dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastused TTJA projekteerimistingimuste eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. detsember 2021
Seotud ettevõtted
AS Eesti Raudtee (adressaat)
Viit
1.10-17/2021/7794-1
Registreeritud
28. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Raudtee
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎2021_12_nr_1435-3_Projekteerimistingimuste_eelnou_Jogeva_vallas.asice448 KB
  • 📎2021_12_nr_1477-3_Projekteerimistingimuste_eelnou_Tartu_vallas.asice447 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB

Sisu (failidest)

Maarja Moks Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/1435-3 10122 Tallinn [email protected] [email protected] Projekteerimistingimuste eelnõu Jõgeva vallas Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) esitab vastuväited Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste andmise eelnõule raudteeõgvenduse D6 osas. 1. Väär on TTJA projekteerimistingimuste eelnõus väljendatud seisukoht, et projekteerimistingimustega ei saa muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi või määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. EhS § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Antud juhul vastav kohustus detailplaneeringu koostamiseks puudub. Projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi avaliku menetluse, kaasates sinna kõik maaomanikud. EhS § 26 lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse muuhulgas üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste andmise eelnõus on antud ebaõige hinnang, kui leitakse, et seega peavad projekteerimistingimused lähtuma olemasolevast üldplaneeringust ning nendega ei saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Esiteks ei tähenda üldplaneeringus määratud tingimustega „arvestamine“ seda, et projekteerimistingimused peavad „lähtuma“ üldplaneeringust, st et projekteerimistingimuste objekt – raudtee õgvendamine – peaks olema üldplaneeringus selgelt ette nähtud. Eesti Raudtee on seisukohal, et üldplaneeringus määratud tingimustega arvestamine tähendab seda, et raudtee õgvendamine ei tohi olla vastuolus mõne üldplaneeringus määratud tingimusega. Sellist vastuolu ei esine ja seda pole ka eelnõus välja toodud. AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 2. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 04. mai 2006. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-28-06 punktis 9, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Seega saab TTJA kui antud juhul projekteerimistingimuste väljastaja ulatusliku diskretsiooni tõttu projekteerimistingimusi väljastada ehitusprojekti koostamiseks ka siis, kui üldplaneeringus ei oleks raudtee õgvendamist reguleeritud. Põhjendame seda järgnevalt: PlanS § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks saaks olla ainult uue raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või olemasoleva raudtee lammutamine. Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega raudtee õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu mõttes valla ruumilise arengu põhimõttena või suundumusena ning sellega ei lahendata raudtee üldise asukoha küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha vaid põhimõtteliselt ning ei keela raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks või projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad üldplaneeringutele ega ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Eelmärgitud Eesti Raudtee seisukohti kinnitab ka Riigikohtu praktika. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-18-1901 punktis 15, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesanne on mh planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18). Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Eelmärgitud lahendi pinnalt saab järeldada, et ka selliste üksikasjade nagu raudtee õgvenduste kajastamine ei ole samuti üldplaneeringu ülesandeks, vaid see on detailplaneeringu puudumisel projekteerimistingimuste väljastamise ülesandeks. 3. Kahetsusväärselt ei arvestata projekteerimistingimuste eelnõus planeeringute subordinatsiooniga. Vastavalt PlanS §-le 13 lg 5 on üleriigiline planeering maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning vastavalt §-le 55 lg 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamisel aluseks. Eelnõus on õigesti viidatud, et Jõgevamaa maakonnaplaneeringust nähtub, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt suurendatakse tulevikus rongide maksimaalselt lubatud piirkiirust Tallinn-Tartu-Pihkva liinil kuni 160 km/h ning arenduse esimese tegevusena õgvendatakse Kaarepere ja Tabivere jaamade vaheline Tabivere ja Palamuse valdade piiril olev lõik. Õgvendus väljub raudteemaa piiridest. Ülejäänud vajalikud õgvendused 160 km/h saavutamiseks Jõgeva maakonna ulatuses Tapa-Tartu raudteeliinil ei välju raudteemaa piiridest. Kuid seda märkides, ei ole eelnõus tehtud sellest vajalikku järeldust, et Jõgeva valla koostatava üldplaneeringu kehtestamisel ei ole võimalik mitte lähtuda üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“, mistõttu on sisuliselt juba olemas kehtiv planeerimisdokument, millele vastab projekteerimistingimuste taotlus (mida nõuab EhS § 32 p 2). Veelgi enam, antud juhul on Tabivere valla üldplaneeringu (kehtestatud Tabivere Vallavolikogu 20. detsembri 2016. aasta otsusega nr 77) kaardil nähtud ette raudtee õgvendusest D6 lõik endise Tabivere valla haldusterritooriumil (Haldusreformieelse haldusjaotuse järgi) ja Tabivere valla üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et Tabivere ja Palamuse valla piirile on suurema kiiruse võimaldamiseks raudteel planeeritud õgvendus. Planeeritud õgvenduse lahendusvariandid väljuvad raudteemaa kinnistu piirest. Õgvenduse täpne asukoht määratakse edasise projekteerimise käigus. Järelikult on ebaõige TTJA projekteerimistingimuste eelnõus väljatoodud kõrvaltingimus, et õgvenduse D6 osas peaksid projekteerimistingimused jõustuma Jõgeva valla üldplaneeringu kehtestamisest arvates ning eeldusel, et projekteerimistingimused on kooskõlas kehtestud Jõgeva valla üldplaneeringuga. Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks või projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab õgvenduse D6 osas kõrgemalseisvatele üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ja Jõgevamaa maakonnaplaneeringule, samuti kehtivale Tabivere valla üldplaneeringule. 4. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva üldplaneeringuga tuleb ka käesoleva haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole veel õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu lähtuda sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust või küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärke, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise ettenägemine. Eelviidatud Riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub kehtivatest üldplaneeringutest kui ruumilise planeerimise dokumentidest, siis täpsemate dokumentide (st sellise üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori õgvendamine) puudumisel tuleb arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud olustikku. Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud asukohtades õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb arvesse võtta, mis tähendab, et projekteerimistingimused tuleb väljastada ka õgvenduse D6 osas. Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks või projekteerimistingimuste kehtivusaja piiramiseks õgvenduse D6 osas, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“, kehtestatud Tabivere üldplaneeringule ning piirkonnas väljakujunenud olustikule. 5. Riigikohus on leidnud eelviidatud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3- 18-1901 punktis 14, et kuigi üldplaneeringul on põhimõtteliselt kohustuslik iseloom, pidi linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegeid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2; HKMS § 158 lg 3). Lisaks üldplaneeringu p-le 3.2.15 pidi vastustaja arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu (PlanS § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 10) ja ehitise sobivust ümbrusesse (PlanS § 125 lg 5 p 1; ehitusseadustiku § 13 lg 1). Seega ka antud juhul peab TTJA lisaks Jõgeva valla üldplaneeringule, kui seal ei ole kajastatud õgvendust D6, arvestama Eesti Raudtee huvide ning omandipõhiõigusega ning leidma diskretsiooniõiguse teostamisel projekteerimistingimuste väljastamisel tasakaalu, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse. Oluline on ka arvestada, et projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi avaliku menetluse, kaasates sinna kõik maaomanikud, kes ei esitanud Eesti Raudtee projekteerimistingimuste taotlusele vastuväiteid. 