsei.ee/en/teenuse Baasteenus taotlemine ning info d/residence-permit/ (EST, ENG, RUS; e-teenus, välisesindused, maakondlikud keskused ja suuremad linnad) Eestis töötamine Politsei- ja Piirivalveamet, https://www.politsei.ee/et/teenused Baasteenus, üleminekuteenus Töötukassa /eestis-tootamine/; https://www.politsei.ee/et/teenused /elamisluba/tahtajaline- elamisluba/tootamiseks/oluline-info- tootamiseks-elamisloa-taotlejale.dot; https://www.eesti.ee/est/valismaala sed_eestis_ja_meie_valismaal/valis maalased_eestis/valismaalase_tooel u_eestis; https://www.tootukassa.ee/content/ tooandjale-ja-partnerile/luba- valismaalase-toolevotmiseks (EST, ENG, RUS; osaliselt e-teenus, maakondlikud keskused ja suuremad linnad) 62 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Tugiisikuteenus rahvusvahelise Johannes Mihkelsoni Keskus, Kolmas http://www.jmk.ee/integratsioon/tu Baasteenus kaitse saanud isikutele MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ giisikuteenus-pagulastele-ja- Pagula jt varjupaigataotlejatele/ (koduleht: EST, RUS, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Tartus, teenuse pakkumine üle Eesti) http://www.pagulasabi.ee/kes-me- oleme (koduleht: EST, ENG, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Tartus, teenuse pakkumine üle Eesti) https://www.facebook.com/mtypag ula/ (koduleht: EST, teenuse osutamine vastavalt tugiisiku keeleoskusele; keskus Haapsalus, teenuse pakkumine ka mujal Eestis) Psühholoogiline nõustamine Tartu Nõustamis- ja Kolmas http://tnk.tartu.ee/english.php; Üldteenus, baasteenus Kriisiabikeskus, MTÜ Eluliin, http://www.eluliin.ee/; naiste tugikeskused jt http://naisteliin.ee/index.php?id=1 (EST, RUS, ENG; Tartu, Tallinn, naiste tugikeskused üle Eesti, osaliselt telefoniteenus) Uussisserändajate Siseministeerium Avalik https://www.settleinestonia.ee/ Baasteenus kohanemisprogrammi (EST, ENG, RUS; e-teenus, koolitused õppematerjalid ja koolitused erinevates Eesti linnades) 63 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist Eesti keele kursuste pakkumine Eraettevõtetest keeltekoolid (nt Era Tallinn, Tartu ja teised suuremad Üleminekuteenus ImmiSoft OÜ, Multilingua Kolmas keskused, osaliselt e-teenus Keelekeskus OÜ), Avalik mittetulunduslikud keeltekoolid (nt MTÜ Folkuniversitetet Estonia, SA Edukool), riigi toetusel pakutavad kursused (Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu) Tasuta veebipõhine eesti keele Hydraco OÜ / Keeleklikk Era https://www.keeleklikk.ee/et/welco Üleminekuteenus kursus algajatele me (e-teenus) Uussisserändajate ja ettevõtjate Advokaadibüroo Glimstedt, Era EST, ENG, RUS; teenuse pakkumine Üleminekuteenus juriidiline nõustamine TRINITI Estonia jt üle Eesti elamislubade, tööõiguse ja piiriülese liikumise valdkonnas Tugiteenused ümberasuvatele Baltic Relocation Services, Expat Era http://www.balticrelocation.com/; Üleminekuteenus uussisserändajatele (mh elamisloa Relocation Estonia OÜ, http://www.expatestonia.ee/; taotlemisel nõustamine, majutus- ja MoveMyTalent http://www.movemytalent.com/ haridusvõimaluste otsimine ning (EST, ENG, RUS ja ka muud keeled; kultuuri ja ühiskonnaelu teenuse pakkumine üle Eesti) tutvustamine) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tallinna Inglise Kolledž Avalik https://tik.edu.ee/p/253-ib-tallinna- Kohandatud üldteenus gümnaasiumis (IB õppekava) inglise-kolledzis (EST, ENG; Tallinn) Ingliskeelse hariduse pakkumine AS Audentes Era https://audentes.ee/ib/ (EST, ENG; Kohandatud üldteenus gümnaasiumis (IB õppekava) Tallinn) Ingliskeelse hariduse pakkumine Miina Härma Gümnaasium Avalik http://mhg.tartu.ee/index.php?optio Kohandatud üldteenus gümnaasiumis ja algklassides (IB n=com_content&view=article&id=36 õppekava) 0&Itemid=332 (EST, ENG; Tartu) Ingliskeelse hariduse pakkumine International School of Estonia Era http://ise.edu.ee/ (ENG; Tallinn) Kohandatud üldteenus lasteaiast gümnaasiumini (IBO õppekava) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tallinn European School Era http://tes.innove.ee/en/sample- Kohandatud üldteenus 64 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist lasteaiast gümnaasiumini (EB page/ (ENG, FRA, GER, EST; Tallinn) õppekava) Ingliskeelse hariduse pakkumine Tartu International School Kolmas http://istartu.ee/ (ENG; Tartu) Kohandatud üldteenus lasteaiast põhikooli lõpuni Ingliskeelse lasteaiateenuse International Kindergarten, Tartu Kolmas http://www.kindergarten.ee/ Kohandatud üldteenus pakkumine International Daycare http://daycare.istartu.ee/ (ENG; Tartu) Soomekeelse koolihariduse Tallinna Soome Kool (lasteaed- Kolmas http://www.soomekool.fi/ (FIN; Kohandatud üldteenus pakkumine keskkool) Tallinn) Elamislubade ja elamisõiguse Eesti Vabariigi välisesindused Avalik keeled ja kohad vastavalt Baasteenus taotlemine ning info, ülikoolide ja välisesinduste asukohtadele, osaliselt välisinvestorite toetamine e-teenus Eesti tutvustamine, välisinvestorite Ettevõtluse Arendamise Avalik http://www.eas.ee/kontaktid/valisin Baasteenus ja ettevõtjate toetamine Sihtasutuse välisesindused vesteeringute-keskus/ (EST, ENG, RUS, keeled ja kohad vastavalt välisesinduste asukohtadele, osaliselt e-teenus) Välisinvesteeringute alase info ja Ettevõtluse Arendamise Avalik http://www.investinestonia.com/ Baasteenus nõustamise pakkumine Sihtasutus (ENG, esindused suuremates Eesti linnades ja mitmetes kohtades üle maailma, osaliselt e-teenus) Eesti kui professionaalse töörände Ettevõtluse Arendamise Avalik http://www.workinestonia.com Baasteenus sihtkoha tutvustamine Sihtasutus (ENG, e-teenus) Töövahendus, Eestis elamis- ja EURES Avalik http://eures.ee/ (EST, ENG, RUS; Üleminekuteenus töötingimuste tutvustamine Töötukassa esindused üle Eesti, e- teenus) Eestis elamis-, töötamis- ja EURAXESS Avalik http://euraxess.ee/ (ENG; Tallinn, Baasteenus õppimisvõimaluste tutvustamine Tartu, Tõravere, e-teenus) Eesti õppimisvõimaluste SA Archimedes Avalik http://www.studyinestonia.ee/ Baasteenus tutvustamine (ENG, RUS, FIN; e-teenus) Tugiteenused välisriikide Kõrgkoolide Avalik http://www.ut.ee/en/welcome; Baasteenus, üliõpilastele ja välisõppejõududele välisüliõpilasteenistused ja http://www.ut.ee/en/international- üleminekuteenus, üldteenus (nõustamine, info jagamine, personaliosakonnad, tuutorid student-service-3; 65 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist kohanemine, keelekursused) https://www.emu.ee/en/studies/est onia/; jt (ENG; Tallinn, Tartu) Praktikavahetus ettevõtetele, AIESEC Eesti Kolmas http://www.aiesec.ee (ENG; Tallinn, Üldteenus vabatahtliku töö ja Tartu) meeskonnajuhtimise programmide pakkumine E-residentsus Majandus- ja Avalik https://www.siseministeerium.ee/et Kohandatud üldteenus, Kommunikatsiooniministeerium, /ainulaadne-lahendus-avab- adapter Siseministeerium valismaalastele-eesti-e-teenused; https://apply.e-estonia.com/; https://e-estonia.com/e- residents/about/; https://www.politsei.ee/et/teenused /isikut-toendavad-dokumendid/e- residendi-digi-id/ (ENG, EST; e-teenus) Välismaalaste online-kogukond InterNations Era http://www.internations.org/estonia Üleminekuteenus -expats (ENG; e-teenus) Eesti tutvustamine blogide ja Expat Blog, Estonian World Era http://www.expat- Üleminekuteenus, üldteenus ajakirjade vahendusel blog.com/en/destination/europe/est onia/ http://estonianworld.com/ (ENG; e-teenus) Eesti seadused inglise keeles Eesti riik Avalik https://www.riigiteataja.ee/en/ (EST, Baasteenus ENG; e-teenus) Vastused igapäevaelu Eesti Juristide Liit Avalik https://www.juristaitab.ee/ (EST, Baasteenus õigusküsimustele ja (Justiitsministeeriumi toel) RUS; e-teenus) dokumendivormide näidised Erinevate mittetulundusühingute MTÜ-d Kolmas Üle Eesti Üleminekuteenus korraldatavad kultuuriõhtud HTM-i ja Innove kaudu koolidele HTM ja Innove Avalik Üle Eesti Metateenus 66 Teenus Teenuse osutaja Sektor Kättesaadavus Kategoriseerimine lähtuvalt mudelist pakutav teenus, et arendada võimekust tegeleda koolides uussisserändajate lastega Lisa 2. Kognitiivsete intervjuude kava INTERVIEWEE NUMBER: ___________ INTERVIEWER: _____________ DATE&TIME: ___________ This interview is part of a study that is conducted by the University of Tartu the Applied Social Sciences Centre. The study is funded by the European Social Fund and Estonian Ministry of the Interior. The study is about improving the methodology how services for immigrants are created and developed in Estonia. My names is ……………………………………….., and I work for the University of Tartu. I will conduct this interview with you. Are you ready? BACKGROUND INFORMATION 1.) Do you voluntarily agree to participate in this interview? 2.) Do you agree with recording your answers, which will be anonymous, and managed confidentially? The data will not be presented to the media, and your name and identity will not be connected to this data! 3.) Gender? 4.) Age? 5.) Family status? 6.) Working? 7.) Studying? 8.) Do you have a place to live? 9.) How long have you been here in Estonia by now? Is your family here? 10.) How satisfied are you with your current status? PURPOSE AND NEEDS 11.) What is your purpose for staying in Estonia at the present moment? Has the purpose changed since arriving here? 12.) What were your basic needs during the process of applying for the residence permit? 13.) What were your basic needs after having received the residence permit? EXPECTATIONS 14.) What kind of support did you expect to get from the Estonian government (public sector) in the process of immigration? 15.) What are your expectations to the Estonian government (public sector) at the present moment? EXPERIENCES AND MEMORIES ABOUT SERVICES 16.) Please think back in time and describe your memories in detail: in which order did you go through different activities/services after receiving the residence permit? 17.) Please describe your experiences with different services that you have received here in Estonia since you got the residence permit? 18.) Which services did you find the most useful? Please describe in detail. 19.) Which services you have not received at all or did not receive when you most needed them? 20.) Have you bought any services from companies (language courses, information etc)? 68 CRITERIA FOR GOOD SERVICES 21.) Please name five criteria of quality that you find most important in all services targeted to immigrants in Estonia? 22.) What has helped you the best adapt to Estonians and Estonian environment? FEEDBACK - THINK ALOUD ABOUT THE MODEL 23.) Please give us feedback about your thoughts – think aloud - of the following model of providing and developing services to immigrants in Estonia. Please read each assumption aloud, and say what you think about it: Main assumptions for the model:  All services should be provided based on person’s needs.  The model states that the basic needs should be covered first (such as a place to live, food, family etc), after which other needs should be covered – safety, cultural needs and belongingness (connection to similar others), respectfulness (to be respected the way you are despite of the culture or religion), self-achievement (to have opportunities to build better skills, to have hobbies, an opportunity to get to the top).  All services should be provided only if the person has a specific need for that service (thus, language courses should not be compulsory, because some people can learn the language by themselves etc).  Before the person gets access to any of the services – there should be a governmental unit that assesses the needs of that person at that specific time point. All needs (basic, safety, belongingness etc) should be assessed to get a full picture. The person gives information about his/her needs with a web-based questionnaire (a checklist). Afterwards – this list is updated each time a person develops a new need or his/her goals change. This means that before each service – the service provider must determine if the service is applicable to that person at that time.  Estonia should have a central web-page in different languages, and adapted to different cultures that has information about all services (approved by the government) that are available in the country for immigrants. 69 24.) Please look at the model for providing and developing services in Estonia. Comment on it. Say aloud what you think about this system! Types of services and their interconnections: METASERVICES: which help to improve the quality of other services (e.g. language courses for doctors, experience counselling for social workers) MAINSTREAM SERVICES (for the general population, no special treatment for 4th – immigrants included, e.g. language etc). 5th year SERVICES THAT HELP TO CONNECT DIFFERENT SERVICES, AND HELP TO MOVE PEOPLE 1 - … FROM SPECIFIC SERVICES TO MAINSTREAM SERVICES (for the general population) year Purpose for stay: Purpose for stay: Purpose for stay: Purpose for stay: FAMILY WORK EDUCATION ASYLUM 1st – Specific services. Specific services. Specific services. Specific services. 2nd year BASIC SERVICES (based on the person’s needs): for all immigrants (who have a residence permit) 1st year FIRST ASSESSMENT OF NEEDS (web-based). BASED ON THE RESULTS: SERVICES
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel