Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 1. juuli 2014
Sisu (failidest)
Maardu linnas Paemurru tn 5, Kaarle, Risti, Keldre 1, Keldre 2, Riigimaa 1, Riigimaa 5, Riigimaa 6,
Riigimaa 21 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ja KSH aruande arutelu protokoll
1. Aeg
1.1. 04.02.2014 Algus kell 14.10
Lõpp kell 15.40
2. Koht
2.1. Maa-amet, Mustamäe tee 51, Tallinn, 3. korruse nõupidamiste saal
3. Osalejad
3.1. Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom
3.2. Maa-ameti planeeringute osakonna juhataja Martti Preem
3.3. Maa-ameti planeeringute osakonna nõunik Helle Übius
3.4. Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja asetäitja Maarja Virks
3.5. Maardu Linnavalitsuse abilinnapea Rein Meel
3.6. Maardu Linnavalitsuse linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma
3.7. Maardu Linnavalitsuse linnaarengu- ja majandusosakonna juhataja asetäitja Silvia Riige
3.8. Maardu Linnavalitsuse linnaarengu- ja majandusosakonna arhitekt Riina Liivamägi
3.9. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Jaan Mark
3.10. Harju Maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Jaan Saulin
3.11. AS Vopak E.O.S. esindaja Aivar Lääne
3.12. AS Vopak E.O.S. esindaja Sten Aamer
3.13. AS Vopak E.O.S. esindaja, vandeadvokaat Martin Triipan
3.14. OÜ Entec Eesti juhataja Andres Piirsalu
4. Arutelu
4.1. Maardu Linnavalitsuse linnaarengu- ja majandusosakonna juhataja asetäitja Silvia Riige
andis ülevaate Paemurru tn 5, Kaarle, Risti, Keldre 1, Keldre 2, Riigimaa 1, Riigimaa 5,
Riigimaa 6, Riigimaa 21 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ja KSH menetlusest.
Maardu Linnavalitsus, saanud AS´lt Vopak E.O.S. taotluse detailplaneeringu ja KSH
algatamiseks, soovis saada Siseministeeriumilt selgitust, kas taotletava olulise ruumilise
mõjuga objekti (ORMO) planeerimiseks on vajalik eelnevalt viia läbi asukohavaliku või
asukoha eelvaliku menetlus.Kuna Siseministeerium asus seisukohale, et PlanS § 292 lg 9
kohaselt rakendatakse eelvalikut juhul, kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalikud
asukohad jäävad mitme omavalitsuse territooriumile ning võimalikke asukohti on rohkem
kui kaks ning kuna Maardu linna üldplaneeringuga on Kroodi majanduspiirkonnas ja
Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas nähtud ette alad, kus suurõnnetuse ohuga ettevõtete
arendamine on võimalik, tuleb Maardu Linnavalitsusel endal langetada otsus, kas Maardu
linna ruumilise arengu vajadusi arvesse võttes on uue üldplaneeringu algatamine vajalik
või on põhjendatud teha otsus vastava detailplaneeringu algatamiseks. Siseministeerium
pidas ühtlasi vajalikuks juhtida tähelepanu, et kaalutletud otsuse tegemiseks on
linnavalitsusel võimalik tellida analüüse (nt riskianalüüs), küsitlusi, ekspertarvamusi ja
hinnanguid, juhul kui ta seda vajalikuks peab. Samas rõhutati, et otsuse peab langetama
ikkagi kohalik omavalitsus ise. Siseministeeriumi seisukoha saamise järel algatati
Paemurru tn 5, Kaarle, Risti, Keldre 1, Keldre 2, Riigimaa 1, Riigimaa 5, Riigimaa 6,
Riigimaa 21 kinnistute ja lähiala detailplaneering ja detailplaneeringu keskkonnamõjude
strateegiline hindamine (KSH), kuna tegemist on ORMO kavandamisega planeeritavale
alale. Detailplaneeringut koostab OÜ Entec Eesti ja keskkonnamõjude strateegilist
hindamist viib läbi OÜ Elle. Maardu Linnavalitsus on linnavalitsusele 11.06.2013 esitatud
detailplaneeringu lahenduse saatnud kooskõlastamiseks riigiasutustele ja mitmetele
puudutatud isikutele. Keskkonnaamet, Tervisekaitseamet ja Maa-amet ei ole
detailplaneeringut ja KSH aruannet kooskõlastanud, kusjuures esimesed kaks on esitanud
juba omapoolsed märkused ja ettepanekud. Maa-ametilt on saadud üksnes esialgsed
seisukohad, kuna vajalikud dokumendid polnud Maa-ametini jõudnud. Samuti ei ole
eraisikust naaberkinnistute omanik detailplaneeringut kooskõlastanud.
Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom märkis, et käesoleval arutelul tuleks
keskenduda kahele olulisemale küsimusele ehk kas tegemist on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga ning kas tegemist on ORMO planeerimisega.
Vandeadvokaat Martin Triipan märkis, et kavandatav Termoili Terminali laiendus
moodustab olemasoleva terminaliga ühtse komplekti. Kuna olemasolev terminal on juba
ORMO, siis see, millises ulatuses mõjud suurenevad, on KSH küsimus. AS´i Vopak
E.O.S. nägemus on, et kuna üldplaneering võimaldab Vana-Narva mnt tööstuspiirkonnas
terminali laiendamist, ei ole nende hinnangul tegemist ORMO-ga planeerimisseaduse
tähenduses ning et antud detailplaneeringut on võimalik koostada ja menetleda. Kuna
Siseministeerium on öelnud, et üldplaneeringus on ettenähtud alad ORMO-de
arendamiseks, siis mõjusid ei hinnata antud juhul mitte üksnes detailplaneeringu ala
ulatuses, vaid mõjuala on kuni 2 km, mida hinnatakse. KSH raames analüüsitaksegi kõiki
mõjusid laiemalt.
Maardu Linnavalitsuse linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma märkis, et ORMO teema ei ole
Maardu Linnavalitsusele uus. Maardu Linnavalitsus on olnud seisukohal, et tegemist ei
ole uue ORMO-ga. Ühes varasemas kaasuses on kohtud asunud seisukohale, et
üldplaneeringut pole ilmtingimata vaja koostada, kui tegu on ORMO laiendusega. Maardu
Linnavalitsus on asunud seisukohale, et antud juhul on tegemist üldplaneeringut
täpsustava detailplaneeringu koostamisega. Maardu Linnavalitsus pöördus
Siseministeeriumi poole ja tugines ministeeriumi kirjas antud seisukohale.
Harju Maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Jaan Saulin märkis, et Harju
Maavalitsus on tutvunud Siseministeeriumi kirjaga ja viimases väljendatud seisukohti
maavalitsus ei vaidlusta. Küsimus on aga antud juhul, kas detailplaneering on kooskõlas
üldplaneeringuga. Vaadates üldplaneeringu maakasutusplaani, on maavalitsus seisukohal,
et tootmisobjektide kruntidele kavandatav kaitsehaljastus üldplaneeringut ei muuda.
Samas jääb kavandatav terminali laiendus osaliselt üldplaneeringu kohasele kaubandus-,
teenindus- ja büroohoonete maale, millele on planeeritud mitu kütusemahutit. Võime
väita, et selles osas detailplaneering muudab üldplaneeringut. Samuti, kui vaadata
üldplaneeringuga planeeritud Paemurru tänavat ja AS´i Vopak E.O.S. terminali
juurdepääsuteid, siis selles osas on samuti avaliku tänavavõrgu lahendust võrreldes
üldplaneeringuga ette nähtust muudetud. Seoses viidatud asjaoludega nõustub maavalitsus
Maa-ameti seisukohaga, et koostatud detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Maavalitsuse seisukoht on, et mõistlikum on menetleda antud detailplaneeringut kui
üldplaneeringut muutvat, vältimaks mistahes vaidlusi, et detailplaneeringut pole
nõuetekohaselt menetletud.
Maardu Linnavalitsuse linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma märkis, et kuivõrd pärast
detailplaneeringu eskiisi esitamist on selgunud, et tegemist on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, ei näe linnavalitsus takistusi vastava linnavolikogu algatamisotsuse
ettevalmistamiseks, et oleks võimalik jätkata detailplaneeringu menetlemist
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.
Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom selgitas osalejaile, miks Maa-amet ei ole
aktsepteerinud AS´i Vopak E.O.S taotlust riigile kuuluvate 30% äri- ja 70% tootmismaa
sihtotstarbega Riigimaa 6 ja Riigimaa 21 kinnistute koormamiseks tähtajatu
reaalservituudiga, et viimane võiks rajada neile rohelise puhvertsooni.
Maa-ameti ja Harju Maavalitsuse esindajad leidsid, et planeeritavat ala tuleks laiendada ja
kaasata viimasesse kindlasti ka Paemurru tn 5 kinnistust lõunapoolsed riigile kuuluvad
30% äri- ja 70% tootmismaa sihtotstarbega Riigimaa 7 ja Riigimaa 8 kinnistud.
Käesolevaga pole laiendatava kütuseterminali optimaalseima asukoha väljaselgitamiseks
erinevaid variante võrreldud. Maa-ameti planeeringute osakonna nõunik Helle Übius lisas,
et laiendatava planeeringuala piir võiks lõuna pool ühtida AS´i Vopak E.O.S poolt
algatatud Paemurru tn 1 ja Vana-Narva mnt 13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
piiriga. Viimane võimaldaks ühtlasi planeerida reformimata maast üldplaneeringu
kohasele Sarapiku teele vajaliku teemaakrundi, mida kohalikul omavalitsusel oleks pärast
planeeringu kehtestamist võimalik munitsipaalomandisse taotleda. Samuti tuleks
planeeritavale alale liita Paemurru tänava ja kütuseterminalist sadamasse kulgeva AS´i
Vopak E.O.S kütusetorustiku alune, kokku ca 100 m laiune, reformimata maa-ala, milline
paikneb Riigimaa 5 kinnistu põhjaküljel. Maardu Linnavalitsuse abilinnapea Rein Meel
kinnitas, et Maardu Linnavalitsus kaalub detailplaneeringu ala laiendamise küsimust.
AS´i Vopak E.O.S esindajad olid seisukohal, et läbirääkimisi tuleks jätkata, kuna
transiidifirma on otseselt huvitatud mõistlikest ja vastastikuseid huve arvesse võtvatest
lahendustest, sh Paemurru tn 5, Riigimaa 1 ja Riigimaa 5 kinnistutega külgnevatel
riigimaadel.
Kuna Maa-ametile kooskõlastamiseks esitatud dokumentides esineb mitmesuguseid
tehnilisi ja sisulisi vigu ja puudusi, tegi Maa-ameti peadirektori asetäitja Anne Toom
ettepaneku käsitleda kõnealuseid probleeme Maa-ameti poolsetes kirjalikes vastuväidetes,
millised esitatakse Maardu Linnavalitsusele.
5. Kokkuvõte
5.1. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et Paemurru tn 5, Kaarle, Risti, Keldre 1, Keldre 2,
Riigimaa 1, Riigimaa 5, Riigimaa 6, Riigimaa 21 kinnistute ja lähiala detailplaneering on
Maardu linna üldplaneeringut muutev, mistõttu tuleb Maardu Linnavolikogul teha otsus
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Maardu Linnavalitsus kaalub
Maa-ameti ettepanekut detailplaneeringu ala laiendamise osas pärast Maa-ameti poolse
kirjaliku ettepaneku laekumist.
5.2. Olenemata asjaolust, et kõik naftatoodete terminalid kogumahutavusega üle 5000 m3 on
käsitletavad kui olulise ruumilise mõjuga objektid, ei ole käesolevaga kavandatava
olemasoleva 417 000 m3 suuruse kütuseterminali laiendamisel 330 000 m3 võrra tegemist
uue ORMO-ga selles tähenduses, mis eeldanuks eelneva üldplaneeringu koostamise
vajadust. Oluline on käesoleval juhul see, et olemasoleva terminali kavandatava
laiendusega kaasnevad mõjud oleksid kõik hinnatud detailplaneeringule koostatava KSH
käigus ja et detailplaneeringu ja KSH menetlusel järgitaks rangelt kehtivaid
protseduurireegleid.
Arutelu juhataja Anne Toom
Protokolli koostas Maarja Virks