NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MARIKA REI
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
385
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei
notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22, kahekümne teisel (22.) veebruaril (02.)
kahe tuhande kaheksateistkümnendal (2018.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad
on
EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi,
registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja
alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik,
Tele2 Eesti Aktsiaselts, registrikood 10069046, asukoht Jõe tn 2a, Tallinn 10151, e-posti
aadress
[email protected], edaspidi Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel
Margus Hergauk, isikukood 36008270213, e-posti aadress:
[email protected],
kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, edaspidi ühiselt Pooled.
Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Omaniku ja Kasutaja
õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused.
Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS
1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
number 930431 kantud kinnistu nimetusega PÕLLURI, koos selle oluliste osade ja
päraldistega, mille jagudesse on tehtud järgmised kanded:
1.1.1. I jagu kinnistu koosseis: katastriüksus katastritunnusega 27301:001:1010,
sihtotstarbega elamumaa 100%, asukohaga Lääne-Viru maakond, Kadrina vald,
Mõndavere küla, Põlluri.
1.1.2. II jagu omanik: Eesti Vabariik;
1.1.3. III jagu koormatised ja kitsendused on kantud järgmised kanded:
1.1.3.1.(kanne nr 1) Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud
ostueesõigusega Eesti Vabariik kasuks. 9.02.2007 avalduse alusel sisse kantud
7.05.2007.Kohtunikuabi Ülle Juhanson;
1.1.3.2. (kanne nr 2) Reaalservituut kinnistu nr 13809302 igakordse omaniku kasuks.
Tähtajatu reaalservituut vastavalt 23.07.2015 sõlmitud lepingu punktile 7 ja 8 ja
lepingule lisatud plaanile. 23.07.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
3.08.2015. Kohtunikuabi Helle Eduvald;
1.1.3.3.(Kanne nr 4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik
kasutusõigus vastavalt 08.06.2017 lepingu punktidele kolm kaks (3.2.), kolm kolm
(3.3.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 8.06.2017
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.06.2017. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.
1.1.4. IV jagu hüpoteegid: kanded puuduvad.
1.2. Punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omavas
elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise
päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud.
2. POOLTE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega ja
Kaitseministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 84 ning nimetatud otsus on jõus ja
muutmata.
2.1.2. Käesoleva leping sõlmitakse Kaitseministri määruse “Riigikaitselise ehitise töövõime
kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet
mõjutavate ehitiste kohta” § 3 ja § 9 ning ehitusseadustiku § 120 ning § 121
arvestades.
2.1.3. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV69375.
2.1.4. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning
kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu eset puudutavaid avaldusi.
2.1.5. Lepingu ese on Omaniku omandis, Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
2.1.6. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestatud.
2.1.7. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,
looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, va elektripaigaldise kaitsevöönd;
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (riigikaitseline ehitis ((Kaitseväe
keskpolügoon)); kaitseala piiranguvöönd, kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd
(Kaitseala ((Ohepalu looduskaitseala)); III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Crex crex (rukkirääk)).
2.1.8. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning
Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust.
2.1.9. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või –
määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille
pooleks on ta või mis on talle siduv.
2.2. Kasutaja on kasutusõiguse ala põhjalikult üle vaadanud ning on teadlik Lepingu eseme
koosseisus oleva kinnistu suurusest ja piiridest ning kasutusõiguse ala suurusest ja
piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole
2
muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused
ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või
takistaks käesoleva tehingu tegemist.
2.4. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.4.1. Kasutaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, sh pankrotimenetlust, Lepingu
eseme koormamine Kasutaja kasuks on otsustatud kooskõlas äriseadustikuga ja
ettevõtte põhikirjaga ning nimetatud otsus on jõus ja muutmata.
2.4.2. tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud
ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning
talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Kasutaja kasuks avalikes huvides
(asjaõigusseaduse § 1581 järgne) tähtajatu isiklik kasutusõigus Lepingu esemeks
olevale kinnistule maapinnaga püsivalt ühendatud sideseadmete konteineri ja
masti ning mastiga püsivalt ühendatud antennide ning sideseadmete (edaspidi
nimetatud Tehnorajatis), kaitsevööndiga 1 m Tehnorajatisest mõlemale poole
(koormatava maa pindala on 8,75 m2), ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks,
likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks Tehnorajatise talitluse tagamise
eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Tehnorajatise Majandamine).
3.2. Kasutajal on õigus kasutada Lepingu eset 1 käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on
käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (Lisa 2) tähistatud punasega
viirutatud alana (edaspidi nimetatud Tehnorajatise Kaitsevöönd). Tehnorajatise
Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §-s 76.
3.3. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel seatav kasutusõigus
saab esimese vaba järjekoha.
3.4. Pooled lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus on
tasuline. Kasutusõiguse tasu on 1000 (üks tuhat) eurot aastas, mis tuleb Kasutajal
maksta üks kord aastas iga aasta 25. jaanuariks ettemaksuna järgmise aasta eest Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse esitatud arve alusel. Tasu maksmise kohustus algab
asjaõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ning lõpeb vastava kande kustutamisega.
Tasu suuruse muutmist võib kinnistu omanik nõuda riigivaraseadusest lähtuva
kasutustasu hindamise aluste või maa maksustamishinna muutudes kolme aasta
möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu
muutmist.
4. POOLTE KOKKULEPPED
4.1. Tehnorajatise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab Tehnorajatise sihipärast kasutamist;
4.1.2. järgima kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;
4.1.3. võimaldama juurdepääsu Tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja
rekonstrueerimiseks;
4.1.4. teavitama Kasutajat lepingu esemele teiste reaalservituutide ja isiklike servituutide
3
seadmisest ja lepingu eseme võõrandamisest;
4.1.5. lepingu eseme koormamisel teiste reaalservituutide ja isiklike servituutidega teavitama
isikuid, kelle kasuks lepingu ese koormatakse käesolevas lepingus nimetatud isikliku
kasutusõiguse seadmise tingimustest.
4.2. Tehnorajatise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:
4.2.1. teavitama Omanikku ja samuti isikuid, kelle kasuks on seatud lepingu esemel
tehnorajatise omamist võimaldav asjaõigus, plaaniliste hooldus- ja remonttööde
tegemise soovist ette vähemalt kolmkümmend (30) kalendripäeva enne tööde
alustamist;
4.2.2. hoidma Tehnorajatise alaliselt heas seisukorras. Parandustööd ja uuendused on
Kasutaja kohustatud tegema lepingu eseme Omanikuga kokkulepitud tähtajaks. Kui
Kasutaja ei lõpeta töid tähtajaks, on Omanikul õigus lasta tööd teha Kasutaja kulul;
4.2.3. omal kulul taastama iga liiki hooldus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde lõpetamisel
tööde alustamisele eelnenud olukorra, mis vastab kehtestatud kaevetööde- ja heakorra
eeskirjadele;
4.2.4. Tehnorajatiste rajamisel ja remontimisel kasutama vallavalitsuse teehoiuspetsialisti
nõudel teed läbivas osas kinnist meetodit;
4.2.5. teostama kuni viie (5) aasta vanuse asfaltkatte taastamise risti- ja diagonaalsuunas
teostatud kaevetööde järgselt selliselt, et paigaldatav asfaltpaik oleks taastatava tee
laiune, paigaldatud risti taastatava teega ning ulatuks kaeviku välimistest servadest
kummalegi poole kuni viie (5) meetrit, vastavalt vallavalitsuse teehoiuspetsialisti poolt
igakordselt antavale kooskõlastusele;
4.2.6. viivitamatult likvideerima Tehnorajatise avarii ja rakendama abinõusid lepingu eseme
Omanikule kahju tekitamise vältimiseks. Avariiremondi vajadusel võib Kasutaja
viivitamatult, ilma kooskõlastust taotlemata alustada vajalike töödega, kui ta teatab
sellest esimesel võimalusel lepingu eseme Omanikule. Avariiks loetakse Tehnorajatise
ootamatut või juhuslikku purunemist, Tehnorajatise seiskumist või muud riket, mille
tulemusena võib tekkida märkimisväärne materiaalne kahju;
4.2.7. teavitama lepingu eseme Omanikku isikliku kasutusõiguse üleminekust või isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üleandmisest kolmandale
isikule kirjalikult kolme (3) tööpäeva jooksul alates isikliku kasutusõiguse
üleminekust või kohustuste teostamise üleandmisest arvates;
4.2.8. isikliku kasutusõiguse lõppemisel lepingu eseme Omaniku nõudel Kasutajale kuuluva,
lepingu punktis 3.1. kirjeldatud Tehnorajatise ära vedama. Kui õigustatud isik ei ole
tähtajaks rajatist ära vedanud, korraldab lepingu eseme Omanik rajatise kõrvaldamise
ja lammutamise ning maa-ala heakorrastamise Kasutaja kulul.
4.3. Pooled on kokku leppinud, et juhul kui Omanik Lepingu esemeks olevat kinnistut jagab
jääb isiklik kasutusõigus koormama vaid neid kinnistuid/katastriüksusi, kus asub
käesoleva lepingu lisaks (lisa nr 2) oleval plaanil näidatud Tehnorajatis koos
kaitsevööndiga ning isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele,
kuhu Tehnorajatis oma kaitsevöönditega ei ulatu.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud
kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne
(30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava
4
notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel
tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema
kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks Kinnistusregistrist.
5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või
Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu
jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev
Tehnorajatis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku
kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 930431
kolmandasse (3.) jakku, esimesele vabale järjekohale, tähtajatu tasuline isiklik
kasutusõigus antennide, sideseadmete ja sideseadmete konteinerite omamiseks,
ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana,
Tele2 Eesti Aktsiaselts (registrikood 10069046), kasuks vastavalt lepingu punktile
kolm (3) ja punktile neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile (LISA2).
7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS
NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE
7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed
dokumendid).
7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme
(3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast.
7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi
ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too
kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja.
8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele
kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju
notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel
või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu
kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
5
solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari
tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena,
notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik
milliselt lepinguosaliselt.
8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu
tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notariaalakti tõestajale
kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud
dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seadus § 10
lg 3, 22 ja 23 p 2).
Käibemaks 20% 7,66 eurot.
Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 45,96 eurot.
Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad
käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23
eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine
ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga
A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35).
Riigilõiv servituudi kinnistusraamatusse kandmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130
eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Käesolevas dokumendis on üheksa (9) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri
_______________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notar (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend
6
Notariaalakti lisa nr 1
1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
1.1. Leping jõustub selle notariaalsest tõestamisest, mille tulemusena tekib pooltel kohustus
lepingut täita ja õigus nõuda selle täitmist vastavalt seadusele ja lepingutingimustele.
Käesoleva lepingu täitmisel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendatakse Eesti
Vabariigi õigusaktide alusel eelkõige osapoolte läbirääkimiste teel. Konsensuse
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
1.2. Lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest
asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku
täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustust või on
väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning
rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju.
1.3. Karistusseadustiku § 281 kohaselt notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse
rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.
1.4. Omanik kohustub kuni servituudi kinnistamiseni mitte sõlmima tehinguid Lepingu
esemete koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega, millised välistavad või
takistada servituudi seadmise kokkulepitud kinnistusraamatu järjekohale.
1.5. Isiklik kasutusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega.
1.6. Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise
kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Servituut tekib kinnistule
kinnistusraamatu kandega, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega ning kehtib kinnistu
igakordse omaniku suhtes.
1.7. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik Lepingu eseme servituudiga koormamisega
seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas
notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste
kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses
sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi
nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
1.8. Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi,
kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei
teata, et ta leppetrahvi nõuab.
1.9. Kui käesolev leping peaks sisaldama ebamõistlikke ja ühte lepingupoolt kahjustavaid
tüüptingimusi, on need vastavalt võlaõigusseadusele tühised.
1.10. Krundi ehitusõigus (krundi sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil jne) määratakse
detailplaneeringuga ning kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste
projekteerimisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.
1.11. Asjaõigusseaduse § 337 lg 2 sätestab, et kui pärast hüpoteegi seadmist on samale
kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta,
eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud
servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi
teostamist.
2 x allkiri
7
1.12. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 1 kohaselt jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi
korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja
samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused.
1.13. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 2 kohaselt kui kinnisasi müüakse mitme erineval
järjekohal oleva nõude täitmiseks, lähtutakse õiguste püsimajäämisel eespool olevast
nõudest.
1.14. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 3 kohaselt lõpevad nõudest järjekohas tagapool
olevad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka
kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude
rahuldamiseks sissenõue pöörati.
1.15. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõpe enampakkumisel servituudist
tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise
õiguse alusel. Õigused kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel. Kustutamiseks ei ole
vaja kinnistusraamatuseaduse §-s 341 sätestatud puudutatud isiku nõusolekut.
1.16. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest
seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
2 x allkiri
8