MÄÄRUS
28.12.2021 nr 88
Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a
määruse nr 62 „Elektri lõpphinna osalise
kompenseerimise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määruses nr 62 „Elektri lõpphinna osalise
kompenseerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirja ja § 1 täiendatakse pärast sõna „elektri“ sõnadega „ja gaasi“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võrguettevõtjale“ sõnadega „(edaspidi elektri
võrguettevõtja)“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Maagaasiseaduses nimetatud võrguettevõtjale (edaspidi gaasi võrguettevõtja)
kompenseeritakse 100 protsenti perioodil 2021. aasta 1. detsembrist kuni 2022. aasta 31. märtsini
tarbijale maagaasiseaduse tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavast tasust ja sellelt
tasumisele kuuluvast käibemaksust.“;
4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kui“ sõnaga „elektri“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui gaasi võrguettevõtja suurendab lõikes 11 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse
kogust majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise
võrgueeskiri“ § 18 lõike 1 alusel pärast vastava perioodi kohta § 3 alusel avalduse esitamist, esitab
võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta täiendava avalduse §-s 3 toodud korras korrigeerimisele
järgneval kalendrikuul.“;
6) paragrahvi 2 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Elektri võrguettevõtjale ei kompenseerita sellist lõikes 1 nimetatud võrgutasude vähendamist,
mida tal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt elektri võrguettevõtjalt. Gaasi
võrguettevõtjale ei kompenseerita sellist lõikes 11 nimetatud võrgutasude vähendamist, mida tal
on maagaasiseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt gaasi võrguettevõtjalt.
2
(4) Lõigetes 1–21 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab elektri võrguettevõtja tarbijale
esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra ning gaasi võrguettevõtja 100
protsendi võrra.“;
7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Paragrahvi 2 lõikes 11 nimetatud kompensatsiooni saamiseks võib avalduse esitada
maagaasiseaduse mõistes jaotusvõrgu või ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks
tegevusluba omav gaasi võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest
arve.“;
8) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad „lõikes 1“ sõnadega „lõikes 1 või 11“;
9) paragrahvi 3 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Avaldusest peab selguma summaarne tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kuul esitatud
võrguteenuse arvete summa eurodes, arvestades § 2 lõikes 1 või 11 sätestatud vähendamist,
osutatud võrguteenuse maht elektrienergia puhul kilovatt-tundides ning gaasi puhul nii kilovatt-
tundides kui kuupmeetrites ning taotletav kompensatsiooni summa.“;
10) paragrahvis 5 asendatakse sõna „võrguettevõtja“ sõnadega „elektri või gaasi võrguettevõtja
(edaspidi võrguettevõtja)“;
11) paragrahvi 7 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „lõike 2“ sõnadega „või 21“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
27.12.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise
tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk oli
leevendada elektrienergia hüppelist hinnatõusu kõigile tarbijatele. Sarnast leevendusmeedet
otsustas Vabariigi Valitsus 21. detsembril laiendada ka kõigile gaasitarbijatele. Maagaasi
hüppelise hinnatõusu leevendamine toimub läbi gaasitarbijate poolt tasutava võrgutasu
vähendamisega seotud kulude kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil detsember 2021
kuni märts 2022 tarbitud gaasi võrguteenuse eest. Kompenseerimine toimub sarnaselt juba
rakendatavale elektrihinna kompenseerimise meetmele.
Arvestades meetme rakendamise ajakriitilisust1 ning meetme olemuse ja taotlejate ringi
selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste vahetu tagasiside alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347,
[email protected]). Eelnõu õigusliku
analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (tel 5813 7801,
[email protected]).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.4. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud
otsusega toetada meedet, millega saab osaliselt leevendada gaasi hüppelise hinnatõusu mõju
kõigile gaasi lõpptarbijatele. Meedet rakendatakse sarnaselt elektri võrgutasude vähendamise
meetmega2.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Maagaasi hinnatõusu tagajärjel on gaasitarbija kulu gaasile
oluliselt suurenenud. Muudatusega kasutusele võetav meede vähendab gaasi lõpphinda
võrreldes meetmeta hinnaga ca 6,7% võrra (tabel 1). Meedet hakkab sarnaselt võrgutasude
kompenseerimise meetmega rakendama SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
1
Maagaasi päevahind on 2021. aasta detsembri II pooles kerkinud üle 140 euro megavatt-tunni kohta. 2021
detsembri alguses olid hinnatasemed 80…90 eurot megavatt-tunni kohta ning 2021. aasta kevadel kordades
madalamad.
2
Majandus- ja taristuministri 5. novembri 2021. a määrus nr 62 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106112021001
Tabel 1. Gaasi lõpphinna kujunemine detsember 2021, meetme mõju
Meetmeta Meetmega
Gaasi hind 100 100
Võrgutasu 7,4 0
Aktsiis 3,95 3,95
Käibemaks 22,3 20,8
KOKKU 133,6 124,7
Erinevus 6,7%
Võrguteenuse kulude kompenseerimise eelarve perioodil detsember 2021 – märts 2022 tarbitud
gaasi koguste eest tasutud võrgutasu kompenseerimisega on MKM prognoosi kohaselt ca 25
miljonit eurot.
Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on
välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi
ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele
1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Eelnõuga kavandatavas muudatuses puudub ühe riigiabi mõistes kohustusliku kriteeriumina
valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise
lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises,
sest toetuse mõju laieneb kõigile maagaasi lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka
kõikidele ettevõtjatele sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse,
piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti
ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust (riigiabi mõiste teatise punktid 124–125),
maagaasi võrguettevõtjale tasutakse riigi poolt 100% võrguteenusest, ülejäänud tasub tarbija.
Maagaasi võrguettevõtja ei saa meetme kaudu eelist, vaid kogu kompensatsioon kandub edasi
tarbijale. Võrguettevõtja finantsseisund riigi sekkumise tagajärjel ei parane (riigiabi mõiste
teatise punkt 67). Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud
kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi elektritarbijate tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole
kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga.
Järgnevalt on muudatuste kaupa eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud.
Punktiga 1 lisatakse määruse pealkirja ja §-le 1 sõnad „ja gaasi“. Kuna meede käsitleb
muudatuse järgselt nii elektri kui gaasi võrguteenuse kompenseerimist, tuleb vastavalt muuta
ka määruse pealkirja.
Punktiga 2 eristatakse § 2 lõikes 1 (ja sellega ka läbi määruse) elektri võrguettevõtjat. Meede
käsitleb edaspidi nii elektri kui gaasi võrguettevõtjat, mistõttu on eraldi elektri võrguettevõtja
defineerimine oluline. On oluline toonitada, et elektri võrguettevõtjale kompenseeritakse 50%
tarbijalt saamata jäänud võrgutasust, siis gaasi võrguettevõtjale kompenseeritakse 100%
võrgutasu. Seetõttu tuleb eraldi käsitleda elektri ja gaasi võrguettevõtjat.
Punktiga 3 täiendatakse määruse paragrahvi 2 uue lõikega 11. Lõige sätestab kohustuse
kompenseerida kogu võrguteenuse kulu, mis on tekkinud perioodil detsember 2021 – märts
2022 tarbitud võrguteenuselt. Selle kulu hulka kuulub ka kulu võrgutasult makstav käibemaks.
Punktiga 4 täiendatakse § 2 lõiget 2 selliselt, et see lõige kehtiks ainult elektri võrguettevõtja
kohta.
Punktiga 5 lisatakse paragrahvile 2 uus lõige 21. Selle järgi kuulub kompensatsiooni alla ka
detsember 2021 – märts 2022 väljastatud arve korrigeerimine gaasituru toimimise võrgueeskirja
§ 18 lõike 1 mõistes. Näiteks kui veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 m 3
mõõtetulemus, kuid mais selgub korrigeeritud näiduks 110 m3, korrigeerib gaasi võrguettevõtja
veebruaris väljastatud arvet vastavalt. Ka see kulu kuulub määruse kohaselt samuti
kompensatsiooni alla. See tähendab, et ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud
veebruarikuu täpsustatud arve kuulub kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja
esitama KIK-le väljamaksetaotluse korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse
alusel. Ülejäänud osas kohaldub sama reeglistik nagu tavapärase kompensatsiooni taotlemisel.
Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 2 lõiget 3 ja 4 selliselt, et need käsitleks nii elektri kui gaasi
võrguettevõtjale kompenseeritavat kulu. Sarnaselt elektri meetmega ei kompenseerita ka
kõnealuse meetme puhul gaasi võrguettevõtjale teisele võrguettevõtjale osutatud teenust.
Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 11. Muudatusega täpsustatakse, et
kompensatsiooni saab lisaks tegevusloaga elektri võrguettevõtjale taotleda ka maagaasiseaduse
kohast tegevusluba omav gaasi võrguettevõtja, kes esitab gaasi lõpptarbijale arve. Eestis on
olemas kokku 24 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, s.h ülekandesüsteemihaldur Elering AS
(nimekiri lisas).
Punktiga 8 muudetakse paragrahv 3 lõiget 2. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada, mida peab
gaasi võrguettevõtja KIK-le esitatud taotluses kajastama. Selle järgi peab gaasi võrguettevõtja
taotluses kajastama tarbijatele kokku osutatud võrguteenuse mahu kuupmeetrites ning
taotletava kompensatsiooni summa. Erinevalt elektri võrguettevõtjast ei pea gaasi
võrguettevõtja esitama taotlusega eelmisel kuul tarbijale esitatud võrguteenuse eest küsitud
summat. Selleks puudub vajadus, kuna kompensatsiooniperioodil ei küsita tarbija käest
võrguteenuse eest üldse raha.
Punktiga 9 muudetakse § 3 lõike 3 esimest lauset. Muudatuse järgi peab avalduses olema gaasi
võrguettevõtja puhul esitatud müügimaht kilovatt-tundides ja kuupmeetrites ning taotletav
kompensatsiooni summa (gaasi puhul 100% osutatud võrguteenuse kulust).
Punktiga 10 asendatakse §-s 5 sõna võrguettevõtja sõnadega elektri ja gaasi võrguettevõtja. See
lihtsustab ja täpsustab paragrahvi mõtet.
Punktiga 11 täiendatakse § 7 punkti 4 selliselt, et sättes viidatakse ka gaasi võrguteenuse
osutajale.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatakse maagaasiseaduses sätestatud
termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Määruse mõjud
Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga gaasi võrguettevõtjatele (nimekiri
lisas) 100% tarbijate (v.a teised gaasi jaotusvõrguettevõtjad) võrguteenuse kulust. Saamata
jäänud tulu kompenseeritakse gaasi võrguettevõtjale SA KIK poolt. Meedet rakendatakse
perioodil detsember 2021 – märts 2022 toimunud gaasi tarbimise eest esitatud võrguteenuse
kulude osas.
Gaasi võrguettevõtjad esitavad perioodil detsember 2021 – märts 2022 tarbijatele osutatud
võrguteenuste eest kogu arve summeerituna kõigi tarbijate lõikes (v.a teised võrguettevõtjad)
KIK-le. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise põhjal,
esitatakse viimane arve KIK-le 2022. a aprillis.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on
võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate kulusid gaasile ca 8,8 €/MWh (vt tabel 1). Kuna
võrguettevõtjatel on kooskõlastatud erinevad võrgutasud3, varieerub kokkuhoid sõltuvalt
teenust pakkuvast võrguettevõtjast.
Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas kehtiva
võrgutasu ja gaasihinna 100 €/MWh järgi gaasile ühes kuus ca 133 eurot. Kui samal perioodil
maksaks tarbija võrguteenuse kinni riik, säästaks selline kodutarbija ca 9 eurot. Äritarbija, kelle
novembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 3100 eurot.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulu on hinnanguliselt 25,07 miljonit eurot, millele lisandub KIK
halduskulu hinnanguliselt summas 10 000 eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse
eraldada Vabariigi Valitsuse detsembri korraldusega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist.
7. Määruse jõustumine
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldkorras. See tagab, et gaasi võrguettevõtjatel on võimalus
väljastada tarbijatele jaanuarikuu arved detsembrikuus kasutatud võrguteenuse eest selliselt, et
neil on juriidiline kindlus küsida KIK-lt tarbijalt saamata jäänud tulu täies ulatuses tagasi.
3
Võrguteenuse kooskõlastatud hinnad Konkurentsiameti veebis -
https://www.konkurentsiamet.ee/et/kooskolastatud-hinnad
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumiga
(kooskõlastati vaikimisi). Eelnõu esitati ka ettepanekute esitamiseks SA-le
Keskkonnainvesteeringute Keskus ning gaasi võrguettevõtjatele (lisa). Eelnõule ettepanekuid
ei laekunud.
Lisa
Seisuga 24.12.2021 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjate loetelu4
1 Metsavahi Kinnisvara OÜ
2 Esmar Gaas OÜ
3 Gren Eesti AS
4 Osaühing Vaivara Gaas
5 OÜ Dvigatel Gaas
6 Silpower Aktsiaselts
7 OÜ Rae Gaas
8 osaühing AVERSON
9 Aktsiaselts Sillamäe-Veevärk
10 Alfatom Gaasi ja Soojuse Osaühing
11 AS Gaasivõrk
12 Osaühing Tarbegaas
13 OÜ Raadimõisa Gaas
14 Aktsiaselts Varmata
15 Energate OÜ
16 Osaühing Tallinngaas
17 OÜ Ihaste Gaas
18 Tehnovõrkude Ehituse OÜ
19 Gaasienergia AS
20 OÜ Bingonet
21 TERMOX OÜ
22 Osaühing Kuremaa Enveko
23 Adven Eesti AS
24 Elering AS
4
Andmed seisuga 22.12.2021 Majandustegevuse registrist mtr.mkm.ee