Riigikantselei Teie 23.07.2021 nr 2-5/21-01616,
[email protected] 19.1.1/21-0903/-2T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 22.12.2021 nr 2-13/21-4520
Sisend kliimapaketi Eesmärk 55 failidele
Austatud kolleegid
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonidele nr 2-5/21-01616 esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidu kliimapaketi
„Eesmärk 55“ algatuste kohta 2021. aasta septembrikuus.
Esitame need ettepanekud tagantjärgi ka EIS-i süsteemi kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Tammik
juhataja
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Yana Laurand
625 6374
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
MKMi seisukohad „Eesmärk 55“ algatuste kohta
1. Muudatused Jagatud kohustuse määruses (JKM) ehk ESR
Seisukoht: Nõustume, et EL kliimaeesmärkide kontekstis on vajalikud ka täiendavad
jõupingutused ESR sektorites, kuid seejuures tuleb tagada, et liikmesriikidele seatavad
kohustuslikud eesmärgid oleksid seejuures kulutõhusad ja realistlikud. MKM ei toeta
jagatud kohustuse määruse ettepanekus Eestile seatud kõrgemaid heite vähendamise
eesmärke väljapakutud kujul. Riiklike ESR eesmärkide suurendamiseks on oluline üle
vaadata ka paindlikkusmehhanismid, sealhulgas lisada Eesti liikmesriikide loetellu, kes
saavad kasutada paindlikkust ETS-ga.
Selgitus: Vastavalt uuele ettepanekule tõuseb EL ülene kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamise 2030. a eesmärk JKM sektorites (transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud
protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned, jäätmekäitlus) senise 30% pealt 40%
peale (võrreldes 2005. a). Eesti riiklik eesmärk tõuseb ettepaneku kohaselt -13% pealt -24%-ni.
2021. aasta riiklike KHG prognooside kohaselt täidab Eesti -13% eesmärgi üsna täpselt, kuid uue
eesmärgi järgi on meil vaja vähendada JKM sektorite KHG heidet umbes kaks korda.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 dokumendis on toodud Eesti pikaajaline eesmärk, milleks
on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast
majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja
põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2030 on Eesti seadnud sihiks
KHG heidet vähendada ligi 70% võrreldes 1990. aasta tasemega ja 2050. aastaks vähendada 80%
võrreldes 1990. aastaga Eesti kasvuhoonegaaside heidet. ESR eesmärgi kehtestamisel tuleks enam
arvestada liikmesriigi kogu emissioonide eesmärgi ambitsioonikust, mis on Eestil juba niigi kõrge.
Ka riiklik Transpordi ja liikuvuse arengukava on seadnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heite
sihiks alla 1700 kt aastal 2035. Uue ESR eesmärgi -24% võrdsel rakendumisel peaks KHG aastal
2030 olema aga 1600 kt. Seega kuigi riiklikud eesmärgid on juba väga ambitsioonikad ning
investeeringumahukad, siis ettepaneku järgne KHG heitkoguste vähendamine nõuaks olulisel
määral lisapingutusi. Samuti peame vajalikuks Eesti mõjuanalüüsi valmimist ära oodata, et
täpsemalt hinnata ESR eesmärkide kulutõhusust ja realistlikkust erinevatele valdkondadele ning
majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele.
Kuigi riigid otsustavad ise, kuidas koormus sektorite vahel jaguneb,siis suurim potentsiaal JKM
heite vähendamisel on nii Eesti kui teise ELi riikide puhul transpordisektoris. Kuigi
transpordisektoris on meil võimalus alternatiivkütuste (sh ka vesiniku) turu arendamisel koos
KHG heite vähendamisega tänu taastuvenergia direktiivis toodud kohustusele ESR-i panustada,
muutub see komisjoni etteantud ajaraamis raskesti saavutatavaks ning me ei saaks transpordis
proportsionaalselt teiste sektoritega JKMi panustada. Kui hoonete sektor lisatakse ETS’i, siis ka
see suurendab KHG heitkoguste vähendamise kohustust just transpordisektorile. Ühtlasi, kui
taastuvenergia direktiivi ettepanekus on eesmärgiks seatud transpordi KHG heite vähendamine -
13% ehk -450 kt, siis ESR üldine eesmärk tähendab transpordisektorile vähendamist vähemalt -
800 kt, olenevalt, kuivõrd põllumajandus ja väikeenergeetika suudavad oma heitkoguseid kokku
hoida.
Eesti jaoks tähendab tõstetud ambitsiooni täitmine märkimisväärset väljakutset, mis vajab
valdkondlike poliitikate ülevaatamist. Tagada pole vaja mitte üksnes olemasolevate eesmärkide
täitmine, vaid ka teatud meetmete rakendamise kiirendamine ning uute, süsteemset lähenemist
toetavate meetmete väljatöötamine. Peame oluliseks panustada teadus- ja arenduskoostöösse ning
arendada uusi rohelisi tehnoloogiaid sealjuures süsinikupüüdmise tehnoloogiaid, luues seeläbi
2 (10)
majandusele uut lisaväärtust ja aidates saavutada algatuse eesmärke. ESR eesmärkide tõstmisel
oleks üheks võimalikuks leevendavaks meetmeks ka Eestile taotleda paindlikkust ESR ja nö vana
ETS vahel ehk soovi korral kasutada ETSi ühikuid ESR eesmärkide täitmiseks. See võimaldaks
liikmesriikidel leida parim võimalik lahendus KHG heitkoguste vähendamiseks.
1. Heitkogustega kauplemise süsteem (hetkel kehtiv)
a) Hetkel kehtiva ETSi LHÜde vähendamine
Seisukoht: MKM ei pea vajalikuks ETS sektori koguheite kõrgema eesmärgi saavutamiseks
lubatud heitkoguse ühikute koguse vähendamist, mis viib CO2 ühiku kiirema hinnatõusuni.
Peame uut kõrgemat ETSi eesmärki saavutatavaks ilma ühikute vähendamiseta, kuna juba
praegune CO2 hinnatase on piisavaks signaaliks kliimaeesmärkide täitmiseks ja
taastuvenergiale üleminekuks vajalike investeeringute teostamise vajalikkusest. Oluline on
vältida liiga kiiret CO2 hinna kasvu, kuna see mõjub negatiivselt EL ettevõtete
konkurentsivõimele ning tõstab asjatult energiahinda lõpptarbijatele.
Selgitus: Komisjoni ettepaneku kohaselt peab ETS sektori koguheide ELis senise 43% asemel
vähenema 61% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga. Selle saavutamiseks hakatakse kiiremini
vähendama iga-aastast turule lastavate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) üldkogust ja 2024. a on
kavas ka ühekordne suurem ühikute koguse vähendamine. LHÜde vähendamise tulemusel kasvab
kiiremini CO2 ühiku hind. Liiga kiire CO2 hinna tõstmine lööb üksnes EL ettevõtete
konkurentsivõimet ning tõstab asjatult energiahinda lõpptarbijatele. Asjatult kallis energia hind
tekitab omakorda ühiskonnas rohepöörde vastu negatiivset meelestatust jättes mulje, et sellega
kaasnevad kulud on ebaproportsionaalselt kõrged. Kehtiv heitmekaubanduse süsteem töötab
praegusel kujul ja täidab oma eesmärki efektiivselt. CO2 hinna tase ja selle märkimisväärselt kiire
kasv (ligi kahekordistunud võrreldes aasta algusega) on juba praegu selge signaal taastuvenergiale
ülemineku ja selleks vajalike investeeringute olulisusest ning vajadusest. See aga võtab aega ja
taastuvenergia osakaalu suurenemine ei jõua juba praegu CO2 hinna tõusuga kaasas käia.
b) Hetkel kehtiva ETSi müügitulude kasutamine
Seisukoht: ETSi süsteemi puhul peame mõistlikuks kvooditulude 100% sihtmärgistatud
kasutamist kliima- ja energiaeesmärkidega seotud investeeringuteks ning kliimaeesmärkide
saavutamist toetavatesse meetmetesse.
Selgitus: Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks tuleb liikmesriikidele tagada piisavad
vahendid muutuste elluviimiseks ja investeeringute tegemiseks. Seepärast on oluline, et tagatakse
vastavate sektorite ühikute müügitulude suunamine liikmesriikides kliimaeesmärkide saavutamist
toetavatesse meetmetesse ning et liikmesriigil oleks rohkem paindlikkust tulude suunamisel.
Hetkel kehtiva reegli järgi peaks 50% HKS tuludest olema suunatud riigieelarvesse, mis ei peaks
olema suunatud kliimaeesmärkide täitmisele. ETS direktiivi kohaselt kliimamuutustega
võitlemiseks ja nende vältimatute mõjudega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi silmas pidades
on asjakohane kasutada 100% saastekvootide müügist saadud tuludest selleks, et vähendada KHG
heitkoguseid. Eelmisel perioodil rahastati sellest näiteks Rail Baltica kaasfinantseering ja uue
elektrilise parvlaeva kaasfinantseerimine.
3 (10)
2. ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse kauplemise süsteemi laiendamine
merendussektorile ja lennundusele (nn. kehtiv ETS)
a) Kehtiva ETSi laiendamine merendussektorile:
Seisukoht: Tulenevalt sektori globaalsest iseloomust, toetame ambitsioonika raamistiku
väljatöötamist rahvusvahelisel (IMO) tasandil ja võrdset kohtlemist kolmandate riikidega,
et säilitada ELi konkurentsivõime.
EL tasemel seatud sihid tuleb viia kooskõlla IMO seatavate eesmärkidega ning
ajaraamistikuga, et vältida konkurentsiolukorra halvenemist Euroopa Liidu
merendussektori arvates.
Leiame, et kogu „Fit for 55“ paketi mõju transpordisektorile pole regionaalselt tervikuna
piisavalt hinnatud (sh nt selle mõju transiidikoridoridele Läänemere piirkonnas). Ettepanek
tervikuna muudaks Euroopa Liidu sadamate külastamise märkimisväärselt kallimaks
võrreldes kolmandate riikidega, mis võib omakorda tuua kaasa kaubavoogude algus- ja
lõppsihtkohtade ning transiidi liikumise Eesti sadamatest mööda. Samas laevade arv
piirkonnas ja neist lähtuv saaste arvestatavalt ei muutuks.
Kvoodiühikutega kaetav KHG hulk tegelikest emissioonidest peaks olema sõltuvuses
tehnoloogia arengust ja alternatiivide olemasoluga, mis tähendab toimiva ja kättesaadavat
tehnoloogia puudumisel heitkoguste arvestusele ülemineku perioodi pikendamist.
Tuleb tagada piisavad meetmed kvoodihinna võimaliku volatiivsuse vähendamiseks, et
võimaldada pikemas perspektiivis kulude prognoosimist ja planeerida investeeringud.
Selleks tuleb fikseerida laevandusele kvoodihind või suurendada kvootide arvu süsteemis.
Samuti tuleb ETS laiendamisel merendussektorile arvestada jääoludega ning erisustega
jääklassidega laevadele. Selleks tuleb suunata tasuta piiratud koguses kvoodid jääklassiga
laevadele või arvestada kvootide eraldi hinnastamine vastavalt jääklassile.
Selgitus: 2018. aasta seisuga moodustas meretranspordi kasvuhoonegaaside (KHG) emissioon
kogu maailma emissioonist 2,89% (ca 940 miljonit tonni). Meretranspordisektori KHG moodustab
Euroopa Liidu KHG heitest 3,7%. Samas on meretransport üks puhtamaid transpordiliike
võrreldes heitekoguseid tonn-kilomeetri kohta, olles ca 10-27 korda madalam maanteetranspordist
ning ca 55- 145 korda madalam lennutranspordist.
Läänemere piirkond on juba 1998. aastast olnud väävliheite kontrollala (SECA), mis töötati välja
HELCOM’is. 2015. aastal jõustati HELCOM’i eestvedamisel Läänemerel 0,1% väävlipiirang
laevakütustele, mis tõi kaasa 88% languse väävliemissioonide osas, mis tähendab, et meede on
olnud tõhus. Samas kui mujal jätkati 3,5% ja suurema väävlisisaldusega kütuste kasutamist .
Piirangud kehtisid kõikidele Läänemerel liiklevatele laevadele samadel alustel ning
kaubavoogudele meede suurt mõju ei avaldunud.
„Fit for 55“ pakett aga lähtub tervikuna Euroopa riikide sadamate külastustest ja laeva
operaatorite asukohast. Nii merenduse liitmisel heitkoguste kauplemise süsteemiga (HKS) ja EL
säästlike laevakütuste määruse ettepaneku kohaselt puudutaksid meetmed suurema kui 5000 GT
laevu, kes külastavad liikmesriikide sadamaid, olenemata laeva lipust ning arvestusse läheksid EL
sisesed reisid ja 50% reisidest, mis algavad või lõppevad EL-is. Lisaks hakatakse ettepaneku
kohaselt laevakütuseid maksustama vastavalt energiamaksustamise direktiivile. Kõige kolme
4 (10)
meetme võrdlemisi kiire rakendamine toob endaga kaasa olulisi turumoonutusi Läänemere
regioonis.
Läänemere regiooni eripäraks on transiidi suur osakaal sadamate kaubamahtudes. Näiteks
moodustab regioonis ainuüksi transiit Eesti sadamate kaubamahtudest ca 20 miljonit tonni
(kogumaht 37 miljonit tonni). Soome sadamaid läbiv transiidimaht ca 8,4 miljonit tonni aastas.
„Fit for 55“ paketist tulenev märkimisväärne sadamakülastuse kallinemine suunab transiidi Vene
Föderatsiooni sadamatesse. PWC 2016. aastal tehtud uuringu järgi tähendab Eestile 1 miljoni
kaubamahtude suurenemine või vähenemine ca 11,7 miljoni euro muutust riigieelarves. Sellest
arvestusest lähtudes võib transiidi kadumine tuua kaasa negatiivse mõju Eesti riigile ca 234
miljonit eurot. Samas ei muutu olukord keskkonnale, sest kolmandate riikide asukoht kaubateedel
loob võimaluse süsinikulekkeks, mille vastu pole „Fit for 55“ paketis meetmeid loodud. Näiteks
on võimalik laevadel hakata tegema vahepeatusi Kaliningradi sadamas, mille kaudu on võimalik
vältida seni Euroopa sisestel liinidel opereerivatel laevadel täies mahus heitemahtude arvestamist.
„Fit for 55“ kaasnev võimalik modaalne nihe võib viib kaubavood Euroopa riikide sadamast
mööda aga samas Venemaa kaudu need liiguvad endiselt läbi Läänemere mõjutades endisel kujul
keskkonda. Täiendavalt on võimalik, et senised transiitkaubad hakkavad liikuma väiksemate
laevadega, mis jäävad kogumahutavusega alla 5000, tuues kaasa veelgi suurema mõju
keskkonnale, sest kaubamahud ei muutu aga reiside arv suureneb.
Juhime tähelepanu, et võrreldes teiste transpordiliikidega pole täna laevanduses toimivaid
alternatiivseid tehnoloogiad ja lahendused veel kättesaadavad. Kaldataristu väljaarendamiseks on
vaja välja töötada ühtne standard. Samuti nendime, et sadamate võimekus on erinev ja seetõttu on
vaja üleminekuaega, et sadamatel oleks võimalik taristut arendada. Maailma üks suurimaid laeva
jõuseadmete tootja Wärtsila plaanib välja tulla puhtalt vesiniku kontseptsiooniga alles 2025. aastal.
Lisaks toob tehnoloogia puudumine ning lühike üleminekuperiood kaasa paigalduse ning
ümberehituste hinnatõusu, sest nõudlus laevade ümberehitamiseks järsult kasvab ning „Fit for 55“
paketis väljapakutud meetmeid ei ole piisavad sellises mahus ümberehituste toetamiseks. Enne
peaks olema valmis taristu ja tehnoloogia, mida laevad saavad kasutada ning siis seejärel meetmed
nende rakendamiseks ning lisaks tuleks arvestada ka meetmete väljatöötamisel nendega, kes juba
on investeerinud KHG heitmete vähendamisse. Eesti suurim laevaoperaator on teinud olulisi
investeeringuid rohetehnoloogiasse, mis on aidanud vähendada heitkoguseid 450 000 t võrra 10.
aasta jooksul.
Eesti reisiparvlaeva operaatorid taastuvad veel Covid-19 kriisist tingitud tagajärgedest. Tallinki
majandusaruande järgi veeti 2019 I poolaastal 4,7 miljonit reisijat, 2020 I poolaastal 1,9 miljonit
reisijat, 2021 I poolaastal 0,7 miljonit reisijat. Kriisieelse ajaga võrreldes on kukkumine ca 85%
ning sarnane olukorda valitseb ka teiste reisparvlaevade operaatorite seas, mis tähendab, et
operaatorid ei jõua Covid- 19 pandeemia tagajärgedest taastuda enne kui „Fit for 55“ erinevate
meetmete mõju rakenduks. Kuna operaatorite olukord on endiselt keeruline, siis tuleb neil
kliimameetmete tervikpaketist tekkiv lisakulu kanda otse tarbijale üle, mis omakorda võib tuua
kaasa erinevatel hinnangutel ca 3 kordse hinnatõusu. Suur hinnatõus omakorda mõjutab
negatiivselt ka Eesti eksporti oma peamiste kaubanduspartneritega (Soome ja Rootsi), sest 60%
Eesti ekspordist toimub meritsi.
Samuti võib probleemseks osutuda kvoodihinna volatiilsus. Praeguste arvutuste järgselt on näiteks
ühe parvlaevaoperaatori (50 eur/T kohta) heitkoguste hinnaks kujuneda ligi 31 miljonit eurot
aastas. Kui heitkoguste ühiku hind jõuab 200 euroni CO2 -tonni kohta, siis kulude hind ületab 120
miljonit eurot, mis põhjustab piletihindade ja kaubaveoteenuste tugevat tõusu. Turule emiteeritud
heitkoguste ühikute kogus võiks olla seotud tehnoloogia kättesaadavusega ja alternatiivide
olemasoluga. Samuti näeme ohtu, et ETS laiendamisele merendusele suurendatakse kvootide arvu
90 miljoni võrra, mis on liialt väike ning võib põhjustada kvoodihinna kiiret tõusu. Arvestades
5 (10)
laevanduse investeeringute kapitalimahukust ning laevade pikka eluiga on vaja laevandusele
stabiilsemat keskkonda, läbi mille liikuda KHG neutraalsuse suunas.
Eesti kui põhjamaise kliimaga riigile on oluline arvestada ka talvise navigatsiooni eripäradega.
Jääklassiga laevad kulutavad tavapärasest laevast rohkem. Põhjamaises kliimas võib see tähendada
sõltuvalt aastaajast kordades suuremat kütusekulu. Eesti toetaks ettepanekut anda tasuta piiratud
koguses kvoodid jääklassiga laevadele või arvestada kvootide eraldi hinnastamine vastavalt
jääklassile. Eesti laevandussektorilt tuli ettepanek kasutada koefitsienti jääklassiga laevadel
loovutatavate kvoodiühikute kindlaks määramisel – näiteks 0,9.
b) Lennundus
Seisukoht: MKM toetab tasuta heitkoguste vähendamist protsentuaalselt aastani 2027 ning
tasuta heitkoguste ühikute kaotamist aastast 2027. Eelnõu menetlemisel tuleb arvestada, et
ETS ja ICAO rahvusvahelise lennunduse CO2 kompenseerimise ja vähendamise süsteemi
CORSIA tingimused oleksid seotud nii, et maksimaalset vähendada negatiivset mõju ELi
lennuettevõtjate konkurentsivõimele.
Selgitus: Tasuta heitkoguste vähenemine protsentuaalselt on põhjendatud ning tuleks ka eelnõu
menetlusetapis säilitada vähemalt aastani 2027 (2024 – -25%; 2025 – -50%; 2026 – -75%), kui
tasuta heitkoguseid enam ei tagata. Tasuta heitkoguste ühikutega kauplemine eelnõu tingimuste
kohaselt mõjutab Eesti lennuettevõtja sertifikaati omavat ettevõtet SmartLynx Airlines’i. Teistel
lennuettevõtjatel kauplemise eelduseks vajalikku mahtu 10 000 t CO2 aastas eelnõu menetlemise
hetkel täidetud ei ole.
Lendude liigituse osas on põhjendatud heitmete arvestusest välistada eelnõus Art 1 Para 6
alapunktis b nimetatud lennud. Iseenesest joonealusena võib kaaluda ka repatrieerimislendude
lisamist COVID-19 kontekstis arvestades, et neid lende saab teha riigi nimel vastava olukorra
ilmnemisel. Selliste lendude osatähtsus on tavapraktikas väga väike.
Eelnõu menetluses tuleb arvestada vajadusega ELi emissioonide kauplemissüsteemi ETS ja ICAO
rahvusvahelise lennunduse CO2 kompenseerimise ja vähendamise süsteemi CORSIA tingimuste
sidumist viisil, mis maksimaalset vähendab negatiivsete mõjude tekkimist ELi lennuettevõtjatele.
Kuna ETSi ja ICAO süsteemid on erinevad, võib süsteemide eripäradest ja erinevast
hinnapoliitikast tulenevalt tekkida konkurentsimoonutusi. Eesmärk peaks olema vältida ELi
konkurentsivõime kahjustamist selle kaudu, et ETSi süsteemi tulemusel on kaubeldavate koguste
ja ettevõtjale rakenduva lõpphinna tulem kõrgem kui opereerimine kolmandates riikides ja
kolmandate riikide sihtkohtade vahel. ELi piirialal paiknevates riikides võib selline süsteem
tekitada täiendavat lennuliiklust soodsamate tingimuste ärakasutamiseks, mis toodab pigem
emissioone juurde.
3. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem transpordile
ja hoonetele–
a) Maanteetransport
Seisukoht: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei toeta ELi heitkogustega
kauplemise süsteemi loomist maanteetranspordi sektorile, kuna süsteem ei arvesta
liikmesriikide geograafilisi ja piirkondlikke erisusi. Eesti veondussektor ja majandus on
väga tugevalt transportkütustest sõltuv, eriti diislikütusest, seepärast lasuks meie
transpordisektorile ebavõrdselt suur koormus KHG heite vähendamiseks võrreldes teiste
liikmesriikidega.
6 (10)
Selgitus: Transpordisektori KHG vähendamine on adresseeritud mitmetes „Fit for 55“ paketi
ettepanekutes ning täiendavad ambitsioonid transpordisektorile on kumulatiivselt liiga koormavad
ja seetõttu me ei toeta uue ETS loomist maanteetranspordi sektorile. Eesti majandus on väga
tugevalt transportkütustest sõltuv, eriti tugevalt on transportkütusest esindatud suhteliselt suure
KHG heitega diislikütus (ca 70% transportkütustest). See on EL keskmisest kütuste kasutamise
proportsioondiest kõrgem, mistõttu lasuks meie transpordisektorile ebavõrdselt suur koormus
KHG heite vähendamiseks võrreldes teiste (ja kohati ka rikkamate) liikmesriikidega. Tagades
2030. aastaks kütuse tarnija portfelliülese KHG vähendamise 13% võrra 2010. aastaga käsikäes
aktsiisipoliitika instrumentidega, pannakse kütuse tarnijatele piisavad instrumendid oma portfelli
KHG sisalduse vähendamiseks. Neid instrumente ei peaks ETS-ga täiendama, kuna liikmesriigil
on nende instrumentidega juba piisav võimalus oma transpordisektori KHG heite vähendamiseks.
Eriti küsitavaks muutub maanteetranspordi ETSi laiendamise ettepanek koosmõjus täiendava ESR
ambitsiooniga, sh tekitab küsimusi liikmesriikide allesjäävatest hoovadest transpordisektori KHG
heitkoguste vähendamist täiendavalt mõjutada, kui kütused on täiendavalt ETS süsteemiga juba
maksustatud.
Eelnõu mõjuna kaasneb mootorkütuste üldine hinnatõus, mis omakorda kandub üle kõikide
toodete ja teenuste hindadele. Hinnamõjud sõltuvad kvoodiühiku hindadest, eelnõu esitlustel on
väljundmõjudena toodud vahemikku 5-20 senti/l. Sellest sõltuvalt ka mõjud toodete-teenuste
hindadele, sh transporditeenuste eeldatav kallinemine vahemikus 5-10%.
Teisalt, kütuse hinna kallinemine võib mõningat mõju omada vaid sõiduautode ja
väiketarbesõidukite soetuseelistusi keskkonda vähem saastavate (elektri)sõidukite kasuks, samas
kui nendele sõidukitele uute CO2 normide kehtestamine juba soodustab kõnealuseid eelistusi
(saastavaid väikesõidukeid enam ei toodeta ega turustata).
Küll aga veosevedudele ja ühistranspordile tähendaks see vaid nende teenuste hinna „mehaanilist“
kallinemist kuivõrd nendes valdkondades olulises osas puudub käesolevalt suuresti alternatiivse
(0-heitmega) tehnoloogia soetamise ja kasutamise mõistlik võimalus. Viidatud kallinemine
makstakse kinni teenuse tarbijate poolt, ühistranspordi puhul suurenevad kulud lisaks kasutajatele
ka (püsi)kulud riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetes. Kommertsalustel toimival
ühistranspordis, mida riik ei toeta, tooks see kaasa teenuse kättesaadavuse halvenemise ja
ühistranspordi kasutajate arvu vähenemise, mis oleks tulemusena kliimaeesmärkidele vastupidine
tulemus. Ka veondussektori konkurentsivõime võib saada kannatada konkurentsis kolmandate
riikide vedajatega, kelle kütusehinnad ei kalline. Tervikuna on selle algatuse rakendamise
mõjudeks majanduste konkurentsivõime ja inimeste toimetuleku langus.
Üldiselt praktika on näidanud, et sellises ulatuses kallinemist ei ole võimalik kompenseerida
algatuse raames kavandatavate kompensatsioonimehhanismidega. Erinevad toetusskeemid on
reeglina väikese mõjuga, sageli turgu moonutavad, halvasti sihitud, samas suurt halduskoormust
nõudvad. Muuhulgas tuleb arvestada ka kallinemiste kompenseerimis- või
refinantseerimisskeemide loomist mitmele valdkonnale: ühistranspordile (nii avalike kui
kommertsvedude osas); toimetulekuprobleemiga isikutele (nii füüsilised kui juriidilised), sh nn
maapiirkonnad; alternatiivkütusel sõidukite (sh veokid-bussid) soetamiseks, kaasnevalt
nõudlusele/vajadusele vastava tankimis/laadimistaristu rajamiseks jms.
b) Hooned:
Seisukoht: Eelistame hoonetele uue ETSi süsteemi loomise asemel hoonetes CO2
vähendamist saavutada juba olemasolevate seadusandlike meetmetega ja riiklike KHG
emissioonide vähendamise eesmärkide täitmisega.
7 (10)
Selgitus: Hoonetele uue ETSi loomise eesmärki ehk hoonete dekarboniseerimist toetavad mitmed
olemasolevad Fit for 55 paketi eelnõud nagu energiatõhususe, taastuvenergia ja
energiamaksustamise direktiivid ja ka hoonete energiatõhususe direktiiv, mille
muutmisettepanekuga tuleb komisjon välja aasta lõpus. Lisaks oleme ka võtnud riiklikud
kohustused ja eesmärgid KHG heite vähendamiseks. Seega me ei näe hoonetele uue ETSSi
süsteemi loomisel märkimisväärset lisandväärtust. Samas on Eesti puhul hoonete sektoris mõju
tagasihoidlikum, sest suur osa hoonetest kuuluvad juba täna kehtiva ETSi alla. Eestis on ETSi
laiendamisest hoonetele otseselt mõjutatud maagaasi põhise soojusenergia tarbijad, kelle osakaal
on väike. Eesti gaasitarbimine on ajaloolises madalseisus, gaasisüsteemi rohestamine on aga
algusjärgus. Selleks, et kogu gaasisüsteemis rohegaasi järjest rohkem turule saada on vaja
sujuvamat üleminekut fossiilsest gaasist rohegaasidele. Seda sujuvat üleminekut aga hoonetele
rakenduva ETS süsteemiga ei saavuta.
4. Uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määrus
Seisukoht: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab uute sõiduautode ja
väikeste tarbesõidukite CO2-heite normide määruse eelnõu eesmärke, kuivõrd CO2 heite
normid ja sõidukistandardid on seni osutunud tõhusaks poliitikavahendiks ning on tootjaid
mõjutanud pakkuma nüüdisaegseid ja uuenduslikke keskkonnasõbralikke sõidukeid.
Juhime tähelepanu, et võetavate sammudega peavad olema tagatud kulutõhusus ning
inimeste toimetulek ja ELi konkurentsivõime. CO2 standardite uuendamisega ei tohiks
piirata kasutatud sisepõlemismootoritega sõidukite edasist kasutamist ja müüki. Euroopa
Liidus tuleb vältida olukorda, kus uute regulatsioonide tagajärjel vanade
sisepõlemismootoritega sõidukite osakaal vähem jõukamates liikmesriikides oluliselt
suureneb, mistõttu eelistab Eesti teema käsitlemist ELi tasandil.
Selgitus: Paketi ettepaneku kohaselt peaks turule tulevate uute autode puhul heite vähendamine
aastaks 2035 olema -100% võrreldes 2021. aastaga (aastast 2025 heite vähendamine 55%), mis
tähendaks, et uusi sisepõlemismootoriga autosid turule sellest aastast enam ei tooda. Eesmärk on
tehnoloogianeutraalne, st sisepõlemismootoriga sõiduautosid ja väikeseid tarbesõidukeid võivad
asendada nii elektri- kui vesiniksõidukid. Sisuliste ja numbriliste lävendite toetamiseks on tarvis
täpsemat infot autotootjate ja vastavate liikmesriikide seisukohtadest, mis on puudutavad uute
tehnoloogiate väljatöötamiseks, rakendamiseks ja turustamiseks kuluvat tegelikku aega ja
ressursse. See informatsioon aitaks vältida ebarealistlike kohustuste seadmisega kaasnevaid
turumoonutusi, negatiivseid mõjusid ühenduse ja Eesti majanduse konkurentsivõimele, inimeste
toimetulekule ning ka autode müügi- ja järelturu toimimisele, mis omakorda võib kaasa tuua CO2
heitevähendamise eesmärkidele vastupidiseid efekte (nt sisepõlemismootoritega autode
kasutusaja pikenemine, kasutatud sõidukite impordi suurenemine, Eesti vedajate jätkuv
konkurentsilangus ühenduses kolmanda maa vedudega jne).
Gaasiautod ei lähe nullheitega sõidukitena arvesse, mistõttu võib tekkida vajadus leida
elektrisõidukitele hajaasustusse sobituvaid alternatiive. Sealjuures on kriitilise tähtsusega
sisepõlemismootoritega sõidukite kasutamise võimaldamine ekspluatatsiooni-eluea lõpuni.
Seisukoht: Peame oluliseks, et uute sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO2-heite
normide muudatustega ei piirata keskkonnasõbraliku taastuva gaasilise kütuse, biometaani,
kasutamist transpordikütusena. Soovime erandit biokütusel (nt biogaas) töötavate
sisepõlemismootoritega uute sõidukite müügile ka pärast 2035. aastat.
Selgitus: Eesti erihuvi lisaks on biometaanil töötavate sõidukite piiranguteta turustamise ja
kasutamise võimaldamine ka peale 2035 aastat. Vastasel korral on reaalne oht, et tootjad lõpetavad
8 (10)
gaasil töötavate sõidukite/mootorite arendamis- ja turustamistegevused, mis võib kaasnevalt
negatiivset mõju omada ka biometaanil töötavate raskeveokite ja busside turustamisele ja
kättesaadavusele. See seaks omakorda löögi alla ka viidatud valdkondades meie alternatiivkütuste
tootmise, turustamise ja kasutamise eesmärgid (eelkõige ühistransport). Biogaasi tehnoloogia peab
olema ühisturul soositav alternatiivkütus vähemalt seni kuni ühisturul on mõistlikult toimiv ja
kättesaadav taastuvallikatel põhinev vesiniku tehnoloogia ja taristu.
Eesti on teinud olulisi pingutusi, et käivitada biometaani turg ning seeläbi mitmekesistanud
keskkonnasõbraliku alternatiiviga kütuste portfelli. Biometaani kasutamine kogub hoogu
ühistranspordisektoris, kus vanad diiselbussid asendatakse biometaani bussidega ning seni kuni
pole teised keskkonnasõbralikud tehnoloogiad antud vallas piisavalt küpsed (nt. maapiirkondades
on elektribussidega opereerimine pea võimatu, kuna ühe laadimiskorraga ei võimalda tehnoloogia
veel vajaliku pikkusega vahemaid läbida), ei tohi eos turubarjääre antud ettepanekuga luua.
Biometaan, mis on toodetud vastavalt biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele panustab endaga
kaasa kumulatiivset kasu ning lahendusi erinevate sektorite rohestamisel. Näiteks, biometaani
tootmiseks tehakse investeeringuid eelkõige maapiirkondades, kus paikneb tootmiseks vajalik
ressurss. Kodumaise tooraine vajadus biometaani tootmiseks ergutab biojäätmete taaskasutuse
suurenemist, reoveesette käitluse parendamist, reoveekäitlusjaamade energeetilise sõltumatuse
suurendamist, tõhustab lägakäitlust ja seeläbi paranevad bioväetiste omadused ja vähenevad lägas
peituvate umbrohuseemnete ja patogeenide levik. Ühtlasi aitab biometaani kasutamine vähendada
süsinikumahukust transpordisektoris, mille mõjul paraneb välisõhu kvaliteet ja keskkond, sest
väheneb transpordisektorist õhku paisatavate saasteainete hulk nt vedelkütuste asendamisel
biometaaniga.
Määruse eelnõu käsitluses nn kvoodikaubanduse ülemäärase heite tulusid käsitletakse EL
üldeelarve tuludena ning tootjatele vastavaid toetusi sellest ei kavandata. Küll aga osundatakse
sellele, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel toetada
ettevõtjaid tootmisprotsesside CO2-heite vähendamisel keskkonnasõbralike tehnoloogiate
kasutusele võtmiseks. Eeldatavalt seostub ka selle eelnõu jõustumisega jätkuvalt vajadus tagada
elektri- jm alternatiivkütustel sõidukite ostutoetused.
5. Maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektori määruse muudatus (LULUCF)
Seisukoht: LULUCF määruse ja taastuvenergia direktiivi ettepanekud peavad olema
omavahel kooskõlas ja teineteist toetama ning võimendama. Leiame, et määruse eesmärk -
2,5 Mt sidumist aastaks 2030 kohustab praktikas Eestit raiemahte oluliselt vähendama, mis
ei aita aga pikas perspektiivis heite sidumisele kaasa, kuna Eesti metsad on küpsemisjärgus
ning vajavad CO2 sidumiseks täiendavat majandamist. Samuti on oluline, et senikaua kuni
energeetikas kasutatud metsa biomass vastab taastuvenergia direktiiviga sätestatud
säästlikkuse nõuetele, peaks sellist biomassi saama ka energeetikas kasutada.
Selgitus: LULUCF määrus ja taastuvenergia direktiiv peavad teineteist toetama ja võimendama.
CO2 heite sidumisele aitab tugevalt kaasa hästimajandatud metsandus-, põllumajandus- ja
maakasutussektor tervikuna. Oleme selle poolt, et digitaaltehnoloogia olulisust tuleb sektoris
suurendada, see aitab tõhusamalt integreerida keskkonnamajandamist ja energiaturge.
Määruses sätestatud kohustusliku liikmesriigi (Eesti) eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja
sellega seonduvad mõjud avalduvad pikaajaliselt ka teistesse seotud sektoritesse ning seetõttu
tuleks hoolikalt hinnata seatud eesmärgi ambitsiooni ja proportsionaalsust. Esialgsel hinnangul on
-2,5 Mt sidumist aastaks 2030 liialt ambitsioonikas eesmärk, mis ei jäta Eestile muud valikut kui
alustada raiemahtude olulist vähendamist. Raiemahtude vähendamine siiski ei aita pikas
9 (10)
perspektiivis heite sidumisele kaasa. Eesti metsad on küpsemisjärgus ning vajavad CO2
sidumiseks täiendavat majandamist. Pigem tähendab küpse metsa majandamata jätmine heite
suurenemist (vana mets enam ei seo CO2, vaid emiteerib seda). Oluline on ka silmas pidada, et
määruse eesmärkide saavutamisel võivad olla negatiivsed mõjud teistele seotud valdkondadele
nagu näiteks regionaal- ja majandusareng. Enim metsatööstusega kaasnevaid töökohti paikneb
maapiirkondades ning sektoris töötab Eestis ligikaudu 35 000 inimest - ehk kui piirata oluliselt
raiemahte, väheneb sektoris proportsionaalselt ka tööhõive. Lisaks panustab metsatööstus seni
suure osa Eesti SKPsse (u 10 %).
Metsamajanduspoliitika on seni kuulunud LR otsustuspädevuse alla (LR metsad on väga
erisugused nii vanuselise koosseisu, boniteedi kui ka liikide põhiselt), kuid ettepanekuga
soovitakse lühiajalise raie lõpetamist ja raiemahu üleüldist vähenemist liikmesriikide üleselt, mis
mõjutab ja muudab oluliselt Eesti senist metsanduspoliitikat ja praktikat. Ettepanekusse
soodustada vaid saematerjaliks sobiliku puuliigi kasvamist tuleks suhtuda ettevaatlikkusega, kuna
see toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise metsades.
Bioenergia moodustab Eestis taastuvenergia osakaalust märkimisväärse osa (ca 80%) ning see
põhineb suuremal määral metsatööstuse jääkidel ning madalakvaliteedilisel puidul. Bioenergia on
oma olemuselt juhitav energia ning energiasüsteemide stabiilsuse ja varustuskindluse säilitamiseks
on oluline, et taastuvenergia direktiiviga kehtestatud bioenergia säästlikkuse kriteeriumitele
vastava bioenergia kasutamine oleks võimalik taastuvenergiana ka tulevikus, vastasel juhul on
keeruline liikuda kliimaneutraalse majandusmudeli suunas, sh täita taastuvenergia eesmärke ja
säilitada varutuskindlus.
10 (10)