dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sisend kliimapaketi Eesmärk 55 failidele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2021
Viit
2-13/21-4520
Registreeritud
22. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS, DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4520 22.12.2021 Väljaminev kiri.asice683 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 23.07.2021 nr 2-5/21-01616, [email protected] 19.1.1/21-0903/-2T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 22.12.2021 nr 2-13/21-4520 Sisend kliimapaketi Eesmärk 55 failidele Austatud kolleegid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonidele nr 2-5/21-01616 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ algatuste kohta 2021. aasta septembrikuus. Esitame need ettepanekud tagantjärgi ka EIS-i süsteemi kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Tammik juhataja Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Yana Laurand 625 6374 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 MKMi seisukohad „Eesmärk 55“ algatuste kohta 1. Muudatused Jagatud kohustuse määruses (JKM) ehk ESR Seisukoht: Nõustume, et EL kliimaeesmärkide kontekstis on vajalikud ka täiendavad jõupingutused ESR sektorites, kuid seejuures tuleb tagada, et liikmesriikidele seatavad kohustuslikud eesmärgid oleksid seejuures kulutõhusad ja realistlikud. MKM ei toeta jagatud kohustuse määruse ettepanekus Eestile seatud kõrgemaid heite vähendamise eesmärke väljapakutud kujul. Riiklike ESR eesmärkide suurendamiseks on oluline üle vaadata ka paindlikkusmehhanismid, sealhulgas lisada Eesti liikmesriikide loetellu, kes saavad kasutada paindlikkust ETS-ga. Selgitus: Vastavalt uuele ettepanekule tõuseb EL ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. a eesmärk JKM sektorites (transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned, jäätmekäitlus) senise 30% pealt 40% peale (võrreldes 2005. a). Eesti riiklik eesmärk tõuseb ettepaneku kohaselt -13% pealt -24%-ni. 2021. aasta riiklike KHG prognooside kohaselt täidab Eesti -13% eesmärgi üsna täpselt, kuid uue eesmärgi järgi on meil vaja vähendada JKM sektorite KHG heidet umbes kaks korda. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 dokumendis on toodud Eesti pikaajaline eesmärk, milleks on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2030 on Eesti seadnud sihiks KHG heidet vähendada ligi 70% võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2050. aastaks vähendada 80% võrreldes 1990. aastaga Eesti kasvuhoonegaaside heidet. ESR eesmärgi kehtestamisel tuleks enam arvestada liikmesriigi kogu emissioonide eesmärgi ambitsioonikust, mis on Eestil juba niigi kõrge. Ka riiklik Transpordi ja liikuvuse arengukava on seadnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite sihiks alla 1700 kt aastal 2035. Uue ESR eesmärgi -24% võrdsel rakendumisel peaks KHG aastal 2030 olema aga 1600 kt. Seega kuigi riiklikud eesmärgid on juba väga ambitsioonikad ning investeeringumahukad, siis ettepaneku järgne KHG heitkoguste vähendamine nõuaks olulisel määral lisapingutusi. Samuti peame vajalikuks Eesti mõjuanalüüsi valmimist ära oodata, et täpsemalt hinnata ESR eesmärkide kulutõhusust ja realistlikkust erinevatele valdkondadele ning majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele. Kuigi riigid otsustavad ise, kuidas koormus sektorite vahel jaguneb,siis suurim potentsiaal JKM heite vähendamisel on nii Eesti kui teise ELi riikide puhul transpordisektoris. Kuigi transpordisektoris on meil võimalus alternatiivkütuste (sh ka vesiniku) turu arendamisel koos KHG heite vähendamisega tänu taastuvenergia direktiivis toodud kohustusele ESR-i panustada, muutub see komisjoni etteantud ajaraamis raskesti saavutatavaks ning me ei saaks transpordis proportsionaalselt teiste sektoritega JKMi panustada. Kui hoonete sektor lisatakse ETS’i, siis ka see suurendab KHG heitkoguste vähendamise kohustust just transpordisektorile. Ühtlasi, kui taastuvenergia direktiivi ettepanekus on eesmärgiks seatud transpordi KHG heite vähendamine - 13% ehk -450 kt, siis ESR üldine eesmärk tähendab transpordisektorile vähendamist vähemalt - 800 kt, olenevalt, kuivõrd põllumajandus ja väikeenergeetika suudavad oma heitkoguseid kokku hoida. Eesti jaoks tähendab tõstetud ambitsiooni täitmine märkimisväärset väljakutset, mis vajab valdkondlike poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist toetavate meetmete väljatöötamine. Peame oluliseks panustada teadus- ja arenduskoostöösse ning arendada uusi rohelisi tehnoloogiaid sealjuures süsinikupüüdmise tehnoloogiaid, luues seeläbi 2 (10) majandusele uut lisaväärtust ja aidates saavutada algatuse eesmärke. ESR eesmärkide tõstmisel oleks üheks võimalikuks leevendavaks meetmeks ka Eestile taotleda paindlikkust ESR ja nö vana ETS vahel ehk soovi korral kasutada ETSi ühikuid ESR eesmärkide täitmiseks. See võimaldaks liikmesriikidel leida parim võimalik lahendus KHG heitkoguste vähendamiseks. 1. Heitkogustega kauplemise süsteem (hetkel kehtiv) a) Hetkel kehtiva ETSi LHÜde vähendamine Seisukoht: MKM ei pea vajalikuks ETS sektori koguheite kõrgema eesmärgi saavutamiseks lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamist, mis viib CO2 ühiku kiirema hinnatõusuni. Peame uut kõrgemat ETSi eesmärki saavutatavaks ilma ühikute vähendamiseta, kuna juba praegune CO2 hinnatase on piisavaks signaaliks kliimaeesmärkide täitmiseks ja taastuvenergiale üleminekuks vajalike investeeringute teostamise vajalikkusest. Oluline on vältida liiga kiiret CO2 hinna kasvu, kuna see mõjub negatiivselt EL ettevõtete konkurentsivõimele ning tõstab asjatult energiahinda lõpptarbijatele. Selgitus: Komisjoni ettepaneku kohaselt peab ETS sektori koguheide ELis senise 43% asemel vähenema 61% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga. Selle saavutamiseks hakatakse kiiremini vähendama iga-aastast turule lastavate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) üldkogust ja 2024. a on kavas ka ühekordne suurem ühikute koguse vähendamine. LHÜde vähendamise tulemusel kasvab kiiremini CO2 ühiku hind. Liiga kiire CO2 hinna tõstmine lööb üksnes EL ettevõtete konkurentsivõimet ning tõstab asjatult energiahinda lõpptarbijatele. Asjatult kallis energia hind tekitab omakorda ühiskonnas rohepöörde vastu negatiivset meelestatust jättes mulje, et sellega kaasnevad kulud on ebaproportsionaalselt kõrged. Kehtiv heitmekaubanduse süsteem töötab praegusel kujul ja täidab oma eesmärki efektiivselt. CO2 hinna tase ja selle märkimisväärselt kiire kasv (ligi kahekordistunud võrreldes aasta algusega) on juba praegu selge signaal taastuvenergiale ülemineku ja selleks vajalike investeeringute olulisusest ning vajadusest. See aga võtab aega ja taastuvenergia osakaalu suurenemine ei jõua juba praegu CO2 hinna tõusuga kaasas käia. b) Hetkel kehtiva ETSi müügitulude kasutamine Seisukoht: ETSi süsteemi puhul peame mõistlikuks kvooditulude 100% sihtmärgistatud kasutamist kliima- ja energiaeesmärkidega seotud investeeringuteks ning kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse. Selgitus: Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada piisavad vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks. Seepärast on oluline, et tagatakse vastavate sektorite ühikute müügitulude suunamine liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist toetavatesse meetmetesse ning et liikmesriigil oleks rohkem paindlikkust tulude suunamisel. Hetkel kehtiva reegli järgi peaks 50% HKS tuludest olema suunatud riigieelarvesse, mis ei peaks olema suunatud kliimaeesmärkide täitmisele. ETS direktiivi kohaselt kliimamuutustega võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades on asjakohane kasutada 100% saastekvootide müügist saadud tuludest selleks, et vähendada KHG heitkoguseid. Eelmisel perioodil rahastati sellest näiteks Rail Baltica kaasfinantseering ja uue elektrilise parvlaeva kaasfinantseerimine. 3 (10) 2. ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kauplemise süsteemi laiendamine merendussektorile ja lennundusele (nn. kehtiv ETS) a) Kehtiva ETSi laiendamine merendussektorile: Seisukoht: Tulenevalt sektori globaalsest iseloomust, toetame ambitsioonika raamistiku väljatöötamist rahvusvahelisel (IMO) tasandil ja võrdset kohtlemist kolmandate riikidega, et säilitada ELi konkurentsivõime. EL tasemel seatud sihid tuleb viia kooskõlla IMO seatavate eesmärkidega ning ajaraamistikuga, et vältida konkurentsiolukorra halvenemist Euroopa Liidu merendussektori arvates. Leiame, et kogu „Fit for 55“ paketi mõju transpordisektorile pole regionaalselt tervikuna piisavalt hinnatud (sh nt selle mõju transiidikoridoridele Läänemere piirkonnas). Ettepanek tervikuna muudaks Euroopa Liidu sadamate külastamise märkimisväärselt kallimaks võrreldes kolmandate riikidega, mis võib omakorda tuua kaasa kaubavoogude algus- ja lõppsihtkohtade ning transiidi liikumise Eesti sadamatest mööda. Samas laevade arv piirkonnas ja neist lähtuv saaste arvestatavalt ei muutuks. Kvoodiühikutega kaetav KHG hulk tegelikest emissioonidest peaks olema sõltuvuses tehnoloogia arengust ja alternatiivide olemasoluga, mis tähendab toimiva ja kättesaadavat tehnoloogia puudumisel heitkoguste arvestusele ülemineku perioodi pikendamist. Tuleb tagada piisavad meetmed kvoodihinna võimaliku volatiivsuse vähendamiseks, et võimaldada pikemas perspektiivis kulude prognoosimist ja planeerida investeeringud. Selleks tuleb fikseerida laevandusele kvoodihind või suurendada kvootide arvu süsteemis. Samuti tuleb ETS laiendamisel merendussektorile arvestada jääoludega ning erisustega jääklassidega laevadele. Selleks tuleb suunata tasuta piiratud koguses kvoodid jääklassiga laevadele või arvestada kvootide eraldi hinnastamine vastavalt jääklassile. Selgitus: 2018. aasta seisuga moodustas meretranspordi kasvuhoonegaaside (KHG) emissioon kogu maailma emissioonist 2,89% (ca 940 miljonit tonni). Meretranspordisektori KHG moodustab Euroopa Liidu KHG heitest 3,7%. Samas on meretransport üks puhtamaid transpordiliike võrreldes heitekoguseid tonn-kilomeetri kohta, olles ca 10-27 korda madalam maanteetranspordist ning ca 55- 145 korda madalam lennutranspordist. Läänemere piirkond on juba 1998. aastast olnud väävliheite kontrollala (SECA), mis töötati välja HELCOM’is. 2015. aastal jõustati HELCOM’i eestvedamisel Läänemerel 0,1% väävlipiirang laevakütustele, mis tõi kaasa 88% languse väävliemissioonide osas, mis tähendab, et meede on olnud tõhus. Samas kui mujal jätkati 3,5% ja suurema väävlisisaldusega kütuste kasutamist . Piirangud kehtisid kõikidele Läänemerel liiklevatele laevadele samadel alustel ning kaubavoogudele meede suurt mõju ei avaldunud. „Fit for 55“ pakett aga lähtub tervikuna Euroopa riikide sadamate külastustest ja laeva operaatorite asukohast. Nii merenduse liitmisel heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS) ja EL säästlike laevakütuste määruse ettepaneku kohaselt puudutaksid meetmed suurema kui 5000 GT laevu, kes külastavad liikmesriikide sadamaid, olenemata laeva lipust ning arvestusse läheksid EL sisesed reisid ja 50% reisidest, mis algavad või lõppevad EL-is. Lisaks hakatakse ettepaneku kohaselt laevakütuseid maksustama vastavalt energiamaksustamise direktiivile. Kõige kolme 4 (10) meetme võrdlemisi kiire rakendamine toob endaga kaasa olulisi turumoonutusi Läänemere regioonis. Läänemere regiooni eripäraks on transiidi suur osakaal sadamate kaubamahtudes. Näiteks moodustab regioonis ainuüksi transiit Eesti sadamate kaubamahtudest ca 20 miljonit tonni (kogumaht 37 miljonit tonni). Soome sadamaid läbiv transiidimaht ca 8,4 miljonit tonni aastas. „Fit for 55“ paketist tulenev märkimisväärne sadamakülastuse kallinemine suunab transiidi Vene Föderatsiooni sadamatesse. PWC 2016. aastal tehtud uuringu järgi tähendab Eestile 1 miljoni kaubamahtude suurenemine või vähenemine ca 11,7 miljoni euro muutust riigieelarves. Sellest arvestusest lähtudes võib transiidi kadumine tuua kaasa negatiivse mõju Eesti riigile ca 234 miljonit eurot. Samas ei muutu olukord keskkonnale, sest kolmandate riikide asukoht kaubateedel loob võimaluse süsinikulekkeks, mille vastu pole „Fit for 55“ paketis meetmeid loodud. Näiteks on võimalik laevadel hakata tegema vahepeatusi Kaliningradi sadamas, mille kaudu on võimalik vältida seni Euroopa sisestel liinidel opereerivatel laevadel täies mahus heitemahtude arvestamist. „Fit for 55“ kaasnev võimalik modaalne nihe võib viib kaubavood Euroopa riikide sadamast mööda aga samas Venemaa kaudu need liiguvad endiselt läbi Läänemere mõjutades endisel kujul keskkonda. Täiendavalt on võimalik, et senised transiitkaubad hakkavad liikuma väiksemate laevadega, mis jäävad kogumahutavusega alla 5000, tuues kaasa veelgi suurema mõju keskkonnale, sest kaubamahud ei muutu aga reiside arv suureneb. Juhime tähelepanu, et võrreldes teiste transpordiliikidega pole täna laevanduses toimivaid alternatiivseid tehnoloogiad ja lahendused veel kättesaadavad. Kaldataristu väljaarendamiseks on vaja välja töötada ühtne standard. Samuti nendime, et sadamate võimekus on erinev ja seetõttu on vaja üleminekuaega, et sadamatel oleks võimalik taristut arendada. Maailma üks suurimaid laeva jõuseadmete tootja Wärtsila plaanib välja tulla puhtalt vesiniku kontseptsiooniga alles 2025. aastal. Lisaks toob tehnoloogia puudumine ning lühike üleminekuperiood kaasa paigalduse ning ümberehituste hinnatõusu, sest nõudlus laevade ümberehitamiseks järsult kasvab ning „Fit for 55“ paketis väljapakutud meetmeid ei ole piisavad sellises mahus ümberehituste toetamiseks. Enne peaks olema valmis taristu ja tehnoloogia, mida laevad saavad kasutada ning siis seejärel meetmed nende rakendamiseks ning lisaks tuleks arvestada ka meetmete väljatöötamisel nendega, kes juba on investeerinud KHG heitmete vähendamisse. Eesti suurim laevaoperaator on teinud olulisi investeeringuid rohetehnoloogiasse, mis on aidanud vähendada heitkoguseid 450 000 t võrra 10. aasta jooksul. Eesti reisiparvlaeva operaatorid taastuvad veel Covid-19 kriisist tingitud tagajärgedest. Tallinki majandusaruande järgi veeti 2019 I poolaastal 4,7 miljonit reisijat, 2020 I poolaastal 1,9 miljonit reisijat, 2021 I poolaastal 0,7 miljonit reisijat. Kriisieelse ajaga võrreldes on kukkumine ca 85% ning sarnane olukorda valitseb ka teiste reisparvlaevade operaatorite seas, mis tähendab, et operaatorid ei jõua Covid- 19 pandeemia tagajärgedest taastuda enne kui „Fit for 55“ erinevate meetmete mõju rakenduks. Kuna operaatorite olukord on endiselt keeruline, siis tuleb neil kliimameetmete tervikpaketist tekkiv lisakulu kanda otse tarbijale üle, mis omakorda võib tuua kaasa erinevatel hinnangutel ca 3 kordse hinnatõusu. Suur hinnatõus omakorda mõjutab negatiivselt ka Eesti eksporti oma peamiste kaubanduspartneritega (Soome ja Rootsi), sest 60% Eesti ekspordist toimub meritsi. Samuti võib probleemseks osutuda kvoodihinna volatiilsus. Praeguste arvutuste järgselt on näiteks ühe parvlaevaoperaatori (50 eur/T kohta) heitkoguste hinnaks kujuneda ligi 31 miljonit eurot aastas. Kui heitkoguste ühiku hind jõuab 200 euroni CO2 -tonni kohta, siis kulude hind ületab 120 miljonit eurot, mis põhjustab piletihindade ja kaubaveoteenuste tugevat tõusu. Turule emiteeritud heitkoguste ühikute kogus võiks olla seotud tehnoloogia kättesaadavusega ja alternatiivide olemasoluga. Samuti näeme ohtu, et ETS laiendamisele merendusele suurendatakse kvootide arvu 90 miljoni võrra, mis on liialt väike ning võib põhjustada kvoodihinna kiiret tõusu. Arvestades 5 (10) laevanduse investeeringute kapitalimahukust ning laevade pikka eluiga on vaja laevandusele stabiilsemat keskkonda, läbi mille liikuda KHG neutraalsuse suunas. Eesti kui põhjamaise kliimaga riigile on oluline arvestada ka talvise navigatsiooni eripäradega. Jääklassiga laevad kulutavad tavapärasest laevast rohkem. Põhjamaises kliimas võib see tähendada sõltuvalt aastaajast kordades suuremat kütusekulu. Eesti toetaks ettepanekut anda tasuta piiratud koguses kvoodid jääklassiga laevadele või arvestada kvootide eraldi hinnastamine vastavalt jääklassile. Eesti laevandussektorilt tuli ettepanek kasutada koefitsienti jääklassiga laevadel loovutatavate kvoodiühikute kindlaks määramisel – näiteks 0,9. b) Lennundus Seisukoht: MKM toetab tasuta heitkoguste vähendamist protsentuaalselt aastani 2027 ning tasuta heitkoguste ühikute kaotamist aastast 2027. Eelnõu menetlemisel tuleb arvestada, et ETS ja ICAO rahvusvahelise lennunduse CO2 kompenseerimise ja vähendamise süsteemi CORSIA tingimused oleksid seotud nii, et maksimaalset vähendada negatiivset mõju ELi lennuettevõtjate konkurentsivõimele. Selgitus: Tasuta heitkoguste vähenemine protsentuaalselt on põhjendatud ning tuleks ka eelnõu menetlusetapis säilitada vähemalt aastani 2027 (2024 – -25%; 2025 – -50%; 2026 – -75%), kui tasuta heitkoguseid enam ei tagata. Tasuta heitkoguste ühikutega kauplemine eelnõu tingimuste kohaselt mõjutab Eesti lennuettevõtja sertifikaati omavat ettevõtet SmartLynx Airlines’i. Teistel lennuettevõtjatel kauplemise eelduseks vajalikku mahtu 10 000 t CO2 aastas eelnõu menetlemise hetkel täidetud ei ole. Lendude liigituse osas on põhjendatud heitmete arvestusest välistada eelnõus Art 1 Para 6 alapunktis b nimetatud lennud. Iseenesest joonealusena võib kaaluda ka repatrieerimislendude lisamist COVID-19 kontekstis arvestades, et neid lende saab teha riigi nimel vastava olukorra ilmnemisel. Selliste lendude osatähtsus on tavapraktikas väga väike. Eelnõu menetluses tuleb arvestada vajadusega ELi emissioonide kauplemissüsteemi ETS ja ICAO rahvusvahelise lennunduse CO2 kompenseerimise ja vähendamise süsteemi CORSIA tingimuste sidumist viisil, mis maksimaalset vähendab negatiivsete mõjude tekkimist ELi lennuettevõtjatele. Kuna ETSi ja ICAO süsteemid on erinevad, võib süsteemide eripäradest ja erinevast hinnapoliitikast tulenevalt tekkida konkurentsimoonutusi. Eesmärk peaks olema vältida ELi konkurentsivõime kahjustamist selle kaudu, et ETSi süsteemi tulemusel on kaubeldavate koguste ja ettevõtjale rakenduva lõpphinna tulem kõrgem kui opereerimine kolmandates riikides ja kolmandate riikide sihtkohtade vahel. ELi piirialal paiknevates riikides võib selline süsteem tekitada täiendavat lennuliiklust soodsamate tingimuste ärakasutamiseks, mis toodab pigem emissioone juurde. 3. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem transpordile ja hoonetele– a) Maanteetransport Seisukoht: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta ELi heitkogustega kauplemise süsteemi loomist maanteetranspordi sektorile, kuna süsteem ei arvesta liikmesriikide geograafilisi ja piirkondlikke erisusi. Eesti veondussektor ja majandus on väga tugevalt transportkütustest sõltuv, eriti diislikütusest, seepärast lasuks meie transpordisektorile ebavõrdselt suur koormus KHG heite vähendamiseks võrreldes teiste liikmesriikidega. 6 (10) Selgitus: Transpordisektori KHG vähendamine on adresseeritud mitmetes „Fit for 55“ paketi ettepanekutes ning täiendavad ambitsioonid transpordisektorile on kumulatiivselt liiga koormavad ja seetõttu me ei toeta uue ETS loomist maanteetranspordi sektorile. Eesti majandus on väga tugevalt transportkütustest sõltuv, eriti tugevalt on transportkütusest esindatud suhteliselt suure KHG heitega diislikütus (ca 70% transportkütustest). See on EL keskmisest kütuste kasutamise proportsioondiest kõrgem, mistõttu lasuks meie transpordisektorile ebavõrdselt suur koormus KHG heite vähendamiseks võrreldes teiste (ja kohati ka rikkamate) liikmesriikidega. Tagades 2030. aastaks kütuse tarnija portfelliülese KHG vähendamise 13% võrra 2010. aastaga käsikäes aktsiisipoliitika instrumentidega, pannakse kütuse tarnijatele piisavad instrumendid oma portfelli KHG sisalduse vähendamiseks. Neid instrumente ei peaks ETS-ga täiendama, kuna liikmesriigil on nende instrumentidega juba piisav võimalus oma transpordisektori KHG heite vähendamiseks. Eriti küsitavaks muutub maanteetranspordi ETSi laiendamise ettepanek koosmõjus täiendava ESR ambitsiooniga, sh tekitab küsimusi liikmesriikide allesjäävatest hoovadest transpordisektori KHG heitkoguste vähendamist täiendavalt mõjutada, kui kütused on täiendavalt ETS süsteemiga juba maksustatud. Eelnõu mõjuna kaasneb mootorkütuste üldine hinnatõus, mis omakorda kandub üle kõikide toodete ja teenuste hindadele. Hinnamõjud sõltuvad kvoodiühiku hindadest, eelnõu esitlustel on väljundmõjudena toodud vahemikku 5-20 senti/l. Sellest sõltuvalt ka mõjud toodete-teenuste hindadele, sh transporditeenuste eeldatav kallinemine vahemikus 5-10%. Teisalt, kütuse hinna kallinemine võib mõningat mõju omada vaid sõiduautode ja väiketarbesõidukite soetuseelistusi keskkonda vähem saastavate (elektri)sõidukite kasuks, samas kui nendele sõidukitele uute CO2 normide kehtestamine juba soodustab kõnealuseid eelistusi (saastavaid väikesõidukeid enam ei toodeta ega turustata). Küll aga veosevedudele ja ühistranspordile tähendaks see vaid nende teenuste hinna „mehaanilist“ kallinemist kuivõrd nendes valdkondades olulises osas puudub käesolevalt suuresti alternatiivse (0-heitmega) tehnoloogia soetamise ja kasutamise mõistlik võimalus. Viidatud kallinemine makstakse kinni teenuse tarbijate poolt, ühistranspordi puhul suurenevad kulud lisaks kasutajatele ka (püsi)kulud riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetes. Kommertsalustel toimival ühistranspordis, mida riik ei toeta, tooks see kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise ja ühistranspordi kasutajate arvu vähenemise, mis oleks tulemusena kliimaeesmärkidele vastupidine tulemus. Ka veondussektori konkurentsivõime võib saada kannatada konkurentsis kolmandate riikide vedajatega, kelle kütusehinnad ei kalline. Tervikuna on selle algatuse rakendamise mõjudeks majanduste konkurentsivõime ja inimeste toimetuleku langus. Üldiselt praktika on näidanud, et sellises ulatuses kallinemist ei ole võimalik kompenseerida algatuse raames kavandatavate kompensatsioonimehhanismidega. Erinevad toetusskeemid on reeglina väikese mõjuga, sageli turgu moonutavad, halvasti sihitud, samas suurt halduskoormust nõudvad. Muuhulgas tuleb arvestada ka kallinemiste kompenseerimis- või refinantseerimisskeemide loomist mitmele valdkonnale: ühistranspordile (nii avalike kui kommertsvedude osas); toimetulekuprobleemiga isikutele (nii füüsilised kui juriidilised), sh nn maapiirkonnad; alternatiivkütusel sõidukite (sh veokid-bussid) soetamiseks, kaasnevalt nõudlusele/vajadusele vastava tankimis/laadimistaristu rajamiseks jms. b) Hooned: Seisukoht: Eelistame hoonetele uue ETSi süsteemi loomise asemel hoonetes CO2 vähendamist saavutada juba olemasolevate seadusandlike meetmetega ja riiklike KHG emissioonide vähendamise eesmärkide täitmisega. 7 (10) Selgitus: Hoonetele uue ETSi loomise eesmärki ehk hoonete dekarboniseerimist toetavad mitmed olemasolevad Fit for 55 paketi eelnõud nagu energiatõhususe, taastuvenergia ja energiamaksustamise direktiivid ja ka hoonete energiatõhususe direktiiv, mille muutmisettepanekuga tuleb komisjon välja aasta lõpus. Lisaks oleme ka võtnud riiklikud kohustused ja eesmärgid KHG heite vähendamiseks. Seega me ei näe hoonetele uue ETSSi süsteemi loomisel märkimisväärset lisandväärtust. Samas on Eesti puhul hoonete sektoris mõju tagasihoidlikum, sest suur osa hoonetest kuuluvad juba täna kehtiva ETSi alla. Eestis on ETSi laiendamisest hoonetele otseselt mõjutatud maagaasi põhise soojusenergia tarbijad, kelle osakaal on väike. Eesti gaasitarbimine on ajaloolises madalseisus, gaasisüsteemi rohestamine on aga algusjärgus. Selleks, et kogu gaasisüsteemis rohegaasi järjest rohkem turule saada on vaja sujuvamat üleminekut fossiilsest gaasist rohegaasidele. Seda sujuvat üleminekut aga hoonetele rakenduva ETS süsteemiga ei saavuta. 4. Uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määrus Seisukoht: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõu eesmärke, kuivõrd CO2 heite normid ja sõidukistandardid on seni osutunud tõhusaks poliitikavahendiks ning on tootjaid mõjutanud pakkuma nüüdisaegseid ja uuenduslikke keskkonnasõbralikke sõidukeid. Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud kulutõhusus ning inimeste toimetulek ja ELi konkurentsivõime. CO2 standardite uuendamisega ei tohiks piirata kasutatud sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa Liidus tuleb vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade sisepõlemismootoritega sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt suureneb, mistõttu eelistab Eesti teema käsitlemist ELi tasandil. Selgitus: Paketi ettepaneku kohaselt peaks turule tulevate uute autode puhul heite vähendamine aastaks 2035 olema -100% võrreldes 2021. aastaga (aastast 2025 heite vähendamine 55%), mis tähendaks, et uusi sisepõlemismootoriga autosid turule sellest aastast enam ei tooda. Eesmärk on tehnoloogianeutraalne, st sisepõlemismootoriga sõiduautosid ja väikeseid tarbesõidukeid võivad asendada nii elektri- kui vesiniksõidukid. Sisuliste ja numbriliste lävendite toetamiseks on tarvis täpsemat infot autotootjate ja vastavate liikmesriikide seisukohtadest, mis on puudutavad uute tehnoloogiate väljatöötamiseks, rakendamiseks ja turustamiseks kuluvat tegelikku aega ja ressursse. See informatsioon aitaks vältida ebarealistlike kohustuste seadmisega kaasnevaid turumoonutusi, negatiivseid mõjusid ühenduse ja Eesti majanduse konkurentsivõimele, inimeste toimetulekule ning ka autode müügi- ja järelturu toimimisele, mis omakorda võib kaasa tuua CO2 heitevähendamise eesmärkidele vastupidiseid efekte (nt sisepõlemismootoritega autode kasutusaja pikenemine, kasutatud sõidukite impordi suurenemine, Eesti vedajate jätkuv konkurentsilangus ühenduses kolmanda maa vedudega jne). Gaasiautod ei lähe nullheitega sõidukitena arvesse, mistõttu võib tekkida vajadus leida elektrisõidukitele hajaasustusse sobituvaid alternatiive. Sealjuures on kriitilise tähtsusega sisepõlemismootoritega sõidukite kasutamise võimaldamine ekspluatatsiooni-eluea lõpuni. Seisukoht: Peame oluliseks, et uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide muudatustega ei piirata keskkonnasõbraliku taastuva gaasilise kütuse, biometaani, kasutamist transpordikütusena. Soovime erandit biokütusel (nt biogaas) töötavate sisepõlemismootoritega uute sõidukite müügile ka pärast 2035. aastat. Selgitus: Eesti erihuvi lisaks on biometaanil töötavate sõidukite piiranguteta turustamise ja kasutamise võimaldamine ka peale 2035 aastat. Vastasel korral on reaalne oht, et tootjad lõpetavad 8 (10) gaasil töötavate sõidukite/mootorite arendamis- ja turustamistegevused, mis võib kaasnevalt negatiivset mõju omada ka biometaanil töötavate raskeveokite ja busside turustamisele ja kättesaadavusele. See seaks omakorda löögi alla ka viidatud valdkondades meie alternatiivkütuste tootmise, turustamise ja kasutamise eesmärgid (eelkõige ühistransport). Biogaasi tehnoloogia peab olema ühisturul soositav alternatiivkütus vähemalt seni kuni ühisturul on mõistlikult toimiv ja kättesaadav taastuvallikatel põhinev vesiniku tehnoloogia ja taristu. Eesti on teinud olulisi pingutusi, et käivitada biometaani turg ning seeläbi mitmekesistanud keskkonnasõbraliku alternatiiviga kütuste portfelli. Biometaani kasutamine kogub hoogu ühistranspordisektoris, kus vanad diiselbussid asendatakse biometaani bussidega ning seni kuni pole teised keskkonnasõbralikud tehnoloogiad antud vallas piisavalt küpsed (nt. maapiirkondades on elektribussidega opereerimine pea võimatu, kuna ühe laadimiskorraga ei võimalda tehnoloogia veel vajaliku pikkusega vahemaid läbida), ei tohi eos turubarjääre antud ettepanekuga luua. Biometaan, mis on toodetud vastavalt biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele panustab endaga kaasa kumulatiivset kasu ning lahendusi erinevate sektorite rohestamisel. Näiteks, biometaani tootmiseks tehakse investeeringuid eelkõige maapiirkondades, kus paikneb tootmiseks vajalik ressurss. Kodumaise tooraine vajadus biometaani tootmiseks ergutab biojäätmete taaskasutuse suurenemist, reoveesette käitluse parendamist, reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse suurendamist, tõhustab lägakäitlust ja seeläbi paranevad bioväetiste omadused ja vähenevad lägas peituvate umbrohuseemnete ja patogeenide levik. Ühtlasi aitab biometaani kasutamine vähendada süsinikumahukust transpordisektoris, mille mõjul paraneb välisõhu kvaliteet ja keskkond, sest väheneb transpordisektorist õhku paisatavate saasteainete hulk nt vedelkütuste asendamisel biometaaniga. Määruse eelnõu käsitluses nn kvoodikaubanduse ülemäärase heite tulusid käsitletakse EL üldeelarve tuludena ning tootjatele vastavaid toetusi sellest ei kavandata. Küll aga osundatakse sellele, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada ettevõtjaid tootmisprotsesside CO2-heite vähendamisel keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Eeldatavalt seostub ka selle eelnõu jõustumisega jätkuvalt vajadus tagada elektri- jm alternatiivkütustel sõidukite ostutoetused. 5. Maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektori määruse muudatus (LULUCF) Seisukoht: LULUCF määruse ja taastuvenergia direktiivi ettepanekud peavad olema omavahel kooskõlas ja teineteist toetama ning võimendama. Leiame, et määruse eesmärk - 2,5 Mt sidumist aastaks 2030 kohustab praktikas Eestit raiemahte oluliselt vähendama, mis ei aita aga pikas perspektiivis heite sidumisele kaasa, kuna Eesti metsad on küpsemisjärgus ning vajavad CO2 sidumiseks täiendavat majandamist. Samuti on oluline, et senikaua kuni energeetikas kasutatud metsa biomass vastab taastuvenergia direktiiviga sätestatud säästlikkuse nõuetele, peaks sellist biomassi saama ka energeetikas kasutada. Selgitus: LULUCF määrus ja taastuvenergia direktiiv peavad teineteist toetama ja võimendama. CO2 heite sidumisele aitab tugevalt kaasa hästimajandatud metsandus-, põllumajandus- ja maakasutussektor tervikuna. Oleme selle poolt, et digitaaltehnoloogia olulisust tuleb sektoris suurendada, see aitab tõhusamalt integreerida keskkonnamajandamist ja energiaturge. Määruses sätestatud kohustusliku liikmesriigi (Eesti) eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja sellega seonduvad mõjud avalduvad pikaajaliselt ka teistesse seotud sektoritesse ning seetõttu tuleks hoolikalt hinnata seatud eesmärgi ambitsiooni ja proportsionaalsust. Esialgsel hinnangul on -2,5 Mt sidumist aastaks 2030 liialt ambitsioonikas eesmärk, mis ei jäta Eestile muud valikut kui alustada raiemahtude olulist vähendamist. Raiemahtude vähendamine siiski ei aita pikas 9 (10) perspektiivis heite sidumisele kaasa. Eesti metsad on küpsemisjärgus ning vajavad CO2 sidumiseks täiendavat majandamist. Pigem tähendab küpse metsa majandamata jätmine heite suurenemist (vana mets enam ei seo CO2, vaid emiteerib seda). Oluline on ka silmas pidada, et määruse eesmärkide saavutamisel võivad olla negatiivsed mõjud teistele seotud valdkondadele nagu näiteks regionaal- ja majandusareng. Enim metsatööstusega kaasnevaid töökohti paikneb maapiirkondades ning sektoris töötab Eestis ligikaudu 35 000 inimest - ehk kui piirata oluliselt raiemahte, väheneb sektoris proportsionaalselt ka tööhõive. Lisaks panustab metsatööstus seni suure osa Eesti SKPsse (u 10 %). Metsamajanduspoliitika on seni kuulunud LR otsustuspädevuse alla (LR metsad on väga erisugused nii vanuselise koosseisu, boniteedi kui ka liikide põhiselt), kuid ettepanekuga soovitakse lühiajalise raie lõpetamist ja raiemahu üleüldist vähenemist liikmesriikide üleselt, mis mõjutab ja muudab oluliselt Eesti senist metsanduspoliitikat ja praktikat. Ettepanekusse soodustada vaid saematerjaliks sobiliku puuliigi kasvamist tuleks suhtuda ettevaatlikkusega, kuna see toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise metsades. Bioenergia moodustab Eestis taastuvenergia osakaalust märkimisväärse osa (ca 80%) ning see põhineb suuremal määral metsatööstuse jääkidel ning madalakvaliteedilisel puidul. Bioenergia on oma olemuselt juhitav energia ning energiasüsteemide stabiilsuse ja varustuskindluse säilitamiseks on oluline, et taastuvenergia direktiiviga kehtestatud bioenergia säästlikkuse kriteeriumitele vastava bioenergia kasutamine oleks võimalik taastuvenergiana ka tulevikus, vastasel juhul on keeruline liikuda kliimaneutraalse majandusmudeli suunas, sh täita taastuvenergia eesmärke ja säilitada varutuskindlus. 10 (10)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →