23.12.2021
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
muutmise määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel.
Eelnõu koostamise vajadus on tingitud ennekõike vajadusest viia regulatsioon kooskõlla
valdkonna arengutega ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad.
Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud ennekõike tee muldkehas ja dreenkihis
kasutatavate materjalidega – eelnõu eesmärk on need nõuded üle vaadata ning soodustada
parimate praktikate kasutuselevõttu. Selliselt võimaldatakse projekteerimisel tee muldkeha
materjalide kavandamisel lähtuda mitte ainult filtratsioonimoodulist (praegune regulatsioon),
vaid tugineda pinnaste ja materjalide terakoostisele. Selliselt eelnõu jõustumisel tekkib
projekteerimisel rohkem valikuid ning tänu tõhusamatele kontrollimeetoditele muutub
tõhusamaks ka ehitusprotsess. Kaasnevalt suurenevad võimalused kohalike ehitusmaterjalide
kasutamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev
(tel: 639 7611, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi
teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Uute mõistete lisamine ja olemasolevate mõistete muutmine. Määruse lisasse lisatakse uus
mõiste „aluspinnas“ ning parandatakse mõisteid „dreenkiht“, „filtratsioonimoodul“,
„muldkeha“ ja „töökiht“. Muudatused viiakse sisse eesmärgiga tagada määruse õigusselgus
ning vältida rakenduspraktikas määruse erinevaid tõlgendusi.
Mõiste „aluspinnas“ lisamine on vajalik, kuivõrd antud mõiste on määruses läbivalt kasutusel
ning sellega on otseselt või kaudselt seotud mitmed olulised nõuded. Seega on oluline ühiselt
määratleda, mida antud mõiste sisaldab ja mis ulatuses tuleb aluspinnase nõudeid kohaldada.
Mõiste „dreenkiht“ juures on oluline täpsustada, et tegemist erijuhul rajatava kihiga, s.t tegemist
ei ole tüüpilise ja üldkohustusliku kihiga ja see tuleb kavandada üksnes teatud puhkudel (vt
punkti 3.3 lisatav lõige 8). Samuti nähakse dreenkiht ette, kui selleks esineb muu põhjendatud
vajadus. Lisaks sellele on vaja täpsustada kihi paiknemist – tegemist ei ole aluse all paikneva
kihiga, kuivõrd dreenkihi funktsiooni võib täita ka alus. Samuti tuuakse muudatusega välja, et
dreenkihi funktsioon on mh ajutiselt liigse vee mahutamine. See tähendab, et dreenkiht mahutab
konstruktsioonis liigvett vältides muude kihtide kahjustamist ja lagunemist või nende omaduste
halvenemist. Üldjuhul tuleb tagada liigvee äravool dreenkihist. Oluline osa liigveest (kuni 50%)
on reeglina dreenkihist ära juhitud mõne tunni jooksul, kuid olenevalt olukorrast (katendi ja
muldkeha konstruktsioon, kihtide paksused ja omadused, tee laius jt) võib vee äravoolu aeg olla
oluliselt pikem. Antud täpsustused regulatsioonis on vajalikud dreenkihi regulatsiooni
korrektseks ja ühtlaseks rakendamiseks.
Mõistes „filtratsioonimoodul“ võetakse kasutusele üldisem kirjeldus ning jäetakse välja viide
nii Darcy seadusele kui ka vee äravoolu kiiruse ja hüdraulilise gradiendi suhtele. Antud mõistes
on oluline anda filtratsioonimooduli põhimõtteline tehniline kirjeldus, mis toetab punkti 3.3
lisatava lõike 9 rakendamist ning annab alused dreenkihi arvutuse teostamiseks.
1
Mõiste „muldkeha“ viiakse kooskõlla viimaste valdkonna arengutega ning täpsustatakse, et
muldkeha on geotehniline konstruktsioon, mis mh sisaldab vee ärajuhtimissüsteemi ja
tugistruktuure. See tähendab, et muldkeha ei ole ainult pinnasest või muust materjalist koosnev
konstruktsioon, vaid see mõiste hõlmab ka muid keerukamaid konstruktsioone, mis võivad
koosneda erinevatest kihtidest ja struktuuridest. Samuti toetab muudatus põhimõtet, et
muldkeha võib olla ehitatud nii looduslikest pinnastest kui ka muust ehitusmaterjalist.
Täpsustus on vajalik, et korrektselt rakendada määrusega ette nähtud muldkeha regulatsiooni.
Mõiste „töökiht“ juures on tekkinud vajadus viia sisse mitmed täpsustused. Esiteks on vaja
täpsustada, et töökiht on üksnes muldkeha osa ning see ei ulatu aluspinnasesse. Teiseks
täpsustatakse, et töökiht paikneb katendist allpool (mitte katte pinnast). Kolmandaks on töökihi
paksus seotud konstruktsiooni külmumissügavusega ning seetõttu võrreldes eelmise
redaktsiooniga võib teatud külmumissügavuse puhul olla 1,5 meetrist väiksem. Täpsustused on
olulised, kuivõrd töökihiga on seotud mitmed olulised nõuded (nt on piiratud, milliseid
materjale on lubatud töökihis kasutada) ja on äärmiselt oluline neid korrektselt rakendada
kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga.
Punkti 3.2 lõike 6, punkti 3.4 lõike 2 ja punkti 4.4 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. Antud
sätted jäetakse määruse lisast välja, kuna analoogsed nõuded on esitatud määruse lisa teistes
osades või reguleeritakse uute eelnõuga lisatavate sätetega ning tegemist on nõuete tarbetu
dubleerimisega. Selliselt punkti 3.2 lõike 6 asemele lisatakse punkti 3.2 uued lõiked 12 ja 13,
mis käsitlevad külmakindlaid pinnaseid. Punkti 3.4 lõige 2 kattub punkti 6.3 lõike 6 punktiga 8
– mõlemad sätted reguleerivad kaldasamba taguse muldkeha ehitamist. Punkti 4.4 lõige 9, mis
käsitleb dreenkihi kavandamise kohustust ja dreenkihi parameetreid, asendatakse punkti 3.3
lisatavate uute lõigetega 8 ja 9.
Punkti 3.2 lõike 10 muutmine ja lõikega 11 täiendamine. Kui kehtiv säte defineerib
dreenivad pinnased üksnes läbi filtratsioonimooduli, siis uue sõnastusega võimaldatakse
pinnaste või materjalide dreenivust hinnata lisaks läbi terakoostise (peenosiste sisalduse).
Terakoostise hindamine on oluliselt kiirem ja odavam kontrollimeetod, mis ehitustööde käigus
võimaldab oluliselt tõhustada kasutatud materjalide kvaliteedikontrolli ning potentsiaalselt
suurendab sobilike materjalide ringi.
Punkti 3.2 lõike 12 lisamine. Uues lõikes defineeritakse ühemõtteliselt, millised pinnased ja
materjalid on külmakindlad. Antud regulatsioon on vajalik määruse lisa punkti 3.3 lõike 3
(muldkehas külmakindlate pinnaste ja materjalide kasutamise nõue) rakendamiseks.
Külmakindlad on pinnased ja materjalid, mille peenosiste sisaldus ei ületa kehtestatud määra.
Muudatuse laiem eesmärk on võimaldada kontrollida pinnaste ja materjalide sobivust tee
muldkeha ehitamiseks lisaks filtratsioonimoodulile ka pinnase või materjali terakoostise alusel.
Punkti 3.2 lõike 13 lisamine. Uude lõikesse on koondatud seni punkti 3.2 lõikega 10
kehtestatud põhireegel, mille alusel on võimalik hinnata pinnase ja materjali dreenivust ja
külmakindlust filtratsioonimooduli abil. Kui punkti 3.2 lõigetes 10 ja 11 (dreeniva pinnase või
materjali terakoostise nõue) või 12 (külmakindla pinnase või materjali terakoostise nõue)
esitatud nõuded ei ole täidetud, siis alternatiivselt kooskõlas senise regulatsiooni ja praktikaga
saab pinnast või materjali sobivust hinnata läbi filtratsioonimooduli – dreenivaks ja
külmakindlaks saab lugeda materjali ja pinnast, mille filtratsioonimoodul on üle 0,5 meetri
ööpäevas kooskõlas standardiga EVS 901-20.
Punkti 3.3 lõike 2 muutmine. Kui muldkeha töökihis on erinevad pinnased, siis tulenevalt
kehtivast nõudest tuleb teekatte pinna kõrgus määrata arvutuslikult. Praktikas on leitud, et alati
ei ole juhtumipõhine arvutus otstarbekas ning on võimalik määrata teekatte pinna kõrgus
pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem.
Punkti 3.3 lõike 3 muutmine. Lõige kehtestab nõuded muldkeha ülemises osas kasutatavatele
pinnastele ja materjalidele. Muudatusega täpsustatakse, et tsementbetoonkatte pinnast vähemalt
2
1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes
külmakindlaid pinnaseid või materjale. Seejuures külmakindlad pinnased ja materjalid on
defineeritud punkti 3.2 lõigetes 12 ja 13 ja neid on võimalik määrata vastavalt kas terakoostise
(peenosiste sisalduse) alusel või traditsiooniliselt läbi filtratsioonimooduli.
Kui külmakindla pinnase või materjali kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult
otstarbekas, siis on lubatud nõudest kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna
kõrgused.
Punkti 3.3 lõike 8 lisamine. Lisatav lõige kehtestab dreenkihi kavandamise kohustuse. Seni
oli dreenkihi kohustus reguleeritud määruse lisa punkti 4.4 lõikes 9 (eelnõuga tunnistatakse
kehtetuks) ja selle kohaselt oli dreenkiht kohustuslik siis, kui töökihis ei ole kasutatud nõutud
filtratsioonimooduliga pinnased või materjalid kooskõlas määruse lisa punkti 3.3 lõikega 3.
Nõue on tervikuna üle vaadatud ning eelnõuga on ette nähtud kolm olukorda, millal dreenkiht
on kohustuslik. Nendel puhkudel on dreenkiht vajalik tagamaks konstruktsiooni püsivust ja
kestvust. Kui määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 nõuded on täidetud (muldkeha ülemises osas on
kasutatud külmakindlad pinnased või materjalid) ning ei esine eriolukorda (kaljupinnas asub
vähem kui 0,5m sügavusel katte pinnast või konstruktsiooni ehitatakse ümber vaid osaliselt
seniste sideainega töödeldud kihtide säilitamisega), siis dreenkiht ei ole kohustuslik ning
katendi võib projekteerida vahetuld muldkehale.
Punkti 3.3 lõike 9 lisamine. Lisatav lõige täiendab eelmist lõiget seoses dreenkihi
kavandamise kohustusega. Kui dreenkiht on tulenevalt lõikest 8 kohustuslik, siis dreenkihi
parameetrid (paksus, filtratsioon, terakoostis jt) tuleb alati määrata arvutuse alusel. Ehk siis
dreenkihi parameetrid tuleb määrata projektipõhiselt ja arvutuslikult. Seejuures määrus ei
kehtesta konkreetset arvutusmetoodikat ning lubatud on kasutada erinevaid metoodikaid ja
arvutusvalemeid, mille sobivust suudab arvutuse teostaja põhjendada. Praktikas on levinud
dreenkihi arvutus vee ärajuhtimisele üldtunnustatud Darcy seaduse põhjal. Dreenkihi
veemahutavuse arvutust teostatakse empiiriliste meetodite abil, mis arvestavad võimalikku
maksimaalset vee hulka sõltuvalt dreenkihi materjali omadustest ja keskkonnast.
Arvutusmeetodid ja valemid on kajastatud valdkondlikes juhendmaterjalides1.
Projekteerimistööde tellijal on võimalik töövõtulepingu kaudu nõuda konkreetse metoodika või
juhendmaterjali kasutamist.
Täiendavalt on lõikes kehtestatud minimaalsed dreenkihi paksuse ja filtratsioonimooduli
nõuded - nendest tuleb lähtuda kui arvutuse tulemused on kehtestatud minimaalsetest
parameetritest madalamad (halvemad). Kui arvutuse tulemusena saadakse suuremad (paremad)
parameetrite väärtused võrreldes kehtestatud miinimumiga, siis tuleb kasutada arvutuse
tulemusena saadud dreenkihi parameetrite väärtusi.
Punkti 6.3 lõike 6 punkti 8 muutmine. Lõikes on reguleeritud pinnase või materjali nõuded,
mida kasutatakse silla koonuse ja kaldasamba tagumise muldkeha ehitamisel (kaldasammaste
tagasitäide silla ühendamisel pealesõidu tee muldkehaga). Sisulise muudatusena lisatakse
lõikesse võimalus määrata antud olukorras pinnased või materjalid hüdraulilise stabiilsuse
arvutusega, s.t arvutuse alusel võib kasutada ka muid pinnaseid või materjale. Kui hüdraulilise
stabiilsuse arvutus ei ole teostatud, siis tüüplahendusena on antud olukorras lubatud kasutada
kas dreenivaid pinnaseid või muid materjale (peenliiv ning standardite EVS-EN 13242 ja EVS-
EN 13285 toodetud materjalid), mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp. Olenemata
kasutatud pinnasest või materjalist tuleb alati silla koonuse ja kaldasamba tagumine muldkeha
näha ette tihendusteguriga 0,98.
1
„Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ p. 3.2.3 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006
käskkirjaga nr 264).
3
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud
turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88,
4.4.2011, lk 5—43).
Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadetakse määruse eelnõu Euroopa Komisjoni
teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
(ELT L 241, 17.9.2015, lk 1—15).
