dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. detsember 2021
Viit
2-15/21-0001/7361-2
Registreeritud
28. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0001
Vastutaja
Siret Talve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest.pdf419 KB

Sisu (failidest)

From: Siret Talve Sent: Monday, December 27, 2021 11:48 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: MKM tagasiside ülevaatele „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest Tere! Suur tänu, lugesime Teie koostatud ülevaadet suure huviga ja käesolevaga edastan MKM ettepanekud: Riikliku energia- ja kliimakava kõrval peaks viitama ka energiamajanduse arengukavale, mille põhjal selle kava energeetika osa koostati + ka strateegia Eesti 2035 ja sellest tulenevad eesmärgid energeetika valdkonnale. Aruanne võiks kokkuvõtlikult anda hinnangu, kas KPP2050 poliitikasuuniseid on valdkondlikult ellu viidud piisavalt (lk. 9-12 toodud arengudokumentidega seotud tegevuste kirjelduste baasil) ja kui ei, siis millele peaksime veel tähelepanu pöörama. Aruanne toob mh välja, miks on vaja KPP 2050 ajakohastada. Aruandest selgub, et 2019 oli KHG koguheide 14,7 mln tCO2ekv ja et 2020 oli see vähenenud 72% võrreldes aastaga 1990, kahjuks pole toodud 2020 a heidet (lk. 3), kuid toodud on 2020 ETS heide 5,6 mln t CO2ekv (lk. 5) ja non-ETS heide 6 mln tCO2ekv (lk. 6) ehk võib järeldada, et 2020 heide oli 11,6 mln tCO2ekv, st järsk langus võrreldes eelneva aastaga. 2019 oli ETS heide 8,5 mln tCO2 ja aastaga toimus järsk langus just ETS sektoris eelkõige kõrge lubatud heitkoguste ühiku turuhinna tõttu. Tegelikkuses mõjutas väiksemat tootmist ja heidet mh ka madal elektrihind, head tuuleolud (vt nt Eesti Energia aastaaruanne 2020). KHG heite vähendamine toimub aruande kohaselt eelkõige arengudokumentide (lk. 9-12) baasil. KHG heide peab aastal 2035 strateegia Eesti 2035 kohaselt olema alla 8 mln tCO2ekv, KPP2050 on vähemambitsioonikas ja seetõttu tuleb seda ajakohastada. Selleks telliti kliimaambitsiooni uuring ja selgitati välja mh avaliku sektori seonduv kulu 4,5 mlrd eurot (lk. 15-16). Aruandest ei selgu, millised meetmed täpsemalt on panustanud ja peavad panustama KHG heite vähenemisse, miks on aastal 2050 just põllumajandusse heide kõige suurem (lk. 15). Kuidas on järgitud ja täidetud 4 aastaga KPP2050 poliitikasuuniseid valdkonniti https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001? Turismis on olnud seni eesmärgiks väljaspool suvehooaega nõudluse kasvatamine, siin dokumendis seoses kliimamuutustega mainitud aga suvise nõudlusega hakkamasaamist. Lk.3 on toodud välja „heite oluline vähenemine põlevkivielektrijaamadest“. Palun tooge siin ka trendid muude kasvuhoonegaaside allikate osas, kuigi need võrreldes põlevkivijaamadega nii olulised polnud on neil ka tähtis roll kliimaneutraalsuse poole liikumisel. Kas kõik allikad on vähenemas või kuskil on ehk hoopis kasvutrend? Palun täiendage selles osas joonis 1 all toodud analüüsi. Lk.9 „koostatakse 2021. aasta lõpuks ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava“, palun siin parandada kas aastaarv või tegussõna („koostatakse“ asemel „koostati“). Lk. 9 „aastaks 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus“ – kas vastavalt arengudokumendile peaks ringmajandusele üle minema ainult ettevõtlussektor? Lk.9 „Selleks välja töötatud meetme raames on viidud läbi 3 avatud taotlusvooru. Samuti jätkatakse erinevatesse kliimafondidesse panustamisega.“ Palun lisage viited nii meetmele kui ka neile kliimafondidele, et huvilised saaksid aru millest jutt on. Lk.9 „Valminud on õiglase ülemineku territoriaalse kava eelnõu, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile.“ Avalik konsultatsioon lõppes 1. novembril ja kava eelnõu suunati EK-le peadirektoraatide vahelisele konsultatsioonile. Lk 11 TAIO vaatab transpordipoole statistika üle, ja lisasin et mulle teadaolevalt võeti biometaan ühistranspordis kasutusele 2016 , mitte 2019 nagu väidetakse (Võru maakonnas) Lk. 11 - „Riiklik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2021. aasta juunis. (Õige on novembris). Arengukavas on seatud kvantitatiivne kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk – vähendada transpordisektori CO2heidet 1750 kilotonnini aastaks 2035. Sealne eesmärk on vähendada 1700 kt-ni, mis on vastavalt -28.2% vrdl 2019. aastaga. Transpordisektori osas ei anna aruanne tasakaalustatud ülevaadet. Näiteks autode energiamärgis ei oma küll tõenäoliselt mingit mõju, vastupidiselt võiks välja tuua selles valdkonnas probleeme, et endiselt on Eesti sõiduautode keskmine heide kõrge jne. Problemaatika ka laadimistaristuga, mis võib osutuda piduriks, et saavutada prognoosides kasutatavaid elektriautode hulka. Targa linna tippkeskusega oleks korrektne öelda, et projekt algatati TTÜ juures, aga eesmärk on ikka autonoomse toimiva keskuse arendamine. Keskusel on valminud ka kodulehekülg, kust saab rohkem infot: https://www.finestcentre.eu/ Lk. 12 „Selleks, et edendada puidukasutust ja suurendada süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, on planeeritud ehitada Keskkonnamaja, mis võiks olla nii Eestis kui rahvusvaheliselt puidust referentshoone.“ Ühe maja nimetamine antud kontekstis ei tundu asjakohane, palun võimalusel üldistada lause lõpp laiemaks viidates vajadusele võtta innovatiivsed puitlahendused ehitistes laiemalt kasutusele. Lk 13 hüpatakse „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (KOHAK)“ ülevaatele ja edasi lahatakse kliimamuutuste teemat ka teiste arengukavade vaatest. Sel peatükil võiks olla pealkiri mis seoks ta varasema ülevaatega, nt „Ülevaade teisest kliimamuutusi käsitlevatest strateegilistest dokumentidest“. Lk. 16 võiks välja tuua aruande kokkuvõtteks selged järeldused, mis võiksid luua aluse edasisteks sammudeks. Parimate soovidega, Siret Talve Siret Talve, DSc(Tech) Strateegilise planeerimise osakond| teadusnõunik Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee tel 639 7660 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel