Haljala Vallavalitsus
[email protected] 30.12.2021 nr 6-3/21/27047
Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
programmi kohta
Osaühing Kivikandur esitas 20.12.20211 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm“2.
KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16
kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused,
keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel
võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest
alates seisukohad Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse
ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Lisad: 1. KMH programm (Paasi lubjakivikarjääri KMH programm seisukohtade küsimiseks.pdf)
2. Kaevandamisloa taotlus.zip
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus
(
[email protected]), Maa-amet (
[email protected]), Transpordiamet (
[email protected]),
Terviseamet (
[email protected]), Rahandusministeerium (
[email protected]),
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected])
Teadmiseks:
[email protected]
Marilin Palmist 5906 5684
[email protected]
1
kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.12.2021 nr 6-3/21/26441 all
2
koostanud Maves OÜ, töö nr 21066, detsember 2021
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ
Kontaktisik Aivar Kuusmik
Tegevusvaldkond
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Käesolev taotlus on esitatud käimasoleva keskkonnaloa taotluse menetluse nr
eesmärk ja põhjendus M-110875 jätkuna. Seejuures on käesolevaga sisestatud juba varasemalt
esitatut maavara kaevandamisloa taotlus, kuna seda varem ei ole
käesolevasse süsteemi sisestatud ning menetlemisel juurde küsitud vee ja
jäätmete eriosa (M-110875-2).
Taotletav tegevus on kirjeldatud ja põhjendatud kaevandamisloa taotluse
seletuskirjas.
Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotluse seletuskirjas.
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Tegevuskoha aadress Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood 5786
Katastritunnus 88702:001:0196
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6600292, Y: 620999
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
2. Eriosa - Jäätmed
2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed
Käitluskoha andmed
Jrk nr 1.
Nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Kood
Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid
Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 88702:001:0196 X: 6600292, Y: 620999
Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine
Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma
Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla
Komplekstegevus
Komplekstegevuse selgitus muu korral
Asukoha üldiseloomustus Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas,
riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud
asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad
on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja
Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus:
88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227)
ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr
17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus
Kirjeldus
Seotud failid
2/35
Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused
Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne
(t/a) (t/a)
Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine 9 800 9 800
(eelladustamine) jäätmete tekkekohas.
2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a)
kokku ettevõtjatele
Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse
isikutelt)
Kogus R-kood Kogus D-
kood
01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 9 800 9 800 9 800
kaevandamisjäätmed
2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus
Vorm ei ole asjakohane.
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 3/35
2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul
Jrk nr 1.
Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Ladustamiskoht Jäätmeliigid
Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev‐ Üheaegne
plaanil või koordinaadid suunamise aeg (nt päevades, kuudes, ladustamise materjal ladustamise
kaardil aastates) kogus kogus
Tonni m³ Tonni m³
1 X: 6600333, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000
Y: 620699 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade
X: 6600450, pinnasega. kaevandamisjäätmed
Y: 620657
X: 6600322,
Y: 620583
2 X: 6599729, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000
Y: 620691 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade
X: 6600071, pinnasega. kaevandamisjäätmed
Y: 620794
X: 6600169,
Y: 620759
X: 6599783,
Y: 620569
3 X: 6599924, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000
Y: 621177 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade
X: 6600005, pinnasega. kaevandamisjäätmed
Y: 621219
X: 6600005,
Y: 621075
Seotud failid
Failid Lisa 1: Gr_lisa_4___Katendi_ladustamine.pdf
2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed
Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on
kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Paasi lubjakivikarjääri omaseiret.
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise-4/35
ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade
järelhoolduse kava
Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend) kasutatakse ära karjääri korrastamisel.
2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga
Vorm ei ole asjakohane.
2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused
Vorm ei ole asjakohane.
2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
Ei ole asjakohane
2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus
Vorm ei ole asjakohane.
2.11. Lisad
Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine
Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel
Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Paasi_jaatmekava.pdf
Prügila käitamine
Prügila või jäätmehoidla järelhooldus
Jäätmehoidla käitamine
Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine
3. Eriosa - Vesi 5/35
3. Eriosa - Vesi
3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Vastav info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas ja põhjavee seirekavas
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Seiret ei ole teostatud
pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 3: Joonis_1_Veekorvaldusskeem.pdf
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise Lisa 4: Maakasutusoigus.pdf
valdust tõendavad dokumendid
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika
kohta
Vee erikasutusest mõjutatud maaomanike nõusolek Lisa 5: Nousoleku_andmine_Lahemetsa_kinnistul.asice
Lisa 6: Kirja_edastamine_vastavalt_kuuluvusele__Loobu_metskond_400_.asice
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 7: Paasi_veeseire_01.10.asice
Lisa 8: Paasi_veekorvalduse_skeem.pdf
Lisa 9: Nousolek_Paasi_lubjakivikarjaari_vee_juhtimiseks_maaparandussusteemi.asice
3.2. Veevõtt
3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust
Ei ole asjakohane
3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Ei ole asjakohane
3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud
Ei ole asjakohane
3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine
6/35
Ei ole asjakohane
3.3. Heitvesi
Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi UUS
Reoveepuhasti kood UUS
Väljalaskme nimetus UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6599741, Y: 620337
Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2021-2051 87 000 72 000 72 000 72 000 303 000 830 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2021-2051 Heljum 25 mg/l
Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2021-2051 - 0 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 heljum aprill, august 2 korda aastas
Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 nafta aprill 1 kord aastas
Suubla
Suubla nimetus NÕMME/PÜ- 156SAGADI
Suubla kood 1107600020020
7/35
Pinnaveekogumi nimetus
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha koordinaadid
Immutusala pindala ha
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid
Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus
Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 Heljum aprill, august 2 korda aastas
Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 Nafta aprill 1 kord aastas
3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Vorm ei ole asjakohane.
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine
Vorm ei ole asjakohane.
3.3.3. Äkkheide vette
Vorm ei ole asjakohane.
3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine,
likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused.
3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine
8/35
3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine
Ei ole asjakohane
3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Ei ole asjakohane
3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine
Ei ole asjakohane
3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine
Ei ole asjakohane
3.7. Vesiviljelus
Ei ole asjakohane
3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine
Ei ole asjakohane
4. Eriosa - Õhk
4.1. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
08122 - Killustiku tootmine
Põletusseade Jah
Põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 0.553
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Diislikütus 36 tonni
Keskmise võimsusega põletusseade Ei
9/35
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei
sisalduvate lahustite) kasutamine
Naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste, kütuse‐ Jah
komponentide või kütusesarnaste toodete laadimine
(terminal või tankla)
Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³
Diislikütus 200
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei
kauplemise süsteemi kohustuslane
4.2. Heiteallikad
Heiteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade
Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi‐ Väljumis‐ Joon‐ Tempera‐ SNAP kood
keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C
kood m/s
K1 Purustus- ja X: 6600530, 0.10 3 25 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid
sorteerimisseadme Y: 621212
mootor
LP Lõhkamine ja puurimine X: 6599731, 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses -
Y: 620694 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6600521,
Y: 621432
V1 Purustus- ja X: 6600519, 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses -
sorteerimissõlm Y: 621190 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)
X: 6600539,
Y: 621211
M1 Mahuti täitmine ja X: 6600549, 0.05 3.50 5 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh
hoiustamine Y: 621286 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)
4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad 10/35
4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad
Ei ole asjakohane
4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
4.4.1. Üldandmed
LHK projekti koostaja
Nimi Hendrikson & Ko OÜ
Registrikood/isikukood 10269950
Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 8, 51004
Telefon 7409 800
E-posti aadress
[email protected]
Sissejuhatus
Põhjendus loa taotlemiseks Uute heiteallika kasutusele võtmine, millega kaasneb osade saasteainete osas keskkonnaministri 14.12.2016
määrusega nr 67 kehtestatud saasteainete heidete künniskoguste ületamine, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba (keskkonnaluba).
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus
kirjandusele 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba";
3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise
kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis";
4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid";
5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise
meetodid";
6. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku
väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid";
7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi
hindamispiirid";
11/35
8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord";
9.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja
lõhnaaine esinemise häiringutasemed";
10.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise
meetodi";
11.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013.
12.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014.
13.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
14.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
15.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri
13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019).
16.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete
koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010.
17.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch.
11.9 Western Surface Coal Mining
18.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide"
(internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-
inventory/report/pits-quarries-guide.html)
19.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources.
13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
20.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 10.01.2021, Kunda meteoroloogiajaam):
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul
21.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch.
11.19.2
22.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide"
(https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-
calculating-emissions/crushed-stone-processing.html)
23. Aeropol 5.3.2.
12/35
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.
kütusekulu ja muud andmed Lõhketööde teostamiseks kasutatakse aastas kuni 25 tonni lõhkeainet Senatel Powerfrag ja kuni 25 tonni lõhkeainet
EXAN. Maksimaalne ühe laengu kogus Senatel Powerfrag korral kuni 1,1 tonni ja EXAN korral kuni 1,3 tonni (praktikas
on valdavalt ühe laengu kogused tõenäoliselt väiksemaks). Lõhkamistöid teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte
rohkem kui 36 korda aastas (2 kuni 3 korda kalendrikuus, kuid praktilikas tõenäoliselt harvem). Ühe lõhkamisala
arvestuslik suurus on kuni 300m2. Lõhkamis- ja puurmistööd tellitakse vastavat lõhketööde tegevusluba omavalt
ettevõttelt (st lõhkamis- ja puurmistöid käitaja iseseisvalt ei teosta).
Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 125000 t/a, maksimaalse tootlikusega kuni 250 t/h.
Purustus- ja sorteerimisseadme (K1) diiselmootori kütusekulu on 36 t/a (nominaalvõimsus 0,553 MW). Käitise
liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, milles käideldakse aastas kuni 100 m3 diiselkütust (laadimiskäive, st
sisse- ja väljalaadimine summaarselt kokku seega 200 m3).
Käitise asukoha kirjeldus
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) KIVIKANDUR OÜ Paasi lubjakivikarjäär tootmisterritoorium asub Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas Paasi külas
asukoha kirjeldus (kinnistu katastritunnus 88702:001:0196). Tootmisterritooriumi pindala on 58.22 ha.
Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 10: Asukohakaart.jpg
1:20 000 mõõtkavas.
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 11: Asendiplaan.jpg
kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elamu (kuid teadaolevalt mitte püsivalt
geograafilised ja tehnogeensed objektid asustatud) paikneb territooriumist ca 30 m kaugusel ja mäeeraldisest (sh planeeritava lõhkamisala piirist) ca 110 m
kaugusel kagu suunas (Pärnamäe, kt 88702:001:1140). Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud
andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 1000 m kaugusele käitisest) kaitstavaid
loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähim Lahemaa rahvuspark
(KL01000511), mis asub ca 1,7 km kaugusel põhja suunas. Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda,
on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 55…61 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete
hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad.
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)
Põhi Kirre Ida Kagu Lõuna Edel Lääs Loe Tuulevaikus
11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4 4,3
4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
13/35
4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Heiteallikas Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine
CAS Nimetus Projekteeritud Tegelik
nr puhastusaste, % puhastusaste, %
Lõhkamine ja Puurseadmel filtritest koosnev 1 Seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja PM- Tahked osakesed, 99 99
puurimine püüdesüsteem vastavalt vajadusele hooldust sum summaarsed
PM10 Peened osakesed 99 99
(PM10)
PM2,5 Eriti peened osakesed 99 99
(PM2,5)
Muud heite vähendamise meetmed
4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika
Heiteallikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
14/35
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
15/35
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Lõhkamine ja puurimine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
16/35
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 0 0 0
08 - 09 0 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 0 0 0
18 - 19 0 0 0
19 - 20 0 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Purustus- ja sorteerimissõlm
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
17/35
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
18/35
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
Heiteallikas Mahuti täitmine ja hoiustamine
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 100
Veebruar 100
Märts 100
Aprill 100
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 100
November 100
Detsember 100
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Kellaaeg E-R L P
19/35
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 100 0 0
21 - 22 100 0 0
22 - 23 100 0 0
23 - 24 0 0 0
4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Põletusseade
Heiteallikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
Põletusseadmete arv 1
20/35
Soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus, MWth 0.553
Töötundide arv aastas 500
Kasutegur 0.90
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset Ei
heitkoguste arvutamist?
Püüdeseade
Püüdeseade
Kasutatav kütus ja jäätmed
Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine
Kütuse Väävli Alumine kütteväärtus, MJ/kg; Kogus Välisõhku väljutatud heide
liik sisaldus, % Gaas - MJ/Nm³ aastas
Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku Heitkogus
kohta, mg/Nm³
Heite piir‐ Prognoositav kontsent‐ Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik
väärtus ratsioon täpsus 0,001
Diislikütus 0.10 42.50 36 tonni 7446- Vääveldioksiid 0.026 g/s 0.072 t
09-5
10102- Lämmastikdioksiid 0.061 g/s 0.17 t
44-0
630-08- Süsinikmonooksiid 0.023 g/s 0.064 t
0
NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0028 g/s 0.008 t
orgaanilised ühendid
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.022 g/s 0.061 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.009 t
124-38- Süsinikdioksiid 0 g/s 113.24 t
9
21/35
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co),
vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,
benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited
Vorm ei ole asjakohane.
4.4.11. Välisõhus leviv müra
Müraallika nimetus Müraallika Müratase Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse Päevane tase Öine tase
koordinaadid väljaspool rakendamise puudumise põhjendus (7.00-23.00), (23.00-7.00),
käitise sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase
tootmis‐ tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB
territooriumi
(dB)
22/35
Summaarnemüratase X: 6600368, 70 Olulise mürahäiringut vähendava meetmena ei Meetmeid Meetmeid rakendatakse vajadusel jooksvalt ning 50 0
kogutootmisprotsessist Y: 621054 kavandata töid (sh lõhkamised, purustus- ja rakendatakse täiendavad meetmed käesoleva taotluse koostamise
sorteerimissõlme töö) öisel rangemate jooksvalt ajal ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme ületamist
normidega ajavahemikul (müra normeerimise ning lähima eluhoone juures (ca 110 m kaugusel
kontekstis ajavahemik 23.00-7.00). Kõige täiendavad mäeeraldise piirist ning ca 30 m kaugusel mäeeraldise
mürarikkamaid töid (lõhketöid, mida teostatakse meetmed ei teenindusmaa ehk tootmisterritooriumi piirist kagu
tõnäoliselt vähem kui 1 kord nädalas ning mis ole vajalikud suunas) ei ole ette näha, arvestades siinjuurs, et pideva
kestavad vähem kui 30 sekundit, ei saa pidada müra allikad (kuid siiski ainult päevasel ajal ja
püsiva müra ning häiringu allikaks) teostatakse tööpäevadel) jäävad lähimatest elamustes 400-600 m
ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 9.00- kaugusele. Lähimate eluhoonete juures jääb pidevalt
17.00. Mäeeraldise siseselt purustus- ja töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis
sorteerimissõlme asukoha valikul on soovitatav on märgitud päevane ja öine ekvivalenttase eluhoonete
võimalusel vältida lähimate eluhoonete poolseid piirkonnas) väiksemaks, kui II kategooria elamualade
alasid. Purustus- ja sorteerimissõlme tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal (60 dB) ning öisel
paigutamisel mäeeraldise keskossa on võimalik ajal karjäär ei tööta. Lühiajaliselt (kestusega vähem kui
tagada minimaalselt ca 400-600 m suurune 30 sekundit) ning mitte sagedamini kui 3 korda
vahemaa lähimate eluhoonetega (lähim eluhoone kalendtikuus (praktikas tõenäoliselt vähem ning ainult
jääb mäeeraldise piirist 110 m kaugusele ja päevasel ajal ja tööpäevadel) teostatavad lõhketööd
mäeeraldise teenindusmaa ehk (mis hetkeliselt põhjustavad kõrgendatud mürafooni) ei
tootmisterritooriumi piirist ca 30 m kaugusele mõjuta piirkonna pidevat pikaajalist (ega ka lõhkamise
kagu suunas), mis on piisav tagamaks müra päeva) mürataset (ekvivalenttaset).
piirväärtusest väiksem müratase päevasel ajal Tabelis väljal nimetusega "müratase väljaspool käitise
(öisel ajal töid ei teostata ning müra ei tekitata). tootmisterritooriumi" toodud müratase ei ole
normtasemetega võrdluse seisukohalt oluline (ega
asjakohane), kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid
kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub müra
Mäeeraldise piirile on elamute poolsetel külgedel normeerimisest ainult lähimate tundlike alade (antud
kuhjatud pinnasevallid, mis aitavad juhul lähimad eluhooned) juures.
täiendavalt müra levikut piirata. Mäeeraldise
siseselt purustus- ja sorteerimissõlme asukoha
valikul on soovitatav vältida lähimate eluhoonete
poolseid alasid.
Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval.
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate
23/35 koosmõju
4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
Heiteallikate numbrid Saasteaine Õhukvaliteedi tase
plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhukvaliteedi piir- Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik Suhe Cm /
heitkogus M või sihtväärtus saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg
K1,LP1 (lõhkamine) 7446- Vääveldioksiid 0.535 g/s 1 tund 350 µg/m³ 31.50 0.09
09-5 8 tundi 125 µg/m³ 2 0.016
K1,LP1 (lõhkamine) 10102- Lämmastikdioksiid 0.07 g/s 1 tund 200 µg/m³ 33.70 0.168
44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.20 0.005
K1,LP1 (lõhkamine) 630-08- Süsinikmonooksiid 8.151 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63 0.006
0
K1,M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.117 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 680 0.136
orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 7.60 0.004
K1,LP1 (lõhkamine ja PM10 Peened osakesed (PM10) 0.606 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 36.40 0.728
puurimine),V1 1 aasta 40 µg/m³ 0.80 0.02
K1,LP1 (lõhkamine ja PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.165 g/s 24 tundi 25 µg/m³ 0.13 0.005
puurimine),V1
LP1 (lõhkamine) 7783- Vesiniksulfiid 0.139 g/s 1 tund 8 µg/m³ 7.40 0.925
06-4
Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate
registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise vastavat saasteainet välisõhku
väljutavaid heiteallikaid.
Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2
korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1.
Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses.
Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud
piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata.
4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikatest saasteainete seiret mõõtmise teel ei planeerita. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning
asjaolu, et heiteallikate korral on tegemist teadlikult teoreetiliselt arvestusliku maksimaalsete heitkoguste hindamisega, samuti ei paikne heiteallikate läheduses hajumist takistavaid
rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, mistõttu ei ole käitise heiteallikatele seireprogrammi rakendamine saasteainete
heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks põhjendatud (sellega seotud
kulutused on oluliselt suuremad, kui täiendavalt makstav saastetasu). Samuti puudub vajadus müra seirele.
4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang 24/35
4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord,
hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”.
Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks
on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine
kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Käitises võib, arvestades kasutatavate materjalide koguseid ja toomise mahtu, teoreetiliselt ainuke lõhna allikas olla
lõhkamistööd, mida on hinnatud sarnaste tegutsevate karjääride praktikale tuginedes. Karjääride praktilisest
kogemusest ei ole teada, et lõhkamistöödega kaasneks arvestatavat lõhna eraldumist, mistõttu on vähe tõenäoline, et
käitise tegevusega võiks kaasneda arvestatav lõhnahäiring.
4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
25/35
1.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid";
2. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid";
3. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise
meetodid";
4.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013.
5.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014.
6.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
7.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
8.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta
Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019).
9.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010.
10.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9 Western Surface Coal Mining
11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment-
climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html)
12.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
13.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 07.12.2020, Jõgeva meteoroloogiajaam):
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul
14.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2
15.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-
change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html)
Ülevaade saasteainete heitkoguste arvetamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis
"Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf".
Manused Lisa 12: Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis
"Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm"
Manused Lisa 13: Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
26/35
Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84, mille järgi võib õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutada Gaussi, Euleri,
Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevaid arvutusprogramme, mis vastavad määruse nr 84 § 17 esitatud nõetele. Arvutused tehti arvutusmudeliga
Aeropol 5.3.2, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil. Kontsentratsioon arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsust arvestades vastab
maapinnal seisva inimese hingamiskõrgusele. Kasutati arvutusskeemi, mis arvestab 20 meetrist madalamate heiteallikate korral Pasquilli stabiilsusklasse.
Arvutamiseks valitud meteoaasta 2014-2016
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad.
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
X=6584611.3, Y=534244.1.
Meteoroloogiliste parameetrite valimisel oli võimalik kasutada ligikaudu samal kaugusel asetsevate meteoroloogiajaamade andmeid (Jõhvi ja Tallinn). Arvestades käitise
lähedust rannikule, siis võeti aluseks Tallinna metoroloogijaama andmed, mis iseloomustab käitise asukoha klimaatilisi tingimusi tõenäoliselt paremini.
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid.
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Piirkonna välisoh
̃ u kvaliteedi tase võib muutuda peamiselt tahkete osakeste heitkoguste lisandumisega, kuid teostatud hajumisarvutuste järgi käitise tegevuse käigus
kehtivaid saastetaseme piirväärtuseid ei ületata. Teiste saasteainete heitkogused on suhteliselt madalad ja/või on tegemist suhteliselt lühiajalise tegevusega (nt
lõhkamistöödel eralduvad saasteained), mistõttu piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutus on tõenäoliselt suhteliselt väike.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Manused Lisa 14: 2021_01_19_Kivikandur_Paasi_H2S_1h.jpg
Lisa 15: 2021_01_22_Kivikandur_Paasi_PM10_24h.jpg
4.4.16. Järeldused ja ettepanekud 27/35
4.4.16. Järeldused ja ettepanekud
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme
või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud.
maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2
seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1.
õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses.
tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed väljaspool tootmisala jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele
olevate elumajade juures. lähimate elamute juures PM10 ca 0,1 ÕPV24 (kirde suunas Sõstramäe kinnistul, kt 88702:001:0125), H2S ca 0,3 ÕPV1
(kagu suunas Pärnamäe kinnistul, kt 88702:001:1140, kui lõhkamistööd toimuvad mäeerladise kagupiiri lähedal), teiste
saasteainete saastetasemed on väiksemad kui 0,1 ÕPV.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus üksikuna ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.
§ 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra Käitises teostatavate lõhkamistööde käigus tekitatakse lühiajalist (vähem kui 30 sekundit kestev) mürahäiringut, kuid
normtasemetele vastavuse kohta lõhkamistööde teostamise keskmine sagedus ei ole kõrge (praktikas tõenäoliselt vähem üks kord nädalas), seega võib
öelda, et pidevaid häiringuid lõhkamistöödega ei kaasne. Lõhkamistöid teostatakse eranditult päevasel ajal
ajavahemikus 9.00-17.00, kui lühiajalise kõrgendatud müratasemega kaasnevad häiringud on võimalikult väiksed.
Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kuna lõhkamistööd on ajaliselt väga
lühikesed (hetkelised), siis vastav tegevus ei põhjusta kogu päeva kohta kehtestatud müra piirväärtuse ületamist. Lisaks
võivad müra tekitavateks allikateks olla ka purustus-sorteerimissõlmed, transpordi- ja laadimistööd. Peamiste
müraallikate (eelkõige purustussorteerimissõlm) vahemaa lähimate müratundlike hoonetega (eluhooned karjäärist
kagus ja kirdes) on suurusjärgus 350...600 m, mis teiste sarnaste käitiste tegevuste andmetele tuginevalt on piisav
puhverala normidele vastava müraolukorra tagamiseks päevasel ajal. Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus
ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi ning päevased müra normtasemed on ka lõhkamistööde
teostamise korral tagatud.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga vääveldioksiidi osas heiteallikas K1, NMVOC osas heiteallikas M1, PM10
saastatuse tekitamises suurim osas heiteallikas V1 ja H2S osas heiteallikas LP. Maksimaalsed saasteatsemed tekivad tootmisterritooriumi sees või
tootmisterritooriumist väljaspool heiteallika vahetus läheduses.
Tekkivad saastetasemed ei ületa väljaspool tootmisterritooriumi kehtestatud piirväärtuseid.
28/35
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek õhusaasteloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele:
saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) 0,904 t/a
saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise süsinikdioksiid (CAS nr 124-38-9) 125,625 t/a
vähendamise meetmete kohta ammoniaak (CAS nr 7664-41-7) 0,539 t/a
vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) 0,011 t/a
lämmastikdioksiid (CAS nr 10102-44-0) 0,171 t/a
vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5) 0,114 t/a
osakesed (PM-sum) 3,94 t/a
peened osakesed (PM10) 1,599 t/a
eriti peened osakesed (PM2,5) 0,279 t/a
mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 0,009 t/a.
Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks
heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks puudub.
ning seirejaama asukohaks Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele,
kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega saastetasemete ületamiseks,
ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike
keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loa taotluse seisukohast lähtuvalt.
seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et
tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige
välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane)
muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse
tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju
inimese varale või kultuuripärandile.
Muud heite vähendamise meetmed
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
4.4.17. Lisad 29/35
4.4.17. Lisad
LHK projekti täiendavad andmed LHK projektis on ühe lõhkamise ja puurimise arvestuslikuks ala suuruseks kuni 300 m2. Nimetatud asjaoludest
tulenevalt esitatakse LHK projekti lisana lõhkamistööde ja puurimise hajumisarvutustel kasutatud tingliku pindheiteallika
asendiplaan (kaardil tähistusega LP1).
LHK projekti lisad Lisa 16: Asendiplaan_LP1.jpg
Lisa 17: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.pdf
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused 30/35
heiteallikate kaupa
4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piirväärtus, Äkkheite keskmine prognoositav
Hetkeline Aastas mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³
Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Purustus- ja sorteerimisseadme 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.072 t
mootor 5
10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.061 g/s 0.17 t
44-0
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.023 g/s 0.064 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.0028 g/s 0.008 t
ühendid
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.022 g/s 0.061 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 113.24 t
Lõhkamine ja puurimine 7664-41- Ammoniaak Tavaheide 6.586 g/s 0.539 t
7
7783-06- Vesiniksulfiid Tavaheide 0.139 g/s 0.011 t
4
7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.509 g/s 0.042 t
5
10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.009 g/s 0.001 t
44-0
630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 8.128 g/s 0.84 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.318 g/s 0.047 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.165 g/s 0.024 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.009 g/s 0.004 t
124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 12.385 t
Purustus- ja sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.129 g/s 3.832 t
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.868 g/s 1.566 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.149 g/s 0.266 t
Mahuti täitmine ja hoiustamine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.114 g/s 0.001 t
ühendid
Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa
31/35
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co),
vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen,
benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas
Kogus Mõõtühik
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.171 t
124-38-9 Süsinikdioksiid 125.625 t
630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.904 t
7446-09-5 Vääveldioksiid 0.114 t
7664-41-7 Ammoniaak 0.539 t
7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.011 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.009 t
PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 3.94 t
PM10 Peened osakesed (PM10) 1.599 t
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.279 t
5. Eriosa - Maapõu
5.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 683
Maardla nimetus Paasi
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara lubjakivi
32/35
Mäeeraldise nimetus Paasi lubjakivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 51.36
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 58.22
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 211
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 139
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 87
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
3 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 847 tuh m³ 01.01.2020
4 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 746 tuh m³ 01.01.2020
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0803 - ehituslubjakivi 2 590 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/321225
33/35
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2015
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.)
Geoloogiafondi number 8460
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number nr 421
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.05.2013
5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 18: Gr_lisa_1___Plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 19: Gr_lisa_2___LL.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 20: Gr_lisa_3___Korrastatud_ala.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 21: Paasi_MKLT_SK.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 22: Lisa_1___varude_kinnitamise_otsus.pdf
Kaevandamisjäätmekava Lisa 23: Paasi_jaatmekava.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 24: Paasi_MKLT2020_ruumiobjektid.dgn
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.
7. Taotluse lisad
Tegevust taotletakse riigimaal, mille kasutamiseks sõlmitakse hiljem leping.
34/35
35/35
1
KIVIKANDUR OÜ
PAASI KARJÄÄR
Käitise heiteallikate saasteainete
heitkoguste määramise kirjeldus
1
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 3
2. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA
ÕHUKVALITEEDI TASEME MÄÄRAMINE ....................................................... 4
2.1. LÕHKAMISTÖÖDEL TEKKIVAD HEITKOGUSED .................................... 4
2.2. PURUSTUS- JA SORTEERIMISSÕLMES TEKKIVAD HEITKOGUSED ....... 7
2.3. SAASTEAINETE HEITKOGUSED KÜTUSE PÕLETAMISEL ....................... 9
2.4. VEDELKÜTUSE KÄITLEMINE ............................................................... 9
3. KÄITISE SUMMAARSED HEITKOGUSED............................................. 11
2
3
1. SISSEJUHATUS
Välisõhu saasteainete heitmetega seotud tegevused jagatud neljaks põhigrupiks: purusti ja
sorteerimisseadme mootor (põletusseade), lõhkamis- ja puurimistöödel tekkivad heitkogused,
purustus- ja sorteerimissõlmes tekkivad heitkogused ja vedelkütuse käitlemisel tekkivad
heitkogused.
Ettevõttes toimub töö viis päeva nädalas, E-R kellaaegadel 7.00-23.00. Lõhkamistöid
tehakse kellaaegadel 9.00-17.00.
3
4
2. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA
ÕHUKVALITEEDI TASEME MÄÄRAMINE
2.1. LÕHKAMISTÖÖDEL TEKKIVAD HEITKOGUSED
Lõhkamistöödel oleneb tekkivate saasteainete heitkogus eelkõige lõhkeaine erikulust
(kg/m 3 ) lõhatava mäemassi mahu kohta, aastas lõhatava mäemassi kogusest ja
saasteainete eriheitest lõhkeaine massiühiku kohta (kg/t). Käitises kasutatakse
lõhkamistöödeks aastas kuni 25 tonni lõhkeainet Senatel Powerfragi ja kuni 25 tonni
lõhkeainet Exan. Ühe lõhkamise maksimaalne arvestuslik pindala on kuni 300 m 2 .
A. Lõhkamistöödel tekkivate saasteainete heitkoguste arvestamisel lähtuti
Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud metoodikast 1,2,3,4,5,6, mille kohaselt
arvutatakse saasteainete heitkogused lõhkamistöödel järgmise valemiga:
𝑎×𝑘×𝑄[𝑘𝑔/𝑡]×𝐴𝑎 [𝑡/𝑎]×(1−𝐴𝑚 [𝑡/𝑎]×𝜂/𝐴𝑎 [𝑡/𝑎]∗100)
𝑀 [𝑡/𝑎 ] = 1000
(1.1)
kus: M – saasteaine aastane heitkogus, t/a;
a – saasteaine omadusest sõltuv koefitsient: NO, NO2 puhul a = 1, CO jt gaaside
puhul a = 1,5;
k – koefitsient, mis arvestab gravitatsiooni toimel saasteaine sadenemist karjääri
territooriumile: gaaside korral k = 1;
Q – saasteaine eriheide 1 t lõhkeaine kohta, kg/t;
Ag – lõhkeaine kulu, t/a;
Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutatakse meetmeid, t/a. Siin Am=Aa;
η – püüdemeetmete efektiivsus, %. Siin η=0.
Metoodikas on eriheide antud lämmastikoksiidi (NO) koht a, kuid lämmastikoksiidile ei
ole kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, mistõttu arvutatakse lämmastikoksiidi
heitkogused ümber lämmastikdioksiidiks (NO 2 ) suhtega 46/30 (NO 2 molekulmass 46
ja NO molekulmass 30).
1 AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013.
2 AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014.
3 AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011.
4 AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015.
5 AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS
kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019).
6 Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate
saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010.
4
5
Saasteaine heitkogus g/kord:
𝑎×𝑘×𝑄[𝑘𝑔/𝑡]×𝐴𝑘 [𝑡/𝑎]×(1−𝐴𝑚 [𝑡/𝑎]×𝜂/𝐴𝑘 [𝑡/𝑎]∗100)
𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = (1.2)
1000
kus: Msk – saasteaine heitkogus lõhkamise korra kohta, g/kord;
a – saasteaine omadusest sõltuv koefitsient: NO, NO2 puhul a = 1, CO jt gaaside
puhul a = 1,5;
k – koefitsient, mis arvestab gravitatsiooni toimel saasteaine sadenemist karjääri
territooriumile: gaaside korral k = 1;
Q – saasteaine eriheide 1 t lõhkeaine kohta, kg/t;
Ak – lõhkeaine kulu, t/kord;
Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutatakse meetmeid, t/a. Siin Am=Ak;
η – püüdemeetmete efektiivsus, %. Siin η=0.
Saasteaine hetkeline heitkogus g/s:
𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ]
𝑀𝑠 [𝑔/𝑠 ] = 3600
(1.3)
kus: Ms – saasteaine hetkeline heitkogus, g/s;
Msk – saasteaine heitkogus, g/kord;
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
B. Lõhkamisetöödel eralduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks on
kasutatud USA Keskkonnaagentuuri metoodikat "AP 42, Fifth Edition. Compilation
of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources.
Ch. 11.9.7 Western Surface Coal Mining" 7. Vastavalt metoodikale leitakse tahkete
osakeste eriheite väärtused järgmise valemiga:
𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = 0,00022 × 𝑘 × 𝑆𝐿1,5 (1.4)
kus: qtl – osakeste (PM-sum), peenosakeste (PM10) või eriti peenete osakeste (PM2,5)
eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord;
k – osakese suurusest tulenev kordaja: PM-sum korral k=1, PM10 korral k=0,52 ja
PM2,5 korral k=0,03);
SL – lõhatava ala suurus, m2 (märkus: aruandluse koostamisel arvestatakse iga korra
tegelikku lõhatava ala pindala).
7 Sama on näiteks toodud ka Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodikas "Pits and
quarries reporting guide" (interneti aadress seisuga 10.01.2021: https://www.canada.ca/en/environment-climate-
change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html)
5
6
Tahkete osakeste heitkogused aastas:
𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ]×𝐾𝑎[𝑡𝑘/𝑎]
𝑀𝑎 [𝑡/𝑎 ] = (1.5)
1000
kus: Ma – PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a;
qtl – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord;
Ka – lõhkamiste arv aastas, tk/a. Lõhkamisi teostatakse arvestuslikult kuni 36 korda
aastas.
Tahkete osakeste heitkogus g/kord:
𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = 𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] × 1000 (1.6)
kus: Mkord, PM-sum, PM10 või PM2,5 – PM-sum, PM10 või PM2,5 heitkogus, g/kord;
qtl – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord.
Tahkete osakeste hetkelised heitkogused g/s arvutatakse valemiga 1.3.
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
C. Lõhkamistööde puurimistel eralduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks
on kasutatud Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud
metoodikat "Pits and quarries reporting guide" (interneti aadressil seisuga
10.01.2021: https://www.canada.ca/en/environment-climate-
change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-
guide.html).
Vastavalt metoodikas esitatud saasteainete eriheite väärtustele leitakse aastased
heitkogused järgmiselt:
𝑞𝑡𝑝 [𝑘𝑔/𝑎𝑢𝑘]×𝑃𝑎 [𝑡𝑘/𝑎] 𝐸𝐹 [%]
𝑀𝑎 [𝑡/𝑎] = × (1 − 100 ) (1.7)
1000
kus: Ma – PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a;
qtp – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide puuritava augu kohta, kg/auk (eriheite
väärtused vastavalt metoodikale);
Pa – puuritud aukude arv aastas, tk/a;
EF – puurimisel kasutatava tolmu püüdeseadme efektiivsus, %.
Saasteaine heitkogus g/s:
𝑀𝑎 [𝑡/𝑎]×1000000
𝑀𝑠 [𝑔/𝑠] = 𝑃ℎ [ℎ/𝑎]×3600
(1.8)
kus: M s – PM-sum, PM 10 või PM 2,5 heitkogus, g/s;
M a – PM-sum, PM 10 või PM 2,5 aastane heitkogus, t/a;
P h – Puurimise kestus kokku aastas, h/a
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
6
7
2.2. PURUSTUS- JA SORTEERIMISSÕLMES TEKKIVAD
HEITKOGUSED
Purustus- ja sorteerimissõlmes tekkivate saasteainete heitkogus eelkõige protsessi
läbivast materjali kogusest. Käitises töödeldakse kuni 100000 tonni materjali aastas,
seadme arvestuslikud töötunnid aastas on 1400 tundi.
Materjali kukkumisel eralduvate summaarsete tahket osakeste (PM-sum),
peenosakeste (PM 10 ) ja eriti peenete osakeste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel on
kasutatud USA Keskkonnaagentuuri „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate
Handling and Storage Piles“ eriheite arvutamise metoodikat, materjali purustamisel
rootorpurustiga Kanada Keskkonnaameti poolt kinnitatud eriheiteid.
Materjali liikumisel konveieritel ilma heite vahendamise meetmeteta ei ole PM 2,5 jaoks
kasutatavas kirjanduses eriheiteid esitatud, mistõttu on PM 2,5 vastav tinglik eriheide
leitud arvutuslikult, eeldades, et PM 2,5 heite suhe ilma heite vähendamise meetmeteta
on ligikaudu sama PM 10 heitesse, nagu PM 10 ja PM 2,5 heitmete suhe heite
vähendamismeetmeid kasutades. Sellisel juhul oleks PM 2,5 eriheide konveierite jaoks
leitav järgmiselt:
𝐸𝑃𝑀2,5 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]×𝐸𝑃𝑀10 [𝑘𝑔/𝑡 ]
𝐸𝑃𝑀2,5 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝐸𝑃𝑀10 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]
(2.1)
kus: EPM2,5 – PM2,5 tinglik eriheide konveieritele, kg/t (saasteaine heitkogus kilogrammides
materjali tonni kohta);
EPM2,5c – PM2,5 eriheide konveieritele heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t
(AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1);
EPM10 – PM10 eriheide konveieritele heite ilma vähendamise meetmeteta, kg/t (AP 42,
Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary
Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1);
EPM10c – PM10 eriheide konveieritele heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t
(AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1:
Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1).
Materjali sõelumisel ilma heite vahendamise meetmeteta ei ole PM 2,5 jaoks
kasutatavas kirjanduses eriheiteid esitatud, mistõttu on PM 2,5 vastav tinglik eriheide
leitud arvutuslikult, eeldades, et PM 2,5 heite suhe ilma heite vähendamise meetmeteta
on ligikaudu sama PM 10 heitesse, nagu PM 10 ja PM 2,5 heitmete suhe heite
vähendamismeetmeid kasutades. Sellisel juhul oleks PM 2,5 eriheide konveierite jaoks
leitav järgmiselt:
𝐸𝑃𝑀2,5 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]×𝐸𝑃𝑀10 [𝑘𝑔/𝑡 ]
𝐸𝑃𝑀2,5 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝐸𝑃𝑀10 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]
(2.2)
kus: EPM2,5 – PM2,5 tinglik eriheide sõelumisele, kg/t (saasteaine heitkogus kilogrammides
materjali tonni kohta);
EPM2,5c – PM2,5 eriheide sõelmisel heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP
42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary
Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1);
7
8
EPM10 – PM10 eriheide sõelumisel ilma heite vähendamise meetmeteta, kg/t (AP 42,
Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary
Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1);
EPM10c – PM10 eriheide sõelumisel heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP
42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary
Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1).
A. Tahkete osakeste eriheite arvutamisel materjali kukkumisel on kasutatud USA
keskkonnaagentuuri metoodikat „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4
Aggregate Handling and Storage Piles“. Vastavalt metoodikale leitakse tahkete
osakeste eriheite väärtused järgmise valemiga:
𝑈[m/s] 1,3
( )
2,2
𝐸 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀[%] 1,4
(2.3)
( )
2
kus: E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide materjali kukkumisel, kg/t (kilogrammides
käideldud materjali tonni kohta);
k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant, PM-sum korral on
eespool nimetatud metoodika kohaselt (lk 13.2.4-4) väärtuseks 0,74, PM10 korral 0,35
ja PM2,5 korral 0,053.;
U – keskmine tuule kiirus, m/s. Vastavalt Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse
interneti lehe (seisuga 10.01.2021, Kunda meteoroloogiajaam:
http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul) andmetele
3,9 m/s);
M – materjali niiskusesisaldus, % (arvestuslikult 2%).
B. Purustus- ja sorteerimissõlmes eralduvate eralduvate tahkete osakeste heitkoguste
arvutamiseks on kasutatud Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud
metoodikat "Pits and quarries reporting guide" (interneti aadressil seisuga 15.01.2021:
https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-
release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html).
Vastavalt saasteainete eriheite väärtustele leitakse aastased heitkogused järgmiselt:
𝐸[kg/t]×𝐾𝑠[t/a]
𝑀𝑎 [𝑡/𝑎] = 1000
(2.4)
kus: Ma– PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a;
E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide, kg/t (kilogrammides käideldava materjali tonni
kohta);
Ks –protsessi läbiv materjali kogus aastas, t/a.
Tahkete osakeste hetkeline heitkogus:
𝐸[kg/t]×𝐾ℎ[t/h]×1000
𝑀𝑠 [𝑔/𝑠] = 3600
(2.5)
kus: Ms – PM-sum, PM10 või PM2,5 hetkeline heitkogus, g/s;
E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide, kg/t (kilogrammides käideldava materjali tonni
kohta);
Kh –protsessi läbiv materjali kogus tunnis, t/h.
8
9
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
2.3. SAASTEAINETE HEITKOGUSED KÜTUSE PÕLETAMISEL
Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutati keskkonnaministri 24.11.2016
määrusega nr 59 kinnitatud meetodit. Süsinikdioksiidi heitkogus on leitud vastavalt
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 kinnitatud metoodikale. Kuna
mõlemas määruses on saasteainete heitkoguste arvutuskäik üheselt esitatud, siis siin
seda täiendavalt ära ei tooda.
Põletusseadmetes kasutatakse kütusena diislikütust (arvestuslik kütteväärtus
ca 42,5 MJ/kg, väävlisisaldus kuni 0,1 %, maksimaalne summaarne kütusekulu
ca 60 t/a).
Purustus- ja sorteerimisseadme mootor (heiteallikas K1) nominaalvõimsus on
0,553 MW. Suitsugaasid väljutatakse välisõhku 3 m kõrguse ava kaudu, mille suudme
läbimõõt on 0,1 m.
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esit atud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
2.4. VEDELKÜTUSE KÄITLEMINE
Käitise transpordivahendite tankimiseks kasutatakse ühte statsionaarset vedelkütuse
mahutit (heiteallikas M1). Aastas kulub transpordivahenditele kuni 100000 liitrit
diiselkütust. Maksimaalne laadimiskiirus hoiumahutisse on kuni 36 m 3 /h, milles
tekkivate gaaside hingamisava asub 3,5 m kõrgusel ja on läbimõõduga 0,05 m.
Siinjuures on transpordivahendite, purustus- ja sorteerimisseadme kütuse tankimist
laadimist vaadeldud eraldi protseduurina ja käsitletud eraldi potentsiaalsete
heiteallikatena (arvutusfailis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm"
on need tähistatud A1 ja A2). Samas arvestades nimetatud heiteallikate heitkoguseid
(nii üksikuna kui ka summaarselt jääb allapoole 0,5 kg/a) ning tõenäolist väikest mõju
üldisele saastetasemele (näiteks mahuti M1 täitmisel tekib kordades suurem
saastetase, kui tankimisel sõidukitesse), siis tehakse ettepanek jätta heiteallikad A1,
ja A2 taotlusest välja.
Vedelproduktide käitlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on
kasutatud keskkonnaministri 01.06.2020 määruses nr 31 §6 ja §7 esitatud metoodikat.
Diiselkütuse käitlemisel eralduva saasteainena käsitletakse summaarseid lenduvaid
orgaanilisi ühendeid (NMVOC).
9
10
A. Diislikütuse laadimisel mahutitesse eralduvate LOÜ heitkoguste määramine.
Saasteaine heitkogus kilogrammides aastas või tunnis:
𝐿𝑇𝑎 𝑣õ𝑖 ℎ [𝑘𝑔/𝑎 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔/ℎ] = 0,001 × (𝐸𝑇[g/m3 ] + 𝐸𝐻[g/m3 ]) × (𝑄𝑎 [m3 /a] või 𝑄ℎ [m3 /h]) (3.1)
kus: LT a või h – Diislikütuse laadimisel mahutisse ja mahuti hingamisel välisõhku
väljutatavate LOÜ heitkogus aastas või tunnis, kg/a või kg/h;
ET – LOÜ eriheide pealtlaadimisel, g/m 3 ;
EH – LOÜ eriheide mahuti hingamisel ja tühjendamisel, g/m 3 ;
Q a – laadimiskäive aastas, m 3 /a;
Q h – laadimiskäive tunnis, m 3 /h
Saasteaine heitkogus tonnides aastas:
𝐿𝑇𝑎 [𝑘𝑔/𝑎]
𝑀𝑎 [𝑡/𝑎 ] = (3.2)
1000
kus: M a – saasteaine heitkogus tonnides aastas, t/a;
LT a – saasteaine heitkogus kilogrammides aastas, kg/a.
Saasteaine hetkeline heitkogus grammides:
𝐿𝑇ℎ [𝑘𝑔/ℎ]×1000
𝑀𝑠 [𝑔/𝑠 ] = (3.3)
3600
kus: M s – saasteaine hetkeline heitkogus grammides, g/s;
LT h – saasteaine heitkogus kilogrammides tunni kohta, kg/h.
B. Transpordivahendite, purusti ja sorteerija tankimisel välisõhku väljutatavate
LOÜ-de heitkoguste määramine
𝐿𝐴𝑎 𝑣õ𝑖 ℎ [𝑘𝑔/𝑎 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔/ℎ] = 0,001 × (𝐸𝐴 [g/m3 ] + 𝐸𝐿𝐾[g/m3 ]) × (𝑄𝑎 [m3 /a] või 𝑄ℎ [m3 /h]) (3.4)
kus: LA a või h – Diislikütuse tankimisel sõidukisse välisõhku väljutatavate LOÜ
heitkogus aastas või tunnis, kg/a või kg/h;
EA – eriheide, tankimiskaod aurude tagastussüsteemi kasutamisel, g/m 3 ;
ELK – eriheide, lekked ja kontrollitud kaod, g/m 3 ;
Q a – laadimiskäive aastas, m 3 /a;
Q h – laadimiskäive tunnis, m 3 /h
LOÜ-de aastane heitkogu tonnides leitakse vastavalt valemiga 3.2 ja hetkelised
heitkogused g/s arvutatakse valemiga 3.3.
Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK
projekti lisas failis
"Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm".
10
11
3. KÄITISE SUMMAARSED HEITKOGUSED
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 2 p 3 peab LHK projekt sisaldama
andmeid väljutatavate saasteainete nimetuste ning saasteainete heitkogus te kohta,
kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole
sätestatud teisiti. Samas on keskkonnaministri määruse nr 67 järgi õhusaasteluba
nõutav kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikast eral dub:
lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku (NMVOC) rohkem kui 0,5 t/a;
tahkeid osakesi (kõik fraktsioonid kokku) rohkem kui 1 t/a;
CO rohkem kui 10 t/a;
SO2 rohkem kui 1 t/a;
H2S rohkem kui 1 t/a;
NH3 rohkem kui 1 t/a;
NO2 rohkem kui 0,3 t/a;
raskemetallid ja nende ühendid (eraldi raskmetallide kaupa ümberarvutatuna
metallile) rohkem kui 0,001 t/a;
polüklooritud dibenso-p-dioksiinidele ja dibensofuraanidele (PCDD/PCDF) rohkem
kui 0,0000001 t/a (ehk 100 mg/a, määruse nr 67 järgi kohaldatakse ainult suurtele
põletusseadmetele ning jäätmete- või koospõletustehastele);
püsivaid orgaanilisi saasteaineid (polüklooritud bifenüüli benso(a)püreen,
benso(b)fluorateen, benso(k)fluorateen, indeo(1,2,3-cd)püreen ja
heksaklorobenseen) eraldi arvestatuna rohkem kui 0,0001 t/a (ehk 0,1 kg/a,
määruse nr 67 järgi kohaldatakse ainult suurtele põletusseadmetele ning
jäätmete- või koospõletustehastele).
Märkus: polüklooritud dibenso-p-dioksiinidele ja dibensofuraanidele (PCDD/PCDF) ning
püsivatele orgaanilistele saasteainetele kohaldatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a
määruse nr 67 esitatud künnisväärtuseid ainult suurte põletusseadmete ning jäätme- või
koospõletustehastele, mistõttu vaadeldakse nimetatud saasteaineid käesolevas taotluses
ainult informatiivsetena.
Käitises tekib summaarselt:
CH4 allapoole 1 kg/a;
CO 0,904 t/a;
CO2 125,625 t/a;
NH3 0,539 t/a;
H2S 0,011 t/a;
NO2 0,171 t/a;
SO2 0,114 t/a;
PM-sum 3,94 t/a;
PM10 1,599 t/a;
PM2,5 0,279 t/a;
NMVOC 0,009 t/a;
raskmetallide (Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn) heitkogused jäävad allapoole 1
kg/a.
11
summaarselt summaarselt
0,1348 g/s 0,114 g/s
113,615 t/a summaarselt 0,001 t/a
summaarselt 2,129 g/s
K1: M1:
15,689 g/s 3,832 t/a
H=3 m H=3,5 m,
13,865 t/a
D=0,1 m D=0,05 m,
LP (pindallikas): V1 (pindallikas):
w=25 m/s w=5 m/s
Tootmine
Lõhkamistööd Purustus- ja sorteerimissõlm Kütusemahuti
Senatel Powerfrag kuni 25 t/a töödeldav materjali kogus kuni 100000 t/a diisel 100 m3/a
EXAN kuni 25 t/a
Purustus- ja sorteerimisseadme mootor
0,553 MW, diiselkütust kuni 36 t/a
Toore Toodang
N
ASENDISKEEM M 1:50 000
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
W E
60.43
V’
60.61
I
60.64
60.53
S
60.41
PA-3
Roopa 1
60.69
88702:001:0274 55.29
60.68 0.3 Paasi maardla
60.31 60.62
5.1 kontuur (must joon)
Y=620800
1
Taotletav Paasi
60.68 lubjakivikarjr
60.12
60.69
60.72
X=6600800 60 60.16
60.78
59.68
60.84
okaspuumets 60.81
60.65
Aarne Roda
60.82
88702:001:0047 88702:001:0273
60.99
60.22 20
60.32
60.77 60.87
59.71
59.84 I
60.88
59.74 60.95
60.99 61
segamets 17
0.5
6
5.1 1
60.80
Leuska 61.13
59.92 60.60
PA-2
6
88702:001:0100 Vrava
0
61.13
60.28 88702:001:0441
60.18 54.68 60.72
61.31
59.88 60.66 lehtpuumets
60.00 59.86 61.12
60
60.14 60.76 61.20
61.07
61.19
60.18
60.04 61.22
59.74 6 60.74 okaspuumets
0
59.92 61.31
59.98 60.81
55
60.03
.0
400
19
Vero
61
60.99
Y=621
88702:001:1220 16 60.20
60.44 61.11
60.62 60.67 60.84 61.21 61.40
60.15
60.44
PA-1
0.5 61.30
60.16 61.35
X=6600600
5.0
54.66
60.52 61.30 61.45
60.77
61.32
6
60.97
0 61.25
PA-5 61.28
60.63
60.02
59.89 60.38 61.40
0.4 61.04
55.50 5.5 2 61.28
60.32 Met. toru 62.37
60.67
segamets 62.13 61.41 61.25
2 61.27
60.79 61.05 61.21
60.60 61.27 61.12
PA-4 6
1 61.40 61.29
60.73 PA-5A
60.30 60.53 0.4 61.43 61.19
3
61.34
54.83 5.3 61.05
60.02
59.82 60.43
55 61.43 61.17 3 I
’
.
0 0.1
61.37 4.9
Sikkani 61.19
PA-6
61.25
88702:001:1013 61.03 61.41
.41
d
61.49
61
56.03
en
35
60.13 60.77
at
60
61.05
.
60.96 60.89
61
60.41 61.35
K
segamets 61.27
60.74 61.64 60.97
61.31
61.43
PA-7
60.00 59.87 okaspuumets 60.66
I
I
59.62 53.97 61.24
54.
08
61.41
60
0
.
15
61
61.42
60.16 61.34
60.24 60.71 60.83 61.33
61.01
0.4 61.74 61.36
6
61.65
1
59.91 61.19
5.5 60.68
4
60.72
61.30 61.36
55.
59.99 61.68
PA-8
0
60 60.75
61.45
59.67 59.74
60.63 0.4
60.63 61.10
60.00
54.23 6.0 61.25
60.62
59.96
61.26
61.56
61.65
59.86
60
60.22 PA-9 61.22
60.69
60.94
55.04 0.4 61.24
60.50 61.02
13 17 5.5
59.85
59.77 PA-10
6
61.55
60.96
1
59.83 14 550
.
59.91
61.37 54.96 61.47
M˜EERALDISE PIIRIANDMED
18 59.85 60.42
61.35
Piiri- Koordinaadid
60.72
I punkti
I’
42
59.95 60.02 0.4 4 nr X Y
.
59.94
61
Loobu metskond 400 60.61
5.6 5
88702:001:0196
60
60.33 1 6600832.26 621267.18
segamets
59.72 59.77 61.15 2 6600542.09 621385.88
60.84 61.69
59.91
61.35 3 6600517.37 621431.25
5
61.23
5
4 6600307.49 621337.98
.0
59.91
60
61.67 5 6600202.04 621291.99
60.02 60.58
59.92
61.27 6 6600005.49 621219.42
59.95 60.64 7 6600005.21 621075.03
61.22 61.70
8 6599833.76 620988.93
Vravametsa
88702:001:0442 60.95
9 6599632.71 620886.60
59.96 Plokk 3 aT 61
61.28
0 10 6599729.34 620691.78
Plokk 4 aT
6
61.04 11 6600071.63 620794.62
60
59.88
59.92
60.96 61.36 5 12 6600169.80 620759.13
60.84
6 13 6600348.23 620849.55
61
61.22 61.36
61.82 61.59 14 6600333.93 620699.79
60.22
59.98 60.34 15 6600450.38 620657.70
16 6600618.02 620723.58
60
segamets 60.20 Armi
60.41
61.12
560
. 88702:001:0151 17 6600716.66 620979.24
12 60.74 61.54
61.68
61.14 61.62 Meeraldise pindala 51.36 ha
62
60.22 61.58
62.11
59.77 61.22 61.46
55
59.94
.0
16 60.57 7
61.16
TEENINDUSMAA PIIRIANDMED
60.39 segamets 61.39 Piiri- Koordinaadid
60.07 61.37
61 punkti
I
II X Y
60
PA-11 60.60 61.03 61.63 nr
56
60.51
.0
60.01
54.91 0.4 61.36 1 6600842.73 621274.87
61.09
5.2 2 6600542.09 621385.88
60.67
11 3 6600517.57 621432.62
PA-12 60.89 61.22 61.49
59.80 60.61 4 6600424.06 621398.86
60
60.44 61.45
60.85 55.01 0.4
61.29
5 6600303.82 621339.20
Var
e 60.98
61
0
59.78 5.2
56.
59.90
60.
85 60.88 6 6600202.03 621291.99
59.98 60.83 61.34
7 6600124.56 621264.80
Y=620600
PA-13
60.98 0.5 8 6600020.41 621229.99
PA-14
55 3.5 61.15
.
0 61 56.98 61.07
61.06 0.5 8 61.24
9 6599959.14 621197.04
55.96 4.6
59.79 61.42 10 6599930.14 621187.55
III’
61.05 11 6599915.59 621187.18
X=6600000 59.98 60.54 7 61.06 6
60.45
59.80 60.79 61.21 12 6600005.20 621075.04
60.04 61.52
12 61.04 13 6599738.35 620943.95
60
14 6599625.13 620889.58
60.92 61.39
.51
15 6599775.43 620565.90
61
61
61.06
61.30
16 6600116.76 620732.25
60.12 60.91 60.90
59.74 60.92
60.88 9 17 6600348.23 620849.54
61
60.39
61.08 61.08 61.29 18 6600322.85 620583.80
61
61.44
19 6600623.30 620718.58
56.
60.81
61
61.28
0
61.69
60.15 20 6600742.56 621021.05
71
60.98 10
.
60.81 61
61
59.68 60.99
60.61 Meeraldise teenindusmaa
55.
1
6
11 pindala 58.22 ha
0
60.99
59.77
PK 60.67
61.73
segamets 61 61.64
61.08
60.44 u 61.90
61.16
61
Prname 61.00
6
0 60.91 PE Kelder 60.91
60.84 88702:001:1140 61.46
59.48 PA-15A K 61.46 LEPPEM˜RGID:
61
59.69
59.92
60.20
PA-15
60.51 1
60.48 6
88
60.83
.
60
55.18 61.48 1
KK
59.79
0.5 60.58 PA-16 61.02 Taotletava meeraldise piir, piiripunkt ja selle number
60.22 60.72 61.70 60.72
4.8
60.87 60.99 60.60
1
61
60.93 55.80 Vare 61.32 6
1
0.5 PK
61.22
60.78
KK Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
60.75 6
4.3 1
59.43 59.99 8
60.69 61.03 60.72
60.66
Plokk 3 aT Paasi maardla aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Prname
59.62
60.05
60.35 88702:001:1140 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus
59.30
60.70 60.61
2
.6
0
60
6 60.31
I I’ Geoloogilise lbilıike joon
59.87
59
60.40 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m
15 59.53 66
.
60
60.20
60.48 56
.
0
PA-17 59.98 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
59.49 60.65
59.74 70
.
60 60.22
59.24
53.94 0.4
60.52
54.
59.54 5.4 ElektriliiniSıstrame talu (tunnus: M24933764) kaitsevnd
0
39
. 13
10 60.09 60
55.
59.33
60.16
0
60.42
Kaevandamisel jetavad hoidetervikud laiusega 1 m
59.79
60.58
59.40
IV
Geoloogiline puurauk
59.96 60.39
59.73 K01 0,4 Puuraugu number kattekihi paksus, m
60.05
60.24
Reservi 60,52 2,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist veetaset, m
60
60.13
Lahemetsa PA-18 0.4 kasuliku kihi paksus allpool keskmist veetaset, m
88702:002:0227 55,82 1,9+ meeraldise lamami kırgus, abs m
19101:001:0348 60.06 4.4
60
55.26
60.09
59.84
60
000
59.97
9 59.78
Y=621
59.76
14
Loa taotleja:
X=6599600
59.82 /allkirjastatud digitaalselt/
59.50
59.70 Tiit Ploom
Juhatuse liige
Kivikandur O
Lahepıhja M˜RKUSED:
19101:001:0347 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk.
3. Digitaalsed katastriksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 20.01.2020. a.
4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 22.01.2020. a (plaanil skemaatilised).
5. Kasutatud:
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
Varu arvutuse plaan. O Eesti Geoloogiakeskus.
Lne-Viru maakond Haljala vald
Gr lisa 1
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008
Mııtkava:
Maavara kaevandamise loa taotlus 1:2000
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee
Formaat A1
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud:
07.2012 ja 02.2013
0 20 100m Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud:
Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla
Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020
W E
Geoloogiline lbilıige II-II’
88702:
E
W Geoloogiline lbilıige I-I’ abs m abs m
88702:
abs m
abs m
Ar
63 63
PA-10
001:
PA-6
mi
V r
63 63
PA-5 60.96
PA-5A 61.03
001:
61.40
0151
54.96
ava
0273
1013
61.43 56.03 PA-9
55.50 62
PA-8
62
PA-7 60.94
0441
Loobu metskond 400
kkani
62 62
001:
001:
PA-2 59.87 60.63 Loobu metskond 400 55.04
Roda
88702:001:0196
60.28 53.97 54.23 88702:001:0196
88702:
88702:
Si
2
54.68 61 61
1:
0,3 0,2
61 0,4 61 0,2 0,2
0,1 0,4
0,3 0,4
0,4
60 60
60 0,3 60
O lb 0,4
0,5 2 1
Plokk 3 aT vt 2,3 m vt 2,3 m vt 2,0 m Plokk 3 aT vt 2,1 m vt 2,2 m
O lb
07.2012 07.2012 59 07.2012 2 1 59
07.2012 07.2012
59 59 vt 2,3 m
07.2012
vt 2,1 m vt 2,0 m
07.2012 07.2012
2,7 58 58
3,3 3,3
58 58
3,4
3,7
57 57
O lb
57 Plokk 4 aT 2 2 57
4,0 Plokk 4 aT
3,5 3,5
O lb
2 2
56 56
56 5,0 56
5,9 O sl 5,4
5,9 2
6,2 55 5,9 6,0 55
6,2 O sl
55 55 6,2 2
6,4
5,6 O tl
2 6,4 O tl
54 2 54
5,9 7,0 5,9 6,7
7,0
54 54 6,2 7,0 7,0
7,0 7,0
53 53
53 7,0 53 6,9
52 52
S N
Geoloogiline lbilıige IV-IV’
abs m abs m
63 63
PA-5
PA-3
61.40
PA-9 60.69
55.50
0348
62 PA-17 PA-12 60.94 55.29 62
PA-15 Loobu metskond 400
sa
59.74 60.48 60.61 88702:001:0196 55.04 Roopa
Lahem et
001:
53.94 55.18 55.01 88702:001:0274
0,2
61 0,4 61
19101:
0,2
0,1
0,3 0,4
0,3
0,3 0,4
60 0,5 60
vt 2,3 m
0,3 Plokk 3 aT vt 2,1 m 07.2012
0,4 O lb
59 2 1 07.2012 59
vt 2,0 m vt 2,2 m
vt 2,1 m
07.2012 07.2012
vt 1,6 m 07.2012
08.2012
3,3
58 58
3,0 3,1 3,3
3,7
57 57
Plokk 4 aT
O lb
2 2
3,4
56 56
5,9
5,4
5,0 6,2
55 5,6 5,9 5,7 55
5,6 O sl
2 6,2
6,0
O tl 7,0
2 7,0
54 5,8 54
6,2 7,0
7,0
7,0
53 7,0 53
7,0
52 52
W E
Geoloogiline lbilıige III-III’
88702:
abs m abs m
63 63
Ar
PA-14
001:
mi
PA-11 61.06
0442
PA-13
sa
60.51 55.96
0151
62 PA-12 Loobu metskond 400 62
avam et
60.98
001:
54.91 88702:001:0196
60.61 56.98
55.01
88702:
V r
61 61
0,4
0,3 LEPPEM˜RGID:
0,5 Geoloogiline puurauk:
0,3 0,5
0,2
0,4
0,4 Taotletava meeraldise piir
60 60
O lb PA-5 Puuraugu number
Plokk 3 aT 2 1 Taotletava teenindusmaa piir
vt 2,2 m 61.40 suudme kırgus, abs m
vt 2,2 m
59 2,0 07.2012 07.2012 59 55.50 meeraldise lamami kırgus, abs m
vt 2,1 m Plokk 3 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
vt 2,4 m 07.2012
07.2012 2,8 Armi
58 58 88702:001:0151 Katastriksuse piir ja nimetus (skemaatiline) 0,3 kattekihi piiri sgavus, m
3,1 O lb Keskmine pıhjaveetase kırgusel 58,52 abs m
2 2
3,4 vt 2,1 m
57 Plokk 4 aT 57 Sarnane tase silib eeldatavasti ka prast kaevandamist Uuringuaegne veetaseme sgavus maapinnast, m
4,0 07.2012
4,3
Veetaseme mııtmise aeg
O sl
2 Kaevandamisel jetavate hoidetervikud
56 5,1 56 3,3 kihi piiri sgavus, m
2
1:
5,4 Hoidetervikute katendis jetava nılva kalle skemaatiliselt
O tl
55 2 55
5,6 5,6
6,3
6,0 6,0
6,7 O lt
2
54 54
7,0 O lt 7,0 Kasvukiht
2 7,0 puuraugu sgavus, m
7,0
7,0
53 53 Moreen
Loobu kihistu lubjakivi (O lb )
2 1
Loa taotleja:
Loobu kihistu dolomiidistunud lubjakivi (O lb )
2 2
/allkirjastatud digitaalselt/
Sillaoru kihistu lubjakivi raudooididega (O sl)
2
Tiit Ploom
Dolomiidistunud lubjakivi raudooididega Juhatuse liige
Kivikandur O
Ehituskruus
Toila kihistu glaukoniitlubjakivi (O tl)
2 M˜RKUSED:
1. Kırgused konverteeritud EH2000 ssteemi (BK77 ssteem +0,22 m).
Dolomiidistunud glaukoniitlubjakivi 2. Ploki 3 aT lamam paikneb htlaselt kırgusel 58,52 abs m (vastavalt keskmisele pıhjaveetasemele).
3. Kasutatud:
Dolokivi Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
G eoloogilised lbilıiked, O Eesti Geoloogiakeskus.
Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi (O lt)
2
Lne-Viru maakond Haljala vald
Gr lisa 2
Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (O lt)
2
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
Maavara kaevandamise loa taotlus
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:100
0 20 100m L˜BILIKED I-I’ - IV-IV’ A1
Formaat A_
Formaat
Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud:
Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla
Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020
Paasi lubjakivikarjäär
KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA
1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I,
21.12.2019, 6) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest
nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 19.12.2015, 6).
2. TEGEVUSKOHT
Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha)
paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu
metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja
volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa
ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad
taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes
Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja
pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning
kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus:
88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala,
millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule.
Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
3. TEGEVUSE KIRJELDUS
Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud, juurida kännud ning
koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Puud ja juuritud kännud
realiseeritakse vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna. Kattekiht on õhuke
(maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend
eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m
kõrgustesse puistangutesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik
kasutada karjääri korrastamisel (eeldatavalt seisab puistangutes kauem kui kolm aastat).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise
muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht
tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri
kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda
juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi
eesvool.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse
(sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil.
Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate
kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil.
1
4. KAEVANDAMISJÄÄTMED
JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kasvukiht ja moreen) koguses
211 tuh m3 (ca 295 tuh t). Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval
alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas
seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist
ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Katend (kasvukiht ja moreen) on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune
ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes
looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega
mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks
keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike
ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda
eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4).
Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas
ohtlike jäätmete nimistu), võib katendi (kasvukiht ja moreen) liigitada jäätmeks koodiga
01 01 02 (mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed).
5. JÄÄTMEHOIDLA
Jäätmeseaduse § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega
tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendipuistangute alust ala käsitleda kui
jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab jäätmeseaduse § 352
kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria
jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette
eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga.
Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise
oht, sest puistangud haljastuvad paari kuu jooksul rohttaimedega. Puistangute pealispind on
silutud, et tagada nende stabiilsus.
Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 32 ei ole B-kategooria jäätmehoidla käitlemiseks vaja
jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning selle suhtes ei rakendata jäätmehoidla
sulgemise nõudeid.
Katend kasutatakse ära korrastamisel – katend laotatakse korrastatud karjääri nõlvadele.
Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.
Koostaja: Tõnis Kattel, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 27.01.2021
2
N
ASENDISKEEM M 1:50 000
Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina)
W E
S
Roopa 1
88702:001:0274
0.3 Paasi maardla
5.1 kontuur (must joon)
Y=620800
Taotletav Paasi
lubjakivikarjr
60
X=6600800
okaspuumets
Aarne Roda
88702:001:0047 88702:001:0273
20
55
60 5
56
57
segamets
61
58
9
59
60
58 5
Leuska
88702:001:0100
7 56
Vrava
88702:001:0441
6
0
60
55
400
19 56
Vero 57
58
Y=621
88702:001:1220 59
X=6600600
60
61
2
60
59
58
57
56
55 3
61
Sikkani
88702:001:1013
okaspuumets
55
56
4
57
58
60
59
v.t ~58,5 abs m
59
17
58
60
55
57
18
6
55 5
Loobu metskond 400
88702:001:0196 5
segamets
60
Vravametsa
88702:001:0442
59
6
8
57 5
KORRASTATAVA ALA
56
60
segamets Armi PIIRIANDMED
88702:001:0151
55
56
Piiri- Koordinaadid
60
61
punkti
60
62
nr X Y
59
1 6600842.73 621274.87
58
57
55
2 6600542.09 621385.88
56
16 7
3 6600517.57 621432.62
4 6600424.06 621398.86
5 6600303.82 621339.20
60 6 6600202.03 621291.99
7 6600124.56 621264.80
8 6600020.41 621229.99
9 6599959.14 621197.04
10 6599930.14 621187.55
60
11 6599915.59 621187.18
12 6600005.20 621075.04
13 6599738.35 620943.95
Y=620600
14 6599625.13 620889.58
15 6599775.43 620565.90
8 16 6600116.76 620732.25
17 6600348.23 620849.54
X=6600000 18 6600322.85 620583.80
12 19 6600623.30 620718.58
segamets 60 20 6600742.56 621021.05
60
61
Korrastatav pindala 58.22 ha
59
58
9
57
61
56
61
61 10
55
1
6
11
PK
61
u
6
0 PE Kelder
K LEPPEM˜RGID:
61
55
1
6
56
Prname KK
57
88702:001:1140 Taotletava meeraldise piir
58
59
Vare 1
PK 6 Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number
KK
6
1
60
1
Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number
Prname
88702:001:1140 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus
59
Korrstamisjrgse maapinna samakırgusjooned, abs m
56
15 Korrstatud veekogu pıhja samakırgusjooned, abs m
ElektriliiniSıstrame talu (tunnus: M24933764) kaitsevnd
Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus
v.t ~58,5 abs m Pindala ~50 ha
13
Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber, ~8,2 ha
Reservi
60
60
Lahemetsa 88702:002:0227
59
19101:001:0348
0
5
6
8
57
56
60
000
Y=621
14
Loa taotleja:
X=6599600
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Ploom
Juhatuse liige
Kivikandur O
Lahepıhja M˜RKUSED:
19101:001:0347 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m).
2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk.
3. Digitaalsed katastriksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 20.01.2020. a.
4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 22.01.2020. a (plaanil skemaatilised).
5. Kasutatud:
Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013).
Varu arvutuse plaan. O Eesti Geoloogiakeskus.
Lne-Viru maakond Haljala vald
Gr lisa 3
PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008
Mııtkava:
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 1:2000
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A1
0 20 100m Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud:
Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla
Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
HALJALA VALD
PAASI KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄR
Tellija: Kivikandur OÜ
Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 20008
Tallinn 2020
Telefon: 6 344 552
Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501
Tartu mnt 84a-50
[email protected]
10112 Tallinn www.vmb.ee
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 5
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega....................................................................................................... 6
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 11
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 11
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 12
10 Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine ....................................................... 12
TEKSTILISAD:
1. Keskkonnaministri 02.05.2013. a käskkiri nr 421;
2. Keskkonnaameti 19.12.2019. a kiri nr 12-2/19/485-6.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:2000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100;
3. Korrastatud maa plaan M 1:2000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi ja
mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal
(varu seisuga 01.04.2013. a)“ .
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Kivikandur esitas 05.06.2013. a Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa
taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683)
Paasi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maavara sooviti kasutada
tsiviil- ja teedeehituses. Kuna taotletav ala asub riigimaal, analüüsis Keskkonnaamet
loa taotlust varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt ning
selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on
varustuskindlus tagatud. Seisuga 28.10.2016 (kiri nr 17-1/16-00206/044) oli ka
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvamusel, et maardla avamist
tuleks edasi lükata.
23.10.2019 palus OÜ Kivikandur Keskkonnaametil maavara kaevandamise loa
taotluse menetlust jätkata ning kaaluda veelkord maavara kaevandamise loa
väljastamise võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue
varustuskindluse analüüsi ning MKM esitas 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-0148/9421
uue seisukoha riigi huvidest lähtuvalt. Oma arvamuse andis ka Maanteeamet.
Analüüside tulemusel selgus, et lubjakivi kaevandamine Paasi karjääris on kooskõlas
riigi huvidega. Nii varustuskindluse analüüsi käik kui ka MKM ja Maanteeameti
seisukohad taotletava Paasi lubjakivikarjääri avamise kohta on näha Keskkonnaameti
19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6, mis on lisatud käesolevale taotlusele (Lisa 2).
Eelnenust tulenevalt palus Keskkonnaamet oma 19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6
menetluse jätkamiseks viia kaevandamisloa taotluse dokumentatsioon vastavusse
kehtivate õigusaktidega. Seega on käesolevaga esitatud Keskkonnaametile
korrigeeritud Paasi lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlusdokumendid.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala
51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval
maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast
metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on
Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt
loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348),
läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013)
maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa
(tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441)
katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe
(tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb
juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee
jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
3
Taotletava Paasi lubjakivikarjääri teenindusmaast 10–65 m kaugusel idas kulgeb
Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin (alla 1 kV) Sõstramäe talu (tunnus:
M24933764), mida ümbritseb kahel pool 2 m ulatuses kaitsevöönd. Taotletaval alal ei
ole kattumist nimetatud rajatise ega ka muude kitsendusi põhjustavate objektidega.
Samuti ei ole alal loodus- ega muinsuskaitselisi piiranguid.
Taotletava ala lõunanurgast ~800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus:
VEE1076000AK) ning ~250 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool
NÕMME/PÜ-156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett
ümbruskonnast Mustojja. Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi
lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga idas külgneval Pärnamäe kinnistul.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Käsitletavat piirkonda on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud juba 1960. aasta
geoloogilise kaardistamise aruandes (Stumbur jt, 1960), kus perspektiivseks hinnati
~22,5 milj m3 lubjakivi pindalal 3,8 km2.
1991. aastal tegi RE Eesti Geoloogiakeskus Viru kolhoosi tellimisel uuringu
taotletavast mäeeraldisest ca 750 m ida pool, et täpsustada Väo, Aseri ja Loobu
kihistu ehituslubjakivide kvaliteeti, kaevetingimusi ja varu mahtu (Nõmmsalu, 1991).
Uuringualale rajati 10 puurauku. Töö tulemusel selgus, et uuritud kivim vastab
madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistluskivi, killustik) nõuetele. EMK
03.10.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla
Riiklikku maavaravarude registrisse. Maardla pindala oli 9,00 ha ja ehituslubjakivi
aktiivse reservvaru maht oli 406 tuh m3 (registrikaart nr 683).
2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II
uuringuruumis ehk taotletaval alal, 58,24 hektaril (Tuuling, 2013), et selgitada
Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti
20 puurauku, millest võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks
katsetusteks. Varu arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis:
veepealne plokk 3 ja veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas
Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi
aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal 2593 tuh m3 (Lisa 1).
Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval
paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja
kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku
59,5–61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese
kõrgendikuna, kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra.
Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku
kihi moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine
5,1 m), kuid mäeeraldise lääne-kagunurgas, Pa-13 ümbruses, väheneb 3,5 m-ni.
Kasuliku kihi lamam paikneb kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise
4
kompleksi moodustab hall pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari cm
paksusi jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline,
tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis
katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele.
Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese-
kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m
(keskmine 0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru
kihistu lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni
paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid
sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe
alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt),
lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.
Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru
plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus
kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe
Väo kihistu lubjakivid.
Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti
ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi
veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja
survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on
kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal uuringu
ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele 57,7–58,9 abs m,
üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses
sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal
(märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane
muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on
Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu
glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m).
Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja
üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee
juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp,
lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad
näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme
alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m.
Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka
veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Taotletaval mäeeraldisel on kasulikuks kihiks Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi,
mis vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ülemise poole survetugevus on
keskmiselt 105 Mpa ning alumises pooles on see näitaja 99 MPa. Purunemiskindlus
5
LA katsel oli suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30 (kategooria LA30). Kihi ülemises
pooles jäi LA tegur kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises
osas oli see 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust
kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%,
keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7%
(kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivimist valmistatud killustik
külmakindluse kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%.
Keemiliselt koostiselt moodustab taotletava mäeeraldise kasuliku kihi lubjakivi, mis
on osaliselt dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54–49,75%
(keskmine 40,34%), MgO sisaldus 1,04–14,74% (keskmine 7,36%) ja lahustumatut
jääki on 6,08–15,62% (keskmiselt 8,97%). Reeglina on dolomiidistumisele allunud
kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus levib kohati ka dolokivi, milles MgO sisaldus
on >14%. Alumist poolt iseloomustab ka kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus.
Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6–
88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud
puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte
kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra
väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on
oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%.
Seega vastab taotletava Paasi lubjakivikarjääri kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi
nõuetele ja sobib nii üld- kui teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Alal
on moodustatud kaks ehituslubjakivi plokki. Plokid 3 ja 4 aT paiknevad kohakuti ja
nende pindala on 51,36 ha. Plokkidevaheline piir on vastavalt keskmisele
põhjaveetasemele kõrgusel 58,52 abs m. Plokis 3 aT on kasuliku kihi paksus 0,8–
2,5 m (keskmine 1,65 m) ja plokis 4 aT on see 1,5–4,6 m (keskmine 3,40 m).
Maavara aktiivsed tarbevarud seisuga 01.01.2020 on järgmised:
Ehituslubjakivi pindalal 51,36 ha 2593 tuh m3,
sh ülalpool põhjaveetaset 847 tuh m3 (plokk 3)
sh allpool põhjaveetaset 1746 tuh m3 (plokk 4)
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Paasi lubjakivikruusarjääri mäeeraldis on pindalaliselt moodustatud Paasi
maardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 aT piiride järgi. Plokk 3 aT
paikneb ploki 4 aT lasumis ülalpool keskmist põhjaveetaset (58,52 abs m). Sügavuti
on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam, mis paikneb
absoluutkõrgusel 53,94–56,98 abs m. Taotletava teenindusmaa piiride valikul lähtuti
maaüksuse Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196) piirist (Gr lisa 1).
6
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääb 2593 tuh m3
ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi
(kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et katend
hakkab varisema piirist väljapoole. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta
mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Hoidetervik tuleb jätta ainult nendele mäeeraldise külgedele, kus mäeeraldise piir
ühtib teenindusmaa piiriga. Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu
(killustiku) ladustamiseks. Kuna kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävimist ja
toodangut ei saa selle segunemise vältimiseks ladustada katendile, siis teenindusmaalt
eemaldatakse katend niikuinii, mistõttu maavarast hoideterviku jätmine pole
otstarbekas nendel aladel, kus mäeeraldise ja teenindusmaa piir ei ühti.
Taotletava mäeeraldise piir kulgeb valdavalt teenindusmaa piirist seespool, kuid
mäeeraldise piiripunktid 2, 5, 7, 12, 13 ja 14 kattuvad teenindusmaa piiriga.
Eeltoodust tulenevalt planeeritakse hoidetervik jätta mäeeraldise piiripunktide 2–3 ja
12–14 vahele ning piiripunktide 5 ja 7 lähistele sellistele aladele, kus mäeeraldise piir
on teenindusmaa piirile lähemal kui 1 m (Gr lisa 1). Moreenist ja mullast koosneva
katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi paksust ~0,5 m on
hoideterviku laiuseks planeeritud 1 m (Joonis 1).
Joonis 1 Hoideterviku skeem
7
Piiripunktide 2–3 vahele (~52 m lõigule) jääb hoidetervik pindalaga ~52 m2,
piiripunkti 5 juurde ~104 m2 (~104 m), piiripunkti 7 juurde ~104 m2 (~104 m) ning
punktide 12–14 vahele pindalaga ~350 m2 (~350 m). Mudelarvutuse alusel jääb
taotletava mäeeraldise nõlvadesse kokku ~3 tuh m3 ehituslubjakivi. Sellest ~1 tuh m3
paikneb plokis 3 ja ülejäänud plokis 4.
Eelnenust tulenevalt on kaevandatavad varud taotletavas karjääris 2590 tuh m3,
sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3)
sh allpool põhjaveetaset 1744 tuh m3 (plokk 4)
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea –
Potsu–Vihula maantee jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjatipust
~350 m kaugusele. Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad
puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3).
Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab
rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning
paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse
tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga.
Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool
põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee
kogused väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või
lõunaosast, kust oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik
karjäärivett Mustojja suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning
kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks
puur-lõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast
lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine
toimub lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja
vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
8
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni
teket. Lisaks sellele alandatakse mäetööde ajal põhjaveetaset ja muudetakse jäädavalt
maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole.
Kuna kasulik kiht lasub osaliselt allpool põhjaveetaset, tuleb põhja- ja sademete vett
karjäärist välja pumbata. Vett saab kuivenduskraavide kaudu juhtida Mustojja.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema heljumi
sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe.
Karjäärivee veekogusse juhtimisel tuleb sel eelnevalt lasta settebasseinis selgineda.
Kaevetööde käigus alandatakse taotletaval mäeeraldisel looduslikku põhjaveetaset
kuni ~5 m võrra. Veetaseme alandamise mõjuraadius võib ulatuda arvutuslikult kuni
~0,6 km-ni. Depressioonilehtri mõjupiirkonda jäävate Ordoviitsiumi veekompleksi
vett tarbivate kaevude veetase võib alaneda. Puurkaevud, mis avavad Ordoviitsiumi–
Kambriumi veekompleksi (sügavusega üle 20 m), jäävad endisele režiimile. Arendaja
on kohustatud jälgima veetaset kaevudes ja vajaduse korral lahendama veevarustuse
probleemid, kui need on põhjustatud kaevandamistegevusest. Kaevetööde lõppedes
peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab oma algse taseme.
Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu.
Ümbruskonda häirivaks mõjuriks on müra, mis tekib kivimi lõhkamisel ja
karjäärimasinate töötamisel. Puur-ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja
kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (RT I, 12.12.2018,
51) §31 punktile 3 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid
vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude
laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad
seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt
pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist
on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid
võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast,
saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Enne
lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt,
et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Müra ja
seismilise mõju minimaliseerimiseks tuleks kasutada lühiviitlõhkamist
detonatsioonireleega. Arendaja ostab lõhkamistööde teenuse vastavat tegevusluba
omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise.
Müra tekitavad ka karjääris töötavad kaevandamismasinad ja killustikusõlm.
Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi
on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase
vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja
kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel
9
alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB
iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate
müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB. Avamaal töötavates
killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB.
Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute
vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka
purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde
arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 “Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid. Välismüra normtase III
kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja
tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina
tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest ~120 m
kaugusel. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel tuleks teostada müra mõõtmine
ning normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid. Kaevandaja saab
müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid.
Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Puur-
lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib tolmupilv kuiva ja
tuulise ilmaga kanduda 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse
ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandusmasinate
tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku
niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel.
Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal,
niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Vältimaks
tolmu teket kuival ja tuulisel ajal, on otstarbekas regulaarselt niisutada karjääri
väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja
keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine.
Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas
saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud
maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega.
10
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend,
mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata
korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus
ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu
jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei
teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele
lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus
selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks, veepealsed alad on otstarbekas
korrastada rohumaaks (Gr lisa 3). Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti
alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku
omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse
korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja
järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks
muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks
näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata,
kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Kõikide karjääri külgede
ohutuks (nõlvus 1:2) kujundamiseks vajaminev materjalikogus on ~101 tuh m3.
Arvestades, et taotletaval mäeeraldisel olevas katendis on moreeni 72 tuh m3 on
nõlvade täitmiseks vaja juurde ~29 tuh m3 täitematerjali, milleks võib kasutada
maavara töötlemisel tekkivaid sõelmeid. Katendis esinevat mulda on otstarbekas
kasutada teenindusmaa ja veepealsete nõlvade korrastamiseks. Veekogu ümbrus ja
teenindusmaa silutakse ja kaetakse 15-20 cm mulla kihiga, milleks kulub seda
~16 tuh m3. Seejärel külvatakse mullaga kaetud alale heintaimede seemnesegu.
Korrastamisest üle jääva mulla (139 – 16 ≈ 123 tuh m3) võib vajadusel võõrandada.
Lõplik korrastamiseks vajaminev materjalikogus määratakse korrastamisprojektiga.
11
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel ning heintaimede
seemnesegu külvamine. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles
korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas
taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle
aluseks OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste
tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on
karjääride korrastamisel rohumaaks ja veekoguks projekteeritud tööde maksumuseks
kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500
eurot, kujuneb Paasi lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks
58,22 ha x 2500 € ≈ 145 000 eurot.
10 Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine
Maavara kaevandamise loa taotluse heakskiitmisel ja loa väljastamisel soovib
Kivikandur OÜ saada selle elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected].
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Triine Nirgi
OÜ J. Viru Markšeideribüroo
28.01.2020
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Tiit Ploom
Juhatuse liige
Kivikandur OÜ
12
Lisa 1
02.05.2013 nr 421
Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivimaardla
täiendava varu arvelevõtmine ja
registrikande muutmine
OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile KIVIKANDUR OÜ volitusel
Paasi lubjakivimaardla (registrikaart nr 0683) täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi
aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 27.03.2013, kirja registreerimise
nr 2712). Aruanne on koostatud Paasi II uuringuruumi täiendava geoloogilise uuringu
tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Viru regioon on andnud geoloogilise uuringu loa
L.MU/321225).
Aruandes analüüsitud andmete alusel selgus, et Paasi II uuringuruumi piiresse jääb tarbevaru
nõuetele vastavat kõrgemargilist ehituslubjakivi. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud
aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse kõrgemargilise
ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 593 tuh m3.
Varuplokk, mida soovitakse keskkonnaregistrisse kanda, paikneb Lääne-Viru maakonnas
Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval kinnistul Paasimetsa (katastritunnus
88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile
ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (11. aprilli 2013. a istungi
protokolliline otsus nr 13-39).
Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel:
1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Paasi II uuringuruumi
lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal“ alusel seisuga 01.04.2013
keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paasi II uuringuruumi piires pindalal 51,36 ha
asuva Paasi lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru
– 2 593 tuh m3.
2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada
muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0683) vastavalt käesoleva käskkirja
punktile 1.
13
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse
halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Vihula
Vallavalitsus, KIVIKANDUR OÜ
14
Paasi lubjakivikarjäär
KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA
1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS
Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I,
21.12.2019, 6) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest
nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 19.12.2015, 6).
2. TEGEVUSKOHT
Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha)
paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu
metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja
volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa
ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad
taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.
Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes
Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja
pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning
kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus:
88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala,
millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule.
Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.
3. TEGEVUSE KIRJELDUS
Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud, juurida kännud ning
koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Puud ja juuritud kännud
realiseeritakse vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna. Kattekiht on õhuke
(maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend
eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m
kõrgustesse puistangutesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik
kasutada karjääri korrastamisel (eeldatavalt seisab puistangutes kauem kui kolm aastat).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise
muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht
tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri
kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda
juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi
eesvool.
Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse
(sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil.
Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate
kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil.
1
4. KAEVANDAMISJÄÄTMED
JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kasvukiht ja moreen) koguses
211 tuh m3 (ca 295 tuh t). Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval
alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas
seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist
ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Katend (kasvukiht ja moreen) on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune
ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes
looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega
mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks
keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike
ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda
eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4).
Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas
ohtlike jäätmete nimistu), võib katendi (kasvukiht ja moreen) liigitada jäätmeks koodiga
01 01 02 (mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed).
5. JÄÄTMEHOIDLA
Jäätmeseaduse § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse
tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või
ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega
tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendipuistangute alust ala käsitleda kui
jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab jäätmeseaduse § 352
kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria
jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette
eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga.
Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise
oht, sest puistangud haljastuvad paari kuu jooksul rohttaimedega. Puistangute pealispind on
silutud, et tagada nende stabiilsus.
Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 32 ei ole B-kategooria jäätmehoidla käitlemiseks vaja
jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning selle suhtes ei rakendata jäätmehoidla
sulgemise nõudeid.
Katend kasutatakse ära korrastamisel – katend laotatakse korrastatud karjääri nõlvadele.
Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.
Koostaja: Tõnis Kattel, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 27.01.2021
2
Taotletav ala kuulub riigile ja selle kasutamiseks sõlmitakse maarendileping peale
keskkonnaloa väljastamist lähtuvalt vastavast määrusest
(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018028?leiaKehtiv)
Aivar Kuusmik OÜ Kivikandur
[email protected] Teie: 20.11.2020 Meie: 27.11.2020 Nõusoleku andmine vee erikaustuseks Lahemetsa kinnistul Käesolevaga anname nõusoleku OÜ-le Kivikandur vee erikasutus eks meile kuuluval Lahemetsa kinnistul ( Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond , katastritunnus 19101:001:0348). Nõusoleku anname tingimusel, et meie kinnistule rajatavale kraavile ehitatakse metsatehnika jaoks ülesõit . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Smirnov Juhatuse liige Forest Farm OÜ
Kivikandur OÜ 21.12.2020 nr 7-1/20/18731
[email protected]
Kirja edastamine vastavalt kuuluvusele
(Loobu metskond 400)
Maa-ametisse saabus 16.12.2020 Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kiri, milles
RMK annab nõusoleku vee erikasutuseks Loobu metskond 400 (katastritunnus 88702:001:0196)
kinnistul tingimusel, et vee erikasutus on maaparandusseadusest tulenevalt kooskõlastatud ka
Põllumajandusametiga.
Edastame eelnimetatud kirja vastavalt kuuluvusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tea Faber
maatoimingute osakonna
kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo juhataja
Lisa: Riigimetsa Majandamise Keskuse 16.12.2020 kiri
Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet
Annika Arro
675 0180
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
AE Infoteeninduse OÜ
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
HALJALA VALD
PAASI KÜLA
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ÜMBRUSE KAEVUD
PÕHJAVEE SEIREKAVA
Katrin Erg
Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr. KHY000051, 04.01.2018.a
Tel: 53491628;
E-mail:
[email protected]
Tallinn 2020
2
SISUKORD
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ASUKOHT ......................................................................................... 3
HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .......................................................................................... 3
KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED ........................................................................... 4
SEIREKAVA ................................................................................................................................. 4
Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava
3
PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ASUKOHT
Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb
Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400
(tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-
amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa.
Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km
kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.1
Lõunas külgneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes
Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja
pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning
kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus:
88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala,
millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule.
Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.2
Taotletava ala lõunanurgast ~800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus:
VEE1076000AK) ning ~250 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool NÕMME/PÜ-
156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett ümbruskonnast Mustojja.
Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga
idas külgneval Pärnamäe kinnistul.3
HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei
moodusta.
Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus
ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht
piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja
üksikutes puurkaevudes. Taotletava ala uuringu ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m
sügavusele, abs tasemele 57,7–58,9 m, üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi
ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st
lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme
aastane muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on
Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi
ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m).
Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja
üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l.
1
Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri – Paasi lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ J. Viru
Markšeideribüroo. Töö nr: 20008. Tallinn, 2020. 12 lk.
2
Ib.
3
Ib.
Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava
4
Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil
keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil
on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme
alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m.
Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme
looduslike muutuste amplituudi tõttu.4
KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED
Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt
0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri
ja/või ekskavaatoriga. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe
astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool
põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused
väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või lõunaosast, kust
oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik karjäärivett Mustojja
suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda.5
Kaevandatavad varud taotletavas karjääris 2590 tuh m3,
sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3)
sh allpool põhjaveetaset 1744 tuh m3 (plokk 4)6
Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille
ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja
kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
Kuna kasulik kiht lasub osaliselt allpool põhjaveetaset, tuleb põhja- ja sademete vett karjäärist
välja pumbata. Vett saab kuivenduskraavide kaudu juhtida Mustojja. Karjäärist ärajuhitav vesi
erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema
kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe.
Kaevetööde käigus alandatakse taotletaval mäeeraldisel looduslikku põhjaveetaset kuni ~5 m
võrra. Veetaseme alandamise mõjuraadius võib ulatuda arvutuslikult kuni ~0,6 km-ni.
Depressioonilehtri mõjupiirkonda jäävate Ordoviitsiumi veekompleksi vett tarbivate kaevude
veetase võib alaneda.
SEIREKAVA
Enne kaevandamisele asumist tuleb mõõta Paasi lubjakivikarjääri lähiümbruse kaevude
veetasemed ja hinnata Mustoja veekogus või võimalusel mõõta vooluhulk.
Vaatluse alla tuleks võtta salvkaevud ja puurkaev(ud), mis jäävad Paasi lubjakivikarjääri
keskosast 1,5 km kaugusele. Selliseid kinnistuid on üheksa (joonis 1):
1. Sõstramäe (KÜ 88702:001:0125);
4
Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri – Paasi lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo.
Töö nr: 20008. Tallinn, 2020. 12 lk.
5
Ib.
6
Ib.
Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava
5
2. Mutionu (KÜ 88702:001:0116), puurkaev kat nr 51351;
3. Kristeli (KÜ 88702:001:0622);
4. Paasi (KÜ 88702:001:0621);
5. Mätta (KÜ 88702:001:1260);
6. Pärnamäe (KÜ 88702:001:1140);
7. Ööbiku (KÜ 88702:001:0135);
8. Lahepõhja (KÜ 19101:001:0347);
9. Lehtmetsa (KÜ 88702:002:0390).
Enne seire alustamist tuleb need kaevud inventariseerida. Vastavalt keskkonnaministri
09.07.2015. a määrusele 43 ptk 4 § 14 lg 2–5 peab salvkaevu
rake ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast;
ümbruse maapind olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud
pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool
kaevu;
olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu
sattumist;
ümber olema rajatud veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu.
Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga.
Salvkaevudes tuleb mõõta rakke kõrgust, kaevu sügavus, veetase ja puurkaevu puhul –
manteltoru kõrgus maapinnast, kaevu sügavus, veetase. Võimalusel hinnata, kas ja millistesse
kaevudesse (2 kaevu) on võimalik paigaldada veetasemete mõõtmiseks automaatandurid, et
saada ööpäeva keskmised näitajad.
Mõlemat tüüpi kaevust võtta ühekordne veeproov vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015. a
määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2, määrates vee värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus,
elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, ning ammooniumi, fluoriidi, kaaliumi, kaltsiumi, kloriidi,
magneesiumi, mangaani, naatriumi, nitraadi, nitriti, raua, sulfaadi ja vesinikkarbonaadi
sisaldus.
Edaspidi mõõta salv- ja puurkaevus veetaset ja võtta veeproov oksüdeeritavuse (PHT) ja
hägususe määramiseks 2 korda aastas.
Paasi karjääri kuivendusvee suublaks on maaparandussüsteemi eesvool NÕMME/PÜ-
156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M). Suubla veest määrata heljumi sisaldus 2 korda
aastas. Maksimaalse veetaseme ajal määrata suubla vees naftaproduktide sisaldus (1 kord
aastas).
Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava
6
Joonis 1. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse majapidamised. Alus: Maa-ameti kaardirakendus
Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava
Paasi lubjakivikarjäär
VEEKÕRVALDUSE SKEEM
1. VEEKÕRVALDUSE SKEEMI KOOSTAMISE VAJADUS
KIVKANDUR OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Paasi lubjakivikivikarjääris pindalaga
58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi
külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille
valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
Maavara kaevandamise käigus tuleb alandada põhjavee taset, sest maavara kiht lasub allpool
veetaset. VeeS § 187 p 9 alusel on veeluba kohustuslik kui juhitakse suublasse maavara
kaevandamisel eemaldatavat vett.
2. TEGEVUSE KIRJELDUS
Detailsem kirjeldus taotletava ala asikoha, lähiümbruse ja geoloogiliste ning
keskkonnatingimuste kohta on toodud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas.
Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise
muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht
tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri
kogunenud vesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda juhitakse
puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi eesvool.
3. VEEKÕRVALDUSE RAJATISTE PARAMEETRID
Karjääri põhja paigaldatava pumpla täpsed parameetrid ja asukoht määratakse
kaevandamisprojektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist ja enne
kaevandamistegevuse alustamist.
Pumplast suunatakse karjääri kogunev vesi settebasseini, et enne suublasse juhtimist see
heljumist puhastada. Settebasseini parameetrid peavad vastama ärajuhitava vee hulgale ja
koostisele (heljumi sisaldusele).
Geoloogiliste uuringuga1 on katsepumpamiste põhjal hinnatudi põhjavee juurdevooluks
karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga
maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp.
Uuringus on märgitud, et keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga
342–446 mg/l ja üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l.
1
Settebasseini parameetrite määramisel võetakse aluseks maksimaalne juurdevool
1840 m3/ööp. Heljumi sisaldus lubjakivikarjääride settebasseinidesse juhitavas vees on
arvestuslikult 65 mg/l2. Selleks, et heljumi sisaldus väheneks 25 mg-ni/l peab vesi settebasseinis
viibima 5 tundi. Arvestades maksimaalset juurdevoolu 1840 m3/ööp (77 m3/h) peab settebasseini maht
olema 400 m3. Sellest tulenevalt peab 1 m sügavuse settebasseini laius olema 4 m ja pikkus 100 m.
Maapinna ja lamami (karjääri põhja) langus on mäeeraldise alal lääne-edela suunas. Selle tõttu on
otstarbekas ka veekõrvaldusrajatised paigutada karjääri lõunapoolsele osale. Settebasseini sobilikuks
asukohaks on mäeeraldise teenindusmaa edelanurk, kus on selleks piisavalt ruumi (joonis 1).
4. PUHASTATUD VEE JUHTIMINE SUUBLASSE
Settebasseini asukohale kõige lähemal asub maaparandussüsteemi eesvool (NÕMME/PÜ-
156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M)). Antud maaparandussüsteemi eesvoolu saab
kasutada karjäärist väljajuhitud ja puhastatud vee suublana. Selleks tuleb settebasseini ja
eesvoolu vahele kaevata ca 230 m pikkune veekraav (joonis 1). Rajatava kraavi ja eesvoolu
ristumiskohta saab edaspidi kasutada karjäärist väljajuhitava vee seirepunktina. Paasi
lubjakivikarjäärist väljajuhitava vee kvaliteedi ja ümbruskonna kaevude seiramiseks on
koostatud seirekava (Erg, K. 2020. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee
seirekava).
Koostaja: Tõnis Kattel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
30.09.2020
1
Tuuling, T. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.)
2
Johanson, J. 2013. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise aruanne; Kulbas, H. 2013. Väo karjääri liigvee ärajuhtimine.
2
Aivar Kuusmik Teie: 20.11.2020
OÜ Kivikandur
[email protected] Meie: 24.11.2020 nr 14.5-1/2194-1
Nõusolek karjäärivee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu.
Lugupeetud hr Aivar Kuusmik
Põllumajandusameti Ida regioon on nõusoleku andmiseks läbi vaadanud OÜ Kivikandur
(äriregistrikood 11200972) esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse (menetluse M-111798
taotluse nr T-KL/1005252) Lääne-Viru maakonna Haljala valla Paasi külas kavandatava Paasi
lubjakivikarjääri vee juhtimiseks maaparandusehitise eesvoolu NÕMME/PÜ-156 SAGADI (MS kood
1107600020020/001).
Keskkonnaloa taotluse vee eriosaga seonduvate lisadokumentidena on esitatud „Paasi
lubjakivikarjääri põhjavee seirekavas“ ja „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas“
lahendused ja meetmed karjäärivee puhastamiseks, kõvaldamiseks ja seireks.
Põllumajandusamet annab nõusoleku lubjakivikarjääri vee juhtimiseks maaparandusehitise
eesvoolu, kui lisavee juhtimisel järgitakse ülalnimetatud meetmeid ning tagatakse olemasoleva
maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Käbin
Peaspetsialist-koordinaator
Põllumajandusameti Ida regioon
F.R. Kreuzwald tn 5 C/ 44314 Rakvere/Lääne-Virumaa/ 528 0882/
[email protected] /www.pma.agri.ee
Registrikood 70000071
Paasi lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise
programm
detsember 2021
Töö nimetus: Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Töö number: 21066
Tellija: Kivikandur OÜ
KMH juhtekspert: Karl Kupits
Koostajad: Tuuli Vreimann (koostaja)
Karl Kupits (metoodika)
Kontrollija: Karl Kupits
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post:
[email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT................................................ 3
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............................................................................................................. 4
3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4
3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 5
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................... 6
4.1 MAASTIK .............................................................................................................................. 6
4.2 GEOLOOGIA ......................................................................................................................... 7
4.3 PÕHJAVESI ........................................................................................................................... 8
4.4 PINNAVESI ............................................................................................................................ 8
4.5 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ................................................................... 10
4.6 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ............................................................................... 12
4.7 KULTUURIMÄLESTISED ...................................................................................................... 13
5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA..................................... 14
6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ....................................... 15
6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE .......................................... 16
6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................... 17
6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 18
6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................... 19
6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA
2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................................................................................................. 19
6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE............................................................................................. 19
6.7 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 20
7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 21
8 AJAKAVA................................................................................................................................ 23
9 OSAPOOLED......................................................................................................................... 26
10 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 28
LISA 1 KAEVANDAMISLOA TAOTLUS
20. detsember 2021 1
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
1 SISSEJUHATUS
Kivikandur OÜ esitas 05.06.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse
Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683) Paasi
lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Kaevandamise eesmärk on kasutada
maavara tsiviil- ja teedeehituses. Taotlus võeti menetlusse Keskkonnaameti 25.06.2013
kirjaga nr V 10-5/13/15075-3.
Taotletav ala asub riigimaal, mistõttu analüüsis Keskkonnaamet loa taotlust
varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest
selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on
varustuskindlus tagatud. Samale seisukohal jõudis ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma 28.10.2016 kirjas nr 17-1/16-00206/044.
Kivikandur OÜ esitas oma 23.10.2019 kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku jätkata
maavara kaevandamise loa taotluse menetlust ning kaaluda loa väljastamise
võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue varustuskindluse
analüüsi. Selle raames esitasid seisukoha MKM oma 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-
0148/9421 ja Maanteeamet oma 13.12.2019 kirjaga nr 15-5/19/57979-2. Tuginedes
MKM ja Maanteeameti põhjendustele võttis Keskkonnaamet seisukoha, et lubjakivi
kaevandamine Paasi lubjakivikarjääris vastab riigi huvidele ning palus menetluse
jätkamiseks oma 19.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/485-6 viia kaevandamisloa taotluse
dokumentatsioon vastavusse kehtivate õigusaktidega.
Kivikandur OÜ esitas täiendatud taotluse Keskkonnaametile 27.01.2021.
Keskkonnaamet algatas oma 02.03.2021 kirjaga nr DM-111798-7 Paasi lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH algatati tuginedes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6
lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena
pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise
suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on
keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi
valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning
edendada säästvat arengut.
20. detsember 2021 2
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Kivikandur OÜ taotleb keskkonnaluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri
mäeeraldisele kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutamiseks tsiviil- ja
teedeehituses. Taotletav Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas
Haljala vallas Paasi külas (Joonis 1) katastriüksusel Loobu metskond 400
(88702:001:0196), maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletav mäeeraldis
asub riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning
volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on
58,25 ha. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.
20. detsember 2021 3
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Enne kaevandamise alustamist raadatakse alal kasvavad puud, juuritakse kännud ning
kooritakse katend mahus 211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Kattekiht on õhuke
(maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 0,1 m moodustab rähkne moreen. Katend
eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–
4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem
võimalik kasutada karjääri korrastamisel. Puud ja juuritud kännud realiseeritakse
vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna.
Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääb 2 593 tuh m3
ehituslubjakivi. Tagamaks katendi stabiilsus (katend on pehme ja varisemisohtlik)
jäetakse mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. See jäetakse ainult nendele
mäeeraldise külgedele, kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga.
Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks.
Hoidetervikute tagamisest tingituna on kaevandatavad varud taotletavas karjääris
2 590 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3) ja allpool põhjaveetaset
1 744 tuh m3 (plokk 4). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe
astanguga. Kuna 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset, tuleb kaevandavat kihti
kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri
kogunenud sademe- ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast
seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev Mustojja suubuv
Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvool.
Mäetööde põhiprotsessiks on kivimi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud
mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks
puurlõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast
lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine toimub
lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad
lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine).
Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud
mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul
katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud
toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest
kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
20. detsember 2021 4
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
Juurdepääs alale on võimalik mööda Potsu–Vihula maanteed ja Pärnamäe
katastriüksusele (88702:001:1140) suunduvat pinnasteed.
Kaevandatud ala korrastatakse veekoguks, veepealsed alad rohumaaks. Korrastamisel
tagatakse kaevandatud ala ohutus kujundades karjääri küljed laugeks (nõlvusega 1:2).
Korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel. Selle lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust
olemasoleva olukorraga (peatükk 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“).
1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamisloa taotluses toodut (peatükk 3.1.1
„Kavandatava tegevuse kirjeldus“). Alternatiivi hindamisel käsitletakse vajadusel ka
rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse
läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks
kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud.
Ajalisi ja tehnoloogilisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud
aeg ja tehnoloogia on mingil põhjusel ebasobivad. Antud juhul on KMH eesmärgiks
leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus (asjakohasel juhul kaevandamisala
vähendamise läbi), mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul kui KMH koostamise
käigus ilmneb teiste alternatiivseid lahenduste vajadus kavandatava tegevuse
läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes.
20. detsember 2021 5
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Käesolev peatükk on valdavalt koostatud lähtudes OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2020.
aastal koostatud tööst nr 20008 „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Paasi
lubjakivikarjäär“.
4.1 Maastik
Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval
paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja
kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 59,5–
61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna,
kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra (Joonis 2).
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja maapinna reljeef (kõrgused 30 kordse
ülevõimendusega). Aluskaart ja kõrgusandmed Maa-amet.
20. detsember 2021 6
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
4.2 Geoloogia
2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II
uuringuruumis ehk taotletaval alal 58,24 hektaril, et selgitada Ordoviitsiumi ladestu
Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti 20 puurauku, millest
võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks katsetusteks. Varu
arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis: veepealne plokk 3 ja
veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas Keskkonnaministri 02.05.2013
käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal
2 593 tuh m3.
Taotletava mäeeraldise pinnakatte moodustavad kasvukiht ja moreen. Pinnakatte
paksus on kuni 0,5 m.
Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku kihi
moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine 5,1 m),
kuid mäeeraldise kagunurgas väheneb 3,5 meetrini. Kasuliku kihi lamam paikneb
kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise kompleksi moodustab hall
pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari sentimeetri paksuseid
jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega
lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline,
tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis
katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele.
Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni
keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m (keskmine
0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru kihistu
lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni
paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid
sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks
piiriks. Määeraldise kaguosas on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt),
lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi.
Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru
plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus
kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo
kihistu lubjakivid.
20. detsember 2021 7
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
4.3 Põhjavesi
Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti
ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi
veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja
survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on
kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal jäi
põhjaveetase maapinnast 2012. aasta juulis-augustis 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele
57,7–58,9 abs m. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline
toitumine toimub kevadel ja sügisesel, st lume sulamise ajal (märts–aprill) ja vihmade
ajal (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda
3 meetrini.
Geoloogilise kaardistamise andmeil on põhjaveevoolu üldine suund klindi suunas, s.o
põhja-kirdesse. Paasi II uuringuruumi puhul on tegu põhjavee lokaalse toitealaga, kus
põhjavesi liigub uuringuruumi idaosast madalama reljeefiga äärealade suunas (1).
Ordoviitsiumi veekompleksi veepidemeks on Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu
graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on
5–7 m (maksimaalselt 11 m).
Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (katastri nr 51351) teenindusmaast
540 m kaugusel idasuunas Mutionu katastriüksusel (88702:001:0116). Mäeeraldise
keskosast 1,5 km raadiusesse jääb ka mitmeid salvkaeve. Need asuvad järgnevatel
kinnistutel: Sõstramäe (88702:001:0125), Kristeli (88702:001:0115), Paasi
(88702:001:0621), Mätta (88702:001:1260), Pärnamäe (88702:001:1140), Ööbiku
(88702:001:0135), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390).
Kaevandamisloa taotluse lisana on koostatud Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevude
põhjavee seirekava (2).
4.4 Pinnavesi
Teenindusmaa lõunanurgast 800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (1076000_1) ning
230 m kaugusel läänesuunas asub Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi võrk
ühes Nõmme/PÜ-156Sagadi eesvooluga (1107600020020). Maaparandussüsteemi
eesvool suubub Mustojasse (Joonis 3).
20. detsember 2021 8
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3. Maaparandussüsteemid ja vooluveekogumid. Aluskaart: Maa-amet.
Andmed: EELIS, Maa-amet.
Mustoja seirati 2020. aastal jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu raames1. Seire
tulemuste järgi oli Mustoja ökoloogiline seisundiklass Antsu koole seirepunktis halb
(Tabel 1). See oli halb ka 2014. aasta seire järgi. Halva seisundiklassi põhjuseks oli
kalastiku halb seisund, mille tingisid sobimatud hüdromorfoloogilised tingimused ja
jõe tõkestatus Vihula paisude näol (3).
1
Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021
20. detsember 2021 9
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Tabel 1. Mustoja ökoloogilise koondseisundi kvaliteedinäitajad ja nende
seisundihinnangud. Tabelis on seisundiklasse tähistatud järgnevate värvidega:
väga hea, hea, kesine, halb, väga halb
Füüsikalis-
Seirepunkt,
keemiline Fütobentos Suurtaimed Põhjaloomad Kalad
seireaasta
seisundiklass
Mustoja
Antsu koole, Väga hea Väga hea Väga hea Väga hea Halb
2020
4.5 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused
Metsaregistri andmetel katab ala erinevas küpsusastmes mets. See vaheldub lagedate
aladega. Mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kaitsealusete taimeliikide kasvukohti
ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliikide
kasvukohad jäävad enam kui 2 km kaugusele ja loomaliikide elupaigad enam kui 1 km
kaugusele.
Kavandatavale tegevusele lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb 1,7 km kaugusele
põhjasuunda. Lähimad Natura alad on 1,7 km kaugusel põhjasuunas asuvad Lahemaa
loodusala ja Lahemaa linnuala.
Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura esmatähtis elupaik 6270* liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal ja Natura elupaik 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (Joonis 4). Kaevandamise alustamisega mäeeraldisel ja selle teenindusmaal
olevad elupaigad hävinevad.
20. detsember 2021 10
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 4. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävad Natura elupaigad. Aluskaart:
Maa-amet, andmed EELIS.
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+2 järgi asub taotletav mäeeraldis
rohevõrgustiku tuumalal ja kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga (Joonis 5).
Maakonnaplaneeringu järgi on rohelise võrgustiku eesmärgiks:
• väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse;
• looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni toetamine ning
looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine;
• keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel.
Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja
lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse
ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile
2
https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
20. detsember 2021 11
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada looduslike alade keskkonda kujundavat
mõju. Paranevad ka ökoloogiliselt kõrge väärtusega elukeskkonna kujundamise
võimalused.
Joonis 5. Rohevõrgustik. Aluskaart: Maa-amet, andmed Lääne-Viru
maakonnaplaneering 2030+.
4.6 Asustus, maakasutus ja taristu
Kavandatava tegevuse ala on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksustest. Taotletava mäeeraldis piirneb lõunasuunas Lahemetsa
(19101:001:0348), läänes Väravmetsa (88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013),
põhja pool Roda (88702:001:0273) ja Roopa (88702:002:0274) ning kirdes Värava
(88702:001:0441) katastriüksustega. Kavandatava tegevuse toimumiskohast ida poole
jääb Armi (88702:001:0151) ning kagusuunda Pärnamäe (88702:001:1140)
katastriüksus.
Lähim elamu asub Pärnamäe katastriüksusel, mäeeraldisest 100 m kaugusel ja
teenindusmaa piirist 30 m kaugusel, lisaks asuvad samal katastriüksusel kõrvalhooned.
Poole kilomeetri raadiusesse mäeeraldise teenindusmaast jäävad ka Sõstramäe
(88702:001:0125), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390)
katastriüksustel asuvad hooned.
20. detsember 2021 12
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud mööda Potsu–Vihula kõrvalmaanteelt (tee nr
17184) ja Pärnamäe katastriüksusele suunduvat pinnasteed (5084815).
4.7 Kultuurimälestised
Kavandatava mäeeraldise põhjaosas asub pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht
(191:TAK:012). Kavandatava tegevuse realiseerimisel see hävitatakse. Teenindusmaast
150 m raadiuses kagusuunas asub kaks pärandkultuuriobjekti: Armi karjamõisa laudad
(887:LAU:001) ja Vihula mõisa Armi karjamõisa moonakamaja (887:MOM:002).
Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle
lähiümbrusesse ei jää.
20. detsember 2021 13
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+3
Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja
kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Maakonnaplaneeringu koostamise
käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste
pädevuses. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad
takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud
korras ja tingimustel kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine.
Maakonnaplaneeringus tuuakse välja ka maavarade kaevandamise üldised
põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade
kasutustingimised. Antud mõjuhindamise kontekstis on asjakohane hinnata uute
kaevandamisalade planeerimisel juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale
liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede
kandevõime tõstmiseks.
Haljala valla arengukava 2022-20304
Haljala valla arengukavas ei käsitleta maavara kaevandamist.
Vihula valla üldplaneering5
Kavandatav tegevus jääb küll Haljala valla territooriumile, kuid 2017. aasta
haldusreformi eel kuulus see Vihula valla alla ning alal kehtis KMH programmi
koostamisel Vihula valla üldplaneering. Paasi lubjakivimaardlat ega lubjakivi
kaevandamist laiemalt Vihula valla üldplaneeringus käsitletud ei ole. Samuti ei
kavandata üldplaneeringuga taotletava mäeeraldise lähedusse tegevusi.
Uus Haljala valla üldplaneeringu6 koostamine on algatatud Haljala Vallavolikogu
19.12.2017 otsusega nr 24.
3
https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030-
4
https://www.haljala.ee/arengukava
5
https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering
6
https://www.haljala.ee/uldplaneering
20. detsember 2021 14
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Samuti pole ette näha mõju kliimale.
Esialgu võib mõjude hindamise ulatuseks võtta 1 km vööndi mäeeraldise piirist (Joonis
6). Kavandatava tegevuse täpse mõjuala (sh oluline müra ja õhusaaste, veetaseme
alanduslehter) ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus.
Joonis 6. Kavandatava tegevuse eelduslik mõjuala ja sellesse jäävad elu- ja
ühiskondlikud hooned. Aluskaart: Maa-amet.
20. detsember 2021 15
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele
Kaevandatavast varust 2/3 paikneb allpool põhjaveetaset, mistõttu tuleb
kaevandatavat ala kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pump, millest
suunatakse karjääri kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see
puhastatakse heljumist. Puhastatud vesi juhitakse Nõmme/PÜ-156Sagadi
maaparandussüsteemi eesvoolu.
Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogilise uuringu raames tehtud katsepumpamiste
(12.10.2012) põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil
keskmiselt 789 m3/ööp, maksimaalselt (lumesulamisperioodil) 1 840 m3/ööp. Karjääri
ammendumise ajaks on vastavad näitajad 787 ja 1 838 m3/ööp. Põhjavee
väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille
ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja
kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu
(1). Kaevandamine Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavate puurkaevude
(sügavusega üle 20 m) veetaset ei mõjuta. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja
pumpamine karjäärist ning veetase saavutab algsele tasemele lähedase taseme.
Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu.
Mõju hindamise käigus selgitatakse põhjavee alanduslehtri ulatus ja selle mõju
veevõtjatele.
OÜ J.Viru Markšeideribüroo on 2020. aastal koostanud Paasi lubjakivikarjääri
veekõrvalduse skeemi, milles määranud lähtudes maksimaalsest juurdevoolust
settebasseini mahu. Settebassein peab olema mahuga 400 m3 ning tulenevalt
kaevandamisala reljeefist peaks see asuma karjääri lõunaosas. Settebasseini sobilikuks
asukohaks on peetud mäeeraldise teenindusmaa edelanurka (Joonis 7). Vee
juhtimiseks settebasseinist Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvoolu
tuleb rajada 230 m pikkune kraav. Kraavi rajamiseks ja kuivendusvee juhtimiseks
maaparandussüsteemi eesvoolu on andnud kraavi läbiva Lahemetsa katastriüksuse
omanik Forest Farm OÜ oma 27.11.2020 kirjaga, Riigimetsa Majandamise Keskus oma
16.12.2020 kirjaga nr 3-1.1/3823 ja Põllumajandusamet oma 24.11.2020 kirjaga nr 14.5-
1/2194-1. Kraavi rajamise ja vee juhtimise tingimusteks on metsatehnika ülesõidu
rajamine Lahemetsa katastriüksusele, „Paasi lubjakivikarjääri põhjavee seirekavas“ ja
„Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas“ toodud lahenduste ja meetmete
rakendamine karjäärivee puhastamiseks, kõrvaldamiseks ja seireks ning olemasoleva
maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamine.
20. detsember 2021 16
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 7. Settebasseini ja rajatava veekõrvalduskraavi asukoht. Aluskaart: Maa -
amet.
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi
sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks
tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne
arvutuslik kogus on 1 840 m3/ööpäevas ehk 77 m3/h ehk 1,3 m3/min ehk ca 21 l/sek
(1).
Mõju hindamise käigus prognoositakse suublasse juhitava vee kvaliteeti ning
hinnatakse selle mõju Mustojale.
6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn
Kavandatava tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist.
Karjäärimasinate tööga, kivimi lõhkamisega ja purustamise ning materjali veoga
kaasneb müra. Puur- ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide
20. detsember 2021 17
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
laialipaiskumine. Tegevusega kaasnev müra ja vibratsioon esinevad tööperioodil.
Töövälisel ajal vibratsiooni ja müra ei kaasne. Kaevandamisalale lähim elamu asub
taotletavast mäeeraldisest 110 m kaugusel.
Keskkonnamõju hindamise käigus antakse ülevaade kaevandamisega kaasneva
müra ja vibratsiooni levikust ning kaasneva mõju olulisusest. Sealhulgas tuuakse
välja kavandatava tegevuse vastavus Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele 7 nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele ja Sotsiaalministri 17.05.2002
määruses8 nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele. Asjakohasel juhul töötatakse
välja leevendusmeetmed müra ning vibratsiooni vähendamiseks.
6.3 Mõju õhu kvaliteedile
Mõju piirkonna õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel, kaevandatud materjali
purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil. Eelnimetatud protsessidega
kaasneb tolmu (peenosakeste teke).
Kaevandamisloa taotluse järgi võib puur-lõhketööde käigus kanduda tolmupilv kuiva
ja tuulise ilmaga 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga
langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandamismasinate
tekitatud tolmu hulk on suhteliselt väike ja see settib maha masinate töökoha
läheduses 50–100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku
vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega
150–200 m kaugusele.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses
olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate
kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt.
Mõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest ja
sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket,
levikuulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv
8
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv
20. detsember 2021 18
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses9 nr 75 „Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
kehtestatud piirväärtustele.
6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda
eelkõige läbi muutuste välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu.
Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid
rajatisi. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 „Müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“.
Kavandatava tegevusega kaasnevate mõju olulisus inimeste tervisele, heaolule ja
varale selgitatakse välja lähtudes müra, õhusaaste ja vibratsiooni levikust.
6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh
Natura 2000 võrgustiku alale
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju looduskaitseobjektidele ega Natura
2000 võrgustiku aladele kuna need asuvad väljaspool võimalikku mõjuulatust.
Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura elupaigad hävivad.
Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja
kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Arvestades, et karjäär taastatakse
veekoguks, kaotab rohevõrgustik mäeeraldisel oma algse funktsiooni jäädavalt.
Seetõttu tuleb mõju hindamise käigus selgitada kavandatava tegevusega kaasnevat
mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuua välja leevendavad meetmed selle
toimimise tagamiseks.
Mõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasneva mõju
olulisus rohevõrgustiku toimivusele.
6.6 Mõju kultuuripärandile
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei säili mäeeraldise põhjaosas asuv
pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht (191:TAK:012). Mõju teistele piirkonnas
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv
20. detsember 2021 19
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
asuvatele pärandkultuuriobjektidele puudub. Kuivõrd piirkonnas ei asu
muinsuskaitseväärtusi, siis kavandatava tegevusega kaasnev mõju neile puudub.
Kavandatava tegevuse mõju kultuuripärandile ei ole oluline.
6.7 Jäätmeteke
Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352
tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või
ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.
Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Kasvukihist ja
moreenist koosnev katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda
kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib
võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu
jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse
reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu
toodang realiseeritakse.
Juhul kui pinnas ladustatakse enamaks kui kolmeks aastaks, loetakse ladustuskoht
jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda
jäätmeluba. Juhul kui kaevandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid
tekkima, tuleb kaevandajal esitada jäätmekava.
Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende
kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.
Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket.
20. detsember 2021 20
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
7 HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.
Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud
piiranguid.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav
tegevus võib oluliselt mõjutada:
• põhjaveetase ja veerežiimi muutus;
• mõju pinnavee kvaliteedile;
• mõju õhukvaliteedile (peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju ka
piirkonna elanike tervisele ja heaolule;
• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike
tervisele ja heaolule;
• rohevõrgustiku sidusus;
• avariiolukordade esinemise võimalus ja riski maandamisvõimalused.
Hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse jäävad tegevused, mis
võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib avalduda
muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse mudeldustes ja
arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse, kumulatiivse,
sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga.
Mõju hindamiseks põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele mõõdetakse Paasi
lubjakivikarjääri mäeeraldisest 1 km raadiusesse jäävate majapidamiste (Joonis 6) ja
töös „Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava“ toodud kaevude
veetasemed, sügavused ja selgitatakse kaevude konstruktsioon. Teostatakse
hüdrogeoloogiline mudeldus, millega prognoositakse kaevandamise aegne
alanduslehter ning kaevandamise järgne olukord.
Mudeldusega täpsustatakse materjali veost tingitud õhuheitmete, eelkõige tolmu ja
peenosakeste (PM10 ja PM2,5) levik lähtudes olemasolevatest andmetest, sh
kaevandamisloa taotluse lisaks olevast tööst „Kivikandur OÜ Paasi karjäär. Käitise
heiteallikate saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus“ (Hendrikson & Ko, 2021),
arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu – Vihula teeni.
Arvutatakse kavandatava tegevusest tingitud müra ja vibratsiooni leviku ning vastavust
kehtestatud piirmääradele arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu –
Vihula teeni.
20. detsember 2021 21
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Ökoloog teeb kohapealse vaatluse ning selle põhjal annab hinnangu rohevõrgustiku
toimivusele kavandamise ajal ja järgselt. Asjakohasel juhul pakub välja
leevendusmeetmed mõju vähendamiseks.
Avariiolukordade võimalikkust ja leevendusmeetmeid hinnatakse eksperthinnanguna.
KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele
keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub:
• kliima;
• jäätmeteke;
• piiriülene mõju.
Hindamise käigus tuuakse välja olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks
ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. Lisaks normidega ette nähtud
piirtasemete jälgimisele pakub ekspertgrupp nende olemasolul välja optimaalseid
lahendusi kohalikele avalduvate häiringute (võrreldes olemasoleva olukorraga tuntav
muutus, kuid mis vastab normile) vähendamiseks ja vajadusel kompenseerimiseks.
Kompenseerimismeetmete väljatöötamisel kaasatakse ka kompensatsiooni objektiks
olev osapool.
20. detsember 2021 22
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
8 AJAKAVA
Maksimaalne menetlusaeg
Etapp Kuu
seaduse järgi
KMH algatamine 02.03.2021
KMH algatamisest teatamine 14 päeva
Ekspertgrupp koostab
programmi
Programmi KeHJS § 13
14 päeva detsember 2021
nõuetele vastavuse kontroll
Seisukohtade küsimine
30 päeva jaanuar 2021
asjaomastelt asutustelt
Otsustaja menetleb laekunud
seisukohti ja hindab
14 päeva veebruar 2022
programmi asjakohasust ja
piisavust
Ekspertgrupp
täiendab/parandab vajadusel
programmi, selgitab esitatud veebruar 2022
seisukohtadega
arvestamist/mittearvestamist
Otsustaja kontrollib
täiendatud programmi 14 päeva märts 2022
korraldab avaliku väljapaneku
märts-aprill
Programmi avalik väljapanek min 14 päeva
2022
Programmi avalikustamine 1 päev aprill 2022
Programmi täiendamine,
avalikustamisel laekunud 30 päeva aprill 2022
kirjadele vastamine
20. detsember 2021 23
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Maksimaalne menetlusaeg
Etapp Kuu
seaduse järgi
Programmi nõuetele
vastavuse kontroll (vastavalt
seadusele tuleb esitada 30 päeva mai 2022
hiljemalt 18 kuud pärast
algatamist)
Nõuetele vastavaks
tunnistamise otsusest 14 päeva mai 2022
teavitamine
KMH aruande koostamine
KMH aruande esitamine
september 2022
otsustajale
Otsustaja kontrollib aruande
vastavust sisunõuetele ja
september 2022
edastab selle asjaomastele
asutustele
Seisukohtade küsimine
30 päeva oktoober 2022
asjaomastelt asutustelt
Otsustaja menetleb laekunud
seisukohti ja annab hinnangu
14 päeva november 2022
aruande asjakohasuse ja
piisavuse kohta
Ekspertgrupp täiendab
november 2022
aruannet
Otsustaja kontrollib
detsember-
täiendatud aruannet ja 21 päeva
jaanuar 2023
korraldab avalikustamise
KMH aruande avalik jaanuar-
min 30 päeva
väljapanek veebruar 2023
20. detsember 2021 24
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Maksimaalne menetlusaeg
Etapp Kuu
seaduse järgi
KMH aruande avalikustamine 1 päev veebruar 2023
Ekspertgrupp vastab KMH
aruande avalikul väljapanekul
30 päeva märts 2023
esitatud seisukohtadele ja
täiendab aruannet
Arendaja esitab täiendatud
KMH aruande otsustajale
max 6 jooksul avalikustamisest
nõuetele vastavuse
kontrollimiseks
Otsustaja edastab KMH
aruande asjaomastele märts 2023
asutustele kooskõlastamiseks
KMH kooskõlastamine
30 päeva märts 2023
asjaomastele asutuste poolt
Otsustaja kontrollib KMH
aruande vastavust seaduse
nõuetele ja teeb otsuse 30 päeva aprill 2023
aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise osas
KMH aruande nõuetele
vastavaks tunnistamise 14 päeva mai 2023
otsusest teavitamine
20. detsember 2021 25
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
9 OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud
järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3).
Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud.
Arendaja Kivikandur OÜ
Aivar Kuusmik,
[email protected], 56804914
Otsustaja Keskkonnaamet
[email protected], 662 5999
KMH ekspert (programmi Maves OÜ
koostaja) Marja 4D, 10617 Tallinn
Juhtekspert: Karl Kupits,
[email protected], 5093437
Koostaja: Tuuli Vreimann;
[email protected], 51987605
Asjaomased asutused ja Haljala Vallavalitsus - kohalik omavalitus, kohaliku
isikud arengu suunamine
Põllumajandus- ja Toiduamet –
maaparandussüsteemide toimivus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda –
keskkonnaühenduste katusorganisatsioon
Riigimetsa Majandamise Keskus – mäeeraldist katva
riigimetsa haldaja
1 km vööndisse jäävad elanikud
Tabel 3. Ekspertgrupp.
Valdkond Ekspert Pädevus
Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105
20. detsember 2021 26
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Valdkond Ekspert Pädevus
Ekspert (aruande Tuuli Vreimann Viieaastane töökogemus erinevates
koostamine, hinnang keskkonnauuringutes sh KMH
pinnavee-kvaliteedile ning aruannete koostamises.
kõik teiste ekspertide poolt
katmata käsitlused
vastavalt KeHJS § 20)
Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva, Kantud hüdrogeoloogiliste tööde
konsultandina tegevusloale. Pädevusena
Madis Metsur muuhulgas hüdrogeoloogilised
uuringud.
Mõju välisõhule Marko Kaasik 2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, füüsika
instituut, õhusaaste modelleerimise
vanemteadur
Viimase viie aasta jooksul
töökogemus vähemalt kolme
sarnase õhusaaste arvutamise alal.
Mõju rohevõrgustikule Artto Pello Maastike ökoloogia magister.
Viimase viie aasta jooksul osalenud
kolme KMH läbi viimises
ekspertgrupi liikmena. Töökogemus
rohevõrgustikule ja elustikule
avalduva mõjude hindamises,
loomastiku ja linnustiku inventuuride
läbi viimises.
Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet Viimase kolme aasta jooksul
(Akukon Eesti vähemalt kahe kaevandamisalaga
OÜ) seotud müra ja vibratsiooni
arvutamise kogemus. Pikaajaline
kogemus müra ja vibratsiooni
hindamisel, mürakaartide
koostamisel.
20. detsember 2021 27
Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm
10 KASUTATUD KIRJANDUS
1. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Paasi uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-
Virumaal. Varu sieusga 01.04.2013. a. Tallinn., 2013.
2. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjäär - põhjavee seirekava. 2020.
3. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud
2020. 2021.
4. Paal, Jaanus. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 2004.
5. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava.
2020.
6. Hendrikson ja Ko. Paasi karjäär. Käitise heiteallikate saasteainete heitkoguste
määramise kirjeldus. 2021.
20. detsember 2021 28