4. Määruse mõjud
Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele,
regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset positiivset
mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral
ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist.
Kõige olulisem muudatus on seotud tee muldkeha ja dreenkihi nõuetega. Esiteks on eelnõu
kohaselt võimalik hinnata pinnase või materjali sobivust tee muldkehasse mitte ainult
filtratsioonimooduli kaudu (punkti 3.2 lisatav lõige 13) vaid hinnates pinnase või materjali
külmakindlust läbi terakoostise (punkti 3.2 lisatav lõige 12). Teiseks on selgelt reguleeritud
juhtumid, millal on dreenkiht kohustuslik (punkti 3.3 lisatav lõige 8) ning kaasnevalt on üle
vaadatud ka dreenkihi nõuded (punkti 3.3 lisatav lõige 9). Lisaks sellele on sisse viidud mõned
üksikud vähemolulised muudatused, mis kokkuvõttes annavad projekteerimisel rohkem
valikuid ja paindlikkust.
Kokkuvõtvalt annab eelnõu projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust ja tänu uutele
kontrollimeetoditele muutub efektiivsemaks ka ehitusprotsess – rahaline ja ajaline kulu
materjalide kontrollimiseks objektil väheneb. Seeläbi muutub efektiivsemaks ja sujuvamaks
kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Potentsiaalselt võib muudatusega kaasneda ka tee muldkeha
ehitamiseks sobilike materjalide ringi suurenemine, mis avaldab positiivset mõju nii kohalike
materjalide kasutamisele kui ka veokaugustele ja CO2 heitele. Avalikult kasutatavate teede
ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu rakendamine ei eelda
riigieelarvelisi kulutusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Eelnõu rakendamise
eeldatavaks kaudseks tuluks on tõhusam ja keskkonnasäästlikum avalikult kasutatava tee
ehitus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Kuivõrd eelnõu suurendab normi paindlikkust ning ei sisalda
uusi piirava iseloomuga nõudeid, siis ülemineku aeg ei ole kavandatud ning uusi nõudeid on
võimalik rakendada koheselt määruse jõustumisel.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga konsulteerides eelnevalt Eesti
Taristuehituse Liiduga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti
4
Taristuehituse Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Ülevaade laekunud
muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas.
5
Majandus- ja taristuministri
5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
muutmise määruse eelnõu
seletuskirja
lisa
Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku tegija: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Ei ole arvestatud
teeb ettepaneku muuta dokumendi pealkirja, Põhimõtteliselt nõustume, et sõna „norm“
asendades "normid" terminiga "eeskirjad". määruse volitusnormis (ehitusseadustiku § 99
Eesti ehitusvaldkonda reguleerivas lõige 4) ja pealkirjas ei ole täpne ning
seadusandluses puuduvad „normid“ perspektiivselt oleks otstarbekas kaaluda
(normatiivid), seetõttu ei ole ministri määruse pealkirja muutmist, sh vastavalt sõnade
1
määruses selle termini kasutamine “eeskiri“ või alternatiivina „nõuded“
asjakohane. kasutamist. Kuna määruse pealkirja muutmine
eeldab ehitusseadustiku volitusnormi muutmist
ning eelnõu eesmärk on võimalikult kiiresti
ajakohastada regulatsiooni, siis ei ole praegu
võimalik ettepanekuga arvestada.
6
MÄÄRUS
23.12.2021 nr 86
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas
„Maanteede projekteerimisnormid“ tehakse järgmised muudatused:
1) lisa täiendatakse pärast mõistet „Alus“ mõistega „Aluspinnas“ järgmises sõnastuses:
„Aluspinnas looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle
puudumisel katend“;
2) mõiste „Dreenkiht“ sõnastatakse järgmiselt:
„Dreenkiht erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib vee
katendist välja või ajutiselt mahutab liigvett“;
3) mõiste „Filtratsioonimoodul“ sõnastatakse järgmiselt:
„Filtratsioonimoodul veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul on pinnase või kivimi omadus
lasta vett läbi pooride või lõhede kaudu, mis defineeritakse veekoguse
kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu ristlõike pinna
ühikulise gradiendi korral“;
4) mõiste „Muldkeha“ sõnastatakse järgmiselt:
„Muldkeha tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde
kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega“;
5) mõiste „Töökiht“ sõnastatakse järgmiselt:
„Töökiht muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3
ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui
1,5 m sügavuseni katte pinnast“;
2
6) punkti 3.2. lõige 6, punkti 3.4. lõige 2 ning punkti 4.4. lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
7) punkti 3.2. lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme- ja keskliiv. Mittedreeniv pinnas
on savi- ja tolmliiv.“;
8) punkti 3.2. täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse
dreenivaks juhul kui nad täidavad ühte järgmistest tingimustest:
1) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera suurusega
alla 0,006 mm on vähem kui 2%;
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%.
(12) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi
toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%;
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%;
3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%.
(13) Kui lõigetes 10–12 esitatud tingimused ei ole täidetud, peab nende pinnaste või materjalide
filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud
standardis EVS 901-20.“;
9) punkti 3.3. lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle
pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem.
(3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m
sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste
pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis
nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused.“;
10) punkti 3.3. täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Dreenkiht nähakse ette, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtumitest:
1) lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud;
2) kavandatud konstruktsiooni jääb alles olemasolev säilitatav sideainega töödeldud kiht;
3) aluspinnaseks on kaljupinnas ja see jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnas.
(9) Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded
arvutatakse sõltuvalt tee laiusest ja teistest parameetritest. Sõltumata arvutusest on dreenkihi
lubatud vähim filtratsioonimoodul esimeses ja teises niiskuspaikkonnas 2 m/ööp ning kihi
minimaalne paksus 20 cm, kolmandas niiskuspaikkonnas 3 m/ööp ja minimaalne kihi paksus 30
cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“;
3
11) punkti 6.3. lõike 6 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) silla koonuse ja kaldasamba hüdraulilise stabiilsuse kontrolli puudumisel peab nende tagune
pealesõidu muldkeha olema lõigul, mille pikkus kaldasambast muldkeha peal mõõdetuna on
võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub muldkeha kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas
dreenivast pinnasest või standardi EVS-EN 13242 või EVS-EN 13285 kohasest materjalist või
peenliivast, mille kõigi filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp ning tihendustegur vähemalt
0,98.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 23.12.2021 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 86 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 5 . augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) lisa täiendatakse pärast mõistet „Alus“ mõistega „Aluspinnas“ järgmises sõnastuses: „Aluspinnas looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel katend“; 2) mõiste „Dreenkiht“ sõnastatakse järgmiselt: „Dreenkiht erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib vee katendist välja või ajutiselt mahutab liigvett“; 3) mõiste „Filtratsioonimoodul“ sõnastatakse järgmiselt: „Filtratsioonimoodul veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul on pinnase või kivimi omadus lasta vett läbi pooride või lõhede kaudu, mis defineeritakse veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu ristlõike pinna ühikulise gradiendi korral“; 4) mõiste „Muldkeha“ sõnastatakse järgmiselt: „Muldkeha tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega“; 5) mõiste „Töökiht“ sõnastatakse järgmiselt: „Töökiht muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast“; 6) punkti 3.2 . lõige 6, punkti 3.4 . lõige 2 ning punkti 4.4 . lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 7) punkti 3.2 . lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme- ja keskliiv . Mittedreeniv pinnas on savi- ja tolmliiv. “; 8) punkti 3.2. täiendatakse lõigetega 11 – 13 järgmises sõnastuses : „(11) EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse dreenivaks juhul kui nad täidavad ühte järg mistest tingimustest: osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2% ; 2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%. (1 2 ) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%; 2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7% ; 3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%. (1 3 ) Kui lõigetes 10 –12 esitatud tingimused ei ole täidetud , peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ ööp . Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“; 9) punkti 3.3 . lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. (3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused.“; 10 ) punkti 3.3 . täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Dreenkiht nähakse ette , kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtumitest: 1) lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud ; 2) kavandatud konstruktsiooni jääb alles olemasolev säilitatav sideainega töödeldud kiht; 3) aluspinnaseks on kaljupinnas ja see jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnas. (9) Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded arvutatakse sõltuvalt tee laiusest ja teistest parameetritest. Sõltumata arvutusest on dreenkihi lubatud vähim filtratsioonimoodul esimeses ja teises niiskuspaikkonnas 2 m/ ööp ning kihi minimaalne paksus 20 cm, kolmandas niiskuspaikkonnas 3 m/ ööp ja minimaalne kihi paksus 30 cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“; 11) punkti 6.3 . lõike 6 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) silla koonuse ja kaldasamba hüdraulilise stabiilsuse kontrolli puudumisel peab nende tagune pealesõidu muldkeha olema lõigul, mille pikkus kaldasambast muldkeha peal mõõdetuna on võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub muldkeha kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas dreenivast pinnasest või standardi EVS-EN 13242 või EVS-EN 13285 kohasest materjalist või peenliivast, mille kõigi filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ ööp ning tihendustegur vähemalt 0,98.“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ando Leppiman delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler