© Cybernetica AS
Raudteeülesõidukoha LED foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere
ülesõidukohal
ARUANNE
Dokumendi number: N-7-28, 18.08.2014 R3
1. Eesmärk
Tabivere raudteeülesõidukohale paigaldatava(te) LED foorimooduli(te) E5301.R-A punase
valgussignaali nähtavusala modelleerimine valgusallika kahe paigaldussuuna korral moodustuvate
nähtavusalade võrdluseks.
2. Objekt
A. Valgusallikas: LED foorimoodul E5301.R-A seerianumbriga 145301525 (tüüpiline toode).
B. Asukoht: Tabivere ülesõidukoht. Paigalduskoht tugipostil hinnanguliselt LEST süsteemis
X=6493847.2 ja Y=650647.7 (B=58°33’30.61’’ L=26°35’19.85’’).
3. Meetod
Foorimooduli valgussignaali nähtavusala kujutatakse kaardil eelnevalt laboris mõõdetud
valgustugevuste horisontaalse nurkjaotuse põhjal. Modelleerimise aluseks on võetud Cybernetica AS
Optroonikalabori katseprotokolli nr. 3936 mõõtetulemused, mis eeldatavasti esindavad tooteperekonna
tüüpilist valgusväljundit. Mooduli E5301.R-A seerianumbriga 145301525 puhul mõõdetud
valgussignaali nurkjaotus horisontaaltasapinnas on esitatud joonisel 1.
Joonis 1. Foorimooduli E5301.R-A number 145301525 mõõdetud valgustugevuse nurkjaotus
horisontaaltasapinnas vahelduvtoitepingel 12,6VAC (alalispingel on valgustugevus suurem).
2014-08-18 N-7-28 Foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere raudteeülesõidukohal Lk 1 / 5
© Cybernetica AS
Valgussignaali allika nähtavuse määrab see, kui tugeva valgustatuse tekitab allikas vaatleja silma
võrkkestal. Valgussignaali poolt tekitatud valgustatuse taset on võimalik arvutada Allardi seaduse abil:
I ( ) TMd
E (d ) * , kus
(3,43x10 6 ) d 2
E(d) on valgustatus vaatleja silma võrkkestal,
I(α) on signaaltule valgustugevus vaatleja suunas,
d on kaugus valgusallikast,
TM on atmosfääri läbipaistvus (TM = 0,74 10 meremiilise meteoroloogilise nähtavuse korral).
Et foorituli oleks selgesti tuvastatav, peab vaatleja silma jõudma piisava tugevusega valgussignaal.
Signaaltule nähtavusala on piirkond, milles viibiva vaatleja silmas on tagatud teatavat läviväärtust
ületav valgustatuse tase Et. Tule nähtavuskauguseks loetakse maksimaalset vahemaad, millelt
vaatlemisel ületab valgustatuse tase silmas veel nõutud läviväärtust Et. See tase sõltub peamiselt
sellest, kas on öö või päev, kuid ka sigaaltule taustavalgusest ja plingist. Rahvusvahelise Meremärkide
ja Tuletornide Administratsioonide Liidu soovituste1 ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni poolt kehtestatud nõuete2 alusel peavad signaaltulede nähtavuskauguse määramiseks
sõltuvalt tingimustest olema vaatleja silmas tagatud järgmised valgustatuse tasemed:
A. öisel ajal Et > 2 x 10-7 lx kuni 2 x 10-5 lx (tugeva taustavalguse korral);
B. päevasel ajal Et > 10-3 lx.
Kuna käesolevas töös käsitletavad raudteeülesõidukohale paigaldatud foorimoodulid töötavad nii öösel
kui päeval sama valgustugevusega, modelleeritakse tule nähtavusala ainult raskemaks kasutusjuhuks
ehk päevaseid nõudeid arvestades, lähtudes nõutavast valgustatuse tasemest vaatleja silmas >10-3 lx.
Foorimoodulite optilise telje liikleja jaoks optimaalse suuna leidmiseks on kujutatud mooduli
nähtavusalad kahte eri suunda pööratuna: asimuutidega 90° ning 110° põhjasuuna suhtes.
Joonistel 2 ja 3 on kujutatud foorimooduli E5301.R-A punase valgussignaali eeldatavad arvutuslikud
nähtavusalad optilise telje kahes erinevas suunas paigaldatuna. Modelleerimisel ei ole arvestatud
maapinna reljeefsust ega muid takistusi. Joonistel kujutatud helepunane ala näitab arvutuslikult piire,
mille sees viibiva vaatleja silmas on foorimooduli poolt väljastatava valgussignaaliga eeldatavasti
tagatud vahemalt 10-3 lx (1000 μlx) valgustatus. Lisaks on joonistel signaaltule lähialas tumedama
punase värvusega kujutatud piirkond, milles valgustatus ületab 0,1 lx (100000 μlx) taset. Antud alas
võib öisel ajal otse signaaltulesse vaadates valgussigaal tunduda räigena ning põhjustada halvemal
juhul ka lühiajalist pimestamist, mille esinemist silma automaatne kaitserefleks eeldatavasti väldib.