6. Eelnõus on õigesti märgitud, et projekteerimistingimuste võimalikult kiire väljastamine on avalikes huvides, kuna 2024/2025 on kavandatud 6 elektrirongi teenindama Tartu suunda, mistõttu ei ole vajalik oodata Jõgeva valla üldplaneeringu kehtestamist, vaid lahendada projekteerimistingimuste taotlus paralleelselt planeerimismenetlusega. Samas seatakse aga eelnõuga kõrvaltingimus, milleks on projekteerimistingimuste kui haldusakti kehtivusaja piiramine tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. Kuna Eesti Raudtee vajab kehtivat haldusakti, millele toetudes saaks hakata kasutama riigi vahendeid raudtee õgvenduste projekteerimiseks ja muude kulutuste tegemiseks, siis kõrvaltingimuse seadmisega sisuliselt ei väljasta TTJA projekteerimistingimusi. Sealjuures on juba praegu selge, et Jõgeva valla üldplaneeringut ei jõuta kehtestada 2022. aastal, võib-olla ka mitte 2023. aastal. On üldteada fakt, et valla üldplaneeringuid menetletakse väga pikka aega ja nendes kehtestamiseks võib kuluda ka üle 10 aasta. Kokkuvõttes palub Eesti Raudtee, et TTJA muudaks projekteerimistingimuste andmise eelnõu ning väljastaks ka õgvenduse D6 osas projekteerimistingimused taotlejale teatavaks tegemise hetkest. Kavandatud kujul TTJA poolt projekteerimistingimuste väljastamine toob väga tõenäoliselt kaasa selle, et Eesti Raudtee ei jõua aastateks 2024/2025 teostada vajalikke tegevusi (maade võõrandamine, projekteerimine ja ehitamine), et teenindada 6 elektrirongiga Tartu suunda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Vjatkin ehitusteenistuse juht Maarja Moks Teie 10.11.2021 nr 16-12/21-05659-021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a Meie kuupäev digiallkirjas nr 13-8/1477-3 10122 Tallinn [email protected] [email protected] Projekteerimistingimuste eelnõu Tartu vallas Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) esitab vastuväited Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) projekteerimistingimuste andmise eelnõule raudteeõgvenduste D6, D8 ja D9 osas. 1. Väär on TTJA projekteerimistingimuste eelnõus väljendatud seisukoht, et projekteerimistingimustega ei saa muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi või määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. EhS § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Antud juhul vastav kohustus detailplaneeringu koostamiseks puudub. EhS § 26 lg 3 p 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse muuhulgas üldplaneeringus määratud tingimusi. Projekteerimistingimuste andmise eelnõus on antud ebaõige hinnang, kui leitakse, et seega peavad projekteerimistingimused lähtuma olemasolevast üldplaneeringust ning nendega ei saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Esiteks ei tähenda üldplaneeringus määratud tingimustega „arvestamine“ seda, et projekteerimistingimused peavad „lähtuma“ üldplaneeringust, st. et projekteerimistingimuste objekt – raudtee õgvendamine – peaks olema üldplaneeringus selgelt ette nähtud. Eesti Raudtee on seisukohal, et üldplaneeringus määratud tingimustega arvestamine tähendab seda, et raudtee õgvendamine ei tohi olla vastuolus mõne üldplaneeringus määratud tingimusega. Sellist vastuolu ei esine ja seda pole ka eelnõus välja toodud. 2. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 04. mai 2006. aasta lahendi haldusasjas nr 3-3-1-28-06 punktis 9, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Seega saab TTJA kui antud juhul projekteerimistingimuste väljastaja ulatusliku diskretsiooni tõttu projekteerimistingimusi väljastada ehitusprojekti koostamiseks ka siis, kui üldplaneeringus ei oleks raudtee õgvendamist reguleeritud. Põhjendame seda järgnevalt: AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 PlanS § 74 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva raudtee õgvendamine ei ole seotud valla või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisega, sest selleks saaks olla ainult uue raudteekoridori määramine uue raudtee ehitamiseks või olemasoleva raudtee lammutamine. Seda järeldust kinnitab ka PlanS § 75 lg 1 p 1, mille kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Seega raudtee õgvendamine ei ole käsitletav üldplaneeringu mõttes valla ruumilise arengu põhimõttena või suundumusena ning sellega ei lahendata raudtee üldise asukoha küsimust. Üldplaneering määrab raudtee asukoha vaid põhimõtteliselt ning ei keela raudtee õgvendamist, mistõttu puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlused vastavad üldplaneeringutele ega ei ole üldplaneeringuga vastuolus. Eelmärgitud Aktsiaseltsi Eesti Raudtee seisukohti kinnitab ka Riigikohtu praktika. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3-18-1901 punktis 15, et üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu põhimõtted ja suundumused (PlanS § 74 lg 1). Üldplaneeringu ülesanne on mh planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18). Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Eelmärgitud lahendi pinnalt saab järeldada, et ka selliste üksikasjade nagu raudtee õgvenduste kajastamine ei ole samuti üldplaneeringu ülesandeks, vaid see on detailplaneeringu puudumisel projekteerimistingimuste väljastamise ülesandeks. 3. Kahetsusväärselt ei arvestata projekteerimistingimuste eelnõus planeeringute subordinatsiooniga. Vastavalt PlanS §-le 13 lg 5 on üleriigiline planeering maakonnaplaneeringu koostamise aluseks ning vastavalt §-le 55 lg 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamisel aluseks. Eelnõus on õigesti märgitud, et nii üleriigilises planeeringus 2035+ kui Tartumaa maakonnaplaneeringus on ette nähtud Tartu suuna raudteetaristu vastavusse viimine rongide kiirustele 160 km/h, mis eeldab marsruudil kurvide õgvendamist. Kuid seda märkides, ei ole eelnõus tehtud sellest vajalikku järeldust, et Tartu valla koostatava üldplaneeringu kehtestamisel ei ole võimalik mitte lähtuda maakonnaplaneeringust, mistõttu on sisuliselt juba olemas kehtiv planeerimisdokument, millele vastab projekteerimistingimuste taotlus (mida nõuab EhS § 32 p 2). Seda kinnitab asjaolu, et ka koostatava Tartu valla üldplaneeringu materjalides juba täna raudtee õgvendused D6, D8 ja D9 ette nähtud, sealhulgasD9 on Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud kui raudtee võimalik õgvendus koos 100 meetri laiuse puhveralaga ning D6 on Jõgevamaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud samuti kui raudtee võimalik õgvendus. Eelmärgituga seoses osundab Eesti Raudtee, et Tartu vallas on raudtee õgvendus D9 juba reguleeritud kehtiva Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+, kuid seda asjaolu ei ole kahetsusväärselt projekteerimistingimuste eelnõus arvestatud. Seejuures TTJA ei ole arvestanud ka asjaolu, et Tartu valda jääv õgvendus D6 on ette nähtud Tabivere valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tabivere Vallavolikogu 20. detsembri 2016. aasta otsusega nr 77). Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab õgvenduse D6 osas Tabivere valla üldplaneeringule ja Jõgevamaa maakonnaplaneeringule 2030+ ning õgvenduste D8 ja D9 osas kõrgemalseisvatele planeeringutele, mis on aluseks üldplaneeringule. 4. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-87-13 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Eeltoodust nähtub, et koostamisel oleva üldplaneeringuga tuleb ka käesoleva haldusmenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel arvestada, kuigi see ei ole veel õigusjõudu omavaks haldusaktiks. EhS § 32 p 2 rakendamisel tuleb seetõttu lähtuda sellest, et kui kehtiv üldplaneering ei reguleeri raudtee õgvendamise küsimust või küsimus on mitmeti tõlgendatav, tuleb arvesse võtta koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärke, milliseks on käesoleval juhul raudtee õgvendamise ettenägemine. Eelviidatud Riigikohtu otsuse punktis 13 on leitud, et ühe asjakohase kriteeriumina tuleb ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (PlanS § 1 lg 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral. Üldine põhimõte on, et kavandatav objekt peab ümbrusesse sobima. Kui TTJA lähtub kehtivatest üldplaneeringutest kui ruumilise planeerimise dokumentidest, siis täpsemate dokumentide (st sellise üldplaneeringu, kus sisalduks raudteekoridori õgvendamine) puudumisel tuleb arvesse võtta piirkonnas väljakujunenud olustikku. Kuna raudteetrass on loonud vastava piirkonna olustiku, siis selle teatud asukohtades õgvendamine ei muuda enam väljakujunenud olustikku ning seda tuleb arvesse võtta, mis tähendab, et projekteerimistingimused tuleb väljastada ka õgvenduste D6, D8 ja D9 osas. Seega puudub EhS § 32 p 2 märgitud alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks, kuna esitatud projekteerimistingimuste andmise taotlus vastab koostamisel oleva üldplaneeringu eesmärgile vastab piirkonnas väljakujunenud olustikule. 5. Riigikohus on leidnud eelviidatud 30. märtsi 2021. aasta lahendi haldusasjas nr 3- 18-1901 punktis 14, et kuigi üldplaneeringul on põhimõtteliselt kohustuslik iseloom, pidi linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegeid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2; HKMS § 158 lg 3). Lisaks üldplaneeringu p-le 3.2.15 pidi vastustaja arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu (PlanS § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse (PS) § 10) ja ehitise sobivust ümbrusesse (PlanS § 125 lg 5 p 1; ehitusseadustiku § 13 lg 1). Seega ka antud juhul peab TTJA lisaks Tartu valla üldplaneeringule, kui seal ei ole kajastatud õgvendusi D6, D8 ja D9, arvestama Eesti Raudtee huvide ning omandipõhiõigusega ning leidma diskretsiooniõiguse teostamisel projekteerimistingimuste väljastamisel tasakaalu, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse. Oluline on ka arvestada, et projekteerimistingimuste väljastamiseks viis TTJA läbi avaliku menetluse, kaasates sinna kõik maaomanikud. 6. Eelnõus on õigesti märgitud, et projekteerimistingimuste võimalikult kiire väljastamine on avalikes huvides, kuna 2024/2025 on kavandatud 6 elektrirongi teenindama Tartu suunda, mistõttu ei ole vajalik oodata Tartu valla üldplaneeringu kehtestamist, vaid lahendada projekteerimistingimuste taotlus paralleelselt planeerimismenetlusega. Samas seatakse aga eelnõuga kõrvaltingimus, milleks on projekteerimistingimuste kui haldusakti kehtivusaja piiramine tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. Kuna Eesti Raudtee vajab kehtivat haldusakti, millele toetudes saaks hakata kasutama riigi vahendeid raudtee õgvenduste projekteerimiseks ja muude kulutuste tegemiseks, siis kõrvaltingimuse seadmisega sisuliselt ei väljasta TTJA projekteerimistingimusi. Sealjuures on juba praegu selge, et Tartu valla üldplaneeringut ei jõuta kehtestada 2022 aastal, võib-olla ka mitte 2023 aastal. On üldteada fakt, et valla üldplaneeringuid menetletakse väga pikka aega ja nendes kehtestamiseks võib kuluda ka üle 10 aasta. Kokkuvõttes palub Eesti Raudtee, et TTJA muudaks projekteerimistingimuste andmise eelnõu ning väljastaks ka õgvenduse D6, D8 ja D9 osas projekteerimistingimused taotlejale teatavaks tegemise hetkest. Kavandatud kujul TTJA poolt projekteerimistingimuste väljastamine toob väga tõenäoliselt kaasa selle, et Eesti Raudtee ei jõua aastateks 2024/2025 teostada vajalikke tegevusi (maade võõrandamine, projekteerimine ja ehitamine), et teenindada 6 elektrirongiga Tartu suunda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Vjatkin ehitusteenistuse juht Saatja: MKM info <[email protected]> Saadetud: 28.12.2021 11:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Vastused TTJA projekteerimistingimuste eelnõule From: Riho Vjatkin &lt;&gt; Sent: Tuesday, December 28, 2021 9:24 AMTo: Keiu Käära &lt;&gt;Subject: Vastused TTJA projekteerimistingimuste eelnõule Tere Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt peab TTJA vajalikuks kehtestada projekteerimistingimustele kõrvaltingimus õgvendustele, mis väljuvad tänasest raudtee maa-alast, jõustuvad projekteerimistingimused üldplaneeringu kehtestamise hetkel ning eeldusel, et projekteerimistingimused on kooskõlas kehtestatud Jõgeva ja Tartu valla üldplaneeringutega. Tervitades Riho Vjatkin Ehitusteenistuse juht/ Head of Construction Service AS Eesti RaudteeTelliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eestitelefon +372 615 6727
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel