Andres Sutt Teie: 02.12.2021 nr 26-4/2021/7140
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 21.12.2021 nr 1-7/309-2
Tagasiside Kratikavale 2022-2023
Lugupeetud minister
Olete edastanud Siseministeeriumile Kratikava 2022-2023 avalikuks konsultatsiooniks.
Siseministeerium peab oluliseks kratikava uuendamist ning plaanib ka oma IKT strateegia
kaudu toetada mitmete kratikavas toodud tegevuste elluviimist. Positiivsena näeme, et
kratikavas on varasemast suuremat rõhku pööratud andmehaldusele ning õiguslik ule
raamistikule. Kooskõlastame kratikava järgmiste märkustega:
1. Kaasamine
Mitmete tegevuste juures (koolitused, kompetentsi tõstmine, andmekaitse paneel) on
vastutajaks MKM või JUM, kuid ei ole välja toodud, kuidas toimub teiste asutuste, kellele
meede suunatud on, kaasamine. Samuti jääb arusaamatuks, kas selliste tegevuste maksumuses
on arvestatud kõigi asutuste vajadustega.
2. Avaliku sektori mõõdikud
Kratikava mõõdikutena on välja toodud rakendatud krattide arv. Leiame, et siin oleks vajalik
selgitada, millisel hetkel on kratt „rakendatud“ ning teeme ettepaneku mõõta eraldi krattide
katsetamist ning krattide kasutusele võtmist.
Kuigi nimekirja rakendatud krattidest ei ole tegevuskavale lisatud, on ülevaade
kratiprojektidest saadaval leheküljel kratid.ee. Nende hulgas on loetud projekte, kus on tehtud
prototüüp, kuid reaalselt kratti tööprotsessis kasutusele ei ole võetud. Ebaselgeks jääb, kas ka
need on arvestatud rakendatud krattidena või mitte. Eraldi mõõdikud katsetamisele ning
kasutamisele annaks selgema ülevaate, kui paljud kratiprojektid ka reaalselt kasutusel. Lisaks
annaks see võimaluse kajastada statistikas ka neid projekte, kus katsetamise tulemusena selgub,
et krati kasutuselevõtmine ei anna piisavalt tulemust. Ka sellised projektid annavad olulist infot
krattide edasiarenduse kohta.
3. Väljakutsed
Väljakutsete all on kirjeldatud probleemid, mida ka SIM valitsemisalas näeme. Teeme
ettepaneku tõsta punkt 7 (puudub õiguskindlus andmete töötlemisest) vähemalt esimese kolme
probleemi hulka. SIM valitsemisala kratiprojektide planeerimisel oleme täheldanud, et just see
on üks peamine kitsaskoht.
4. Avaliku sektori põhised tegevused
- Andmekaitse paneel
Toetame andmekaitse paneeli loomist, selline formaat aitab tulevikus leida lahendus i
probleemidele projektide varases staadiumis. Palume täpsustada paneeli eesmärki, mis ei peaks
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
olema vaid nõuandev: sarnaselt hästi töötavale arhitektuuripaneelile peaks andmekaitse paneeli
heakskiit andma projekti elluviijale kindluse, et see vastab andmekaitse nõuetele. Lisaks juhime
tähelepanu, et erinevad paneelid ei peaks suurendama asutuste halduskoormust. Andmete
avalikustamise ja andmeteaduse projektides tekkivatele andmekaitse küsimustele lahenduse
otsimine ja valideerimine võiks samuti kuuluda andmekaitse paneeli formaati.
- Oivakeskuse loomine
Kratikava näeb ette krattide arendamist toetava oivakeskuse loomise, samas kui digiühisko nna
arengukavas on ette nähtud andmehalduse oivakeskuse loomine. Tegevuskavast jääb
selgusetuks, kas tegemist on sama oivakeskusega? Kas loodav krattide arendamist toetav
oivakeskus täidab tulevikus ka AI määrusest tulenevalt siseriikliku järelevalve ülesande id?
Palume täpsustada oivakeskuse osa nii, et esitatud küsimused on saanud selge vastuse.
- Bürokratt
Bürokrati arendamiseks ja elluviimiseks on planeeritud 6,3 miljonit eurot, tegevuse
vastutajateks on määratud MKM ja RIA. Soovime täpsemat infot, kuidas toimub projektide
rahastustaotluste esitamine ning kas see käib samadel alustel MKMi hallatava te
struktuuritoetustega.
Näeme selget vajadust kooskõlastada bürokrati raames plaanitavaid tegevusi valitusalade IKT
strateegiate ning SF projektide teekaardiga.
- Riigipilv
Riigipilve baasil on planeeritud ühise taristu arendamine ja pakkumine, mille maksumuseks on
märgitud 400 000. Soovime täpsustada, milliste krattide arendamiseks plaanitakse kasutada
riigipilve ning kas eraldatud summa on planeeritud piloodiks või täislahenduseks, samuti kas
riigipilve soovitakse kasutada ainult arenduseks või ka krattide majutamiseks. Viimasel juhul
tuleks riigipilve kasutamist täiendavalt kaaluda, eriti juhtudel kui kratid kasutavad mujal
majutatud teenuseid. Palume täpsustada riigipilve osa nii, et esitatud küsimused on saanud selge
vastuse.
- Toe pakkumine kratiprojektidele
Peame oluliseks toe pakkumist kratiprojektide algatamisel ja läbiviimisel, kuid teeme
ettepaneku, et metoodilise toe pakkumisel teeksite koostööd innotiimiga, kes on
spetsialiseerunud kasutajakeskse teenusdisaini toe pakkumisele. Mõistlik oleks mitte luua
konkureerivaid lahendusi sama eesmärgi saavutamiseks, vaid jõud ühendada.
5. Andmed kui võimaldajad
- Kratikavas ei ole mainitud Euroopa Komisjoni kava luua ELi üleseid valdkondlikke
andmeruume, mida saavad riigid ning erasektor kasutada tehnoloogiate, sh krattide,
katsetamiseks. SIM valitsemisala panustab ELi julgeolekualase andmeruumi (Security
Data Space) planeerimise protsessi (nõuete koostamine, kasutusjuhtumite täpsustamine
jne), kuid edasine osalemine vajab lähiaastatel täiendavat panustamist ning ressurssi.
Seetõttu peame vajalikuks kujundada siin Eesti seisukoht ja huvi antud projektides
osalemiseks ning kratikava oleks selleks hea võimalus. Teeme ettepaneku lisada
andmete valdkonna alla eraldi alategevusena ELi ülestes andmehalduse projektides
osalemine ning nende keskne koordinatsioon.
- Andmehalduse arendamise olulise eeldusena peaks olema kokku lepitud, milline on
andmehalduse ja avaandmete avalikustamise terviklik kontseptsioon riigis.
Kontseptsiooni väljatöötamine lisab selgust ja põhjendatust, mida, milleks ja kelle jaoks
on vaja erinevates toetavates keskkondades teabevaldajal hallata. Teabehalduse, sh
andmehalduse, edendajatel on täna puudu ülevaatest, kuidas suhestuvad omavahel
2 (4)
erinevat teavet koondavad keskkonnad (sh RIHA, RIHAKE, avaandmete portaal,
eesti.ee, asutuse veebileht).Teeme ettepaneku lisada erinevate halduskeskkondade
kontseptsiooni väljatöötamise eraldi tegevusena kratikavasse.
- Andmekaitse põhimõtetega kooskõlas andmetöötluse eelduseks on selge ja üheselt
mõistetav andmekogude regulatsioon. Soovime juhtida tähelepanu ja lisada
kratikavasse eraldi tegevusena andmeladude regulatsiooni loomise kohta.
Andmeladudel on andmeanalüüsi vaates täna oluline roll, kuid õigusselguse puudumine
takistab täna laiemalt andmete kasutust. Andmeladude regulatsiooni loomine võima ldab
luua õigusselgust ja aitab kaasa parimatele andmekasutuse praktikatele.
6. Andmeteaduse kompetents ja küpsusmudel
- Andmeteadus on riigis hiljuti ellu kutsutud teadussuund, mille õpet alustati
kõrghariduse teisel astmel Tartu Ülikoolis 2020. aasta septembris. Avaliku sektori
andmeteaduse kompetents ja võimekus on otseses sõltuvuses Eesti kõrgharidus-
süsteemist ja avaliku sektori ülesannetest. Riigiasutused ei ole oma olemuse lt
teadusasutused. Kui asutuste andmeteaduse alase kompetentsi ja võimekuse
parandamise all on planeeritud hinnata pigem andmeanalüüsi praktikaid ja kompetentse,
siis on tegevus kratikavas sõnastatud liialt kitsendavalt. Asutuste andmeanalüüs i
võimekuse hindamine on vajalik hindamaks, milliste takistuste ületamisel saab MKM
abiks olla.
- Teeme ettepaneku mõelda asutuste küpsusest laiemalt kui andmeteaduse spetsiifilise st.
Oleme Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 mõõdikute seas esile toonud
Siseministeeriumi valitsemisala organisatsioonide innovatsioonisüstee mide
küpsustaseme mõõdiku. Innovatsiooniküpsuse mõõdiku väljatöötamisel ei ole me siis ki
keskendunud kitsalt innovatsioonile, vaid laiemalt organisatsiooni muutumisvõime le.
Selle üheks osaks on ka hinnang, kuidas me väärindame oma andmeid. Oleme valmis
oma tegevust selles valdkonnas ka tutvustama riigiüleselt.
7. Õigusruum
Leiame, et hetkel on õigusruum üks aktuaalsemaid teemasid kratiprojektide planeerimisel, seda
eelkõige seoses planeeritava ELi tehisintellekti määrusega. Peame vajalikuks antud teema
rõhutamist ning konkreetsete tulemuste seadmist. Hetkel on antud valdkonnas tulemus te na
kirjas ainult Eesti seisukohtade arvestamine ELi tasemel. Tuleks täpsustada, millised on
olulisemad küsimused, kus me muutust tahame saada ning milliseid tegevusi tuleb lähiaastate l
planeerida määruse rakendamiseks.
Teeme ettepaneku lisada järgmised tegevused:
- Eesti seisukohtade riigisisene täpsustamine ja kooskõlastamine. VV tasemel on küll
Eesti seisukohad kinnitatud, kuid määrus muutub ning sellega on vajalik lisaks MKMile
ja JUMile kaasata ka teisi ministeeriume seisukohtade täiendamisel.
- AI määruse kohaldamisest tulenevate nõuete rakendamise analüüs. Määruse
rakendumisel on konkreetsed tagajärjed AI süsteemide arendajatele, mida tuleb hinnata
paralleelselt määruse väljatöötamisega, et tuvastada võimalikke kitsaskohti ning
planeerida ette tegevusi ning ressursse määruse rakendamiseks.
8. Küberturvalisus
Kratikavas sooviksime näha ka tähelepanu pööramist küberturvalisusele: krattide rakendamine
on seotud olemasolevate teenuste ja infosüsteemidega ning neile laienevad seega samad
turvanõuded. Krattide planeerimisel ning elluviimisel tuleb arvestada küberturbe nõudeid juba
eos („security by design“). Teisalt on krattide abil võimalik parandada küberturvalisust ning
selliste võimaluste kaalumine riigiüleselt võiks olla üheks kratikava tegevuseks.
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Alli Murula 6125027
[email protected]
4 (4)