Töö nr: 24005107| 25.11.2024
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee
põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Kanama liiklussõlme
ümberehitus
Keskkonnamõjude eelhinnang
Tallinn–Tartu 2024
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 11
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 11
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 13
4.3. Võõrliigid.................................................................................................................................. 15
4.4. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 15
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 17
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 18
4.7. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 22
4.8. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 22
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 23
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Kanama liiklussõlme ümberehitamist
käsitlevale põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Saku vallas (joonis
1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt „Kanama viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimise
keskkonnamõju hindamise eelhindamine“ (detsember 2021; töö nr 21KK92) käigus.
Riigitee 11 km 29,963 Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamisega seotud keskkonnamõjusid ja KMH
algatamise vajalikkust on hinnatud juba varasemalt Hendrikson & Ko poolt koostatud KMH
eelhinnangu aruandes „Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti“ (24.04.2023,
töö nr 21004220). Liiklussõlme ümberehitamist on osaliselt juba alustatud - Transpordiameti
01.11.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/8191 on jäetud Kanama viadukti (nr 56) ümberehitamise osas
KMH algatamata ning antud välja ehitusluba (käesolevas eelhinnangus on läbivalt käsitletud (k.a
joonistel) kui rekonstrueeritavat viadukti). Käesolev KMH eelhinnang käsitleb täiendavalt Kanama
liiklussõlme ümberehitamise teedeehituslikku osa (mille osas KMH algatamata jätmise otsust
eelnevalt veel tehtud pole).
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga november 2024.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
1 Transpordiameti 01.11.2024 korraldus nr 1.1-3/24/819
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)2. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“3 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 5
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,
kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Tegemist on „infrastruktuuri ehitamise või
kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase
tegevusega (kuna projektiga nähakse ette tee laiendamist uue sõiduraja lisandumise näol). Lisaks on
tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse alal asuvad
looduskaitsealused objektid (III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju
vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.
Lisaks, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust
selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või
keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa
andmiseks piisavalt teavet.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 6
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.4
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue ja Saku vallas asuva olemasoleva Kanama liiklussõlmes
ristuvate põhimaanteede 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja 11 Tallinna ringtee liiklusohutuse taseme tõstmine.
OÜ Reaalprojekt töö nr P24015-1 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine
ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Kanama liiklussõlm“ lahendatakse riigitee 4 Tallinn - Pärnu
- Ikla km 17,7 - 19,0 Kanama liiklussõlme (edaspidi Kanama LS) ümberehitamine, mis sisaldab riigitee
4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti
pealesõitude ja rampide osalist ümberehitamist, Kanama bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK
tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamist.
Olemasolev liiklussõlm on ehitatud aastatel 1980 – 1982. Kanama liiklussõlm on välja ehitatud
vastavalt täisristikheina tüüpi eritasapinnalise sõlme tüübile. Klassikalise ristikhein tüüpi liiklussõlme
juures on probleemiks väga lühikesed põimumisalad kiirendus- ja aeglustusradade vahel.
Olemasolevas olukorras on Tallinn-Pärnu suunas põimumisala pikkuseks ca 200m. See ei vasta
kaasaegsetele normidele ega taga ohutu liiklemise põhimõtteid.
Seepärast on eelprojektiga nähtud ette likvideerida ohtlik olukord ning täiendada liiklussõlme
lahendust sedasi, et manöövrid Tallinn-Pärnu suunas viiakse põhimaanteega paralleelsetele
kogujateedele, kus on rakendatud kiiruspiirangut 70 km/h. Täiendavalt on võrreldes varasema
lahendusega viidud rampide peale- ja mahasõidud teineteisest võimalikult kaugele, et pikendada
kriitilisi põimumisalasid.
Tallinna ringtee suunas on olemasolevas olukorras samuti probleemiks lühikesed põimumisalad.
Kuid siin on juba tulenvalt Tallinna ringtee geomeetriast langetatud kiiruspiirangut 70 km/h.
Probleemiks jääb siiski lühike kiirendus- ja aeglustusraja pikkus. Käesoleva projektiga ühendatakse
Tallinna ringtee suunalised kiirendus- ja aeglusrajad omavahel nii, et moodustuks aeglustusradade
vahele ühendatud kolmas sõidurada. Selle eesmärgi saavutamiseks rajatakse kaks kolmerealist
viadukti.
Plaanilahendus
Põhimaantee T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla
Tänases olukorras on Kanama viadukti all 3+3 tee ristlõige, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h ja
olemasolevate põimumisradade pikkused ei vasta normile.
Projekteeritud olukorras on aga viadukti all 2+2+2+2 ristlõige, kus põhimaantee paikneb sõidutee
keskel ning kus on projektkiirus 120 km/h. Paralleelselt põhimaanteega on kavandatud kogujateed,
kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h.
Selleks, et keerata Tallinn-Pärnu maanteelt Tallinna ringtee suunas, tuleb esmalt aeglustusraja
kaudu liikuda paralleelsetele kogujateedele ja sealt edasi sooritada soovitud manööver.
Vastupidises suunas tuleb liituda 70 km/h liikuvatel liikumisvoogudel kogujateel ning seejärel
kiirendada ja liituda põhimaantee liiklusvooluga.
Selleks et Kanama viadukti alla luua vaba ruumi, on kitsendatud põhitee niitide vahelist eraldusriba
olemasolevalt 10-14 meetrilt minimaalselt 2,4 meetrini. Teede kokku viimine on lahendatud
vastavalt Transpordiameti soovile 1:100-le või laugemalt (normide kohane 1:50-le). Projekteeritud
lahenduse korral on sõiduradade kitsendamiseks kasutatud plaaniraadiuseid 5000m. Põhimaantee
kiirendusrada 112 ja 101 on omavahel kokku viidud 1:50-le.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 8
Põhimaantee aeglustusrada teljelt 102 – 131-le on lahendatud erilahendusena nii, et põhimaanteelt
mahapöörajal tuleks läbida aeglustuskurv, mis tagaks sõidukite kiiruse vähendamist enne teljel 131
paiknevat bussipeatust.
Põhimaantee T11 – Tallinna ringtee
Tallinna ringtee suunas säilib tee telg vastavalt varem projekteeritud Kanama – Valingu projektile.
Peamiseks täienduseks antud suunas on uus 3+3 ristlõikega viadukt, mis asendab tänase 2+2
ristlõikega viadukti. Täiendavalt on projekteeritud uued rambid Keila-Tallinn ja Jüri – Pärnu suunas.
Tallinna ringteele peale ja maha suunduvate rampide vaheline kaugus on viidud üksteisest
maksimaalsele võimalikule kaugusele.
Selle tulemusel tekib põhimaanteele T11 rampide vahele kaks põimumisala.
Suunal Keila – Paldiski on põimumisala pikkuseks 350m ja suunal Paldiski – Keila on põimumisala
pikkuseks ca 380m. Vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele on esimese ja teise klassi
maantee erandlik põimumisala 350 kuni 550m. Tasemel rahuldav põimumisala pikkus on vastavalt
550 kuni 770 meetrit. Seda pole võimalik antud situatsioonis tagada.
Vertikaalplaneering
Põhimaantee 4 osas lähtutakse käesoleva projektiga olemasoleva maantee profiilist. Põhimaantee
4 mõlema sõidusuuna pikiprofiili kalded on vahemikus 0,0-0,62. Paremale niidile on projekteeritud
kumerad vertikaalkõverad raadiustega 12 000m ja 15 000m, mis vastavad projekteerimisnormide
tabelis 15 väljatoodud soovitatavale minimaalsele kumera püstkõvera raadiusele 12 000m kiirusel
120km/h.
Põhimaantee 11 pikiprofiili kalded lähtuvad varem projekteeritud Kanama-Valingu lõigust ja on
vahemikus 0,02-3,68%. Maanteele on projekteeritud kumer vertikaalkõver raadiusega 10 000m ja
nõgusad vertikaalkõverad raadiustega 3 500m ja 8 000m. Sõidukiirus põhimaanteel 11 on Kanama -
Valingu projektis piiratud 70 km/h.
Mullatööd ja veeviimarid
Mullatööd
Mullatöödena on projektis ette nähtud olemasoleva muldkeha väljakaevamine projekteeritud
katendikonstruktsiooni mahutamiseks, kasvupinnase eemaldamine laiendustelt, uue muldkeha
rajamine laiendustele, uute kraavide kaevamine ja olemasolevate kraavide puhastamine.
Ehitustööde käigus likvideeritakse olemasolevad silmusrambid (teed number 3526 ja 3528).
Maapind planeeritakse tasaseks võrreldes ümbritseva maapinnaga.
Veeviimarid
Kraavid
Sajuveed on asfaltkatetelt ära juhitud piki- ja põikkalletega. Viadukti pealesõitude kõrgete mullete
puhul pole kraavid vajalikud ning sademevesi imbub teega külgneval alal pinnasesse. Madalate
mullete ja süvendisse projekteeritud teede äärde on projekteeritud pikikraavid, teedega ristumistel
on projekteeritud truubid.
Projektiga seotud olemasolevad kraavid ja truubid on ette nähtud puhastada või ümber ehitada.
Uued kraavid tuleb kaevata vastavalt projektis antud pikiprofiilile ja/või kõrgusarvudele.
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v. vajadusel
teostama tööd käsitsi (nt. tehnovõrkude piirkonnas, puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 9
jmt). Kraavide kaevamisel liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks
kindlustada.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobivat pinnast, mida võib kasutada
juhul, kui on tehtud vajalikud laboratoorsed katsed ja saadud järelevalvelt kinnitus pinnaste
kasutamiseks. Kui pinnas ei vasta nõuetele, võib juhul, kui Tellija on nõus, teemaa-ala on piisavalt
lai, reljeefilt sobiv ning ei takista muid ehitustöid, kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult
planeerida kõrval asetsevale tee maa-alale. Kui sellist nõusolekut ei saada, on planeerimine keelatud
ning pinnas tuleb ära vedada.
Truubid
Projektiga on ette nähtud 9 uut truupi. Mnt 4 km 19,04 asendatakse olemasolevad
raudbetoontruubid D1000 uute teras- või plasttruupidega D1200 mõlema sõidusuuna all. Tallinn –
Keila rambi (tee 3533) km 0,12 vahetatakse olemasolev raudbetoontruup D1000 välja uue teras- või
plasttruubi D1000 vastu. Ülejäänud projektsed truubid rampide ja kogujateede all on D500
plasttruubid. Paigaldatavate plasttruupide rõngasjäikusklass peab olema SN8. Kasutatavad truubid
peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena.
Truupide läbimõõdud valida vastavalt projektlahendusele. Truupide paigaldamisel tuleb tagada
projektkõrgused ja pikikalded. Truupide paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest
tingimustest ja juhendist. Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad
(vajadusel täiendavalt ka suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd
kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia eraldi kajastamist mahtudes. Truupide
ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,
truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha
veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Drenaaž
Kanama liiklussõlme eraldusriba all paikneb olemasolev drenaažisüsteem. Projektiga on ette nähtud
uue drenaažisüsteemi rajamine kohtadesse, kus kraavidega sademevee ärajuhtimine ei ole võimalik.
Sademeveesüsteemi osana on ette nähtud kahe tiigi rajamine. Tiik 1 puhul on tegemist olemasoleva
tiigi olulise laiendamisega ning tiik 2 on uus tiik. Tiikidest ja kraavidest vee edasijuhtimiseks on
rajatud isevoolne sademevee kanalisatsioonisüsteem.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka
ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja
rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 10
Joonis 3 Kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 11
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (Kanama liiklussõlme
ümberehitamine, mis sisaldab riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee 11 Tallinna
ringtee km 29,963 Kanama viadukti pealesõitude ja rampide osalist ümberehitamist, Kanama
bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamist) võimalikku
keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse ja taristu kogumõju.
Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on
keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju
projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Projektiala asub Harju maakonnas ning Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud
riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/785. Maakonnaplaneering arvestas ka järgmise
eraldi protsessina varem kehtestatud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringuga –
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0–
44,0“6.
Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ ning „Tehnilised võrgustikud“ kaartide alusel jääb
kavandatava tegevuse ala planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetava riigitee
koridori piiresse (vt joonis 4.1.1).
Maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas
seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste
kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse
tagamiseks. Muuhulgas üldised tingimused maanteevõrgu arendamisel:
▪ Tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee
klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu
majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust.
▪ Põhimaanteede ristumised teiste teede ja raudteega tuleb lahendada liiklusohutusest tulenevalt
eelistatult eritasandiliselt, vajaduse määramisel tuleb eelnevalt arvesse võtta nii teede
liiklussagedust kui ka projekteerimisnorme.
▪ Põhimaanteedel välditakse täiendavate peale- ja mahasõitude kavandamist, et tagada sujuv
liiklusvoog.
5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
6 Kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 12
▪ Maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine – näiteks
Tallinna-Paldiski mnt (2+2 või 2+1 sõidurada), Tallinna ringtee, Viljandi mnt laiendamine,
Rannamõisa tee laiendamine kuni Tabasaluni.
▪ Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks tuleb parandada viaduktide ja sildade
seisukorda.
Projektiala asub peamiselt Saue vallas ning valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu
28.06.2021 aasta otsusega nr 40. Üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardi alusel jääb kavandatav
tegevus planeeritava või rekonstrueeritava, sh oluliselt muudetav riigitee koridori alal (vt joonis
4.1.2). (Üldplaneeringu joonisel märgitud „planeeritav tee“ (kaks rampi) on käesolevaks hetkeks
realiseeritud.)
Olemasoleva jalgteetunneli ja bussipeatuse ühendustee ümberehitamine ulatuvad ka Saku valda.
Saku valla üldplaneeringuga7 on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele (nt teedel
tuleb tagada ohutu liiklemine; pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele – (jalakäijad,
jalgratturid, erivajadusega liiklejad jms); tagada võimalusel jalakäijate ja kergliiklejate sujuv ja
otsesuunaline liikumine), millega kavandatav tegevus on kooskõlas.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas nii Harju maakonnaplaneeringus kui ka
Saku ja Saue valla üldplaneeringutes määratletud eesmärkide ja suunistega.
Maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardi, Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonise“
ning Saku valla üldplaneeringu „Üldplaneeringu veebikaart“ kaartide alusel ei jää kavandatav
tegevus rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku aladele.
Kuna tegevus toimub transpordimaal, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala maakasutusele.
Joonis 4.1.1 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamine“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht
on tähistatud punaste ringiga.
7 Saku valla ÜP seletuskiri
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 13
Joonis 4.1.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud
punaste ringiga.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel jäävad kavandatava tegevuse alale
III kaitsekategooria taimeliikide halli käpa (Orchis militaris; KLO9350371) ja suure käopõlle (Listera
ovata; KLO9350325) leiukohad. Koostatava projektlahenduse kohaselt ulatub osaliselt taimede
leiukohale sademevee kogumise tiik, uue viadukti ja rambi mulded ning rajatava tiigi väljakaevatava
pinnase ladustusala.
Käesoleva projekti raames andnud Keskkonnaamet oma 06.09.2024 kirjaga nr 6-2/24/17575-2 III
kaitsekategooria taimeliikide leiukoha kohta järgmise seisukoha: „Keskkonnaamet märgib, et alal
paiknevad III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja suur
käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Mõlemad liigid on viimase ohustatuse hinnangu
järgi soodsas seisundis. Skeemil on näidatud, et masinliikumisalad ehitusel ja sademevee kogumise
tiigi rajamisel jääb suurem osa kaitsealuste taimede kasvukohast alles. Tähtis on, et antud
puutumata alale midagi ei kavandataks ega ladustataks, siis enamus kaitsealuste liikide kasvuala
jääb alles ja seega säilib eeldatavalt nende populatsioon asukohas“.
Ülal toodud meetmeid järgides ei ole põhjust eeldada III kaitsekategooria taimeliikidele olulist
ebasoodsat mõju.
EELIS andmetel jäävad kavandatavast tegevusest ca 260 m kaugusele metsaseadusega kaitstavad
vääriselupaigad VEP nr.154109 ja VEP nr.154110. Lisaks jääb EELIS andmetel kavandatavast
tegevusest ca 300 m kaugusele Natura elupaik 6280* (lood ehk alvarid). Antud elupaik Natura 2000
võrgustikku ei kuulu. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 14
mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole põhjust eeldada vääriselupaikadele ja
Natura elupaigale olulist ebasoodsat mõju.
Saue tammik (KLO1200455) jääb andmebaasi EELIS andmetel projektiga kavandatavast tegevusest
ca 630 m kaugusele ehk projekti mõjualast välja. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vääna
loodusala (RAH0000530) jääb ca 10,5 km kaugusele ning ei asu samuti projekti mõjualas.
Kokkuvõttes, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus –
olemasoleva viadukti ja pealesõitude rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist
projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist
kaitstavatele loodusobjektidele ega elusloodusele.
Käesoleva projektiga nähakse ette Kanama liiklussõlme tarastamist ning loomastiku suunamist
rajatavatele ulukite läbipääsudele vastavalt T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 15,0-28,5 Topi-
Ääsmäe lõigu ulukiuuringule (Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr 21004220)8. Selle tulemusena väheneb
oht loomade teele sattumiseks ja hukkumiseks. Ulukite läbipääsud rajatakse Vääna jõele km 15,9,
km 17,0 ja km 20,7−21,5, kõik need asukohad jäävad käesoleva projekti (ja käesoleva eelhinnangu)
ulatusest välja.
Kanama sõlme tarastamise tõttu on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS
§ 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100
hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on 268 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla
100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste liikide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
8
Käesoleva projektiala jääb T4 Tallinn – Pärnu – Ikla maanteel km 17,7-19, 0 vahemikku ning rajatavad uued ulukite läbipääsud ei kuulu antud Kanama
liiklussõlme rekonstrueerimisel tehtavate tööde loetellu.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 15
4.3. Võõrliigid
Kavandatav tegevus jääb andmebaasi EELIS andmetel Sosnovski karuputke koloonia alale
(vt joonis 4.4). Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib toota kuni 100 000
seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist (järelvalmivad) ja seemned
püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu on väga oluline karuputke taimi mitt e
lihtsalt maha niita, vaid tagada karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel ka selle teadlik
ümberpaigutamine.
Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud
Transpordiametile soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta. Kirjas on välja toodud
muuhulgas järgmist:
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid
kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse
pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi
seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii
Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.
Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde
kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta
(nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).
Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga
eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini
ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta . Nii
saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse kohtadesse.
Lähtuvalt eeltoodust tuleks enne tööde algust tuleb võtta Keskkonnaametiga ühendust ning leppida
kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
4.4. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri9 andmete alusel asub kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis,
arheoloogiamälestis Kultusekivi (registri kood 18954), põhimaanteest ca 45 m kaugusel. Antud
mälestistele on moodustatud ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb osaliselt projektialale (vt
joonis 4.4).
Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga
kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise
(MuKS §58 lg 1).
Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma
leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Kirjeldatud tingimuste järgimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist
kultuurimälestistele.
Kavandatava tegevuse lähedusse jääb üks pärandkultuuri objekti – Saue vallamaja (reg nr
718:VAL:001). Nimetatud pärandkultuuri objekt jääb kavandatavast tegevusest ca 370 m kaugusele.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada pärandkultuuri
objektile olulist ebasoodsat mõju.
9 https://register.muinas.ee/
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 16
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuurimälestise ning võõrliikide suhtes. Aluskaart: Maa-
amet 2024
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 17
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim
puurkaev PRK0052172 jääb ca 40 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus hooldusala,
kuhu kavandatav tegevus ei ulatu (vt joonis 4.5).
Kavandatav tegevus ristub Rõõmu kraaviga (VEE1094517), mis ei ole avalik ega avalikult
kasutatav veekogu. Veekogule ei ole kehtestatud veekaitselisi piiranguvööndeid. Kraavil ei ole
looduskaitselist väärtust ning kraav on kasutusel sademevee eesvooluna.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid
(peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot
ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett
põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas10.
Kuna liiklussagedus11 käesoleva projekti alal on võrreldav eelnevas lõigus nimetatud suurustega,
tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele.
Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee
puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse
suublasse või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada
märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt
seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult
aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada
veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle
maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline
akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest
saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt
veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks
kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja
muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,
vältides sademevee reostumist.
Käesolevas projektis juhitakse sademeveed projektiga kavandatavatelt teedelt ära põik- ja
pikikalletega haljasalale ning rajatavatesse kraavidesse, kust vesi valgub Kanama rampide vahele
kavandatud kogumistiikidesse. Kuna projektis on ülal kirjeldatud soovitustega arvestatud, pole
põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Maaparandussüsteemide registri12 andmetel asub kavandatavast tegevusest ca 150 m kaugusel
maaparandussüsteemi reguleeriv võrk Aiandi (maaparandussüsteemi/ehitise kood
4109450010690/002). Kavandatav tegevus maaparandussüsteemile ei ulatu, mistõttu pole
kavandatava tegevusega eeldada olulist ebasoodsat mõju maaparandussüsteemide toimimisele.
Projekti elluviimisel tuleb ka tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi
võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et
10 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
11 Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringule prognoositakse projektialal olevale põhimaanteele (T4 Tallinn – Pärnu – Ikla)
2045. aasta liiklussageduseks 23 700 sõidukit ööpäevas ja kogu projektiala liikluse hulga prognoos sõlmes on 47 193 autot ööpäevas.
12 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 18
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad
ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul
kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal
olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine
pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust
eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse (Kanama liiklussõlme rekonstrueerimine) vahetus läheduses paikneb
mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning piirkonnas on juba ka varasemalt rakendatud
müratõkkemeetmeid (rajatud müratõkkeseinu) teele lähimate eluhoonete kaitseks.
Vastavalt Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud liiklusuuringu13 aruandele oli 2021. aastal
Kanama liiklussõlme piirkonnas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt liikluskoormus 18 672 sõidukit ööpäevas
ning 2045. aastaks prognoositakse liiklussageduseks 23 700 sõidukit ööpäevas.
13 Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamise liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, Töö nr T171-2022
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 19
Kavandatava tegevusega ei nihku olemasolev 2+2 sõiduradadega peatee müratundlikele objektidele
lähemale, kuid projektiga muudetakse vähesel määral Kanama viadukti peale- ja mahasõitude
asukohti.
Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0–28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide raames koostati
mürauuring14, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka
perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile, sh arvestati ka Tallinna ringtee
liiklusmüraga ning peale- ja mahasõitudega). Eelprojektis kavandatud müratõkkeseinad ja asukohad
on toodud joonisel 4.6.1. Põhiprojekti koostamisel on täpsustatud müratõkkeseinte asukohti ning
vajadust ning asukohtades A ja B müratõkkeseinte väljaehitamise vajadust hetkel pole:
müratõkkesein A - Tule tn 43 asuvate elamu ja kuuri on lammutatud ning tulevase teenindus-
ärihoone püstitamiseks müratõkkeseina ei rajata. Müratõkkesein B - mürauuringu seletuskirja
kohaselt on hetkel elamumaa sihtotstarbega Veere kinnistu määratud Saue valla üldplaneeringu
kohaselt perspektiivseks ärimaaks. Müratõkkemeetmed on vajalikud ainult 2045. a liikluskoormuste
realiseerumise korral.
Asukohas C laieneb sõidutee kiirendusraja pikendamise tulemusel olemasoleva müraseina
asukohta. Olemasolev mürasein on rajatud vastavalt „Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,5-17,7
Varju müratõkkeseina“ tööprojektile (Via Infra OÜ, Töö nr C210091). Käesoleva projektiga on
ettenähtud olevat müratõkkeseina nihutada ca 2,3m olemasolevast asukohast kinnistu piiri suunas.
Müratõkkeseina pikkuseks on 130 m. Müratõkkeseinte kõrguseks sõidutee asfaltkatte servast on
5,5m. Plaaniliselt on Varju kinnistu müratõkkesein paigutatud katendi servast minimaalselt 2,5m
kaugusele. Mürasein on paigaldatud betoonist jaotusvundamentidele. Postid on teraspostid.
Müratõkke seinaelementideks on metallpaneelid, mis toetuvad seina betoonsoklile.
Müratõkkeseinte konstruktsioonide eluiga on 50 aastat, akustiliste elementide eluiga on 15 aastat.
Joonis 4.6.1 Müratõkkeseinte asukoht: Alus: Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula
kogujatee põhiprojekt. Kanama liiklussõlm. Teedeosa seletuskiri, Reaalprojekt OÜ, töö nr P24015
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
14 Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine. Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 20
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist.
Projekteerimise ajal kehtis juhis „Riigimaanteede valgustamise juhis“15, milles on sätestatud ühtsed
nõuded riigimaanteede valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja
vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud raha kasutamine
maantee valgustuseks ning sätestatud maanteetee valgustuse ekspluatatsiooniaegsed ühtsed
nõuded.
Vastavalt juhisele on teevalgustuse eesmärk erinev sõltuvalt teest, kasutajast ja valgustatavast alast.
Eesmärk on sõidukijuhile luua selge kujutelm sõiduteest ja teistest liiklejatest, ümbrusest öösel ning
halva nähtavusega alal sh altläbisõidus või tunnelis. Lisaks sõidukitele võivad riigimaanteel liigelda
jalakäijad, kelle sõidukijuhile märgatavaks tegemine on teevalgustuse ülesanne. Kõige tähtsam
teevalgustuse eesmärk on näidata juhile, et eespool valgustatud alal on midagi, mis võib nõuda tema
teravdatud tähelepanu. Kui maantee läbib asustatud ala, siis on valgustusel sõidukite liiklust,
jalakäijaid, kohalikku turvalisust, mugavust jne täitev ülesanne.
Nimetatud juhis (selle ptk 9.6. „Keskkonnanõuetega arvestamine“) näeb juba ette ka üldised
tingimused liigse valgustuse vältimiseks (vt joonised 4.6.2 ja 4.6.3).
Joonis 4.6.2 Kasulik valgus, valgusreostus ja pimestav valgus. Allikas: Riigimaanteede valgustamise juhis. Maanteeamet,
2014
15 Maaniteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkirjaga nr 0340 „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Allikas: https://transpordiamet.ee/riigiteede-
juhendid#tehnovorgud
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 21
Joonis 4.6.3 Tee vale (ülemine pilt) ja korrektne (alumine pilt) valgustus. Allikas: Riigimaanteede valgustamise juhis.
Maanteeamet, 2014
Käesoleva projekti raames kavandatakse viadukti, riigitee nr 4, rampide, ühendusteede, kiirendus-
ja aeglustusadade ning Kanama jalgteetunneli piirkonna ja bussipeatuste valgustamist (sh
rekonstrueerimist).
Eelhinnang soovitab kavandatava tegevuse ellu viimise edasistes etappides arvestada järgnevate
soovitustega, et vältida olulisi ebasoodsaid valgusreostusega seotud mõjusid16,17:
▪ Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on
paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja
valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.
▪ Valgustuse projekteerimisel tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada.
▪ Valgustataks ainult vajalikku ala.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustades, eriti majapidamiste lähedal.
Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida valgusreostusega seotud võimalikke
häiringuid ning seeläbi ära hoida olulise ebasoodsa mõju avaldumist
16 Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut,
Tallinn 2012
17
https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/WEB_DIN_A4_EUROBATS_08_ENGL_NVK_28022019.pdf
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 22
4.7. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha
tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud
koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada
Saue valla jäätmehoolduseeskirjast18 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.8. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
18 https://www.riigiteataja.ee/akt/405012024008
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 23
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on Kanama liiklussõlme ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude
eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3119 esitatud tingimustest.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna
vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise
keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid:
▪ III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukoha puutumata alale mitte töid kavandada
ega materjale ladustada (vt täpsemalt ptk 4.2) .
▪ Võõrliigi Sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4.4, ptk 4.4) juures tuleks vältida karuputke
leviku soodustamist. Enne tööde algust tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ning leppida
kokku täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
▪ Enne tööde algust muinsuskaitsealuse kinnismälestise kaitsevööndi alal (vt joonis 4.4, ptk 4.4)
peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1).
▪ Pinnasetöödel projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb
arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma
leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk 4.4).
▪ Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis,
vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi
võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise
alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui
50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb
tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole
lubatud kasutada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele kasutades valgustuslahendusi, mis on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile
19 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
KMH eelhinnang 24
ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse
võimsusega (vt täpsemalt ptk 4.6).
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal
piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
KORRALDUS
03.01.2025 nr 1.1-3/25/2
Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44
Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 02.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
km 17,14-19,44 lõigul Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §
101 lõike 2 ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teed ja rajatised paiknevad transpordimaa kinnisasjadel
(katastritunnus 72703:001:0606, 72703:001:0023, 72703:001:0022, 72703:001:0021,
72703:001:0020, 72703:001:0019, 72703:001:0018, 72703:001:0017, 72703:001:0016,
72703:001:0015, 72703:001:0014, 72703:001:0013, 72703:001:0012, 72703:001:0011,
72801:003:0016, 72703:001:0035, 72703:002:0079, 71801:003:0218, 72701:001:1992) Harju
maakonnas Saue vallas Laagri alevikus ja Jõgisoo külas ning Saku vallas Saue külas.
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt tööle nr P24015-1 „Riigitee nr 11 Tallinna
ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Kanama
liiklussõlm“. Tee ehitustööde teostamine on kavandatud 2024-2025.a.
Projekti joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2026 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/5LK6uYQb87vpO1A
Projekti peamiseks eesmärgiks on olemasolevas Kanama liiklussõlmes ristuvate põhimaanteede 4
Tallinn-Pärnu-Ikla ja 11 Tallinna ringtee liiklusohutuse taseme tõstmine.
Tee ehitusluba antakse Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks, mis sisaldab riigitee 4 Tallinn-
Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti pealesõitude
ja rampide osalist ümberehitamist, Kanama bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK tunneli (nr
1307) ühendusteede ümberehitamist.
Rahula tagasipöördekoha sulgemine ja kogujatee ehitus (töö osa nr P24015-2 „Rahula kogujatee“)
ei ole käesoleva ehitusloa andmise menetluse osaks.
Seoses põhimaantee 4 kiirendusraja ehitamisega on projektiga kavandatud Varju kinnisasja
(katastritunnusega 71801:003:0669) eluhoone kaitseks rajatud olemasoleva müratõkkeseina
ümberehitamine riigi transpordimaa kinnisasjal (72703:001:0606). Uute müratõkkerajatiste
2
ehitamist ei ole käesoleva ehitusloa alusel kavandatud, kuna projektiga ei kavandata olemasolevate
2+2 sõiduradadega maanteede ümberehitamist müratundlikele objektidele lähemale.
Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on
kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Teemaplaneeringus on
määratud Kanama liiklussõlme paiknemine olemasolevas asukohas. Liiklussõlme ümberehitamise
tehniline lahendus on täpsustatud ehitusprojektiga.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud
Kanama liiklussõlme ümberehitamine, mis sisaldab täiendavate sõidu- ja ühendusteede ehitamist.
Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise kavandatud tegevuse eelhinnangu tulemusena leiti, et
kavandatava tegevuse puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole
vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Saue Vallavalitsus ja Saku Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste
seisukohad koos Transpordiameti otsustega on esitatud korralduse lisas 2.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
3
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks
vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata töö nr P24015-1 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Kanama liiklussõlm“
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
4
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Kanama liiklussõlme tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang_2024.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-
19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/25/2
Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.01.2025
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Põhimaantee 4 km 18,833 Kanama JK tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamiseks
koostada tööprojekt.
3. Juhul kui tööprojekti koostamisel selgub teemaa laiendamise või väljaspool teemaad tööde
teostamise vajadus, tuleb enne ehitustööde algust sõlmida maaomanikega kokkulepped
ehitustööde teostamiseks või maa omandamiseks.
4. Tööprojektide koostamisel ja ehitustööde teostamisel arvestada Elering AS
kooskõlastuskirjas nr 12-9/2024/783, 11.12.2024 toodud tingimustega.
5. Keskkonnale ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada ehitustööde teostamisel alljärgnevaid
meetmeid:
5.1. III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukoha puutumata alale mitte kavandada
ehitustöid ega materjalide ladustamist.
5.2. Võõrliigi Sosnovksi karuputke kolooniate juures vältida karuputke leviku soodustamist.
Enne tööde algust tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ning leppida kokku täpsed
meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
5.3. Enne tööde algust muinsuskaitsealuse kinnismälestise kaitsevööndi alal peab tööde
teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega
või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1).
5.4. Pinnasetöödel projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala
tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
1
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
5.5. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine
kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
5.6. Tagada, et kavandatavatest viibetiikidest Rõõmu kraavi juhitav sademevesi vastaks
keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud
sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (veeseadus § 129 lg-d 4 ja 5).
5.7. Kavandatud raietööd teostada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks on 15.
märts kuni 31. juuli. Ehitustööde teostamisel arvestada, et looduslikult esinevate lindude
pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik
häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud
(looduskaitseseadus § 55 lg 61 p-d 1 ja 2).
5.8. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei
tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras
mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
5.9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.10. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel
ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Samuti nii
ehitusaegsed kui ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Häiringute
leevendamiseks teavitada piirkonna elanikke müra- ja vibratsioonirikaste tööde
teostamisest.
5.11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele
aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse
tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks
mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
5.12. Valgusreostuse vältimiseks tuleb kasutades valgustuslahendusi, mis on suunatud
vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kasutada
optimaalse võimsusega valgusteid.
5.13. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.14. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete
jääkmaterjalide taaskasutus.
2
5.15. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest
nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjas
olevate nõuetega.
5.16. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei
ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.17. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,
autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala
tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
5.18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Kanama liiklussõlme ümberehitamine, mis
sisaldab riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km
17,14-19,44 ja riigitee 11 Tallinna ringtee km
29,963 Kanama viadukti pealesõitude ja
rampide osalist ümberehitamist, Kanama
bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK
tunneli (nr 1307) ühendusteede
ümberehitamist.
Varju kinnisasja (katastritunnusega
71801:003:0669) eluhoone kaitseks rajatud
müratõkkeseina ümberehitamine.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamine ja Rahula
kogujatee projekti koostamine. Kanama
liiklussõlm
2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015-1
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet Kiri 09.12.2024 nr 6-3/24/24910 väljavõte: Otsus:
“Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, 1. Lugeda, et asjaomane asutus kooskõlastab ehitusloa
Keskkonnaagentuur) kohaselt (seisuga 09.12.2024) ei andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise
jää projektalale kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega jätmise arvestades keskkonnamõjude eelhinnangus
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndit. (korralduse lisas 3) ja ehitusloal toodud
Projektalale jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate keskkonnameetmetega ehitustegevuseks.
liikide hall käpp (Orchis militaris; KLO9350371) ja 2. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimustega:
suur käopõll (Listera ovata; KLO9350325) leiukohad. 2.1. Tagada, et kavandatavatest viibetiikidest Rõõmu
Taimeliikide kohta on Keskkonnaamet varem kraavi juhitav sademevesi vastaks
kirjutanud 06.09.2024 kirjaga nr 6-2/24/17575-2, keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
milles toodud tingimus on üle kantud ka ehitusloa „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-
eelnõusse. , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
ning teadaolevast informatsioonist, on sätestatud sademevee saasteainesisalduse
Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal2 , et piirväärtustele (veeseadus § 129 lg-d 4 ja 5).
kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning 2.2. Kavandatud raietööd teostada väljaspool lindude
keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa peamist pesitsusperioodi, milleks on 15. märts
menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. kuni 31. juuli. Ehitustööde teostamisel arvestada,
et looduslikult esinevate lindude pesade ja
Juhime tähelepanu järgnevale: munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või
1. Kanama viadukti piirkonnas esineb karuputke pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti
kolooniaid. Ehitusloa eelnõus on välja toodud, et pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on
vältida tuleb karuputke leviku soodustamist ja enne keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 61 p-d 1 ja
tööde algust lepitakse Keskkonnaametiga kokku 2).
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
täpsed meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
2. Eelhinnangu joonise 4.5. kohaselt jõuab
viibetiikidest vesi Rõõmu kraavi. Juhime tähelepanu,
et suublasse juhitav sademevesi peab vastama
keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise
meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
sätestatud sademevee saasteainesisalduse
piirväärtustele (veeseadus § 129 lg-d 4 ja 5).
Lisaks märgime, et looduslikult esinevate lindude
pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine
või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on
keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 61 p-d 1 ja 2).
Seega raieid ja mürarikkaid töid tuleks teha
väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, milleks
on 15. märts kuni 31. juuli.
Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse
büroo
2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas
2 Terviseamet Kiri 09.12.2024 nr 9.3-2/24/12438-2 väljavõte: Otsus:
1. Lugeda, et asjaomane asutus kooskõlastab ehitusloa
„Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise
esita vastuväiteid KSH mittealgatamisele. jätmise arvestades keskkonnamõjude eelhinnangus ja
Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale: ehitusloal toodud keskkonnameetmetega
KMH eelhinnangus (lk 19) on välja toodud: ehitustegevuseks.
„Võimalike ehitusaegsete müra- ja 2. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimustega:
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav 2.1. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva
paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
peab olema heas tehnilises seisukorras“. Amet juhib määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi
tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset.
jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 asjakohase mürakategooria tööstusmüra
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Samuti nii
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud ehitusaegsed kui ka kasutusaegsed
normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
kella 07.00-19.00. Samuti nii ehitusaegsed kui ka hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks § 3 toodud piirväärtuseid.
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 2.2. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja elanikke müra- ja vibratsioonirikaste tööde
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise teostamisest.
meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal
asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste
tööde teostamisest.“
Kristina Jaroševitš, vaneminspektor, Põhja
regionaalosakond
3 Muinsuskaitseamet Kiri 10.12.2024 nr 1.1-7/2514-1 Otsus:
Kultuurimälestiste registri andmete alusel asub Lugeda, et asjaomane asutus kooskõlastab ehitusloa
kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis, andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise jätmise
arheoloogiamälestis Kultusekivi (registri kood kuna Muinsuskaitseameti kirjas 10.12.2024 nr 1.1-
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
18954), põhimaanteest ca 45 m kaugusel. Antud 7/2514-1 toodud tingimustega on arvestatud
mälestistele on moodustatud ka kinnismälestise ehitusprojektis, keskkonnamõjude eelhinnangus ja
kaitsevöönd, mis jääb osaliselt projektialale. ehitusloal.
Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu
järgmistel tingimustel:
- Kultusekivi (reg koo 18954) koos kaitsevööndiga
märkida asendiplaanile.
- Projekti seletuskirja lisada järgmine hoiatus:
Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal
peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga
kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise
ehitamise (MuKS §58 lg 1). Kaevetöödel tuleb
arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel,
selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja
selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Mirje Tammaru, Harjumaa nõunik
4 Maa-amet - Otsus:
Lugeda ehitusloa andmine ja keskkonnamõju algatamata
jätmine vaikimisi kooskõlastatuks EhS § 42 lg 9 alusel.
4
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Saue Vallavalitsus e-kiri 12.12.2024 : Otsus:
“Käesolevaga Saue Vallavalitsus kooskõlastab OÜ Lugeda, et Saue Vallavalitsusel ei ole vastuväiteid
Reaalprojekt töö nr P24015-1 „Riigitee nr 11 Tallinna Kanama liiklussõlme ümberehitamiseks ehitusloa andmise
ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula ja keskkonnamõju algatamata jätmise osas.
kogujatee projekti koostamine. Kanama liiklussõlm.“
Indrek Brandmeister, teedespetsialist
2 Saku Vallavalitsus Kiri 20.12.2024 nr 7-2/137-3, väljavõte: Põhjendus:
„Märgite oma pöördumises, et antud projekti eesmärk Saku Vallavalitsuse kirjas 20.12.2024 nr 7-2/137-3
on Kanama liiklussõlme ümberehitamine, mis sisaldab esitatud arvamused punktides 1, 2, 6, 7 ja 8 on esitatud
riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee Rahula tagasipöördekoha sulgemist ja kogujatee ehitust
11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti käsitlevale ehituprojektile (töö osa nr P24015-2 „Rahula
pealesõitude ja rampide osalist ümberehitamist, kogujatee“), mis ei ole käesoleva ehitusloa andmise
Kanama bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK menetluse osaks. Eeltoodud arvamused koos
tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamist. Kuigi
Transpordiameti otsustega käsitletakse eraldiseisva
eelnõust ei ilmne, kas see ehitusloa eelnõu sisaldab ka
menetluse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4
Rahula kogujatee ehitamist, aga kuna see on projekti
P24015-1 osa, siis sisaldab Saku Vallavalitsuse Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
tagasiside ka arvamusi Rahula kogujatee Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju
projektlahenduse kohta. hindamise algatamata jätmine“ korralduse lisas 2.
Juhtisite tähelepanu, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada
Saku Vallavalitsus on tutvunud teie poolt esitatud
piirinaabritega. Transpordiamet ei kooskõlasta
menetlusdokumentidega ja pidanud arutelu Kanama
liiklussõlme ümberehitamise ehitusloa eelnõu osas ehitusprojekti piirinaabritega, kuid on kaasanud
Saku Vallavalitsuse projektikomisjonis 05.12.2024. ehitusseadustiku § 42 lõike 6 alusel ehitusloa menetlusse
Projektikomisjonis tehti ehitusloa eelnõule külgnevate kinnisasjade omanikud (piirinaabrid). Kaasatud
tähelepanekud, mille osas soovib Saku Vallavalitsus, kinnisasjade loetelu on toodud käesoleva lisa tabelis 2.2.
5
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
et Transpordiamet võtaks need ehitusloa väljastamisel Punktis 4 palusite Transpordiametil saata Terviseametile
ja projekti korrigeerimisel arvesse. pöördumine palvega teostada täiendav uuring selgitamaks,
kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla elamutega piirneva 4
Järgnevalt toome välja projektikomisjoni seisukohad. Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h projektkiirusega tee serva
1. Rahula küla juures oleva tagasipöördekoha tuleb kavandada müratõkkeseinad.
sulgemisega tekib järgmine tagasipööramise võimalus
alles 3.8 km pärast Jõgisoo silla all. Juhime Selgitame, et käesoleva menetlusega hõlmataval
tähelepanu, et kõrgema gabariidilised sõidukid (nt põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigul on hinnatud
veoauto, traktor) ei pääse Jõgisoo silla alt läbi, kuna müraolukorda „Riigitee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km
viadukt on liiga madal. Rahula küla juures olevat 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra
tagasipöördekohta ei saa sulgeda enne kui Jõgisoo silla modelleerimine“ (Hendrikson & Ko, töö nr 22004220)
all pole kõrgema gabariidiga sõidukitele läbipääs koosseisus. Eelnimetatud mürauuringu raames modelleeriti
tagatud.
liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka
2. Esitame ettepaneku rajada Rahula kogujateele
tänavavalgustus, kuivõrd vallal ei ole teede perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a
investeeringute kavas kogujateele plaanis rajada liiklusprognoosile, sh arvestati ka Tallinna ringtee
kõnniteed lähima 3 aasta jooksul. Kergliiklejad liiklusmüraga ning peale- ja mahasõitudega). Põhiprojekti
kasutavad antud teekoridori Kanama jalakäijate koostamisel on täpsustatud müratõkkeseinte
tunnelisse pääsemiseks aga juba varem. Seega väljaehitamise vajadust. Tule tn 43 asuvate elamu ja kuur
kasutaksid nad ligipääsuks rajatavad Kanama tee on lammutatud ning tulevase teenindus-ärihoone
kogujateed, mis peab ohutuse tagamiseks olema püstitamiseks müratõkkeseina ei rajata. Müratõkkeseina
valgustatud. hetkel elamumaa sihtotstarbega Veere kinnistu kaitseks ei
3. Juhime teie tähelepanu, et ehitusprojekti rajata, kuna kinnistu on määratud Saue valla
kooskõlastamise menetlusse tuleb kaasata ka üldplaneeringu kohaselt perspektiivseks ärimaaks.
piirinaabrid.
4. Palume Transpordiametil saata Terviseametile Terviseamet on kaasatud asjaomase asutusena
pöördumine palvega, et viimane osapool teostaks käesolevasse menetlusse. Asutuse seisukoht on leitav
täiendava uuringu, kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla käesoleva lisa tabelis 1. Transpordiameti tellimusel
elamutega piirneva 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h koostatakse iga 5 aasta järel maanteede strateegilisi
projektkiirusega tee serva tuleb kavandada mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure
müratõkkeseinad. liikluskoormusega teede (rohkem kui 3 miljonit sõidukit
5. 17.10.2024 saatis Reaalprojekt OÜ Saku
6
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Vallavalitsusele kooskõlastamiseks “Riigitee nr 11 aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset.
Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse
Rahula kogujatee põhiprojekt“ (P24015), mille vajadusel täiendavate müra vähendamise meetmete
tagastasime 25.10.2024 Reaalprojekt OÜ-le ja rakendamise vajadust ning meetmed nähakse vajadusel
Transpordiametile koos tähelepanekutega projekti (lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust
parandamiseks. Tähelepanekute hulka kuulus liiklussagedusest) ette maanteede müra vähendamise
muuhulgas: “Projektdokumentatsioonis puudub
tegevuskava raames.
informatsioon Saku valla ja Saue valla
üldplaneeringutes Mõisavahe tee ja Jälgimäe tee Selgitame, et punktis 5 kirjeldatud Reaalprojekt OÜ
vahele planeeritud perspektiivse kergliikluse läbipääsu 08.11.2024 saadetud vastus: “Kanama liiklussõlme
kohta.”. Antud tähelepanekule vastas Reaalprojekt OÜ ehitusprojekti eesmärk ei ole valla üldplaneeringute
08.11.2024: “Kanama liiklussõlme ehitusprojekti teemade kajastamine”, ei käsitle Transpordiameti
eesmärk ei ole valla üldplaneeringute teemade
seisukohta. Kinnitame, et ka Transpordiameti seisukoht
kajastamine.”. Siinkohal märgime ära, et mistahes
on, et ehitusprojekti koostamisel ja projektlahenduse
ehitusprojekti koostamisel ja lahenduse kavandamisel
tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning kavandamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning
kehtivatest planeeringutest. Antud alal kehtib Saku planeeringutest.
valla üldplaneering, mis näeb ette ruumilise Selgitame, et Saku valla ja Saue valla üldplaneeringutes
terviklahenduse, millest lähtuvalt tuleb kavandada ka
Mõisavahe tee ja Jälgimäe tee vahele planeeritud
projektilahendus. Terviklahendust arvestamata ei
perspektiivse kergliiklustee läbipääs ei kuulu Kanama
saavutata ohutut ja
mõistlikku ruumilahendust. Seega tuleb Kanama liiklussõlme projekti koosseisu. Seda on kajastatud
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Topi-Kanama lõigu
liiklussõlme ümberehitamise projektis kajastada ning
selle elluviimisel arvestada ka jalakäijatega ning eskiisis (Töö nr P22014-1, Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
kavandada Mõisavahe tee kergliiklustee ja Tallinn- km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide
Pärnu-Ikla maantee alune Jälgimäe küla ja koostamine, km 15,0-17,7 Topi-Kanama eskiisprojekt).
Saue küla ühendav jalakäijate tunnel. Perspektiivse läbipääsu täpne asukoht ja tehniline
lahendus ei ole täna teada ning lahendatakse Topi-Kanama
6. Rahula kogujatee ja Kanama tee ristumiskohta on lõigu projekteerimise järgnevates etappides. Jälgimäe küla
projekteeritud bussipeatus ning bussipeatuse ette ja Saue linna ühendava kergliiklustunneli asukoht
sõidutee serva 4 valgustusmasti (sh 2 tk jalgtee täpsustub riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 15,0-17,7
valgustusega masti ühel pool jalgteed ja 2 tk
7
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
kahepoolsete valgustitega sõidutee ja jalgtee asuva Topi–Kanama lõigu rekonstrueerimise
valgustamiseks teisel pool jalgteed). Palume ehitusprojektis (projekteerimistingimused antud
projekteerida need valgustid nii, et jalgtee ääres Transpordiameti 10.01.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/24
paikneksid 4 jalgtee valgustit (6 m pikkused mastid) ja muudetud 18.04.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/280).
vaid ühel pool jalgteed ja need liidetaks Kanama tee
äärse jalakäijate valgustuse toiteliiniga. Sõidutee Kanama liiklussõlme ümberehitamine ei takista
valgustimastid ja nende toiteliin võivad jääda perspektiivsete kergliiklusteede ja jalakäijate tunneli
projekteeritud asukohta. Palume teil valmistada väljaehitamist järgnevate arendustegevuste käigus.
sealhulgas ette koostöökokkulepe, millega antakse Käesolev menetlus käsitleb Kanama liiklussõlme
ehitustööde järel eelnimetatud 4 jalgtee valgustit ja ümberehitamist, mis sisaldab riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
nende toiteliin tasuta üle Saku Vallavalitsusele. km 17,14-19,44 ja riigitee 11 Tallinna ringtee km 29,963
7. Rahula kogujatee mahasõiduteede väljaehitamisel Kanama viadukti pealesõitude ja rampide osalist
tuleb arvestada Saku Vallavalitsuse poolt tellitud
ümberehitamist, Kanama bussipeatuste ja km 18,833
Rahula kogujatee äärse jalgratta ja jalgtee
Kanama JK tunneli ühendusteede ümberehitamist.
projektlahendusega. Palume Transpordiametil
seejuures arvestada, et Saku Vallavalitsuselt tuleb Otsus:
Rahula kogujatee äärsete mahasõiduteede rajamise eel
küsida Rahula kogujatee jalgratta- ja jalgtee Mitte arvestada Saku Vallavalitsuse ettepanekutega
vertikaalprojekti ning rajada Rahula kogujatee äärsed käesoleva ehitusloa andmisel.
mahasõiduteed jalgtee vertikaalprojekti lahendust
arvestades jalgteega ristuvates kohtades laugemad.
8. Rahula kogujateele on projekteeritud PK 6+47
truup, mis ulatub otsa ja truubi kindlustusega
projekteeritava Rahula kogujatee jalgratta- ja
jalgrattatee muldesse. Palume Rahula kogujatee
ehitusloa eelnõu tingimustesse kirjutada sisse, et
jalgtee ehitamise käigus oleks Saku Vallavalitsusel
võimalik antud sõidutee truubi otsa ja truubikindlustust
vastavalt vajadusele rekonstrueerida.“
Marti Rehemaa, Vallavanem
8
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus:
Ühistranspordi- Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
keskus avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
4 Regionaal- ja
Põllumajandusminis
teerium
5 Telia Eesti AS
6 Elektrilevi OÜ
7 Elering AS Elering AS kooskõlastus nr 12-9/2024/783, Otsus:
11.12.2024: Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Tööprojektide
„Elering AS-ile kuulub D-kategooria koostamisel ja ehitustööde teostamisel arvestada Elering
ülekandegaasitorustik Kiili-Paldiski, mille nominaalne AS kooskõlastuskirjas nr 12-9/2024/783, 11.12.2024
läbimõõt on DN 700 ja projekteeritud töörõhk 54 bar toodud tingimustega.“
(siin ja edaspidi nimetatud ka kui Gaasitorustik) ning
Gaasitorustikuga paralleelselt kulgeb seda teenindav
andmesidekaabel.
Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 10 m (MTM
määrus nr 73, § 13). Lisaks kuulub Gaasitorustiku
juurde fiiberoptiline andmesidekaabel, mille
kaitsevööndi ulatus on 1 m (MTM määrus nr 73, § 14).
Gaasitorustik koos andmesidekaabliga ristub Tallinn-
Pärnu-Ikla maantee Kanama liiklussõlme lõunapoolsel
osal ja on paigaldatud teega ristumiskohas kaitsvasse
hülssi.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamise ja Rahula kogujatee tööprojekt
kooskõlastatakse ja hilisemal ehitamisel arvestatakse,
et gaasitorustiku kaitsva hülsi ja projekteeritud
ristuvate tehnovõrkude vaheline minimaalne
9
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
vertikaalne vahekaugus on 1,44m. Kõik ristuvad
trassid, kaablid paigaldatakse gaasitorustiku
kaitsevööndi ulatuses lahtisel meetodil gaasitrassi
pealt. Maksimaalne pinnase koorimise sügavus
teekonstruktsiooni uuendamisel on 0,82m (ehitatava
teekonstruktsiooni kõrgus). Projekteeritud vertikaal on
projekteerija poolt toodud eraldi esitatud joonisel.
Gaasitrassi kaitsva hülssi kohal on tee projekteeritud
vertikaal 40.0…40.9. Gaasitorustik paikneb kõrgusel
36.57…37.29 (toru peal). Hülssi peale jääb peale
koorimist enne tagasitäidet min. 1,7m pinnast.
Põrkepiirde ja tarade ehitamisel peab ehitaja arvestama
D-kategooria gaasitorustiku paiknemisega. Ehitaja
koos Eleringi esindajaga peavad eelnevalt määrama
gaasitrassi täpse paiknemise looduses. Ehitaja peab
paigaldama põrkepiirde vaiad ja aia postid
gaasitorustikust maksimaalsele võimalikule kaugusele.
Paigaldamise maksimaalne sügavus gaasitrassi
kaitsevööndis on 1m. Vaiade ja postide paigaldamine
gaasitrassi ja hülsi kohale ei ole lubatud.
Kaitsevööndis suundpuurimiste tegemist ei ole
ettenähtud ning ei teostata.
Riigitee 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekt on
kooskõlastatud alljärgnevatel tingimustel:
1. Kui tööde käigus vigastaks Gaasitorustiku või selle
isolatsiooni ja/või andmesidekaablit, kuuluvad kõik
sellega tekitatud kahjud tööde tellija kanda.
Remonditööd kahju likvideerimiseks teostatakse
Elering AS raamlepingu partneri poolt avariitöödena.
10
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Käesoleval hetkel on Eleringi raamlepingu partner
Connecto Eesti AS ja tööde läbiviimise hinnad on
fikseeritud Elering AS ja Connecto Eesti AS vahelises
raamhankes ning nende hindadega on enne tööde
läbiviimist võimalik tööde teostajal ja tellijal tutvuda.
2. Tööde sooritamiseks kaitsevööndis väljastab
Eleringi esindaja gaasitorustiku kaitsevööndis
töötamise kirjaliku loa.
3. Kõik tööd Gaasitorustiku kaitsevööndis toimuvad
Elering AS väljastatud kirjaliku tööloa alusel. Tööluba
peab olema töömaal igal ajal kättesaadav (võib olla
elektroonilises vahendis).
4. Elering AS-i teavitatakse vähemalt 5 tööpäeva enne
tööde algust. Eleringi esindaja ettenäitamise järgi
tähistakse Gaasitorustiku ja Sidekaabli asukoht
looduses.
5. Kõik kulud projekti realiseerimiseks vajatavate
tööde läbiviimiseks Gaasitorustikul, Sidekaablil ja
nende kaitseks, kuuluvad ja on tööde tellija kanda.
6. Tööde teostamine Gaasitorustiku kaitsevööndis
ristumise alas tuleb dokumenteerida. Läbiviidud tööde
kohta esitakse dokumendid hiljemalt 2 kuud peale
tööde lõpetamist. Muuhulgas tuleb esitada
teostusjoonis *.dwg formaadis. Joonistel peab olema
toodud ristuvate kommunikatsioonide
vertikaalkõrgused.
7. Ette tuleb näha tööde läbiviimise metoodika ja
tehnika liikumine kaitsevööndis, milline ei ohusta
gaasitorustiku, andmesidekaablit ja nende tavapärast
toimimist. Ehitustööd on planeeritud ja lubatu ainult
gaasitrassi kaitsevööndis hülsiga kaitstud ala ulatuses.
Väljaspool hülsiga kaitstud osa töid ei teostata ja
11
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
gaasitrassi tehnikaga ei ületata.
8. Tänavavalgustuse, liiklusmärkide jms. paigaldamine
Gaasitorustike (sh andmesidekaabli) kaitsevööndisse ei
ole lubatud.
9. Kõik kulud, mis on vajalikud planeeringu
teostamiseks, kuuluvad ja on projekti omaniku kanda
(mh Gaasitorustiku kaitseks tehtavad tegevused).
10. Gaasitorustiku ja sidekaabli kaitsevööndis ei ole
lubatud kasvatada puid ja põõsaid.
11. Eleringi hoolduspersonalil peab olema igal ajal
juurdepääs Gaasitorustiku kaitsevööndile.
Gaasitorustiku kaitsevööndit mööda peab olema
võimalik hooldustehnikaga liikuda. Juhul, kui krundi
piir piiratakse aiaga tuleb ette näha gaasitorustikust ca
5 m kaugusele tehnikaga läbimiseks sobivad väravad.
12. Kõik ehitusdokumendid, -projektid, mis hõlmavad
Gaasitorustiku kaitsevööndit ja/või ohutuskuja ala,
tuleb Elering AS-iga kooskõlastada ja koostada
(Gaasitorustiku puudutavas osas) vastavalt Elering AS
tehnilistele tingimustele.
13. Kõik päringud, mh tehniliste tingimuste taotlused,
kooskõlastuse taotlused ja teavitused, saadetakse e-
kirjaga
[email protected] ja Kiili-
Paldiski gaasitorustiku hooldusjuhile, kelleks on Tiit
Toomits +372 5567 1553,
[email protected] .
14. Käesolevas kirjas toodud tingimused ja seisukohad
kehtivad 12 kuud alates käesoleva kirja väljastamise
kuupäevast.“
Vambola Randmaa, Gaasivõrgu käidu juht
12
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
8 Eesti Lairiba Kiri 06.12.2024 nr 4111-1.17/ 615 Otsus:
Arenduse Sihtasutus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu Ehitustööde teostamisel arvestada, et projektalasse jääb
(edaspidi ELASA) haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa ELASA sidevõrgu objekt ELA094 ja ELA121. Tööde
eelnõu. teostamisel lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest
Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA094 KK3553, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba
ja ELA121. Lähtuda ELASA poolt antud Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu
kooskõlastusest KK3553, enne ehitustöid võtta tööluba https://elvi.elasa.ee/
Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi
(ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.
Marko Mittal, AS Connecto Eesti
2.2. Menetlusse kaasatud kinnisasjade omanikud
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
tunnus esitatud arvamuse osas
Kanama tee 15 71801:003:0057 Põhjendus:
Väljaotsa tn 9 72801:001:0171 *Vt märkus.
Uusaru tn 3 72703:001:0051
Uusaru tn 1 72703:001:0047 Otsus:
Vilisuu 72703:002:0068 Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel,
Uus-Aru 71801:003:0440 et piirneva kinnisasja omanik ei soovinud
Väljaotsa tn 5 72501:001:0308 - ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.
Kanama tee 5 71801:003:0550
Kanama tee 5a 71901:001:0822
Tammoja 71801:001:1960
Väljaotsa 71801:003:0668
Kanama tee 1 71801:003:0120
Kadakaoksa 71801:003:0793
Kanama tee 5b 71901:001:0823
Tule tn 41a 72703:001:0624
Uusaru tn 5 72703:001:0314
13
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Veere 72703:002:0172
Veeremaa 72703:002:0173
Uusaru tn 5a 72703:001:0315
Ilumetsa 72703:001:0082
Keila mnt 1 72501:001:0195
Pearna 2 72703:002:0020
Varju 71801:003:0669
Kernu metskond 110 72703:001:0626
Tule tn 45 72601:001:1135
Tule tn 47 72801:003:0070
Uusaru tn 1a 72703:001:0048
Tule tn 43 72703:001:2010
Kanama tee 19 71801:003:0007
Vaidla 71801:003:0671
Tule tn 41 72703:001:0623
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta
arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
14