Maarja Moks Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-022
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/1435-3
10122 Tallinn
[email protected]
[email protected]
Projekteerimistingimuste eelnõu Jõgeva vallas
Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) esitab vastuväited Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste andmise
eelnõule raudteeõgvenduse D6 osas.
1. Väär on TTJA projekteerimistingimuste eelnõus väljendatud seisukoht, et
projekteerimistingimustega ei saa muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi või
määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust.
EhS § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku
hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis)
ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
Antud juhul vastav kohustus detailplaneeringu koostamiseks puudub.
Projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi avaliku menetluse, kaasates
sinna kõik maaomanikud.
EhS § 26 lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse
muuhulgas üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste andmise
eelnõus on antud ebaõige hinnang, kui leitakse, et seega peavad
projekteerimistingimused lähtuma olemasolevast üldplaneeringust ning nendega ei
saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi, mis ei tulene
üldplaneeringust. Esiteks ei tähenda üldplaneeringus määratud tingimustega
„arvestamine“ seda, et projekteerimistingimused peavad „lähtuma“ üldplaneeringust,
st et projekteerimistingimuste objekt – raudtee õgvendamine – peaks olema
üldplaneeringus selgelt ette nähtud. Eesti Raudtee on seisukohal, et üldplaneeringus
määratud tingimustega arvestamine tähendab seda, et raudtee õgvendamine ei tohi
olla vastuolus mõne üldplaneeringus määratud tingimusega. Sellist vastuolu ei esine
ja seda pole ka eelnõus välja toodud.
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
2. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 04. mai 2006. aasta lahendi haldusasjas nr
3-3-1-28-06 punktis 9, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik
omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see
on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse
projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on
projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik
diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Seega saab TTJA kui
antud juhul projekteerimistingimuste väljastaja ulatusliku diskretsiooni tõttu
projekteerimistingimusi väljastada ehitusprojekti koostamiseks ka siis, kui
üldplaneeringus ei oleks raudtee õgvendamist reguleeritud. Põhjendame seda
järgnevalt:
PlanS § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või
selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks
saaks olla ainult uue raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või
olemasoleva raudtee lammutamine.
Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga
lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega raudtee õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu
mõttes valla ruumilise arengu põhimõttena või suundumusena ning sellega ei
lahendata raudtee üldise asukoha küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha
vaid põhimõtteliselt ning ei keela raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p
2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks või
projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks, kuna esitatud
projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad üldplaneeringutele ega ei
ole üldplaneeringuga vastuolus. Eelmärgitud Eesti Raudtee seisukohti kinnitab ka
Riigikohtu praktika.
Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas
nr 3-18-1901 punktis 15, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu
põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesanne on mh
planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine
(PlanS § 75 lg 1 p 18). Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri
vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Eelmärgitud lahendi
pinnalt saab järeldada, et ka selliste üksikasjade nagu raudtee õgvenduste
kajastamine ei ole samuti üldplaneeringu ülesandeks, vaid see on
detailplaneeringu puudumisel projekteerimistingimuste väljastamise
ülesandeks.
3. Kahetsusväärselt ei arvestata projekteerimistingimuste eelnõus planeeringute
subordinatsiooniga. Vastavalt PlanS §-le 13 lg 5 on üleriigiline planeering
maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning vastavalt §-le 55 lg 2 on
maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamisel aluseks. Eelnõus on õigesti
viidatud, et Jõgevamaa maakonnaplaneeringust nähtub, et üleriigilise planeeringu
„Eesti 2030+“ kohaselt suurendatakse tulevikus rongide maksimaalselt lubatud
piirkiirust Tallinn-Tartu-Pihkva liinil kuni 160 km/h ning arenduse esimese tegevusena
õgvendatakse Kaarepere ja Tabivere jaamade vaheline Tabivere ja Palamuse
valdade piiril olev lõik. Õgvendus väljub raudteemaa piiridest. Ülejäänud vajalikud
õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna ulatuses Tapa-Tartu
raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest. Kuid seda märkides, ei ole eelnõus tehtud
sellest vajalikku järeldust, et Jõgeva valla koostatava üldplaneeringu kehtestamisel ei
ole võimalik mitte lähtuda üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“, mistõttu on
sisuliselt juba olemas kehtiv planeerimisdokument, millele vastab
projekteerimistingimuste taotlus (mida nõuab EhS § 32 p 2).
Veelgi enam, antud juhul on Tabivere valla üldplaneeringu (kehtestatud Tabivere
Vallavolikogu 20. detsembri 2016. aasta otsusega nr 77) kaardil nähtud ette raudtee
õgvendusest D6 lõik endise Tabivere valla haldusterritooriumil (Haldusreformieelse
haldusjaotuse järgi) ja Tabivere valla üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et
Tabivere ja Palamuse valla piirile on suurema kiiruse võimaldamiseks raudteel
planeeritud õgvendus. Planeeritud õgvenduse lahendusvariandid väljuvad
raudteemaa kinnistu piirest. Õgvenduse täpne asukoht määratakse edasise
projekteerimise käigus. Järelikult on ebaõige TTJA projekteerimistingimuste eelnõus
väljatoodud kõrvaltingimus, et õgvenduse D6 osas peaksid projekteerimistingimused
jõustuma Jõgeva valla üldplaneeringu kehtestamisest arvates ning eeldusel, et
projekteerimistingimused on kooskõlas kehtestud Jõgeva valla üldplaneeringuga.
Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest
keeldumiseks või projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks, kuna
esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab õgvenduse D6 osas
kõrgemalseisvatele üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Jõgevamaa
maakonnaplaneeringule, samuti kehtivale Tabivere valla üldplaneeringule.
4. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis
12 leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu
kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1
kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.
Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse
asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme
planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist.
Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste
asjaoludega (HMS § 4 lg 2).
Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva üldplaneeringuga tuleb ka käesoleva
haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole veel
õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu lähtuda
sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust või
küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu
eesmärke, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise ettenägemine.
Eelviidatud Riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase kriteeriumina
tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku
(PlanS § 1 lg 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide
puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt
peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub kehtivatest üldplaneeringutest kui
ruumilise planeerimise dokumentidest, siis täpsemate dokumentide (st sellise
üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori õgvendamine) puudumisel tuleb
arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud olustikku.
Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud asukohtades
õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb arvesse võtta,
mis tähendab, et projekteerimistingimused tuleb väljastada ka õgvenduse D6 osas.
Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest
keeldumiseks või projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks õgvenduse
D6 osas, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab
üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“, kehtestatud Tabivere
üldplaneeringule ning piirkonnas väljakujunenud olustikule.
5. Riigikohus on leidnud eelviidatud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-
18-1901 punktis 14, et kuigi üldplaneeringul on põhimõtteliselt kohustuslik iseloom,
pidi linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegeid, sh volituse piire,
kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud
huve (HMS § 4 lg 2; HKMS § 158 lg 3). Lisaks üldplaneeringu p-le 3.2.15 pidi
vastustaja arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu
(PlanS § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 10) ja
ehitise sobivust ümbrusesse (PlanS § 125 lg 5 p 1; ehitusseadustiku § 13 lg 1).
Seega ka antud juhul peab TTJA lisaks Jõgeva valla üldplaneeringule, kui seal ei ole
kajastatud õgvendust D6, arvestama Eesti Raudtee huvide ning omandipõhiõigusega
ning leidma diskretsiooniõiguse teostamisel projekteerimistingimuste väljastamisel
tasakaalu, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse.
Oluline on ka arvestada, et projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi
avaliku menetluse, kaasates sinna kõik maaomanikud, kes ei esitanud Eesti Raudtee
projekteerimistingimuste taotlusele vastuväiteid.
6. Eelnõus on õigesti märgitud, et projekteerimistingimuste võimalikult kiire
väljastamine on avalikes huvides, kuna 2024/2025 on kavandatud 6 elektrirongi
teenindama Tartu suunda, mistõttu ei ole vajalik oodata Jõgeva valla üldplaneeringu
kehtestamist, vaid lahendada projekteerimistingimuste taotlus paralleelselt
planeerimismenetlusega. Samas seatakse aga eelnõuga kõrvaltingimus, milleks on
projekteerimistingimuste kui haldusakti kehtivusaja piiramine tulevikus aset leida
võivast sündmusest lähtudes. Kuna Eesti Raudtee vajab kehtivat haldusakti, millele
toetudes saaks hakata kasutama riigi vahendeid raudtee õgvenduste
projekteerimiseks ja muude kulutuste tegemiseks, siis kõrvaltingimuse seadmisega
sisuliselt ei väljasta TTJA projekteerimistingimusi. Sealjuures on juba praegu selge, et
Jõgeva valla üldplaneeringut ei jõuta kehtestada 2022. aastal, võib-olla ka mitte 2023.
aastal. On üldteada fakt, et valla üldplaneeringuid menetletakse väga pikka aega ja
nendes kehtestamiseks võib kuluda ka üle 10 aasta.
Kokkuvõttes palub Eesti Raudtee, et TTJA muudaks projekteerimistingimuste
andmise eelnõu ning väljastaks ka õgvenduse D6 osas
projekteerimistingimused taotlejale teatavaks tegemise hetkest. Kavandatud
kujul TTJA poolt projekteerimistingimuste väljastamine toob väga tõenäoliselt kaasa
selle, et Eesti Raudtee ei jõua aastateks 2024/2025 teostada vajalikke tegevusi
(maade võõrandamine, projekteerimine ja ehitamine), et teenindada 6 elektrirongiga
Tartu suunda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Vjatkin
ehitusteenistuse juht
Maarja Moks Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-021
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/1477-3
10122 Tallinn
[email protected]
[email protected]
Projekteerimistingimuste eelnõu Tartu vallas
Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) esitab vastuväited Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste andmise
eelnõule raudteeõgvenduste D6, D8 ja D9 osas.
1. Väär on TTJA projekteerimistingimuste eelnõus väljendatud seisukoht, et
projekteerimistingimustega ei saa muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi või
määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust.
EhS § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku
hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis)
ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
Antud juhul vastav kohustus detailplaneeringu koostamiseks puudub.
EhS § 26 lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse
muuhulgas üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste andmise
eelnõus on antud ebaõige hinnang, kui leitakse, et seega peavad
projekteerimistingimused lähtuma olemasolevast üldplaneeringust ning nendega ei
saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi, mis ei tulene
üldplaneeringust. Esiteks ei tähenda üldplaneeringus määratud tingimustega
„arvestamine“ seda, et projekteerimistingimused peavad „lähtuma“ üldplaneeringust,
st. et projekteerimistingimuste objekt – raudtee õgvendamine – peaks olema
üldplaneeringus selgelt ette nähtud. Eesti Raudtee on seisukohal, et üldplaneeringus
määratud tingimustega arvestamine tähendab seda, et raudtee õgvendamine ei tohi
olla vastuolus mõne üldplaneeringus määratud tingimusega. Sellist vastuolu ei esine
ja seda pole ka eelnõus välja toodud.
2. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 04. mai 2006. aasta lahendi haldusasjas nr
3-3-1-28-06 punktis 9, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik
omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see
on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse
projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on
projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik
diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Seega saab TTJA kui
antud juhul projekteerimistingimuste väljastaja ulatusliku diskretsiooni tõttu
projekteerimistingimusi väljastada ehitusprojekti koostamiseks ka siis, kui
üldplaneeringus ei oleks raudtee õgvendamist reguleeritud. Põhjendame seda
järgnevalt:
AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610
[email protected]
Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859
PlanS § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna
territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või
selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks
saaks olla ainult uue raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või
olemasoleva raudtee lammutamine.
Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga
lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate
kitsenduste määramine. Seega raudtee õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu
mõttes valla ruumilise arengu põhimõttena või suundumusena ning sellega ei
lahendata raudtee üldise asukoha küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha
vaid põhimõtteliselt ning ei keela raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p
2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna
esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad
üldplaneeringutele ega ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Eelmärgitud
Aktsiaseltsi Eesti Raudtee seisukohti kinnitab ka Riigikohtu praktika.
Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas
nr 3-18-1901 punktis 15, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu
põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesanne on mh
planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine
(PlanS § 75 lg 1 p 18). Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri
vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Eelmärgitud lahendi
pinnalt saab järeldada, et ka selliste üksikasjade nagu raudtee õgvenduste
kajastamine ei ole samuti üldplaneeringu ülesandeks, vaid see on
detailplaneeringu puudumisel projekteerimistingimuste väljastamise
ülesandeks.
3. Kahetsusväärselt ei arvestata projekteerimistingimuste eelnõus planeeringute
subordinatsiooniga. Vastavalt PlanS §-le 13 lg 5 on üleriigiline planeering
maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning vastavalt §-le 55 lg 2 on
maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamisel aluseks. Eelnõus on õigesti
märgitud, et nii üleriigilises planeeringus 2035+ kui Tartumaa maakonnaplaneeringus
on ette nähtud Tartu suuna raudteetaristu vastavusse viimine rongide kiirustele 160
km/h, mis eeldab marsruudil kurvide õgvendamist. Kuid seda märkides, ei ole eelnõus
tehtud sellest vajalikku järeldust, et Tartu valla koostatava üldplaneeringu
kehtestamisel ei ole võimalik mitte lähtuda maakonnaplaneeringust, mistõttu on
sisuliselt juba olemas kehtiv planeerimisdokument, millele vastab
projekteerimistingimuste taotlus (mida nõuab EhS § 32 p 2). Seda kinnitab asjaolu, et
ka koostatava Tartu valla üldplaneeringu materjalides juba täna raudtee õgvendused
D6, D8 ja D9 ette nähtud, sealhulgasD9 on Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+
määratud kui raudtee võimalik õgvendus koos 100 meetri laiuse puhveralaga ning D6
on Jõgevamaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud samuti kui raudtee võimalik
õgvendus.
Eelmärgituga seoses osundab Eesti Raudtee, et Tartu vallas on raudtee õgvendus D9
juba reguleeritud kehtiva Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+, kuid seda asjaolu ei
ole kahetsusväärselt projekteerimistingimuste eelnõus arvestatud.
Seejuures TTJA ei ole arvestanud ka asjaolu, et Tartu valda jääv õgvendus D6 on ette
nähtud Tabivere valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tabivere Vallavolikogu 20.
detsembri 2016. aasta otsusega nr 77).
Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest
keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab
õgvenduse D6 osas Tabivere valla üldplaneeringule ja Jõgevamaa
maakonnaplaneeringule 2030+ ning õgvenduste D8 ja D9 osas
kõrgemalseisvatele planeeringutele, mis on aluseks üldplaneeringule.
4. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis
12 leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu
kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1
kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.
Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse
asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme
planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist.
Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste
asjaoludega (HMS § 4 lg 2).
Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva üldplaneeringuga tuleb ka käesoleva
haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole veel
õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu lähtuda
sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust või
küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu
eesmärke, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise ettenägemine.
Eelviidatud Riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase kriteeriumina
tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku
(PlanS § 1 lg 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide
puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt
peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub kehtivatest üldplaneeringutest kui
ruumilise planeerimise dokumentidest, siis täpsemate dokumentide (st sellise
üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori õgvendamine) puudumisel tuleb
arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud olustikku.
Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud asukohtades
õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb arvesse võtta,
mis tähendab, et projekteerimistingimused tuleb väljastada ka õgvenduste D6, D8 ja
D9 osas.
Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest
keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab
koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärgile vastab piirkonnas väljakujunenud
olustikule.
5. Riigikohus on leidnud eelviidatud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-
18-1901 punktis 14, et kuigi üldplaneeringul on põhimõtteliselt kohustuslik iseloom,
pidi linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegeid, sh volituse piire,
kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud
huve (HMS § 4 lg 2; HKMS § 158 lg 3). Lisaks üldplaneeringu p-le 3.2.15 pidi
vastustaja arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu
(PlanS § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 10) ja
ehitise sobivust ümbrusesse (PlanS § 125 lg 5 p 1; ehitusseadustiku § 13 lg 1).
Seega ka antud juhul peab TTJA lisaks Tartu valla üldplaneeringule, kui seal ei ole
kajastatud õgvendusi D6, D8 ja D9, arvestama Eesti Raudtee huvide ning
omandipõhiõigusega ning leidma diskretsiooniõiguse teostamisel
projekteerimistingimuste väljastamisel tasakaalu, järgides proportsionaalsuse
põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse.
Oluline on ka arvestada, et projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi
avaliku menetluse, kaasates sinna kõik maaomanikud.
6. Eelnõus on õigesti märgitud, et projekteerimistingimuste võimalikult kiire
väljastamine on avalikes huvides, kuna 2024/2025 on kavandatud 6 elektrirongi
teenindama Tartu suunda, mistõttu ei ole vajalik oodata Tartu valla üldplaneeringu
kehtestamist, vaid lahendada projekteerimistingimuste taotlus paralleelselt
planeerimismenetlusega. Samas seatakse aga eelnõuga kõrvaltingimus, milleks on
projekteerimistingimuste kui haldusakti kehtivusaja piiramine tulevikus aset leida
võivast sündmusest lähtudes. Kuna Eesti Raudtee vajab kehtivat haldusakti, millele
toetudes saaks hakata kasutama riigi vahendeid raudtee õgvenduste
projekteerimiseks ja muude kulutuste tegemiseks, siis kõrvaltingimuse seadmisega
sisuliselt ei väljasta TTJA projekteerimistingimusi. Sealjuures on juba praegu selge,
et Tartu valla üldplaneeringut ei jõuta kehtestada 2022 aastal, võib-olla ka mitte 2023
aastal. On üldteada fakt, et valla üldplaneeringuid menetletakse väga pikka aega ja
nendes kehtestamiseks võib kuluda ka üle 10 aasta.
Kokkuvõttes palub Eesti Raudtee, et TTJA muudaks projekteerimistingimuste
andmise eelnõu ning väljastaks ka õgvenduse D6, D8 ja D9 osas
projekteerimistingimused taotlejale teatavaks tegemise hetkest. Kavandatud
kujul TTJA poolt projekteerimistingimuste väljastamine toob väga tõenäoliselt kaasa
selle, et Eesti Raudtee ei jõua aastateks 2024/2025 teostada vajalikke tegevusi
(maade võõrandamine, projekteerimine ja ehitamine), et teenindada 6 elektrirongiga
Tartu suunda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Vjatkin
ehitusteenistuse juht
Saatja: MKM info <
[email protected]>
Saadetud: 28.12.2021 11:45
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Vastused TTJA projekteerimistingimuste eelnõule
From: Riho Vjatkin <> Sent: Tuesday, December 28, 2021 9:24 AMTo:
Keiu Käära <>Subject: Vastused TTJA projekteerimistingimuste
eelnõule
Tere
Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt peab TTJA vajalikuks kehtestada
projekteerimistingimustele kõrvaltingimus õgvendustele, mis väljuvad
tänasest raudtee maa-alast, jõustuvad projekteerimistingimused
üldplaneeringu kehtestamise hetkel ning eeldusel, et
projekteerimistingimused on kooskõlas kehtestatud Jõgeva ja Tartu valla
üldplaneeringutega.
Tervitades
Riho Vjatkin
Ehitusteenistuse juht/
Head of Construction Service
AS Eesti RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon +372 615
6727