Teie 26.11.2021
MTÜ Eesti Maaturism
[email protected] Meie 30.12.2021 nr 1.15-5/2021/7025-2
Vilmsi 53G
10147, Tallinn
Vastus Teie kirjale
Austatud Raili Mengel ja Anneli Kana
Täname pöördumise eest ja Maaturismi ühingu ettevõtjate murekohtade jagamise eest.
Kahetsusväärselt avaldab Covid-19 viiruse levikust tingitud pandeemia ning sellest omakorda
tingitud piirangud ning nõudluse vähenemine turismisektoris tegutsevate ettevõtjate
majandustegevusele endiselt suur mõju. Valitsus jälgib viirusolukorda ning tegutseb jätkuvalt selle
nimel, et negatiivseid mõjusid vähendada ja piirangutest mõjutatud ettevõtjate olukorda
leevendada.
Alljärgnevalt esitame ka täpsemad vastused tõstatatud teemade osas.
1. Broneeringute tühistamised
Mõistame, et pühade ja aastavahetuse aeg on paljudele maaturismi ettevõtjatele oluline sissetuleku
allikas ning on siiralt kahju, et seoses koroonaviiruse uue tüve omikroni levikuga ei ole osutunud
võimalikuks seniseid covid-piiranguid leevendada. Omikrontüvi levib väga kiiresti nii mujal
maailmas kui juba ka Eestis riigisiseselt, mistõttu nii Terviseamet kui Valitsust nõustav
teadusnõukoda kutsuvad kõiki üles ettevaatlikkusele. Seetõttu ei ole laiaulatuslikke
kontrollimeetmete ja piirangute leevendamist praegu päevakorral.
Siiski, võimaldamaks tähistada aastavahetusi, otsustas Valitsus 31. detsembrist kuni 2. jaanuari
hommikuni peatada kultuuri- ja meelelahutusasutustes, toitlustusasutustes jt avalikes siseruumides
toimuvate tegevuste ja ürituste puhul kehtiva kella 23 sulgemisaja piirangu. Covid-tõendi kontrolli
kohustus kehtib sel ajal endiselt. Valitsuse kommunikatsioonis on rõhuasetus sõnumitel, et jõulude
ja aastavahetuse ajal tuleks olla ettevaatlik, enne pidustusi ja kohtumisi peaks igaüks veenduma,
et ta ei ole nakkusohtlik.
Loodame, et see ajutine leevendus on ettevõtjatele abiks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
2. Kiire internetilevi
Mõistame Teie muret lairiba ebapiisavate ühenduste pärast ning selle pärssivast mõjust
maapiirkonna ettevõtlusele, sealhulgas turismile.
Riiklikke investeeringuid maapiirkondadesse kiire interneti viimiseks on tehtud alates 2010.
aastast vastavalt eelarveliste vahendite olemasolule. Lairiba baasvõrgu arendamiseks ettenähtud
Euroopa Liidu vahenditest võis luua ühendusi ainult olemasolevatesse juurdepääsuvõrkude
sidesõlmedesse (kaabel- ja mobiilsidevõrgud).
Lõppkasutajateni jõudmiseks vajalikud juurdepääsuvõrkude vahendeid oleme saanud kasutada
alates 2018. aastast, mil algas Enefit Connect OÜ poolt elluviidav 20 miljoni euro suurune
toetusmeede kuni 2023. aasta lõpuni. Selle käigus saab liitumise võimaluse 40 016 aadressi kõikjal
Eestis.
Täiendavad rohkem kui 5677 aadressi said 2021. aasta lõpuks liitumise võimaluse 2020. aasta
lisaeelarvest eraldatud 10,5 miljoni abil.
Perioodil 2021-2027 kasutada oleva 69,29 miljoni euro eest loodame luua liitumisvõimaluse veel
vähemalt 20 tuhandele aadressile.
Mõistame, et aastate jooksul on erinevaid pöördumisi ja sooviavaldusi esitatud, kuid kahjuks on
need toimunud tihti kohaliku tasandi initsiatiivi alusel, millele pole olnud kohalikel omavalitsustel
ega riigil anda kõigile piisavat rahalist katet.
Järgnevatel aastatel kasutada oleva 69,29 miljoni euroga on meil samuti võimalik katta ainult
osaliselt investeeringute puudujääk ning sellest tulenevalt olemegi palunud kohalikke omavalitsusi
appi prioriteetide suunamisel. Kohalikele omavalitsustele on antud ülesanne kaardistada just need
aadressid eelkõige, kus on suurem tarbimise vajadus, laste olemasolu ning kindlasti ka laiem
äritegevus. Seda just seetõttu, et esmajärgus saaksid kaetud aadressid, kus kasutus on kõige
laiaulatuslikum.
Kinnitame, et kiire internetiühenduse tagamine kõikjal Eestis on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile üks kõige olulisematest prioriteetidest ning jätkame pingutusi
selle nimel ka järgnevatel aastatel.
3. Elektrienergia kallinemine
Ootamatult kiire fossiilkütuste (maagaas, kivisüsi, toornafta) hinnatõus maailmaturul
kombineerituna kõrgete kasvuhoonegaaside heitmekvootide hindadega on toonud endaga kaasa
hinnatõusu pea kõigis energia tarbimise valdkondades (elekter, maagaas, vedelkütused, vähesemal
määral ka kaugküte). Selline kulude kasv on kahtlemata negatiivse mõjuga kõigile Eesti elanikele
ning ettevõtjatele.
Vabariigi Valitsus on energiakandjate hinnatõusu leevendamiseks rakendanud meedet, mille abil
kompenseeritakse perioodil oktoober 2021 – märts 2022 kõikidele tarbijatele, sh ettevõtjatele 50%
elektri võrguteenuse maksumusest (https://mkm.ee/et/uudised/riik-toetab-koiki-tarbijaid-
elektriarvete-tasumisel). Samuti on Vabariigi Valitsus võtnud vastu otsuse langetada gaasi
2 (3)
võrgutasu, kompenseerides tarbijaile gaasi võrguteenuse tasust 100 protsenti kuni märtsikuu
lõpuni (https://mkm.ee/et/uudised/riik-toetab-koiki-gaasitarbijaid-arvete-tasumisel).
Täiendavalt pikendas Riigikogu Valitsuse ettepanekul vedelkütuste ning elektrienergia vähendatud
aktsiisimäärade rakendusperioodi kuni 30. aprillini 2023. a
(https://www.riigikogu.ee/infoallikad/fookusteemad/2022-aasta-riigieelarve).
Need on lühiajalised meetmed järsu hinnatõusu leevendamiseks, kuid pikas perspektiivis peame
tegelema ka energiatootmise allikate laiendamisega. Samuti on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium algatanud hanke energia salvestuse turu käivitamise analüüsi
läbiviija leidmiseks. Analüüsi eesmärgiks on tuvastada vajalikud salvestustehnoloogiate
kasutusele võtu lahendused ja seonduv mõju hoogustamaks energiasalvestustehnoloogia rajamist
Eestis, et pidurdada hüppelisi energiakandjate hinna tõuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Kati Kikas
625 6328
[email protected]
3 (3)