Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. detsember 2021
Sisu (failidest)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber L.VT.HA-171918
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Wooluvabrik OÜ
Registrikood / Isikukood 14345725
Tegevuskoha andmed Nimetus Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Linnamäe HEJ
Aadress Pojengi tee 10, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 89001:010:0955
Territoriaalkood EHAK 9280
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 30.12.2021
kuupäev
Lõppemise kuupäev 30.06.2022
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta 2/6
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Paisu nimetus Linnamäe
Paisu number PAIS012350
Veekogu nimetus Jägala jõgi
Veekogu kood VEE1083500
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Jrk nr Nõue Nõude kirjeldus Nõude rakendamise tähtaeg
1. Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine 1. Veetaseme alandamine tuleb loa andjaga kooskõlastada vähemalt kaks kuud enne töödega alustamist. Vajadusel
2. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas.
3. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku.
4. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi.
5. Paisjärve taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi.
6. Veetaseme tõstmise protsess tuleb protokollida. Alandamise ja taastäitmise kohta protokoll tuleb esitada tööde lõppemisel loa andjale.
7. Paisutusala tuleb peale tööde lõppu korrastada.
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise
3/6 tähtajad
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme
nr rakendamise
tähtaeg
1. Vee erikasutusega 1. Linnamäe paisjärve lubatud veetase on piirides 9,2-11,7 m abs. Pidevalt
kaasneva võimaliku 2. Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu looduslikus voolusängis, või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem,
negatiivse
keskkonnamõju
vähendamise meetmed
2. Vee erikasutusega 3. Viia kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 § 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetega (avade laius ei ületa 25 mm). Hiljemalt
kaasneva võimaliku 31.12.2015
negatiivse
keskkonnamõju
vähendamise meetmed
3. Parima võimaliku tehnika Asendada HEJ juurdevoolukanali ees olev võre 25 mm läbimõõduga avadega võre vastu. 31.12.2015
kasutamine
4. Veekogu tervendamise - Viia läbi uuringud Jägala jõe koelmuala (allpool Jägala juga-ca 1,9 ha) ja Jõelähtme jõe suudmes oleva koelmuala lõhe ja meriforelli sigimiseks sobivuse kohta. Uurimistööd teostada ajavahemikus 01.05.2008- Vastavalt
meetmed 31.12.2010 a. nõutule
- Jägala jõe ja Jõelähtme jõe suudme koelmuala lõhe ja meriforelli looduslikuks taastootmiseks sobivuse korral (määratakse uurimistöö alusel) koostada lõhe ja meriforelli läbipääsu tagamiseks ja noorjärkude
ohutuks laskumiseks Linnamäe paisult vajalike ehitiste eelprojekt. Projekteerimistööd teostada ajavahemikus 01.01.2011-31.12.2011. a.
5. Muud asjakohased Linnamäe paisuga kaasneva keskkonnakahju kompenseerivate heastamismeetmete rakendamise hindamiseks teostada lõhe ja meriforelli läbipääsu tagamiseks ja noorjärkude ohutuks laskumiseks vajalike Hiljemalt
meetmed ehitiste eelprojekti alusel vastav ökoloogilis-majanduslik analüüs teostada hiljemalt 01.01.2012. a. Keskkonnaamet möönab, et ökoloogilis-majandusliku analüüsi esitamise nõue 01.10.2012 on ettevõtte poolt 01.06.2013
täitmata, kuid arvestades, et reaalselt toimiva kalapääsu lahenduse projekteerimiseks on vajalik teostada täiendavad uuringud, määrab Keskkonnaamet täiendava tähtaja 01.06.2013, mille täitmata jätmine toob
kaasa vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 12 pikendatud vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtetuks tunnistamise.
6. Muud asjakohased Looduskaitseseaduse § 51 lõike 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis Pidevalt
meetmed tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Paisu taha on vee kogumine keelatud. Juhul kui Wooluvabrik OÜ ei täida vee erikasutusloale nr L.VT.HA-171918
kantud nõudeid on Keskkonnaametil õigus tulenevalt veeseaduse § 9 lg 11 p 1 tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks.
7. Muud asjakohased 3. Jätkata 2-suvite noorjärkude asustamist 5000 tk aastas kuni ökoloogilis-majandusliku analüüsi valmimiseni. Vastavalt
meetmed nõutule
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 4/6
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
nr
1. Teave 1. Loaga seatud nõuete täitmisest tuleb loa andjale teavitada e-posti teel või kirjalikult paberkandjal. Kohe vastava olukorra tekkimisel;
meetmete 2. Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest loa andjat koheselt kirjalikul teavitada. 4. Kõige hiljemalt 17.10.2016; 5.-
rakendamise 3. Täiendavatest meetmetest, mida veekasutusel on kavas rakendada, tuleb loa andjat kirjalikult 45 päeva enne meetmete rakendamist teavitada. 6. Hiljemalt 30.11.2017; 7.
kohta Hiljemalt 30.09.2018; 8. Loa
kehtivuse ajal
2. Teave Vastavalt loas toodule tuleb Keskkonnaametile esitada Linnamäe paisu hoolduspäevik tööde lõpetamisel ning mitte hiljem kui 17.10.2016. Kõige hiljemalt 17.10.2016
meetmete
rakendamise
kohta
3. Teave 1. Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse Hiljemalt 30.11.2017
meetmete eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017.
rakendamise 2. Keskkonnaamet määrab vee erikasutsloale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuseks ka HMS § 53 lg 1 p-st 4 tuleneva tingimuse, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus pikendatud vee erikasutusluba
kohta nr L.VT.HA-171918 muuta või kehtetuks tunnistada, kui Keskkonnaametile ei esitata Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetluse raames koostatud KMH
aruannet avalikustamiseks hiljemalt 30.11.2017.
4. Teave HMS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti põhireulatsiooniha seotud lisakohustus. HMS § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib kõrvaltingimuse muuhulgas kehtstada, kui Hiljemalt 30.09.2018
meetmete haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Kuna vee erikasutusloa andmine ning selles kõrvaltingimuse määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsuseks, peab loa andja võimalikuks
rakendamise vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamist kõrvaltingimusega, mille kohaselt tuleb Keskkonnaameti 19.03.2015 kirjaga nr HJR 7-6/15/24462-38 algatatud KMH menetulse raames koostada KMH
kohta aruanne, mis sisaldab kavandatava tegevuse mõju hindamist Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele ja ala terviklikkusele, esitada Keskkonnaametile avalikustamiseks hiljemalt 30.09.2018.
5. Teave 8. Keskkonnaamet kehtestab käesoleva korraldusega loale nr L.VT.HA-171918 kõrvaltingimuse, mille kohaselt jätab võimaluse muuta käesolevas korralduses sätestatud keskkonnamõju hindamise Loa kehtivuse ajal
meetmete aruande Keskkonnaametile avalikustamiseks esitamise tähtaega.
rakendamise
kohta
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Jrk Ajutise iseloomuga tegevus Nõuded tegevuse läbiviimiseks Perioodi Perioodi
nr algus lõpp
5/6
1. Tööd tuleb teostada vatsavalt INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud projektilahendusele töö nr IB 08/2015 "Abinõud Linnamäe 1. Linnamäe paisjärve veetaseme alandamine, paisjärve tühjendamine ja 01.06.2016 30.09.2016
hüdrosõlme ülevoolupaisu allavoolunõlva tehnilise seisukorra täpsustamiseks ja püsivuse tagamise esmaste abinõude projektlahendus" ning taastäitmine peab olema dokumenteeritud. Märkida tuleb muuhulgas veetaseme
arvestades tingimust, et paisjärve ei lubata alandada, kui ei viida kalavõred vastavusse keskkonnaministri 19.09.2014 määruse nr 40 § 6 lõikes algkõrgus iga ööpäeva kohta ning alandamise ja/või tõstmise andmed ööpäeva
2 kehtestatud nõuetega. kohta.
2. Veetaseme alandamist tuleb lugeda ülemisest bjefist alates ning see peab
toimuma ühtlaselt ja mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas.
3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu
juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi
4. Tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas jõesängis ületada
looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda. Aluseks võtta Kehra hüdromeetriajaama
andmed.
5. Paisjärve veega täitmisel tuleb paisust vahetult allavoolu jäävasse voolusängi
juhtida vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne looduslik vooluhulk, kuid mitte väiksem
kui ökoloogiline miinimumooluhulk. Samuti võtta alguseks Kehra
hüdromeetriajaama andmed.
6. Linnamäe paisjärve taastäitmine normaalpaisutustasemeni peab toimuma
järkude kaupa, 2-3 ööpäevaste vahedega, kuni 1 m korraga.
7. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi
ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta.
8. Avariiolukorra tekkimisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult katkestada ja
alustada avarii likvideerimist.
9. Madalveeperioodil ei ole paisjärve täitmine lubatud.
10. Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju veekogu seisundile,
ümbruskonnale või naaberkinnistutele, siis on vee erikasutusloa andjal õigus
muuta loaga kehtestatud nõudeid, esitada loa saajale täiendavaid tingimusi või
tunnistada luba kehtetuks.
11. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda veeseadusest ning selle alusel
kehtestatud õigusaktidest.
12. Vastavate tööde käigus tuleb täielikult selgeks teha kogu järgnevate tööde
maht ning võimalikult maksimaalselt hetkel teostatavaid töid ära teha.
13. Tööde käigus järgida lisaks veel Jõelähtme Vallavalitsuse ning
Muinsuskaitseameti poolt sätestatuid tingimusi.
2. Linnamäe paisu remonttööd Järgmiste remonttööde teostamise ajavahemik 20.07.2021 - 05.10.2021. Lisaks 20.07.2021 05.10.2021
veeloas toodud tingimustele tuleb järgida Keskkonnaameti 07.04.2021 kirjas nr 7-
9/21/5848-2 ja 17.06.2021 kirjas nr 7-9/21/5848-4 toodud tingimusi.
6/6
KORRALDUS
30.12.2021 nr DM-117496-21
Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus
1. OTSUS
Lähtuvalt esitatud taotlustest ning tuginedes veeseaduse § 191 lg 1 ja § 279 lg 2 ning
haldusmenetluse seaduse § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 otsustan:
1.1. pikendada Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725; aadress Harju maakond, Viimsi
vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001) vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa
andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.06.2022;
1.2. jätta kehtivaks kõik ülejäänud vee erikasutusloas nr L.VT.HA-171918 toodud
tingimused;
1.3. korraldus jõustub teatavaks tegemisest Wooluvabrik OÜ-le;
Muudetud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 on avalikult kättesaadav
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Korraldus on vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 lahutamatu osa.
2. ASJAOLUD
2.1. Eesti Energia Aktsiaseltsile (registrikood 10421629; aadress Harju maakond, Tallinn,
Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, edaspidi Eesti Energia AS) on Keskkonnaministeeriumi
Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 15.01.2008 antud vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918
(edaspidi veeluba) kehtivusajaga kuni 15.01.2013 Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe
hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) Linnamäe paisu profiilis hüdroenergiast elektrienergia
tootmiseks Jõelähtme vallale kuuluval Tammi kinnistul (registriosa nr 6321702, katastritunnus
24505:002:0030, edaspidi Tammi kinnistu ) (asukoha aadress alates 12.01.2019 Harju maakond,
Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5) asukohaga Jõesuu küla, Jõelähtme vald, Harju
maakond.
2.2. Eesti Energia AS esitas 04.10.2012 [1] Keskkonnaametile (edaspidi KeA) uue veeloa
taotluse Tammi kinnistul hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s. KeA võttis
14.01.2013[2] uue veeloa taotluse menetlusse.
2.3. Eesti Energia AS ja Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725; aadress Harju maakond,
Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001, edaspidi WV) sõlmisid 30.10.2017
hoonestusõiguse müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi leping), millega anti valdus ja
veeluba ning uue veeloa taotlus üle WV-le. Lepingu p 5.2 on WV kinnitanud, et on tutvunud
veeloa ja kõigi sellega seonduvate dokumentidega, sealhulgas KMH menetluse käigus
väljastatud dokumentidega. Samuti on WV kinnitanud, et teadlik kõigist keskkonnakaitselistest
aspektidest ja piirangutest ning veeseaduse (edaspidi VeeS) § 175 lg 4 toodud nõudest, mille
kohaselt juhul, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktidega nõutavat veeluba või
kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima.
Keskkonnaamet muutis 08.02.2017 korraldusega nr 1-3/17/2999 ,,Vee erikasutusloa nr
L.VT.HA171918 muutmine“ veeloa Wooluvabrik OÜ nimele.
2.4. KeA pikendas viimati veeloa kehtivust 30.12.2020 korraldusega nr DM-112486-5 „Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus“ (edaspidi 12.2020 korraldus) määrates
veeloa kehtivusajaks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 31.12.2021.
2.5. WV esitas KeA-le 13.10.2021 veeloa muutmise taotluse [3] ja 19.10.2021 täienduse
taotlusele[4], milles WV taotleb 30.12.2020 korralduse p-i 1.1 muutmist ja veeloa kehtivuse
pikendamist kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte
kauemaks kui 31.12.2022.
2.6. KeA algatas veeloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) 19.03.2015[5],
kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada
Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele
negatiivset mõju.
2.7. Tulenevalt Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsustest haldusasjas nr 3-17-
1739[6] (edaspidi Riigikohtu 28.01.2021 otsus) lõpetas KeA 09.07.2021 WV Jägala jõe
paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH
menetluse.
2.8. KeA andis 09.07.2021 kirjas 6-3/21/5014-10 [7] WV-le teada vajadusest läbi viia KeA
poolne Natura tagantjärele hindamine. Nimetatud hindamise protsess on käesoleval hetkel
pooleli.
2.9. KeA on koostanud „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast
elektritootmine“ tagantjärele Natura hindamise ja „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise
ja hüdroenergiast elektritootmine“ Natura hindamise viimase etapi Natura erandi etapi
aruanded[8] (edaspidi Natura erandi hindamine), mis avalikustati 06.12.2021.
2.10. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg 1 ja § 68 lg 2 kohaselt otsustab
haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise ajal. VeeS
§ 191 lg 1 kohaselt annab veeloa KeA. Eeltoodust tulenevalt on KeA-l pädevus muuta, sh
2(12)
pikendada veeloa kehtivust.
2.11. Kaili Tamm avaldas 15.11.2021 edastatud e-kirjaga [9] soovi olla kaasatud keskkonnaloa
pikendamise menetlusse.
2.12. MTÜ Jägala Kalateed esitas 30.11.2021 e-kirjaga ettepanekud WV veeloa pikendamise
taotlusele. Kiri on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.11.2021 kirja nr
DM-117496-13 all. Ettepanekuid on käsitletud käesoleva korralduse p 3.2.1.
2.13. HMS § 40 lg 1 alusel peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodust
tulenevalt edastas KeA 06.12.2021 kirjaga nr DM-117496-16 WV-le ning huvitatud isikutele ja
asutustele veeloa pikendamise taotluse kohta tehtud otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) tutvumiseks
ja arvamuse avaldamiseks. KeA teavitas 06.12.2021 veeloa muutmise (pikendamise) eelnõu
valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 13.12.2021 e-kirjaga[10] soovi olla
kursis Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamise teemadega ja kooskõlastas keskkonnaloa
pikendamise eelnõu 17.12.2021 saadetud e-kirjaga[11].
2.15. Jõelähtme Vallavolikogu edastas 16.12.2021 kirjaga nr 10-9/5360-2 [12] seisukohad
keskkonnaloa pikendamise taotlusele. Seisukohti on käsitletud käesoleva korralduse p 3.2.2.
2.16. WV edastas 20.12.2021[13] seisukohad ja vastuväited keskkonnaloa pikendamise eelnõu
kohta, mida käsitletakse käesoleva korralduse p 3.2.3.
[1] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 05.10.2012 nr
HJR 7-6/12/24462 all.
[2] Registreeritud DHS-is 14.03.2013 nr HJR 7-6/13/24462-7 all.
[3] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 14.10.2021 nr
DM-117496-1 all.
[4] Registreeritud KOTKAS 20.10.2021 nr DM-117496-2 all.
[5] Registreeritud DHS-is 19.03.2015 nr HJR 7-6/15/24462-38 all.
[6] Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-20 all
[7] Registreeritud DHS-is 09.07.2021 nr 6-3/21/5014-10 all.
[8] Registreeritud DHS-is 06.12.2021 nr 7-9/21/25571 all.
3(12)
[9] Registreeritud KOTKAS 17.11.2021 nr DM-117496-10 all.
[10] Registreeritud KOTKAS 14.12.2021 nr DM-117496-17 all.
[11] Registreeritud KOTKAS 20.12.2021 nr DM-117496-19 all.
[12] Registreeritud KOTKAS 20.12.2021 nr DM-117496-18 all.
[13] Registreeritud KOTKAS 21.12.2021 nr DM-117496-20 all.
3. KAALUTLUSED
3.1. Kaalutlused veeloa kehtivuse pikendamisel
3.1.1. VeeS § 279 lg 2 alusel ei või VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni alusel antud
tähtajalise veeloa puhul muuta tähtaega, välja arvatud olemasoleva veeloa pikendamise korral
põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Käesolev veeluba on antud
15.01.2008 kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel, st enne 31.12.2013, mistõttu on võimalik
veeloa pikendamine põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa andmise otsustamiseni.
3.1.2. VeeS § 279 lg 2 alusel saab veeloa kehtivust pikendada põhjendatud taotluse alusel. WV
esitas KeA-le 10.2021 veeloa muutmise taotluse ja 19.10.2021 täienduse taotlusele, Sellest
tulenevalt peab KeA hindama veeloa kehtivuse pikendamise taotluse põhjendatust ning annab
vastava hinnangu kaalutlusõiguse alusel, arvestades mh HMS § 4 lg 2 sätestatut, mille kohaselt
tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
3.1.3. KeA hindas taotluse põhjendatust ning nõustub WV 13.10.2021 taotluse p-s 18
väljatooduga, et kuna nõukogu 21.05.1992 direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) kohane tagantjärele
hindamise protsess alles käib, siis ei ole WV uue veeloa taotluse kohta otsust võimalik teha
enne 31.12.2021 (st enne olemasoleva veeloa kehtivuse lõppemist).
3.1.4. KeA selgitab, et veeluba pikendati kuni 31.12.2021 eeldusel, et sel hetkel toimunud KMH
menetluse raames on võimalik kujundada lõplik seisukoht Linnamäe HEJ käitamisega seotud
mõjutustele. Riigikohus jõudis 28.01.2021 otsuses aga järeldusele, et KMH menetluse
läbiviimiseks sellisel kujul puudub alus ning juhul, kui KeA peab põhjendatuks ja vajalikuks,
siis tuleb läbi viia Natura tagantjärele hindamine.
3.1.5. Tulenevalt eeltoodust alustas KeA Natura tagantjärele hindamise, mille läbi viimise
protsess hetkel käib. KeA selgitab, et Natura hindamise protsessi viibimine oli tingitud
protseduuriliste reeglite välja kujundamise vajadusest koos sellega seotud osapooltega, mis on
võtnud protsessi uudsust arvestades oodatust rohkem aega. KeA on avalikustanud Natura
eelhindamise tulemuse aruande 06.12.2021[1]. Seega pole olukord võrreldes eelmise veeloa
pikendamise ajaga (st 30.12.2020) muutunud asjaolu osas, et siiani pole olnud võimalik
kujundada lõplikku seisukohta Linnamäe HEJ käitamisega seotud kõikide mõjude osas.
Siinkohal on asjakohane, et kehtivat veeluba pikendatakse, kuna seda tehti sarnases faktilises
4(12)
olukorras ka eelnevalt. Teisisõnu on WV taotlus põhjendatud veeloa kehtivuse pikendamiseks,
kuni pole kujundatud selget seisukohta Linnamäe HEJ käitamisega seotud mõjudele.
3.1.6. WV esitas 19.10.2021 täienduse 13.10.2021 taotlusele, kus toob välja, et veeloa
pikendamata jätmine tooks kaasa vastuolu muinsuskaitseliste nõuetega, täpsemalt
kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180, millega tunnistati Linnamäe hüdroelektrijaama
pais ehitismälestiseks. WV toob ka välja, et poolelioleva veeloa menetluse raames peab KeA
samuti põhjalikult analüüsima ja ületama looduskaitseliste ja muinsuskaitseliste huvide
vastuolud, sealjuures lahendama olukorra nii, et WV-l on võimalik õiguspärane tegutsemine.
KeA ei nõustu seisukohaga, et veeloa pikendamata jätmine oleks vastuolus muinsuskaitseliste
nõuetega, kuna praktikas on näiteid, kus tõkestusrajatise korral on võimalik ühildada loodus- ja
muinsuskaitselised eesmärgid ka läbi tegevuste, mis ei nõua veeluba. Küll aga arvestab ja
kaalub KeA põhjalikult uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemisel
Linnamäe paisul muinsuskaitselisi huve arvestades asjaoluga, et vastava menetluse raames tuleb
käsitleda nende võimalikke vastuolusid looduskaitseliste huvidega.
3.1.7. Taotlusest tulenevalt soovib WV veeloa pikendamist kuni uue veeloa andmise või
andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2022.
KeA ei pea põhjendatuks WV taotlust pikendada kehtivat veeluba kuni 31.12.2022 kuna hindab,
et Natura tagantjärele hindamise avalikustamine võtab aega kuni kaks kuud, vajadusel avalike
arutelude läbi viimine kuni üks kuu ja uue loa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemine kuni kolm kuud. Seega planeerib KeA uue veeloa andmise või andmisest keeldumise
otsuse teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.06.2022.
Samuti juhib KeA tähelepanu, et WV tegevus rikub nii looduskaitseseaduse § 51 lg 1 kui ka
VeeS § 174 lg 3 sätestatud nõudeid. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et enne 01.10.2019
kehtinud VeeS § 40 1 lg 13 järgi tuli kalade läbipääs paisust üles- kui ka allavoolu tagada juba
alates 01.01.2013. Tegevus on olemasolevate looduskaitseliste eesmärkidega vastuolus ning
mõjub Jägala loodusalale ebasoodsalt ning vajab esimesel võimalusel edasisi otsuseid.
Tulenevalt eeltoodust peab KeA põhjendatuks pikendada veeluba nr L.VT.HA-171918 kuni
30.06.2022.
KeA märgib, et juhul kui Natura hindamise protsessi või uue veeloa taotluse menetlusest
tulenevalt ilmnevad asjaolud, mis tingivad planeeritud ajakava ja nimetatud veeloa pikendamise
vajaduse, siis on KeA-l võimalik tulenevalt HMS § 41 seda pikendada.
3.1.8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3
lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist
ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt
kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa taotluse
läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud
tegevusloa taotluse menetlemisaja jooksul ning KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse
ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse
5(12)
menetlemisaja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist.
WV taotleb veeloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamist Linnamäe paisul Jägala jõe
paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise
otsuse tegemiseni, ilma nimetatud loa tingimuste ning sellega lubatud tegevuse muutmiseta.
Tulenevalt eeltoodust on tegemist jätkutegevusega, mille tingimused ja sellega kaasnevad
mõjud ei muutu.
KeA on WV uue veeloa taotluse menetluses läbi viimas Jägala jõel Linnamäe paisutamise ning
hüdroenergiast elektritootmise Natura mõjude hindamist. Hindamise käigus selgitatakse välja
täna veeloaga nr L.VT.HA-171918 lubatud tegevuse edaspidise jätkamise/mitte jätkamise
võimalikkus, tingimused ja sellega kaasnevad mõjud. Seega ei pea KeA menetlusökonoomiat
silmas pidades optimaalseks viia olemasoleva veeloa pikendamise käigus läbi eraldi KMH
hindamine, samale tegevusele, mida taotletakse uue veeloa menetluses ning millele veeloa
manetluse raames viiakse läbi mõjude hindamine Natura alale.
3.1.9. KeA on kaalunud asjaolusid millised on veeloa pikendamise tagajärjed võrreldes loa
pikendamata jätmisega ja loa kehtivuse lõppemisega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 53
lg 1 kohaselt kehtestatakse keskkonnaloaga (veeloaga) loa omajale keskkonnakaitselised
meetmed ja tingimused vastava tegevuse läbi viimiseks. Veeloaga kehtestatud tingimused on loa
omajale siduvad, nende täitmise üle on võimalik KeA-l teostada järelevalvet ning vajadusel
seada loaga kõrvaltingimusi, kui selgub, et see on keskkonnakaitseliselt operatiivselt vajalik.
Veeloa kehtivuse lõppemisel (veeloata tegevuse korral) seda teha pole võimalik. Seega on
põhjendatud veeloa pikendamine kuni Natura hindamise tulemuste selgumiseni ning uue veeloa
andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni.
3.2. ÄRAKUULAMINE
3.2.1. MTÜ Jägala Kalateed esitas 30.11.2021 [2] e-kirjaga ettepanekud WV veeloa
pikendamise taotlusele.
MTÜ Jägala Kalateed põhilised seisukohad:
3.2.1.1. WV ei ole taotluses ega täiendatud taotluses esitanud uusi olulisi tõendeid ja põhjendusi
mis annaks aluse keskkonnaloa L:VT.HA-171918 pikendamiseks. MTÜ Jägala Kalateed on
seisukohal, et ei esine käesoleval juhul uusi tõendeid, mis tingiksid menetluse uuendamise.
KeA on seisukohal, et WV esitatud taotlus on põhjendatud. KeA selgitused ja põhjendused on
esitatud korralduse p-s 3.1., mida siinkohal ei korrata.
KeA selgitab, et olemasoleva veeloa pikendamine ei ole HMS §-st 44 tulenevalt
haldusmenetluse uuendamine. WV ei ole esitanud KeA-le taotlust, sh põhjendusi
haldusmenetluse uuendamiseks, vaid taotleb olemasoleva veeloa pikendamist VeeS § 279 lg 2
alusel uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemise ajaks.
3.2.1.2. WV viitab oma 13.10.2021 taotluses Vabariigi Valitsuse 10.10.2019 protokollilisele
seisukohale, mille kohaselt Linnamäes ei prevaleeri kalakaitselised huvid muinsuskaitseliste ja
6(12)
sotsiaalmajanduslike huvide üle. Palun Vabariigi Valitsuse protokolli väljavõte edastada Jägala
Kalateed MTÜ-le kui kaasatud keskkonnaorganisatsioonile.
Keskkonnaamet selgitab, et avaliku teabe seaduse järgi tuleb teabenõue esitada teabevaldajale.
Käesoleval hetkel ei ole KeA nimetatud dokumendi valdaja, mistõttu ei ole KeA-l võimalik
MTÜ-le Jägala Kalateed seda edastada.
3.2.1.3. MTÜ Jägala Kalateed on seisukohal, et KeA peab kaaluma, millised on vee
erikasutusloa pikendamise tagajärjed võrreldes loa pikendamata jätmisega ja loa kehtivuse
lõppemisega.
KeA on kaalunud antud menetluses, millised on veeloa pikendamise tagajärjed võrreldes veeloa
pikendamata jätmisega ja veeloa kehtivuse lõppemisega. KeA selgitused ja põhjendused on
esitatud korralduse p-s 3.1.10., mida siinkohal ei korrata.
3.2.1.4. Keskkonnaministriga 27.11.2021 toimunud kohtumisel informeeris minister MTÜ-d
Jägala Kalateed sellest, et on sisuliselt valmis või kohe valmimas KeA enda poolt Natura
asjakohane hindamine ja keskkonnaloa ettepanek. Ministri sõnul avalikustatakse see hinnang
peagi. Kindlasti palume meile see Natura asjakohane hinnang saata. Ühe sammuna nägi ta ette
Vabariigi Valitsuselt heakskiidu küsimist. Palume see Natura asjakohane hinnang koheselt
avalikustada ning juhul kui veeluba on tarvis pikendada avalikustamisega seoses, on seda
võimalik pikendada maksimaalselt 1-2 kuu võrra kuniks on toimunud avalikustamine ja eelnõu
kehtestamine. Olukorras kus Natura asjakohane hindamine on tehtud ja selle alusel Natura
erandit kohaldada ei saa, siis ei saa anda veel üheks aastaks elektritootjale luba vee
paisutamiseks ja elektritootmiseks.
KeA on avalikule väljapanekule pannud Natura tagantjärele hindamise ja erandi hindamise ning
on leitavad Keskkonnaameti kodulehel:
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-
hindamiste-avalik-valjapanek.
Ettepanekute esitamiseks tähtaeg on 07.02.2022. Avalik arutelu toimub 17.02.2022.
Keskkonnaamet teatab arutelu toimumise täpse aja ja koha hiljemalt 07.02.2022.
KeA hindab, et Natura tagantjärele hindamise avalikustamine võtab aega kuni kaks kuud,
vajadusel avalike arutelude läbi viimine kuni üks kuu ja laekunud arvamuste analüüs ja uue loa
andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemine kuni kolm kuud. KeA planeerib
uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse teha esimesel võimalusel, kuid mitte
hiljem kui 30.06.2022, seega pikendatakse olemasolevat luba vaid pool aastat.
3.2.1.5. Kokkuvõttes on MTÜ Jägala Kalateed seisukohal, et ajutise veeloa pikendamine on
õigusvastane, sest selle menetluses ei ole läbi viidud Natura hindamist. Isegi kui selline
hindamine oleks läbi viidud, saaks veeloa anda üksnes nn Natura erandina (loodusdirektiivi
artikli 6 lõige 4), mis eeldab mh looduskaitse väärtuste ja kultuuriväärtuste kaalumist.
KeA selgitab, et olemasoleva veeloa pikendamine ei ole uue veeloa andmine. Natura
tagantjärele hindamise raames kaalutakse üksnes mõju Natura alale. Natura erandi kaalumisel
7(12)
käsitletakse muuhulgas muid avalikke huve (kultuuriväärtused ei ole ainus muu avalik huvi, ka
nt veekaitselised huvid, rekreatsioon, kalastikulised huvid, nahkhiired).
3.2.2. Jõelähtme Vallavolikogu edastas seisukohad keskkonnaloa pikendamise taotlusele.
3.2.2.1. Jõelähtme Vallavolikogu leiab, et Wooluvabrik OÜ taotlus on põhjendatud ja tuleb
rahuldada. On väga oluline, et hüdroenergia abil elektri tootmine Linnamäe
hüdroelektrijaamas jätkuks. Seda ühelt poolt tulenevalt rohelise elektrienergia defitsiidist ja
probleemidest elektrienergia kõrge hinnaga ning teisalt johtuvalt sellest, milliseid lisaväärtusi
Linnamäe paisjärv ning Eesti ühe kõige kaunima arhitektuuriga tootmishoone sihipärases
kasutuses hoidmine endast kohaliku omavalitsuse ja kogukonna jaoks kätkevad. Eraldi väärib
märkimist energiajulgeolekuga seonduv, mis on tagatud siis, kui Eesti Vabariik saab oma
territooriumil tarbitava elektrienergia ise toota. Sulgedes hüdroelektrijaamasid ning teades
CO2 kvoodi kõrget hinda, mis pärsib põlevkivi kasutamist elektri tootmisel, vaieldamatult
halveneb Eesti Vabariigi energiajulgeolek.
KeA märgib, et alternatiivlahenduseks Jägala jõe paisutamisel hüdroelektrienergia tootmisele on
mõnes teises asukohas ja teise tehnoloogiaga hüdroelektrienergia tootmine. Alternatiivlahendusi
on põhjalikumalt käsitletud Natura erandi hindamises p 1.2.
3.2.2.2. Samuti tuleb Jõelähtme Vallavalitsuse arvates silmas pidada, et kultuuriministri
21.12.2016 käskkirjaga nr 180 on tunnistatud Linnamäe hüdroelektrijaama pais mälestiseks.
Kultuuriministri 18.12.2020. a käskkirjaga nr 190 kehtestati Linnamäe hürdoelektrijaama
paisule uus kaitsevöönd, mis hõlmab enamiku Linnamäe paisjärvest. Muinsuskaitseameti
järjepidevaks seisukohaks on olnud, et Linnamäe hüdroelektrijaama pais kui mälestis peab
olema sihipärases kasutamises ehk Linnamäe paisjärvel peab toimuma vee paisutamine. Ka
seetõttu, pidades silmas Muinsuskaitseameti arvamust, on põhjendatud Wooluvabrik OÜ
taotluse rahuldamine.
Vt käesoleva korralduse p 3.2.3.1 toodud selgitust.
3.2.2.3. Jõelähtme Vallavalitsus: "võttes arvesse uue veeloa senise haldusmenetluse ajalist
pikkust ja komplitseeritust, on ilmne, et hädatarvilik on keskkonnaloa nr. L.VT.HA-171918
kehtivuse pikendamine. Vältida tuleb olukorda, kus senise vee erikasutusloa kehtivus lõpeb, uue
veeloa väljastamist ei ole veel otsustanud ning Linnamäe hüdroelektrijaama töö jääb seisma.
Pidades silmas aega, mis on senini kulunud uue veeloa menetlemisega seonduvalt, oleks
Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul vee erikasutusloa nr. L.VT.HA-171918 pikendamine üksnes
kuni 30.06.2022, nagu see nähtub vee erikasutusloa pikendamise eelnõust, põhjendamatult
lühike. Mõistlik on pikendada keskkonnaloa nr. L.VT.HA-171918 kehtivust kuni 31.12.2022.
Seega palub Jõelähtme Vallavolikogu Wooluvabrik OÜ taotluse rahuldada ning pikendada
keskkonnaloa nr. L.VT.HA-171918 kehtivust kuni 31.12.2022."
KeA ei pea põhjendatuks veeluba pikendada kuni 31.12.2022 kuna hindab, et Natura
tagantjärele hindamise avalikustamine võtab aega kuni kaks kuud, vajadusel avalike arutelude
läbi viimine kuni üks kuu ja uue loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemine kuni
8(12)
kolm kuud. Seega planeerib KeA uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse teha
esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.06.2022.
3.2.3. Wooluvabrik OÜ esitas 20.12.2021 vastuväited ja seisukohad veeloa pikendamise
korralduse eelnõu kohta.
3.2.3.1. WV leiab, et KeA senise menetluspraktika järgi puudub alus arvata, et KeA teeb uue
veeloa kohta otsuse varem kui 30.06.2022. KeA lõpetas KMH menetluse ilma sisulist hinnangut
andmata ja vastav otsus on vaidlustatud. Lisaks on pooleli kohtumenetlus kultuuriministri
käskkirja üle, millega kehtestati muinsuskaitse kaitsevöönd üle kogu paisjärve. Seega on WV
arvates tema huvisid riivav veeloa kehtivuse mitte pikendamine kuni 31.12.2022.
Keskkonnaamet on korduvalt selgitanud, et KMH lõpetamise kiri ei ole selline
menetlustoiming, mida WV saab halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada. Samale seisukohale on
jõudnud ka Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-21-2106. Vaatamata sellele, et KeA jättis
KMH aruande heaks kiitmata ning lõpetas KMH menetluse, jätkub haldusakti andmise (veeloa)
menetlus. Praegusel juhul peab KeA tulenevalt Riigikohtu 28.01.2021 otsuses väljendatud
seisukohtadest ise tagantjärele hindamise läbi viima. Alles seejärel saab teha otsuse veeloa
andmise üle. Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud
erandlikel juhtudel. Kohus ei saa sekkuda haldusmenetlusse ja asuda keelama
menetlustoimingute tegemist ega võtta haldusorgani eest seisukohta, millise lõppotsuse peaks
haldusorgan tegema.
Mittetulundusühing Jägala Kalateed esitas Tallinna Halduskohtusse käskkirja nr 190 p 4
tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-150
(edaspidi Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsus ) rahuldati kaebus ja tühistati käskkirja nr 190
p-d 4 ja 5 (ei ole jõustunud, Kultuuriministeerium esitas 27.08.2021 apellatsioonkaebuse).
Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsuse p-s 15 on toodud, et Natura hindamisele õiguslike
takistuste loomine, mille eesmärgiks või tegelikuks toimeks on Keskkonnaameti diskretsiooni
nullini taandamine, läheb vastuollu Eesti kohustusega järgida Euroopa Liidu liikmeks olles
Euroopa Liidu õigusakte. Vastuseks kaebaja ja Keskkonnaameti tõstatatud vastavasisulistele
küsimustele on käskkirjas nr 190 märgitud, et riikliku kaitse alla võtmisega ei kaasne muudatusi
senises keskkonnas ning et kaitsevööndi ülesanne on teenida hüve säilimist ning sealjuures saab
küsimus olla ainult selles, kas kaitsevöönd täidab seda ülesannet kavandatud ulatuses piisaval
määral või mitte. Kohus esitatud põhjendusega ei nõustunud, vaid märkis, et kavandatud
muudatusega soovitakse mõjutada keskkonnaalaste küsimuste otsustamist ning välistada
õiguslike meetmetega paisutuse likvideerimist tulevikus. Seega on käskkirjaga nr 190 otseselt
püütud reguleerida vee paisutamise küsimust ja sekkutud Keskkonnaameti pädevusvaldkonda.
3.2.3.2. WV leiab, et KeA peab pöörduma Vabariigi Valitsuse poole, et lahendada Linnamäel
tekkinud mitut valitsemisala puudutavaid keerulisi küsimusi, viidates õiguskantsleri
pöördumistele.
Vabariigi Valitsus arutas Linnamäe HEJ seonduvat kabinetinõupidamisel 10.10.2019.
9(12)
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.10.2019 antud suunistest (toetas arendajale lisatähtaja
andmist, et täiendada KMH aruannet analüüsiga Natura 2000 erandi rakendamise võimalikkuse
kohta). Nimetatud seisukohas on Vabariigi Valitsus asunud arvamusele, et keskkonnahuvid ei
kaalu automaatselt üles sotsiaalseid ja majanduslikke huve ning KMH aruannet tuleks täiendada
analüüsiga Natura erandi rakendamise võimalikkuse kohta. Keskkonnaamet nõustub, et
keskkonnakaitselised huvid ei kaalu automaatselt üles sotsiaalseid ja majanduslikke huve, kuid
pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on
Keskkonnaamet. Vabariigi Valitsus arutas teist korda Linnamäe HEJ-ga seonduvat
kabinetinõupidamisel 06.02.2020. Uusi suuniseid sellega ei kaasnenud, KMH protsess oli sel
ajal jätkuvalt pooleli.
Keskkonnaamet rõhutab, et loodusdirektiivi art 6 lg 4 ning KeHJS § 29 lg 3 kohaselt saab loa
anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused
puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või
majanduslikel põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab kasutusele
vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni). Keskkonnaamet
juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse poole saab taotlusega Natura erandi
rakendamiseks pöörduda alles siis, kui Natura 2000 erandi kohaldamiseks on kõik
tingimused täidetud. Linnamäe paisul ei ole aga ükski neist kolmest eeldusest täidetud ja seega
Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul võimalik ei ole. Seega on asjakohatu
WV väide, et käesoleval juhul peaks Keskkonnaamet pöörduma Vabariigi Valitsuse poole.
3.2.3.3. WV arvates on KeA jätnud tähelepanuta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet (edaspidi PRIA) poolt enam kui 130 000 euro suuruse toetuse eraldamise tingimused, mis
puudutavad veeloa kehtivust. Veeluba peaks kehtima kuni 31.12.2022, siis makstakse toetus WV-
le välja. WV leiab, et on õigusvastane haldusorgani poolt haldusaktiga isikule teadlikult kahju
tekitamine olukorras, kus pool aastat pikema loaga on võimalik kahju põhjustamist vältida.
PRIA edastas 22.11.2021 [3] KeA-le 02.07.2021 tehtud otsuse 13-30.3/21/1702 „Eesti maaelu
arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 6.4
toetustaotluse 64002100472 rahuldamine ning toetuse määramine kõrvaltingimusega.“ Otsuses
on märgitud, et WV-le on antud keskkonnaluba nr L.VT.HA-171918 tähtajaga
31.12.2021.Seega on PRIA teinud otsuse anda toetust teadmisega, et WV-l oli kehtiv veeluba
sel hetkel kuni 31.12.2021 ning KeA-l ei olnud sel hetkel selge kui pikaks ajaks ja kas üldse on
võimalik pikendada olemasolevat veeluba. PRIA ei saa kohustada KeA-d andma WV-le
veeluba. PRIA ei ole küsinud enne otsuse tegemist KeA-lt, et kas ja mis tingimustel KeA-l on
plaanis keskkonnaluba pikendada või mitte. PRIA-l on kohustus oma otsuste tegemisel
rakendada HMS § 6 ning välja selgitada menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja
vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. WV-l ei saa olla tekkinud õiguspärast
ootust, et KeA uue veeloa annab või olemasolevat veeluba pikendab 2022. aasta lõpuni. KeA on
korduvalt selgitanud paisutamise ja hüdroenergia kasutamise negatiivset mõju, mistõttu on
nimetatud tegevuste jätkamine võimalik üksnes siis, kui täidetud on kõik loodusdirektiivi art 6
lg 4 tingimused. Lisaks on KeA selgitanud, et loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud tingimused ei
ole täidetud. Seega võttis WV taotledes toetust võttis teadliku riski.
Lisaks juhib KeA tähelepanu, et VeeS § 279 lg 2 järgi VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud
10(12)
redaktsiooni alusel antud tähtajalise vee erikasutusloa puhul ei või muuta tähtaega, välja arvatud
olemasoleva vee erikasutusloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa
andmise otsustamiseni. KeA kordab, et Natura tagantjärele hindamise avalikustamine võtab
aega kuni kaks kuud, vajadusel avalike arutelude läbi viimine kuni üks kuu ja uue loa andmise
või andmisest keeldumise otsuse tegemine kuni kolm kuud. Seega planeerib KeA uue veeloa
andmise või andmisest keeldumise otsuse teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
30.06.2022. Arvestades VeeS § 279 lg 2 on olemasoleva veeloa pikendamine põhjendatud
taotluse alusel võimalik kuni uue veeloa andmise otsustamiseni, st kui KeA teeb uue veeloa
taotluse osas otsuse 30.06.2022, ei ole olemasoleva veeloa pikendamine võimalik 2022 aasta
lõpuni.
3.2.3.4. WV leiab, et kuna KeA-l kulus alates Riigikohtu 28.01.2021 otsuse tegemisest
omapoolse seisukoha kujundamiseks ligikaudu 8 kuud, siis pidi KeA olema teadlik uue veeloa
taotluse menetluse ebamõistlikust kestusest ning menetluses varasemalt toimunud korduvatest
seisakutest.
KeA ei pea põhjendatuks WV olemasolevat veeluba pikendada kuni 31.12.2022 kuna hindab, et
Natura tagantjärele hindamise avalikustamine võtab aega kuni kaks kuud, vajadusel avalike
arutelude läbi viimine kuni üks kuu ja uue loa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemine kuni kolm kuud. Seega planeerib KeA uue veeloa andmise või andmisest keeldumise
otsuse teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30.06.2022.
3.2.3.5. WV rõhutab, et veeloa kehtivuse otsustamisel tuleb sisuliselt kaaluda erinevate
osapoolte huvisid ning seda, kas taotlejat ilmselgelt kahjustav KeA soov märkida hiliseimaks
kehtivuse kuupäevaks 30.06.2022 kaalub üles WV huvi taotluse rahuldamiseks täies ulatuses.
Samas on avalikes ja WV huvides see, et Linnamäe HEJ oleks vastavalt selle sihtotstarbele
kasutatav kuni pikima võimaliku ajani. WV hinnangul peaks KeA vee erikasutusloa kehtivuse
pikendamisel lähtuma vähima võimaliku kahju tekitamise printsiibist, mis toetab WV taotluse
rahuldamist täies ulatuses. WV juhib tähelepanu, et KeA on ka varasemalt pikendanud vee
erikasutusloa kehtivust 1-aastaste perioodide kaupa, ning puuduvad ülekaalukad huvid ja
põhjendused, miks käesoleval juhul otsustada pikendamine üksnes kuue kuu võrra.
Keskkonnaamet kordab, et VeeS § 279 lg 2 järgi ei või VeeS kuni 31.12.2013 kehtinud
redaktsiooni alusel antud tähtajalise vee erikasutusloa puhul muuta tähtaega, välja arvatud
olemasoleva vee erikasutusloa pikendamise korral põhjendatud taotluse alusel kuni uue veeloa
andmise otsustamiseni. KeA on olemasoleva veeloa pikendamisel arvesse võtnud uue veeloa
taotluse osas otsuse tegemiseks kuluvat aega ning leidnud, et KeA teeb otsuse uue veeloa
taotluse osas esimesel võimalusel, kui mitte hiljem kui 30.06.2022. Seega olemasoleva veeloa
pikendamine kuni 31.12.2022 on vastuolus VeeS § 279 lg 2.
WV võttis hoonestusõiguse ostmisel teadliku äririski. WV oli teadlik või pidi olema teadlik, et
paisutamine ja hüdroenergia kasutamine ei pruugi tulevikus olla võimalik. WV-l ei saanud
tekkida õiguspärast ootust, et olemasolevat veeluba, mida on korduvalt pikendatud,
pikendatakse veel kord WV poolt soovitud tingimustel. WV-l tuleb ettevõtlusega tegelemisel
11(12)
arvestada kehtivate keskkonnaalaste regulatsioonidega.
[1] Registreeritud DHS-is 06.12.2021 nr 7 9/21/25571 all
[2] Registreeritud KOTKAS 30.11.2021 nr DM-117496-13 all
[3] Registreeritud KOTKAS 24.11.2021 kirja nr DM-117496-12 all.
[4] Põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25" Maapiirkonnas majandustegevuse
mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karina Laasik
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisa: Keskkonnaluba
Teadmiseks: Aarne Arro, Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Ain Laiverik, Ando Kalda, Eesti
Kalastajate Selts, EESTI VEEÜHING, Egne Magus-Tammik, Elering AS, Enn Jõe, Gen Vaik,
Harjumaa Omavalitsuste Liit, Jaan Kaufmann, Jaan Tsernant, Jägala Energy osaühing, Janek
Teinlum, Jarko Jaadla, Jõelähtme matka- ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Juta Tüvi, Kaili
Tamm, Kaja Tali, Karin Tüvi, Keskkonnaministeerium, Koila külaselts, Liis Truubon,
Linnamäe paisjärve MTÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Marge Aron, Margus
Teemant, Mark Pahk, Mittetulundusühing EESTI VESKIVARAMU, Mittetulundusühing
Jägala Kalateed, Monika Mortimer, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Muinsuskaitseamet,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Ragnar Vesmes, Raul Vaino, Ravil
Aljukov, Riigimetsa Majandamise Keskus, Silvi Vahur, SmartBroker OÜ, Süstaslaalomi klubi
Pirita, Taavi Tammik, Tiit Tüvi, Triin Tüvi
Kairit Kriis
vanemspetsialist
veeosakond
12(12)