dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sisend Euroopa Komisjoni piirimeetme algatuse kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2021
Viit
2-13/21-4571
Registreeritud
22. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4571 22.12.2021 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01625, [email protected] 19.11/21-0920/-2T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 22.12.2021 nr 2-13/21-4571 Sisend Euroopa Komisjoni piirimeetme algatuse kohta Austatud kolleegid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-01625 esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagantjärgi ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni ettepanekutele seoses piirimeetmega. Oleme eelnevalt oma sisendi esitanud Rahandusministeeriumile. Seisukoht: Saame toetada piirimehhanismi rakendamist teatud süsinikulekke ohuga sektoritele, kuid sellega ei tohi kaasneda negatiivset mõju EL ettevõtete globaalsele konkurentsivõimele. Käesolev määrus kohaldub kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine on juba hõlmatud ELi HKSiga, mida kohaldatakse kolmandate riikide või territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult seotud ELi HKSiga Seoses uue SPIM meetme rakendamisega tootmissisendid kallinevad, mis võib mõjutada tarneahelaid ja eksporti. Komisjon on määruse mõjuanalüüsis (Lisa 10 punktis 1) toonud välja SPIM sektorite kirjeldava statistika. Kui Eesti osatähtsus EL-s tervikuna SPIM sektorite ekspordis ja impordis on üsna marginaalne (impordis ca 1% raual ja terasel, väetistel ja tsemendil), siis eraldi on KOM välja toonud selle, et SPIM sektorite eksport kolmandatesse riikidesse moodustab suurima osa Rumeenias, Leedus ja Eestis. Eesti ekspordi puhul on see 4,8%. Samas on Eesti impordis osatähtsus SPIM sektoritel samuti märkimisväärne – 4,9% (tabel 10-2). Tootmissisendi kallinemist võib illustreerida terase sektori näitega. Eestis ei eksisteeri terase tootmist, küll aga on meil üsna arenenud tasemel terast töötlev tööstus (galvaniseerimine, tsinkimine, erinevate profiilide ja metallkonstruktsioonide valmistamine, autode, transpordivahendite tarvikud ja komponendid jne). Oma tootmiseks vajalikud sisendid hangitakse mujalt ehk imporditakse märgatavas mahus kolmandatest riikidest (ca 5-6% koguimpordist). Raua- ja terasetoodete osatähtsus ekspordis on samuti 5-6% ringis).40–100 eurose CO2 hinna korral lisanduks terasele suurusjärgus 75–185 EUR/t. 2020. aastal imporditi ettepanekus mainitud rauda, terast ja tooteid umbes 180 mln euro väärtuses, keskmise hinnaga 1274 EUR/t. Peamised Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 impordipartnerid olid ELi riigid (rahaliselt 70%, koguseliselt 51% kogu impordist ), suurematest kolmandatest riikidest võib välja tuua Venemaa (osatähtsus rahaliselt 13%, koguselt 30%). Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 41% impordist) on keskmisest madalama hinnaga, mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka piirimeetmest tulenev suhteline hinnatõus suurem (vaadeldud hinnavahemiku puhul kuni 34%). Samas piiri hinnatõusule seavad konkureerivad tooted (näiteks EList). Võib eeldada, et ka ELi hinnatase tõuseb, kuid see sõltub konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Kogu ELi välisele impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas suurusjärgus 5–13 mln eurot lisakulu . Seisukoht: SPiM raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite määramiseks peab olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest. Tähtis roll SPiM rakendamisel on läbipaistval järelevalvel ja süsteemi rakendamise õiglastel mehhanismidel, s.h elektrisektori digitaliseerimisel. EL27 majandus on järjest rohkem sõltuv elektrienergiast, mistõttu peab SPiM meetmete arendamisel võtma arvesse ka EL piiririikide järjest kasvavat vajadust uute taastuvatest allikatest või süsinikuheiteta elektrienergia tootmisseadmete järgi. Turupõhiseid investeeringuid piirab seejuures soodne (CO2 intensiivne) imporditav elektrienergia, mille negatiivset mõju targalt koostatud SPiM ära võiks hoida. Samuti peab SPiM raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite määramiseks olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest. Seisukoht: Peame tähtsaks, et uues mehhanismiks ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes suurte ettevõtetega. Komisjon on Parema õigusloome suunistes1 sätestanud põhimõtted, mida Euroopa Komisjon järgib uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning olemasolevate õigusaktide haldamisel ja hindamisel. Eraldi on välja töötatud ka parema õigusloome tööriist nn. SME TEST. CBAM eelnõu seletuskirjas on KOM maininud, et vastavuskulud (kohandusmehhanismi kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega seotud kulud) on tõenäoliselt suuremad VKEde jaoks. Peatükis 2. VKEdele avaldatava mõju hindamine on KOM selgitanud, et „Olemasolevad eeldused ja andmed ei võimalda SPIM-i mõju kvantitatiivset hindamist konkreetselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele).“ Küll aga on KOM sõnul tolli- ja maksustamisega seotud uuringutest selgunud, et väikeettevõtetel on peamiste maksustamisvahendite puhul suurem suhteline nõuetele vastavuse kulu. Seega - üldiselt näitab see, et SPIM tooks VKEdele suhteliselt suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes suurte ettevõtetega. Avalikust konsultatsioonist selgus ka see, et piiriäärsetes LR-des saab administratiivne koormus SME-dele olema ka suurem2. 1 https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and- how/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox_en 2 Alapunktis 6.6.4 : Although the majority of respondents (336/480) confirm that the CBAM is expected to generate relatively higher administrative burdens for small and medium-sized enterprises (SMEs), almost one third of respondents (144/480) do not agree with this conclusion. When looking at the breakdown by stakeholder cluster, the majority of companies (225/268) and public authorities (11/14) believe that SMEs will face higher administrative burdens; by contrast, slightly more than half of the respondents representing civil society organisations (33/57) and less than half of citizens (67/141) expect higher costs for SMEs. Results similar to those recorded in the entire sample are consistent in all geographical areas, except for bordering countries, where the vast majority of respondents indicate a stronger increase in administrative burdens for SMEs. 2 (4) Seisukoht: MKMi seisukohast on oluline, et uue piirimeetme kehtestamisel oleksid järgitud selle vastavus ja kooskõla WTO ja muude süsteemide kaubandusreeglitega, et vältida võimalikku multilateraalse kaubandussüsteemi õõnestamist ja EL kaubandusele rakendatavaid vastumeetmeid. WTO GATT artikkel III sätestab, et enamsoodustusrežiimi (MFN) põhimõtte kohaselt ei tohi riike diskrimineerida. Enamsoodustusrežiimi põhimõtet täiendav võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et importtoodete suhtes, mis on ületanud piiri pärast tollimaksude ja muude maksete tasumist, ei rakendata vähem soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse samasuguste kodumaiste toodete suhtes. Teisisõnu nõuab see põhimõte, et riigid kohtleksid imporditud ja kodumaiseid kaupu võrdsetel alustel. Seepärast ei tohi riik kehtestada importkaubale, mis on pärast tollimaksude tasumist ületanud piiri, siseriiklikke makse (näiteks müügimaksu) kõrgemal tasemel kui neid rakendatakse sarnaste kodumaiste toodete suhtes. Samuti ei tohi siseturul toodete ostu ja müüki mõjutavaid eeskirju kohaldada rangemalt importtoodete suhtes. Igas EL poolt sõlmitud vabakaubanduslepingus on trafaretne säte, mis ütleb, et lepinguosaline ei või suurendada kehtivaid tollimakse või kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise riigist pärit kaubale, kusjuures tollimaks hõlmab mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses. Kuna SPiM võib olla vastuolus WTO reeglitega, võib see võimalike vastusammudena tuua kaasa teiste lepinguosaliste või WTO liikmete poolt EL kaubandusele rakendatavad vastumeetmed (retaliation measures). Samuti näeme, et vastuolu võib tekkida ka muude kaubandusmeetmetega nagu üldine soodustuste süsteem (GSP), mille kohaselt arenenud riigid lubavad kõigi tööstustoodete ning teatavate põllumajandustoodete importi arengumaadest sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt. EL GSP regulatsiooni kohaselt on kehtestatud erikord vähim arenenud riikide (LDC) jaoks, pakkudes neile tollimaksuvaba ja kvoodivaba juurdepääsu kõikidele toodetele, välja arvatud relvad ja laskemoon (EBA – everything but arms). Kui arenguriigid peavad GSP või GSP+ saamiseks vastama teatavatele kriteeriumitele (teatavate konventsioonidega liitumine, teatav sissetulekute tase jne), siis LDC-dele antakse EBA automaatselt. EBA eelistused saab tühistada, kui soodustatud riigid ei järgi põhilisi inimõigusi ja tööõigusi. 3 Hetkel jääb arusaamatuks, kuidas on komisjon oma ettepanekus sellega arvestanud. Küsimus on samuti TDI meetmete4 (st dumpingu- ja subsiidiumide vastased täiendavad tollimaksud ning kaitsemeetmed) ja SPIM täiendavate meetmete koosmõju importijatele (just raua- ja terasetoodete importijatele/tarbijatele, kuna üle poole TDI meetmetest on kehtestatud sellele sektorile.). Komisjon oma mõjuanalüüsis pole seda teemat käsitlenud, olgugi, et konsultatsiooniprotsessis rõhutasid sidusrühmad ka seda valdkonda. 3 https://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/development/generalised-scheme-of-preferences/ 4 2019.a. kehtestas EL raua- ja terasetoodetele kaitsemeetmed (st tariifikvoodid, mille täitumisel lisandub täiendav tollimaks impordil 25%). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0159- 20210701&qid=1631275888775 3 (4) Täname, et arvestasite Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus esitatud seisukohtadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Tammik EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Yana Laurand 625 6374 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel