dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavatele küsimustele vastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2021
Viit
17-1/21-0083/4858-4
Registreeritud
22. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, EMG Karjäärid OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-121-00834858-4 22.12.2021 Väljaminev kiri.asice314 KB

Sisu (failidest)

Martin Nurme Teie 24.11.2021 nr DM-115619-14 Keskkonnaamet [email protected] Meie 22.12.2021 nr 17-1/21-0083/4858-4 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Riigi huvi ja varustuskindluse regulatsiooni puudutavatele küsimustele vastamine Austatud Martin Nurme Edastasite Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) EMG Karjäärid OÜ 08.11.2021 kirja nr 21-574 (registreeritud KOTKAS-s 10.11.2021 nr DM-115619-12 all) ja palusite vastata kirjas toodud küsimustele. Allpool toome välja esitatud küsimused ja iga küsimuse alla on lisatud vastus kaldkirjas. 1. Kuna kogu protsess kaevandamise keskkonnaloa taotlemiseni on väga pikk ja kui uuringuloa taotlemisel oli veel varustuskindlus vastavalt kehtivale juhendile täitmata, kas on mõeldud tulevikus mõnele regulatsioonile, mis kaitseb ettevõtjat tegemaks asjatuid kulutusi riigile kuuluval maal riigile kuuluva varu uurimiseks, kui pika menetlusprotsessi vältel on varustuskindlus teiste arendustega nö täis saanud? Õiguskindluse tagamine selles küsimuses peaks olema riigi kui suurima tarbija ja tema vajaduste rahuldamise huvides. Kaevandusettevõtjal nagu igal teisel ettevõtjal on erinevatest teguritest (majanduslikest, poliitilistest, jne) tulenevad riskid oma majandustegevusele ja on loomulik neid riske hajutada ja minimaliseerida. Kui ettevõtja asub riigile kuuluval maal uurima riigile kuuluvat maavara, siis ta võtab endale mitte ainult riski, et varustuskindluse täidetuse tõttu võib ülekaalukas riigi huvi mingil ajahetkel puududa, vaid ka riski, et maavara kvaliteet ei vasta oodatule või tekib muid kitsendusi (näit looduskaitselisi), mis teevad edasise kaevandamise kas ajutiselt või pikemaks ajaks võimatuks või ebaotstarbekaks. On kaalumisel ka ettepanek, et teatud ehitusmaavarade puhul teeb uuringud riik ja paneb uuritud ala enampakkumisele (kontsessiooni konkurss). Kuna hetkel kasutatav varustuskindluse juhend ja selle põhimõtted on muutunud ebamõistlikuks, siis tellis MKM töö „Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise metoodika väljatöötamine“, mille teostas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi töögrupp. Töö avalik esitlus laiemale huvigrupile toimus 14.12.2021. Selle töö tulemused saavad aluseks uue varustuskindluse juhendi tegemisel. Lisaks mainime, et praegune regulatsioon (MaaPS § 35, lg 1, p 10), kus geoloogilise uuringuloa andmine sõltub KOV nõusolekust, pärsib maapõue uuringuid ning toob kaasa asjatuid kohtuvaidlusi ning täiendavat halduskoormust. Ka selle põhimõtte ülevaatamine seisab ees uue MaaPS-i VTK-s või vahepealses versioonis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Kuna kehtiv varustuskindluse mudel selgelt soosib eramaa arendusi, kas võib sellest välja lugeda, et riiklik regulatsioon tegelikult annab soovituse kaevandamisega tegeleval ettevõttel asuda kokku ostma eramaid, sest see annab pikemas perspektiivis ainukese garantii (kui kõik keskkonnanõuded on täidetud), kuidas liiva-kruusa varu saab kasutusele võtta? Selle käigus siis ühtlasi soovitus ka selleks, et kaevandamise vältel ettevõtte poolt tasutava kaevandamisõiguse tasu maksmise asemel suunata see raha hoopis maaostu investeeringuteks ja arendada seal, kuna nii kindlus olla edukas suurem ja sedasi kaevandamisõiguse tasu maksmise kohustust ei ole? Eelmises punktis mainitud TÜ uuring jõudis järeldusele, et ei saa väita, et juhendi rakendamine oleks kasvatanud huvi eraomandisse kuuluva maavara vastu võrreldes huviga riigimaade vastu. Arutlusel on olnud ettepanek, et kõikide maavarade, sh eramaal asuvate kvaternaari-, pealt tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu. 3. Kas on mõeldud regulatsiooni peale, et kui hetkel nö varustuskindlus on tagatud, et selle vabanedes saab uuringu teinud ettevõte ka siis kaevandamise keskkonnaloa taotlemisel enda uuritud varule kindlas ajaaknas eelisõiguse, nii nagu see vahetult pärast geoloogilise uuringu tegemist on? Ka mõlemad ministeeriumid oma kirjas viitavad, et just hetkel huvi puudub, kuid see huvi võib tulevikus tekkida. Ettepanek väärib kaalumist uue MaaPS-i VTK-s. Tuleks siis ka täpsustada, kaua eesõigus ajaliselt kestaks. 4. Kes peab registrit varustuskindluse tagatuse osas ja kas nö tagasi lükatud taotluste osas koostatakse pingerida, millist taotlust ühel hetkel jälle uuesti menetlema võiks hakata? Või kui jääbki teatud piirkonda lisanduma ainult eramaa arendusi, kas siis tuleks ühtlasi riikliku tahtena võtta seda, et selles nö teeninduspiirkonnas riigi maal enam kunagi liiva-kruusa kaevandada ei saa? MKM sellist registrit hetkel ei pea. Kui arendaja võtab taotluse tagasi, siis ei saa Keskkonnaamet seda mingil hetkel jälle uuesti menetlema hakata. Arendaja peab esitama uuesti taotluse ja menetlust alustatakse algusest. Eelpoolmainitud TÜ uuringust selgus, et eraomandis olevate varude osakaal on suur eelkõige Lõuna-Eestis, seega seal piirkonnas on eramaade arendused ilmselt tõesti probleemiks. 5. Kas riik peab heaks ja õiglaseks menetluspraktikaks seda, et antud valdkonnas riigimaal toimetades on tegemist sellise regulatsiooniga, et kogu pika protsessi risk liiva-kruusa sektoris seonduvalt varustuskindlusega on jäetud erasektori kanda, kuid samal ajal ehitusmaavara tarbib suurimal määral riik ise, kelle toimimise tagamiseks selliseid pingutusi ja kulutusi professionaalsete kaevandamis ettevõtete poolt tehakse? Riik lähtub sellest, milline on maavara nõudlus, millised on konkreetses piirkonnas maavarade varud ja neile juurdepääs ning millised riigi-, loodus- või muinsuskaitselased piirangud on seatud. Riigi huvi suurte taristuprojektide puhul sõltub ka hetke poliitilistest ja ka eelarvelistest valikutest ning see on paraku ajas muutuv. Lisaks peab riik lähtuma ka kohalike omavalitsuste arvamusest ja sealsete elanike soovidest. Riik peab nägema laiemat ühiskondlikku vajadust, kombineerides nii riigi kui erasektori huve. Olukorda on võimalik vaadelda ka teistpidi - ettevõtetele on antud võimalus teenida riigile kuuluva maavara kaevandamise eest tulu. Vt ka p.1 toodud selgitusi! 6. Räägitud on sellest, et varustuskindluse mudel läheb ümber vaatamisele? Kas sellega on hakatud tegelema ning milliseid muudatusi seoses sellega on oodata? 2 (3) Vt p.1! Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Margus Raha 625 6406 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel