dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruse nr 62 „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu kiireloomuline kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. detsember 2021
Viit
17-4/21-0489/7684-1
Registreeritud
21. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-4 Energiaturuga seotud kirjavahetus (elekter, gaas, kütus) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-4/21-0489
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-421-04897684-1 21.12.2021 Väljaminev kiri.asice1161 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 21.12.2021 nr 17-4/21-0489/7684-1 Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Lugupeetud ministrid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruse nr 62 „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Kuivõrd eelnõu menetlemine on kiireloomuline, palume esitada ettepanekud hiljemalt ühe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja selle seletuskiri Lisaadressaadid: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 21.12.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruse nr 62 „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruses nr 62 „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja ja § 1 täiendatakse pärast sõna „elektri“ sõnadega „ja gaasi“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võrguettevõtjale“ sõnadega „(edaspidi elektri võrguettevõtja)“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Maagaasiseaduses nimetatud võrguettevõtjale (edaspidi gaasi võrguettevõtja) kompenseeritakse 100 protsenti perioodil 2021. aasta 1. detsembrist kuni 2022. aasta 31. märtsini tarbijale maagaasiseaduse tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavast tasust ja sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust.“; 4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnaga „elektri“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui gaasi võrguettevõtja suurendab lõikes 11 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse kogust majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ § 18 lõike 1 alusel pärast vastava perioodi kohta § 3 alusel avalduse esitamist, esitab võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta täiendava avalduse §-s 3 toodud korras korrigeerimisele järgneval kalendrikuul.“; 6) paragrahvi 2 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elektri võrguettevõtjale ei kompenseerita sellist lõikes 1 nimetatud võrgutasude vähendamist, mida tal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt elektri võrguettevõtjalt. Gaasi võrguettevõtjale ei kompenseerita sellist lõikes 11 nimetatud võrgutasude vähendamist, mida tal on maagaasiseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt gaasi võrguettevõtjalt.“; (4) Lõigetes 1–21 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab elektri võrguettevõtja tarbijale esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra ning gaasi võrguettevõtja 100 2 protsendi võrra.“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 2 lõikes 11 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada maagaasiseaduse mõistes jaotusvõrgu või ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav gaasi võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest arve.“; 8) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad „lõikes 1“ sõnadega „lõikes 1 või 11“; 9) paragrahvi 3 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Avaldusest peab selguma summaarne tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kuul esitatud võrguteenuse arvete summa eurodes, arvestades § 2 lõikes 1 või 11 sätestatud vähendamist, osutatud võrguteenuse maht elektrienergia puhul kilovatt-tundides ning gaasi puhul kuupmeetrites ning taotletav kompensatsiooni summa.“; 10) paragrahvis 5 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnadega „elektri või gaasi võrguettevõtja (edaspidi võrguettevõtja)“; 11) paragrahvi 7 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõike 2“ sõnadega „või 21“. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 21.12.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk oli leevendada elektrienergia hüppelist hinnatõusu kõigile tarbijatele. Sarnast leevendusmeedet otsustas Vabariigi Valitsus 21. detsembril laiendada ka kõigile gaasitarbijatele. Maagaasi hüppelise hinnatõusu leevendamine toimub läbi gaasitarbijate poolt tasutava võrgutasu vähendamisega seotud kulude kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil detsember 2021 kuni märts 2022 tarbitud gaasi võrguteenuse eest. Kompenseerimine toimub sarnaselt juba rakendatavale elektrihinna kompenseerimise meetmele. Arvestades meetme rakendamise ajakriitilisust1 ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste vahetu tagasiside alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, [email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega toetada meedet, millega saab osaliselt leevendada gaasi hüppelise hinnatõusu mõju kõigile gaasi lõpptarbijatele. Meedet rakendatakse sarnaselt elektri võrgutasude vähendamise meetmega2. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Maagaasi hinnatõusu tagajärjel on gaasitarbija kulu gaasile oluliselt suurenenud. Muudatusega kasutusele võetav meede vähendab gaasi lõpphinda võrreldes meetmeta hinnaga ca 6,7% võrra (tabel 1). Meedet hakkab sarnaselt võrgutasude kompenseerimise meetmega rakendama SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 1 Maagaasi päevahind on 2021. aasta detsembri II pooles kerkinud üle 140 euro megavatt-tunni kohta. 2021 detsembri alguses olid hinnatasemed 80…90 eurot megavatt-tunni kohta ning 2021. aasta kevadel kordades madalamad. 2 Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määrus nr 62 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106112021001 Tabel 1. Gaasi lõpphinna kujunemine detsember 2021, meetme mõju Meetmeta Meetmega Gaasi hind 100 100 Võrgutasu 7,4 0 Aktsiis 3,95 3,95 Käibemaks 22,3 20,8 KOKKU 133,6 124,7 Erinevus 6,7% Võrguteenuse kulude kompenseerimise eelarve perioodil detsember 2021 – märts 2022 tarbitud gaasi koguste eest tasutud võrgutasu kompenseerimisega on ca 25 miljonit eurot. Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Eelnõuga kavanvatavas muudatuses puudub ühe riigiabi mõistes kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju laieneb kõigile maagaasi lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust (riigiabi mõiste teatise punktid 124–125), maagaasi võrguettevõtjale tasutakse riigi poolt 100% võrguteenusest, ülejäänud tasub tarbija. Maagaasi võrguettevõtja ei saa meetme kaudu eelist, vaid kogu kompensatsioon kandub edasi tarbijale. Võrguettevõtja finantsseisund riigi sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste teatise punkt 67). Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi elektritarbijate tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga. Järgnevalt on muudatuste kaupa eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud. Punktiga 1 lisatakse määruse pealkirja ja §-le 1 sõnad „ja gaasi“. Kuna meede käsitleb nii elektri kui gaasi võrguteenuse kompenseerimist, tuleb vastavalt muuta ka määruse pealkirja. Punktiga 2 eristatakse § 2 lõikes 1 (ja sellega ka läbi määruse) elektri võrguettevõtjat. Meede käsitleb edaspidi nii elektri kui gaasi võrguettevõtjat, mistõttu on eraldi elektri võrguettevõtja defineerimine oluline. On oluline toonitada, et elektri võrguettevõtjale kompenseeritakse 50% tarbijalt saamata jäänud võrgutasust, siis gaasi võrguettevõtjale kompenseeritakse 100% võrgutasu. Seetõttu tuleb eraldi käsitleda elektri ja gaasi võrguettevõtjat. Punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 2 uue lõikega 11. Lõige sätestab kohustuse kompenseerida kogu võrguteenuse kulu, mis on tekkinud perioodil detsember 2021 – märts 2022 tarbitud võrguteenuselt. Selle kulu hulka kuulub ka kulu võrgutasult makstav käibemaks. Punktiga 4 täiendatakse § 2 lõiget 2 selliselt, et see lõige kehtiks ainult elektri võrguettevõtja kohta. Punktiga 5 lisatakse paragrahvile 2 uus lõige 21. Selle järgi kuulub kompensatsiooni alla ka detsember 2021 – märts 2022 väljastatud arve korrigeerimine gaasituru toimimise võrgueeskirja § 18 lõike 1 mõistes. Näiteks kui veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 m 3 mõõtetulemus, kuid mais selgub korrigeeritud näiduks 110 m3, korrigeerib gaasi võrguettevõtja veebruaris väljastatud arvet vastavalt. Ka see kulu kuulub määruse kohaselt samuti kompensatsiooni alla. See tähendab, et ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud veebruarikuu täpsustatud arve kuulub kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja esitama KIK-le väljamaksetaotluse korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse alusel. Ülejäänud osas kohaldub sama reeglistik nagu tavapärase kompensatsiooni taotlemisel. Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 2 lõiget 3 ja 4 selliselt, et need käsitleks nii elektri kui gaasi võrguettevõtjale kompenseeritavat kulu. Sarnaselt elektri meetmega ei kompenseerita ka kõnealuse meetme puhul gaasi võrguettevõtjale teisele võrguettevõtjale osutatud teenust. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 11. Muudatusega täpsustatakse, et kompensatsiooni saab lisaks tegevusloaga elektri võrguettevõtjale taotleda ka maagaasiseaduse kohast tegevusluba omav gaasi võrguettevõtja, kes esitab gaasi lõpptarbijale arve. Eestis on olemas kokku 24 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, s.h ülekandesüsteemihaldur Elering AS (nimekiri lisas). Punktiga 8 muudetakse paragrahv 3 lõiget 2. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, mida peab gaasi võrguettevõtja KIK-le esitatud taotluses kajastama. Selle järgi peab gaasi võrguettevõtja taotluses kajastama tarbijatele kokku osutatud võrguteenuse mahu kuupmeetrites ning taotletava kompensatsiooni summa. Erinevalt elektri võrguettevõtjast ei pea gaasi võrguettevõtja esitama taotlusega eelmisel kuul tarbijale esitatud võrguteenuse eest küsitud summat. Selleks puudub vajadus, kuna kompensatsiooniperioodil ei küsita tarbija käest võrguteenuse eest üldse raha. Punktiga 9 muudetakse § 3 lõike 3 esimest lauset. Muudatuse järgi peab avalduses olema gaasi võrguettevõtja puhul esitatud müügimaht kuupmeetrites ning taotletav kompensatsiooni summa (gaasi puhul 100% osutatud võrguteenuse kulust). Punktiga 10 asendatakse §-s 5 sõna võrguettevõtja sõnadega elektri ja gaasi võrguettevõtja. See lihtsustab ja täpsustab paragrahvi mõtet. Punktiga 11 täiendatakse § 7 punkti 4 selliselt, et sättes viidatakse ka gaasi võrguteenuse osutajale. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatakse maagaasiseaduses sätestatud termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga gaasi võrguettevõtjatele (nimekiri lisas) 100% tarbijate (v.a teised gaasi jaotusvõrguettevõtjad) võrguteenuse kulust. Saamata jäänud tulu kompenseeritakse gaasi võrguettevõtjale SA KIK poolt. Meedet rakendatakse perioodil detsember 2021 – märts 2022 toimunud gaasi tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas. Gaasi võrguettevõtjad esitavad perioodil detsember 2021 – märts 2022 tarbijatele osutatud võrguteenuste eest kogu arve summeerituna kõigi tarbijate lõikes (v.a teised võrguettevõtjad) KIK-le. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise põhjal, esitatakse viimane arve KIK-le 2022. a aprillis. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate kulusid gaasile ca 8,8 €/MWh (vt tabel 1). Kuna võrguettevõtjatel on kooskõlastatud erinevad võrgutasud3, varieerub kokkuhoid sõltuvalt teenust pakkuvast võrguettevõtjast. Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas kehtiva võrgutasu ja gaasihinna 100 €/MWh järgi gaasile ühes kuus ca 133 eurot. Kui samal perioodil maksaks tarbija võrguteenuse kinni riik, säästaks selline kodutarbija ca 9 eurot. Äritarbija, kelle novembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 3100 eurot. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulu on hinnanguliselt 25,07 miljonit eurot, millele lisandub KIK halduskulu hinnaguliselt summas 10 000 eurot. Selleks vajalikud vahendid on kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse detsembri korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist. 7. Määruse jõustumine Eelnõu on kavandatud jõustuma üldkorras, tõenäoliselt jaanuarikuu esimestel päevadel. Nimetatud jõustumistähtaeg tagab, et on gaasi võrguettevõtjatel on võimalus väljastada tarbijatele jaanuarikuu arved detsembrikuus kasutatud võrguteenuse eest selliselt, et neil on juriidiline kindlus küsida SA KIK-lt tarbijalt saamata jäänud tulu täies ulatuses tagasi. 3 Võrguteenuse kooskõlastatud hinnad Konkurentsiameti veebis - https://www.konkurentsiamet.ee/et/kooskolastatud-hinnad 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning gaasi võrguettevõtjatele (lisa). Lisa Seisuga 21.12.2021 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjate loetelu4 1 Metsavahi Kinnisvara OÜ 2 Esmar Gaas OÜ 3 Gren Eesti AS 4 Osaühing Vaivara Gaas 5 OÜ Dvigatel Gaas 6 Silpower Aktsiaselts 7 OÜ Rae Gaas 8 osaühing AVERSON 9 Aktsiaselts Sillamäe-Veevärk 10 Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühing 11 AS Gaasivõrk 12 Osaühing Tarbegaas 13 OÜ Raadimõisa Gaas 14 Aktsiaselts Varmata 15 Energate OÜ 16 Osaühing Tallinngaas 17 OÜ Ihaste Gaas 18 Tehnovõrkude Ehituse OÜ 19 Gaasienergia AS 20 OÜ Bingonet 21 TERMOX OÜ 22 Osaühing Kuremaa Enveko 23 Adven Eesti AS 24 Elering AS 4 Andmed seisuga 20.12.2021 Majandustegevuse registrist mtr.mkm.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel