Martin Nurme Teie 24.11.2021 nr DM-115619-14
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 22.12.2021 nr 17-1/21-0083/4858-4
Narva mnt 7a
15172 Tallinn, Eesti
Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni
puudutavatele küsimustele vastamine
Austatud Martin Nurme
Edastasite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) EMG Karjäärid OÜ
08.11.2021 kirja nr 21-574 (registreeritud KOTKAS-s 10.11.2021 nr DM-115619-12 all) ja
palusite vastata kirjas toodud küsimustele. Allpool toome välja esitatud küsimused ja iga küsimuse
alla on lisatud vastus kaldkirjas.
1. Kuna kogu protsess kaevandamise keskkonnaloa taotlemiseni on väga pikk ja kui uuringuloa
taotlemisel oli veel varustuskindlus vastavalt kehtivale juhendile täitmata, kas on mõeldud
tulevikus mõnele regulatsioonile, mis kaitseb ettevõtjat tegemaks asjatuid kulutusi riigile kuuluval
maal riigile kuuluva varu uurimiseks, kui pika menetlusprotsessi vältel on varustuskindlus teiste
arendustega nö täis saanud? Õiguskindluse tagamine selles küsimuses peaks olema riigi kui
suurima tarbija ja tema vajaduste rahuldamise huvides.
Kaevandusettevõtjal nagu igal teisel ettevõtjal on erinevatest teguritest (majanduslikest,
poliitilistest, jne) tulenevad riskid oma majandustegevusele ja on loomulik neid riske hajutada ja
minimaliseerida. Kui ettevõtja asub riigile kuuluval maal uurima riigile kuuluvat maavara, siis ta
võtab endale mitte ainult riski, et varustuskindluse täidetuse tõttu võib ülekaalukas riigi huvi
mingil ajahetkel puududa, vaid ka riski, et maavara kvaliteet ei vasta oodatule või tekib muid
kitsendusi (näit looduskaitselisi), mis teevad edasise kaevandamise kas ajutiselt või pikemaks ajaks
võimatuks või ebaotstarbekaks.
On kaalumisel ka ettepanek, et teatud ehitusmaavarade puhul teeb uuringud riik ja paneb uuritud
ala enampakkumisele (kontsessiooni konkurss).
Kuna hetkel kasutatav varustuskindluse juhend ja selle põhimõtted on muutunud ebamõistlikuks,
siis tellis MKM töö „Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise
metoodika väljatöötamine“, mille teostas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi
töögrupp. Töö avalik esitlus laiemale huvigrupile toimus 14.12.2021. Selle töö tulemused saavad
aluseks uue varustuskindluse juhendi tegemisel.
Lisaks mainime, et praegune regulatsioon (MaaPS § 35, lg 1, p 10), kus geoloogilise uuringuloa
andmine sõltub KOV nõusolekust, pärsib maapõue uuringuid ning toob kaasa asjatuid
kohtuvaidlusi ning täiendavat halduskoormust. Ka selle põhimõtte ülevaatamine seisab ees uue
MaaPS-i VTK-s või vahepealses versioonis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Kuna kehtiv varustuskindluse mudel selgelt soosib eramaa arendusi, kas võib sellest välja
lugeda, et riiklik regulatsioon tegelikult annab soovituse kaevandamisega tegeleval ettevõttel
asuda kokku ostma eramaid, sest see annab pikemas perspektiivis ainukese garantii (kui kõik
keskkonnanõuded on täidetud), kuidas liiva-kruusa varu saab kasutusele võtta? Selle käigus siis
ühtlasi soovitus ka selleks, et kaevandamise vältel ettevõtte poolt tasutava kaevandamisõiguse tasu
maksmise asemel suunata see raha hoopis maaostu investeeringuteks ja arendada seal, kuna nii
kindlus olla edukas suurem ja sedasi kaevandamisõiguse tasu maksmise kohustust ei ole?
Eelmises punktis mainitud TÜ uuring jõudis järeldusele, et ei saa väita, et juhendi rakendamine
oleks kasvatanud huvi eraomandisse kuuluva maavara vastu võrreldes huviga riigimaade vastu.
Arutlusel on olnud ettepanek, et kõikide maavarade, sh eramaal asuvate kvaternaari-, pealt tuleb
tasuda kaevandamisõiguse tasu.
3. Kas on mõeldud regulatsiooni peale, et kui hetkel nö varustuskindlus on tagatud, et selle
vabanedes saab uuringu teinud ettevõte ka siis kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel enda
uuritud varule kindlas ajaaknas eelisõiguse, nii nagu see vahetult pärast geoloogilise uuringu
tegemist on? Ka mõlemad ministeeriumid oma kirjas viitavad, et just hetkel huvi puudub, kuid see
huvi võib tulevikus tekkida.
Ettepanek väärib kaalumist uue MaaPS-i VTK-s. Tuleks siis ka täpsustada, kaua eesõigus ajaliselt
kestaks.
4. Kes peab registrit varustuskindluse tagatuse osas ja kas nö tagasi lükatud taotluste osas
koostatakse pingerida, millist taotlust ühel hetkel jälle uuesti menetlema võiks hakata? Või kui
jääbki teatud piirkonda lisanduma ainult eramaa arendusi, kas siis tuleks ühtlasi riikliku tahtena
võtta seda, et selles nö teeninduspiirkonnas riigi maal enam kunagi liiva-kruusa kaevandada ei
saa?
MKM sellist registrit hetkel ei pea.
Kui arendaja võtab taotluse tagasi, siis ei saa Keskkonnaamet seda mingil hetkel jälle uuesti
menetlema hakata. Arendaja peab esitama uuesti taotluse ja menetlust alustatakse algusest.
Eelpoolmainitud TÜ uuringust selgus, et eraomandis olevate varude osakaal on suur eelkõige
Lõuna-Eestis, seega seal piirkonnas on eramaade arendused ilmselt tõesti probleemiks.
5. Kas riik peab heaks ja õiglaseks menetluspraktikaks seda, et antud valdkonnas riigimaal
toimetades on tegemist sellise regulatsiooniga, et kogu pika protsessi risk liiva-kruusa sektoris
seonduvalt varustuskindlusega on jäetud erasektori kanda, kuid samal ajal ehitusmaavara tarbib
suurimal määral riik ise, kelle toimimise tagamiseks selliseid pingutusi ja kulutusi
professionaalsete kaevandamis ettevõtete poolt tehakse?
Riik lähtub sellest, milline on maavara nõudlus, millised on konkreetses piirkonnas maavarade
varud ja neile juurdepääs ning millised riigi-, loodus- või muinsuskaitselased piirangud on seatud.
Riigi huvi suurte taristuprojektide puhul sõltub ka hetke poliitilistest ja ka eelarvelistest valikutest
ning see on paraku ajas muutuv.
Lisaks peab riik lähtuma ka kohalike omavalitsuste arvamusest ja sealsete elanike soovidest. Riik
peab nägema laiemat ühiskondlikku vajadust, kombineerides nii riigi kui erasektori huve.
Olukorda on võimalik vaadelda ka teistpidi - ettevõtetele on antud võimalus teenida riigile kuuluva
maavara kaevandamise eest tulu.
Vt ka p.1 toodud selgitusi!
6. Räägitud on sellest, et varustuskindluse mudel läheb ümber vaatamisele? Kas sellega on hakatud
tegelema ning milliseid muudatusi seoses sellega on oodata?
2 (3)
Vt p.1!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Margus Raha
625 6406
[email protected]
3 (3)