4. Kokkuvõte
Modelleerimise tulemuste põhjal fooritule E5301.R-A poolt päevasel ajal hea meteoroloogilise
nähtavuse (>18 km) ning puhaste kuplitega foorimoodulite korral tagatud nähtavuskaugus on tabelis 1.
Tabel 1. Punase foorisignaali tagatud nähtavuskaugused Tabivere raudteeülesõidukohale lähenemisel
Fooripaigaldise optilise telje Puurmani-Tabivere tee suunalt Kalda tänava suunalt lähenedes
asimuut põhjasuuna suhtes lähenedes [m] [m]
90° 500 m 120 m
110° 160 m 200 m
1
IALA Recommendation E-200-2 On Marine Signal Lights Part 2 - Calculation, Definition and Notation of
Luminous Range
2
Aerodrome Design Manual Part 4 Visual Aids Fourth Edition – 2004, International Civil Aviation Organization
2014-08-18 N-7-28 Foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere raudteeülesõidukohal Lk 2 / 5
© Cybernetica AS
Liiklusvahendi esiklaas vähendab valgussignaali tugevust enamikel vaatlusjuhtudest eeldatavasti mitte
üle 30%, mille tagajärjel kahaneb tabelis näidatud nähtavuskaugus valgussignaali tugevuse ja
nähtavuskauguse ruutsõltuvuse tõttu mitte rohkem kui 17%. Sarnane mittelineaarne mõju on toote
vananemisest või komponentide parameetrite hajuvusest tingitud valgustugevuse kahanemisel.
Tegelikkuses võib valgussignaali kindla märkamise piire lugeda konservatiivse analüüsi abil leitutest
suuremaks, eriti plinkivate (vilkuvate) tulede korral.
Öisel ajal on samad nähtavuskaugused eeldatavasti tagatud enamiku tüüpiliselt Eestis esinevate
keskkonnatingumuste puhul.
Kuna Puurmani-Tabivere tee suunalt raudteeülesõidukohale lähenedes ulatub punase foorisignaali
katteala ka 110° paigaldusnurga korral praktiliselt järgmise ristmikuni (ka halvimate juhtudel üle 120
m), võib seda paigaldusnurka meie arvates pidada optimaalseks. Kalda tänava suunalt lähenedes on
sellisel juhul nähtavusala piir veelgi kaugemal, mis polegi ehk nii oluline, kuna liiklusvahendid peavad
vahetult enne raudteeülesõidukoha ületamist teostama vasakpöörde. Valgussignaali nähtavus on
tagatud ka põhjapoolselt kõrvalteelt parempööret sooritavatele liiklejatele juba vahetult enne pöörde
alustamist.
Koostasid:
Sven Neeme,
[email protected]
Aivar Usk,
[email protected]
2014-08-18 N-7-28 Foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere raudteeülesõidukohal Lk 3 / 5
© Cybernetica AS
Joonis 2. Foorimooduli E5301.R-A punase valgussignaali nähtavusala päevasel ajal asimuudiga 90° põhjasuuna suhtes.
2014-08-18 N-7-28 Foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere raudteeülesõidukohal Lk 4 / 5
© Cybernetica AS
Joonis 2. Foorimooduli E5301.R-A punase valgussignaali nähtavusala päevasel ajal asimuudiga 110° põhjasuuna suhtes.
2014-08-18 N-7-28 Foorimooduli E5301.R-A nähtavusala modelleerimine Tabivere raudteeülesõidukohal Lk 5 / 5
Saatja: Mati Räli <
[email protected]>
Saaja: Elsa Lepp, Heigo Saare,
[email protected]
Teema: Tabivere lisamaterjalid (osa 1)
Tere.
Saadan manuses esmalt dwg formaadis täiendusega kaabliplaani (Tabivere) ja
meie kommentaarid Raudteeautomaatika Grupi kirjale nr. 7-07 (pdf
fail).Paberjoonise koos allkirjaga saame tuua eeldatavasti 19.08. Juhin
siinkohal tähelepanu, et dwg joonisel on toodud välja foorimasti kaugus,
millest servakauguse saamiseks tuleb maha lahutada ca 55 cm (taustakilbi
üleulatuv osa, kasutame 300 mm diameetriga Cybernetica foorielemente).
Samuti saime värskelt kätte Cybernetica tehtud foorinähtavuste
modelleerimise aruande. Lisatud ka see (teine pdf fail) pluss KMZ fail,
millega on võimalik seda katsetustulemust proovida ka Google Earth'is. Kõik
materjalid on manuses. Reaalsuses antud variandid (asimuudid 90 ja 110
kraadi põhjasuunast) käisin lähteülesande koostamisel sellise olukorda
üldistava näitena välja, lõplik tööde maht selgub seadmete käimaajamisel.
Olen terve teisipäeva ja osaliselt ka neljapäeva kontorist väljas. Seega
toob paberjoonise eeldatavasti TJA-sse Indrek Süld. Vajadusel olen küll
mobiililt kättesaadav.
Lugupidamisega,
Mati Räli
AS Eesti Raudtee
Tel. 5260695