dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. detsember 2021
Viit
17-1/21-0083/7848-1
Registreeritud
30. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/21-0083
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. jaanuar 2022

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta.asice16316 KB

Sisu (failidest)

Haljala Vallavalitsus [email protected] 30.12.2021 nr 6-3/21/27047 Seisukoha küsimine Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Osaühing Kivikandur esitas 20.12.20211 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm“2. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest alates seisukohad Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Lisad: 1. KMH programm (Paasi lubjakivikarjääri KMH programm seisukohtade küsimiseks.pdf) 2. Kaevandamisloa taotlus.zip Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Rahandusministeerium ([email protected]), Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) Teadmiseks: [email protected] Marilin Palmist 5906 5684 [email protected] 1 kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.12.2021 nr 6-3/21/26441 all 2 koostanud Maves OÜ, töö nr 21066, detsember 2021 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ Kontaktisik Aivar Kuusmik Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Käesolev taotlus on esitatud käimasoleva keskkonnaloa taotluse menetluse nr eesmärk ja põhjendus M-110875 jätkuna. Seejuures on käesolevaga sisestatud juba varasemalt esitatut maavara kaevandamisloa taotlus, kuna seda varem ei ole käesolevasse süsteemi sisestatud ning menetlemisel juurde küsitud vee ja jäätmete eriosa (M-110875-2). Taotletav tegevus on kirjeldatud ja põhjendatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud keskkonnahäiringute (lõhn, müra, taotluse seletuskirjas. vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär Tegevuskoha aadress Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 5786 Katastritunnus 88702:001:0196 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6600292, Y: 620999 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Paasi lubjakivikarjäär Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Loobu metskond 400, Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond 88702:001:0196 X: 6600292, Y: 620999 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral Asukoha üldiseloomustus Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse. Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele. Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid 2/35 Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine 9 800 9 800 (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade 9 800 9 800 9 800 kaevandamisjäätmed 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 3/35 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Paasi lubjakivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või koordinaadid suunamise aeg (nt päevades, kuudes, ladustamise materjal ladustamise kaardil aastates) kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6600333, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000 Y: 620699 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade X: 6600450, pinnasega. kaevandamisjäätmed Y: 620657 X: 6600322, Y: 620583 2 X: 6599729, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000 Y: 620691 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade X: 6600071, pinnasega. kaevandamisjäätmed Y: 620794 X: 6600169, Y: 620759 X: 6599783, Y: 620569 3 X: 6599924, Katend ladustatakse selleks ettevalmistatud alal (eemaldatud kaevandamisloa kehtivuse jooksul 9 800 7 000 01 01 02 - Mittemaaksete Ei 9 800 7 000 Y: 621177 puud ja võsa), katendi näol on tegemist saastumata maavarade X: 6600005, pinnasega. kaevandamisjäätmed Y: 621219 X: 6600005, Y: 621075 Seotud failid Failid Lisa 1: Gr_lisa_4___Katendi_ladustamine.pdf 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Paasi lubjakivikarjääri omaseiret. 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise-4/35 ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend) kasutatakse ära karjääri korrastamisel. 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Paasi_jaatmekava.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 3. Eriosa - Vesi 5/35 3. Eriosa - Vesi 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala kirjeldus Vastav info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas ja põhjavee seirekavas Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Seiret ei ole teostatud pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 3: Joonis_1_Veekorvaldusskeem.pdf Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise Lisa 4: Maakasutusoigus.pdf valdust tõendavad dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Vee erikasutusest mõjutatud maaomanike nõusolek Lisa 5: Nousoleku_andmine_Lahemetsa_kinnistul.asice Lisa 6: Kirja_edastamine_vastavalt_kuuluvusele__Loobu_metskond_400_.asice Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 7: Paasi_veeseire_01.10.asice Lisa 8: Paasi_veekorvalduse_skeem.pdf Lisa 9: Nousolek_Paasi_lubjakivikarjaari_vee_juhtimiseks_maaparandussusteemi.asice 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine 6/35 Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi UUS Reoveepuhasti kood UUS Väljalaskme nimetus UUS Väljalaskme kood UUS Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6599741, Y: 620337 Prognoositav heitvee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2021-2051 87 000 72 000 72 000 72 000 303 000 830 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus heitvees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2021-2051 Heljum 25 mg/l Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2021-2051 - 0 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 heljum aprill, august 2 korda aastas Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 nafta aprill 1 kord aastas Suubla Suubla nimetus NÕMME/PÜ- 156SAGADI Suubla kood 1107600020020 7/35 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 Heljum aprill, august 2 korda aastas Üksikproov X: 6599741, Y: 620337 Nafta aprill 1 kord aastas 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 3.3.3. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine 8/35 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Ei ole asjakohane 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.553 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 36 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei 9/35 Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​‐ Jah komponentide või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 200 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei kauplemise süsteemi kohustuslane 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​‐ SNAP kood keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C kood m/s K1 Purustus- ja X: 6600530, 0.10 3 25 60 030105 - Põletamine töötlevas tööstuses - paiksed mootorid sorteerimisseadme Y: 621212 mootor LP Lõhkamine ja puurimine X: 6599731, 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 620694 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6600521, Y: 621432 V1 Purustus- ja X: 6600519, 20 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - sorteerimissõlm Y: 621190 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6600539, Y: 621211 M1 Mahuti täitmine ja X: 6600549, 0.05 3.50 5 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh hoiustamine Y: 621286 jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine) 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad 10/35 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Hendrikson & Ko OÜ Registrikood/isikukood 10269950 Postiaadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 8, 51004 Telefon 7409 800 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Uute heiteallika kasutusele võtmine, millega kaasneb osade saasteainete osas keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 kehtestatud saasteainete heidete künniskoguste ületamine, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba (keskkonnaluba). Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus kirjandusele 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; 4.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"; 5. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"; 6. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid"; 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; 11/35 8.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; 9.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"; 10.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi"; 11.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013. 12.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014. 13.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. 14.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015. 15.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019). 16.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010. 17.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9 Western Surface Coal Mining 18.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release- inventory/report/pits-quarries-guide.html) 19.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 20.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 10.01.2021, Kunda meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 21.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2 22.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools- calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) 23. Aeropol 5.3.2. 12/35 Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Esitatud lähteandmed pärinevad ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest. kütusekulu ja muud andmed Lõhketööde teostamiseks kasutatakse aastas kuni 25 tonni lõhkeainet Senatel Powerfrag ja kuni 25 tonni lõhkeainet EXAN. Maksimaalne ühe laengu kogus Senatel Powerfrag korral kuni 1,1 tonni ja EXAN korral kuni 1,3 tonni (praktikas on valdavalt ühe laengu kogused tõenäoliselt väiksemaks). Lõhkamistöid teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte rohkem kui 36 korda aastas (2 kuni 3 korda kalendrikuus, kuid praktilikas tõenäoliselt harvem). Ühe lõhkamisala arvestuslik suurus on kuni 300m2. Lõhkamis- ja puurmistööd tellitakse vastavat lõhketööde tegevusluba omavalt ettevõttelt (st lõhkamis- ja puurmistöid käitaja iseseisvalt ei teosta). Purustus- ja sorteerimissõlme läbiv materjali kogus on kuni 125000 t/a, maksimaalse tootlikusega kuni 250 t/h. Purustus- ja sorteerimisseadme (K1) diiselmootori kütusekulu on 36 t/a (nominaalvõimsus 0,553 MW). Käitise liikuvtehnika tankimiseks on kasutusel üks tanklat, milles käideldakse aastas kuni 100 m3 diiselkütust (laadimiskäive, st sisse- ja väljalaadimine summaarselt kokku seega 200 m3). Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) KIVIKANDUR OÜ Paasi lubjakivikarjäär tootmisterritoorium asub Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas Paasi külas asukoha kirjeldus (kinnistu katastritunnus 88702:001:0196). Tootmisterritooriumi pindala on 58.22 ha. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 10: Asukohakaart.jpg 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 11: Asendiplaan.jpg kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elamu (kuid teadaolevalt mitte püsivalt geograafilised ja tehnogeensed objektid asustatud) paikneb territooriumist ca 30 m kaugusel ja mäeeraldisest (sh planeeritava lõhkamisala piirist) ca 110 m kaugusel kagu suunas (Pärnamäe, kt 88702:001:1140). Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardil esitatud andmete kohaselt ei paikne tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses (kuni 1000 m kaugusele käitisest) kaitstavaid loodusobjekte ja Natura 2000 alasid. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähim Lahemaa rahvuspark (KL01000511), mis asub ca 1,7 km kaugusel põhja suunas. Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 55…61 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad objektid piirkonnas puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Põhi Kirre Ida Kagu Lõuna Edel Lääs Loe Tuulevaikus 11,4 10,3 7,6 10,5 17,8 19,2 11,8 11,4 4,3 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass 13/35 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Tegelik nr puhastusaste, % puhastusaste, % Lõhkamine ja Puurseadmel filtritest koosnev 1 Seadme kasutamisel teostatakse pidevat visuaalset kontrolli ja PM- Tahked osakesed, 99 99 puurimine püüdesüsteem vastavalt vajadusele hooldust sum summaarsed PM10 Peened osakesed 99 99 (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 99 99 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 14/35 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 15/35 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 100 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Lõhkamine ja puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 16/35 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus- ja sorteerimissõlm Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 17/35 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 18/35 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 100 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Mahuti täitmine ja hoiustamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 19/35 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 100 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 100 0 0 23 - 24 0 0 0 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas Purustus- ja sorteerimisseadme mootor Põletusseadmete arv 1 20/35 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.553 Töö​tundide arv aastas 500 Kasu​tegur 0.90 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset Ei heitkoguste arvutamist? Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku Heitkogus kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav kontsent​‐ Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.10 42.50 36 tonni 7446- Vääveldioksiid 0.026 g/s 0.072 t 09-5 10102- Lämmastikdioksiid 0.061 g/s 0.17 t 44-0 630-08- Süsinikmonooksiid 0.023 g/s 0.064 t 0 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0028 g/s 0.008 t orgaanilised ühendid PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.022 g/s 0.061 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.003 g/s 0.009 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.003 g/s 0.009 t 124-38- Süsinikdioksiid 0 g/s 113.24 t 9 21/35 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 4.4.11. Välisõhus leviv müra Müraallika nimetus Müraallika Müratase Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete vajaduse Päevane tase Öine tase koordinaadid väljas​pool rakendamise puudumise põhjendus (7.00-23.00), (23.00-7.00), käitise sagedus ja ekvivalenttase ekvivalenttase tootmis​‐ tähtaeg LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB territooriumi (dB) 22/35 Summaarnemüratase X: 6600368, 70 Olulise mürahäiringut vähendava meetmena ei Meetmeid Meetmeid rakendatakse vajadusel jooksvalt ning 50 0 kogutootmisprotsessist Y: 621054 kavandata töid (sh lõhkamised, purustus- ja rakendatakse täiendavad meetmed käesoleva taotluse koostamise sorteerimissõlme töö) öisel rangemate jooksvalt ajal ei ole vajalikud, kuna müra piirtaseme ületamist normidega ajavahemikul (müra normeerimise ning lähima eluhoone juures (ca 110 m kaugusel kontekstis ajavahemik 23.00-7.00). Kõige täiendavad mäeeraldise piirist ning ca 30 m kaugusel mäeeraldise mürarikkamaid töid (lõhketöid, mida teostatakse meetmed ei teenindusmaa ehk tootmisterritooriumi piirist kagu tõnäoliselt vähem kui 1 kord nädalas ning mis ole vajalikud suunas) ei ole ette näha, arvestades siinjuurs, et pideva kestavad vähem kui 30 sekundit, ei saa pidada müra allikad (kuid siiski ainult päevasel ajal ja püsiva müra ning häiringu allikaks) teostatakse tööpäevadel) jäävad lähimatest elamustes 400-600 m ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 9.00- kaugusele. Lähimate eluhoonete juures jääb pidevalt 17.00. Mäeeraldise siseselt purustus- ja töötavate masinate ja seadmete korral müratase (tabelis sorteerimissõlme asukoha valikul on soovitatav on märgitud päevane ja öine ekvivalenttase eluhoonete võimalusel vältida lähimate eluhoonete poolseid piirkonnas) väiksemaks, kui II kategooria elamualade alasid. Purustus- ja sorteerimissõlme tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal (60 dB) ning öisel paigutamisel mäeeraldise keskossa on võimalik ajal karjäär ei tööta. Lühiajaliselt (kestusega vähem kui tagada minimaalselt ca 400-600 m suurune 30 sekundit) ning mitte sagedamini kui 3 korda vahemaa lähimate eluhoonetega (lähim eluhoone kalendtikuus (praktikas tõenäoliselt vähem ning ainult jääb mäeeraldise piirist 110 m kaugusele ja päevasel ajal ja tööpäevadel) teostatavad lõhketööd mäeeraldise teenindusmaa ehk (mis hetkeliselt põhjustavad kõrgendatud mürafooni) ei tootmisterritooriumi piirist ca 30 m kaugusele mõjuta piirkonna pidevat pikaajalist (ega ka lõhkamise kagu suunas), mis on piisav tagamaks müra päeva) mürataset (ekvivalenttaset). piirväärtusest väiksem müratase päevasel ajal Tabelis väljal nimetusega "müratase väljaspool käitise (öisel ajal töid ei teostata ning müra ei tekitata). tootmisterritooriumi" toodud müratase ei ole normtasemetega võrdluse seisukohalt oluline (ega asjakohane), kuna tootmisala piiril ei ole normtasemeid kehtestatud. Müraalane seadusandlus lähtub müra Mäeeraldise piirile on elamute poolsetel külgedel normeerimisest ainult lähimate tundlike alade (antud kuhjatud pinnasevallid, mis aitavad juhul lähimad eluhooned) juures. täiendavalt müra levikut piirata. Mäeeraldise siseselt purustus- ja sorteerimissõlme asukoha valikul on soovitatav vältida lähimate eluhoonete poolseid alasid. Müra piir- või sihtväärtus Tööstusmüra piirväärtus lähimatel müratundlikel aladel (II kategooria alad ehk eluhooned) 60 dB päeval. 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate 23/35 koosmõju 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- Ühik Välisõhu maksimaalne arvutuslik Suhe Cm / heitkogus M või siht​väärtus saastatuse tase ∑Cm µg/m³ Keskmistamisaeg K1,LP1 (lõhkamine) 7446- Vääveldioksiid 0.535 g/s 1 tund 350 µg/m³ 31.50 0.09 09-5 8 tundi 125 µg/m³ 2 0.016 K1,LP1 (lõhkamine) 10102- Lämmastikdioksiid 0.07 g/s 1 tund 200 µg/m³ 33.70 0.168 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 0.20 0.005 K1,LP1 (lõhkamine) 630-08- Süsinikmonooksiid 8.151 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 63 0.006 0 K1,M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.117 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 680 0.136 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 7.60 0.004 K1,LP1 (lõhkamine ja PM10 Peened osakesed (PM10) 0.606 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 36.40 0.728 puurimine),V1 1 aasta 40 µg/m³ 0.80 0.02 K1,LP1 (lõhkamine ja PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.165 g/s 24 tundi 25 µg/m³ 0.13 0.005 puurimine),V1 LP1 (lõhkamine) 7783- Vesiniksulfiid 0.139 g/s 1 tund 8 µg/m³ 7.40 0.925 06-4 Koosmõju kirjeldus Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid, mistõttu on koosmõjus arvestatud ainult käitise vastavat saasteainet välisõhku väljutavaid heiteallikaid. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2 korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1. Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool tootmisala seega ei ületata. 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Heiteallikatest saasteainete seiret mõõtmise teel ei planeerita. Arvestades heiteallikatest väljuvate saasteainete hajumiskontsentratsioonide väärtusi ning asjaolu, et heiteallikate korral on tegemist teadlikult teoreetiliselt arvestusliku maksimaalsete heitkoguste hindamisega, samuti ei paikne heiteallikate läheduses hajumist takistavaid rajatisi ega pinnavorme, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete taset käitise lähiümbruses, mistõttu ei ole käitise heiteallikatele seireprogrammi rakendamine saasteainete heitkoguste ja välisõhku saastetasemete määramiseks ega heitkoguste seire korraldamiseks pidevmõõtmistega tegelike heitkoguste väljaselgitamiseks põhjendatud (sellega seotud kulutused on oluliselt suuremad, kui täiendavalt makstav saastetasu). Samuti puudub vajadus müra seirele. 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang 24/35 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitises võib, arvestades kasutatavate materjalide koguseid ja toomise mahtu, teoreetiliselt ainuke lõhna allikas olla lõhkamistööd, mida on hinnatud sarnaste tegutsevate karjääride praktikale tuginedes. Karjääride praktilisest kogemusest ei ole teada, et lõhkamistöödega kaasneks arvestatavat lõhna eraldumist, mistõttu on vähe tõenäoline, et käitise tegevusega võiks kaasneda arvestatav lõhnahäiring. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel 25/35 1.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"; 2. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"; 3. Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid"; 4.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013. 5.AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014. 6.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. 7.AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015. 8.AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019). 9.Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010. 10.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9 Western Surface Coal Mining 11.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (internetiaadress: https://www.canada.ca/en/environment- climate-change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html) 12.AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 13.Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse andmed interneti lehelt (seisuga 07.12.2020, Jõgeva meteoroloogiajaam): http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul 14.AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2 15.Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodika "Pits and quarries reporting guide" (https://www.canada.ca/en/environment-climate- change/services/national-pollutant-release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html) Ülevaade saasteainete heitkoguste arvetamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis "Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf". Manused Lisa 12: Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_19012021.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "Kivikandur_Paasi_karjaari_heiteallikate_saasteainete_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm" Manused Lisa 13: Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid 26/35 Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84, mille järgi võib õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevaid arvutusprogramme, mis vastavad määruse nr 84 § 17 esitatud nõetele. Arvutused tehti arvutusmudeliga Aeropol 5.3.2, mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoa mudelil. Kontsentratsioon arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsust arvestades vastab maapinnal seisva inimese hingamiskõrgusele. Kasutati arvutusskeemi, mis arvestab 20 meetrist madalamate heiteallikate korral Pasquilli stabiilsusklasse. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2014-2016 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad X=6584611.3, Y=534244.1. Meteoroloogiliste parameetrite valimisel oli võimalik kasutada ligikaudu samal kaugusel asetsevate meteoroloogiajaamade andmeid (Jõhvi ja Tallinn). Arvestades käitise lähedust rannikule, siis võeti aluseks Tallinna metoroloogijaama andmed, mis iseloomustab käitise asukoha klimaatilisi tingimusi tõenäoliselt paremini. Viide meteroloogilise mudeli andmetele Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Käitise lähipiirkonda (kuni 500 m kaugusele käitisest) ei jää Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS heiteallikate registri andmetel teisi käitiseid. Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Piirkonna välisoh ̃ u kvaliteedi tase võib muutuda peamiselt tahkete osakeste heitkoguste lisandumisega, kuid teostatud hajumisarvutuste järgi käitise tegevuse käigus kehtivaid saastetaseme piirväärtuseid ei ületata. Teiste saasteainete heitkogused on suhteliselt madalad ja/või on tegemist suhteliselt lühiajalise tegevusega (nt lõhkamistöödel eralduvad saasteained), mistõttu piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutus on tõenäoliselt suhteliselt väike. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Manused Lisa 14: 2021_01_19_Kivikandur_Paasi_H2S_1h.jpg Lisa 15: 2021_01_22_Kivikandur_Paasi_PM10_24h.jpg 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud 27/35 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool tootmisala piire NO2 seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete korral ca 0,168 ÕPV1, NMVOC ca 0,136 ÕPV1, PM10 ca 0,728 ÕPV24 ja H2S ca 0,925 ÕPV1. õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool Saasteainete maksimumkontsentratsioonid tekivad käitise tootmisala sees või selle lähiümbruses. tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas Teiste saasteainete koosmõju saastetasemed väljaspool tootmisala jäävad allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele olevate elumajade juures. lähimate elamute juures PM10 ca 0,1 ÕPV24 (kirde suunas Sõstramäe kinnistul, kt 88702:001:0125), H2S ca 0,3 ÕPV1 (kagu suunas Pärnamäe kinnistul, kt 88702:001:1140, kui lõhkamistööd toimuvad mäeerladise kagupiiri lähedal), teiste saasteainete saastetasemed on väiksemad kui 0,1 ÕPV. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus üksikuna ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra Käitises teostatavate lõhkamistööde käigus tekitatakse lühiajalist (vähem kui 30 sekundit kestev) mürahäiringut, kuid normtasemetele vastavuse kohta lõhkamistööde teostamise keskmine sagedus ei ole kõrge (praktikas tõenäoliselt vähem üks kord nädalas), seega võib öelda, et pidevaid häiringuid lõhkamistöödega ei kaasne. Lõhkamistöid teostatakse eranditult päevasel ajal ajavahemikus 9.00-17.00, kui lühiajalise kõrgendatud müratasemega kaasnevad häiringud on võimalikult väiksed. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kuna lõhkamistööd on ajaliselt väga lühikesed (hetkelised), siis vastav tegevus ei põhjusta kogu päeva kohta kehtestatud müra piirväärtuse ületamist. Lisaks võivad müra tekitavateks allikateks olla ka purustus-sorteerimissõlmed, transpordi- ja laadimistööd. Peamiste müraallikate (eelkõige purustussorteerimissõlm) vahemaa lähimate müratundlike hoonetega (eluhooned karjäärist kagus ja kirdes) on suurusjärgus 350...600 m, mis teiste sarnaste käitiste tegevuste andmetele tuginevalt on piisav puhverala normidele vastava müraolukorra tagamiseks päevasel ajal. Hinnanguliselt ei põhjusta käitise tegevus ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi ning päevased müra normtasemed on ka lõhkamistööde teostamise korral tagatud. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Käitise heiteallikatest on suurima osakaaluga vääveldioksiidi osas heiteallikas K1, NMVOC osas heiteallikas M1, PM10 saastatuse tekitamises suurim osas heiteallikas V1 ja H2S osas heiteallikas LP. Maksimaalsed saasteatsemed tekivad tootmisterritooriumi sees või tootmisterritooriumist väljaspool heiteallika vahetus läheduses. Tekkivad saastetasemed ei ületa väljaspool tootmisterritooriumi kehtestatud piirväärtuseid. 28/35 Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek õhusaasteloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele: saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate süsinikmonooksiid (CAS nr 630-08-0) 0,904 t/a saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise süsinikdioksiid (CAS nr 124-38-9) 125,625 t/a vähendamise meetmete kohta ammoniaak (CAS nr 7664-41-7) 0,539 t/a vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4) 0,011 t/a lämmastikdioksiid (CAS nr 10102-44-0) 0,171 t/a vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5) 0,114 t/a osakesed (PM-sum) 3,94 t/a peened osakesed (PM10) 1,599 t/a eriti peened osakesed (PM2,5) 0,279 t/a mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) 0,009 t/a. Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks puudub. ning seirejaama asukohaks Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht koosmõjus teiste käitistega saastetasemete ületamiseks, ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Loa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loa taotluse seisukohast lähtuvalt. seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 4.4.17. Lisad 29/35 4.4.17. Lisad LHK projekti täiendavad andmed LHK projektis on ühe lõhkamise ja puurimise arvestuslikuks ala suuruseks kuni 300 m2. Nimetatud asjaoludest tulenevalt esitatakse LHK projekti lisana lõhkamistööde ja puurimise hajumisarvutustel kasutatud tingliku pindheiteallika asendiplaan (kaardil tähistusega LP1). LHK projekti lisad Lisa 16: Asendiplaan_LP1.jpg Lisa 17: Tehnoloogiaprotsesside_plokkskeem.pdf 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused 30/35 heiteallikate kaupa 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​väärtus, Äkkheite keskmine prognoositav Hetkeline Aastas mg/Nm³ kontsentratsioon, mg/Nm³ Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik Purustus- ja sorteerimisseadme 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.026 g/s 0.072 t mootor 5 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.061 g/s 0.17 t 44-0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.023 g/s 0.064 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.0028 g/s 0.008 t ühendid PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.022 g/s 0.061 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.009 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 113.24 t Lõhkamine ja puurimine 7664-41- Ammoniaak Tavaheide 6.586 g/s 0.539 t 7 7783-06- Vesiniksulfiid Tavaheide 0.139 g/s 0.011 t 4 7446-09- Vääveldioksiid Tavaheide 0.509 g/s 0.042 t 5 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.009 g/s 0.001 t 44-0 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 8.128 g/s 0.84 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.318 g/s 0.047 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.165 g/s 0.024 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.009 g/s 0.004 t 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 12.385 t Purustus- ja sorteerimissõlm PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.129 g/s 3.832 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.868 g/s 1.566 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.149 g/s 0.266 t Mahuti täitmine ja hoiustamine NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised Tavaheide 0.114 g/s 0.001 t ühendid Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 31/35 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.171 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 125.625 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.904 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.114 t 7664-41-7 Ammoniaak 0.539 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.011 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.009 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 3.94 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.599 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.279 t 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 683 Maardla nimetus Paasi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi 32/35 Mäeeraldise nimetus Paasi lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 51.36 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 58.22 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 211 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 139 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 87 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 847 tuh m³ 01.01.2020 4 plokk 0803 - ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 746 tuh m³ 01.01.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0803 - ehituslubjakivi 2 590 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/321225 33/35 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.2015 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.) Geoloogiafondi number 8460 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number nr 421 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.05.2013 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 18: Gr_lisa_1___Plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 19: Gr_lisa_2___LL.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 20: Gr_lisa_3___Korrastatud_ala.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 21: Paasi_MKLT_SK.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 22: Lisa_1___varude_kinnitamise_otsus.pdf Kaevandamisjäätmekava Lisa 23: Paasi_jaatmekava.pdf GIS ja CAD failid Lisa 24: Paasi_MKLT2020_ruumiobjektid.dgn 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Info esitatud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas. 7. Taotluse lisad Tegevust taotletakse riigimaal, mille kasutamiseks sõlmitakse hiljem leping. 34/35 35/35 1 KIVIKANDUR OÜ PAASI KARJÄÄR Käitise heiteallikate saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus 1 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 3 2. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA ÕHUKVALITEEDI TASEME MÄÄRAMINE ....................................................... 4 2.1. LÕHKAMISTÖÖDEL TEKKIVAD HEITKOGUSED .................................... 4 2.2. PURUSTUS- JA SORTEERIMISSÕLMES TEKKIVAD HEITKOGUSED ....... 7 2.3. SAASTEAINETE HEITKOGUSED KÜTUSE PÕLETAMISEL ....................... 9 2.4. VEDELKÜTUSE KÄITLEMINE ............................................................... 9 3. KÄITISE SUMMAARSED HEITKOGUSED............................................. 11 2 3 1. SISSEJUHATUS Välisõhu saasteainete heitmetega seotud tegevused jagatud neljaks põhigrupiks: purusti ja sorteerimisseadme mootor (põletusseade), lõhkamis- ja puurimistöödel tekkivad heitkogused, purustus- ja sorteerimissõlmes tekkivad heitkogused ja vedelkütuse käitlemisel tekkivad heitkogused. Ettevõttes toimub töö viis päeva nädalas, E-R kellaaegadel 7.00-23.00. Lõhkamistöid tehakse kellaaegadel 9.00-17.00. 3 4 2. SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA ÕHUKVALITEEDI TASEME MÄÄRAMINE 2.1. LÕHKAMISTÖÖDEL TEKKIVAD HEITKOGUSED Lõhkamistöödel oleneb tekkivate saasteainete heitkogus eelkõige lõhkeaine erikulust (kg/m 3 ) lõhatava mäemassi mahu kohta, aastas lõhatava mäemassi kogusest ja saasteainete eriheitest lõhkeaine massiühiku kohta (kg/t). Käitises kasutatakse lõhkamistöödeks aastas kuni 25 tonni lõhkeainet Senatel Powerfragi ja kuni 25 tonni lõhkeainet Exan. Ühe lõhkamise maksimaalne arvestuslik pindala on kuni 300 m 2 . A. Lõhkamistöödel tekkivate saasteainete heitkoguste arvestamisel lähtuti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud metoodikast 1,2,3,4,5,6, mille kohaselt arvutatakse saasteainete heitkogused lõhkamistöödel järgmise valemiga: 𝑎×𝑘×𝑄[𝑘𝑔/𝑡]×𝐴𝑎 [𝑡/𝑎]×(1−𝐴𝑚 [𝑡/𝑎]×𝜂/𝐴𝑎 [𝑡/𝑎]∗100) 𝑀 [𝑡/𝑎 ] = 1000 (1.1) kus: M – saasteaine aastane heitkogus, t/a; a – saasteaine omadusest sõltuv koefitsient: NO, NO2 puhul a = 1, CO jt gaaside puhul a = 1,5; k – koefitsient, mis arvestab gravitatsiooni toimel saasteaine sadenemist karjääri territooriumile: gaaside korral k = 1; Q – saasteaine eriheide 1 t lõhkeaine kohta, kg/t; Ag – lõhkeaine kulu, t/a; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutatakse meetmeid, t/a. Siin Am=Aa; η – püüdemeetmete efektiivsus, %. Siin η=0. Metoodikas on eriheide antud lämmastikoksiidi (NO) koht a, kuid lämmastikoksiidile ei ole kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, mistõttu arvutatakse lämmastikoksiidi heitkogused ümber lämmastikdioksiidiks (NO 2 ) suhtega 46/30 (NO 2 molekulmass 46 ja NO molekulmass 30). 1 AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2013. 2 AS Eesti Energia Kaevandused Estonia kaevanduse välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2014. 3 AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. 4 AS Eesti Energia Kaevandused Narva karjääri välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekt. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2015. 5 AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri välisõhu saasteloa taotlus ja lisa. Eesti Energia Kaevandused AS kiri 13.06.2011 nr 435 (juurdepääsu piiranguteta Keskkonnaameti dokumendiregistris seisuga 01.03.2019). 6 Metoodiline juhend MR-20.01-10 Emulsioonlõhkeaine Senatel Powerfrag Katsetamisel moodustuvate saasteainete koguse arvutamine. Orica Eesti OÜ. 2010. 4 5 Saasteaine heitkogus g/kord: 𝑎×𝑘×𝑄[𝑘𝑔/𝑡]×𝐴𝑘 [𝑡/𝑎]×(1−𝐴𝑚 [𝑡/𝑎]×𝜂/𝐴𝑘 [𝑡/𝑎]∗100) 𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = (1.2) 1000 kus: Msk – saasteaine heitkogus lõhkamise korra kohta, g/kord; a – saasteaine omadusest sõltuv koefitsient: NO, NO2 puhul a = 1, CO jt gaaside puhul a = 1,5; k – koefitsient, mis arvestab gravitatsiooni toimel saasteaine sadenemist karjääri territooriumile: gaaside korral k = 1; Q – saasteaine eriheide 1 t lõhkeaine kohta, kg/t; Ak – lõhkeaine kulu, t/kord; Am – lõhkeaine kulu, mille puhul kasutatakse meetmeid, t/a. Siin Am=Ak; η – püüdemeetmete efektiivsus, %. Siin η=0. Saasteaine hetkeline heitkogus g/s: 𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] 𝑀𝑠 [𝑔/𝑠 ] = 3600 (1.3) kus: Ms – saasteaine hetkeline heitkogus, g/s; Msk – saasteaine heitkogus, g/kord; Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". B. Lõhkamisetöödel eralduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks on kasutatud USA Keskkonnaagentuuri metoodikat "AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.9.7 Western Surface Coal Mining" 7. Vastavalt metoodikale leitakse tahkete osakeste eriheite väärtused järgmise valemiga: 𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = 0,00022 × 𝑘 × 𝑆𝐿1,5 (1.4) kus: qtl – osakeste (PM-sum), peenosakeste (PM10) või eriti peenete osakeste (PM2,5) eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord; k – osakese suurusest tulenev kordaja: PM-sum korral k=1, PM10 korral k=0,52 ja PM2,5 korral k=0,03); SL – lõhatava ala suurus, m2 (märkus: aruandluse koostamisel arvestatakse iga korra tegelikku lõhatava ala pindala). 7 Sama on näiteks toodud ka Kanada Keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodikas "Pits and quarries reporting guide" (interneti aadress seisuga 10.01.2021: https://www.canada.ca/en/environment-climate- change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries-guide.html) 5 6 Tahkete osakeste heitkogused aastas: 𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ]×𝐾𝑎[𝑡𝑘/𝑎] 𝑀𝑎 [𝑡/𝑎 ] = (1.5) 1000 kus: Ma – PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a; qtl – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord; Ka – lõhkamiste arv aastas, tk/a. Lõhkamisi teostatakse arvestuslikult kuni 36 korda aastas. Tahkete osakeste heitkogus g/kord: 𝑀𝑠𝑘 [𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] = 𝑞𝑡𝑙 [𝑘𝑔/𝑘𝑜𝑟𝑑 ] × 1000 (1.6) kus: Mkord, PM-sum, PM10 või PM2,5 – PM-sum, PM10 või PM2,5 heitkogus, g/kord; qtl – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide lõhkamise korra kohta, kg/kord. Tahkete osakeste hetkelised heitkogused g/s arvutatakse valemiga 1.3. Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". C. Lõhkamistööde puurimistel eralduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks on kasutatud Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodikat "Pits and quarries reporting guide" (interneti aadressil seisuga 10.01.2021: https://www.canada.ca/en/environment-climate- change/services/national-pollutant-release-inventory/report/pits-quarries- guide.html). Vastavalt metoodikas esitatud saasteainete eriheite väärtustele leitakse aastased heitkogused järgmiselt: 𝑞𝑡𝑝 [𝑘𝑔/𝑎𝑢𝑘]×𝑃𝑎 [𝑡𝑘/𝑎] 𝐸𝐹 [%] 𝑀𝑎 [𝑡/𝑎] = × (1 − 100 ) (1.7) 1000 kus: Ma – PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a; qtp – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide puuritava augu kohta, kg/auk (eriheite väärtused vastavalt metoodikale); Pa – puuritud aukude arv aastas, tk/a; EF – puurimisel kasutatava tolmu püüdeseadme efektiivsus, %. Saasteaine heitkogus g/s: 𝑀𝑎 [𝑡/𝑎]×1000000 𝑀𝑠 [𝑔/𝑠] = 𝑃ℎ [ℎ/𝑎]×3600 (1.8) kus: M s – PM-sum, PM 10 või PM 2,5 heitkogus, g/s; M a – PM-sum, PM 10 või PM 2,5 aastane heitkogus, t/a; P h – Puurimise kestus kokku aastas, h/a Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". 6 7 2.2. PURUSTUS- JA SORTEERIMISSÕLMES TEKKIVAD HEITKOGUSED Purustus- ja sorteerimissõlmes tekkivate saasteainete heitkogus eelkõige protsessi läbivast materjali kogusest. Käitises töödeldakse kuni 100000 tonni materjali aastas, seadme arvestuslikud töötunnid aastas on 1400 tundi. Materjali kukkumisel eralduvate summaarsete tahket osakeste (PM-sum), peenosakeste (PM 10 ) ja eriti peenete osakeste (PM 2,5 ) heitkoguste leidmisel on kasutatud USA Keskkonnaagentuuri „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles“ eriheite arvutamise metoodikat, materjali purustamisel rootorpurustiga Kanada Keskkonnaameti poolt kinnitatud eriheiteid. Materjali liikumisel konveieritel ilma heite vahendamise meetmeteta ei ole PM 2,5 jaoks kasutatavas kirjanduses eriheiteid esitatud, mistõttu on PM 2,5 vastav tinglik eriheide leitud arvutuslikult, eeldades, et PM 2,5 heite suhe ilma heite vähendamise meetmeteta on ligikaudu sama PM 10 heitesse, nagu PM 10 ja PM 2,5 heitmete suhe heite vähendamismeetmeid kasutades. Sellisel juhul oleks PM 2,5 eriheide konveierite jaoks leitav järgmiselt: 𝐸𝑃𝑀2,5 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]×𝐸𝑃𝑀10 [𝑘𝑔/𝑡 ] 𝐸𝑃𝑀2,5 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝐸𝑃𝑀10 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ] (2.1) kus: EPM2,5 – PM2,5 tinglik eriheide konveieritele, kg/t (saasteaine heitkogus kilogrammides materjali tonni kohta); EPM2,5c – PM2,5 eriheide konveieritele heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1); EPM10 – PM10 eriheide konveieritele heite ilma vähendamise meetmeteta, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1); EPM10c – PM10 eriheide konveieritele heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1). Materjali sõelumisel ilma heite vahendamise meetmeteta ei ole PM 2,5 jaoks kasutatavas kirjanduses eriheiteid esitatud, mistõttu on PM 2,5 vastav tinglik eriheide leitud arvutuslikult, eeldades, et PM 2,5 heite suhe ilma heite vähendamise meetmeteta on ligikaudu sama PM 10 heitesse, nagu PM 10 ja PM 2,5 heitmete suhe heite vähendamismeetmeid kasutades. Sellisel juhul oleks PM 2,5 eriheide konveierite jaoks leitav järgmiselt: 𝐸𝑃𝑀2,5 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ]×𝐸𝑃𝑀10 [𝑘𝑔/𝑡 ] 𝐸𝑃𝑀2,5 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝐸𝑃𝑀10 𝑐 [𝑘𝑔/𝑡 ] (2.2) kus: EPM2,5 – PM2,5 tinglik eriheide sõelumisele, kg/t (saasteaine heitkogus kilogrammides materjali tonni kohta); EPM2,5c – PM2,5 eriheide sõelmisel heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1); 7 8 EPM10 – PM10 eriheide sõelumisel ilma heite vähendamise meetmeteta, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1); EPM10c – PM10 eriheide sõelumisel heite vähendamise meetmeid kasutades, kg/t (AP 42, Fifth Edition. Compilation of Air Polutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. Ch. 11.19.2, tabel 11.19.2-1). A. Tahkete osakeste eriheite arvutamisel materjali kukkumisel on kasutatud USA keskkonnaagentuuri metoodikat „AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles“. Vastavalt metoodikale leitakse tahkete osakeste eriheite väärtused järgmise valemiga: 𝑈[m/s] 1,3 ( ) 2,2 𝐸 [𝑘𝑔/𝑡 ] = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀[%] 1,4 (2.3) ( ) 2 kus: E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide materjali kukkumisel, kg/t (kilogrammides käideldud materjali tonni kohta); k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant, PM-sum korral on eespool nimetatud metoodika kohaselt (lk 13.2.4-4) väärtuseks 0,74, PM10 korral 0,35 ja PM2,5 korral 0,053.; U – keskmine tuule kiirus, m/s. Vastavalt Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse interneti lehe (seisuga 10.01.2021, Kunda meteoroloogiajaam: http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#keskm_tuul) andmetele 3,9 m/s); M – materjali niiskusesisaldus, % (arvestuslikult 2%). B. Purustus- ja sorteerimissõlmes eralduvate eralduvate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks on kasutatud Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) koostatud metoodikat "Pits and quarries reporting guide" (interneti aadressil seisuga 15.01.2021: https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant- release-inventory/report/tools-calculating-emissions/crushed-stone-processing.html). Vastavalt saasteainete eriheite väärtustele leitakse aastased heitkogused järgmiselt: 𝐸[kg/t]×𝐾𝑠[t/a] 𝑀𝑎 [𝑡/𝑎] = 1000 (2.4) kus: Ma– PM-sum, PM10 või PM2,5 aastane heitkogus, t/a; E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide, kg/t (kilogrammides käideldava materjali tonni kohta); Ks –protsessi läbiv materjali kogus aastas, t/a. Tahkete osakeste hetkeline heitkogus: 𝐸[kg/t]×𝐾ℎ[t/h]×1000 𝑀𝑠 [𝑔/𝑠] = 3600 (2.5) kus: Ms – PM-sum, PM10 või PM2,5 hetkeline heitkogus, g/s; E – PM-sum, PM10 või PM2,5 eriheide, kg/t (kilogrammides käideldava materjali tonni kohta); Kh –protsessi läbiv materjali kogus tunnis, t/h. 8 9 Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". 2.3. SAASTEAINETE HEITKOGUSED KÜTUSE PÕLETAMISEL Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutati keskkonnaministri 24.11.2016 määrusega nr 59 kinnitatud meetodit. Süsinikdioksiidi heitkogus on leitud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 kinnitatud metoodikale. Kuna mõlemas määruses on saasteainete heitkoguste arvutuskäik üheselt esitatud, siis siin seda täiendavalt ära ei tooda. Põletusseadmetes kasutatakse kütusena diislikütust (arvestuslik kütteväärtus ca 42,5 MJ/kg, väävlisisaldus kuni 0,1 %, maksimaalne summaarne kütusekulu ca 60 t/a). Purustus- ja sorteerimisseadme mootor (heiteallikas K1) nominaalvõimsus on 0,553 MW. Suitsugaasid väljutatakse välisõhku 3 m kõrguse ava kaudu, mille suudme läbimõõt on 0,1 m. Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esit atud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". 2.4. VEDELKÜTUSE KÄITLEMINE Käitise transpordivahendite tankimiseks kasutatakse ühte statsionaarset vedelkütuse mahutit (heiteallikas M1). Aastas kulub transpordivahenditele kuni 100000 liitrit diiselkütust. Maksimaalne laadimiskiirus hoiumahutisse on kuni 36 m 3 /h, milles tekkivate gaaside hingamisava asub 3,5 m kõrgusel ja on läbimõõduga 0,05 m. Siinjuures on transpordivahendite, purustus- ja sorteerimisseadme kütuse tankimist laadimist vaadeldud eraldi protseduurina ja käsitletud eraldi potentsiaalsete heiteallikatena (arvutusfailis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm" on need tähistatud A1 ja A2). Samas arvestades nimetatud heiteallikate heitkoguseid (nii üksikuna kui ka summaarselt jääb allapoole 0,5 kg/a) ning tõenäolist väikest mõju üldisele saastetasemele (näiteks mahuti M1 täitmisel tekib kordades suurem saastetase, kui tankimisel sõidukitesse), siis tehakse ettepanek jätta heiteallikad A1, ja A2 taotlusest välja. Vedelproduktide käitlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamisel on kasutatud keskkonnaministri 01.06.2020 määruses nr 31 §6 ja §7 esitatud metoodikat. Diiselkütuse käitlemisel eralduva saasteainena käsitletakse summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC). 9 10 A. Diislikütuse laadimisel mahutitesse eralduvate LOÜ heitkoguste määramine. Saasteaine heitkogus kilogrammides aastas või tunnis: 𝐿𝑇𝑎 𝑣õ𝑖 ℎ [𝑘𝑔/𝑎 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔/ℎ] = 0,001 × (𝐸𝑇[g/m3 ] + 𝐸𝐻[g/m3 ]) × (𝑄𝑎 [m3 /a] või 𝑄ℎ [m3 /h]) (3.1) kus: LT a või h – Diislikütuse laadimisel mahutisse ja mahuti hingamisel välisõhku väljutatavate LOÜ heitkogus aastas või tunnis, kg/a või kg/h; ET – LOÜ eriheide pealtlaadimisel, g/m 3 ; EH – LOÜ eriheide mahuti hingamisel ja tühjendamisel, g/m 3 ; Q a – laadimiskäive aastas, m 3 /a; Q h – laadimiskäive tunnis, m 3 /h Saasteaine heitkogus tonnides aastas: 𝐿𝑇𝑎 [𝑘𝑔/𝑎] 𝑀𝑎 [𝑡/𝑎 ] = (3.2) 1000 kus: M a – saasteaine heitkogus tonnides aastas, t/a; LT a – saasteaine heitkogus kilogrammides aastas, kg/a. Saasteaine hetkeline heitkogus grammides: 𝐿𝑇ℎ [𝑘𝑔/ℎ]×1000 𝑀𝑠 [𝑔/𝑠 ] = (3.3) 3600 kus: M s – saasteaine hetkeline heitkogus grammides, g/s; LT h – saasteaine heitkogus kilogrammides tunni kohta, kg/h. B. Transpordivahendite, purusti ja sorteerija tankimisel välisõhku väljutatavate LOÜ-de heitkoguste määramine 𝐿𝐴𝑎 𝑣õ𝑖 ℎ [𝑘𝑔/𝑎 𝑣õ𝑖 𝑘𝑔/ℎ] = 0,001 × (𝐸𝐴 [g/m3 ] + 𝐸𝐿𝐾[g/m3 ]) × (𝑄𝑎 [m3 /a] või 𝑄ℎ [m3 /h]) (3.4) kus: LA a või h – Diislikütuse tankimisel sõidukisse välisõhku väljutatavate LOÜ heitkogus aastas või tunnis, kg/a või kg/h; EA – eriheide, tankimiskaod aurude tagastussüsteemi kasutamisel, g/m 3 ; ELK – eriheide, lekked ja kontrollitud kaod, g/m 3 ; Q a – laadimiskäive aastas, m 3 /a; Q h – laadimiskäive tunnis, m 3 /h LOÜ-de aastane heitkogu tonnides leitakse vastavalt valemiga 3.2 ja hetkelised heitkogused g/s arvutatakse valemiga 3.3. Saasteainete arvutatud heitkogused koos arvutuste näidetega on esitatud LHK projekti lisas failis "Kivikandur_Paasi_karjaar_heiteallikate_heitkoguste_maaramine_19012021.xlsm". 10 11 3. KÄITISE SUMMAARSED HEITKOGUSED Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lg 2 p 3 peab LHK projekt sisaldama andmeid väljutatavate saasteainete nimetuste ning saasteainete heitkogus te kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Samas on keskkonnaministri määruse nr 67 järgi õhusaasteluba nõutav kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikast eral dub: lenduvaid orgaanilisi ühendeid kokku (NMVOC) rohkem kui 0,5 t/a; tahkeid osakesi (kõik fraktsioonid kokku) rohkem kui 1 t/a; CO rohkem kui 10 t/a; SO2 rohkem kui 1 t/a; H2S rohkem kui 1 t/a; NH3 rohkem kui 1 t/a; NO2 rohkem kui 0,3 t/a; raskemetallid ja nende ühendid (eraldi raskmetallide kaupa ümberarvutatuna metallile) rohkem kui 0,001 t/a; polüklooritud dibenso-p-dioksiinidele ja dibensofuraanidele (PCDD/PCDF) rohkem kui 0,0000001 t/a (ehk 100 mg/a, määruse nr 67 järgi kohaldatakse ainult suurtele põletusseadmetele ning jäätmete- või koospõletustehastele); püsivaid orgaanilisi saasteaineid (polüklooritud bifenüüli benso(a)püreen, benso(b)fluorateen, benso(k)fluorateen, indeo(1,2,3-cd)püreen ja heksaklorobenseen) eraldi arvestatuna rohkem kui 0,0001 t/a (ehk 0,1 kg/a, määruse nr 67 järgi kohaldatakse ainult suurtele põletusseadmetele ning jäätmete- või koospõletustehastele). Märkus: polüklooritud dibenso-p-dioksiinidele ja dibensofuraanidele (PCDD/PCDF) ning püsivatele orgaanilistele saasteainetele kohaldatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määruse nr 67 esitatud künnisväärtuseid ainult suurte põletusseadmete ning jäätme- või koospõletustehastele, mistõttu vaadeldakse nimetatud saasteaineid käesolevas taotluses ainult informatiivsetena. Käitises tekib summaarselt: CH4 allapoole 1 kg/a; CO 0,904 t/a; CO2 125,625 t/a; NH3 0,539 t/a; H2S 0,011 t/a; NO2 0,171 t/a; SO2 0,114 t/a; PM-sum 3,94 t/a; PM10 1,599 t/a; PM2,5 0,279 t/a; NMVOC 0,009 t/a; raskmetallide (Pb, Cd, Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn) heitkogused jäävad allapoole 1 kg/a. 11 summaarselt summaarselt 0,1348 g/s 0,114 g/s 113,615 t/a summaarselt 0,001 t/a summaarselt 2,129 g/s K1: M1: 15,689 g/s 3,832 t/a H=3 m H=3,5 m, 13,865 t/a D=0,1 m D=0,05 m, LP (pindallikas): V1 (pindallikas): w=25 m/s w=5 m/s Tootmine Lõhkamistööd Purustus- ja sorteerimissõlm Kütusemahuti Senatel Powerfrag kuni 25 t/a töödeldav materjali kogus kuni 100000 t/a diisel 100 m3/a EXAN kuni 25 t/a Purustus- ja sorteerimisseadme mootor 0,553 MW, diiselkütust kuni 36 t/a Toore Toodang N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina) W E 60.43 V’ 60.61 I 60.64 60.53 S 60.41 PA-3 Roopa 1 60.69 88702:001:0274 55.29 60.68 0.3 Paasi maardla 60.31 60.62 5.1 kontuur (must joon) Y=620800 1 Taotletav Paasi 60.68 lubjakivikarjr 60.12 60.69 60.72 X=6600800 60 60.16 60.78 59.68 60.84 okaspuumets 60.81 60.65 Aarne Roda 60.82 88702:001:0047 88702:001:0273 60.99 60.22 20 60.32 60.77 60.87 59.71 59.84 I 60.88 59.74 60.95 60.99 61 segamets 17 0.5 6 5.1 1 60.80 Leuska 61.13 59.92 60.60 PA-2 6 88702:001:0100 Vrava 0 61.13 60.28 88702:001:0441 60.18 54.68 60.72 61.31 59.88 60.66 lehtpuumets 60.00 59.86 61.12 60 60.14 60.76 61.20 61.07 61.19 60.18 60.04 61.22 59.74 6 60.74 okaspuumets 0 59.92 61.31 59.98 60.81 55 60.03 .0 400 19 Vero 61 60.99 Y=621 88702:001:1220 16 60.20 60.44 61.11 60.62 60.67 60.84 61.21 61.40 60.15 60.44 PA-1 0.5 61.30 60.16 61.35 X=6600600 5.0 54.66 60.52 61.30 61.45 60.77 61.32 6 60.97 0 61.25 PA-5 61.28 60.63 60.02 59.89 60.38 61.40 0.4 61.04 55.50 5.5 2 61.28 60.32 Met. toru 62.37 60.67 segamets 62.13 61.41 61.25 2 61.27 60.79 61.05 61.21 60.60 61.27 61.12 PA-4 6 1 61.40 61.29 60.73 PA-5A 60.30 60.53 0.4 61.43 61.19 3 61.34 54.83 5.3 61.05 60.02 59.82 60.43 55 61.43 61.17 3 I ’ . 0 0.1 61.37 4.9 Sikkani 61.19 PA-6 61.25 88702:001:1013 61.03 61.41 .41 d 61.49 61 56.03 en 35 60.13 60.77 at 60 61.05 . 60.96 60.89 61 60.41 61.35 K segamets 61.27 60.74 61.64 60.97 61.31 61.43 PA-7 60.00 59.87 okaspuumets 60.66 I I 59.62 53.97 61.24 54. 08 61.41 60 0 . 15 61 61.42 60.16 61.34 60.24 60.71 60.83 61.33 61.01 0.4 61.74 61.36 6 61.65 1 59.91 61.19 5.5 60.68 4 60.72 61.30 61.36 55. 59.99 61.68 PA-8 0 60 60.75 61.45 59.67 59.74 60.63 0.4 60.63 61.10 60.00 54.23 6.0 61.25 60.62 59.96 61.26 61.56 61.65 59.86 60 60.22 PA-9 61.22 60.69 60.94 55.04 0.4 61.24 60.50 61.02 13 17 5.5 59.85 59.77 PA-10 6 61.55 60.96 1 59.83 14 550 . 59.91 61.37 54.96 61.47 M˜EERALDISE PIIRIANDMED 18 59.85 60.42 61.35 Piiri- Koordinaadid 60.72 I punkti I’ 42 59.95 60.02 0.4 4 nr X Y . 59.94 61 Loobu metskond 400 60.61 5.6 5 88702:001:0196 60 60.33 1 6600832.26 621267.18 segamets 59.72 59.77 61.15 2 6600542.09 621385.88 60.84 61.69 59.91 61.35 3 6600517.37 621431.25 5 61.23 5 4 6600307.49 621337.98 .0 59.91 60 61.67 5 6600202.04 621291.99 60.02 60.58 59.92 61.27 6 6600005.49 621219.42 59.95 60.64 7 6600005.21 621075.03 61.22 61.70 8 6599833.76 620988.93 Vravametsa 88702:001:0442 60.95 9 6599632.71 620886.60 59.96 Plokk 3 aT 61 61.28 0 10 6599729.34 620691.78 Plokk 4 aT 6 61.04 11 6600071.63 620794.62 60 59.88 59.92 60.96 61.36 5 12 6600169.80 620759.13 60.84 6 13 6600348.23 620849.55 61 61.22 61.36 61.82 61.59 14 6600333.93 620699.79 60.22 59.98 60.34 15 6600450.38 620657.70 16 6600618.02 620723.58 60 segamets 60.20 Armi 60.41 61.12 560 . 88702:001:0151 17 6600716.66 620979.24 12 60.74 61.54 61.68 61.14 61.62 Meeraldise pindala 51.36 ha 62 60.22 61.58 62.11 59.77 61.22 61.46 55 59.94 .0 16 60.57 7 61.16 TEENINDUSMAA PIIRIANDMED 60.39 segamets 61.39 Piiri- Koordinaadid 60.07 61.37 61 punkti I II X Y 60 PA-11 60.60 61.03 61.63 nr 56 60.51 .0 60.01 54.91 0.4 61.36 1 6600842.73 621274.87 61.09 5.2 2 6600542.09 621385.88 60.67 11 3 6600517.57 621432.62 PA-12 60.89 61.22 61.49 59.80 60.61 4 6600424.06 621398.86 60 60.44 61.45 60.85 55.01 0.4 61.29 5 6600303.82 621339.20 Var e 60.98 61 0 59.78 5.2 56. 59.90 60. 85 60.88 6 6600202.03 621291.99 59.98 60.83 61.34 7 6600124.56 621264.80 Y=620600 PA-13 60.98 0.5 8 6600020.41 621229.99 PA-14 55 3.5 61.15 . 0 61 56.98 61.07 61.06 0.5 8 61.24 9 6599959.14 621197.04 55.96 4.6 59.79 61.42 10 6599930.14 621187.55 III’ 61.05 11 6599915.59 621187.18 X=6600000 59.98 60.54 7 61.06 6 60.45 59.80 60.79 61.21 12 6600005.20 621075.04 60.04 61.52 12 61.04 13 6599738.35 620943.95 60 14 6599625.13 620889.58 60.92 61.39 .51 15 6599775.43 620565.90 61 61 61.06 61.30 16 6600116.76 620732.25 60.12 60.91 60.90 59.74 60.92 60.88 9 17 6600348.23 620849.54 61 60.39 61.08 61.08 61.29 18 6600322.85 620583.80 61 61.44 19 6600623.30 620718.58 56. 60.81 61 61.28 0 61.69 60.15 20 6600742.56 621021.05 71 60.98 10 . 60.81 61 61 59.68 60.99 60.61 Meeraldise teenindusmaa 55. 1 6 11 pindala 58.22 ha 0 60.99 59.77 PK 60.67 61.73 segamets 61 61.64 61.08 60.44 u 61.90 61.16 61 Prname 61.00 6 0 60.91 PE Kelder 60.91 60.84 88702:001:1140 61.46 59.48 PA-15A K 61.46 LEPPEM˜RGID: 61 59.69 59.92 60.20 PA-15 60.51 1 60.48 6 88 60.83 . 60 55.18 61.48 1 KK 59.79 0.5 60.58 PA-16 61.02 Taotletava meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 60.22 60.72 61.70 60.72 4.8 60.87 60.99 60.60 1 61 60.93 55.80 Vare 61.32 6 1 0.5 PK 61.22 60.78 KK Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number 60.75 6 4.3 1 59.43 59.99 8 60.69 61.03 60.72 60.66 Plokk 3 aT Paasi maardla aktiivse tarbevaru ploki piir ja number Prname 59.62 60.05 60.35 88702:001:1140 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 59.30 60.70 60.61 2 .6 0 60 6 60.31 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 59.87 59 60.40 Maapinna reljeefi samakırgusjoon, abs m 15 59.53 66 . 60 60.20 60.48 56 . 0 PA-17 59.98 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m 59.49 60.65 59.74 70 . 60 60.22 59.24 53.94 0.4 60.52 54. 59.54 5.4 ElektriliiniSıstrame talu (tunnus: M24933764) kaitsevnd 0 39 . 13 10 60.09 60 55. 59.33 60.16 0 60.42 Kaevandamisel jetavad hoidetervikud laiusega 1 m 59.79 60.58 59.40 IV Geoloogiline puurauk 59.96 60.39 59.73 K01 0,4 Puuraugu number kattekihi paksus, m 60.05 60.24 Reservi 60,52 2,4 suudme kırgus, abs m kasuliku kihi paksus lalpool keskmist veetaset, m 60 60.13 Lahemetsa PA-18 0.4 kasuliku kihi paksus allpool keskmist veetaset, m 88702:002:0227 55,82 1,9+ meeraldise lamami kırgus, abs m 19101:001:0348 60.06 4.4 60 55.26 60.09 59.84 60 000 59.97 9 59.78 Y=621 59.76 14 Loa taotleja: X=6599600 59.82 /allkirjastatud digitaalselt/ 59.50 59.70 Tiit Ploom Juhatuse liige Kivikandur O Lahepıhja M˜RKUSED: 19101:001:0347 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m). 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 3. Digitaalsed katastriksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 20.01.2020. a. 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 22.01.2020. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013). Varu arvutuse plaan. O Eesti Geoloogiakeskus. Lne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 1 PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008 Mııtkava: Maavara kaevandamise loa taotlus 1:2000 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Formaat A1 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN Mııdistatud: 07.2012 ja 02.2013 0 20 100m Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020 W E Geoloogiline lbilıige II-II’ 88702: E W Geoloogiline lbilıige I-I’ abs m abs m 88702: abs m abs m Ar 63 63 PA-10 001: PA-6 mi V r 63 63 PA-5 60.96 PA-5A 61.03 001: 61.40 0151 54.96 ava 0273 1013 61.43 56.03 PA-9 55.50 62 PA-8 62 PA-7 60.94 0441 Loobu metskond 400 kkani 62 62 001: 001: PA-2 59.87 60.63 Loobu metskond 400 55.04 Roda 88702:001:0196 60.28 53.97 54.23 88702:001:0196 88702: 88702: Si 2 54.68 61 61 1: 0,3 0,2 61 0,4 61 0,2 0,2 0,1 0,4 0,3 0,4 0,4 60 60 60 0,3 60 O lb 0,4 0,5 2 1 Plokk 3 aT vt 2,3 m vt 2,3 m vt 2,0 m Plokk 3 aT vt 2,1 m vt 2,2 m O lb 07.2012 07.2012 59 07.2012 2 1 59 07.2012 07.2012 59 59 vt 2,3 m 07.2012 vt 2,1 m vt 2,0 m 07.2012 07.2012 2,7 58 58 3,3 3,3 58 58 3,4 3,7 57 57 O lb 57 Plokk 4 aT 2 2 57 4,0 Plokk 4 aT 3,5 3,5 O lb 2 2 56 56 56 5,0 56 5,9 O sl 5,4 5,9 2 6,2 55 5,9 6,0 55 6,2 O sl 55 55 6,2 2 6,4 5,6 O tl 2 6,4 O tl 54 2 54 5,9 7,0 5,9 6,7 7,0 54 54 6,2 7,0 7,0 7,0 7,0 53 53 53 7,0 53 6,9 52 52 S N Geoloogiline lbilıige IV-IV’ abs m abs m 63 63 PA-5 PA-3 61.40 PA-9 60.69 55.50 0348 62 PA-17 PA-12 60.94 55.29 62 PA-15 Loobu metskond 400 sa 59.74 60.48 60.61 88702:001:0196 55.04 Roopa Lahem et 001: 53.94 55.18 55.01 88702:001:0274 0,2 61 0,4 61 19101: 0,2 0,1 0,3 0,4 0,3 0,3 0,4 60 0,5 60 vt 2,3 m 0,3 Plokk 3 aT vt 2,1 m 07.2012 0,4 O lb 59 2 1 07.2012 59 vt 2,0 m vt 2,2 m vt 2,1 m 07.2012 07.2012 vt 1,6 m 07.2012 08.2012 3,3 58 58 3,0 3,1 3,3 3,7 57 57 Plokk 4 aT O lb 2 2 3,4 56 56 5,9 5,4 5,0 6,2 55 5,6 5,9 5,7 55 5,6 O sl 2 6,2 6,0 O tl 7,0 2 7,0 54 5,8 54 6,2 7,0 7,0 7,0 53 7,0 53 7,0 52 52 W E Geoloogiline lbilıige III-III’ 88702: abs m abs m 63 63 Ar PA-14 001: mi PA-11 61.06 0442 PA-13 sa 60.51 55.96 0151 62 PA-12 Loobu metskond 400 62 avam et 60.98 001: 54.91 88702:001:0196 60.61 56.98 55.01 88702: V r 61 61 0,4 0,3 LEPPEM˜RGID: 0,5 Geoloogiline puurauk: 0,3 0,5 0,2 0,4 0,4 Taotletava meeraldise piir 60 60 O lb PA-5 Puuraugu number Plokk 3 aT 2 1 Taotletava teenindusmaa piir vt 2,2 m 61.40 suudme kırgus, abs m vt 2,2 m 59 2,0 07.2012 07.2012 59 55.50 meeraldise lamami kırgus, abs m vt 2,1 m Plokk 3 aT Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number vt 2,4 m 07.2012 07.2012 2,8 Armi 58 58 88702:001:0151 Katastriksuse piir ja nimetus (skemaatiline) 0,3 kattekihi piiri sgavus, m 3,1 O lb Keskmine pıhjaveetase kırgusel 58,52 abs m 2 2 3,4 vt 2,1 m 57 Plokk 4 aT 57 Sarnane tase silib eeldatavasti ka prast kaevandamist Uuringuaegne veetaseme sgavus maapinnast, m 4,0 07.2012 4,3 Veetaseme mııtmise aeg O sl 2 Kaevandamisel jetavate hoidetervikud 56 5,1 56 3,3 kihi piiri sgavus, m 2 1: 5,4 Hoidetervikute katendis jetava nılva kalle skemaatiliselt O tl 55 2 55 5,6 5,6 6,3 6,0 6,0 6,7 O lt 2 54 54 7,0 O lt 7,0 Kasvukiht 2 7,0 puuraugu sgavus, m 7,0 7,0 53 53 Moreen Loobu kihistu lubjakivi (O lb ) 2 1 Loa taotleja: Loobu kihistu dolomiidistunud lubjakivi (O lb ) 2 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Sillaoru kihistu lubjakivi raudooididega (O sl) 2 Tiit Ploom Dolomiidistunud lubjakivi raudooididega Juhatuse liige Kivikandur O Ehituskruus Toila kihistu glaukoniitlubjakivi (O tl) 2 M˜RKUSED: 1. Kırgused konverteeritud EH2000 ssteemi (BK77 ssteem +0,22 m). Dolomiidistunud glaukoniitlubjakivi 2. Ploki 3 aT lamam paikneb htlaselt kırgusel 58,52 abs m (vastavalt keskmisele pıhjaveetasemele). 3. Kasutatud: Dolokivi Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013). G eoloogilised lbilıiked, O Eesti Geoloogiakeskus. Leetse kihistu glaukoniitlubiliivakivi (O lt) 2 Lne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 2 Leetse kihistu glaukoniitliivakivi (O lt) 2 PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Maavara kaevandamise loa taotlus Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn GEOLOOGILISED M vert 1:100 0 20 100m L˜BILIKED I-I’ - IV-IV’ A1 Formaat A_ Formaat Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020 Paasi lubjakivikarjäär KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA 1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I, 21.12.2019, 6) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 19.12.2015, 6). 2. TEGEVUSKOHT Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse. Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele. 3. TEGEVUSE KIRJELDUS Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Puud ja juuritud kännud realiseeritakse vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse puistangutesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel (eeldatavalt seisab puistangutes kauem kui kolm aastat). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi eesvool. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. 1 4. KAEVANDAMISJÄÄTMED JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kasvukiht ja moreen) koguses 211 tuh m3 (ca 295 tuh t). Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Katend (kasvukiht ja moreen) on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu), võib katendi (kasvukiht ja moreen) liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). 5. JÄÄTMEHOIDLA Jäätmeseaduse § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendipuistangute alust ala käsitleda kui jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab jäätmeseaduse § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest puistangud haljastuvad paari kuu jooksul rohttaimedega. Puistangute pealispind on silutud, et tagada nende stabiilsus. Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 32 ei ole B-kategooria jäätmehoidla käitlemiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning selle suhtes ei rakendata jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Katend kasutatakse ära korrastamisel – katend laotatakse korrastatud karjääri nõlvadele. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Koostaja: Tõnis Kattel, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 27.01.2021 2 N ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardilehed nr 7411 ja 6433 (Vısu ja Kadrina) W E S Roopa 1 88702:001:0274 0.3 Paasi maardla 5.1 kontuur (must joon) Y=620800 Taotletav Paasi lubjakivikarjr 60 X=6600800 okaspuumets Aarne Roda 88702:001:0047 88702:001:0273 20 55 60 5 56 57 segamets 61 58 9 59 60 58 5 Leuska 88702:001:0100 7 56 Vrava 88702:001:0441 6 0 60 55 400 19 56 Vero 57 58 Y=621 88702:001:1220 59 X=6600600 60 61 2 60 59 58 57 56 55 3 61 Sikkani 88702:001:1013 okaspuumets 55 56 4 57 58 60 59 v.t ~58,5 abs m 59 17 58 60 55 57 18 6 55 5 Loobu metskond 400 88702:001:0196 5 segamets 60 Vravametsa 88702:001:0442 59 6 8 57 5 KORRASTATAVA ALA 56 60 segamets Armi PIIRIANDMED 88702:001:0151 55 56 Piiri- Koordinaadid 60 61 punkti 60 62 nr X Y 59 1 6600842.73 621274.87 58 57 55 2 6600542.09 621385.88 56 16 7 3 6600517.57 621432.62 4 6600424.06 621398.86 5 6600303.82 621339.20 60 6 6600202.03 621291.99 7 6600124.56 621264.80 8 6600020.41 621229.99 9 6599959.14 621197.04 10 6599930.14 621187.55 60 11 6599915.59 621187.18 12 6600005.20 621075.04 13 6599738.35 620943.95 Y=620600 14 6599625.13 620889.58 15 6599775.43 620565.90 8 16 6600116.76 620732.25 17 6600348.23 620849.54 X=6600000 18 6600322.85 620583.80 12 19 6600623.30 620718.58 segamets 60 20 6600742.56 621021.05 60 61 Korrastatav pindala 58.22 ha 59 58 9 57 61 56 61 61 10 55 1 6 11 PK 61 u 6 0 PE Kelder K LEPPEM˜RGID: 61 55 1 6 56 Prname KK 57 88702:001:1140 Taotletava meeraldise piir 58 59 Vare 1 PK 6 Taotletava teenindusmaa piir, piiripunkt ja selle number KK 6 1 60 1 Korrastatava ala piir, piiripunkt ja selle number Prname 88702:001:1140 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 59 Korrstamisjrgse maapinna samakırgusjooned, abs m 56 15 Korrstatud veekogu pıhja samakırgusjooned, abs m ElektriliiniSıstrame talu (tunnus: M24933764) kaitsevnd Veekoguks korrastatud ala ja veetaseme eeldatav kırgus v.t ~58,5 abs m Pindala ~50 ha 13 Rohumaaks korrastatud ala veekogu mber, ~8,2 ha Reservi 60 60 Lahemetsa 88702:002:0227 59 19101:001:0348 0 5 6 8 57 56 60 000 Y=621 14 Loa taotleja: X=6599600 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Ploom Juhatuse liige Kivikandur O Lahepıhja M˜RKUSED: 19101:001:0347 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (konverteeritud BK77 + 0,22 m). 2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk. 3. Digitaalsed katastriksuste piirid laetud alla Maa-ameti geoportaalist 20.01.2020. a. 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 22.01.2020. a (plaanil skemaatilised). 5. Kasutatud: Tuuling, T. 2013. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013). Varu arvutuse plaan. O Eesti Geoloogiakeskus. Lne-Viru maakond Haljala vald Gr lisa 3 PAASI LUBJAKIVIKARJ˜˜R T nr 20008 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Maavara kaevandamise loa taotlus Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn KORRASTATUD ALA PLAAN Formaat A1 0 20 100m Koostas Triine Nirgi Tellija:KIVIKANDUR O Koostatud: Jrvekalda tee 1, Harkujrve kla Kinnitas Tınis Kattel Harku vald, 76902 Harju maakond 28.01.2020 LÄÄNE-VIRU MAAKOND HALJALA VALD PAASI KÜLA MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄR Tellija: Kivikandur OÜ Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 20008 Tallinn 2020 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 6 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 7 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 9 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 11 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 11 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 12 10 Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine ....................................................... 12 TEKSTILISAD: 1. Keskkonnaministri 02.05.2013. a käskkiri nr 421; 2. Keskkonnaameti 19.12.2019. a kiri nr 12-2/19/485-6. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:2000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’– IV-IV’ Mhor 1:2000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:2000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013. a)“ . 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Kivikandur esitas 05.06.2013. a Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683) Paasi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Maavara sooviti kasutada tsiviil- ja teedeehituses. Kuna taotletav ala asub riigimaal, analüüsis Keskkonnaamet loa taotlust varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt ning selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on varustuskindlus tagatud. Seisuga 28.10.2016 (kiri nr 17-1/16-00206/044) oli ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) arvamusel, et maardla avamist tuleks edasi lükata. 23.10.2019 palus OÜ Kivikandur Keskkonnaametil maavara kaevandamise loa taotluse menetlust jätkata ning kaaluda veelkord maavara kaevandamise loa väljastamise võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue varustuskindluse analüüsi ning MKM esitas 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18-0148/9421 uue seisukoha riigi huvidest lähtuvalt. Oma arvamuse andis ka Maanteeamet. Analüüside tulemusel selgus, et lubjakivi kaevandamine Paasi karjääris on kooskõlas riigi huvidega. Nii varustuskindluse analüüsi käik kui ka MKM ja Maanteeameti seisukohad taotletava Paasi lubjakivikarjääri avamise kohta on näha Keskkonnaameti 19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6, mis on lisatud käesolevale taotlusele (Lisa 2). Eelnenust tulenevalt palus Keskkonnaamet oma 19.12.2019. a kirjas nr 12-2/19/485-6 menetluse jätkamiseks viia kaevandamisloa taotluse dokumentatsioon vastavusse kehtivate õigusaktidega. Seega on käesolevaga esitatud Keskkonnaametile korrigeeritud Paasi lubjakivikarjääri kaevandamise loa taotlusdokumendid. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse. Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele. 3 Taotletava Paasi lubjakivikarjääri teenindusmaast 10–65 m kaugusel idas kulgeb Elektrilevi OÜ hallatav elektriõhuliin (alla 1 kV) Sõstramäe talu (tunnus: M24933764), mida ümbritseb kahel pool 2 m ulatuses kaitsevöönd. Taotletaval alal ei ole kattumist nimetatud rajatise ega ka muude kitsendusi põhjustavate objektidega. Samuti ei ole alal loodus- ega muinsuskaitselisi piiranguid. Taotletava ala lõunanurgast ~800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus: VEE1076000AK) ning ~250 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool NÕMME/PÜ-156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett ümbruskonnast Mustojja. Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga idas külgneval Pärnamäe kinnistul. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Käsitletavat piirkonda on ehituslubjakivi prognoosalana mainitud juba 1960. aasta geoloogilise kaardistamise aruandes (Stumbur jt, 1960), kus perspektiivseks hinnati ~22,5 milj m3 lubjakivi pindalal 3,8 km2. 1991. aastal tegi RE Eesti Geoloogiakeskus Viru kolhoosi tellimisel uuringu taotletavast mäeeraldisest ca 750 m ida pool, et täpsustada Väo, Aseri ja Loobu kihistu ehituslubjakivide kvaliteeti, kaevetingimusi ja varu mahtu (Nõmmsalu, 1991). Uuringualale rajati 10 puurauku. Töö tulemusel selgus, et uuritud kivim vastab madalamargilise ehituslubjakivi (müürikivi, viimistluskivi, killustik) nõuetele. EMK 03.10.2000. a istungi protokollilise otsusega nr 00-35 kanti Paasi lubjakivimaardla Riiklikku maavaravarude registrisse. Maardla pindala oli 9,00 ha ja ehituslubjakivi aktiivse reservvaru maht oli 406 tuh m3 (registrikaart nr 683). 2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II uuringuruumis ehk taotletaval alal, 58,24 hektaril (Tuuling, 2013), et selgitada Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti 20 puurauku, millest võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks katsetusteks. Varu arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis: veepealne plokk 3 ja veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas Keskkonnaministri 02.05.2013.a. käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal 2593 tuh m3 (Lisa 1). Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 59,5–61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna, kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra. Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku kihi moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine 5,1 m), kuid mäeeraldise lääne-kagunurgas, Pa-13 ümbruses, väheneb 3,5 m-ni. Kasuliku kihi lamam paikneb kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise 4 kompleksi moodustab hall pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari cm paksusi jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele. Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m (keskmine 0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru kihistu lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks piiriks. Puuraugus 13 on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt), lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi. Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid. Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal uuringu ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele 57,7–58,9 abs m, üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Taotletaval mäeeraldisel on kasulikuks kihiks Kunda lademe Loobu kihistu lubjakivi, mis vastab kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ülemise poole survetugevus on keskmiselt 105 Mpa ning alumises pooles on see näitaja 99 MPa. Purunemiskindlus 5 LA katsel oli suhteliselt ühtlane – LA tegur 28–30 (kategooria LA30). Kihi ülemises pooles jäi LA tegur kõigi proovide puhul alla 30 (27–29), keskmiselt 28, alumises osas oli see 28–31, keskmiselt 30. Ka külmakindluselt on ülemine pool kasulikust kihist kvaliteetsem: massikadu 10 külmutus-sulatustsükli järel on 1,7–2,1%, keskmiselt 1,9% (kategooria F2), alumisel kompleksil 2,5–2,9%, keskmiselt 2,7% (kategooria F4). Tervikuna vastab kasuliku kihi kivimist valmistatud killustik külmakindluse kategooriale F4, mille massikadu on keskmiselt 2,3%. Keemiliselt koostiselt moodustab taotletava mäeeraldise kasuliku kihi lubjakivi, mis on osaliselt dolomiidistunud. CaO sisaldus Loobu kihistu kivimis on 28,54–49,75% (keskmine 40,34%), MgO sisaldus 1,04–14,74% (keskmine 7,36%) ja lahustumatut jääki on 6,08–15,62% (keskmiselt 8,97%). Reeglina on dolomiidistumisele allunud kasuliku kihi alumine pool (O2lb2), kus levib kohati ka dolokivi, milles MgO sisaldus on >14%. Alumist poolt iseloomustab ka kõrgem lahustumatu jäägi sisaldus. Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahemikus 72,6– 88,0. Keskmine saagis proovidest on 79,6%. Arvestades, et killustik on valmistatud puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid vahekihte kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 95%), võib oodata mõnevõrra väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku väljatulekut, on oodatav killustiku saagis mäemassist ca 76%. Seega vastab taotletava Paasi lubjakivikarjääri kivim kõrgemargilise ehituslubjakivi nõuetele ja sobib nii üld- kui teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Alal on moodustatud kaks ehituslubjakivi plokki. Plokid 3 ja 4 aT paiknevad kohakuti ja nende pindala on 51,36 ha. Plokkidevaheline piir on vastavalt keskmisele põhjaveetasemele kõrgusel 58,52 abs m. Plokis 3 aT on kasuliku kihi paksus 0,8– 2,5 m (keskmine 1,65 m) ja plokis 4 aT on see 1,5–4,6 m (keskmine 3,40 m). Maavara aktiivsed tarbevarud seisuga 01.01.2020 on järgmised: Ehituslubjakivi pindalal 51,36 ha 2593 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 847 tuh m3 (plokk 3) sh allpool põhjaveetaset 1746 tuh m3 (plokk 4) 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Paasi lubjakivikruusarjääri mäeeraldis on pindalaliselt moodustatud Paasi maardla ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 3 ja 4 aT piiride järgi. Plokk 3 aT paikneb ploki 4 aT lasumis ülalpool keskmist põhjaveetaset (58,52 abs m). Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 53,94–56,98 abs m. Taotletava teenindusmaa piiride valikul lähtuti maaüksuse Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196) piirist (Gr lisa 1). 6 5.2 Kaevandatavad varud Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääb 2593 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et katend hakkab varisema piirist väljapoole. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Hoidetervik tuleb jätta ainult nendele mäeeraldise külgedele, kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga. Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks. Kuna kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävimist ja toodangut ei saa selle segunemise vältimiseks ladustada katendile, siis teenindusmaalt eemaldatakse katend niikuinii, mistõttu maavarast hoideterviku jätmine pole otstarbekas nendel aladel, kus mäeeraldise ja teenindusmaa piir ei ühti. Taotletava mäeeraldise piir kulgeb valdavalt teenindusmaa piirist seespool, kuid mäeeraldise piiripunktid 2, 5, 7, 12, 13 ja 14 kattuvad teenindusmaa piiriga. Eeltoodust tulenevalt planeeritakse hoidetervik jätta mäeeraldise piiripunktide 2–3 ja 12–14 vahele ning piiripunktide 5 ja 7 lähistele sellistele aladele, kus mäeeraldise piir on teenindusmaa piirile lähemal kui 1 m (Gr lisa 1). Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi paksust ~0,5 m on hoideterviku laiuseks planeeritud 1 m (Joonis 1). Joonis 1 Hoideterviku skeem 7 Piiripunktide 2–3 vahele (~52 m lõigule) jääb hoidetervik pindalaga ~52 m2, piiripunkti 5 juurde ~104 m2 (~104 m), piiripunkti 7 juurde ~104 m2 (~104 m) ning punktide 12–14 vahele pindalaga ~350 m2 (~350 m). Mudelarvutuse alusel jääb taotletava mäeeraldise nõlvadesse kokku ~3 tuh m3 ehituslubjakivi. Sellest ~1 tuh m3 paikneb plokis 3 ja ülejäänud plokis 4. Eelnenust tulenevalt on kaevandatavad varud taotletavas karjääris 2590 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3) sh allpool põhjaveetaset 1744 tuh m3 (plokk 4) 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Juurdepääs alale on hea – Potsu–Vihula maantee jääb taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjatipust ~350 m kaugusele. Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või lõunaosast, kust oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik karjäärivett Mustojja suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks puur-lõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine). Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. 8 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Ehituskivi kaevandamisega võib eeldada tolmu, müra ja vibratsiooni teket. Lisaks sellele alandatakse mäetööde ajal põhjaveetaset ja muudetakse jäädavalt maapinnareljeefi. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. Kuna kasulik kiht lasub osaliselt allpool põhjaveetaset, tuleb põhja- ja sademete vett karjäärist välja pumbata. Vett saab kuivenduskraavide kaudu juhtida Mustojja. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimisel tuleb sel eelnevalt lasta settebasseinis selgineda. Kaevetööde käigus alandatakse taotletaval mäeeraldisel looduslikku põhjaveetaset kuni ~5 m võrra. Veetaseme alandamise mõjuraadius võib ulatuda arvutuslikult kuni ~0,6 km-ni. Depressioonilehtri mõjupiirkonda jäävate Ordoviitsiumi veekompleksi vett tarbivate kaevude veetase võib alaneda. Puurkaevud, mis avavad Ordoviitsiumi– Kambriumi veekompleksi (sügavusega üle 20 m), jäävad endisele režiimile. Arendaja on kohustatud jälgima veetaset kaevudes ja vajaduse korral lahendama veevarustuse probleemid, kui need on põhjustatud kaevandamistegevusest. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab oma algse taseme. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu. Ümbruskonda häirivaks mõjuriks on müra, mis tekib kivimi lõhkamisel ja karjäärimasinate töötamisel. Puur-ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide laialipaiskumine. Vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (RT I, 12.12.2018, 51) §31 punktile 3 peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid vältima lõhketöö ohualasse jäävate seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Sõltuvalt pinnasest, millel asub hoone vundament, hoone konstruktsioonist ja ehitusmaterjalist on määratud hoonetele lubatavad maksimaalsed võnkekiirused. Teades, milliseid võnkekiirusi hoone konstruktsioon talub ja arvestades hoone kaugust lõhkamiskohast, saab määrata maksimaalsed seismiliselt ohutud lõhkelaengute suurused. Enne lõhkamist peab ohtlik ala olema looduses märgistatud ja välja pandud valve selliselt, et oleks välditud kõrvaliste inimeste sattumine lõhketööde ohutsooni. Müra ja seismilise mõju minimaliseerimiseks tuleks kasutada lühiviitlõhkamist detonatsioonireleega. Arendaja ostab lõhkamistööde teenuse vastavat tegevusluba omavalt ettevõttelt, kes peab tagama tööde ohutu läbiviimise. Müra tekitavad ka karjääris töötavad kaevandamismasinad ja killustikusõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel 9 alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate müratase 200 m kaugusel 52 dB ja transpordimasinatel 70 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25 dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud müra normtasemeid. Välismüra normtase III kategooria segaalal (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) on päeval 65 dB ja öösel 55 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest ~120 m kaugusel. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel tuleks teostada müra mõõtmine ning normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid. Kaevandaja saab müra leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid. Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Puur- lõhketöödel, kui kivim on kuiv ja topise materjali ei niisutata, võib tolmupilv kuiva ja tuulise ilmaga kanduda 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandusmasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal, on otstarbekas regulaarselt niisutada karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja purustussõlmede ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. 10 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb kasvukihist ja moreenist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandatud ala saab korrastada veekoguks, veepealsed alad on otstarbekas korrastada rohumaaks (Gr lisa 3). Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Karjääri külgede ohutuks muutmiseks tuleb need puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kujundada laugeks näiteks katendis leiduva moreeniga. Osaliselt võib jätta küljed laugeks kujundamata, kuid siis tuleb tõkestada nendele ülevalt poolt juurdepääs. Kõikide karjääri külgede ohutuks (nõlvus 1:2) kujundamiseks vajaminev materjalikogus on ~101 tuh m3. Arvestades, et taotletaval mäeeraldisel olevas katendis on moreeni 72 tuh m3 on nõlvade täitmiseks vaja juurde ~29 tuh m3 täitematerjali, milleks võib kasutada maavara töötlemisel tekkivaid sõelmeid. Katendis esinevat mulda on otstarbekas kasutada teenindusmaa ja veepealsete nõlvade korrastamiseks. Veekogu ümbrus ja teenindusmaa silutakse ja kaetakse 15-20 cm mulla kihiga, milleks kulub seda ~16 tuh m3. Seejärel külvatakse mullaga kaetud alale heintaimede seemnesegu. Korrastamisest üle jääva mulla (139 – 16 ≈ 123 tuh m3) võib vajadusel võõrandada. Lõplik korrastamiseks vajaminev materjalikogus määratakse korrastamisprojektiga. 11 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri külgede ohutuks kujundamisel ning heintaimede seemnesegu külvamine. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikumaksumusele. Selle aluseks OÜ J. Viru Markšeideribüroo poolt analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega lubjakivikarjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel rohumaaks ja veekoguks projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Paasi lubjakivikarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 58,22 ha x 2500 € ≈ 145 000 eurot. 10 Maavara kaevandamise loa kättetoimetamine Maavara kaevandamise loa taotluse heakskiitmisel ja loa väljastamisel soovib Kivikandur OÜ saada selle elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected]. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Triine Nirgi OÜ J. Viru Markšeideribüroo 28.01.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Tiit Ploom Juhatuse liige Kivikandur OÜ 12 Lisa 1 02.05.2013 nr 421 Lääne-Viru maakonna Paasi lubjakivimaardla täiendava varu arvelevõtmine ja registrikande muutmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile KIVIKANDUR OÜ volitusel Paasi lubjakivimaardla (registrikaart nr 0683) täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru arvelevõtmise aruande (saabunud 27.03.2013, kirja registreerimise nr 2712). Aruanne on koostatud Paasi II uuringuruumi täiendava geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Viru regioon on andnud geoloogilise uuringu loa L.MU/321225). Aruandes analüüsitud andmete alusel selgus, et Paasi II uuringuruumi piiresse jääb tarbevaru nõuetele vastavat kõrgemargilist ehituslubjakivi. OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 593 tuh m3. Varuplokk, mida soovitakse keskkonnaregistrisse kanda, paikneb Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Paasi külas riigile kuuluval kinnistul Paasimetsa (katastritunnus 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel varu keskkonnaregistrisse kanda (11. aprilli 2013. a istungi protokolliline otsus nr 13-39). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2 ning § 10 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal“ alusel seisuga 01.04.2013 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Paasi II uuringuruumi piires pindalal 51,36 ha asuva Paasi lubjakivimaardla täiendava kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru – 2 593 tuh m3. 2. Keskkonnaregistri volitatud töötlejal maardlate nimistu osas, Maa-ametil, korraldada muudatuste sisseviimine registrisse (registrikaarti nr 0683) vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. 13 Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Saata: maapõue osakond, Keskkonnaamet, Maa-amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Vihula Vallavalitsus, KIVIKANDUR OÜ 14 Paasi lubjakivikarjäär KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA 1. JÄÄTMEKAVA VAJADUS Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on Jäätmeseaduse (JäätS) § 421 (RT I, 21.12.2019, 6) ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord1” (RT I, 19.12.2015, 6). 2. TEGEVUSKOHT Taotletav Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse. Lõunas külneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele. 3. TEGEVUSE KIRJELDUS Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada alal kasvavad puud, juurida kännud ning koorida katend mahus ~211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Puud ja juuritud kännud realiseeritakse vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3–4 m kõrgustesse puistangutesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel (eeldatavalt seisab puistangutes kauem kui kolm aastat). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi eesvool. Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. 1 4. KAEVANDAMISJÄÄTMED JäätS § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kasvukiht ja moreen) koguses 211 tuh m3 (ca 295 tuh t). Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud jääkreostust ning JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Katend (kasvukiht ja moreen) on käsitletav püsijäätmetena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend biolagundatav ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades (JäätS § 4). Vastavalt JäätS § 2 lõike 4 alusel kehtestatud valitsuse määrusele (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu), võib katendi (kasvukiht ja moreen) liigitada jäätmeks koodiga 01 01 02 (mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). 5. JÄÄTMEHOIDLA Jäätmeseaduse § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks, sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase ladestamise ala. Seega tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud katendipuistangute alust ala käsitleda kui jäätmehoidlat, kui materjal seisab seal üle kolme aasta. See ala vastab jäätmeseaduse § 352 kohaselt B-kategooria jäätmehoidlale, kuna ei esine seaduse lõikes 5 (A kategooria jäätmehoidla määramine) loetletud asjaolusid. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata ja inertse materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest puistangud haljastuvad paari kuu jooksul rohttaimedega. Puistangute pealispind on silutud, et tagada nende stabiilsus. Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 32 ei ole B-kategooria jäätmehoidla käitlemiseks vaja jäätmeluba (jäätmeseadus § 73 lõige 2 punkt 8) ning selle suhtes ei rakendata jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Katend kasutatakse ära korrastamisel – katend laotatakse korrastatud karjääri nõlvadele. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Koostaja: Tõnis Kattel, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 27.01.2021 2 Taotletav ala kuulub riigile ja selle kasutamiseks sõlmitakse maarendileping peale keskkonnaloa väljastamist lähtuvalt vastavast määrusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018028?leiaKehtiv) Aivar Kuusmik OÜ Kivikandur [email protected] Teie: 20.11.2020 Meie: 27.11.2020 Nõusoleku andmine vee erikaustuseks Lahemetsa kinnistul Käesolevaga anname nõusoleku OÜ-le Kivikandur vee erikasutus eks meile kuuluval Lahemetsa kinnistul ( Paasi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond , katastritunnus 19101:001:0348). Nõusoleku anname tingimusel, et meie kinnistule rajatavale kraavile ehitatakse metsatehnika jaoks ülesõit . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Smirnov Juhatuse liige Forest Farm OÜ Kivikandur OÜ 21.12.2020 nr 7-1/20/18731 [email protected] Kirja edastamine vastavalt kuuluvusele (Loobu metskond 400) Maa-ametisse saabus 16.12.2020 Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) kiri, milles RMK annab nõusoleku vee erikasutuseks Loobu metskond 400 (katastritunnus 88702:001:0196) kinnistul tingimusel, et vee erikasutus on maaparandusseadusest tulenevalt kooskõlastatud ka Põllumajandusametiga. Edastame eelnimetatud kirja vastavalt kuuluvusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tea Faber maatoimingute osakonna kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo juhataja Lisa: Riigimetsa Majandamise Keskuse 16.12.2020 kiri Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet Annika Arro 675 0180 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 AE Infoteeninduse OÜ LÄÄNE-VIRU MAAKOND HALJALA VALD PAASI KÜLA PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ÜMBRUSE KAEVUD PÕHJAVEE SEIREKAVA Katrin Erg Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr. KHY000051, 04.01.2018.a Tel: 53491628; E-mail: [email protected] Tallinn 2020 2 SISUKORD PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ASUKOHT ......................................................................................... 3 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .......................................................................................... 3 KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED ........................................................................... 4 SEIREKAVA ................................................................................................................................. 4 Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava 3 PAASI LUBJAKIVIKARJÄÄRI ASUKOHT Paasi lubjakivikivikarjäär pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa- amet. Maakasutuselt on ~55% alast metsamaa, 31% looduslik rohumaa ja 14% haritav maa. Lähimad suuremad asulad on Võsu ja Haljala alevikud, mis jäävad taotletavast alast 11 km kaugusele vastavalt loodesse ja kagusse.1 Lõunas külgneb taotletav ala Lahemetsa maaüksusega (tunnus: 19101:001:0348), läänes Väravmetsa (tunnus: 88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013) maaüksustega. Põhja pool on külgnemine Roda (tunnus: 88702:001:0273) ja Roopa (tunnus: 88702:002:0274) ning kirdes Värava (tunnus: 88702:001:0441) katastriüksustega. Ida poole jäävad Reservi (tunnus: 88702:002:0227) ja Pärnamäe (tunnus: 88702:001:1140) maaüksused ning tunnuseta ala, millel kulgeb juurdepääsutee Potsu–Vihula maanteelt (nr 17184) Pärnamäe kinnistule. Riigimaantee jääb taotletava mäeeraldise põhjatipust ca 350 m kaugusele.2 Taotletava ala lõunanurgast ~800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (tunnus: VEE1076000AK) ning ~250 m kaugusel on maaparandussüsteemi eesvool NÕMME/PÜ- 156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M), mis juhib liigvett ümbruskonnast Mustojja. Lähim majapidamine paikneb taotletava Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga idas külgneval Pärnamäe kinnistul.3 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava ala uuringu ajal jäi põhjaveetase maapinnast 1,5–2,4 m sügavusele, abs tasemele 57,7–58,9 m, üldise suunaga põhja-kirdesse. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda 2–3 meetrini. Veekompleksi veepidemeks on Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m). Keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. 1 Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri – Paasi lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Töö nr: 20008. Tallinn, 2020. 12 lk. 2 Ib. 3 Ib. Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava 4 Katsepumpamiste põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.4 KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised. Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 10 cm moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Hüdrogeoloogiliste katsetööde andmeil on väljapumbatava vee kogused väikesed. Karjääri rajamist oleks otstarbekas alustada varuala loode- või lõunaosast, kust oleks kõige lühem tee kuivenduskraavideni, mille kaudu on võimalik karjäärivett Mustojja suunata. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda.5 Kaevandatavad varud taotletavas karjääris 2590 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3) sh allpool põhjaveetaset 1744 tuh m3 (plokk 4)6 Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu. Kuna kasulik kiht lasub osaliselt allpool põhjaveetaset, tuleb põhja- ja sademete vett karjäärist välja pumbata. Vett saab kuivenduskraavide kaudu juhtida Mustojja. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis muutub vähe. Kaevetööde käigus alandatakse taotletaval mäeeraldisel looduslikku põhjaveetaset kuni ~5 m võrra. Veetaseme alandamise mõjuraadius võib ulatuda arvutuslikult kuni ~0,6 km-ni. Depressioonilehtri mõjupiirkonda jäävate Ordoviitsiumi veekompleksi vett tarbivate kaevude veetase võib alaneda. SEIREKAVA Enne kaevandamisele asumist tuleb mõõta Paasi lubjakivikarjääri lähiümbruse kaevude veetasemed ja hinnata Mustoja veekogus või võimalusel mõõta vooluhulk. Vaatluse alla tuleks võtta salvkaevud ja puurkaev(ud), mis jäävad Paasi lubjakivikarjääri keskosast 1,5 km kaugusele. Selliseid kinnistuid on üheksa (joonis 1): 1. Sõstramäe (KÜ 88702:001:0125); 4 Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri – Paasi lubjakivikarjäär. Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo. Töö nr: 20008. Tallinn, 2020. 12 lk. 5 Ib. 6 Ib. Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava 5 2. Mutionu (KÜ 88702:001:0116), puurkaev kat nr 51351; 3. Kristeli (KÜ 88702:001:0622); 4. Paasi (KÜ 88702:001:0621); 5. Mätta (KÜ 88702:001:1260); 6. Pärnamäe (KÜ 88702:001:1140); 7. Ööbiku (KÜ 88702:001:0135); 8. Lahepõhja (KÜ 19101:001:0347); 9. Lehtmetsa (KÜ 88702:002:0390). Enne seire alustamist tuleb need kaevud inventariseerida. Vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusele 43 ptk 4 § 14 lg 2–5 peab salvkaevu  rake ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast;  ümbruse maapind olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu;  olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist;  ümber olema rajatud veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga. Salvkaevudes tuleb mõõta rakke kõrgust, kaevu sügavus, veetase ja puurkaevu puhul – manteltoru kõrgus maapinnast, kaevu sügavus, veetase. Võimalusel hinnata, kas ja millistesse kaevudesse (2 kaevu) on võimalik paigaldada veetasemete mõõtmiseks automaatandurid, et saada ööpäeva keskmised näitajad. Mõlemat tüüpi kaevust võtta ühekordne veeproov vastavalt keskkonnaministri 09.07.2015. a määruse nr 43 lisa 4 p. 5.1-5.2, määrates vee värvus, hägusus, lõhn, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH, üldkaredus, ning ammooniumi, fluoriidi, kaaliumi, kaltsiumi, kloriidi, magneesiumi, mangaani, naatriumi, nitraadi, nitriti, raua, sulfaadi ja vesinikkarbonaadi sisaldus. Edaspidi mõõta salv- ja puurkaevus veetaset ja võtta veeproov oksüdeeritavuse (PHT) ja hägususe määramiseks 2 korda aastas. Paasi karjääri kuivendusvee suublaks on maaparandussüsteemi eesvool NÕMME/PÜ- 156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M). Suubla veest määrata heljumi sisaldus 2 korda aastas. Maksimaalse veetaseme ajal määrata suubla vees naftaproduktide sisaldus (1 kord aastas). Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava 6 Joonis 1. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse majapidamised. Alus: Maa-ameti kaardirakendus Paasi lubjakivikarjäär – põhjavee seirekava Paasi lubjakivikarjäär VEEKÕRVALDUSE SKEEM 1. VEEKÕRVALDUSE SKEEMI KOOSTAMISE VAJADUS KIVKANDUR OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Paasi lubjakivikivikarjääris pindalaga 58,22 ha (sh mäeeraldise pindala 51,36 ha) paikneb Lääne-Virumaal Haljala vallas Paasi külas, riigile kuuluval maaüksusel Loobu metskond 400 (tunnus: 88702:001:0196), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maavara kaevandamise käigus tuleb alandada põhjavee taset, sest maavara kiht lasub allpool veetaset. VeeS § 187 p 9 alusel on veeluba kohustuslik kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett. 2. TEGEVUSE KIRJELDUS Detailsem kirjeldus taotletava ala asikoha, lähiümbruse ja geoloogiliste ning keskkonnatingimuste kohta on toodud kaevandamisloa taotluse seletuskirjas. Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kaevandamise muudab keerulisemaks asjaolu, et 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset. Kaevandatav kiht tuleb kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri kogunenud vesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev maaparandussüsteemi eesvool. 3. VEEKÕRVALDUSE RAJATISTE PARAMEETRID Karjääri põhja paigaldatava pumpla täpsed parameetrid ja asukoht määratakse kaevandamisprojektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist ja enne kaevandamistegevuse alustamist. Pumplast suunatakse karjääri kogunev vesi settebasseini, et enne suublasse juhtimist see heljumist puhastada. Settebasseini parameetrid peavad vastama ärajuhitava vee hulgale ja koostisele (heljumi sisaldusele). Geoloogiliste uuringuga1 on katsepumpamiste põhjal hinnatudi põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, lumesulamisperioodil aga maksimaalselt 1840 m3/ööp, lõpp-perioodil on vastavad näitajad 787 ja 1838 m3/ööp. Uuringus on märgitud, et keemiliselt koostiselt on põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 342–446 mg/l ja üldkaredusega 6–8,5 mg-ekv/l. 1 Settebasseini parameetrite määramisel võetakse aluseks maksimaalne juurdevool 1840 m3/ööp. Heljumi sisaldus lubjakivikarjääride settebasseinidesse juhitavas vees on arvestuslikult 65 mg/l2. Selleks, et heljumi sisaldus väheneks 25 mg-ni/l peab vesi settebasseinis viibima 5 tundi. Arvestades maksimaalset juurdevoolu 1840 m3/ööp (77 m3/h) peab settebasseini maht olema 400 m3. Sellest tulenevalt peab 1 m sügavuse settebasseini laius olema 4 m ja pikkus 100 m. Maapinna ja lamami (karjääri põhja) langus on mäeeraldise alal lääne-edela suunas. Selle tõttu on otstarbekas ka veekõrvaldusrajatised paigutada karjääri lõunapoolsele osale. Settebasseini sobilikuks asukohaks on mäeeraldise teenindusmaa edelanurk, kus on selleks piisavalt ruumi (joonis 1). 4. PUHASTATUD VEE JUHTIMINE SUUBLASSE Settebasseini asukohale kõige lähemal asub maaparandussüsteemi eesvool (NÕMME/PÜ- 156SAGADI (tunnus: 11076000200200011M)). Antud maaparandussüsteemi eesvoolu saab kasutada karjäärist väljajuhitud ja puhastatud vee suublana. Selleks tuleb settebasseini ja eesvoolu vahele kaevata ca 230 m pikkune veekraav (joonis 1). Rajatava kraavi ja eesvoolu ristumiskohta saab edaspidi kasutada karjäärist väljajuhitava vee seirepunktina. Paasi lubjakivikarjäärist väljajuhitava vee kvaliteedi ja ümbruskonna kaevude seiramiseks on koostatud seirekava (Erg, K. 2020. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava). Koostaja: Tõnis Kattel OÜ J.Viru Markšeideribüroo 30.09.2020 1 Tuuling, T. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.04.2013.a.) 2 Johanson, J. 2013. Otisaare ja Otisaare II lubjakivikarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne; Kulbas, H. 2013. Väo karjääri liigvee ärajuhtimine. 2 Aivar Kuusmik Teie: 20.11.2020 OÜ Kivikandur [email protected] Meie: 24.11.2020 nr 14.5-1/2194-1 Nõusolek karjäärivee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu. Lugupeetud hr Aivar Kuusmik Põllumajandusameti Ida regioon on nõusoleku andmiseks läbi vaadanud OÜ Kivikandur (äriregistrikood 11200972) esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse (menetluse M-111798 taotluse nr T-KL/1005252) Lääne-Viru maakonna Haljala valla Paasi külas kavandatava Paasi lubjakivikarjääri vee juhtimiseks maaparandusehitise eesvoolu NÕMME/PÜ-156 SAGADI (MS kood 1107600020020/001). Keskkonnaloa taotluse vee eriosaga seonduvate lisadokumentidena on esitatud „Paasi lubjakivikarjääri põhjavee seirekavas“ ja „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas“ lahendused ja meetmed karjäärivee puhastamiseks, kõvaldamiseks ja seireks. Põllumajandusamet annab nõusoleku lubjakivikarjääri vee juhtimiseks maaparandusehitise eesvoolu, kui lisavee juhtimisel järgitakse ülalnimetatud meetmeid ning tagatakse olemasoleva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Käbin Peaspetsialist-koordinaator Põllumajandusameti Ida regioon F.R. Kreuzwald tn 5 C/ 44314 Rakvere/Lääne-Virumaa/ 528 0882/ [email protected] /www.pma.agri.ee Registrikood 70000071 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm detsember 2021 Töö nimetus: Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö number: 21066 Tellija: Kivikandur OÜ KMH juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Tuuli Vreimann (koostaja) Karl Kupits (metoodika) Kontrollija: Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT................................................ 3 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............................................................................................................. 4 3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................. 4 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ........................................................ 5 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................... 6 4.1 MAASTIK .............................................................................................................................. 6 4.2 GEOLOOGIA ......................................................................................................................... 7 4.3 PÕHJAVESI ........................................................................................................................... 8 4.4 PINNAVESI ............................................................................................................................ 8 4.5 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ................................................................... 10 4.6 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU ............................................................................... 12 4.7 KULTUURIMÄLESTISED ...................................................................................................... 13 5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA..................................... 14 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ....................................... 15 6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE .......................................... 16 6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................... 17 6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ................................................................................................. 18 6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................... 19 6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ............................................................................................................. 19 6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE............................................................................................. 19 6.7 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 20 7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 21 8 AJAKAVA................................................................................................................................ 23 9 OSAPOOLED......................................................................................................................... 26 10 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 28 LISA 1 KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 20. detsember 2021 1 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1 SISSEJUHATUS Kivikandur OÜ esitas 05.06.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi maardlas (registrikaart nr 683) Paasi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamiseks. Kaevandamise eesmärk on kasutada maavara tsiviil- ja teedeehituses. Taotlus võeti menetlusse Keskkonnaameti 25.06.2013 kirjaga nr V 10-5/13/15075-3. Taotletav ala asub riigimaal, mistõttu analüüsis Keskkonnaamet loa taotlust varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitest lähtuvalt. Analüüsi tulemustest selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadiuses) on varustuskindlus tagatud. Samale seisukohal jõudis ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma 28.10.2016 kirjas nr 17-1/16-00206/044. Kivikandur OÜ esitas oma 23.10.2019 kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku jätkata maavara kaevandamise loa taotluse menetlust ning kaaluda loa väljastamise võimalikkust. Keskkonnaamet viis seisuga 18.11.2019 läbi uue varustuskindluse analüüsi. Selle raames esitasid seisukoha MKM oma 17.12.2019 kirjaga nr 17-1/18- 0148/9421 ja Maanteeamet oma 13.12.2019 kirjaga nr 15-5/19/57979-2. Tuginedes MKM ja Maanteeameti põhjendustele võttis Keskkonnaamet seisukoha, et lubjakivi kaevandamine Paasi lubjakivikarjääris vastab riigi huvidele ning palus menetluse jätkamiseks oma 19.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/485-6 viia kaevandamisloa taotluse dokumentatsioon vastavusse kehtivate õigusaktidega. Kivikandur OÜ esitas täiendatud taotluse Keskkonnaametile 27.01.2021. Keskkonnaamet algatas oma 02.03.2021 kirjaga nr DM-111798-7 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. 20. detsember 2021 2 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Kivikandur OÜ taotleb keskkonnaluba Paasi lubjakivimaardla Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses. Taotletav Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Paasi külas (Joonis 1) katastriüksusel Loobu metskond 400 (88702:001:0196), maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise pindala on 51,36 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 58,25 ha. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet. 20. detsember 2021 3 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus Enne kaevandamise alustamist raadatakse alal kasvavad puud, juuritakse kännud ning kooritakse katend mahus 211 tuh m3 (sh muld 139 tuh m3). Kattekiht on õhuke (maksimaalselt 0,5 m), millest keskmiselt 0,1 m moodustab rähkne moreen. Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning paigutatakse mäeeraldise serva 3– 4 m kõrgustesse vallidesse, mis stabiilsuse tagamiseks silutakse. Katendit on hiljem võimalik kasutada karjääri korrastamisel. Puud ja juuritud kännud realiseeritakse vahetult peale nende eemaldamist kütte- ja hakkepuiduna. Taotletavale Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisele (51,36 ha) jääb 2 593 tuh m3 ehituslubjakivi. Tagamaks katendi stabiilsus (katend on pehme ja varisemisohtlik) jäetakse mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. See jäetakse ainult nendele mäeeraldise külgedele, kus mäeeraldise piir ühtib teenindusmaa piiriga. Teenindusmaad kasutatakse nii katendi kui ka toodangu (killustiku) ladustamiseks. Hoidetervikute tagamisest tingituna on kaevandatavad varud taotletavas karjääris 2 590 tuh m3, sh ülalpool põhjaveetaset 846 tuh m3 (plokk 3) ja allpool põhjaveetaset 1 744 tuh m3 (plokk 4). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,1 m, mis kaevandatakse ühe astanguga. Kuna 2/3 varust paikneb allpool põhjaveetaset, tuleb kaevandavat kihti kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pumpla, millest suunatakse karjääri kogunenud sademe- ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Pärast seda juhitakse puhastunud vesi suublasse, milleks on edelas paiknev Mustojja suubuv Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvool. Mäetööde põhiprotsessiks on kivimi kobestamine lõhkamise abil ning kobestatud mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Kivimi kobestamiseks puurlõhketöödega puuritakse lõhatavale astangule laenguaukude võrk. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamise eel laetakse laenguaugud lõhkeainega. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, millega tagatakse lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine). Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid. 20. detsember 2021 4 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. Juurdepääs alale on võimalik mööda Potsu–Vihula maanteed ja Pärnamäe katastriüksusele (88702:001:1140) suunduvat pinnasteed. Kaevandatud ala korrastatakse veekoguks, veepealsed alad rohumaaks. Korrastamisel tagatakse kaevandatud ala ohutus kujundades karjääri küljed laugeks (nõlvusega 1:2). Korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel. Selle lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. 3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga (peatükk 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“). 1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamisloa taotluses toodut (peatükk 3.1.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“). Alternatiivi hindamisel käsitletakse vajadusel ka rakendatavaid leevendusmeetmeid. Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei ole kaalutud. Ajalisi ja tehnoloogilisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg ja tehnoloogia on mingil põhjusel ebasobivad. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus (asjakohasel juhul kaevandamisala vähendamise läbi), mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teiste alternatiivseid lahenduste vajadus kavandatava tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes. 20. detsember 2021 5 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Käesolev peatükk on valdavalt koostatud lähtudes OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2020. aastal koostatud tööst nr 20008 „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. Paasi lubjakivikarjäär“. 4.1 Maastik Maastikuliselt paikneb taotletav Paasi lubjakivikarjäär Viru lavamaa lääneserval paetasandikul, kus reljeef on väikese langusega lääne suunas ja pinnakatte (moreen ja kasvukiht) paksus on kuni 0,5 m. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt vahemikku 59,5– 61,5 m. Suuremas plaanis tuleb taotletav ala ümbritsevast esile väikese kõrgendikuna, kus reljeef langeb äärealade suunas ca 2–3 m võrra (Joonis 2). Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja maapinna reljeef (kõrgused 30 kordse ülevõimendusega). Aluskaart ja kõrgusandmed Maa-amet. 20. detsember 2021 6 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4.2 Geoloogia 2012–2013. aastail teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus geoloogilise uuringu Paasi II uuringuruumis ehk taotletaval alal 58,24 hektaril, et selgitada Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) lubjakivi kvaliteeti. Puuriti 20 puurauku, millest võeti proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks ja keemiliseks katsetusteks. Varu arvutati 51,36 ha piires kahes teineteise peal paiknevas plokis: veepealne plokk 3 ja veealune plokk 4. Töö tulemusel kinnitati Paasi maardlas Keskkonnaministri 02.05.2013 käskkirjaga nr 421 kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 51,36 ha pindalal 2 593 tuh m3. Taotletava mäeeraldise pinnakatte moodustavad kasvukiht ja moreen. Pinnakatte paksus on kuni 0,5 m. Taotletav mäeeraldis asub Ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe avamusel. Kasuliku kihi moodustab Loobu kihistu (O2lb), mille paksus on valdavalt 5–6 m (keskmine 5,1 m), kuid mäeeraldise kagunurgas väheneb 3,5 meetrini. Kasuliku kihi lamam paikneb kõrgustel 53,94–56,98 abs m. Loobu kihistu ülemise kompleksi moodustab hall pisikristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline, paari sentimeetri paksuseid jämedetriitseid vahekihte sisaldav ja rohkete fosfaatsete katkestuspindadega lubjakiviga. Alumine 0,3–0,6 m on peenekristalliline, keskmise- kuni paksukihiline, tumedam, savikam ja kuni 1–2 cm paksuste merglikihikestega. Alumises kompleksis katkestuspinnad puuduvad ning kivim on allunud dolomiidistumisele. Loobu kihistu lamamiks on Sillaoru kihistu (O2sl) pruunikashall savikas, õhukese- kuni keskmisekihiline, rohkelt raudooide sisaldav lubjakivi paksusega 0,2–0,4 m (keskmine 0,3 m). Kihistu alumist piiri markeerib limoniitne katkestuspind. Sillaoru kihistu lamamiks on Toila kihistu (O2tl) rohekashall peeneteraline, keskmise- kuni paksukihiline glaukoniitlubjakivi. Kompleksi alumist piiri markeerib tasane, kuid sügavate soppidega katkestuspind, nn püstakkiht, mis on ka Volhovi lademe alumiseks piiriks. Määeraldise kaguosas on 0,7 m paksuselt avatud ka Leetse kihistu (O1lt), lubiliivakivi ja glaukoniitliivakivi. Taotletava mäeeraldise ja sellest 750 m kaugusele jäävate Paasi maardla reservvaru plokkide vahel kulgeb Viitna rike, mille tõttu on Loobu kihistu lasumipinna erinevus kahe ala vahel ca 9 m. Reservvaru alal on noorimateks kivimiteks Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivid. 20. detsember 2021 7 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 4.3 Põhjavesi Kvaternaarisetete paksus ulatub taotletaval alal vaid 0,5 meetrini ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Kunda lademe lubjakivides leviv põhjavesi kuulub Ordoviitsiumi veekompleksi, mille paksus ulatub piirkonnas 5–6 meetrini. Väikese veeandvuse ja survetu iseloomu tõttu ei oma veekiht piirkonna veetarbimises suurt tähtsust, kuid on kasutusel eratarbijate salvkaevudes ja üksikutes puurkaevudes. Taotletava alal jäi põhjaveetase maapinnast 2012. aasta juulis-augustis 1,5–2,4 m sügavusele, tasemele 57,7–58,9 abs m. Veetase järgib reljeefi ning on otseses sõltuvuses sademetest. Põhiline toitumine toimub kevadel ja sügisesel, st lume sulamise ajal (märts–aprill) ja vihmade ajal (oktoober–november). Põhjaveetaseme aastane muutuste amplituud võib ulatuda 3 meetrini. Geoloogilise kaardistamise andmeil on põhjaveevoolu üldine suund klindi suunas, s.o põhja-kirdesse. Paasi II uuringuruumi puhul on tegu põhjavee lokaalse toitealaga, kus põhjavesi liigub uuringuruumi idaosast madalama reljeefiga äärealade suunas (1). Ordoviitsiumi veekompleksi veepidemeks on Varangu kihistu savi, Türisalu kihistu graptoliitargilliit ning Toila kihistu glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi. Veepideme paksus on 5–7 m (maksimaalselt 11 m). Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev (katastri nr 51351) teenindusmaast 540 m kaugusel idasuunas Mutionu katastriüksusel (88702:001:0116). Mäeeraldise keskosast 1,5 km raadiusesse jääb ka mitmeid salvkaeve. Need asuvad järgnevatel kinnistutel: Sõstramäe (88702:001:0125), Kristeli (88702:001:0115), Paasi (88702:001:0621), Mätta (88702:001:1260), Pärnamäe (88702:001:1140), Ööbiku (88702:001:0135), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390). Kaevandamisloa taotluse lisana on koostatud Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevude põhjavee seirekava (2). 4.4 Pinnavesi Teenindusmaa lõunanurgast 800 m kaugusel kagus voolab Mustoja (1076000_1) ning 230 m kaugusel läänesuunas asub Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi võrk ühes Nõmme/PÜ-156Sagadi eesvooluga (1107600020020). Maaparandussüsteemi eesvool suubub Mustojasse (Joonis 3). 20. detsember 2021 8 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3. Maaparandussüsteemid ja vooluveekogumid. Aluskaart: Maa-amet. Andmed: EELIS, Maa-amet. Mustoja seirati 2020. aastal jõgede hüdrobioloogilise seire ja uuringu raames1. Seire tulemuste järgi oli Mustoja ökoloogiline seisundiklass Antsu koole seirepunktis halb (Tabel 1). See oli halb ka 2014. aasta seire järgi. Halva seisundiklassi põhjuseks oli kalastiku halb seisund, mille tingisid sobimatud hüdromorfoloogilised tingimused ja jõe tõkestatus Vihula paisude näol (3). 1 Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021 20. detsember 2021 9 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tabel 1. Mustoja ökoloogilise koondseisundi kvaliteedinäitajad ja nende seisundihinnangud. Tabelis on seisundiklasse tähistatud järgnevate värvidega: väga hea, hea, kesine, halb, väga halb Füüsikalis- Seirepunkt, keemiline Fütobentos Suurtaimed Põhjaloomad Kalad seireaasta seisundiklass Mustoja Antsu koole, Väga hea Väga hea Väga hea Väga hea Halb 2020 4.5 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused Metsaregistri andmetel katab ala erinevas küpsusastmes mets. See vaheldub lagedate aladega. Mäeeraldisel ega selle teenindusmaal kaitsealusete taimeliikide kasvukohti ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliikide kasvukohad jäävad enam kui 2 km kaugusele ja loomaliikide elupaigad enam kui 1 km kaugusele. Kavandatavale tegevusele lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb 1,7 km kaugusele põhjasuunda. Lähimad Natura alad on 1,7 km kaugusel põhjasuunas asuvad Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala. Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura esmatähtis elupaik 6270* liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja Natura elupaik 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (Joonis 4). Kaevandamise alustamisega mäeeraldisel ja selle teenindusmaal olevad elupaigad hävinevad. 20. detsember 2021 10 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävad Natura elupaigad. Aluskaart: Maa-amet, andmed EELIS. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+2 järgi asub taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalal ja kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga (Joonis 5). Maakonnaplaneeringu järgi on rohelise võrgustiku eesmärgiks: • väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse; • looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni toetamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; • keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel. Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile 2 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- 20. detsember 2021 11 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada looduslike alade keskkonda kujundavat mõju. Paranevad ka ökoloogiliselt kõrge väärtusega elukeskkonna kujundamise võimalused. Joonis 5. Rohevõrgustik. Aluskaart: Maa-amet, andmed Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. 4.6 Asustus, maakasutus ja taristu Kavandatava tegevuse ala on ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustest. Taotletava mäeeraldis piirneb lõunasuunas Lahemetsa (19101:001:0348), läänes Väravmetsa (88702:001:0442) ja Sikkani (88702:001:1013), põhja pool Roda (88702:001:0273) ja Roopa (88702:002:0274) ning kirdes Värava (88702:001:0441) katastriüksustega. Kavandatava tegevuse toimumiskohast ida poole jääb Armi (88702:001:0151) ning kagusuunda Pärnamäe (88702:001:1140) katastriüksus. Lähim elamu asub Pärnamäe katastriüksusel, mäeeraldisest 100 m kaugusel ja teenindusmaa piirist 30 m kaugusel, lisaks asuvad samal katastriüksusel kõrvalhooned. Poole kilomeetri raadiusesse mäeeraldise teenindusmaast jäävad ka Sõstramäe (88702:001:0125), Lahepõhja (19101:001:0347) ja Lehtmetsa (88702:002:0390) katastriüksustel asuvad hooned. 20. detsember 2021 12 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud mööda Potsu–Vihula kõrvalmaanteelt (tee nr 17184) ja Pärnamäe katastriüksusele suunduvat pinnasteed (5084815). 4.7 Kultuurimälestised Kavandatava mäeeraldise põhjaosas asub pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht (191:TAK:012). Kavandatava tegevuse realiseerimisel see hävitatakse. Teenindusmaast 150 m raadiuses kagusuunas asub kaks pärandkultuuriobjekti: Armi karjamõisa laudad (887:LAU:001) ja Vihula mõisa Armi karjamõisa moonakamaja (887:MOM:002). Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle lähiümbrusesse ei jää. 20. detsember 2021 13 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+3 Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Maakonnaplaneeringu järgi ei ole rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine. Maakonnaplaneeringus tuuakse välja ka maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised. Antud mõjuhindamise kontekstis on asjakohane hinnata uute kaevandamisalade planeerimisel juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks. Haljala valla arengukava 2022-20304 Haljala valla arengukavas ei käsitleta maavara kaevandamist. Vihula valla üldplaneering5 Kavandatav tegevus jääb küll Haljala valla territooriumile, kuid 2017. aasta haldusreformi eel kuulus see Vihula valla alla ning alal kehtis KMH programmi koostamisel Vihula valla üldplaneering. Paasi lubjakivimaardlat ega lubjakivi kaevandamist laiemalt Vihula valla üldplaneeringus käsitletud ei ole. Samuti ei kavandata üldplaneeringuga taotletava mäeeraldise lähedusse tegevusi. Uus Haljala valla üldplaneeringu6 koostamine on algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24. 3 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- 4 https://www.haljala.ee/arengukava 5 https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering 6 https://www.haljala.ee/uldplaneering 20. detsember 2021 14 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. Samuti pole ette näha mõju kliimale. Esialgu võib mõjude hindamise ulatuseks võtta 1 km vööndi mäeeraldise piirist (Joonis 6). Kavandatava tegevuse täpse mõjuala (sh oluline müra ja õhusaaste, veetaseme alanduslehter) ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Joonis 6. Kavandatava tegevuse eelduslik mõjuala ja sellesse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned. Aluskaart: Maa-amet. 20. detsember 2021 15 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele Kaevandatavast varust 2/3 paikneb allpool põhjaveetaset, mistõttu tuleb kaevandatavat ala kuivendada. Selleks paigaldatakse karjääri põhja pump, millest suunatakse karjääri kogunenud sademe ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist. Puhastatud vesi juhitakse Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvoolu. Paasi II uuringuruumi lubjakivi geoloogilise uuringu raames tehtud katsepumpamiste (12.10.2012) põhjal hinnati põhjavee juurdevooluks karjääri mäetööde algperioodil keskmiselt 789 m3/ööp, maksimaalselt (lumesulamisperioodil) 1 840 m3/ööp. Karjääri ammendumise ajaks on vastavad näitajad 787 ja 1 838 m3/ööp. Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb alanduslehter, mille ligilähedane arvutuslik raadius on 540 m. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu (1). Kaevandamine Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavate puurkaevude (sügavusega üle 20 m) veetaset ei mõjuta. Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase saavutab algsele tasemele lähedase taseme. Ammendatud kaevealale kujuneb veekogu. Mõju hindamise käigus selgitatakse põhjavee alanduslehtri ulatus ja selle mõju veevõtjatele. OÜ J.Viru Markšeideribüroo on 2020. aastal koostanud Paasi lubjakivikarjääri veekõrvalduse skeemi, milles määranud lähtudes maksimaalsest juurdevoolust settebasseini mahu. Settebassein peab olema mahuga 400 m3 ning tulenevalt kaevandamisala reljeefist peaks see asuma karjääri lõunaosas. Settebasseini sobilikuks asukohaks on peetud mäeeraldise teenindusmaa edelanurka (Joonis 7). Vee juhtimiseks settebasseinist Nõmme/PÜ-156Sagadi maaparandussüsteemi eesvoolu tuleb rajada 230 m pikkune kraav. Kraavi rajamiseks ja kuivendusvee juhtimiseks maaparandussüsteemi eesvoolu on andnud kraavi läbiva Lahemetsa katastriüksuse omanik Forest Farm OÜ oma 27.11.2020 kirjaga, Riigimetsa Majandamise Keskus oma 16.12.2020 kirjaga nr 3-1.1/3823 ja Põllumajandusamet oma 24.11.2020 kirjaga nr 14.5- 1/2194-1. Kraavi rajamise ja vee juhtimise tingimusteks on metsatehnika ülesõidu rajamine Lahemetsa katastriüksusele, „Paasi lubjakivikarjääri põhjavee seirekavas“ ja „Maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas“ toodud lahenduste ja meetmete rakendamine karjäärivee puhastamiseks, kõrvaldamiseks ja seireks ning olemasoleva maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamine. 20. detsember 2021 16 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 7. Settebasseini ja rajatava veekõrvalduskraavi asukoht. Aluskaart: Maa - amet. Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis selgitada. Karjäärist ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on 1 840 m3/ööpäevas ehk 77 m3/h ehk 1,3 m3/min ehk ca 21 l/sek (1). Mõju hindamise käigus prognoositakse suublasse juhitava vee kvaliteeti ning hinnatakse selle mõju Mustojale. 6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist. Karjäärimasinate tööga, kivimi lõhkamisega ja purustamise ning materjali veoga kaasneb müra. Puur- ja lõhketöödega kaasneb vibratsioon ja kivimitükkide 20. detsember 2021 17 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm laialipaiskumine. Tegevusega kaasnev müra ja vibratsioon esinevad tööperioodil. Töövälisel ajal vibratsiooni ja müra ei kaasne. Kaevandamisalale lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest 110 m kaugusel. Keskkonnamõju hindamise käigus antakse ülevaade kaevandamisega kaasneva müra ja vibratsiooni levikust ning kaasneva mõju olulisusest. Sealhulgas tuuakse välja kavandatava tegevuse vastavus Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele 7 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele ja Sotsiaalministri 17.05.2002 määruses8 nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele. Asjakohasel juhul töötatakse välja leevendusmeetmed müra ning vibratsiooni vähendamiseks. 6.3 Mõju õhu kvaliteedile Mõju piirkonna õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel, kaevandatud materjali purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil. Eelnimetatud protsessidega kaasneb tolmu (peenosakeste teke). Kaevandamisloa taotluse järgi võib puur-lõhketööde käigus kanduda tolmupilv kuiva ja tuulise ilmaga 100–200 m laiuse vööna 600–800 m kaugusele. Tuulevaikse ilmaga langeb tolm lõhkamiskoha vahetusse ümbrusesse tagasi. Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk on suhteliselt väike ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50–100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt. Mõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest ja sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket, levikuulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv 20. detsember 2021 18 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses9 nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud piirväärtustele. 6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi muutuste välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“. Kavandatava tegevusega kaasnevate mõju olulisus inimeste tervisele, heaolule ja varale selgitatakse välja lähtudes müra, õhusaaste ja vibratsiooni levikust. 6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju looduskaitseobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele kuna need asuvad väljaspool võimalikku mõjuulatust. Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura elupaigad hävivad. Maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tuumalale ja kattub osaliselt ka rohevõrgustiku koridoriga. Arvestades, et karjäär taastatakse veekoguks, kaotab rohevõrgustik mäeeraldisel oma algse funktsiooni jäädavalt. Seetõttu tuleb mõju hindamise käigus selgitada kavandatava tegevusega kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuua välja leevendavad meetmed selle toimimise tagamiseks. Mõju hindamise käigus selgitatakse kavandatava tegevusega kaasneva mõju olulisus rohevõrgustiku toimivusele. 6.6 Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse elluviimisel ei säili mäeeraldise põhjaosas asuv pärandkultuuriobjekt Kuusiku talukoht (191:TAK:012). Mõju teistele piirkonnas 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 20. detsember 2021 19 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm asuvatele pärandkultuuriobjektidele puudub. Kuivõrd piirkonnas ei asu muinsuskaitseväärtusi, siis kavandatava tegevusega kaasnev mõju neile puudub. Kavandatava tegevuse mõju kultuuripärandile ei ole oluline. 6.7 Jäätmeteke Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat. Taotletavas Paasi lubjakivikarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Kasvukihist ja moreenist koosnev katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel. Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Juhul kui pinnas ladustatakse enamaks kui kolmeks aastaks, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui kaevandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb kaevandajal esitada jäätmekava. Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri. Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket. 20. detsember 2021 20 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 7 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada: • põhjaveetase ja veerežiimi muutus; • mõju pinnavee kvaliteedile; • mõju õhukvaliteedile (peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule; • müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule; • rohevõrgustiku sidusus; • avariiolukordade esinemise võimalus ja riski maandamisvõimalused. Hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga. Mõju hindamiseks põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele mõõdetakse Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisest 1 km raadiusesse jäävate majapidamiste (Joonis 6) ja töös „Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava“ toodud kaevude veetasemed, sügavused ja selgitatakse kaevude konstruktsioon. Teostatakse hüdrogeoloogiline mudeldus, millega prognoositakse kaevandamise aegne alanduslehter ning kaevandamise järgne olukord. Mudeldusega täpsustatakse materjali veost tingitud õhuheitmete, eelkõige tolmu ja peenosakeste (PM10 ja PM2,5) levik lähtudes olemasolevatest andmetest, sh kaevandamisloa taotluse lisaks olevast tööst „Kivikandur OÜ Paasi karjäär. Käitise heiteallikate saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus“ (Hendrikson & Ko, 2021), arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu – Vihula teeni. Arvutatakse kavandatava tegevusest tingitud müra ja vibratsiooni leviku ning vastavust kehtestatud piirmääradele arvutuste teel. Transpordi mõju hinnatakse kuni Potsu – Vihula teeni. 20. detsember 2021 21 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Ökoloog teeb kohapealse vaatluse ning selle põhjal annab hinnangu rohevõrgustiku toimivusele kavandamise ajal ja järgselt. Asjakohasel juhul pakub välja leevendusmeetmed mõju vähendamiseks. Avariiolukordade võimalikkust ja leevendusmeetmeid hinnatakse eksperthinnanguna. KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub: • kliima; • jäätmeteke; • piiriülene mõju. Hindamise käigus tuuakse välja olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetmed. Lisaks normidega ette nähtud piirtasemete jälgimisele pakub ekspertgrupp nende olemasolul välja optimaalseid lahendusi kohalikele avalduvate häiringute (võrreldes olemasoleva olukorraga tuntav muutus, kuid mis vastab normile) vähendamiseks ja vajadusel kompenseerimiseks. Kompenseerimismeetmete väljatöötamisel kaasatakse ka kompensatsiooni objektiks olev osapool. 20. detsember 2021 22 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 8 AJAKAVA Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi KMH algatamine 02.03.2021 KMH algatamisest teatamine 14 päeva Ekspertgrupp koostab programmi Programmi KeHJS § 13 14 päeva detsember 2021 nõuetele vastavuse kontroll Seisukohtade küsimine 30 päeva jaanuar 2021 asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab 14 päeva veebruar 2022 programmi asjakohasust ja piisavust Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud veebruar 2022 seisukohtadega arvestamist/mittearvestamist Otsustaja kontrollib täiendatud programmi 14 päeva märts 2022 korraldab avaliku väljapaneku märts-aprill Programmi avalik väljapanek min 14 päeva 2022 Programmi avalikustamine 1 päev aprill 2022 Programmi täiendamine, avalikustamisel laekunud 30 päeva aprill 2022 kirjadele vastamine 20. detsember 2021 23 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi Programmi nõuetele vastavuse kontroll (vastavalt seadusele tuleb esitada 30 päeva mai 2022 hiljemalt 18 kuud pärast algatamist) Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva mai 2022 teavitamine KMH aruande koostamine KMH aruande esitamine september 2022 otsustajale Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja september 2022 edastab selle asjaomastele asutustele Seisukohtade küsimine 30 päeva oktoober 2022 asjaomastelt asutustelt Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu 14 päeva november 2022 aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta Ekspertgrupp täiendab november 2022 aruannet Otsustaja kontrollib detsember- täiendatud aruannet ja 21 päeva jaanuar 2023 korraldab avalikustamise KMH aruande avalik jaanuar- min 30 päeva väljapanek veebruar 2023 20. detsember 2021 24 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi KMH aruande avalikustamine 1 päev veebruar 2023 Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul 30 päeva märts 2023 esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet Arendaja esitab täiendatud KMH aruande otsustajale max 6 jooksul avalikustamisest nõuetele vastavuse kontrollimiseks Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele märts 2023 asutustele kooskõlastamiseks KMH kooskõlastamine 30 päeva märts 2023 asjaomastele asutuste poolt Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust seaduse nõuetele ja teeb otsuse 30 päeva aprill 2023 aruande nõuetele vastavaks tunnistamise osas KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise 14 päeva mai 2023 otsusest teavitamine 20. detsember 2021 25 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 9 OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3). Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud. Arendaja Kivikandur OÜ Aivar Kuusmik, [email protected], 56804914 Otsustaja Keskkonnaamet [email protected], 662 5999 KMH ekspert (programmi Maves OÜ koostaja) Marja 4D, 10617 Tallinn Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437 Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected], 51987605 Asjaomased asutused ja Haljala Vallavalitsus - kohalik omavalitus, kohaliku isikud arengu suunamine Põllumajandus- ja Toiduamet – maaparandussüsteemide toimivus Eesti Keskkonnaühenduste Koda – keskkonnaühenduste katusorganisatsioon Riigimetsa Majandamise Keskus – mäeeraldist katva riigimetsa haldaja 1 km vööndisse jäävad elanikud Tabel 3. Ekspertgrupp. Valdkond Ekspert Pädevus Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105 20. detsember 2021 26 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Valdkond Ekspert Pädevus Ekspert (aruande Tuuli Vreimann Viieaastane töökogemus erinevates koostamine, hinnang keskkonnauuringutes sh KMH pinnavee-kvaliteedile ning aruannete koostamises. kõik teiste ekspertide poolt katmata käsitlused vastavalt KeHJS § 20) Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva, Kantud hüdrogeoloogiliste tööde konsultandina tegevusloale. Pädevusena Madis Metsur muuhulgas hüdrogeoloogilised uuringud. Mõju välisõhule Marko Kaasik 2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut, õhusaaste modelleerimise vanemteadur Viimase viie aasta jooksul töökogemus vähemalt kolme sarnase õhusaaste arvutamise alal. Mõju rohevõrgustikule Artto Pello Maastike ökoloogia magister. Viimase viie aasta jooksul osalenud kolme KMH läbi viimises ekspertgrupi liikmena. Töökogemus rohevõrgustikule ja elustikule avalduva mõjude hindamises, loomastiku ja linnustiku inventuuride läbi viimises. Müra ja vibratsioon Ingrid Leemet Viimase kolme aasta jooksul (Akukon Eesti vähemalt kahe kaevandamisalaga OÜ) seotud müra ja vibratsiooni arvutamise kogemus. Pikaajaline kogemus müra ja vibratsiooni hindamisel, mürakaartide koostamisel. 20. detsember 2021 27 Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Paasi uuringuruumi lubjakivi geoloogiline uuring Lääne- Virumaal. Varu sieusga 01.04.2013. a. Tallinn., 2013. 2. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjäär - põhjavee seirekava. 2020. 3. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2020. 2021. 4. Paal, Jaanus. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 2004. 5. AE Infoteeninduse OÜ. Paasi lubjakivikarjääri ümbruse kaevud. Põhjavee seirekava. 2020. 6. Hendrikson ja Ko. Paasi karjäär. Käitise heiteallikate saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus. 2021. 20. detsember 2021 28
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel