From: Siret Talve
Sent: Monday, December 27, 2021 11:48 PM
To: '
[email protected]' <
[email protected]>
Subject: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest
Tere!
Suur tänu, lugesime Teie koostatud ülevaadet suure huviga ja käesolevaga edastan MKM
ettepanekud:
Riikliku energia- ja kliimakava kõrval peaks viitama ka energiamajanduse arengukavale, mille põhjal
selle kava energeetika osa koostati + ka strateegia Eesti 2035 ja sellest tulenevad eesmärgid
energeetika valdkonnale.
Aruanne võiks kokkuvõtlikult anda hinnangu, kas KPP2050 poliitikasuuniseid on valdkondlikult ellu
viidud piisavalt (lk. 9-12 toodud arengudokumentidega seotud tegevuste kirjelduste baasil) ja kui ei,
siis millele peaksime veel tähelepanu pöörama.
Aruanne toob mh välja, miks on vaja KPP 2050 ajakohastada. Aruandest selgub, et 2019 oli KHG
koguheide 14,7 mln tCO2ekv ja et 2020 oli see vähenenud 72% võrreldes aastaga 1990, kahjuks pole
toodud 2020 a heidet (lk. 3), kuid toodud on 2020 ETS heide 5,6 mln t CO2ekv (lk. 5) ja non-ETS heide 6
mln tCO2ekv (lk. 6) ehk võib järeldada, et 2020 heide oli 11,6 mln tCO2ekv, st järsk langus võrreldes
eelneva aastaga. 2019 oli ETS heide 8,5 mln tCO2 ja aastaga toimus järsk langus just ETS sektoris
eelkõige kõrge lubatud heitkoguste ühiku turuhinna tõttu. Tegelikkuses mõjutas väiksemat tootmist ja
heidet mh ka madal elektrihind, head tuuleolud (vt nt Eesti Energia aastaaruanne 2020). KHG heite
vähendamine toimub aruande kohaselt eelkõige arengudokumentide (lk. 9-12) baasil. KHG heide peab
aastal 2035 strateegia Eesti 2035 kohaselt olema alla 8 mln tCO2ekv, KPP2050 on vähemambitsioonikas
ja seetõttu tuleb seda ajakohastada. Selleks telliti kliimaambitsiooni uuring ja selgitati välja mh avaliku
sektori seonduv kulu 4,5 mlrd eurot (lk. 15-16). Aruandest ei selgu, millised meetmed täpsemalt on
panustanud ja peavad panustama KHG heite vähenemisse, miks on aastal 2050 just põllumajandusse
heide kõige suurem (lk. 15). Kuidas on järgitud ja täidetud 4 aastaga KPP2050 poliitikasuuniseid
valdkonniti https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001?
Turismis on olnud seni eesmärgiks väljaspool suvehooaega nõudluse kasvatamine, siin dokumendis
seoses kliimamuutustega mainitud aga suvise nõudlusega hakkamasaamist.
Lk.3 on toodud välja „heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamadest“. Palun tooge siin ka trendid
muude kasvuhoonegaaside allikate osas, kuigi need võrreldes põlevkivijaamadega nii olulised polnud
on neil ka tähtis roll kliimaneutraalsuse poole liikumisel. Kas kõik allikad on vähenemas või kuskil on
ehk hoopis kasvutrend? Palun täiendage selles osas joonis 1 all toodud analüüsi.
Lk.9 „koostatakse 2021. aasta lõpuks ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava“, palun siin
parandada kas aastaarv või tegussõna („koostatakse“ asemel „koostati“).
Lk. 9 „aastaks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus“ – kas vastavalt
arengudokumendile peaks ringmajandusele üle minema ainult ettevõtlussektor?
Lk.9 „Selleks välja töötatud meetme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse
erinevatesse kliimafondidesse panustamisega.“ Palun lisage viited nii meetmele kui ka neile
kliimafondidele, et huvilised saaksid aru millest jutt on.
Lk.9 „Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud avalikule
konsultatsioonile.“ Avalik konsultatsioon lõppes 1. novembril ja kava eelnõu suunati EK-le
peadirektoraatide vahelisele konsultatsioonile.
Lk 11 TAIO vaatab transpordipoole statistika üle, ja lisasin et mulle teadaolevalt võeti biometaan
ühistranspordis kasutusele 2016 , mitte 2019 nagu väidetakse (Võru maakonnas)
Lk. 11 - „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks
2021. aasta juunis. (Õige on novembris). Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO2heidet 1750 kilotonnini aastaks 2035. Sealne
eesmärk on vähendada 1700 kt-ni, mis on vastavalt -28.2% vrdl 2019. aastaga.
Transpordisektori osas ei anna aruanne tasakaalustatud ülevaadet. Näiteks autode energiamärgis ei
oma küll tõenäoliselt mingit mõju, vastupidiselt võiks välja tuua selles valdkonnas probleeme, et
endiselt on Eesti sõiduautode keskmine heide kõrge jne. Problemaatika ka laadimistaristuga, mis võib
osutuda piduriks, et saavutada prognoosides kasutatavaid elektriautode hulka.
Targa linna tippkeskusega oleks korrektne öelda, et projekt algatati TTÜ juures, aga eesmärk on ikka
autonoomse toimiva keskuse arendamine. Keskusel on valminud ka kodulehekülg, kust saab rohkem
infot: https://www.finestcentre.eu/
Lk. 12 „Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, on
planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust
referentshoone.“ Ühe maja nimetamine antud kontekstis ei tundu asjakohane, palun võimalusel
üldistada lause lõpp laiemaks viidates vajadusele võtta innovatiivsed puitlahendused ehitistes laiemalt
kasutusele.
Lk 13 hüpatakse „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK)“ ülevaatele ja
edasi lahatakse kliimamuutuste teemat ka teiste arengukavade vaatest. Sel peatükil võiks olla pealkiri
mis seoks ta varasema ülevaatega, nt „Ülevaade teisest kliimamuutusi käsitlevatest strateegilistest
dokumentidest“.
Lk. 16 võiks välja tuua aruande kokkuvõtteks selged järeldused, mis võiksid luua aluse edasisteks
sammudeks.
Parimate soovidega,
Siret Talve
Siret Talve, DSc(Tech)
Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee
tel 639 7660
[email protected]