Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01625,
[email protected] 19.11/21-0920/-2T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 22.12.2021 nr 2-13/21-4571
Sisend Euroopa Komisjoni piirimeetme
algatuse kohta
Austatud kolleegid
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-01625 esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium tagantjärgi ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni
ettepanekutele seoses piirimeetmega. Oleme eelnevalt oma sisendi esitanud
Rahandusministeeriumile.
Seisukoht: Saame toetada piirimehhanismi rakendamist teatud süsinikulekke ohuga
sektoritele, kuid sellega ei tohi kaasneda negatiivset mõju EL ettevõtete globaalsele
konkurentsivõimele.
Käesolev määrus kohaldub kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade
suhtes, välja arvatud juhul, kui nende tootmine on juba hõlmatud ELi HKSiga, mida kohaldatakse
kolmandate riikide või territooriumide suhtes, või CO2 hinnastamise süsteemiga, mis on täielikult
seotud ELi HKSiga
Seoses uue SPIM meetme rakendamisega tootmissisendid kallinevad, mis võib mõjutada
tarneahelaid ja eksporti. Komisjon on määruse mõjuanalüüsis (Lisa 10 punktis 1) toonud välja
SPIM sektorite kirjeldava statistika. Kui Eesti osatähtsus EL-s tervikuna SPIM sektorite ekspordis
ja impordis on üsna marginaalne (impordis ca 1% raual ja terasel, väetistel ja tsemendil), siis eraldi
on KOM välja toonud selle, et SPIM sektorite eksport kolmandatesse riikidesse moodustab
suurima osa Rumeenias, Leedus ja Eestis. Eesti ekspordi puhul on see 4,8%. Samas on Eesti
impordis osatähtsus SPIM sektoritel samuti märkimisväärne – 4,9% (tabel 10-2).
Tootmissisendi kallinemist võib illustreerida terase sektori näitega. Eestis ei eksisteeri terase
tootmist, küll aga on meil üsna arenenud tasemel terast töötlev tööstus (galvaniseerimine,
tsinkimine, erinevate profiilide ja metallkonstruktsioonide valmistamine, autode,
transpordivahendite tarvikud ja komponendid jne). Oma tootmiseks vajalikud sisendid hangitakse
mujalt ehk imporditakse märgatavas mahus kolmandatest riikidest (ca 5-6% koguimpordist).
Raua- ja terasetoodete osatähtsus ekspordis on samuti 5-6% ringis).40–100 eurose CO2 hinna
korral lisanduks terasele suurusjärgus 75–185 EUR/t. 2020. aastal imporditi ettepanekus mainitud
rauda, terast ja tooteid umbes 180 mln euro väärtuses, keskmise hinnaga 1274 EUR/t. Peamised
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
impordipartnerid olid ELi riigid (rahaliselt 70%, koguseliselt 51% kogu impordist ), suurematest
kolmandatest riikidest võib välja tuua Venemaa (osatähtsus rahaliselt 13%, koguselt 30%).
Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Türgi (koguselt kokku 41% impordist) on keskmisest madalama
hinnaga, mistõttu võib eeldada, et nende puhul on ka piirimeetmest tulenev suhteline hinnatõus
suurem (vaadeldud hinnavahemiku puhul kuni 34%). Samas piiri hinnatõusule seavad
konkureerivad tooted (näiteks EList). Võib eeldada, et ka ELi hinnatase tõuseb, kuid see sõltub
konkreetsetest tootegruppidest, mida üldse toodetakse või imporditakse. Kogu ELi välisele
impordile CO2 hinna eeldusi rakendades lisanduks aastas suurusjärgus 5–13 mln eurot lisakulu .
Seisukoht: SPiM raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite
määramiseks peab olema selge ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust
keskmisest elektrienergia tootmise CO2 intensiivsusest.
Tähtis roll SPiM rakendamisel on läbipaistval järelevalvel ja süsteemi rakendamise õiglastel
mehhanismidel, s.h elektrisektori digitaliseerimisel. EL27 majandus on järjest rohkem sõltuv
elektrienergiast, mistõttu peab SPiM meetmete arendamisel võtma arvesse ka EL piiririikide järjest
kasvavat vajadust uute taastuvatest allikatest või süsinikuheiteta elektrienergia tootmisseadmete
järgi. Turupõhiseid investeeringuid piirab seejuures soodne (CO2 intensiivne) imporditav
elektrienergia, mille negatiivset mõju targalt koostatud SPiM ära võiks hoida. Samuti peab SPiM
raames koostatav metoodika kolmandate riikide importelektri CO2 heite määramiseks olema selge
ja üheselt täidetav ning lähtuma importriigi tegelikust keskmisest elektrienergia tootmise CO2
intensiivsusest.
Seisukoht: Peame tähtsaks, et uues mehhanismiks ei kaasneks väike- ja keskmise suurusega
ettevõtjatele (edaspidi VKE) suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes
suurte ettevõtetega.
Komisjon on Parema õigusloome suunistes1 sätestanud põhimõtted, mida Euroopa Komisjon
järgib uute algatuste ja ettepanekute ettevalmistamisel ning olemasolevate õigusaktide haldamisel
ja hindamisel. Eraldi on välja töötatud ka parema õigusloome tööriist nn. SME TEST.
CBAM eelnõu seletuskirjas on KOM maininud, et vastavuskulud (kohandusmehhanismi
kasutamisega kaasnevad nõuete täitmisega seotud kulud) on tõenäoliselt suuremad VKEde jaoks.
Peatükis 2. VKEdele avaldatava mõju hindamine on KOM selgitanud, et „Olemasolevad eeldused
ja andmed ei võimalda SPIM-i mõju kvantitatiivset hindamist konkreetselt väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtetele (VKEdele).“ Küll aga on KOM sõnul tolli- ja maksustamisega seotud
uuringutest selgunud, et väikeettevõtetel on peamiste maksustamisvahendite puhul suurem
suhteline nõuetele vastavuse kulu. Seega - üldiselt näitab see, et SPIM tooks VKEdele suhteliselt
suuremad kulud nõuetele vastavuse tagamiseks võrreldes suurte ettevõtetega. Avalikust
konsultatsioonist selgus ka see, et piiriäärsetes LR-des saab administratiivne koormus SME-dele
olema ka suurem2.
1
https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation-why-and-
how/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox_en
2
Alapunktis 6.6.4 : Although the majority of respondents (336/480) confirm that the CBAM is expected to generate
relatively higher administrative burdens for small and medium-sized enterprises (SMEs), almost one third of
respondents (144/480) do not agree with this conclusion. When looking at the breakdown by stakeholder cluster,
the majority of companies (225/268) and public authorities (11/14) believe that SMEs will face higher
administrative burdens; by contrast, slightly more than half of the respondents representing civil society
organisations (33/57) and less than half of citizens (67/141) expect higher costs for SMEs. Results similar to those
recorded in the entire sample are consistent in all geographical areas, except for bordering countries, where the
vast majority of respondents indicate a stronger increase in administrative burdens for SMEs.
2 (4)
Seisukoht: MKMi seisukohast on oluline, et uue piirimeetme kehtestamisel oleksid järgitud
selle vastavus ja kooskõla WTO ja muude süsteemide kaubandusreeglitega, et vältida
võimalikku multilateraalse kaubandussüsteemi õõnestamist ja EL kaubandusele
rakendatavaid vastumeetmeid.
WTO GATT artikkel III sätestab, et enamsoodustusrežiimi (MFN) põhimõtte kohaselt ei tohi riike
diskrimineerida. Enamsoodustusrežiimi põhimõtet täiendav võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et
importtoodete suhtes, mis on ületanud piiri pärast tollimaksude ja muude maksete tasumist, ei
rakendata vähem soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse samasuguste kodumaiste toodete
suhtes. Teisisõnu nõuab see põhimõte, et riigid kohtleksid imporditud ja kodumaiseid kaupu
võrdsetel alustel. Seepärast ei tohi riik kehtestada importkaubale, mis on pärast tollimaksude
tasumist ületanud piiri, siseriiklikke makse (näiteks müügimaksu) kõrgemal tasemel kui neid
rakendatakse sarnaste kodumaiste toodete suhtes. Samuti ei tohi siseturul toodete ostu ja müüki
mõjutavaid eeskirju kohaldada rangemalt importtoodete suhtes.
Igas EL poolt sõlmitud vabakaubanduslepingus on trafaretne säte, mis ütleb, et lepinguosaline ei
või suurendada kehtivaid tollimakse või kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise riigist pärit
kaubale, kusjuures tollimaks hõlmab mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade
impordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu, mis on
kehtestatud sellise impordi suhtes või sellega seoses.
Kuna SPiM võib olla vastuolus WTO reeglitega, võib see võimalike vastusammudena tuua kaasa
teiste lepinguosaliste või WTO liikmete poolt EL kaubandusele rakendatavad vastumeetmed
(retaliation measures).
Samuti näeme, et vastuolu võib tekkida ka muude kaubandusmeetmetega nagu üldine soodustuste
süsteem (GSP), mille kohaselt arenenud riigid lubavad kõigi tööstustoodete ning teatavate
põllumajandustoodete importi arengumaadest sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt. EL GSP
regulatsiooni kohaselt on kehtestatud erikord vähim arenenud riikide (LDC) jaoks, pakkudes neile
tollimaksuvaba ja kvoodivaba juurdepääsu kõikidele toodetele, välja arvatud relvad ja laskemoon
(EBA – everything but arms). Kui arenguriigid peavad GSP või GSP+ saamiseks vastama
teatavatele kriteeriumitele (teatavate konventsioonidega liitumine, teatav sissetulekute tase jne),
siis LDC-dele antakse EBA automaatselt. EBA eelistused saab tühistada, kui soodustatud riigid ei
järgi põhilisi inimõigusi ja tööõigusi. 3 Hetkel jääb arusaamatuks, kuidas on komisjon oma
ettepanekus sellega arvestanud.
Küsimus on samuti TDI meetmete4 (st dumpingu- ja subsiidiumide vastased täiendavad
tollimaksud ning kaitsemeetmed) ja SPIM täiendavate meetmete koosmõju importijatele (just
raua- ja terasetoodete importijatele/tarbijatele, kuna üle poole TDI meetmetest on kehtestatud
sellele sektorile.). Komisjon oma mõjuanalüüsis pole seda teemat käsitlenud, olgugi, et
konsultatsiooniprotsessis rõhutasid sidusrühmad ka seda valdkonda.
3
https://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/development/generalised-scheme-of-preferences/
4
2019.a. kehtestas EL raua- ja terasetoodetele kaitsemeetmed (st tariifikvoodid, mille täitumisel lisandub täiendav
tollimaks impordil 25%). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R0159-
20210701&qid=1631275888775
3 (4)
Täname, et arvestasite Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus esitatud
seisukohtadega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Tammik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Yana Laurand
625 6374
[email protected]
4 (4)