dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. detsember 2021
Viit
89
Registreeritud
29. detsember 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Pavel Karev

Failid

  • 📎89 29.12.2021 Ministri määrus.asice4251 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 29.12.2021 nr 89 Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Maanteede projekteerimisnormid Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ Lisa (muudetud sõnastuses) MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID MÕISTED Käesolevas määruse lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Aasta keskmine aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite arv ööpäevane jagatuna päevade arvuga aastas liiklussagedus (AKÖL) Aeglustuskõverik aeglustusraja ja rambi ühine muutuva plaaniraadiusega teeosa Aeglustusrada teeosa, kus on võimalik sõidumugavust ja -ohutust tagades sõidukiirust vähendada kuni järgneva tee-elemendi projektkiiruseni Alus katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha vahel (v.a dreenkiht) Aluspinnas looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel katend Arvestusaasta aasta tulevikus, mis võetakse aluseks rajatiste projekteerimisel Arvutuslik auto erinevate liiklusvahendite rühmi esindav kindlate piirmõõtmetega teoreetiline liiklusvahend Arvutuslik veetase veetase, mis vastab arvutuslikule vooluhulgale Arvutuslik vooluhulk etteantud tõenäosusega esinev maksimaalne vooluhulk Asfaltbetoon (AC) sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu. Kasutatakse tee katte kulumis-, siduv- ja kandevkihis Asfaltbetoonsegu bituumenist, kindla terastikulise koostisega täitematerjalidest ja vajalikest lisanditest kuumalt või soojalt sundsegamisel seguris valmistatud segu teekatete ja –aluste ehitamiseks Asfaltsegu bituumensideainest, täitematerjalidest ja vajalikest lisanditest koosnev liitmaterjal katete ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku ja liiklustingimustes, mis jaguneb asfaltbetoonsegudeks ja mustsegudeks Berm ühtlase kaldega nõlva katkestav kitsas horisontaalne või kergelt kaldu olev riba Bituumen orgaaniline sideaine, vedela või sitke konsistentsiga kõrgmolekulaarsete süsivesinike, hapniku-, väävli- ja lämmastikühendite keerukas termoplastne kolloidne segu, mida leidub looduslikul kujul või toodetakse naftast või põlevkiviõlist Bituumenemulsioon madala viskoossusega bituumensideaine, bituumeni kolloidlahus vees Bituumenmakadam killustiku bituumeniga immutamisel saadav kate või kiilumismeetodil ehitatud mustkillustikkate Dreen maa-alune veejuhe pinnasevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks Dreenasfalt (PA) suure jäävpoorsusega asfaltbetoonsegu, mille koostamisel on tagatud võimalikult suur omavahel ühendatud pooride sisaldus võimaldamaks vee ja õhu tsirkulatsiooni Dreenkiht erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib vee katendist välja või ajutiselt mahutab liigvett Dünaamikategur liikuva koormuse mõju arvestav tegur Eeldatav arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus liiklussagedus Eelkõverik muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale Elastne katend katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning sideainega töödeldud katte kihid ka tõmbepingetele Elastsusmoodul suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe Eraldusriba eraldusriba liiklusseaduse tähenduses Filler mineraalne pulber, mis on määratud terakoostise ja füüsikalis- keemiliste omadustega ja kasutatakse asfaltbetoonsegude omaduste parendamiseks Filtratsioonimoodul veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul on pinnase või kivimi omadus lasta vett läbi pooride või lõhede kaudu, mis defineeritakse veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu ristlõike pinna ühikulise gradiendi korral Fraktsioneeritud purustatud ja sõelutud jämetäitematerjal, mille teramõõdud jäävad killustik valdavalt etteantud fraktsiooni piiridesse Geosünteet üldnimetus toote kirjeldamiseks, mille vähemalt üks lehe-, riba- või kolmemõõtmelise tarindi kujuline koostisosa on valmistatud sünteetilisest või looduslikult polümeerist, ning mida kasutatakse kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja üldehituslikel rakendustel Haardejõud sõiduki vedavale rattale ülekanduva massi ja haardeteguri korrutis Haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab sõiduki ratta ja teepinna vahelist haaret Hüdrauliline sideaine nii õhus kui vees kivistuv mineraalne sideaine Joatoru toru vee äravooluks rajatise kattelt Jäik katend betoon- või raudbetoonkatte või alusega katend Jämetäitematerjal materjal terasuurusega 2-32 mm Kanaliseeritud ristmik samatasandiline ristmik, kus erinevaid liiklusvoogusid suunatakse, eraldatakse või kaitstakse liiklussaarte ja/või lisasõiduradadega Kandevkiht asfaltbetoonkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või siduvkihi ja aluse vahel Kapillaartõus veetõus pinnastes üle gravitatsioonivee pinna pindpinevusjõu toimel Kasutuspiirseisund seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud Kate katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse Katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle muldkeha pinnasele ning koosneb kattest, alusest ja vajadusel dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest Katendikiht katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest materjalist (segust) ning mida võib paigaldada ühe või mitme kihina Kiirendusrada sõidutee osa, kus on võimalik sõidumugavust ja -ohutust tagades sõidukiirust suurendada Kiirtee kiirtee liiklusseaduse tähenduses Kiirusmuuterada lisarada, millel hargnemise, liitumise või mõne muu manöövri sooritamiseks liigutakse muutuva kiirusega Killustikmastiksasfalt suure jämetäitematerjali sisaldusega asfaltbetoonsegu, mille (SMA) killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist, fillerist, bituumenist ning stabiliseerivast kiudainest moodustatud seguga (mastiksiga) Kindlustatud peenar tolmuvaba kattega teepeenra osa, mis jääb muldkeha serval paikneva tugipeenra ja sõidutee vahele Kogujatee maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale Kohtumisnähtavus vahekaugus hetkel, mil kahe vastastikku läheneva sõiduki juhid hakkavad teineteise sõidukeid nägema ja suudavad peatada sõiduki vältimaks kokkupõrget. Kohtumisnähtavus võrdub kahekordse peatumisnähtavusega Konfliktala ala, mille sees paiknevad ristmiku kõik konfliktpunktid Konfliktpunkt liiklusvoogude geomeetriliselt fikseeritud lõikumis-, hargnemis- või liitumiskoht Konsistentsarv (IC) iseloomustab pinnase plastsust mingil veesisaldusel w Konstruktiivne kiht katendi kiht, mida on arvestatud kandevõime arvutamisel Koonus (silla vms) rajatise ja tee muldkeha stabiilset ühendamist võimaldav konstruktsioon Koormussagedus tee enamkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud arvutuslike teljekoormuste arv ajaühikus Kulumiskiht asfaltbetoonkatte pealmine kiht, mis on liiklusega otse kontaktis Kõrgusgabariit laiusgabariidi ulatuses liiklemiseks tagavat kõrgus Kõrgveepind (KVP) veepinna kõrgeim tase aastate jooksul Külghaardetegur haardeteguri osa rataste pöörlemise tasapinnaga nurga all Külgnähtavusala teega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla nähtavust piiravaid takistusi Külmakaitsekiht kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel Külmakerkeline külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht pinnas veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab vajaliku kandevõime Külmakindlus materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist Külmumissügavus sügavus, milleni pinnas talvel külmub Künnis liikluse rahustamise tehniline meede, mis kujutab endast sujuvat sõidutee kõrgendust Küvett tee äärne kraav vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehalt ja nõlvadelt Liikluskoosseis erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses Liikluskorraldus- liikluskorraldusvahend liiklusseaduse tähenduses vahend Liiklussaar liiklusvoogusid suunav või neid eraldav ala Liiklussagedus tee, sõidusuuna või – raja ristlõiget ajaühikul läbiv liiklejate arv Liiklusvoog ühel või enamal sõidurajal samas suunas kulgev liiklus Lisarada põhi sõiduradade kõrval paiknev kiirusmuute- või mõni muu täiendav sõidurada Lisaraja aeglustusosa lisaraja keskosa, kus toimub kiiruse vähenemine, vajaduse korral peatumiseni Läbilaskvus ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta Lähteaasta aasta, millal ehitatud või remonditud objekt avatakse liiklusele Maantee klass liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus Mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi Makadamkate killustikust kiht, mille valmistamisel laotatakse esmalt suurema fraktsiooniga jämetäitematerjal ja seejärel kiilutakse kihi sisse peenem jämetäitematerjal Muldkeha tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega Mulle iseloomustab tee paiknemist, mille korral tee on loodusliku maapinna tasemest kõrgemal Mustkillustik (MUK) sundsegamisega segistis valdavalt fraktsioneeritud jämetäitematerjali ja orgaanilise sideaine segamisel saadav materjal Mustsegu (MSE) madala viskoossusega bituumenist või bituumenemulsioonist, liivast ja killustikust või purustatud kruusast või kruusast koosnev asfaltsegu Möödasõidunähtavus vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale juhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust Normkoormus ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus Nõlvus nõlva kalle, mida väljendatakse nõlva kõrguse ja nõlva horisontaalprojektsiooni pikkuse suhtena (1:n) Nähtavuskaugus kaugus, mille ulatuses liikleja näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid Nähtavuskolmnurk lõikuvate teede vaheline nähtav kolmnurkne ala samatasandilisel ristmikul Ohutussaar ohutussaar liiklusseaduse tähenduses Ootekoda ühissõidukite ootajaid ilmastikumõjude eest kaitsev katusega rajatis Ooterada pöörde sooritamist ootavatele sõidukitele ette nähtud lisaraja osa Pandus kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel Parkla parkla liiklusseaduse tähenduses Pealesõiduplaat ühelt poolt rajatisele toetuv üleminekukonstruktsioon rajatise eelse muldkeha ja rajatise vahelise täitepinnase järeltihenemisest tingitud vajumite vähendamiseks Peatumisnähtavus vahemaa, mille ulatuses sõidukijuht, avastades teel paikneva takistuse, suudab normaalsetes tingimustes sõiduki enne takistust peatada Peatumisteekond teekond, mis kulub sõidukijuhil sõiduki peatamiseks ja mis sisaldab ka reageerimisaja jooksul läbitud teekonda Peentäitematerjal materjal terasuurusega 0-2 mm Pikikalle kõrgusliku projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas Pindamine kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning rullitakse, kusjuures võib pindamine olla ühe- või mitmekihiline Pinnasevesi kõige maapinnalähedasemal suhteliselt vettpidaval kihil lasuv põhjavesi Pinnavesi alaliselt või ajutiselt maapinnal olev vesi Plaanikõverik teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver plaaniosa, mis võib olla lahendatud ringikõverana või teiste matemaatiliselt kirjeldatavate sujuvate kõveratena Plastsusarv (IP) voolavuspiiri ja rullpiiri vahe Poolhaagisautorong sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud (sadulrong) autorong Projektkiirus üksiku sõiduauto suurim ohutu kiirus, millele peavad vastama projekteeritava maantee kõik tee põhiparameetrid Puhkekoht liiklejatele puhkamiseks ja sõidukite parkimiseks mõeldud ala Põikkalle tee telje suhtes põiksuunaline tee elementide kalle Põrkepiire piki tee serva või eraldusribale paigaldatud pidev sõidukipiirdesüsteem, mis võib sisaldada sõidukirinnatist Pöörderada samatasandilisel ristmikul kaht lõikuvat haru ühendav sõidurada Püstkõverik teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa Rajatise arvutuslik suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel koormus osavaruteguriga Rajatise ava silla, viadukti, estakaadi või muu sarnase sammaste rõhtne vahekaugus Rajatise laiusgabariit rajatisel sõidutee piirete või äärekivide vaheline kaugus (siia kuulub ka eraldusriba, millel puudub piire) Rajatise liiklemisel tekkivad vertikaalsed ja horisontaalsed, staatilised ja liikluskoormus dünaamilised jõud Ramp kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul Raudteeülesõidukoht raudteeülesõidukoht liiklusseaduse tähenduses Reageerimisaeg aeg, mis kulub isikul olukorra märkamisest selle hetkeni, mil isik alustab vajalikku toimingut Ridakillustik täitematerjal, mille teramõõdud on D≥8 mm ja d≠0 ning D/d>2 Riste eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa siirduda ühelt teelt teisele Rullpiir (WP) pinnase veesisaldus protsentides, mille juures pinnas läheb poolkõvast olekust kõvasse Sidumata segu teraline materjal, tavaliselt kontrollitud terakoostisega, mille väikseim teramõõde d=0 ja mida kasutatakse tavaliselt aluste ülemistes ja alumistes kihtides Siduvkiht asfaltbetoonkatte kiht, mis paikneb kulumiskihi ja kandevkihi vahel Sillaalune laevatamise laevatamiseks vajalik kõrgus maksimaalse veepinna ja silla kõrgusgabariit konstruktsiooni madalaima punkti vahel laiusgabariidi ulatuses Sillaalune laevatamise laius, mille ulatuses on tagatud laevatamise kõrgusgabariit laiusgabariit Sillaalune vaba väikseim vahemaa kõrgveepinnast sildeehitise alla kõrgus Sillasammas silla tarind, mis hoiab sildeehitist vajalikus asendis ja kannab koormuse vundamendi kaudu pinnasele Soojaisolatsioonikiht aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust Stabiliseerimine pinnase või aluse materjalide töötlemine mineraalsete või orgaaniliste sideainetega või mineraalsete ja orgaaniliste sideainetega üheaegselt eesmärgiga tõsta pinnase või aluse kandevõimet ja ilmastikukindlust Sõelmed killustiku tootmisjääk fraktsiooniga 0 kuni 8 mm Sõidutee sõidutee liiklusseaduse tähenduses Süvend iseloomustab tee paiknemist, mille korral tee on loodusliku maapinna tasemest madalamal Tasasusindeks (IRI ebatasasuste amplituudide summa (mm/m). IRI - International arv) Roughness Index Tee laius tee katte välisservade vahekaugus risti tee teljega, sealhulgas teepeenrad Tee põhiparameetrid plaani- ja püstkõveriku raadiused, nähtavuskaugused, piki- ja põikkalle, ristprofiili parameetrid Tee äär tee katte, sealhulgas teepeenra välimine äär, kust algab nõlv või äärekividega teel äärekivi sisemine äär Teenindusjaam sõiduki kasutajatele mõeldud teenindusettevõte Teenindustase kindlatele kriteeriumitele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinnang, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja –tingimusi. Väljendub tasemetena A, B, C, D, E, F Teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks Tehnoloogiline kiht tehnoloogiast või muldkeha ja katendi omapärast tingitud kiht, mida ei arvestata katendi konstruktsiooni tugevusarvutusel Teljekoormus teljekoormus liiklusseaduse tähenduses Tilktoru toru vee äravooluks hüdroisolatsioonikihi pealt Truup vee või loomade tee alt läbijuhtimiseks tee muldkehas olev rajatis, mille läbimõõt on alla 3 meetri Tugiosa sambale paigaldatud toetarind sildeehitise koormuse ülekandmiseks sambale ja temperatuurist tulenevate koormust vähendamiseks Tugipeenar teepeenra välimine vahetult enne mulde serva paiknev osa Tähispost teepeenrale paigaldatud valgustpeegeldava elemendiga post, mis koos teiste postidega peavad juhile looma selge ettekujutuse tee kulgemisest Töökiht muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast Vaba ruum ohutuse tagamiseks liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehitiste ning seadmete vahele jääv ruum Vahtbituumen bituumeni lühiajaline tehnoloogiline seisund, mis saavutatakse kuuma bituumenisse väikestes kogustes vee pritsimisega, tekitades selle kaudu bituumenkile, mis seob peent kivimaterjali bituumeniga Valuasfalt (MA) poorideta asfaltbetoonsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht) ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse Veesisaldus poorse või sõmera pinnase või materjali poorides sisalduva vee protsentuaalne hulk materjali massist Veeviimar pinnase- ja pinnavee ärajuhtimissüsteem Viaduktialune kõrgus sõidutee pinnast või raudtee rööpa pealt nende kohal asuva kõrgusgabariit sildeehitise madalaima punktini, mis määrab sõidukite viadukti alt läbisõidu võimaluse Viaduktialune laius viadukti sammaste vahel, millest sissepoole ei ulatu ükski laiusgabariit konstruktsiooniosa Viraažikalle (viraaž) sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle Voolavusarv (IL) iseloomustab pinnase plastsust mingil veesisaldusel Voolavuspiir (WL) pinnase veesisaldus protsentides, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Vuuk konstruktiivne või tehnoloogiline liitekoht Ühikauto teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbilaskvusest sama suure osa kui keskmine sõiduauto 1. ÜLDOSA 1.1. Tasuvusarvutus (1) Tasuvusarvutus tuleb koostada keerulise ja suuremahulise liiklusrajatise otstarbekuse hindamiseks. Variandid peavad olema koostatud võrreldavas ulatuses. (2) Tasuvusarvutus peab sisaldama rajatise variantide kulude ja tulude bilanssi. Bilansi koostamisel võetakse arvesse järgmised projektiga seotud kulud ja rajatisest tekkivad tulud: 1) ehitusmaksumus; 2) maa või kinnisvara võõrandamise kulud; 3) rajatise kasutuskulud; 4) sõidukite läbisõidust olenevad kulud; 5) sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud; 6) keskkonnakahjustuste ja nende vältimiseks tehtavad kulud; 7) liiklusõnnetuste vähenemisest tulenev sääst; 8) muud kulud ja tulud. (3) Investeerimise otstarbekus määratakse ajaldatud puhastulu (netoväärtuse) alusel. Majandusliku tulukuse seisukohalt lähedaste variantide korral peab lahenduse valikul arvestama ka mõjusid, mille väljendamine rahas on raskendatud (kultuurilised, sotsiaalsed, demograafilised või muud sellised mõjud). 1.2. Projekteerimise lähteseisukohad 1.2.1. Projekteerimise lähtetasemed (1) Tee või selle osade ehitamise või remondi või rekonstrueerimise vajaduse, ulatuse ning projekteerimise lähtetaseme määrab käesolevas määruses ettenähtud korras tee omanik. (2) Projekteerimise lähtetase peab ühiskonna võimalustest lähtuvalt looma tingimused ohutuks liikluseks. Projekteerimise lähtetasemed on: 1) hea (edaspidi (H)). Projekteerimise lähtetaseme (H) korral loovad maantee elementide parameetrid tingimused ohutuks ja sujuvaks liikluseks; 2) rahuldav (edaspidi (R)). Projekteerimise lähtetaseme (R) korral loovad maantee elementide parameetrid tingimused ohutuks liikluseks tavaoludes; 3) erandlik (edaspidi (E)). Projekteerimise lähtetaseme (E) korral loovad maantee elementide parameetrid tingimused ohutuks liikluseks, kui sõidukijuhti on teavitatud täiendavate liikluskorraldusvahenditega, et ta peab antud kohas reageerima kiiremini kui tavaoludes. (3) Tee omaniku poolt projekteerijale ette antud lähtetasemest erineva lähtetaseme parameetri kasutamist võib tee omanik lubada projekteerija põhjendatud ettepanekul. (4) Projekteerimise lähtetaset (H) tuleb kasutada siis, kui see on majandusliku võrdluse perioodil majanduslikult soodsam või on vajalik liikluseks ohutute tingimuste loomiseks rasketes oludes või on parema teenindustaseme tagamine majanduslikult põhjendatud. (5) Tuleb vältida samas lõigus erinevate parameetrite valikut projekteerimise lähtetaseme (E) järgi. (6) Projekteerimise lähtetasemele (E) vastavate parameetrite kasutamisel tuleb projektis ette näha ja rakendada liiklusohutuse tagamiseks täiendavaid liikluskorraldusvahendeid, mis loovad tingimused ohutuks liiklemiseks. 1.2.2. Projekteerimine tee ehituse korral (1) Uue tee projekteerimisel peab tee omanik projekteerijale ette andma projekteerimise lähtetaseme (R), millele peavad vastama uue tee kõik parameetrid. Erandiks on projektkiirus, mis tuleb tabelist 2.1 valida lähtetaseme (H) järgi. (2) Tee klassi muutmise, uue ristmiku või lisaraja projekteerimisel peab tee omanik projekteerijale ette andma nendeks töödeks vajalike vastavate elementide projekteerimise lähtetaseme (R). (3) Kui asustus- ja keskkonnatingimused või tee omaniku etteantud uue tee ehitus- ja hooldetööde maksumus ei võimalda parameetreid valida lähtetaseme (R) järgi, võib tee omanik kasutada projekteerimise lähtetaset (E) käesoleva määruse lisa punktis 1.3.1 sätestatud korras. (4) Uue maantee elemendid tuleb valida lähtuvalt majanduslikust võrdlusest, mis võtab arvesse alternatiivide olulisemad kulud majandusliku võrdluse perioodil ning elementide võimalikku jääkväärtust võrdlusperioodi lõpus. 1.2.3. Projekteerimine tee remondi korral (1) Tee remondi liigid on: 1) säilitusremont, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine. Säilitusremondi tulemusena sõidetavus märgatavalt ei parane, kuid katte lagunemine (murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks töömeetodiks on kattega teede osas pindamine ja kruusateedel kruusa pealmise hööveldamiseks vajaliku kihi taastamine. Säilitusremont võib sisaldada ka tee koosseisu kuuluvate rajatiste avariiremonti; 2) taastusremont, mille eesmärgiks on kattega teede puhul ülemäära kulunud katte ehk tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja uuesti paigaldamise näol. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus. Taastusremonti võib teha juhul, kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav. Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega; 3) rekonstrueerimine, mille eesmärk on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine, sealhulgas ristmike ümberehitamine. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise ja remondi vajaduse. (2) Tee säilitus- ja taastusremondi projekti ja teetööde kirjelduse koostamisel rakendatakse käesolevat määrust ainult katte ehitusmaterjalide määramiseks. (3) Kui tee omaniku poolt ette nähtud tee remondi tööde maht sisaldab ka katendi ja muldkeha remonti, siis tuleb rakendada käesoleva määruse lisa punktides 3 ja 4 sätestatud asjakohaseid nõudeid. (4) Juhul kui rekonstrueerimise projektis nähakse ette uusi rajatisi (näiteks piirded, tänavavalgustus), siis ainult uued projekteeritavad rajatised peavad vastavalt maantee olemasolevale klassile vastama sellele rajatisele käesolevas määruses kehtestatud nõuetele. 1.3. Maantee klass ja liiklussagedus (1) Uue tee ehitamisel määratakse maantee klass arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Tee rekonstrueerimise ja remondi projekti koostamisel maantee klassi ei muudeta. Maantee projekteerimisel võib projektkiiruse erinevus naaberlõikudel muutuda kuni 20 km/h. Maanteede jaotus klassidesse on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1 Maantee klassid Eeldatav aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Maantee klass Füüsiline Taandatud sõiduautole Liiklussagedus a/ööp Liiklussagedus a/ööp Kiirtee üle 40000 üle 45000 I* üle 14500 üle 18500 II 6000–14500 7200–18500 III 3000–6000 3500–7200 IV 500–3000 1000–3500 V 50–500 100–1000 VI** Kuni 50 Kuni 100 Märkus: * Liiklussagedusel kuni 20 000 autot ööpäevas võib tee projekteerida kaherajalisena, 5 m laiuste sõiduradadega; ** VI klassi maantee võib projekteerida ka üherajalisena projektkiirusega 40 km/h. (2) Maantee projekteerimine peab tuginema eeldatava liiklussageduse prognoosile. Eeldatava liiklussageduse prognoosimisel lähtutakse maantee või eraldi teelõigu omaniku poolt kavandatud valmimisaastast. (3) Eeldatava liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. (4) Täiendav eeldatava liiklussageduse prognoosi koostamist kaalub tee omanik juhul, kui lähema 20 aasta jooksul on ette näha olulisi muudatusi. Muuhulgas on oluliseks muudatuseks planeeringutest tulenev eeldatava liiklussageduse muudatus, mis muudab käesoleva punkti lõike 3 kohaselt prognoositud eeldatavat liiklussagedust üle 10%. (5) Maantee klassi määramisel tuleb üldjuhul võtta liiklussageduse prognoosi arvestuslikuks ajavahemikuks 20 aastat rajatise kavandatud valmimisaastast. Maantee etapiviisilise ehituse kavandamisel võib võtta maantee klassi määramisel liiklussageduse prognoosi ajavahemikuks 10 kuni 40 aastat. Liiklussageduse prognoosi tegemisel üle 20 aasta lähtutakse prognoositud esimese 20 aasta lõpu liiklussageduse prognoosist käesoleva punkti lõikes 2 toodud põhimõttel. (6) Tipptunni liiklussagedusega koos tuleb anda ka liiklusvoo jaotuse ebaühtlus suundade lõikes. (7) Kui aasta kõige kõrgema liiklussagedusega kuu keskmine ööpäevane liiklussagedus on üle kahe korra suurem aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest (AKÖL), siis tuleb viimast (AKÖL) maantee klassi määramiseks suurendada 1,5 korda. Eeldatava liiklussageduse osutumisel erinevate klasside piirimaile tuleb arvestada pikaajalisi arengutendentse (üle 20 aasta), arengutempot, liiklusvoogude võimalikku ümberjagunemist teedevõrgu täiustumisel, etteantud teenindustaset ja muud. (8) Kui maantee üksikutel lõikudel eeldatav liiklussagedus nõuab madalamat klassi kui maantee suuremas osas, siis tuleb need lõigud projekteerida kõrgema klassi nõuete järgi. Taandamistegurid liiklussageduse taandamiseks sõiduautole on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2 Sõidukite taandamistegurid Sõiduk Taandamistegur Sõiduki iseloomustus Sõiduauto ja selle baasil ehitatud kaubaveok või väikebuss kuni 12 Sõiduauto 1 reisijale Veoauto 2 Üksik veoauto ja tema baasil ehitatud eriauto Buss 3 Buss rohkem kui 12 reisijale Autorong 4 Veoauto või veduk täis- või poolhaagisega Märkus: Liiklussageduse määramisel ei arvestata mootorrattaid ja mopeede. 1.4. Läbilaskvus ja teenindustase (1) Projektlahendus peab tagama arvestusperioodi lõpuks eeldatud liiklussageduse läbilaskvuse maantee kõigil elementidel tee omaniku poolt etteantud teenindustasemega. (2) Maantee läbilaskvuse ja teenindustaseme määramisel tuleb juhinduda tee omaniku poolt määratud metoodikast. 1.5. Koormused ja tarindiohutus (1) Maanteede katendi tugevusarvutusel ja muldkeha püsivuse kontrollimisel tuleb sõiduki arvutuslikuks teljekoormuseks võtta 100 kN. (2) Restkaevude ja kontrollkaevude kaaned peavad olema vastupidavad neile langevatele koormustele. Eeldatakse, et restkaevude ja kontrollkaevude kaaned vastavad nõuetele, kui need vastavad standardile EVS-EN 124. Kaevude kaaned tuleb valida sõiduki üksikratta koormusele 400 kN. (3) Konsoolkandurid ja portaalkandurid peavad olema vastupidavad lume- ja tuulekoormusele. Eeldatakse, et konsoolkandurid ja portaalkandurid vastavad nõuetele, kui konstrueerimine vastab standarditele EVS-EN-1991-2-3 ja EVS-EN 1991-1-4. (4) Liiklusmärgid, tähispostid ja helkurid tuleb konstrueerida vastavalt standardile EVS-EN 12899-1. (5) Müratõkkeseinad peavad olema ohutud ja vastupidavad neile langevatele koormustele. Nõuded loetakse täidetuks, kui mehaanilise toimimise ja püsivuse arvutus vastab standardile EVS-EN 1794-1. 1.6. Liiklusohutus (1) Projektlahendus peab tagama ühiskonna võimalustest lähtuva liiklusohutuse taseme kõigile liiklejatele. (2) Enne olemasoleva maantee ümberehitusprojekti koostamist peab projekteerija tutvuma projekteeritaval maanteel või selle lõigul varem toimunud liiklusõnnetuste arvu, paiknemiskohtade (niinimetatud mustade punktide) ja põhjustega ning kavandama meetmed projektlahenduse ohutustaseme parandamiseks. (3) Projekteeritud tee-elemendid ja liikluskorraldus peavad olema omavahel kooskõlas ning liiklejale kergesti mõistetavad. (4) Maantee ja seal paiknevad ristmikud ning liikluskorraldus tuleb projekteerida nii, et sõidukijuhil jääks piisavalt aega liiklusolukorra hindamiseks ja sellest tulenevate juhtimisvõtete õigeaegseks rakendamiseks. Käesolevas määruse lisas on üldjuhul lähtutud keskmisest sõidukijuhi reageerimisajast 2 sekundit. (5) Sõidukijuhi vaatevälja ei tohi risustada juhtimiseks mittevajaliku teabe ja rajatistega (reklaam, liiklusmärkide ja viitade liigne hulk, sobimatu haljastus jms). Sellise teabe paigaldamisel tuleb juhinduda liiklusseadusest. (6) Maanteel tuleb ette näha valgustus käesoleva määruse lisa punkti 8.3 kohaselt. (7) Tee kate tuleb projekteerida ühtlase tasasuse ja karedusega. (8) Maantee tuleb projekteerida nii, et seal oleks võimalik kasutada kaasaegset lume- ja libedustõrje tehnoloogiat. (9) Kiirteedel, I ja II klassi maanteedel tuleb silmas pidada nõuet, et kohalik liiklus ei häiriks ega ohustaks läbivliikluse kulgu. Vajadusel tuleb projekteerida kõrgema klassi maanteega paralleelselt kulgevad koguvteed. 1.7. Keskkonnakaitse 1.7.1. Keskkonnakaitse üldised nõuded (1) Maantee trassi valikul ja maantee projekti koostamisel tuleb lisaks tehnilis-majanduslikele nõuetele arvestada maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal. Tee projekteerimisel tuleb korraldada keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Projekti koostamisel tuleb arvestada keskkonnamõju eelhindamise või hindamise tulemustega ja määratud keskkonnanõuetega. (2) Projektvariantide võrdlemisel tuleb arvestada hõivatavate ja mõjutatavate maade väärtust, kulutusi ajutiste ehitiste otstarbeks eraldatud alade viimiseks kasutuskõlblikku seisukorda. (3) Silla asukoha ja avade suuruse ning arvu valikul tuleb arvestada, et rajatis ei põhjustaks jõe hüdroloogilise režiimi rikkumist, kallaste ja teerajatiste uhtumist. Kaaluda tuleb ka vähemalt 1,5 m laiuste kuivade kallasradade kavandamist ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks piki looduslikke vooluveekogusid. (4) Kavandatud teerajatised ei tohi endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist, kui see mõjutab ebasoodsalt looduskeskkonda. (5) Süvendite ja tunnelite rajamisel tuleb arvestada pinnasevee loodusliku taseme muutumist ja vettjuhtivate kihtide läbilõikamisest tulenevaid mõjutusi looduskeskkonnale. (6) Projektides tuleb ette näha ehitusvööndis asuvate kõlblike pinnaste ja mullakihi koorimisel tekkivamulla kasutamine ja kvaliteedi säilitamine. (7) Tootmisjääkide kasutamise kavandamisel tuleb arvestada nende agressiivsust ja mürgisust looduskeskkonnale. 2. MAANTEE PÕHIPARAMEETRID 2.1. Projektkiirus (1) Projektkiirus, millele peavad vastama projekteeritava maantee kõik põhiparameetrid, tuleb määrata lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest (tabel 2.1). Tabel 2.1 Projektkiirused Maantee Projektkiirus klass Hea Rahuldav Erandlik Kiirtee 140 120 100 I 120 100 80 II 120 100 80 III 100 80 60 IV 80 60 40 V 60 40 40 VI 40 30 30 2.2. Liiklejate, teede ja rajatiste piirmõõtmed (1) Maanteede, neil paiknevate rajatiste, ristmike ja teiste liiklusega seotud alade projekteerimisel tuleb arvestada seal esinevate liiklusvahendite ning liiklejate mõõtmetega. Tingituna erinevate liiklusvahendite suurest hulgast ja pidevast uuenemisest, tuleb projekteerimisel aluseks võtta arvutuslik auto. (2) Ohutuse tagamiseks peab liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehitiste ning seadmete vahele jääma vaba ruum (joonis 2.1). Joonis 2.1. Vaba- ja liiklusruum (3) Maanteedel peab olema tagatud kõigi arvutuslike autode vaba ja liiklusseadusele vastav liikumine, seetõttu tuleb neil arvestada antud elemendi jaoks suurimat liikumisruumi vajava arvutusliku autoga. Sõidu- ja veoauto ohutuspiirmõõtmed ristprofiilis on toodud joonistel 2.2 ja 2.3, mootorratta, jalgratta ja jalakäija ohutuspiirmõõtmed joonisel 2.4. Maantee Sõidu-auto Sõiduvaru Ohutusribad Katte laiused V(km/h) klass laius (m) 2e (m) c (m) O (m) 2- 4- Kiirtee 140 2,00 1,40 0,70 1,00; - 2x11,50 rajaline rajaline I 120 2,00 1,40 0,70 1,00; 3,00 - 2x11,00 II 120 2,00 1,40 0,70 1,75 2,50 11,00 - III 100 2,00 1,20 0,60 1,00 9,00 - IV 80 2,00 0,80 0,40 1,00 8,00 - V 60 2,00 0,80 0,40 0,50 7,00 - VI 40 2,00 0,60 0,40 0,20 6,00 - Joonis 2.2. Sõiduauto ohutuspiirmõõtmed Maantee V(km/h) Veoauto Sõiduvaru Ohutusribad Katte laiused klass laius (m) 2e (m) c (m) O (m) 2- 4- KT 140 2,55 0,85 0,70 1,00; - 2x11,50 rajaline rajaline I 120 2,55 0,85 0,70 1,00; 3,00 - 2x11,00 II 100 2,55 0,85 0,70 2,25 2,50 12,00 - III 100 2,55 0,65 0,60 1,00 9,00 - IV 80 2,55 0,25 0,40 1,00 8,00 - V 60 2,55 0,25 0,40 0,50 7,00 - VI 40 2,55 0,20 0,30 0,10 6,00 - Joonis 2.3. Veoauto ohutuspiirmõõtmed Liiklusrada Sõiduvaru Ohutusriba Katte laius (m) 2e (m) c O (m) 1-rajaline 2-rajaline Mootorratas 2,0 0,4 0,2 0,25 2,90 5,50 Jalgratas 0,8 0,4 - - 1,20 2,40 Ratastool 1,1 0,4 - - 1,50 3,00 Jalakäija 0,5 0,2 - - 0,75 1,50 Joonis 2.4. Mootorratta, jalgratta, ratastooli ja jalakäijate ohutuspiirmõõtmed (4) Arvutuslike autode piirmõõtmed ja elemendid, mida tuleb arvutuslikust autost lähtudes määrata või kontrollida, on toodud tabelis 2.2 Tabel 2.2 Arvutuslike autode piirmõõtmed (5) Ristmike ja erinevate teenindusalade (tanklate, parklate, terminaalide jne) plaanilahendusi tuleb kontrollida arvutuslike autode manöövreid kujutavate šabloonidega. (6) Maantee projekteerimisel tuleb juhinduda antud klassi piirmõõtmetest (joonised 2.5–2.6). Joonis 2.5. Maantee piirmõõtmed sillal (A) ja viadukti all (B) Märkus: joonisel 2.5 ja joonisel 2.6 on kasutatud järgmisi tähiseid: S = nb – sõidutee laius või ühe sõidusuuna laius; n – sõiduradade arv; b – sõiduraja laius; O – ohutusriba laius sillal (viaduktil); O1 – vasakpoolse ohutusriba laius ühesuunalise liiklusega sillal (viaduktil); O2 – parempoolse ohutusriba laius ühesuunalise liiklusega sillal (viaduktil); E – eraldusriba laius; G – silla (viadukti) laiusgabariit; K - jalgtee laius; H – kõrgusgabariit lähtudes teekattest, mis tuleb tagada laiusgabariidi G ulatuses; hp – piirde kõrgus; hk – jalgtee kõrgusgabariit; a – kaitseriba viadukti all (sõltuvalt piirde läbipaindest); p – piirde laius (0,25 m). Joonis 2.6. Eraldusribaga maantee piirmõõtmed sillal (7) Maanteede, sildade, viaduktide ja estakaadide piirmõõtmed on vähimad kõrgused ja laiused (kujutletav piirjoonestik maantee ristlõikes), millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise konstruktiivelement (tarind). (8) Silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest, mis on esitatud tabelis 2.3 ja viaduktialustest laiustest, mis on esitatud tabelis 2.4. Tabel 2.3 Ristprofiili laiused sillal, viaduktil ja estakaadil Maantee Laius (m) Sõidutee Eraldusrib Ohutusribad Gabariit G klass S=nb a O vasak O1 parem O2 Kiirtee 2x(2x3,75) 13,50 E - 2,00 3,50 13,0+9,5+13,0 I 2x(2x3,75) ≥ 6,00 - 1,50 3,00 12,0+2,0+12,0 II 2x3,75 - 2,25 - - 12,0 III 2x3,50 - 1,50 - - 10,0 IV 2x3,00 - 1,50 - - 9,0 V 2x3,00 - 1,00 - - 8,0 2x3,00 0,50 7,0 VI - - - 1x3,00 0,50 4,0 Tabel 2.4 Ristprofiili laiused viadukti all Laius, m Maantee Gabariit Sõidutee Eraldusriba Kaitse- Ohutusribad klass G S=nb E riba a O vasak O1 Parem O2 15,0+8,0+1 Kiirtee 2x(2x3,75) 13,50 2x1,25 - 1,50 3,50 5,0 14,25+1,0 I 2x(2x3,75) ≥ 6,00 2x1,25 - 1,25 3,00 +14,25 II 2x3,75 - 2x1,25 2,25 - - 14,50 III 2x3,50 - 2x1,25 1,50 - - 12,5 IV 2x3,00 - 2x1,25 1,50 - - 11,5 V 2x3,00 - 2x1,25 1,00 - - 10,5 2x3,00 2x1,25 0,50 9,5 VI - - - 1x3,00 2x1,25 0,50 6,5 (9) Tuleb tagada kõrgusgabariit 5,0 m maantee silla, viadukti ja estakaadi peal, sillaaluses autoliikluseks kavandatud liiklusruumis ning viadukti ja estakaadi all avades, kus on lubatud sõidukiliiklus. Kõnnitee ja jalgrattatee kõrgusgabariit on 2,5 m. (10) Muude teerajatiste projekteerimisel peab juhinduma tabelis 2.5 toodud piirmõõtmetest. Tabel 2.5 Muude teerajatiste piirmõõtmed Gabariit, m Maantee all asuvate teerajatiste gabariidid Laius Kõrgus Põllutee tunnel 6,00 4,50 Karjatunnel, sõiduautotunnel 4,00 2,50 Jalakäija- ja jalgrattatunnel ning -sild 3,00 2,50 (11) Sillal, viaduktil ja estakaadil tuleb üldjuhul ette näha kõnniteed laiusega ≥ 1,0m, mille välisküljele rajatakse käsipuud kõrgusega 1,1m. Silla välisküljel peab kõnnitee puudumisel olema piire koos käsipuuga. (12) Jalgrattaliikluse korral tuleb juhinduda nõuetest, mis on esitatud käesoleva määruse lisa punktis 7.4. (13) Maantee lõikumisel või selle paralleelsel kulgemisel tuleb arvestada raudtee gabariitidega sõltuvalt sellest, kas tegemist on jaamas või jaamadevahelisel lõigul paikneva raudteega. (14) Laevatataval jõel tuleb tagada laevatusnõuetele vastav sillaalune gabariit. Mittelaevatavatel jõgedel juhinduda tabeli 6.3 nõuetest. 2.3. Ristprofiil 2.3.1. Ristprofiili elemendid ja nende laiused (1) Ristprofiili elementide ja nende laiuste valik peab vastama projekteerimise lähtetasemele. Maantee ristprofiili elemendid on esitatud joonisel 2.7 ja asula läbimise korral joonisel 2.8. Märkus: Joonisel 2.7 on kasutatud järgmiseid tähiseid: 1 – sõidutee; 2 – sõidurada; 3 – teepeenar; 4 – kindlustatud peenar; 5 – kindlustamata peenar; 6 – kindlustatud peenar, mis mh täidab peatusriba funktsiooni; 7 – ääreriba; 8 – vaheriba; 9 – eraldusriba; 10 – mulde nõlv; 11 – süvendi nõlv; 12 – küvett; 13 – linne; 14 – mäekraav; 15 – berm; 16 – piiririba; 17 – jalgtee; 18 – maantee laius; 19 – teemaa; 20 – maantee kaitsevöönd. Joonis 2.7. Maantee ristprofiili elemendid Joonis 2.8. Asulat läbiva maantee ristlõike võimalikud elemendid (2) Sõltuvalt maantee klassist peavad ristprofiili parameetrid vastama tabelis 2.6 toodutele. Maantee kõigi tehniliste klasside jaoks on ristprofiili tüüplahendused esitatud joonistel 2.9 – 2.14. Joonistel on esitatud iga maantee klassi ristprofiili elemendid viie erineva tüüpolukorra jaoks ja tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E. Tüüp A on põhitüüp, kus nõlvus võimaldab üldjuhul teelt väljasõitnud sõidukil ohutult teele tagasi pöörduda. Tüüp B ei erine sisuliselt tüübist A, kuid siin on näidatud tähispostide paigaldamine. Tüüp C on kasutatav juhtudel, kui on vajalik paigaldada põrkepiire. Tüübid D ja E kujutavad maantee ristprofiili erinevaid variante sillal, kusjuures erinevus seisneb jalgtee olemasolus või selle puudumises. Tabel 2.6 Maanteede ristprofiili parameetrid (ristprofiilid A joonistel 2.9 – 2.14) Eraldusriba vähim Peenra laius, sellest Sõidu laius, sellest Sõidu Maa Projek - kind- - Katte n- Maante t- raja lus- tugi- vahe tee kog ääre- laius tee e klass kiirus laius kogu tatud peena - laius u riba (m) laius km/h (m) ja (m) peena r riba (m) (m) (m) (m) arv r (m) (m) (m) 3,75 Kiirtee 2x7,5 13,5 2x1, 11,5 2x11, 35,5 140 4 või 3,50 3,00 0,50 * 0 0 0 0 5 0 6 3,75 2x7,5 2x1, 2x11, 27,0 I* 120 3,00 2,50 0,50 6,00 4,00 ≥4 0 0 0 0 3,75 12,0 II a 120 7,50 2,25 1,75 0,50 - - - 11,00 2 0 3,50 10,0 II b** 120 7,00 1,00 0,50 0,50 1,00 - - 9,00 2 0 3,25 …3,7 15,0 II c** 120 10,50 1,50 1,00 0,50 1,50 - - 14,00 5 0 3 3,50 10,0 III 100 7,00 1,50 1,00 0,50 - - - 9,00 2 0 3,00 IV 80 6,00 1,50 1,00 0,50 - - - 8,00 9,00 2 3,00 V 60 6,00 1,00 0,50 0,50 - - - 7,00 8,00 2 3,00 3,00 4,00 3,00 – VI 40 1 või 0,50 - 0,50 - - - – – 6,00 2 6,00 7,00 Märkus: * Eraldusriba vähimat laiust võib vähendada, kui võetakse kasutusele täiendavad vahendid loomaks tingimused ohutuks liiklemiseks; ** mõõdud valida vastavalt joonisele 2.11 Joonis 2.9. 4-rajalise kiirtee ristprofiil Joonis 2.10. 4-rajalise I klassi maantee ristprofiil Joonis 2.11. II klassi maantee ristprofiil Joonis 2.12. III klassi maantee ristprofiil Joonis 2.13. IV klassi maantee ristprofiil Joonis 2.14. V klassi ja VI klassi maantee ristprofiil (3) Vee ärajuhtimiseks peab kõigil ristprofiili elementidel olema põikkalle, mille suurused on esitatud tabelis 2.7. Tabelis esitatud põikkalded on rakendatavad sirgetel ja kõverikel, kus puudub kurvikalle. Tabel 2.7 Ristprofiili elementide põikkalded Põikkalle % Ristprofiili element Hea Rahuldav Erandlik Sõidutee (normaalne ristprofiil) 2,5 2,0 – 3,0 1,5 – 3,5 Kindlustatud peenar 2,5 2,0 – 3,0 1,5 – 3,5 Tugipeenar 4,0 – 5,0 3,5 – 5,5 3,0 – 6,0 Jalgtee ja rattatee 2,0 1,5 1,0 – 2,5 Eraldusriba laiusega ≤6m 4,0 – 6,0 3,0 2,5 – 7,0 Eraldusriba laiusega >6m 10,0 – 17,0 6,0 4,0 – 20,0 Märkus: Jalgtee põikkalle peab olema ühepoolne. (4) Kiirteel, I ja II klassi maanteedel sõltub sõiduradade arv liiklussagedusest ja tõusude olemasolust. (5) I klassi maantee lõikudel, kus tulevikus võib tekkida vajadus suurendada sõiduradade arvu, tuleb eraldusriba laiust tabelis 2.6 tooduga võrreldes suurendada 7,5 m võrra. (6) Kalde puhul eraldusriba telje suunas tuleb vee ärajuhtimiseks ette näha kollektor. (7) Eraldusriba muutuva laiuse korral ei tohi laienemine olla järsem kui 1:100. (8) Tee remondiks ja hooldeks tuleb liiklusvahendite ja erimasinate läbilaskmiseks eraldusribasse 2–5 km vahemaaga ette näha 30 m pikkused katkestused. Kui neid ei kasutata, tuleb need sulgeda äravõetavate eripiiretega. (9) Vähemalt 25 m pikkusel lõigul silla või viadukti algusest ja lõpust peab maantee muldkeha pealmine laius ületama silla või viadukti käsipuude vahelise laiuse mõlemalt poolt 0,75 või 1,0 m olenevalt maantee klassist (ristprofiili tüüplahend «E»). Sillaeelse muldkeha laiendamise näide on toodud joonisel 2.15. Märkus: G – silla sõidutee gabariit; B – katte laius teel; L1=25,0 m – vähim piirde horisontaalse osa pikkus silla otsas. Katte laius püsib võrdsena katte laiusega sillal; L2=(G–B)/2×50 – katte laiuse üleminek laiuselt sillal laiusele teel; L3=37,0 m (32,6 m) – piirde üldpikkus koos mahaviidava osaga. Konstantse laiusega sillaeelne mulle; L4=L2–L5 – mulde laiuse üleminek sillaeelselt laiuselt normaallaiusele; L5 – Piirde mahaviidava osa pikkus, mis peab olema kaherealistel põhimaanteedel 12,0 m. Neljarajalistel põhimaanteedel (eraldusribaga) peab mahaviidava osa pikkus olema liiklussuunast lähtudes enne silda 12,0 m, pärast silda võib olla pikkusega 7,6 m, tugi- ja kõrvalmaanteedel kõikjal 7,6 m. Joonis 2.15. Sillaeelse muldkeha laiendamise näide (10) Kõigi maanteede sirgetel lõikudel ja üldjuhul I klassi maanteede plaanikõverikel raadiusega 3000 m ja rohkem ning ülejäänud maanteede plaanikõverikel raadiusega 2000 m ja rohkem tuleb sõidutee ette näha kahepoolse põikkaldega. (11) Väiksema raadiusega plaanikõverikel tuleb ette näha ühepoolse põikkaldega sõidutee (viraaž), lähtudes sellel suurima kiirusega sõitva auto liiklusohutusest (vaata käesoleva määruse lisa punkt 2.4). (12) Kui kaks samasuunalist plaanikõverikku asetsevad lähestikku ja nende vahel puudub sirge lõik või see on lühike, tuleb kogu lõigu ulatuses ette näha katkematu ühepoolse kaldega ristprofiil. (13) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb eri suundade sõidutee viraažid üldjuhul eraldi projekteerida, muutes vastavalt eraldusriba põikkallet. (14) Viraažidel peab teepeenarde põikkalle olema sama mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle minna üldjuhul 10 m ulatuses enne viraaži algust. (15) Plaanikõverikel raadiustega 2000 m ja vähem (vaata käesoleva määruse lisa punkt 2.4.3) tuleb ette näha sõidutee sisekülje laiend. II ja madalama klassi maanteedel võib seda teha teepeenra arvel selliselt, et teepeenra laius II klassi maanteel ei oleks väiksem kui 1,5 m ja III– V klassi maanteedel väiksem kui 1 m. (16) Kui teepeenra laius ei võimalda nende tingimuste (käesoleva määruse lisa punkt 2.4.3) kohaselt sõiduteed laiendada, tuleb laiendada mullet. Sõiduteed tuleb laiendada võrdeliselt alates siirdekõveriku algusest kuni täislaiuseni ringikõveriku alguses. 2.4. Plaan ja pikiprofiil 2.4.1. Plaani ja pikiprofiili üldnõuded (1) Maanteede projekteerimisel peab kõigi geomeetriliste elementide valik lähtuma majanduslikest kaalutlustest, ohutu liikluse nõudest ja tagama ühtlase kiiruse maanteel. 2.4.2. Plaanilahendus (1) Maantee plaanikõveriku kavandamisel ringikõverikuna tuleb tagada õige suhe projektkiiruse ja ringikõveriku raadiuse vahel, samuti maantee viraaži ja külghaardeteguri vahel. Sõiduki liikumist ringikõverikul kontrollitakse valemiga 2.1: Valem 2.1 kus: e – maantee viraažikalle; suhtarv on positiivne, kui kalle on suunatud kõveriku keskpunkti; f – külghaardetegur, ühikuta suurus; V – sõiduki kiirus, km/h; R – ringikõveriku raadius, m. (2) Viraažikalde valikul tuleb arvestada seda piiravate tingimustega, milledest olulisemad on: 1) klimaatilised; 2) maastikulised; 3) maantee paiknemine (asulas või väljaspool asulat); 4) aeglaselt liikuvate sõidukite hulk; 5) maanteehoole. (3) Suurimad viraažikalded sõltuvalt maantee klassist on: 1) kiirtee 4%; 2) I klass 4%; 3) II–IV klass 6%; 4) ramp 6%; 5) asulasisene tee 4%. (4) Vältida tuleb olukorda, kus plaanikõverikul vee äravool sõidutee pinnalt on raskendatud sõidutee ebatasasuse, nõgusa püstkõveriku või muude asjaolude tõttu. (5) Plaanikõverike projekteerimisel kasutatavad külghaardetegurid on toodud tabelis 2.8. Tabel 2.8 Projektkiirusele ja viraažile vastavad vähimad plaanikõverike raadiused Suurim Vähim raadius R(min),m Proj. külg- Kahepoolne Viraaž* kiirus haarde- põikkalle km/h tegur 2,5% 2,5% 4% 6% (fmax) H R E H R E H R E H R E Maanteel 40 0,165 450 160 100 300 120 80 100 80 60 120 80 55 50 0,159 700 230 160 400 170 120 200 140 100 150 130 90 60 0,153 900 380 230 600 240 170 300 200 150 200 170 135 70 0,146 1200 450 330 800 330 240 380 300 210 300 250 190 80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250 90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340 100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450 110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600 120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1850 1500 1230 Rambil ja samatasandilisel ristmikul 30 0,31 100 60 30 70 40 25 50 20 20 - - - 40 0,25 150 100 70 100 80 50 80 45 40 - - - 50 0,21 270 200 110 170 110 90 160 110 80 - - - 60 0,18 450 300 180 260 200 150 270 190 130 - - - 70 0,16 600 450 290 390 300 240 380 290 200 - - - 80 0,14 800 650 450 540 430 330 500 380 300 - - - Märkus: * Viraaži puhul ei tohi suurim plaanikõveriku raadius ületada tasemele hea vastavat väärtust üle 2,5 korra. (6) Plaanikõverikku ei ole vaja kasutada, kui trassi pöördenurk on ≤30´, kuna see ei muuda maantee esteetilisust ning ei vähenda sõidumugavust. (7) Plaanikõveriku projekteerimisel tuleb sirge ja 3000 meetrist väiksema raadiusega ringikõveriku sujuva ülemineku tagamiseks ette näha eelkõverik, mille ulatuses peab toimuma üleminek normaalselt põikkaldelt viraažikaldele. (8) Eelkõverikuna kasutatakse muutuva raadiusega kõverikke, eelkõige klotoide, mille parameeter väljendub valemiga 2.2. Valem 2.2 kus: A – klotoidi parameeter, m; R – ringikõveriku raadius, m; L – eelkõveriku pikkus, m. (9) Eelkõverike projekteerimisel tuleb lähtuda: 1) sõidumugavusest; 2) viraažikaldele ülemineku kiirusest; 3) maantee esteetilisusest. (10) Elementaarse sõidumugavuse tagamiseks on lähtutud kesktõmbekiirenduse muutuse väärtusest a=0,6m/s³. Klotoidi parameetri ja kiiruse vaheline sõltuvus on esitatud valemiga 2.3. Valem 2.3. (11) Ühe projekti ulatuses tuleb järgida viraažikalde moodustamise ühtseid reegleid. (12) Kaherajalisel maanteel projekteeritakse viraaž ümber sõidutee telje. Kui maanteel on raskendatud vete äravool või sõidutee ääres on kas põrkepiire või tugimüür, võib erandina viraaži projekteerida ka ümber sõidutee serva. Neljarajalisel eraldusribaga maanteel sõltub pöördumistelje asukoht eraldusriba laiusest järgmiselt: 1) eraldusriba laiusel kuni 3m võib pöördumine toimuda ümber eraldusriba telje; 2) eraldusriba laiusel üle 3m projekteeritakse mõlemal sõiduteel viraaž eraldi pööramisega ümber sõidutee serva. (13) Eelkõveriku puudumisel toimub viraaži moodustamine üleminekulõigu pikkusel, mis on võrdne nõutava eelkõveriku pikkusega. Üleminekulõigul toimub viraaži moodustamine 60% ulatuses sirglõigul, 40% ulatub ringikõverikule. (14) Vahetult üksteisele järgnevatel vastandkõverikel ei toimu viraažikalde üleminekut kahepoolsele põikkaldele, vaid nende kokkupuutepunktis on maantee põikkalle 0. Sama nõue kehtib ka juhul, kui vastandkõverike vahelise sirglõigu pikkus on <60 m. Vee ärajuhtimine neilt põikkaldeta maanteelõikudelt tuleb tagada projekteeritava pikikaldega. (15) Sihiajamisel ja maantee plaani projekteerimisel tuleb üksikutest komponentidest moodustada ühtne tervik, mis peab ühilduma ümbritseva maastiku ja looduskeskkonnaga. Projekteerija peab arvestama järgnevat: 1) erandlikke raadiusi tuleb kasutada ainult kitsendatud tingimustes; 2) pika sirge lõpus tuleb vältida väikese raadiusega kõverikke; 3) tuleb vältida üleminekuid suurelt kõveriku raadiuselt väikesele raadiusele; 4) kõrgete maanteemullete korral ei tohi kasutada väikese raadiusega kõverikke; 5) vältida järske trassi muutusi; 6) plaanikõverikud tuleb ühitada püstkõverikega. (16) Plaanikõveriku vähim pikkus Kmin valitakse vastavalt tabelile 2.9. Tabel 2.9 Plaanikõveriku vähim pikkus Pöördenurk Kmin <30´ - 30´ - 1º ≥350m 1º - 5º ≥400m >5º ≥750m 2.4.3. Sõidutee laiend kõverikul (1) Väikese raadiusega plaanikõverikul tuleb ette näha auto pöördekoridori laienemisest tulenev sõidutee laiend. (2) Laiendi suurus määratakse lähtudes sõidutee laiusest sirgel, projektkiirusest, auto piirmõõtmetest ja plaanikõveriku raadiusest ning arvutatakse vastavalt joonisel 2.16 antud skeemile ja valemitele. kus: ΔS – sõidutee laiend, m; Sk – sõidutee laius kõverikul, m; S – sõidutee laius sirgel, m; U – sõiduki pöördekoridori laius, m; E – sõiduki esiosa üleulatus, m; z – ohutusriba kompenseerimaks kurvis liikumist, m; c – eeldatud vajalik külgkliirens liikumisel kurvis, mis olenevalt sõidutee laiusest (S) 6,0; 7,0 ja 7,5 m on vastavalt 0,53, 0,78 ja 0,95 m; V – projektkiirus, km/h; ba – arvutusliku auto laius (2,55 m); LA – arvutusliku auto pikkus (12 m); ü – esimese telje kaugus esikaitserauast (2,8 m); LT – telgede vahekaugus (6,2 m); L – eelkõveriku pikkus. Joonis 2.16. Sõidutee laiend väikese raadiusega kõverikul (3) Arvutuslikuks autoks tuleb võtta üksik 12 m pikkune auto. (4) Kaherajalise sõidutee laiendid on antud tabelis 2.10. Alla 0,4m suurusest laiendist loobutakse kiirteel, I, II ega III klassi maanteel. Tabel 2.10 Kaherajalise sõidutee laiend kõverikul Kiirus (V), km/h 40 50 60 80 100 120 140 Raadius (R), m Sõidutee laius (B), m 6 6 6 7 7 7,5 7,5 2000 0,30 0,30 0,30 0,00 0,00 0,00 0,00 1500 0,30 0,30 0,40 0,00 0,00 0,00 0,00 1400 0,30 0,30 0,40 0,00 0,00 0,00 Rmin=150 1300 0,30 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00 0 1200 0,30 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00 1100 0,40 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00 1000 0,40 0,40 0,40 0,00 0,10 0,00 900 0,40 0,40 0,40 0,00 0,10 0,00 800 0,40 0,40 0,50 0,00 0,10 Rmin=90 700 0,40 0,50 0,50 0,10 0,20 0 600 0,40 0,50 0,50 0,10 0,20 500 0,50 0,50 0,60 0,20 0,30 450 0,50 0,50 0,60 0,20 0,30 400 0,50 0,60 0,60 0,20 Rmin=45 350 0,50 0,60 0,70 0,30 0 300 0,60 0,70 0,70 0,30 250 0,70 0,70 0,80 0,40 Rmin=25 200 0,80 0,80 0,90 0 175 0,80 0,90 1,00 150 0,90 1,00 1,10 135 1,00 1,10 1,10 Rmin=13 125 1,00 1,10 5 100 1,20 1,30 90 1,30 1,40 Rmin=9 60 1,70 0 55 1,80 Rmin=5 5 Märkus: 1) Treppjoonest ülespoole jäävad alla 0,40 m laiendid võib jätta arvestamata; 2) Täis- või poolhaagisega veokite määraval osatähtsusel lisada laiendite raadiustel 101–175 m – 0,20 m ja raadiustel 55–100 m – 0,40 m; 3) Üherajalise sõidutee korral jagada tabelis toodud suurused 2-ga (ei kehti eritasandiliste ristmike rampidel), kolmerajalise sõidutee korral korrutada tabelis toodud suurused 1,5-ga, neljarajalisel sõiduteel 2,0-ga. (5) Sõidutee laiend tuleb üldreeglina projekteerida muldkeha laiendamise teel kõveriku siseküljele. Üleminek laiendile toimub ühtlaselt eelkõveriku ulatuses nii, et täislaiendus saavutatakse ringikõveriku alguseks. Erandkorras võib sõiduteed laiendada sümmeetriliselt kahele poole. 2.4.4. Pikikalle (1) Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest (tabel 2.11). Tabel 2.11 Maantee suurimad pikikalded, % Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 140 3,0 3,1 – 4,5 4,6 – 6,0 120 4,0 4,1 – 5,0 5,1 – 6,0 100 5,0 5,1 – 5,5 5,6 – 6,5 80 6,0 6,1 – 6,5 6,6 – 7,0 60 7,0 7,1 – 7,5 7,6 – 8,0 50 8,0 8,1 – 8,5 8,6 – 9,0 40 9,0 9,1 – 9,5 9,6 – 10,0 (2) Pikikallete projekteerimisel arvestatakse järgnevate põhiseisukohtadega: 1) sõltuvalt projektkiirusest on pikikalded 0,5 – 10%; 2) erandjuhul reljeefist tingituna võib projekteerida pikikalde alla 0,5%; 3) sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%; 4) eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võib languse kallet suurendada 2% võrreldes tabelis 2.11 toodud tasemega (R). (3) Suure pikikaldega tõuse tuleb kontrollida lisaraja vajaduse suhtes vastavalt käesoleva määruse lisa punktile 2.4.5. 2.4.5. Lisarada tõusul (1) Lisarada tuleb projekteerida II ja III klassi maantee tõusudele, kus raskete liiklusvahendite kiirus on langenud vähemalt 20 km/h üldisest kiiruspiirangust (näiteks kiiruselt 90 km/h kiiruseni 70 km/h ja vähem). (2) Lisarada tõusul tuleb alustada kohast, kus kiirus on langenud kiiruseni 70 km/h, mis määratakse joonisel 2.17 esitatud graafiku abil. Juhul kui raskete liiklusvahendite kiirus on juba enne tõusu algust 70 km/h või vähem (näiteks tingituna kiiruspiirangust või vahetult enne tõusu paiknevast ristmikust), tuleb lisarada alustada kohe tõusu algusest. Märkus: Arvutusliku autorongi kiiruse vähenemine algkiirusest 90 km/h olenevalt pikikalde suurusest ja pikkusest: N1 – tõusul kaldega 3% kiiruse lang on 15 km/h, saavutatakse 405 m pikkusel lõigul, N2 – tõusul kaldega 2,5% ja pikkusega 530 m kujuneb kiiruse languks 16 km/h, N3 – kui 65 m pikkusel tõusu lõigul kiiruse lang on 5 km/h, siis tõusu kalle on 6%. Joonis 2.17. Lisarada tõusul (3) Lisarada tuleb alustada 100 m kiiluga ja lõpetada 200 m pikkuse kiiluga. (4) Lisaraja laius peab olema 3,5 m ja peenra laius peab olema lisaraja kohal vähemalt 1,5 m, millest 1,0 m on sõiduteele analoogse kattega. (5) Lisaraja pikkus pärast tõusu peab olema II klassi maanteel vähemalt 300 m, III klassi maanteel 200 m. Möödasõidu ohutu sooritamise seisukohalt peab täislaiusega lisarada olema vähemalt 450 m pikk. Kui arvutuslik lisarada osutub lühemaks, siis vahe on soovitatav lisada proportsionaalselt lisaraja algusesse ja lõppu. (6) Lähtekiiruseks enne vaadeldavat tõusu tuleb võtta 90 km/h, kui ei ole muud kiiruspiirangut. 2.4.6. Nähtavuskaugus (1) Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav nähtavus. (2) Projektlahendus peab tagama liikluskorraldusest tuleneva vajaliku nähtavuse nii ristmike vahel kui ka ristmikel. (3) Nähtavuskauguse leidmisel tuleb arvestada, et: 1) sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus on 1,1 m sõidutee pinnast; 2) bussijuhi silma arvutuslik kõrgus on 2,05 m sõidutee pinnast; 3) teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,20 m sõidutee pinnast; 4) vastutuleva sõiduki kõrguseks loetakse selle sõidukijuhi silma kõrgust 1,10 m sõidutee pinnast (mis on piisav selle sõiduki identifitseerimiseks); 5) sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. (4) Kogu projekteeritava maantee ulatuses peab olema tagatud peatumisnähtavus (tabel 2.12). Tabel 2.12 Sõiduauto peatumisnähtavus horisontaalsel teel, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 140 350 300 270 100 190 160 130 90 160 130 100 80 130 100 80 70 100 70 60 60 80 60 50 50 60 50 40 40 40 35 30 (5) Kui maanteel on pikikalle, siis tuleb tabelis 2.12 toodud peatumisnähtavuse suurus korrutada joonisel 2.18 esitatud kaldeparandusteguriga. Joonis 2.18. Peatumisnähtavuse parandustegur sõltuvalt tee pikikaldest (6) Kohtumisnähtavus tuleb üldreeglina kahesuunalise maantee puhul tagada kogu ulatuses. (7) Möödasõidunähtavus tuleb kahesuunalise maantee puhul tagada vähemalt 70% ulatuses tee pikkusest. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest ja on toodud tabelis 2.13. Tabel 2.13 Möödasõidunähtavus, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 120 1000 850 770 110 850 770 690 100 770 690 610 90 720 610 550 80 650 550 480 70 590 480 420 60 550 420 350 50 480 360 300 40 420 300 260 (8) Kogu projekteeritava maantee ulatuses tuleb tagada külgnähtavus sõltuvalt projektkiirusest (tabel 2.14). Tabel 2.14 Külgnähtavus, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 140 ≥35 28 28 120 ≥30 24 14 100 ≥25 20 12 80 ≥20 16 8 60 ≥15 12 6 50 ≥12 10 5 40 ≥10 8 4 Märkus: Külgnähtavus (E) on mõeldud kasutamiseks looduskaitse all olevates metsades ja parkides tingimusel, et maantee nõlva kalle on 1:4 või laugem. (9) Nõutavast külgnähtavusest loobutakse, kui on takistatud pääs külgnevalt alalt maanteele (ulukitara, müratõke), maantee paiknemisel süvendis sügavusega üle 1m ja kõrge muldega maanteel, kus on paigaldatud põrkepiire (joonis 2.19). Joonis 2.19. Külgnähtavus 2.4.7. Püstkõverikud (1) Püstkõverikud peavad tagama pikiprofiili projektjoone murdekohtade sujuva ühendamise. (2) Pikiprofiili projektjoone murdekohad tuleb ühendada püstkõverikega alati, kui järjestikuste pikikallete algebraline vahe on kiirteel, I ja II klassi maanteedel 0,5% ja rohkem, III klassi maanteedel 1,0% ja rohkem ning IV ja V klassi maanteedel 2,0% ja rohkem. (3) Pikiprofiili projekteerimisel tuleb lähtuda sellest, et alati, kui kohalikud tingimused võimaldavad ilma ehituse maksumust oluliselt suurendamata, tuleb võtta kumera püstkõveriku raadius R>70 000 m ja nõgusa püstkõveriku raadius R>8000 m. (4) Võimalusel tuleb püstkõveriku pikkuseks võtta vähemalt 2,5V meetrit, kus V on projektkiirus (km/h). (5) Kumera püstkõveriku projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et igal juhul peab olema tagatud peatumisnähtavus ja valdavalt ka kohtumisnähtavus, võimaluse korral möödasõidunähtavus. (6) Vähimad kumera püstkõveriku raadiused lähtudes projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest on toodud tabelis 2.15. Tabel 2.15 Kumera püstkõveriku vähimad raadiused, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, Hea Rahuldav Erandlik km/h Ristmikevahelisel lõigul 140 ≥70 000 40 000–70 000 33 000–40 000 120 ≥30 000 22 000–30 000 18 000–22 000 100 ≥17 000 12 000–17 000 8000–12 000 90 ≥12 000 5700–12 000 4500–5700 80 ≥8000 3700–8000 2600–3700 70 ≥4500 2300–4000 1700–2300 60 ≥3000 1300–3000 1000–1300 50 ≥1700 700–1700 460–700 40 ≥750 350–750 260–350 Ühetasandilise ristmiku piirkonnas 120 ≥70 000 40 000–70 000 33 000–40 000 100 ≥30 000 22 000–30 000 18 000–22 000 90 ≥17 000 12 000–17 000 8000–12 000 80 ≥10 000 6000–10 000 4000–6000 70 ≥6500 4000–6500 2000–4000 60 ≥4000 2500–4000 1200–2500 50 ≥2500 1500–2500 800–1500 40 ≥1300 900–1300 600–900 (7) Vähimad nõgusa püstkõveriku raadiused lähtudes projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest on toodud tabelis 2.16. Tabel 2.16 Nõgusa püstkõveriku vähimad raadiused, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik Ristmikevahelisel lõigul 140 ≥ 8000 5000 – 8000 2500 – 5000 120 ≥ 5000 3000 – 5000 1500 – 3000 100 ≥ 3000 2000 – 3000 1000 – 2000 90 ≥ 1500 1200 – 1500 650 – 1200 80 ≥ 1300 1000 – 1300 500 – 1000 70 ≥ 1000 800 – 1000 400 – 800 60 ≥ 800 600 – 800 300 – 600 50 ≥ 600 400 – 600 200 – 400 40 ≥ 400 300 – 400 200 – 300 Samatasandilise ristmiku piirkonnas 120 ≥ 9000 6000 – 9000 4000 – 6000 100 ≥ 7000 4000 – 7000 3000 – 4000 90 ≥ 5000 3500 – 5000 2500 – 3500 80 ≥ 4000 3000 – 4000 2000 – 3000 70 ≥ 3000 2000 – 3000 1500 – 2000 60 ≥ 2000 1500 – 2000 1000 – 1500 50 ≥ 1500 1200 – 1500 700 – 1200 40 ≥ 900 750 – 900 600 – 750 2.4.8. Maantee optiline sujuvus ja selgus (1) Liiklusohutuse tagamiseks peavad maantee plaan ja pikiprofiil olema kooskõlas, et ei tekiks optilisi häireid. 2.5. Teemaa kujundamine ja haljastamine 2.5.1. Teemaa kujundamise ja haljastamise üldnõuded (1) Teemaa tuleb kujundada ja haljastada selliselt, et lahendus ei kujuneks täiendavaks liiklusohuks teelt väljasõitnud sõidukile, samuti ei tohi see endaga kaasa tuua nähtavusnõuete eiramist ega sõidukijuhile tee optilise kitsenemise muljet. (2) Tee tegelik või optiline kitsendamine on lubatud, kui rakendatakse liikluse rahustamise võtteid (näiteks asulat läbiva maantee puhul). Sel juhul tuleb kavandada ka lahendusega kooskõlas olev liikluskorraldus. (3) Maanteega külgneva ala korrashoiuks tuleb tagada vajadusel 4m laiused liikumisalad, vastavalt joonisele 2.19. 2.5.2. Liiklusvooga paralleelsed nõlvad (1) Maantee mulde kõrguse, nõlvuse ja põrkepiirde kavandamise küsimus tuleb lahendada üksteisest sõltuvana. (2) Põrkepiirde puudumisel tuleb kaaluda nõlva projekteerimist, mis võimaldab muldelt allasõitnud sõidukil suure tõenäosusega teele tagasi pöörduda või ohutult liikuda kuni täieliku peatumiseni teemaal. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähimad laiused on toodud tabelis 2.17. Tabel 2.17 Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähem laius, m Mulde nõlvus Süvendi nõlvus 1:4-1:5 1:6 ja lamedam 1:03 1:4-1:5 1:6 ja lamedam Projekt Liiklus- kiirus, sagedus, Projekteerimise lähtetase km/h a/ööp H R E H R E H R E H R E H R E alla 750 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 750-1500 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1 ≤60 1500-6000 4,9 4,5 4,3 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7 üle 6000 5,5 5,2 4,9 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 alla 750 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 3,1 2,8 2,4 3,1 2,8 2,4 3,7 3,5 3,1 750-1500 6,1 5,5 4,9 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 80 1500-6000 7,9 7,0 6,1 5,5 5,2 4,9 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 5,5 5,2 4,9 üle 6000 8,5 8,0 7,3 6,1 5,8 5,5 4,9 4,5 4,3 6,1 5,8 5,5 6,7 6,5 6,1 alla 750 7,3 6,7 6,1 5,5 5,2 4,9 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 750-1500 9,8 9,0 7,9 7,3 6,7 6,1 4,3 4,0 3,7 5,5 5,2 4,9 6,7 6,5 6,1 100 1500-6000 12,2 11,0 9,8 9,1 8,5 7,9 5,5 5,0 4,3 6,7 6,0 5,5 7,9 7,5 7,3 üle 6000 13,4 12,0 11,0 9,8 9,5 9,1 6,7 6,5 6,1 7,9 7,5 7,3 8,5 8,2 7,9 alla 750 7,9 7,0 6,1 6,1 5,8 5,5 3,7 3,5 3,1 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 750-1500 11,0 9,5 8,5 7,9 7,5 7,3 4,9 4,3 3,7 6,1 5,8 5,5 6,7 6,5 6,1 ≥120 1500-6000 12,8 11,5 10,4 9,8 9,0 8,5 6,1 5,5 4,9 7,3 7,0 6,7 8,5 8,2 7,9 üle 6000 14,0 12,5 11,5 10,4 9,7 9,1 7,3 7,0 6,7 9,1 8,5 7,9 9,1 8,8 8,5 (3) Nõlva üla- ja alaserv tuleb kavandada sujuvatena (vastavalt kumera ja nõgusa kõverikuna). 2.5.3. Liiklusvoo suunaga lõikuvad nõlvad (1) Maanteega samas tasapinnas lõikuvate teede ja mahasõitude ning muude rajatiste nõlvad tuleb kavandada ohututena või väljasõit maanteelt vastu selliseid nõlvu sealhulgas truubiotsi tuleb tõkestada. (2) Kui teelt väljasõit ei ole tõkestatud projektkiirusel 100 km/h ja enam, siis liiklusvoo suunaga lõikuvalt kulgeva rajatise nõlvus peab olema 1:6 või lamedam. 2.5.4. Maanteeäärne haljastus (1) Maantee või ristmiku projekti koosseisus tuleb lahendada teemaa haljastus. (2) Maanteeäärse haljastusega tuleb luua ohutu liikluskeskkond. Kavandatud haljastus ei tohi põhjustada lume, jää, tolmu ja muu sellise kogunemist maanteele. (3) Haljastuseks tuleb valida antud piirkonnale omased taime- ja puuliigid, mis ei risustaks maanteed mahalangenud lehtede ja õitega. Puude juurestik ei tohi areneda maantee muldkehani. (4) Maanteeäärses haljastuses tuleb kasutada puid ja taimi, mis on tõestanud oma vastupidavust liiklusest tulenevatele kahjulikele mõjudele. 3. MULDKEHA 3.1. Üldist (1) Muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, katendi tüüpi, mulde kõrgust ja süvendi sügavust, muldkehas esinevate pinnaste omadusi, muldkeha ehitustingimusi, ehituspaikkonna loodustingimusi ja ehitusgeoloogilisi iseärasusi, vaadeldavas paikkonnas maanteede ehitamisel ja hooldamisel saadud varasemaid kogemusi. (2) Projektlahendusega tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus vähimate ehituslike ning hoolde kulutustega, säilitades maksimaalselt väärtuslikke kõlvikuid ja kahjustamata looduskeskkonda. (3) Maantee ehitusgeoloogilised tingimused on määratud niiskuspaikkonna tüübi, pinnaste omaduste, reljeefi ja geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ning klimaatiliste tingimustega. Niiskuspaikkonna tüübid on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Niiskuspaikkonna tüübid Niiskus- Paikkonna Paikkonna tüübi kirjeldus paikkond tunnus Pinnavee äravool on tagatud; pinnasevesi on sügaval ega mõjuta kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on põhiliselt kruusliivad, liivad ja savikad liivad, kui viimaste suhteline veesisaldus on alla 0,73WL. Kui 1 Kuiv mulde kõrgus on tabelis 3.6 nõutud vähimast kõrgusest vähemalt 1,5 korda suurem, on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, esimese paikkonnaga. Pinnavee äravool pole ajuti tagatud; mille üheks tunnuseks on 0,3% lähedased või väiksemad maapinna looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib esineda isegi pindmise 2 Niiske soostumise tunnuseid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise veesisaldusega alla 0,8WL. On võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega vähendada teega külgnevate alade niiskumist ja saavutada esimese paikkonna olukord. Kõik esimese paikkonna süvendid ja 0-profiilid (ka tabelis 3.6 ettenähtust madalamad mulded) kuuluvad teise paikkonda. Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva) seisuvett. Maapinna lähedase pinnasevee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid. Pinnasevee tase on külmumispiirist kõrgemal. Liigniiske 3 Peamiselt esinevad savikad pinnased suhtelise veesisaldusega üle 0,8W L (märg) Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike kuivendustöödega. Kõik teise paikkonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtust madalamad mulded kuuluvad kolmandasse paikkonda. Märkus: WL – voolavuspiir (4) Muldkeha projekteerimisel kasutatakse tüüp- või individuaallahendusi. Tüüplahendusi võib kasutada, kui: 1) mulde kõrgus on alla 12 m ja see ehitatakse tugevale alusele (kalju või poolkalju, kesktihe või tihe jämepinnas peenpinnas dreenimata nihketugevusega (pinnase nihketugevus tingimustes, kus vesi ei pääse pinnasest välja) cu>75 kPa), kasutades niiskuskindlat kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või peenpinnast; 2) muldkeha ehitatakse kuni 4 m sügavusse soosse turba täieliku eemaldamisega ja soo lasub tugevatel ning mittevajuvatel pinnastel, mille pealispinna kalle ei ületa 1:10; 3) süvend rajatakse mittepunduvatesse mittekaljupinnastesse, kus ei esine sõidutee suunalise kaldega pinnasekihte; pinnaste konsistents ei ületa 0,5 ja süvendi sügavus 12 m; 4) süvend rajatakse niiskus- ja erosioonikindlatesse kaljupinnastesse ning süvendi sügavus ei ületa 16 m. (5) Individuaallahendusi kasutatakse, kui: 1) muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist; 2) muldkeha rajamisel kasutatakse geosünteetilisi materjale või vee- ja soojusrežiimi reguleerivaid erikihte; 3) muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatavatele aladele; 4) ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge; 5) ning ülejäänud juhtudel. 3.2. Pinnased (1) Pinnaseosakeste liigitus fraktsioonideks terasuuruste järgi on toodud tabelis 3.2. Tabel 3.2 Pinnaseosakeste liigitus fraktsioonideks Fraktsioon Alafraktsioon Osakeste suurus, mm Suured rahnud >630 Väga jäme pinnas Rahnud >200 kuni 630 Veerised 63 kuni 200 Kruus >2 kuni 63 sh jämekruus 20 kuni 63 sh keskkruus 6.3 kuni2 0 sh peenkruus 2 kuni 6,3 Jämepinnas Liiv >0,063 kuni 2 sh jämeliiv 0,63 kuni 2 sh keskliiv 0,2 kuni 0,63 sh peenliiv 0,063 kuni 0,2 Möll >0,002 kuni 0,063 sh jämemöll 0,02 kuni 0,063 Peenpinnas sh keskmöll 0,0063 kuni 0,02 sh peenmöll 0,002 kuni 0,0063 Savi ≤0,002 (2) Pinnased milles on veeriseid ja rahne alla 40%, jagunevad jämedateralisteks ja peeneteralisteks pinnasteks, mis liigitatakse terakoostise (tabel 3.3), loodusliku oleku ja orgaaniliste ainete sisalduse järgi. Tabel 3.3 Pinnaseliigitus Saue sisaldus Peenosise peenosises Rühm Liik Alaliik sisaldus <0,002/<0,063 <0,063 mm % mm % Kruuspinnas Kruus <5 2-63mm Möllikas kruus <20 5-15 Jämeda- Savikas kruus ≥20 >50% teraline Mölline kruus <20 jämefraktsioonist >15-40 pinnas Savine kruus ≥20 (jämepinnas) Liiv <5 <0,063mm Liivpinnas Möllikas liiv <20 5-15 ≤40% 0,063-2mm Savikas liiv ≥20 >50% jämefraktsioonist Mölline liiv <20 >15-40 Savine liiv ≥20 Peene- Möllpinnas Möll <10 teraline <0,002/<0,063mm Savimöll 10-20 >40 pinnas ≤20% Savipinnas peenfraktsioonist Möllsavi > 20-40 (peenpinnas) <0,002/<0,06mm Savi >40 Märkus: <0,063mm1) Alaliigi põhinimetuste «kruus», «liiv», «möll» ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse >20% peenfraktsioonist (jäme-, kesk-, peen-), nt peenliiv, savikas jämeliiv, mölline peenliiv; >40% 2 2) Jämedateralise pinnase liigitus lõimiseteguri CU=d60/d10 ja jaotusteguri CC=d30 /(d10d60) järgi: Väga ebaühtlane CU≥15 1<Cc<3 Ebaühtlane CU=6 kuni 15 Cc<1 Ühtlane CU= kuni 6 Cc<1 (3) Peenpinnast ja jämepinnase osakesi, väiksemad kui 0,425 mm, jaotatakse ka plastsusomaduste järgi Casagrande meetodil (tabel 3.4). Tabel 3.4 Pinnaste liigitus voolavuspiiri ja plastsusarvu järgi Nimetus Voolavuspiir wL, % Plastsusarv Ip Mitteplastne <12 Väheplastne <30 12 kuni 25 Keskplastne 30 kuni 50 25 kuni 40 Üliplastne >50 >40 (4) Pinnase jaotus konsistentsarvu järgi on toodud tabelis 3.5. Konsistentsarv iseloomustab pinnase plastsust mingil veesisaldusel ja see arvutatakse valemiga 3.1. Tabel 3.5 Pinnase liigitus konsistentsarvu järgi Nimetus Konsistentsarv IC, % Poolkõva >1 Jäik 0,75 kuni 1 Pehme 0,5 kuni 0,75 Väga pehme 0,25 kuni 0,5 Voolav <0,25 Valem 3.1 wL  w wL  w IC   IP wL  wP kus: w – veesisaldus IC – konsistentsarv Ip – plastsusarv, mis määratakse Casagrande meetodil wL – voolavuspiir wp – rullpiir (5) Pinnase orgaanilise aine moodustavad lagunemata ja poollagunenud taim- ja mikroorganismide jäänused ning huumus (tabel 3.6). Muldkehas võib kasutada vähese orgaanilise aine sisaldusega pinnast. Tabel 3.6 Pinnase jaotus orgaanilise aine sisalduse järgi Orgaanilise aine sisaldus (%) alla Pinnas 2mm teramõõduga kuivas pinnases Vähese orgaanilise aine sisaldusega 2 kuni 6 Keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6 kuni 20 Rohke orgaanilise aine sisaldusega >20 (6) [Kehtetu] (7) Muldkeha rajamiseks kasutatavaid pinnaseid liigitatakse veesisalduse järgi (tabelis 3.7) Lubatud veesisaldusega on pinnased, mille veesisaldus vastab tabelis 3.7 toodud nõuetele. Tabel 3.7 Pinnase jaotus veesisalduse järgi Nimetus Veesisaldus w Vähese veesisaldusega < 0,9wo Normaalse veesisaldusega 0,9wo kuni wlub Kõrgenenud veesisaldusega wlub kuni wmax Liigse veesisaldusega > wmax Märkus: wo – optimaalne veesisaldus standardsel Proctorteimil; wmax – maksimaalne veesisaldus standardse Proctorteimi kohase tihendusteguri Kt=0,9 saavutamisel (tabel 3.8); wlub – lubatav veesisaldus standardse Proctorteimi kohase nõutava tihendusteguri Kt≥0,9–1,0 saavutamisel (tabel 3.8). Tabel 3.8 Pinnase lubatav ja maksimaalne veesisaldus tihendamisel Veesisaldus nõutava pinnase tihendusteguri Kt saavutamisel Pinnased wlub wmax Kt > 1,0 Kt = 0,98 Kt = 0,95 Kt = 0,90 Mölline peenliiv, möll 1,30 wo 1,35 wo 1,60 wo 1,60 wo Savine või mölline liiv 1,10 wo 1,15 wo 1,25 wo 1,50 wo Liivane savimöll või liivane möllsavi 1,05 wo 1,10 wo 1,20 wo 1,40 wo Savi, möllsavi 1,00 wo 1,05 wo 1,15 wo 1,30 wo Märkus: 1) suvel liivpinnasest muldkeha rajamisel veesisaldust ei piirata; 2) käesolevad piirangud ei laiene muldkeha rajamisele hüdromeetodil; 3) talvel ei tohi muldkeha rajamisel veesisaldus olla üle: 1,3wo – liivpinnases; 1,2wo – savises või möllises liivas; 1,1wo – teistes seotud pinnastes; 4) pinnase lubatava veesisalduse suurust võib täpsustada, arvestades konkreetsete tihendusmasinate tehnoloogilisi võimalusi; 5) muldkeha pinnase tihendustegur Kt (pinnaseskeleti tegeliku tiheduse suhe sama pinnaseskeleti maksimaaltihedusse standardsel Proctorteimil). (8) Eripinnasteks loetakse muda (sapropeel ja turbamuda), turvas, järvelubi, allikalubi, diatomiit, argilliit, mergel, savikildad, mustmullad ja tehnogeensed pinnased (tööstusjäätmed). (9) Nõrkadeks aluspinnasteks loetakse peenpinnased, mille dreenimata nihketugevus looduslikus olekus cu< 40 kPa või elastsusmoodul E<5,0 MPa. Nõrkadeks pinnasteks loetakse samuti turvas ja turvastunud pinnased, mudad, sapropeelid ning savipinnased konsistentsarvuga alla 0,5. (10) Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme ja keskliiv. Mittedreeniv pinnas on savi ja tolmliiv. (11) EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse dreenivaks juhul kui nad täidavad järgmisi tingimusi: 1) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2% või 2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%. (12) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%; 2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%; 3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%. (13) Kui lõigetes 10–12 esitatud tingimused ei ole täidetud, peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. 3.3. Töökiht (1) Töökihi ja katendi tugevuse tagamiseks peab katte pinna vähim kõrgus vastama tabelile 3.9. Tabelis 3.9 toodud katte pinna vähima kõrguse nõudeid võib mitte arvestada, kui katte pinna kõrgus on määratud külmakindlusarvutustega või kui töökihi tugevuse ja püsivuse tagamiseks või katendi tugevdamiseks on kasutatud järgmisi meetmeid: 1) külmakaitsekihi rajamine; 2) muldkeha vee-soojusrežiimi reguleerimine hüdroisolatsiooni-, soojaisolatsiooni--, dreen- või kapillaare katkestavate kihtidega; 3) töökihi pinnaste tugevdamine ja parendamine sideainete ja teiste lisandite kasutamisega; 4) armeeritud kihtide kasutamine. Tabel 3.9 Katte pinna vähimad kõrgused katte pinna vähim Töökihi pinnas kõrgus, m 0,8 Kruus, jämeliiv, keskliiv Ei normita Peenliiv, möllikas ja savikas liiv, 1,1 möllikas ja savikas kruus 0,9 Mölline liiv ja kruus, savine liiv või 1,5 kruus 1,2 2,2 Möll, savi 1,6 2,4 Möllsavi, savimöll 1,8 Märkus: 1) lugejas on katte pinna vähim kõrgus pinnasevee või pikaajalise (>30 ööpäeva) seisuvee tasemest. Nimetajas on sama kõrgus maapinnast aladel, kus ei ole tagatud pinnavee äravool, või lühiajalise (<30 ööpäeva) seisuvee tasemest; 2) pinnasevee arvutuslikuks tasemeks tuleb võtta arvestusperioodil esinev maksimaalne võimalik kevadine või sügisene (külmumiseelne) tase. Pinnasevee arvutuslik tase tuleb määrata väliuuringutel; 3) ühe sõidurajaga VI klassi kruusatee, mille kasutamist ebasoodsal aastaajal ajutiselt piiratakse, katte pinna vähim kõrgus võib olla väiksem tabelis 3.9 toodust. (2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. (3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused. (4) Muldkeha pinnase tihedus, mida iseloomustab tihendustegur Kt (pinnaseskeleti tegeliku tiheduse suhe sama pinnaseskeleti maksimaaltihedusse standardsel Proctorteimil) peab vastama tabeli 3.10 nõuetele. Tabel 3.10 Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt K väärtused erinevate maanteeklasside puhul Kihi sügavust h teekatte Muldkeha kiht pinnast, m kiirtee, I, II III–V Ülakiht (töökiht) h<Hk+0,4 1,00 0,98 Hk+0,4≤h<1,5 0,98 0,95 Mitteüleujutatav h=1,5–6,0 0,95 0,95 alakiht h>6,0 0,98 0,95 Üleujutatav alakiht h=1,5–6,0 0,98 0,95 h>6,0 0,98 0,95 Märkus: 1) Hk – katendi paksus, m; 2) (Hk+0,4) kuni 1,5 – muldkeha töökihi paksus, m. (5) Kruuspinnaste ja tehnogeensete pinnaste vajalik tihendustegur töökihis tuleb määrata proovitihendamisega. Seejuures ei tohi suuremate pinnaseosiste läbimõõt ületada tihendatava kihi 2/3 paksust. (6) Kui on järgitud tabelite 3.9 ja 3.10 nõudeid, ei ole tarvis projekteerida külmakaitsekihiti. (7) Muldkeha pealispinna põikkalle peab olema üldjuhul 4%. (8) Dreenkiht nähakse ette, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtumitest: 1) lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud; 2) kavandatud konstruktsiooni jääb alles olemasolev säilitatav sideainega töödeldud kiht; 3) aluspinnaseks on kaljupinnas ja see jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnast. (9) Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded arvutatakse sõltuvalt tee laiusest ja teistest parameetritest. Sõltumata arvutusest on dreenkihi lubatud vähim filtratsioonimoodul esimeses ja teises niiskuspaikkonnas 2 m/ööp ning kihi minimaalne paksus 20 cm, kolmandas niiskuspaikkonnas 3 m/ööp ja minimaalne kihi paksus 30 cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. 3.4. Mulle (1) Purustatud kaljupinnaste puhul tuleb katendi alla ette näha vähemalt 0,5 m paksune tasanduskiht mitte üle 0,2 m suuruseid osiseid sisaldavast pinnasest. (2) [Kehtetu] (3) Tugeval aluspinnasel (kalju või poolkalju, kesktihe või tihe jämepinnas ja peenpinnas dreenimata nihketugevusega cu >75 kPa) asuva mulde maksimaalne nõlvus on toodud tabeli 3.11. Nõrgale alusele rajatud mulde korral määratakse nõlvus arvutuslikult. Tabel 3.11 Mulde maksimaalne nõlvus Suurim nõlvus nõlva kõrgusel, m Mulde pinnased ≤ 12 ≤6 alaosas 0 – 6 ülaosas 6 – 12 Vähemureneva kaljupinnase rahnud 1:1 – 1: 1,3 1:1,3 – 1:1,5 1:1,3 – 1:1,5 Jämedateralised pinnased 1:1,5 1:1,5 1:1,5 1 : 1,5 1 : 1,75 1 : 1,5 Peenliivad ja peeneteralised pinnased 1 : 1,75 1 : 1,75 1: 2 Märkus: 1) Nimetajas toodud suurused kehtivad ühtlaseteraliste liiv- ja möllpinnaste korral, lugejas ülejäänud pinnastele (vt. tabel 3.3 märkus ); 2) Mulde nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena. (4) Kohtades, kus võib esineda uhtumist, tuleb nõlvad kindlustada uhtumise vastu. (5) Muldkeha projekteerimisel pinnastest, mille veesisaldus ületab tabelis 3.8 lubatud taset, tuleb ette näha meetmed muldkeha vajaliku püsivuse tagamiseks. Püsi- ja kergkatteid võib sellisele muldkehale rajada pärast muldkeha pinnase konsolidatsiooni lõppemist. Muldkeha püsivuseks vajalikud meetmed on: 1) pinnaste kuivatamine loomulikul teel; 2) pinnaste töötlemine aktiivsete ainetega (kustutamata lubi, aktiivsed põlevkivi heittuhad jms); 3) liigse veesisaldusega pinnase konsolidatsiooni kiirendamine (rõhtdreenid teralistest või sünteetilistest materjalidest jms). (6) Kui muldkeha materjal piki teed muutub või kui on vaja tasandada külmakerke või vajumiste erinevusi, peab projekteerima siirdekiilud. Siirdekiilu pikkus leitakse seosest L = n x S, kus L – siirdekiilu pikkus meetrites; n – siirdekiilu kalde pöördarv; S – asendatava kihi paksus meetrites. Siirdekiilude lubatud kalded (1:n) on: 1) kiirteed, I-III klassi maanteed - 1:20; 2) II ja III klassi maanteed - 1:15; 3) IV-VI klassi maanteed ning jalgrattateed, jalgteed ja kõnniteed - 1:10; (7) Pinnaste puhul, mille veesisaldus on alla 0,9 standardse Proctorteimi kohast optimaalset veesisaldust (W<0,9W0), tuleb projektis ette näha erimeetmed nende tihendamiseks (niisutamine, tihendamine tavalisest õhemate kihtidena jms). (8) Kraavide ja kuni 3 m kõrguse muldkeha valitud nõlvust tuleb põhjendada, kui nõlvus ületab (on järsem): 1) kiirteel 1:4; 2) I-III klassi maanteel 1:3. (9) Üle 4 m kõrguse muldkeha projekteerimisel tuleb arvutada: 1) tee pinna vajumine tee massist tingitud järeltihenemisest ja selle protsessi ajaline kulgemine; 2) muldkeha aluspinnase vajumine muldkeha ja katendi raskusest tingitud järeltihenemisest ja selle ajaline kulgemine; 3) muldkeha nõlvade püsivuseks vajalik nõlvakalle; 4) aluspinnase külgväljasurumist vältiv ohutu koormus. (10) Maantee tuisuohutuse tagamiseks tuleb lähtudes tehnilis-majanduslikest kaalutlustest projekteerida tuisutõkke meetmed. (11) Avatud maastikul asuvatele maanteelõikudele võib tuisuohutu mulde kõrguse määrata valemiga 3.2: Valem 3.2 hhs h kus: h – tuisuohutu mulde kõrgus, m; hs – lumekihi arvutuslik paksus (esinemise tõenäosus 5%) mulde rajamiskohas, m; Δh – maantee serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi taseme, m. (12) Kui projekteeritakse tuisuohutu kõrgusega muldkeha, tuleb avatud maastikul maantee serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi taseme Δh võtta vähemalt: 1) kiirteed ja I klassi maanteed – 1,2m; 2) II klassi maanteed – 0,7m; 3) III klassi maanteed – 0,6m; 4) IV klassi maanteed – 0,5m; 5) V klassi maanteed – 0,4m; 6) VI klassi maanteed – pole nõudeid. 3.5. Süvend (1) Süvendi nõlvus tuleb määrata nõlva stabiilsuse arvutustega või tabeli 3.12 järgi, kui nõlva tasakaalu ei mõjuta pinnasevee voolamisest põhjustatud hüdrodünaamiline jõud. Tabel 3.12 Süvendi nõlvus Pinnased Nõlva kõrgus, m Suurim nõlvus Kaljupinnas: – vähemurenenud ≤16 1:0,2–1:0,5 – kergelt murenenud ≤16 1:0,5–1:1,5 Kruuspinnas ≤12 1:1–1:1,5 Liivpinnas, välja arvatud kohev ≤12 1:2 Peeneteraline pinnas voolavusarvuga IL≤0,25 ≤12 1:1,5 Märkus: 1) Vähemurenevates kaljupinnastes on lubatud vertikaalnõlvad; 2) Süvendi nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena. Mäenõlval võetakse käesoleva tabeli kasutamisel arvesse ülemine nõlv. (2) Tuisuohutu süvendi rajamiseks tuleb: 1) alla 1 m sügavused süvendid projekteerida nõlvusega 1:6–1:10; 2) 1–5 m sügavused süvendid tuleb tuisuohtlikel aladel projekteerida järskude nõlvadega (nõlvus 1:1,5–1:2) ja küvettidega, mille põhja laius on 1,5 m. Vee ärajuhtimiseks tuleb küveti põhja rajada renn. 3.6. Muldkeha erilahendused (1) Mäenõlvadele rajatavate muldkehade püsivust tuleb kontrollida arvutuslikult, arvestades mäenõlva püsivust nii looduslikus olekus kui ka pärast maantee rajamist. (2) Püsivatel kaljunõlvadel nõlvusega üle 1:3 rajatakse muldkeha üldjuhul mäenõlvadele moodustatud astangule. Mäenõlvadele nõlvusega 1:3–1:5 tuleb muldkeha rajada kas muldena, poolmulde-poolsüvendina või astangule. Mäenõlvadele nõlvusega 1:5–1:10 tuleb muldkeha rajada üldjuhul muldena. Astmed rajatakse 3–4 m laiusega ja kuni 1 m kõrgusega. Astmeid ei rajata dreenivatest pinnastest ja vähemurenevatest kaljupinnastest mäenõlvadele. Vajadusel tuleb ette näha komplekssed meetmed, et tagada muldkeha ja mäenõlva, millel muldkeha asub, püsivus (dreenrajatised, pinnavee ärajuhtimine, tugirajatised, nõlva kuju muutmine jms). (3) Soodesse rajatavad muldkehad tuleb projekteerida variantide tehnilis-majandusliku võrdluse alusel. Lahendusvariantides nähakse ette: 1) soopinnase osaline või täielik eemaldamine (kaasa arvatud lõhkamine); 2) muldkeha rajamine soopinnasele, rakendades vajaduse korral erimeetmeid muldkeha püsivuse tagamiseks, vajumite vähendamiseks või kiirendamiseks ning lubamatute elastsete võnkumiste vältimiseks. (4) Soodes sügavusega kuni 6 m võib soo pinnast kuni 3 m kõrguseid muldeid projekteerida tüüplahendustena. (5) Kui muldkeha alusena kasutatakse soopinnaseid, siis tuleb lisaks muldkeha projekteerimise üldnõuetele arvestada järgnevaga: 1) ekspluatatsiooniperioodil peab olema välistatud muldkeha alusest nõrga pinnase külgsuunaline väljasurumine; 2) aluse intensiivne vajumine peab olema lõppenud enne katendi rajamist. Intensiivse vajumise lõpuks loetakse ajahetke, millal aluse konsolidatsioon on saavutanud 90% oma lõppväärtusest või kui vajumiskiirus langeb alla 2 cm aastas – kergkatendite puhul. Erandiks loetakse monteeritavaid katendeid nende kahestaadiumilisel ehitamisel; 3) turbaalustele rajatud muldkehade liiklusvahenditest tingitud elastsed võnked ei tohi ületada lubatud määra; 4) muldkeha aluse püsivust ja vajumeid, samuti elastseid võnkumisi tuleb prognoosida arvutuslikult; 5) soodes tuleb muldkeha alaosa, mis vajub 0,2–0,5 m allapoole soopinda, projekteerida heade dreenivate omadustega jämedateralistest pinnastest. Teiste pinnaste (kaasa arvatud turvas) kasutamist tuleb põhjendada arvutustega; 6) soodesse rajatud muldkeha mõlemale poole tuleb ette näha bermiga vee äravoolukraavid; 7) geosünteetide kasutamisel tuleb arvestada neile esitatavate nõuetega. (5) Projekteerides süvendeid eripinnastesse või eripinnaste kasutamist mulletes, samuti muldkehade rajamisel nõrkadele alustele, tuleb projektis ette näha arvutustega põhjendatud erimeetmed muldkeha kaitseks deformatsioonide eest (nende pinnasekihtide asetuse ja paksuse piiramine, nõlvade lamendamine, külgprismade ja bermide rajamine, muldkeha rajamise režiimi reglementeerimine, püsivatest pinnastest kaitsekihtide rajamine, muldkeha ajutine ülekoormamine jms). (6) Muldkehad üleujutatavatel lammidel ja sildade pealesõitudel tuleb projekteerida arvestades lainete mõju, samuti vee hüdrostaatilist survet ja erosioonilist mõju üleujutuse ajal. Et võimaldada lammidel muldkeha nõlvade remonti ja kindlustamist ekspluatatsiooni käigus, võib tehnilis-majandusliku põhjenduse alusel ette näha vähemalt 4 m laiused bermid. (7) Muldkeha projekteerimisel lihkeohtlikele aladele, samuti karsti, nõrkade pinnaste ja punduvate pinnaste leviku aladele ning aladele, kus esineb jõeerosiooni, tuleb kasutada erilahendusi. Muldkeha rajamisel võib nõrga aluspinnase tugevdamiseks (armeerimiseks), filtreerimiseks, nõlva pinna kindlustamiseks, erinevate pinnaste eraldamiseks või dreenkonstruktsioonide kaitsefiltrina kasutada geosünteete. 3.7. Veeviimarid (1) Muldkeha kaitseks uhtumise ja üleniiskumise eest, samuti muldkeha ehitustööde võimaldamiseks tuleb projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteem: küvettide, rennide, aurumisbasseinide, imbkaevude jne rajamine, maanteeäärse maa-ala planeerimine. Muldkeha alune pind tuleb planeerida olenevalt pinnastest põikkaldega 2,5–4%. (2) Küveti põhja pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,2%. (3) Küvettide projekteerimisel tuleb arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus võtta: 1) kiirteed, I–II klassi maanteed 2%; 2) III klassi maanteed 3%; 3) IV–V klassi maanteed 4%; 4) VI klassi maanteed 5%. (4) Veeviimarite projekteerimisel pinnavete eemaldamiseks sildadelt ja maanteelt tuleb arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus võtta: 1) kiirteed, I–II klassi maanteed 1%; 2) III klassi maanteed 2%; 3) IV–V klassi maanteed 3%; 4) VI klassi maanteed 5%. (5) Veeviimarite suurim pikikalle tuleb määrata sõltuvalt pinnasest, nõlvade ja põhja kindlustamise viisist, arvestades uhtekindla voolukiirusega (tabel 3.13). Tabel 3.13 Uhtekindlale voolukiirusele vastavad veeviimarite suurimad pikikalded Suurim pikikalle, % Kindlustuse tüüp Liiv- ja möllpinnas Möllsavi Kindlustuseta ≤1 ≤2 Mätastus, killustik 1–3 2–3 Sillutis, betoon, geosünteet 3–5 3–5 Astangud >5 >5 (6) Kui muldkeha aluspinnal on kahepoolne põikkalle, samuti soodesse rajatud muldkehadel tuleb ette näha küvetid kahele poole muldkeha. (7) Teepeenarde ja muldkeha nõlvade kaitsmiseks uhtumise eest maanteelõikudel, mille pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus (süvendi sügavus) üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel püstkõverikel tuleb ette näha kindlustusmeetmed ja rajada sadevee ärajuhtimissüsteem. (8) Pinnase- ja pinnaveed, mis võivad mõjutada muldkeha tugevust või takistada ehitustööde läbiviimist, tuleb vee ärajuhtimissüsteemi abil eemaldada või nende taset dreenide abil alandada. (9) Mullete ja kaitsetammide kõrgus keskmiste ning suurte sildade pealesõitudel ja lammidel tuleb projekteerida selliselt, et maantee serva kõrgus oleks vähemalt 0,5 m võrra ja uputamata regulatsioonirajatiste ning bermide serva kõrgus vähemalt 0,25 m võrra arvutuslikust veetasemest kõrgemal (arvestades ka paisutust ja lainetõusu nõlvale). (10) Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust paisutusega veetasemest kõrgem: 1) rõhuta töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; 2) rõhuga ja osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 4. KATENDID 4.1. Katendi liigitus (1) Katendi konstruktsiooni ja katteliigi valikul tuleb lähtuda projekteeritava maantee klassist, liikluse nõuetest, ehituse ja korrashoiu majanduslikkusest, perspektiivsest liiklussagedusest ning liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdroloogilistest tingimustest ning keskkonnahoiust. (2) Katendi tüübid ja katte pealiskihi liigid on: 1) püsikatend, mille katte pealiskihi liigid on monoliittsementbetoon, monteeritav raudbetoon, asfaltbetoon; 2) kergkatend, mille katte pealiskihi liigid on pinnatud mustsegu, pinnatud stabiliseeritud segu, sillutiskate; 3) siirdekatend, mille katte pealiskihi liigid on pinnatud freespuru, killustik, kruus, pinnatud kruus, bituumenmakadam, sideainetega töödeldud pinnas; 4) lihtkatend, mille kate on juhusliku terakoostisega materjalist. 4.2. Katendite üldnõuded (1) Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni tugevuse ja külmakindluse kogu projekteeritava kasutusaja kestel. (2) Katendi arvutuslikuks kasutusajaks võetakse mitte vähem kui: 1) 7 aastat siirdekatendile; 2) 10 aastat kergkatendile; 3) 15 aastat püsikatendile. (3) Katendi tugevusarvutusel tuleb arvutamise aluseks võtta aasta, millel esineb suurim aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus arvutusliku kasutusaja jooksul, mis taandatakse koormussageduseks. (4) Mitmerajalise sõiduteega maantee kõigi sõiduradade katend tuleb dimensioneerida ühesugusele suurimale arvutuslikule koormusele. (5) Teekatend tuleb projekteerida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähim märja teepinna haardetegur (tabel 4.1). Tabel 4.1 Haardeteguri vähimad väärtused Teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste Projektkiirus A B C 140 – – 0,65 120 – 0,65 0,60 100 0,65 0,60 0,55 80 0,60 0,55 0,45 60 0,55 0,50 0,40 Märkus: 1) teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste on määratud, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest olukordadest: A. Peatumisnähtavus on alla nõutava (tabel 2.12); erandlik (E) pikikalle (tabel 2.11); samatasandilise ristmiku piirkond. B. Plaanikõverik raadiusega 250 kuni 1000 m; rahuldav (R) pikikalle (tabel 2.11); asulas; maanteeklassiga ettenähtust kitsamad sõidurajad või teepeenrad. C. tee-elementide geomeetria vastab projekteerimise lähtetasemele hea (H). 2) haardeteguri väärtus on taandatud temperatuurile +20 ºC; 3) kui teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste on A või B ja projektkiirus ületab 100 km/h, on täiendavaks nõudeks teekatte mikrostruktuuri sügavus vähemalt 0,65 mm. 4.3. Arvutuslikud koormused (1) Aasta keskmise ööpäevase koormussageduse arvutamiseks vajaliku raskeliikluse osakaalu leidmise metoodika käesoleva määruse lisa punkti 1.3 kohaselt prognoositud eeldatavast liiklussagedusest määrab tee omanik. Vajadusel tuleb korraldada liiklusloendus. Koormussageduse leidmiseks: 1) kasutatakse siirdetegureid tabelist 4.2; 2) määratakse liiklusvahendite tegelik kogukaal ja teljekoormus kaalumisega. Tegelikud teljekoormused arvutatakse ümber normatiivse koormusega telgede arvule valemitega 4.1 ja 4.2. (2) Normatiivseteks koormusteks tuleb võtta: 1) üksiktelg 100 kN; 2) topeltratas 50 kN; 3) topelttelg 200 kN; 4) kolmiktelg 200 kN; 5) auto 320 kN; 6) autorong 400 kN; 7) erisurve teepinnale 600 kPa. (3) Arvutuslikuks sõidukiiruseks tuleb võtta 60-80 km/h. (4) Tegelikud teljekoormused tuleb taandada arvutuslikeks teljekoormusteks (Si) valemiga 4.1. Valem 4.1 kus: Qi – i-ndale teljele langev tegelik koormus, t; 1,3 – dünaamikat arvestav tegur. (5) Arvutuslikeks tuleb taandada ainult normatiivsest väärtusest kergemad teljekoormused. Raskemate koormuste taandamine arvutuslikeks võib toimuda vaid juhul, kui nad ei ületa normatiivset mitte rohkem kui 20% ja sellise koormusega telgi on raskeliikluses alla 5%. Vastasel juhul tuleb katend dimensioneerida tegelikule koormusele või rakendada koormusepiiranguid ebasoodsal ilmastikuperioodil. Sõiduki üleviimiseks normatiivse koormusega telgede arvule arvutatakse siirdetegur K valemiga 4.2. Valem 4.2 Tabel 4.2 Liiklusvahendite tüüpide 100 kN teljekoormusele taandamise siirdetegurid Sõiduki liik ja tähis Teljed Siirdetegurid Kj Keskmine veoauto (VK) 1+1 0,11 Kaheteljeline raske veoauto (VR2) 1+1 0,8 Kaheteljeliste veoautode keskmine (VA2) 1+1 0,75 Kolmeteljeline raske veoauto (VR3) 1+2 1,8 Kahe esi- ja kahe tagateljega raske veoauto (VR2+2) 2+2 2,7 Sadulrong (SR) või autorong (AR) 3 0,85 4 1,1 5 2,05 6 ja enam 4,8 Sadulrongi (SR) ja autorongi (AR) keskmine 2 Keskmine buss (BK) 1+1 0,05 Kaheteljeline raske buss (BR2) 1+1 0,75 Kaheteljeliste busside keskmine (B2) 1+1 0,72 Kolmeteljeline raske buss (BR3) 1+2 1,7 (6) Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Narv arvutatakse valemiga 4.3. Valem 4.3 kus: m – sõidukitüüpide arv (näiteks tabelis 4.2 j=10); Nj – j tüüpi sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas suunas; Kj – j tüüpi sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 4.2, a´ – rajategur, mis arvestab enamkoormatud sõidurajale langeva koormussageduse osa (tabel 4.3). Tabel 4.3 Koormuse jaotus sõiduradade vahel Sõiduradade Enimkoormatud sõiduraja Märkus arv ristlõikes rajategur a’ 1 1 2 0,55 Sõidutee laius üle 6m 2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m 2 0,8 Sõidutee laius kuni 5m 2 0,9 Ühesuunaline sõidutee 3 0,5 4 0,45 6 0,45 4.4. Materjalid (1) Tsementbetoonkattes ja -aluses tuleb kasutada peenteralist tavabetooni, mille tugevus vastab tabelis 4.4 esitatud nõuetele. Tabel 4.4 Katendites kasutatava betooni tugevus Betooni vähim Maantee Betooni kasutuskoht tõmbetugevus survetugevus, külmakindluse klass paindel, MPa MPa mark Kiirtee, I, Ühekihiline kate või 4,0 30 150 (100) II kahekihilise katte ülemine kiht Kahekihilise katte alumine 3,2 22,5 50 (50) kiht III Ühekihiline kate või 3,6 27,5 150 (100) kahekihilise katte ülemine kiht Kahekihilise katte alumine 2,8 20 50 (50) kiht I–III Alus 1,2 5 50 (25) Märkus: sulgudes olevad külmakindluse margid käivad betoonis kasutatava killustiku kohta. (2) Asfaltsegu tuleb katendis kasutada tabeli 4.5 kohaselt. Tabel 4.5 Asfaltsegude kasutamine kattes Maantee Katte kiht klass Ülemine Alumine SMA AC surf või AC bin Kiirtee, I AC surf AC bin või AC base SMA AC surf või AC bin II AC surf AC bin või AC base AC bin või AC base; III AC surf Mustsegu (MSE); Mustkillustik (MUK) AC base; IV AC surf Mustsegu (MSE); Mustkillustik (MUK) AC surf Mustsegu (MSE)* V - Mustkillustik (MUK)* Pindamine Mustsegu (MSE)* VI Mustkillustik (MUK)* - Pindamine Märkus: *- katted kuuluvad ehituse koosseisus pindamisele. (3) Asfaltsegust katendikihid peavad olema vastupidavad. Eeldatakse, et asfaltsegud vastavad nõuetele, kui need vastavad standardile EVS 901-3. (4) Ühekihilises kattes tuleb kasutada ülemises kattekihis ettenähtud materjale. (5) Põlevkivibituumenit sisaldavat mustsegu ei tohi kasutada linnas ja asulas ülemises kattekihis. (6) Põlevkivituhaga stabiliseeritud kivimaterjalide üheteljeline survetugevus kahe kuu vanuselt peab olema 2...8 MPa (tugevusklass C1,5/2 kuni C6/8). Vuugid nähakse ette minimaalselt 5m vahega, kui üheteljeline survetugevus kahe kuu vanuselt on üle 8 MPa (C6/8) või tugevdatud kihi paksus on üle 20cm. (7) Hüdrauliliselt seotud segudes kasutatav põlevkivituhk peab olema ohutud ja tagama segu vastupidavuse koormustele. Eeldatakse, et põlevkivituhk vastab nõuetele, kui ta vastab standardile EVS-EN 14227-4. (8) Kiilumismeetodil ehitatavates killustikkatetes ja -alustes kasutatava killustiku omadused ja ridakillustiku omadused peavad vastama tabeli 4.6 nõuetele. Sidumata segust ehitatud aluste terastikuline koostis peab vastama tabelis 4.7 ja 4.9 esitatud nõuetele. Ridakillustikust ehitatavad alused tabelis 4.8 esitatud nõuetele. Tabel 4.6 Ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest immutus- ning kiilumismeetodil kasutatava kivimaterjali omadused Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 Nr. 5 Nr. 6 Nr. 7 AKÖL< 500 AKÖL> autot/öö 8000 AKÖL> p autot/öö 8000 ühekihili p autot/öö AKÖL sed, aluste AKÖL> p 2500- jalg- ülakihid 8000 aluste 8000 ja Omadus ja autot/öö ala- autot/öö AKÖL jalgrattat ühekihil p ja p AKÖL 500- eede ised aluste ülakihid aluste 2500- 2500 ning alused, alakihid, , ülakihid 8000 autot/öö sõiduaut kui kui kui ja autot/öö p odele EVAJ>27 EVAJ>27 EVAJ≤27 ühekihi- p ühekihil mõeldud 5 5 5 lised aluste ised parklate MPa* MPa MPa alused alakihid alused alused Terastikulise koostise kategooria GC80/20 fraktsioneeritud jämetäitematerjalide l Purustatud või murenenud terade ja täielikult C 90/3 C 90/3 C 90/3 C 90/3 C 50/10 C 50/10 C50/30 ümardunud terade sisalduse kategooria Petrograafiline Määratu Määratu Määratu Määratu Määratu Määratu - kirjeldus d d d d d d Purunemiskindluse LA25 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA35 kategooria Külmakindluse F2 F4 F4 F4 F4 F4 F4 kategooria Külmakindlus 1%- FNaCl4 PN PN PN PN PN PN lises NaCl lahuses Plaatsusteguri Fl20 Fl20 Fl20 Fl20 Fl35 Fl35 FI35 kategooria Peenosiste sisalduse f2 f4 f4 f4 f4 f4 f4 kategooria Märkus: 1) PN – pole normeeritud; 2)AKÖL – eeldatav liiklussagedus; 3) * - aluste ehitamisel kasutatava materjali LA25 ja FNaCl4 kategooria nõuetele vastavuse vajaduse otsustab tee omanik. Tabel 4.7 Sidumata segu terastikuline koostis Sõela ava mõõt, mm Po Segu 80 63 40 31,5 2 16 8 4 2 1 0,5 0,063 s 0 Läbib sõela, massi-% 10 85– 5- 1 0/31,5 - 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 0-5 0 99 15 10 5- 2 0/31,5 85-99 - 54-72 33-52 21-38 14-27 9-20 0-5 0 15 10 3 0/63 85-99 - 58-70 - 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 - 0-5 0 10 4 0/63 85-99 - 63-77 - 33-52 21-38 14-27 9-20 - - 0-5 0 Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali proovist. Tabel 4.8 Ridakillustikust aluse terastikuline koostis Sõela ava mõõt, mm Rida- Pos. 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063 killustik Läbib sõela, massi-% 1 2/32 100 85–99 58-75 30-51 5-25 0-5 - - 0-3 2 2/63 100 85-99 - 58-70 39-51 26-38 2-20 0-5 - - 0-3 3 4/32 100 89-99 45-72 22-52 0-20 - - - 0-3 4 4/63 100 85-99 - 45-72 22-62 10-38 0-20 - - - 0-3 Tabel 4.9 Sidumata segust ehitatava aluse kivimaterjali omadused Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 AKÖL 15 < 500 AKÖL 15 autot/ööp 2500-8000 ühekihilised AKÖL 15 autot/ööp AKÖL 15 alused, jalg- ja 500- aluste 2500- jalgrattateede Omadus 2500 autot/ööp ülakihid 8000 autot/ööp alused ning ühekihilised ja aluste alakihid sõiduautodele alused ühekihilised mõeldud alused parklate alused Terastikulise koostise kategooria GA, GB, GC GA GA või GO GA sidumata segul GO,GP, GE Purustatud või murenenud terade ja C50/30 täielikult ümardunud terade C 90/3 C 50/10 C 50/10 sisalduse kategooria Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud - Purunemiskindluse kategooria LA30 LA35 LA35 LA35 Külmakindluse kategooria F4 F4 F4 F4 Külmakindlus 1%-lises NaCl PN PN PN PN lahuses Plaatsusteguri kategooria Fl25 Fl25 Fl35 FI35 Peenosiste sisalduse kategooria UF3 UF3 UF3 UF3 Märkus: PN – pole normeeritud. (9) [Kehtetu] (10) Jalgteedel, rattateedel ning sõiduautodele kavandatud parklate aluste rajamisel on lubatud taaskasutada purustatud betoonitäitematerjale ja aherainekillustikku tingimusel, et nimetatud materjalide omadused vastavad järgmistele nõuetele: C50/30; LA40; Fl35; f4. Taaskasutatavate purustatud betoonitäitematerjalide, mille pH > 11, kasutamine on keelatud otseses kokkupuutes alumiiniumist või galvaniseeritud terasest konstruktsioonide või nende osadega. 4.5. Konstrueerimine (1) Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja nihkekindluse tagamise viisid. (2) Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis- majandusliku analüüsi alusel, kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes. (3) Katendi kogupaksus tuleb määrata tugevus- ja külmakindlusarvutustega. Kui tugevusarvutuse järgi arvutatud katend tuleb õhem kui külmakindluse seisukohast vajalik, täiendatakse konstruktsiooni lisakihtidega või paksendatakse arvutatud kihte. (4) Püsikatendi paksus tuleb määrata eeldusel, et kihtide läbipaindel tekkivad tõmbepinged ei ületaks lubatavaid. (5) Siirdekatendi paksus tuleb määrata nii, et katendi pinna akumuleeruv jäävdeformatsioon ei ületaks lubatavaid suurusi. (6) II-VI klassi maanteedel tuleb kindlustatud peenar projekteerida sõiduteega sama kandevõimega. Kiirteedel ja I klassi maanteedel võib kindlustatud peenra projekteerida väiksema kandevõimega. Ühelgi juhul ei tohi kindlustatud peenara ja tugipeenra kandevõime ka kõige ebasobivamate ilmastikutingimuste juures erineda sedavõrd, et ekslikult teepeenrale sõidul tekiks sõiduvahendi juhitavuse kaotuse oht. (7) Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla väiksem tabelis 4.10 toodust. Tabel 4.10 Katendi vähimad nõutavad arvutuslikud koormussagedused ja elastsusmoodulid Katendi tüüp Püsikatend Kergkatend Siirdekatend Maantee klass Koormus- Elastsus- Koormus- Elastsus- Koormus- Elastsus-moodul sagedus moodul sagedus moodul sagedus Kiirtee 870 260 - - - - I 440 240 115 200 - - II 225 220 60 180 - - III 57 180 29 160 - - IV 57 180 15 140 10 130 V 57 180 10 130 10 130 VI 57 180 10 130 10 130 (8) Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast teramõõdust) ja suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad tabelis 4.11 toodutest. Tabel 4.11 Katendikihtide vähimad paksused Max teramõõt, Kihi materjal Min paksus, cm Dmax, mm 4 või 8 3 või 4 Asfaltbetoon kasutamiseks kulumiskihis (AC surf), 12 või 16 3 või 5 asfaltbetoon kasutamiseks siduvkihis (AC bin) 20 või 32 6 või 7 8 4 või 5 16 4 või 5 Asfaltbetoon kasutamiseks kandevkihis (AC base) 20 6 või 7 32 7 Dreenasfalt (PA) 2,2D ja 2,5 cm Killustikmastiksasfalt (SMA) 2,2D ja 2,5 cm Valuasfalt (MA) 2D Bituumenstabiliseeritud kihid (BS) 10 Kompleksstabiliseeritud kihid (KS) 12 Tsementstabiliseeritud kihid (TS) 12 Segistis segatud mustsegu (MSE) 2D Teel segatud mustsegu (MSE) 2D Mustkillustik (MUK) 1,8D Bituumenmakadam - kergimmutus 2 Kruuskate 12 Töötlemat killustik- ja kruusliivalus tugevdatud kihil 10 Töötlemata killustik- ja kruusliivalus liival 20 Liiv (dreenkihina) 20 Märkus: 1) kui minimaalsed paksused on antud piiridena, siis alumise piiri paksust lubatakse kasutada ainult III…VI kl teedel; 2) tabelis näitamata juhtudel kihtide min paksused peavad olema vähemalt 1,5D (v.a. bituumenmakadam). (9) Katendikihtide materjalide elastsusmoodulid peavad reeglina alt ülespoole lugedes suurenema. Ebasoovitavate tõmbepingete vältimiseks ülalpool olevas kihis ei tohi selle kihi materjali elastsusmoodul erineda allpool olevast rohkem kui 1,5–5 korda. Siirdekatte tugevdamisel bituumeniga töödeldud materjalist katendikihtidega loetakse allpool olevaks E- mooduliks siirdekatte pinnal määratud ekvivalentne E-moodul. (10) Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused ei või olla väiksemad tabelis 4.12 toodust. Tabel 4.12 Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused Perspektiivne Evaj, MPa <125 125 - 180 180 - 220 220 - 250 250 - 300 >300 Min kogupaksused, cm 4 6 8 10 13 16 Märkus: bituumensideainetega töödeldud aluse kihid arvestatakse kogupaksuse hulka poole kihina. (11) Sõltumata liikluskoormusest tuleb vältida õhukesi (≤5 cm) asfaltbetoonkihte sideainetega töötlemata killustik- või kruusalustel. Mineraalsete sideainetega tugevdatud alustele rajatavate asfaltkihtide vähim paksus peab võimalikult vältima kajastuvate pragude ilmumise katte pinnale (tabel 4.13). Tabel 4.13 Asfaltkihtide vähimad paksused mineraalsete sideainetega töödeldud alustel, cm Asfaltbetoonkate Mustsegust kate Maantee klass tsemendiga põlevkivituhaga tsemendiga põlevkivituhaga tugevdatud materjalidest alusel III 12 10 10 8 IV 10 8 8 7 V – – 7 6 (12) Muldkeha pinnase külmumisohu vähendamiseks on soovitav konstrueerida katend tabelis 4.14 toodud kogupaksuses. Tabel 4.14 Katendi soovitatav vähim kogupaksus, cm Maantee klass Pinnase külmaohtlikkuse aste Kiirtee, I, II III, IV V Vähesel määral külmaohtlik 40 40 40 Külmaohtlik 50 40 40 Väga külmaohtlik 60 50 40 Märkus: 1) erakordselt külmaohtliku pinnase puhul määratakse katendi paksus ainult katendi külmakindlusarvutuse alusel; 2) kui tee katte pinna kõrgus ei vasta tabelis 3.9 toodule, lisatakse katendi soovitatavale kogupaksusele 10 cm. 4.6. Elastsed katendid (1) Sõiduradade elastse püsi- ja kergkatendi korral tuleb arvutada: 1) kogu katend lubatavale elastsele vajumile; 2) katendi nõrgalt sidusad kihid nihkekindlusele; 3) seotud kihid tõmbekindlusele; 4) kogu konstruktsioon külmakindlusele. (2) Elastse katendi dimensioneerimisel kiirteele, I ja II klassi maanteele, on tingimuseks, et nende kasutusaja jooksul ei esineks jäävdeformatsioone. III–VI klassi maanteede katendite puhul lubatakse võimalike jäävdeformatsioonide akumulatsiooni katte tasasuse seisukohast vastuvõetavates piirides. (3) Siirdekatendid tuleb arvutada: 1) lubatavale elastsele läbivajumisele; 2) katendi nõrgalt sidusad kihid nihkekindlusele; 3) kogu konstruktsioon külmakindlusele. (4) Parklates tuleb katendi nõutav arvutuslik elastsusmoodul võtta vähemalt VI klassi maantee omaga võrdseks (tabel 4.10). Raskeliiklusega parklates (AR perspektiivselt >10 AKÖL) tuleb katendi nõutav arvutuslik elastsusmoodul võtta vähemalt V klassi maantee omaga võrdseks ja projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad. (5) Elastne katend dimensioneeritakse ebasoodsates ilmastikutingimustes esinevate materjalide arvutuslike elastsusmoodulite järgi: 1) kevadel ja sügisel, kui muldkeha pinnase ja katendi alusekihtide E-moodulid omavad minimaalväärtusi, orgaaniliste sideainetega töödeldud materjalide E-moodulid aga mõõdukaid väärtusi (temperatuuridel +5 ºC või +10 ºC); 2) suvel, kui muldkeha pinnase ja katendi alusekihtide E-moodulid omavad keskväärtusi, asfaldikihid aga reaalselt esinevatel maksimaaltemperatuuridel määratud minimaalväärtusi. (6) Tehnoloogilisi vahekihte katendi tugevusarvutusel arvesse ei võeta. (7) Eeldatava koormussagedusega üle 225 normtelge ööpäevas tuleb teelõikude ühissõidukite peatuses, ristmiku ja raudteeülesõidukohas arvestada staatilise koormusega. Staatilise koormuse esinemisalaks loetakse raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest ja samatasandilisel ristmikul ristmiku tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses, kus koormussagedus ületab 225 normtelge ööpäevas ning sõidukite kiirus langeb vähemalt poole võrra. (8) Staatilise koormuse esinemisalal tuleb: 1) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid lisandeid; 2) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse asfaltbetooniga), mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta; (9) Loomaks kulumisvaru, võib tee omanik suurendada tugevusarvutustega määratud asfaltsegust katte kulumiskihi paksust ja kruuskatte paksust. 4.7. Jäigad katendid (1) Jäikade katendite hulka tuleb lugeda: 1) monoliitsest tsementbetoonist kattega katend; 2) monteeritavast raudbetoonist kattega katend; 3) asfaltbetoonkate monoliitsest tsementbetoonist alusel. (2) Armeerituse astme järgi on tsementbetoonkatteid kolme klassi (tabel 4.15). Tabel 4.15 Tsementbetoonkatte armeerituse aste Aste Armeerimise % katte ristlõikest Nimetus 1 <0,25 Armeeritud 2 0,25–0,40 Raudbetoon 3 >0,4–0,7 Pideva armatuuriga (3) Tsementbetoonkatte paksus tuleb valida sõltuvalt eeldatavast keskmisest arvutuslikust liiklussagedusest vastavalt tabelile 4.16. Tabel 4.16 Tsementbetoonkatte orienteeruvad paksused, cm Eeldatav keskmine arvutuslik liiklussagedus, autot ööpäevas Aluse materjal 2500– 1700– 1000– 650– >3500 3500 2500 1700 1000 Mineraalse sideainega tugevdatud 24 22 22 20 18 materjalid või pinnased Killustik, kruus – – 22 20 18 Kruusliiv, liiv – – – 22 20 (4) Jäiga katendi täpne paksus määratakse arvutusega ja peab olema kogu tee laiuses ühesugune. Vaid 6-rajalistel teedel lubatakse äärmiste radade katte paksust suurendada 2–4 cm võrra raskete veoautode liikluse jaoks. (5) Jäik katend tuleb dimensioneerida: 1) pragudekindlusele kattes endas ja teistes paindele töötavates konstruktsioonikihtides (pragusid põhjustavad paindest ja temperatuurimuutustest tekkivad tõmbepinged); 2) kogu konstruktsiooni tugevusele (nihkepingetele pinnases ja sideainega töötlemata aluses); 3) katte pikipüsivusele (temperatuuritõusust tekkivale survepingele); 4) katendi külmakindlusele (lubatava külmakerke suurusele – analoogiliselt elastsete teekatenditega). (6) Kattekihi materjali valikuga tuleb tagada kattepinna nõutav karedus (vähim lubatav haardetegur). (7) Betoonkate tuleb armeerida järgmistel juhtudel: 1) kui liiklussagedus on üle 5000 auto ööpäevas; 2) kui mulde kõrgus on üle 3 m (kivipuistest) või 5 m (muudest pinnastest); 3) kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist (mulded soodes, mulded nõrkadel alustel, viaduktide juures). (8) Betoonkattesse ja üle 12,5 kN tõmbetugevusega betoonalusesse tuleb ette näha põikvuugid ja üle 4,5 m laiusesse kattesse ka pikivuuk. (9) Põikvuukideks on paisumis-, kahanemis-, painde- ja töövuugid. Piki- ja põikvuugid peavad reeglina ristuma täisnurga all. (10) Kahanemisvuukide sagedus tuleb valida sõltuvuses katte paksusest ja armeerimise määrast (tabel 4.17). Paisumisvuukide sagedus sõltub katte paksusest, armeerimise määrast ning betoneerimise ajal valitsenud õhutemperatuurist (tabel 4.18). Tabel 4.17 Tsementbetoonkatte või aluse kahanemisvuukide sagedus Katte paksus, cm Armeerimise 24 22–20 18 määr, kg/m Kahanemisvuukide vahe, m Armeerimata 5,5–7 5–6 4,5–5 1,5 – – 9 2,0 7 8 12 3,0 11 12 17 4,0 15 17 – Tabel 4.18 Tsementbetoonkatte paisumisvuukide vahekaugus,m Betoneerimise aeg ja temperatuur, ºC Katte paksus, Kevad, sügis Suvi Katte tüüp cm <+5 +5...+15 +10...+25 >+25 22, 24 25–28 50–56 80–90 90–110 20 24–25 35–42 50–54 80–90 Armeerimata 18 18–20 25–30 30–35 40–45 20, 22, 24 28–40 76–80 Ei tehta Ei tehta Armeeritud 18 21–40 35–40 35–40 60–80 (11) Raudbetoon- ja armobetoonplaatidest monteeritavat katet kasutatakse raskete insenerigeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega paikkondades ja juhul, kui puuduvad kohalikud materjalid teist tüüpi võrdtugeva katendi ehitamiseks. (12) Monoliitse ja monteeritava kattega jäiga katendi aluse paksuse arvutus tuleb teha iga katendikihi ja muldkeha pinnase nihke piirtasakaalu tingimusel. III ja IV klassi teedel võib aluse paksuse valida ka eelnimetatud tingimusi rahuldamata. Aluse paksuse valikul tuleb arvestada ka ehitusmasinate võimalikku liikumist alusel ehitusperioodi jooksul. Kahe kriteeriumi järgi dimensioneeritud aluse paksusest valitakse suurem. (13) Betoonalusel asfaltbetoonkate tuleb arvutada kahele tingimusele: 1) tugevusele (katte ja aluse piirvastupidavusele liiklusvahendite koormuse korduva mõju puhul ja suvetemperatuuril, kui asfaltbetooni E-moodul on minimaalne), 2) asfaltbetoonkatte pragudekindlusele talve kõige külmemal kuul. 5. RISTMIKUD 5.1. Üldised nõuded ristmikele (1) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb ristmike vahekaugus määrata tehnilis-majanduslike kaalutluste alusel, arvestades olemasolevat põhi- ja tugimaanteede võrku ning kõrval- ja kohalike maanteede rekonstrueerimise võimalusi ja otstarbekust. (2) Ristmike vahekaugus ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi maanteedel, linnalähivööndis vastavalt 5 km ja 3 km. (3) Ristete vahekaugust ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. (4) Parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km). (5) Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena. I klassi maanteedel rajatakse ristmikud valdavalt eritasandilistena. (6) Muudel juhtudel tuleb eritasandilise ristmiku vajadus määrata lähtudes eeldatavast keskmisest liiklussagedustest ja suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse kontrollarvutusest. (7) Ristmiku tüübi esmasel valikul tuleb lähtuda joonisest 5.1. Väikest ringristmiku ei kavandata üleeuroopalise teedevõrgu maanteele ja suure raskeliikluse liiklussagedusega maanteele. Tähised joonisel: 1 - lihtristmik; 2 - osaliselt kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega madalama liiklussagedusega maanteel; 3 - täielikult kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega mõlemal teel, kiirendus- ja aeglustusradadega, teekattemärgistusega; 4 - ringristmiku konkureerivad variandid: a) keskmise saarega (D=25÷100 m); b) väikese saarega(D≤25 m); c) suure saarega (D≥100 m) kui lõikuvaid harusid on rohkem kui 5; 5 - konkureerivad variandid: a) ringristmik, mis annab paremad eeldused peasuunale (elliptiline saar); b) eritasandiline ristmik; c) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik); 6 - konkureerivad variandid: a) ringristmik (väikese saarega); b) eritasandiline ristmik; 7 - konkureerivad variandid: a) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik); b) eritasandiline ristmik; 8 - eritasandiline ristmik. Joonis 5.1 Ristmiku põhitüübi valik (8) Vajadusel võib kavandada fooridega reguleeritava ristmiku. 5.2. Samatasandiline ristmik 5.2.1. Ristumiskoht (1) Ristumiskohad tuleb rajada vabale hea nähtavusega alale ja sõidueesõigusega tee sirgele lõigule. Ristumiskohad on ristmik ja mahasõit. Samatasandiline ristmik on samatasandiliste teede lõikumisel moodustunud ala. Sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit. (2) I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vähim ristmikevaheline kaugus on II klassi maanteel 1000 m, III klassi maanteel 500 m, IV klassi maanteel 300 m ja V klassi maanteel 150 m. VI klassi maantee ristmike paigutus määratakse vajaduse järgi. (3) Suurim mahasõitude arv on I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit kahe normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel, II ja III klassi maanteel kaks mahasõitu ühe kilomeetri kohta, IV klassi maanteel neli mahasõitu ühe kilomeetri kohta ja V klassi maanteel viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim omavaheline kaugus on 150 meetrit. Juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h. VI klassi maantee mahasõitude vahekaugused määratakse vajaduse järgi. Kiirusmuuterajalt ja rambilt peale- ja mahasõite ette ei nähta. (4) Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu käesoleva punkti lõikes 3 esitatud nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee. (5) II, III ja IV klassi maanteele ei tohi kavandada neljaharulist ristmikku, kus kõrvalharult tulles on võimalik seda maanteed ületada otsesihis. (6) II, III ja IV klassi maantee samatasandilistel ristmikel tuleb liiklusvoogude kanaliseerimiseks kasutada liiklussaari ja teemärgiseid. 5.2.2. Projekteerimise eesmärgid (1) Projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku. Kõverike ja mahasõitude kulgemine peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav. Tuleb vältida järske üleminekuid, mida sõidukijuhil on raske tajuda. (2) Projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu, tagades seejuures võimalused nii läbivale kui ka pöördeliiklusele. (3) Samatasandilise ristmiku skeem tuleb määrata lähtudes vajadusest, soovitatavast liikluskorrast ja geomeetriliste elementide projekteerimise võimalustest (joonis 5.2). Joonis 5.2. Ristmike põhiskeemid (4) Mitmeharulised (viis või enam haru) ristmikud tuleb lahutada kolme- või neljakülgseks ristmikuks, kusjuures täiendav haru tuleb võimalusel nihutada kõrvalteed mööda põhiristmikust eemale. Nihutatud harudega neljakülgsel ristmikul tuleb eelistada vasaknihutust. (5) Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse. (6) Konfliktpunktide raskusaste sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist (joonised 5.3 ja 5.4). Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega (joonis 5.5). Joonis 5.3. Liiklusvoogude kokkupuutetüübid Joonis 5.4. Konfliktpunktid ristmikel Joonis 5.5. Ristmiku konfliktalad 5.2.3. Projektkiirus (1) Ristmiku plaani- ja vertikaallahendus peab vastama projektkiirusele ja neile tingimustele, mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn) ning tagama vajaliku nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse. (2) Ristmiku liikluskorraldus peab olema kooskõlas liiklusrežiimiga, mis on tagatud ristmikevahelisel lõigul. 5.2.4. Plaanilahendus (1) Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja jääma piiridesse 70 kuni 110º. Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub liiga teravaks, tuleb leida võimalusi kasutada teistsuguseid lahendusi (joonis 5.6). Joonis 5.6. Teede lõikumisnurga muutumise näiteid 5.2.5. Vertikaallahendus (1) Samatasandilise ristmiku vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse ja vete äravoolu teekattelt. Samatasandilise ristmiku vertikaallahendus tuleb allutada peatee lahendusele (plaan, pikiprofiil ja ristprofiil) (joonised 5.7 ja 5.8). G1 – kõrvaltee esialgne pikikalle G2 – kõrvaltee suurendatud pikikalle G3 ja G4 – kõrvaltee pikikalle, mis ühtib peatee põikkaldega (0,5% kuni 3%) Joonis 5.7. Ristmikul kõrvaltee pikikalde ühitamine peatee põikkaldega G1 – kõrvaltee esialgne pikikalle; G2 – korrigeeritud pikikalle; G3 – peatee viraaži kalle. Joonis 5.8. Kõverikul paikneva ristmiku vertikaallahendus (2) Ristmik ei tohi paikneda väikese raadiusega kumeral kõverikul, mis piirab nähtavust. (3) Ristmiku mis tahes punktis ei tohi sõidutee summaarne kalle (d) olla alla 0,5% ega üldjuhul üle 6% (valem 5.1). Valem 5.1 kus: d – sõidutee summaarne kalle; i – pikikalle; E – põikkalle 5.2.7. Nähtavuskaugused 5.2.7.1. Peatumisnähtavus Projektlahendus peab tagama pöördeliiklusele projektkiirusest tuleneva vähima peatumisnähtavuse (tabel 5.1). Tabel 5.1 Vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul Ristumisnähtavus kahe raja Vasakpööraja nähtavus Projektkiirus, Peatumisnähtavus, ületamiseks ja vasakpööraja paremale ja parempööraja km/h m nähtavus vasakule, m nähtavus vasakule, m Hea Rahuldav Erandlik Hea Rahuldav Erandlik 140 350 – – – ≥1400* 700* 700* 130 300 – – – ≥1200* 600* 600* 120 260 ≥500 260 260 ≥1000* 520* 520* 110 220 ≥450 230 220 ≥900 440 440 100 190 ≥400 210 190 ≥700 380 350 90 160 ≥350 190 160 ≥550 320 270 80 130 ≥300 170 130 ≥400 260 200 70 100 ≥250 150 100 ≥270 200 140 60 80 ≥180 130 80 ≥200 160 100 50 60 ≥130 110 60 ≥140 120 70 40 40 ≥90 80 50 ≥90 80 50 35 35 ≥80 70 45 ≥80 70 45 30 30 ≥70 60 40 ≥70 60 40 25 25 ≥55 50 35 ≥55 50 35 20 20 ≥50 45 30 ≥50 45 30 Märkus. * - rakendatakse ainult parempöörajale. 5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk (1) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida. (2) Sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist, kõrvalteelt läheneja liikumise jätkamise suunast ning projektkiirusest võib see punkt, kust nähtavus tuleb tagada, olla erinev (tabelid 5.1 ja 5.2 ning joonis 5.9). Tabel 5.2 Vähimad kõrvalteele avanevad nähtavuskaugused ristmikul ls, m Tüüpskeem* Hea Rahuldav Erandlik Anna teed A ≥10 7 5 B ≥15 10 5 C ≥20 15 10 D ≥20 20 15 Peatu ja anna teed ≥8 5 3 Märkus: * Tüüpskeemid on: A – IV–V klassi maantee lõikumine IV–V klassi maanteega; B – III klassi maantee lõikumine madalama klassi maanteega; C – III klassi maantee lõikumine III klassi maanteega; D – II ja I klassi maanteede kõik lõikumised (lubatud erandina). Lr = ls + S + la Lr – ristmiku ületamise teekonna pikkus; ls – peatunud sõiduki kaugus sõidutee serva pikendusest; S – sõidutee laius; la – sõiduki pikkus; Lp – nähtavuskaugus paremale; Lv – nähtavuskaugus vasakule. Joonis 5.9. Nähtavuskolmnurk ristmikul peatunud sõidukile (3) Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. (4) Projektlahendus ei tohi soodustada olukorda, et kõrvalteelt väljasõitja häirib peateel liikujat. (5) Sõiduki pikkusest kitsama eraldusriba korral tuleb eraldusriba laius arvestada kogu sõidutee laiuse hulka. (6) Ristmiku nähtavuskaugus on leitud kaldeta ületusteekonna jaoks. Juhul kui peatee ületamisel esineb pikikalle, tuleb see arvesse võtta parandusteguriga (tabel 5.3). Tabel 5.3 Nähtavuskauguse parandustegurid sõltuvalt ületussuuna pikikaldest Pikikalle, % Arvutuslik auto –4 –2 0 +2 +4 Sõiduauto (SA) 0,8 1,0 1,0 1,1 1,2 Veoauto (VA) 0,9 1,0 1,0 1,1 1,3 Autobuss (AB) 0,9 1,0 1,0 1,2 1,6 (7) Ristmikul, kus liiklus kõrvalteelt on korraldatud „Anna teed (221)“ või „Peatu ja anna teed (222)“ märkide abil, peab kõrvalteelt pööret sooritav sõidukijuht nägema enne pöörde alustamist peateele nii paremale kui ka vasakule sellises ulatuses, et pööret lõpetades ta ei häiriks peateel liiklejaid. Selleks peab kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritav juht nägema vasakule sellises ulatuses, et lülituda liiklusvoogu ilma seda häirimata. 5.2.8. Arvutuslik auto (1) Ristmiku geomeetriline lahendus peab vastama kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda. (2) Projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga kooskõlas tabeli 2.2 nõuetega. Arvutusliku auto pöördekoridori laius on määratud välise ratta ja üleulatuva esiosa jäljega ning sisemise tagaratta jäljega (joonis 5.10). Pöördekoridori šabloonid koostatakse vastavalt tabelis 5.4 antud olukordadele. Tabel 5.4 Arvutusliku auto vähimad välised (Rv) pöörderaadiused, m Arvutusliku auto tüüp Pöörde soorituse kiirus, km/h SA AB VA SR 0–15 7,0 12,5 9,5 13,5 15–25 9,0 16,5 11,5 17,5 25–35 9,0 18,0 11,5 21,5 Märkus: SA – sõiduauto; AB – autobuss; VA – veoauto; SR – sadulrong; Rv - valem 5.2; Rr – varem 5.3. Joonis 5.10. Auto pöördekoridori kujunemine Valem 5.2 Valem 5.3 5.2.9. Liiklusvoogude kanaliseerimine (1) Kui ristmiku summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h, tuleb projektlahenduses ette näha liiklusvoogude kanaliseerimine. (2) Kanaliseerimiseks kasutatavad saared ei tohi endast kujutada ohtu sõidukitele või see peab olema võimalikult väike. (3) Kanaliseeriva saarena tuleb kasutada saart pindalaga üle 6 m2. Väiksemate saarte kasutamist tuleb põhjendada. 5.2.10. Liiklussaarte projekteerimine (1) Ristmiku projekteerimisel tuleb määrata liiklussaare funktsioon ja sellest lähtudes määrata saare kuju ja parameetrid. (2) Projekteeritud saared peavad tagama ristmiku hea ülevaatlikkuse ja võimaldama kõrge ohutustaseme kõigile liiklejatele ning olema kooskõlas paiknemistingimustega. (3) Kaitsvad saared tuleb üldjuhul rajada äärekividega. (4) Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 meetrit ja pikkus vähemalt 4 meetrit. (5) Kui saarele järgneb pikiprofiili tipp või plaanikõveriku algus, siis saare lõpuosa lahendus peab sõidukijuhile andma visuaalse ettekujutuse tee kulgemisest. (6) Äärekivita saare katte serv peab olema sõidurajast tagasiastega kindlustatud peenra ulatuses. (7) Maantee tingimustes tuleb äärekiviga tõstetud saar rajada sõidurajast tagasiastega väljapoole kindlustatud peenra ulatuses (joonis 5.11). Joonis 5.11. Maanteedel kasutatav liiklussaar (mõõtmed meetrites) (8) Asulas tuleb kõrge äärekiviga saar (h>10 cm) rajada tagasiastega (joonis 5.12). Tagasiaste vähim ulatus on 0,5 m. Joonis 5.12. Asulates kasutatav liiklussaar (mõõtmed meetrites) (9) Pika saare tagasiaste tuleb rajada sujuva kaldosaga (vähemalt 1:10). 1.2.11. Pöörderadade projekteerimine (1) Ristmiku kahe haru ühendamiseks tuleb üldjuhul rajada pöörderada. (2) Juhul kui pöörderaja projektkiirus on üle 40 km/h, tuleb see projekteerida analoogiliselt eritasandilise ristmiku rambiga. (3) Kui autorongide ja busside pöördekoridorid ei tohi ulatuda külgnevatele sõiduradadele või parempööre on sellise sagedusega, mis nõuab iseseisvat sõidurada, tuleb ristmiku kaks naaberharu ühendada parempöörde jaoks ette nähtud pöördeteega (pööre kanaliseerida). (4) Pöörderaja projekteerimisel tuleb juhinduda plaaniraadiuse ja viraaži vahelisest seosest (tabel 2.8) ning ristmiku liikluskorralduse tüübist (joonis 5.13). Parempöörde sujuvamaks sooritamiseks kasutakse eelkõveraid (joonis 5.14). Joonis 5.13. Ristmiku liikluskorralduse tüübid Joonis 5.14. Parempöörde kavandamine kolme- või ühetsentrilise raadiusega (5) Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast (tabel 5.5), milliseid on kolm: 1) I tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit ei ole; võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu; 2) II tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on võimalik; 3) III tüüp – kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas. Tabel 5.5 Pöörderaja laiused ristmikel Sõidutee Sõidutee laius, m siseserva raadius R, m I tüüp II tüüp III tüüp (üherajaline) (üherajaline) (kaherajaline) Segaliiklus Segaliiklus Segaliiklus A B C A B C A B C 15,0 5,4 5,4 7,0 7,0 7,8 9,0 9,4 10,0 13,0 25,0 4,4 5,0 5,4 6,2 6,8 7,8 8,4 9,0 11,4 35,0 4,4 5,0 5,4 6,0 6,4 7,4 8,4 9,0 10,4 45,0 4,2 4,8 5,2 6,0 6,4 7,2 8,2 9,0 10,0 60,0 4,2 4,8 5,0 5,8 6,4 7,2 8,2 9,0 9,8 80,0 4,0 4,8 5,0 5,8 6,2 7,0 8,0 8,8 9,4 100,0 4,0 4,8 5,0 5,4 6,2 6,8 8,0 8,8 9,2 125,0 4,0 4,4 4,8 5,2 6,0 6,8 8,0 8,4 9,0 150,0 3,8 4,4 4,8 5,0 6,0 6,4 7,8 8,4 8,6 Sirge 3,5 4,4 4,4 4,8 5,8 6,4 7,5 8,2 8,2 Märkus: 1) segaliiklus A – valdavaks on sõiduauto, kuid esineb ka vähesel määral tavalisi veoautosid ja busse; 2) segaliiklus B – piisav veoautoliiklus koos üksikute autorongidega (alla 10%); 3) segaliiklus C – piisav autorongide liiklus; 4) kõrge äärekivi puhul sõidutee ühel pool, lisada I tüüplahendusel laiusele 0,2 m; 5) kõrge äärekivi puhul sõidutee mõlemal pool, lisada I tüüplahendusel laiusele 0,5 m ja tüüplahendusel II laiusele 0,2 m; 6) kui sõidutee servas on kindlustatud peenar, siis II tüüplahenduse puhul kasutatakse I tüüplahenduse laiusi, jälgides, et summaarne laius koos kindlustatud peenraga ei jääks väiksemaks kui vastav laius II tüüplahenduse puhul, vastasel korral vajab sõidurada siiski laiendamist. (6) Arvutusliku auto pöördekoridori šabloone tuleb kasutada, kui 1) rakendatakse erandlikke pöörderaadiusi; 2) projekteeritakse kitsendatud tingimustes. (7) Sõidutee äär kavandatakse üldjuhul lihtsa ringikõverana või mitmetsentriliste ringikõverate kombinatsioonina. Raadiused tuleb valida sõltuvalt valitud arvutuslikust autost, lõikumisnurgast ja parempöörde liikluskorralduse tüübist joonisel 5.14. 5.2.12. Lisaradade projekteerimine (1) Kui läbilaskvus nõuab, siis tuleb ristmikule projekteerida lisarajad. (2) Lisarada tuleb projekteerida koosnevana kald- ja täisosast (joonis 5.15). Joonis 5.15. Lisarajad neljakülgsel ristmikul (3) Vasakpöörde lisarada koosneb alati aeglustus- ja ooterajast. Kõrvalteele jääv parempöörde lisarada võib koosneda aeglustus- ja ooterajast. (4) Ooteraja pikkus tuleb määrata, lähtudes pöördeliiklussagedusest, sellise arvestusega, et ooterajale mahuksid 2 minuti jooksul saabunud sõidukid (valem 5.4). Valem 5.4 kus: S – ooteraja pikkus, m; N – pöördeliikluse sagedus, a/h; l – ühe sõiduki poolt hõivatav ala (sõiduautodel 7 m, veoautodel 12 m). (5) Vasakpöörde lisarada võib vastassuunalisest liiklusest olla eraldatud liiklussaare, eraldusriba või ainult märgistuse abil (joonis 5.16), eelistatult liiklussaare abil. Juhul kui vähese vasakpöörde tõttu loobutakse vasakpöörde lisarajast, tuleb III klassi maanteel ette näha sõidutee sujuv laiend nii, et ristmikul tee telgjoonest kuni parempoolse katte servani jääks vähemalt 6,0 või 6,5 m (sõltuvalt liikluskoosseisust), võimaldamaks vasakpöörde sooritajast paremalt mööduda. Lahendus on esitatud joonisel 5.17. Sujuvat laiendit ei tähistata liikluskorraldusvahenditega. Joonis 5.16. Lisarajad neljakülgsel ristmikul (vasakpöörde lisarada) Joonis 5.17. Lisarajad kolmekülgsel ristmikul 5.2.13. Bussipeatus (1) Bussipeatust ei tohi kavandada vahetult kiirteega külgnevana. Kiirteel tuleb bussipeatused viia eritasandilise ristmiku rambile või lähimasse asulasse. (2) Bussipeatusesse tuleb üldjuhul ette näha peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda. Bussipeatuse tüüp tuleb valida sõltuvalt maantee klassist. I ja II klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga (I tüüp, tabel 5.6). I klassi maanteel tuleb eelistada kiirteega analoogilisi lahendusi. III ja IV klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema minimaalselt II tüüp tabelist 5.6. V ja VI klassi maanteel, sõltuvalt liiklussagedusest, võib bussipeatus olla kavandatud osaliselt kindlustatud peenrale (III tüüp, tabel 5.6) või vahetult sõidurajale. Bussipeatuse tüüplahendused on esitatud joonistel 5.18-5.21. Tabel 5.6 Bussipeatuste tüübid Kõrvalekalle Peatunud autobuss takistab Maantee klass Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem muud auto- ja põhisuunast, m I* II III IV V jalgrattaliiklust I. Suletud ≥6,0 Ei R H H tasku II. Avatud 3,0–4,0 Ei R R H tasku III. Peatus 2,0–3,0 Väike takistus E R H osaliselt ülejäänud liiklusele sõidurajal IV. Peatus Ei või tühine Jah E R sõidurajal Märkus: * - lähtetaseme (H) puhul on I klassi teel bussipeatused viidud rambile, (E) puhul on saar kantud märgistusega kattele; – ei rakendata. (3) Bussipeatusesse ooteplatvormi ja -koja kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse lisa punktis 7.3 esitatud nõuetest. Joonis 5.18 Bussipeatuse paigutus käigutunneli suhtes Joonis 5.19. Bussipeatuste soovitatav nihutus Joonis 5.20. Bussipeatuse lahendusvariandid Joonis 5.21. Bussipeatuse lahendusvariandid 5.3. Maanteede eritasandilised ristmikud 5.3.1. Ristmiku lahendusskeemi valik (1) Iga eritasandilise ristmiku projekteerimist tuleb käsitleda individuaalse ülesandena, koos naabruses paiknevate eri- ja samatasandiliste ristmikega. (2) Eritasandiline ristmik on teedevõrgu üks komponent ja tema projekteerimisel tuleb arvestada teedevõrgu kui terviku nõudeid, kohalikke tingimusi ja liiklusvoogude muutusi. (3) Eritasandilise ristmiku tüübi valik peab arvestama: 1) maanteede liigitust; 2) külgneva maa kasutust; 3) projektkiirusi lõikuvatel maanteedel; 4) liiklusvoogude jagunemist; 5) liikluskoosseisu; 6) kavandatavat teenindustaset; 7) keskkonnatingimusi; 8) majanduslikke kaalutlusi; 9) liiklusohutust; 10) olukorra- ja reljeefitingimusi; 11) sõidueesõigusi; 12) teedevõrgu süsteemist tulenevaid eritingimusi. (4) Eritasandiline ristmik tuleb projekteerida nii, et kujuneksid selgelt tajutavad liikluse eelistused, mis seonduksid lõikuvate teede tähtsuse, liikluse eesmärkide ja liiklusvoogude jaotusega. (5) Eritasandilise ristmiku lahendus tuleb kavandada nii, et sõidukijuhti, kes läbib ristmikku otsesuunas, ei tohi häirida antud voost lahkuvad ja selle vooga liituvad sõidukid. (6) Kiirtee eritasandilisel ristmikul tuleb lugeda ideaalseks igalt harult vaid ühe mahasõidu olemasolu. (7) Pääs kiirteele ja võimalus sealt lahkuda tuleb kavandada ainult eritasandilise ristmiku kaudu. (8) Kiirtee lõikumisel teise kiirteega või põhiteega tuleb tavaliselt rajada eritasandiline ristmik. Kiirtee lõikumisel tugitee ja kohaliku teega tuleb tavaliselt rajada eritasandiline riste, kus puuduvad rambid pöörete sooritamiseks. (9) Kahe kiirtee lõikumisel tuleb kavandada eritasandiline ristmik, mis tagab sujuva liikumistrajektoori kõigile või enamikele suundadele. Nii parem- kui ka vasakpöörderampidel tuleb kavandada projektkiirus 70–80% kiirtee projektkiirusest. Eritasandilised ristmikud jagunevad: 1) täiustatud ristmikud – kolme või enamatasandiline ristmik ja selline kahetasandiline ristmik, kus mingi pöörde sooritamise soodustamiseks on kavandatud võrreldes tüüplahendusega täiendavaid avasid; 2) täielikud ristmikud – kahetasandiline ristmik, kus kõiki manöövreid on võimalik sooritada konfliktivabalt; 3) mittetäielikud ristmikud – kahetasandiline ristmik, kuhu kõiki manöövreid ei ole kavandatud või osa manöövreid on lahendatud konfliktiga. (10) Kiirtee ja mittekiirtee lõikumisele tuleb kavandada sõltuvalt liiklusvoogude suurusest ja jaotusest mittetäielik või täielik eritasandiline ristmik (joonised 5.22–5.24). Joonis 5.22. Täielike kahetasandiliste ristmike tüüpskeeme Joonis 5.23. Mittetäielike eritasandiliste ristmike tüüpskeeme Joonis 5.24. Mittetäielike eritasandiliste ristmike tüüpskeeme (11) Kiirteelt hargnevale voole, mis suubub rambile, ja rambilt kiirteele liituvale voole tuleb kavandada kiirusmuuterajad. 5.3.2. Liiklusvoogude hargnemine, liitumine ja põimumine (1) Täielikel ja täiustatud ristmikel ei tohi esineda üksteisega lõikuvaid liiklusvoogusid ühel tasandil. Võivad esineda liiklusvoogude hargnemised, liitumised ja põimumised. (2) Kiirteel ja üldjuhul I klassi maanteel tuleb projekteerida hargnemised paremale ja liitumisi paremalt. (3) Eritasandilise ristmiku projekteerimisel tuleb tagada hargnemistel ja liitumistel sõiduradade arvu tasakaal ning põhiradade arvu püsivus. Ainult liiklusvoo olulise muutuse korral võib põhiradade arv muutuda, kuid ka siis mitte enam kui ühe sõiduraja võrra (joonised 5.25 ja 5.26). Joonis 5.25. Sõiduradade tasakaal Joonis 5.26. Põhiradade ja radade arvu tasakaalu kooskõla (4) Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. Põimumisala pikkused on toodud tabelis 5.7. Põimumisala pikkuse määramisel juhinduda joonisel 5.27 toodud alg- ja lõpp-punktidest. Tabel 5.7 Põimumisala vähim pikkus Põimumisala pikkus Lp, m Maantee klass Hea Rahuldav Erandlik Kiirtee >1000 800–1000 600–800 I ja II klass >700 550–700 350–550 Joonis 5.27. Põimumisala alg- ja lõpp-punkti määramine 5.3.3. Rambid (1) Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist. (2) Rambi projektkiirus tuleb valida lähtudes maantee projektkiiruses (tabel 5.8). Tabel 5.8 Rambi projektkiirus Rambi projektkiirus, km/h Maantee projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik 60 50 40 30 70 60 50 40 80 75 60 40 90 80 70 50 100 90 75 50 110 100 80 60 120 105 90 60 130 110 95 60 140 120 100 70 (3) Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m. (4) Kiirtee ja I klassi maantee rambile peab ligipääs külgnevalt maa-alalt olema piiratud. (5) Rambi laius tuleb valida analoogiliselt pöörderaja laiusega (tabel 5.5). (6) Rambi geomeetriline lahendus peab mõjutama kiiruse muutmist soovitatavas suunas. Üksteisele järgnevate rampide projektkiiruste vahe ei tohi ületada 20 km/h. (7) Rambilt maanteele lähenejale tuleb tagada nähtavuskaugus kooskõlas tabelis 5.9 ja joonisel 5.28 esitatuga. Tabel 5.9 Vajalik nähtavuskaugus eritasandilise ristmiku rambilt Rambi projektkiirus, Nähtavuskaugus rambilt, m km/h Hea Rahuldav Erandlik 30 60 50 30 40 80 60 40 50 105 80 60 60 130 100 80 70 160 120 100 80 200 150 130 90 230 190 160 100 270 240 190 110 320 300 220 120 370 350 260 Joonis 5.28. Nähtavuskaugus eritasandilise ristmiku rambil (8) Kui rambile on ette nähtud liikluskorraldusega teeandmise kohustus, siis ei tohi rambil enne teeandmise kohustuse märki tee pikikalle vähemalt 20 meetrisel lõigul ületada 2%. 5.3.4. Kiirusmuuterajad (1) Põhirajalt rambile sujuvamaks liikumiseks tuleb kavandada aeglustusrada ja rambilt põhirajale liikumiseks – kiirendusrada. Nende elementide pikkused on toodud tabelites 5.10 ja 5.11. Tabel 5.10 Aeglustusraja elementide pikkused Rambi projektkiirus, km/h Peatumiseni Maantee projektkiirus, Kaldosa 20 40 60 80 km/h pikkus Lk, m Täisosa pikkus Ld, m 60 55 90 85 70 – – 70 65 110 105 90 60 – 80 70 130 120 105 80 – 90 80 150 140 125 100 – 100 85 170 160 145 120 – 110 90 185 175 160 140 100 120 95 200 190 180 155 120 130 100 215 205 190 170 135 140 105 230 220 200 180 150 Tabel 5.11 Kiirendusraja elementide pikkused Rambi projektkiirus, km/h Maantee Kaldosa pikkus Peatumisest projektkiirus, Lk, m 20 40 60 80 km/h Täisosa pikkus La, m 60 55 105 95 60 – – 70 65 165 150 105 20 – 80 70 235 220 175 85 – 90 80 300 290 240 150 – 100 85 380 365 320 230 70 110 90 485 455 410 330 165 120 95 545 540 500 425 280 130 100 610 610 570 520 380 140 105 680 680 640 590 460 (2) Kiirusmuuteradade kavandamisel tuleb tagada sõiduradade tasakaal. (3) Liiklusvoost lahkuv sõiduk ei tohi mõjutada liiklusvoo kulgu põhirajal. (4) Kui maantee pikikalle on üle 3%, tuleb aeglustusraja pikkusi parandada tabelis 5.12 toodud teguritega. Tabel 5.12 Kiirusmuuteradade pikkuse parandustegurid kalletel Maantee pikikalle Parandustegur Suund Suurus, % Aeglustusrada Kiirendusrada* Tõus 5–6 0,8 1,2 Tõus 4 0,9 1,1 Tõus või lang ≤3 1,0 1,0 Lang 4 1,2 1,0 Lang 5 1,4 1,0 Märkus: * - rakendatakse juhul, kui liiklusvoos on sõiduautosid alla 80%. (5) Kiirusmuuteraja paralleelosa pikkuse vähendamiseks võib vajadusel kasutada aeglustus- või kiirenduskõveriku (joonis 5.29). Vähimad aeglustuskõveriku klotoidi parameetrid sõltuvalt maantee ja rambi projektkiirusest on esitatud tabelis 5.13. Kiirendusraja klotoidi parameetrid on esitatud tabelis 5.14. Tabel 5.13 Aeglustuskõveriku klotoidi parameetrid Rambi projektkiirus, km/h 40 50 60 70 80 Põhiraja projektkiirus, Rambi vähim raadius, m km/h 50–80 80–120 120–170 170–230 230–300 Klotoidi parameeter, A 70 50 80 50 65 90 65 65 85 100 80 80 85 110 110 100 100 100 110 120 115 115 120 130 130 130 130 140 150 150 150 Tabel 5.14 Kiirenduskõveriku klotoidi parameetrid Rambi projektkiirus, km/h Rambi vähim raadius, m Klotoidi parameeter A, m 40 (emax=6%) 50 50–80 50 80 65–130 60 120 85–140 70 170 110–280 80 230 125–360 Joonis 5.29. Aeglustus- ja kiirenduskõverikud 5.4. Maantee lõikumine raudteega (1) Tee ja raudtee lõikumise projekteerimisel tuleb juhinduda ehitusseadustiku, raudteeseaduse ja teede- ja sideministri 09.07.1999. aasta määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskija kinnitamine“ lisa 4 nõuetest. (2) Maantee ja raudtee lõikumine tuleb lahendada kas eritasandilise ristena või raudteeülesõidukohana (samatasandiline riste). (3) Samatasandilise riste projekteerimisel tuleb lähtuda tee omanikule ja raudtee omanikule kuuluva kinnisasja ulatusest, kusjuures raudteemaa ulatub vähemalt 15 meetri kaugusele äärmisest rööpast. (4) Viadukti, estakaadi või tunneli projekteerimisel tuleb lisaks raudtee ja maantee gabariidinõuetele tagada ka plaani- ja pikiprofiili nõuded nii maanteel kui raudteel, aga ka rööbaste ja signaalide nähtavus vastavalt rongide liiklusohutusnõuetele ning vee ärajuhtimine. (5) Eritasandilise lahenduse kavandamisel tuleb arvestada kehtivate raudtee ehitusgabariitidega. (6) Tee ja raudtee lõikumisnurk raudteeülesõidukohal peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70° – 110°. (7) Erandkorras võib projekteerida III kategooriasse kuuluva raudteeülesõidu vastavalt teede- ja sideministri 09.07.1999. aasta määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskija kinnitamine“ lisas 4 sätestatule. (8) Raudteeülesõidukohal tuleb tagada nähtavus nii autojuhile kui ka veeremijuhile (tabel 5.15). Vedurijuht peab nägema reguleerimata ülesõidukohta vähemalt 1000 meetri kauguselt. Tabel 5.15 Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeülesõidukohal Tee Raudtee LR LV Auto Projektkiirus, Rongi kiirus, km/h peatumisteekond km/h LA, m 60 120 60 85 102 294 80 140 138 394 100 200 200 410 Kaldest tingitud peatumisteekonna parandused (meetrites) Pikikalle %-des Projektkiirus, km/h +3 +6 –3 –6 60 –3 –6 +3 +10 80 –6 –10 +6 +15 100 –10 –15 +10 +25 Märkus: Reguleeritud raudteeülesõidukohal on soovitav tagada samad nähtavuskaugused. Tagada tuleb LA, LR ja LV vähimad kaugused. (9) Sõidu- ja jalgtee laius raudteeülesõidukohal ei tohi kitseneda võrreldes ülesõidueelse lõiguga. (10) Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb tõkestada jalgratturi otsene väljasõiduvõimalus raudteele. (11) Raudteeülesõidukohal peab teel vähemalt 2 meetrit mõlemale poole äärmisest rööpast olema pikiprofiilis rõhtne pind, suure raadiusega kõveral või kui ristumine on raudteekõveral, siis rööbaste eri kõrgusest tingitud kalle (joonis 5.30). Tee põikkalle peab vähemalt 2 meetrit mõlemale poole äärmisest rööpast võrduma raudtee pikikaldega, kusjuures sõidutee kahepoolne põikkalle (2,5%) taastatakse 25 meetri ulatuses (joonis 5.30). Ülesõidukatte keskmine osa peab olema rööpapeast 10 kuni 25 millimeetrit kõrgem, välimised osad peavad olema rööpapeaga samal tasapinnal. iMP – maantee pikikalle; iM – maantee põikkalle (sirgel 2,5%); iRP – raudtee pikikalle; iR – raudtee põikkalle. Joonis 5.30. Kalded samatasandilisel raudteeülesõidukohal (12) Maantee pealesõidud ülesõidukohale peavad olema vähemalt 50 m ulatuses projekteeritud pikikaldega kuni 3%. Ülesõidukohal peavad sõidutee ja peenrad olema sama laiad kui pealesõitudel. (13) Raudteeülesõidukohale paigaldatavad foori- ja tõkkepuupostid ning tähis- ja põrkepiirdepostid peavad olema sõidutee servast III ja IV klassi maanteel 1,5 m ja V klassi maanteel 1 m kaugusel. Raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm kollaste helkuritega tähisposti (ülejäänud postid valgete helkuritega). Esimene post pannakse äärmisest rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5, 10, 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale kui 0,5 m. Põrkepiirde kaugus sõidutee servast peab olema vähemalt 0,5 m. (14) Gabariitväravate paigaldamise korral peavad postid paiknema sõiduraja servast vähemalt 2 m kaugusel. 6. RAJATISED 6.1. Rajatiste üldnõuded (1) Uue rajatise (sild, viadukt, estakaad, tunnel, truup, tugisein, mürasein, pandus, ökodukt, ökotunnel) projektlahendus peab: 1) tagama sõidukite ohutu ja sujuva liikluse ning rajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutamise; 2) arvestama suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise ja meandreerumisega; 3) looma rajatise all tingimused ohutuks liikluseks, mh laevatataval jõel laevade ohutu läbilaskmise silla alt; 4) tagama materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise; 5) tagama kalade läbipääsu üles- ja allavoolu. (2) Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. (3) Teerajatise asukoha valikul, plaani ja pikiprofiili projekteerimisel ning avade määramisel peab arvestama maantee trasseerimise nõudeid, geoloogiliste, hüdromeetriliste, hüdroloogiliste ja jõesängi iseärasustega. (4) Rajatise asukoht tuleb valida selliselt, et see paikneks võimalikult risti ületatava takistusega, kuid üldjuhul mitte väljaspool 70o kuni 110o lõikumisnurka. (5) Sillal ja truubil arvutusliku kõrgvee esinemise tõenäosus ning sellele vastav vooluhulk tuleb määrata sõltuvalt rajatise tüübist ja maantee klassist (tabel 6.1). Tabel 6.1 Arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus Rajatise tüüp Maantee klass Arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus, % Suur ja Kiirtee, I–III 1,0 keskmine sild IV-VI 2,0 Kiirtee, I 1,0 Väike sild ja II ja III 2,0 truup IV-VI 3,0 Märkus: maanteesildade puhul kehtib järgmine tinglik jaotus nende pikkuse järgi: väike sild – puhas ava pikkusega 3 kuni 25 m; keskmine sild – puhas ava pikkusega üle 25 kuni 100 m; suur sild – puhas ava pikkusega üle 100 m. (6) Vooluveekoguga ristuva rajatise ava suurus ja avade arv ja kindlustamise viis tuleb määrata hüdrauliliste arvutustega, arvestades seejuures: 1) rajatise mõju ümbritsetavale keskkonnale; 2) üldist ja lokaalset uhtumist; 3) jõesängi võimalikku rännet. (7) Rajatise deformatsioonikonstruktsioonide (tugiosad, sarniirid, deformatsioonivuugid jne) lahendused ja asukohad peavad kindlustama rajatise üksikelementide vajaliku liikumise vabaduse. (8) Rajatise projektlahendus peab tagama kõigi tarindite kaitse agressiivse keskkonna olemasolu korral ning ehitustööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest. Sillale, viaduktile ja estakaadile on keelatud paigaldada naftatrasse, survekanalisatsiooni ja gaasitorustikku survega üle 16 baari ning elektri kõrgepingejuhtmeid (kaableid) pingega üle 1000 V. (9) Kommunikatsioonide kavandamisel sillale tuleb arvestada nende ohutuse ja silla hooldenõudeid. (10) Laevade läbilaskmiseks ettenähtud avades tuleb tagada kõik ohutu laevatuse nõuded (gabariidid, sügavus, signalisatsiooni olemasolu ja nähtavus). (11) Kui maantee mulde kõrgus on üle 4 m, siis tuleb silla, viadukti ja estakaadi otstesse ette näha käsipuuga trepid vähima laiusega 0,75 m. Treppide arv olenevalt olukorrast on 2 kuni 4. (12) Viaduktidel, mis viivad üle elektrifitseeritud raudteede, peavad olema normidele vastavad kaitsekilbid voolu all oleva kontaktvõrgu kaitseks. (13) Truubi ava määramisel peab lisaks vooluhulgale arvestama tabelis 6.2 toodud nõudeid. Tabel 6.2 Truubi pikkuse sõltuvus truubi läbimõõdust Maantee Truubi lubatud pikkus päiste või kaevude vahel, m klass 0,50-0,90 ≥1,00 Maantee kuni 30 ei piirata Mahasõit ei piirata (14) Truup tuleb projekteerida rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist. (15) Truubi vähim pikikalle võib olla 1%. Kui voolusängi looduslik kalle on suurem kui 1%, siis tuleb truubi kalle projekteerida loodusliku kaldega võrdseks. (16) Täitepinnase ja katendi paksus truubilülide ja jalakäijate tunneli katteplaatide peal peab olema vähemalt 0,8 m. (17) Jalgteesilla trepi kalle peab olema väiksem kui 1:3,3, astme suurim kõrgus 12 cm ja laius 40 cm, ühel trepimarsil suurim made pikkusega 1,5 m (kalle 1,5% vee ärajuhtimiseks). (18) Trepp ei tohi olla ainus võimalus pääsemiseks jalgteesillale või -tunnelisse. Jalgteesilla juurde rajatud panduste suurim kalle on projekteerimise lähtetasemel (H) – 6%, tasemel (R) – 8% ja tasemel (E) – 10% ning pikkus 7 m. Pandus koos trepiga peab olema vähemalt 2,0 m lai (sealhulgas trepp – 1,0 m). Pandustel pöörete tegemisel (90º või 180º) peab vahele rajama mademe pikkusega 2,0–2,5 m. Trepp tuleb eraldada pandusest käsipuudega. (19) Sillale ja viaduktile tuleb ette näha põrkepiire vastavalt joonistel 2.9 – 2.14 toodule. Põrkpiire tuleb kavandada kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 7.2 esitatud nõuetega. (20) Viadukti sammaste kaitseks tuleb vajadusel ette näha põrkepiire (21) Sillal, viaduktil, estakaadil ja tunnelis sõidutee ning jalgtee kavandamisel ühes tasandis tuleb need eraldada kas sõidukirinnatisega kõrgusega vähemalt 0,80 m või põrkepiirdega kõrgusega vähemalt 0,70 ning puitsillal rattakaitseprussiga kõrgusega 0,25 m. (22) Piirded sillal, viaduktil ja estakaadil peavad asuma ühel joonel pealesõitudel olevatega. (23) Maantee laiust tuleb silla, viadukti ja estakaadi otstes suurendada 0,7 või 1 m võrra võrreldes silla põrkepiirete vahelise kaugusega. Laiendatud muldelt tuleb üle minna normaallaiusele peale põrkepiirete lõppu vastavalt joonisel 2.15 esitatule. (24) Jalgteesilla piirete vahe peab olema 0,5 m võrra laiem kui sillale suubuva jalgtee laius, jalgteetunnelitel 1,0 m võrra laiem. (25) Jalgteetunneli suurim pikikalle on 4% ja põikkalle 2%. (26) Rajatise sõidutee tuleb projekteerida sama kaldega, mis on rajatisele eelneval ja järgneval tee lõigul ja tarindid, kuhu võib sattuda vesi, tuleb projekteerida põikkaldega vähemalt 4%. (27) Vee ärajuhtimine rajatiselt tuleb kavandada nii, et vesi ei sattuks allpool olevatele tarinditele ega rajatise all kulgevale liiklusele, arvestades järgnevaid nõudeid: 1) vett ei tohi rajatiselt ära juhtida üle servakonstruktsiooni; 2) vesi tuleb ära juhtida ka rajatise kõige madalamatest vee kogunemise punktidest; 3) rajatisele salaoja tuleb projekteerida vähemalt 0,5% pikikaldega; 4) salaoja, joa- ja tilktorude telg ei tohi tekitada kattele murdepunkti; 5) hüdroisolatsioon tuleb paigaldada nii, et vesi ei saaks liikuda piki vertikaalse konstruktsiooniga kokkupuute pinda (joatoru peab paiknema vertikaalsest konstruktsioonist eemal). (28) Silla, viadukti ja estakaadi avaehituse kõik tarindid, sammaste ja treppide nähtavad pinnad peavad olema ligipääsetavad nende ülevaatuseks ja hoolduseks ning varustatud vajalike läbikäikude, luukide, treppide ja käsipuudega kõrgusega 1,1 m või spetsiaalsete seadmetega. (29) Lumevõrk tuleb paigaldada rajatistel põrkepiirde külge kohtades, kus sahkamisel paisatav lumi kujutab endast ohtu rajatise all kulgevale liiklusele. 6.2. Nõuded sildade ja viaduktide konstruktsioonidele (1) Rajatised peavad olema ohutud ja vastu pidama neile ettenähtud kasutusajal. Eeldatakse, et rajatised vastavad nõuetele, kui nende arvutus vastab standarditele EVS-EN 1990 – 1997. (2) Erandina on lubatud olemasolevate sildade ja viaduktide remondi projektide koostamisel arvutada rajatisi joonisel 6.1. ja joonisel 6.2. toodud koormusele. Joonis 6.1. Erandina lubatud vertikaalsete koormuste skeemid Joonis 6.2. Erandina lubatud vertikaalsete koormuste skeemid põhimaanteede sildadel (3) Nõuded kasutuspiirseisundile määrab tee omanik. (4) Sillaelemendid peavad jääma arvutuslikust kõrgveepinnast kõrgemale tabelis 6.3 toodud suuruste määral. Tabel 6.3 Sillaelementide vähimad kõrgused arvutuslikust kõrgveepinnast Sillaelement Kõrgus, m Sillatala või -plaadi aluspind 1,0 Tugiosade alusplaat 0,25 Kaare või võlvi kand 0,25 Märkus: arvutuslik kõrgveepind peab sisaldama ka paisutuse ja lainetuse kõrgust. 6.3. Kaldasambad (1) Silla, viadukti või estakaadi ühendamiseks pealesõiduga tuleb ette näha üleminekuplaat, mille pikkus tuleb valida lähtudes kaldesamba tüübist ja aluspinnasest. Üleminekuplaadi suurim pikkus on 8 m. (2) „Diivan“-tüüpi kaldasamba üleminekuplaadi vähim pikkus on 2 m. (3) Punkti 6.3 nõuded kehtivad punkti 6.1. lõikes 1 toodud rajatistele (4) Üleminekuplaadi suurim sügavus rajatise ühendamise kohal võib olla katte ülemisest pinnast mõõdetuna 0,4 meetrit. (5) Pealesõiduplaadi alusprussi alune kruus-liivapadi peab kogu aluspinnaga toetuma dreenpinnasele või mulde pinnasele allpool külmumissügavust. (6) Silla ühendamisel pealesõidu muldega tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) kaldasammas peab jääma silla koormuse sisse vähemalt 0,75 m ulatuses kuni 6 m kõrguse mulde korral ja vähemalt 1,0 m ulatuses üle 6 m kõrguse mulde korral (joonis 6.3); 2) silla koonuse nõlv peab jääma 0,4 m madalamale kui tugiosade alusplaat või külgseina esiserv (joonis 6.3); 3) silla koonusest väljaulatuval kaldasambal ei tohi koonuse aluse lõikejoon ulatuda samba esiservast ettepoole; 4) silla koonuse sees oleva kaldasamba esiserva ja koonuse lõikejoon peab jääma arvutuslikust kõrgveepinnast 0,5 m võrra kõrgemale; 5) silla koonusest väljaulatuval kaldasambal peab koonus olema esimese 6 m ulatuses (arvestades ülalt alla) mitte järsema nõlvusega kui 1:1,25 ning järgmise 6 m ulatuses mitte järsema nõlvusega kui 1:1,5. Muldel kõrgusega üle 12 m tuleb koonuse nõlvus määrata püsiarvestusega (või vähemalt 1:1,75 kogu koonuse ulatuses); 6) silla koonuse osal, mis jääb üleujutuse alla, ei tohi nõlvus olla järsem kui 1:1,5, sama nõlvus peab olema ka koonusel, kui kaldsammas on koonuse sees. Üle 12 m kõrguse mulde silla koonuse nõlvus tuleb määrata püsiarvestusega; 7) puitsilla kaldasamba äärmise rea vaiad peavad olema mulde sees vähemalt 0,5 m ulatuses, arvestades vaia teljest koonuse ülaalguseni; 8) silla koonuse ja kaldasamba hüdraulilise stabiilsuse kontrolli puudumisel peab nende tagune pealesõidu muldkeha olema lõigul, mille pikkus kaldasambast muldkeha peal mõõdetuna on võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub muldkeha kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas dreenivast pinnasest või standardi EVS-EN 13242 või EVS-EN 13285 kohasest materjalist või peenliivast, mille kõigifiltratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp ning tihendustegur vähemalt 0,98. Joonis 6.3. Silla koonusest väljaulatuv kaldsammas ja kaldsamba paiknemine kõrgveepinna suhtes (7) Silla koonus peab olema kindlustatud kogu ulatuses. (8) Mulle silla juures ja truubi peal peab olema selliselt kindlustatud, et kindlustuse ülemine serv oleks kõrgemal arvutuslikust kõrgveepinnast (koos paisutuse ja lainetusega): 1) keskmisel sillal – mitte vähem kui 0,5 m, 2) väikesel sillal ja truubil – mitte vähem kui 0,25 m. 7. TEEPÄRALDISED 7.1. Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärkide, fooride ja kattemärgistuse ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. Eeldatakse, et liiklusmärgid, foorid ja kattemärgistus ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS-EN 12899-1, EVS 613, EVS 614 ja EVS 615. 7.2. Piirded ja tähispostid 7.2.1. Teepiirdesüsteemide üldnõuded (1) Teepiirdesüsteemide eesmärk on suurendada liiklusohutust. Eeldatakse, et teepiirdesüsteemid vastavad nõuetele, kui nad vastavad standarditele EVS-EN 1317 osadele 1- 5. 7.2.2. Piirde valik (1) Piirde vajaduse määramisel tuleb lähtuda kaalutlustest, et õnnetuse vältimise tõenäoses peab olema suurem ning võimaliku õnnetuse raskusaste peab olema väiksem kui piirde enda poolt põhjustatud õnnetuse tõenäosus ja võimalik raskusaste. Samuti tuleb piirde vajaduse ja tüübi määramisel tuleb arvestada ohu taset, õnnetuse tõenäosust, lubatud kiiruspiirangut ning eeldatavat aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust. (2) Piire ja tema osad ei tohi kujuneda täiendava liiklusohu allikaks. Piirde osad on toodud joonisel 7.1. Joonis 7.1 Piird osad 7.2.3. Piirde paigutus (1) Vahemaa sõiduraja ääre ja sõidukirinnatise, ülemineku ning põrkepiirde vahel tuleb jätta muutumatu. (2) Põrkepiirde valikul tuleb arvestada, et piirde töölaius oleks väiksem või võrdne kaugusega põrkepiirde esiserva ja takistuse esiserva vahel. (3) Põrkepiirde ees tuleb vältida kõrgendusi ja renne kõrgusega üle 7,5 cm. (4) Põrkepiire ja äärekivi peavad olema samas vertikaalses tasapinnas. (5) Kui põrkepiiret ei otstarbekas paigaldata paralleelselt sõiduteega, siis põrkepiire võib olla kaldega 1:20, erandina kuni kaldega 1:12 sõiduteest väljapoole. 7.2.4. Piire eraldusribal (1) Kui takistused asuvad eraldusribal, paigaldatakse üldjuhul ühepoolsed põrkepiirded. (2) Kahepoolsed põrkepiirded muudetakse ohukoha ees kaldega ≤1:20 ühepoolseteks. 7.2.5. Tähispostid (1) Tähispostid tuleb kavandada maanteele, mille liiklussagedus on vähemalt 1500 autot ööpäevas ja projektkiirus on 90 km/h või enam, muudel juhtudel (näiteks enne sildu ja muid rajatisi), kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks. (2) Kiirteel ja I klassi maanteel peavad tähispostid olema paigaldatud vahekaugusega 100m, madalama klassi maanteedel sirgetel teelõikudel tähispostide vahekaugus peab olema 50 meetrit. Plaanikõverikel tuleb tähispostid paigaldada tabelis 7.1 toodud vahekaugustega. Tabel 7.1 Tähispostide vahekaugused plaanikõverikel Plaanikõveriku raadius, m Tähispostide vahekaugus kõverikul, m 16 – 50 10 51 – 100 15 101 – 200 20 201 - 700 25 R>700 50 (3) Sirgel peab olema üheaegselt nähtavad vähemalt kolm tähisposti kummalgi pool teed. (4) Nõgusal püstkõverikul peab tähispostide vahekaugus olema 50 m ja kumeral püstkõverikul ≤ 2500 m vahekaugus 25 m. (5) Tähisposte ei paigaldata katte äärele lähemale kui 0,5 m. (6) Tähispost peab olema varustatud helkuritega, mille kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. (7) Paremal teepoolel peab olema üks ristkülikukujuline helkur ja vasakul teepoolel kaks ringikujulist helkurit. (8) Helkurid on üldjuhul valged, mingi takistuse või muutuse tähistamiseks on soovitatav kasutada valgest erineva värviga helkureid. Järskudel langudel, tee kitsenemisel, kuni 50 m raadiusega plaanikõverikel, järsakutel, põrkepiirde alguses ja lõpus, ristmike, bussipeatuste, parklate ning peatuskohtade alguses ja lõpus, enne ja pärast raudteeülesõidukohti ning teistes ohtlikes kohtades peab kasutama kollaseid helkureid. Nendel juhtudel, kui ei ole võimalik tagada käesoleva punkti lõikes 2 toodud vahekaugusi alates kollaste helkuritega tähispostist, tuleb eelneva teelõigu tähispostide vahekaugusi muuta. Muutus korrigeeritakse nelja tihedamini paigaldatud tähispostiga enne ja pärast ülalmainitud kohta. (9) Piirde korral tuleb tähispostid paigaldada kas piirde taha piirde postidega samale sihile või piirde külge. (10) Ühesuunalisel maanteel ja rambil tuleb mõlemal pool maanteed kasutada ristkülikukujulisi helkureid. 7.3. Bussipeatus (1) Bussipeatuste asukohad tuleb kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest, regulaarse bussiliikluse olemasolust ja nad peavad olema kooskõlas jalgteede ning ülekäigukohtadega. (2) Bussipeatuse asukoha valikul tuleb lähtuda käesoleva määruse lisa punktist 5.2.13. (3) Bussipeatusesse tuleb üldjuhul ette näha peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda. Bussitasku sisenemise ja väljumise kaldosade ning täisosa vähimad pikkused on toodud tabelis 7.2. Tabel 7.2 Bussipeatuste tüübid Kõrvalekalle Kaldosa vähim Täisosa vähim Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem põhisuunast, m pikkus, m pikkus, m I. Suletud tasku ≥6,0 30 (25) 20 II. Avatud tasku 3,0–4,0 30 (25) 20 III. Peatus 2,0–3,0 15 12 osaliselt sõidurajal Märkus: sulgudes on toodud väljasõidu kaldosa vähim pikkus. (4) Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, pealeminejad kui ka mahatulijad, sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormi vähim laius on 2 m (erandina 1,5 m). (5) Ooteplatvormi kõrgus bussitasku pinnast peab olema 0,2 m. (6) Ootekoja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast peab olema vähemalt 3 m. 7.4. Jalgteed 7.4.1. Jalgteede üldnõuded (1) Jalgtee on jalakäija liiklemiseks ette nähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, jalakäijate ja jalgratturite ühiseks liiklemiseks ette nähtud ja sõiduteest eraldatud tee ning maantee koosseisus olev eraldiasetsev jalg- ja jalgrattatee või rattatee. Kergliiklustee on sportlike ja tervislike eluviiside propageerimiseks mõeldud tee, mis ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega sõiduteel. (2) Teelõikudel, kus liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, peab maantee projekteerimisel ette nägema jalakäijate ja jalgratturite aastaringsed liikumisvõimalused selleks rajatud teepeenral või sõiduteest eraldi asetseval katteta pinnasteel nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes. Teelõikudel, kuhu projekteeritakse jalgtee, peab olema jalakäijate ja jalgratturite liiklus sõiduteel keelatud. (3) Sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb vajadusel ette näha lähtudes liiklusohutuse analüüsist. Sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes tabelis 7.3 sätestatud autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud piirkiirusest. Kiirteele ja I klassi maanteele peab projekteerima jalgtee olenemata projektkiirusest. Projektkiirusel kuni 60 km/h võib jalgtee projekteerida sõidutee osana. Tabel 7.3 Jalgtee vajadus sõltuvalt eeldatavast liiklussagedusest ja projektkiirusest Jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedused ≤ ((JK+JR)/ööp.) Maantee autoliikluse erinevatel projektkiirustel, km/h klass 60 80 > 80 II 200 100 50 III 250 150 100 IV 300 200 150 V 400 250 200 VI - 300 200 (4) Jalgteel tuleb jalakäijate ja jalgratturite liiklus teineteisest eraldada või ehitada eraldi rattatee, kui nende liiklussagedus kokku on ≥300 inimest ööpäevas või kui jalgratturite arv ületab 30 ratturit tunnis tipptunni ajal. (5) Jalgtee minimaalne laius peab olema 1,2 m ning selle kate peab kavandatavat tee hooldamist arvestades olema projekteeritud nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes. (6) Kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse tellija rahalistest võimalustest, nii et erinevatele kergliiklustee kasutajatele ja jalakäijatele oleks loodud tingimused antud tee ohutuks kasutamiseks. Kergliiklustee projekteerimisel ei pea lähtuma käesoleva punkti lõikes 3 sätestatust. (7) Kiirteega ning I ja II klassi maanteega paralleelselt kulgevalt jalgteelt või kergliiklusteelt tuleb tõkestada jalakäijate ja jalgratturite võimalik pääs sõiduteele. Liikluskorraldusvahenditega peab olema liiklejaid teavitatud, et sõiduteel on jalakäijate ja jalgratturite liiklemine keelatud. (8) Tee koosseisus oleva jalgtee lahendus peab: 1) tagama sõidukijuhtidele, jalakäijatele ja jalgratturitele arusaadavuse liikluskorraldusest ning looma kõikidele liiklejatele tingimused ohutuks ning mugavaks liiklemiseks; 2) võimaldama aastaringset hooldamist; 3) tagama laste ohutuse; 4) arvestama puuetega inimeste liikumise iseärasustega. 7.4.2. Jalgtee ristlõige (1) Jalgtee ristlõige tuleb määrata lähtudes jalakäijate ja jalgratturite ruumivajadusest ning liiklussagedusest. Jalgtee projekteerimisel tuleb arvestada, et jalgratturid liiguvad jalakäijaga võrdse kiirusega. Lisaks sellele on vaja võtta arvesse ka nägemispuudega inimeste, lapsevankriga vanemate, laste, eakate ning ratastoolil liiklejate ruumivajadus ja liikumise iseärasusi. Jalgtee vähim laius olenevalt tee liigist, liiklussagedusest ja -koosseisust on toodud tabelis 7.4. Tabel 7.4 Jalgtee vähim laius Jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus (JR+JK)/ööp Jalgtee laius, m <500 2,0 500-1000 2,5 >1000 3,0 (2) Jalgtee katte valib tee omanik arvestades seal esinevat liiklussagedust ja liikluskoosseisu ning võimalust liigelda jalgteel aastaringselt. (3) Sõidutee ja jalgtee vaheline laius tuleb valida sõltuvalt maantee projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest vastavalt tabelile 7.5. Tabel 7.5 Sõidutee ja jalgtee või rattatee vaheline laius Sõidutee Vähim laius, m projektkiirus, m H R E ≥ 120 15 12 Ei rakendata 100 12 10 7 80 10 7 5 60 7 5 3 (4) Liiklusmärgid peavad üldjuhul jääma väljapoole vaba ruumi. Ainult kitsastes kohtades võivad liiklusmärgid ulatuda liiklusruumi servani, kui säilib ruum puhastus- ja korrashoiumasinate tööks. 7.4.3. Rattatee plaani ja vertikaallahendus (1) Jalgratturile tuleb tagada peatumisnähtavus, mille ulatus on toodud tabelis 7.6. Jalgratturi reaktsiooniaeg ja aeglustus on toodud tabelis 7.6. Tabel 7.6 Jalgratturi reaktsiooniaeg, aeglustus, peatumisnähtavus ja rattatee vähimad raadiused Näitaja Hea Rahuldav Erandlik Reaktsiooniaeg, s 2 2 1 Aeglustus, m/s2 2 2,5 3 Peatumisnähtavus, m 35 30 20 Plaanikõveriku vähim raadius, m 30 20 15 Kumera püstkõveriku raadius, m 400 300 130 Nõgusa püstkõveriku raadius, m 50 50 50 (2) Jalgratturi silma kõrgus on 1,5 m ja takistuse kõrgus kumera kõvera puhul 0,4 m, muudel juhtudel 0 m. (3) Rattatee ristlõike laius valitakse lähtuvalt liiklussagedusest ja jalgratturi piirmõõtmetest. (4) Sõidutee ja rattatee vaheline laius tuleb valida sõltuvalt maantee projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest vastavalt tabelile 7.5. (5) Rattatee plaanikõveriku vähim raadius on toodud tabelis 7.6. (6) Kui rattateel on lubatud mopeediga sõitmine või pikikalle on >3% tuleb valida projekteerimise lähtetase (H). (7) Järsul langul (i>3%) olevas kurvis tuleb jalgtee projekteerida 0,5 m võrra laiemana. (8) Rattatee pikikalde suurimad väärtused sõltuvalt projekteerimise lähtetasemest ja tõusu pikkusest on toodud tabelis 7.7. Tabel 7.7 Rattatee tõusu suurimad pikkused sõltuvalt pikikaldest Tõusu pikkus projekteerimise lähtetasemel, m Suurim pikikalle, % Hea Rahuldav Erandlik 10 - - 30 8 - 25 100 6 - 120 200 5 30 200 300 4 100 250 500 3 300 500 1000 7.4.4. Rattateede omavahelist lõikumised (1) Rattateede omavahelisel lõikumisel peab nähtavus olema selline, et ristmikule jõudvad jalgratturid märkaksid üksteist piisavalt aegsasti ja suudaksid vajaduse korral peatuda enne ristmikku (tabel 7.8). Tabel 7.8 Vajalik nähtavuskaugus ja suurim pikikalle rattateede ristmikel Näitaja Hea Rahuldav Erandlik Nähtavuskaugus, m 20 15 10 Pikikalle, % 2 4 6 (2) Ristmikul tuleb rattatee projektkiiruseks valida 20 km/h. (3) Ristmiku lähedal tuleb rattatee pikikalle valida tabelist 7.8, kui see kalle on suurem kui 4%, tuleb tabelis 7.8 toodud peatumisnähtavusele lisada 10 m. (4) Kui rattatee pikikalle langul on neljaharulise ristmiku lähedal suurem kui 4%, tuleb kaaluda ristumiskoha jagamist kaheks T-kujuliseks ristmikuks. (5) Jalgteede ja rattateede ristmiku nurgaraadiused tuleb valida olenevalt hooldustehnikast ja teede laiusest, kuid vähemalt 3 m. 7.4.5. Jalgtee lõikumine maanteega (1) Jalgtee lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda maantee klassist, autoliikluse piirkiirusest ja sagedusest, jalgtee liikluse sagedusest ja koosseisust ning keskkonnatingimustest. Tabelis 7.9 on toodud maantee ja jalgtee lõikumisviisi valik. Tabel 7.9 Sõidu- ja jalgtee lõikumise valik Autoliikluse projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase Maantee ja jalgtee lõikumisviis ≥100 H 80 H R E 60 H R E 40 H R E Tähistatud ületuskoht Tähistatud ja ohutussaartega ületuskoht Foorjuhitav ületuskoht Eritasandiline ületus (tunnel, sild) Märkus: maanteedel tuleks hoiduda foorjuhitavate ületuste kavandamisest, need on üldjuhul kasutatavad asulates. (2) Ülekäigurada tuleb kavandada igale ristmikuharule, kus on selleks vajadus. (3) Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme, tuleb ülekäigurada alati kavandada ohutussaarega. (4) Kui ületuskoht on ristmikevahelisel lõigul, tuleb tagada nähtavus (H). Kui sellisel lõigul on autoliikluse piirkiirus üle 50 km/h ja lõikumist ei ole võimalik korraldada eritasandilisena, tuleb enne ületuskohta kiirus alandada 50 km/h-ni, juhul kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on suurem kui tabelis 7.3 näidatud. (5) Jalgteede ja autoliikluse lõikumiskohad peavad vastama nähtavusnõuetele. Vähim nähtavuskaugus eri teeliikide puhul on esitatud tabelis 7.10. Tabel 7.10 Peatumisnähtavused jalgtee ületuskohtadel Hea Rahuldav Erandlik Piirkiirus, km/h Auto peatumisnähtavus l, m 50 110 85 60 60 140 110 75 80 250 160 120 Jalgratturi nähtavus ljr, m 20 20 10 3 Jalakäija nähtavus ljk, m 3 3 1 (6) Kui ülekäigurajal on nii jalgratturite kui ka jalakäijate liiklus, peab ülekäiguraja laius olema vähemalt 3 m. Kui jalgrattaliikluse osatähtsus on üle 50%, on ülekäiguraja laius ≥4 m. Saare kohal peab ülekäik olema sõiduteega samal tasandil, kuid selle kate peab selgelt erinema sõidutee omast. Ohutussaare mõõtmed on näidatud joonisel 7.2 ja tabelis 7.11. Kanaliseerimata ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt kas kaugusele L<2 m või L>6–10 m sõiduraja servast. Sellisel juhul ei teki arusaamatusi sõidu eesõigusest (joonis 7.3). Kui ülekäigurada on kaugusel 6–10 m, mahub sõiduraja ja ülekäiguraja vahele üks peatunud sõiduk. Joonis 7.2. Ülekäiguraja ja ohutussaare mõõtmed, m Tabel 7.11 Ohutussaare mõõtmed Hea Rahuldav Erandlik Ohutussaare laius, m Jalakäijatele 2,5 2,0 1,5 Jalgratturitele 3,0 2,5 2,0 Ohutussaare pikkus piki sõiduteed, m 4 3 2 Kiiruspiirang Ülekäiguraja vähim laius, m 50 km/h 3,5 3,0 2,5 60 km/h 4,0 3,5 3,0 Joonis 7.3. Ülekäiguraja paigutus ristmikul (7) Jalgtee samatasandiline lõikumine põhi- ja tugimaanteega ning raudteega tuleb kavandada nii, et piirdeaia abil oleks takistatud vahetu kiire väljasõit ületuskohale. 7.5. Puhkekohad ja parklad (1) Puhkekohad tuleb ette näha põhimaanteedel 20–50 km tagant. (2) Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala. (3) Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad. Puhkealal nähakse ette kiosk või einestamisvõimaluseks lauad ja toolid, sanitaaralale käimla ja prügikastid. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärtuste kaart. (4) Kiirtee ja I klassi maantee äärse puhkeala sisse- ja väljasõidud tuleb kavandada lõikuvalt teelt või eraldiasetsevatena. Ülejäänud teedel tuleb puhkeala sisse- ja väljasõidud kavandada eraldi, erandina ühitatult. (5) Maanteedel liiklejaid teenindavad teenindus-, puhke- ja parkimisalad tuleb paigutada nii, et peateega tekiks võimalikult vähe ristmikke. Suurt veoautot või mõnda sõiduautot mahutava puhkeplatsi võib kavandada II–V klassi maanteede äärde avatud taskuna, lähtudes tabelis 7.2 toodud mõõtmetest, tasku laiuseks võetakse 4,5–6,0 m. Suuremad puhkekohad projekteeritakse suletud taskuna. Maantee mõlemal küljel paarikaupa paiknevate puhkekohtade väljasõidulüüsi lõppude vaheks võetakse vähemalt 10 m. (6) Põhi- ja tugimaanteede äärde tuleb kavandada parklad 10–70 km tagant. (7) Parklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht puuetega inimeste sõidukile, väiksema kui 50 parkimiskoha puhul aga vähemalt üks koht mõõtmetega 3,5×5,0 m. (8) Parklate paigutamisel maantee äärde tuleb lähtuda käesoleva punkti lõike 4 nõuetest. (9) Puhkekoha ja parkla asukohast tuleb sõidukijuhte teavitada maantee äärde paigaldatud liiklusmärkidega. (10) Sõidukite ja sõidukijuhtide teeäärseks kontrollimiseks (sõiduki ülekaal, alkoholitest jne) tuleb maantee äärde rajada eraldi kontrolltsoonid, mille laiuseks on vähemalt 8 m ja pikkuseks 50 m. 7.6. Teenindusjaamad ja tanklad (1) Teenindusjaamade ja tanklate (edaspidi teenindusjaamad) asukohad tuleb ette näha ehitusprojektis. (2) Teenindusjaama kavandamisel tuleb arvestada: 1) kehtivate sanitaarnõuetega; 2) rajatise tehnoloogiast tuleneva liiklusskeemiga, mis peab kõigile sõidukeile tagama ainult pärisuunalise liikluse. (3) Teenindusjaama hooned, seadmed ja parkimiskohad tuleb paigutada nii, et need ise ja neid kasutavad sõidukid piiraksid võimalikult vähe ristmiku nähtavust. (4) Kiirtee ja I klassi maantee ääres paiknevad teenindusjaamad tuleb ette näha tee mõlemal küljel. (5) Teenindusjaam ja selle sissesõit peavad olema piki teed piisavalt kaugelt nähtavad, et teenindusjaama siirduva sõiduki juht suudaks aegsasti vähendada kiirust ja läbivliikluse juhid näeksid teenindusjaamast väljuvaid sõidukeid. (6) Teenindusjaama ei tohi paigutada kumera püstkõveriku harjale. (7) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb kavandada eraldi sisse- ja väljasõiduga ühte liiklussuunda teenindav teenindusjaam. (8) II ja III klassi maanteedel tuleb kavandada eraldi sisse- ja väljasõiduga mõlemat liiklussuunda teenindav teenindusjaama. IV - VI klassi maanteedel võib kavandada ühise sisse- ja väljasõiduga mõlemat liiklussuunda teenindava teenindusjaama. Ühesuunalise liiklusega maantee ja teenindusjaama vahelise ühendustee laius on üldjuhul 5–7 m, kahesuunalise liiklusega ühendusteel 6–8 m. Eraldi sisse- ja väljasõidu vaheline kaugus on üldjuhul 50–100 m. (9) Ühendustee pikikalle 20–30 m pikkusel lõigul enne läbiva maanteega liitumist peab olema mitte üle 2,5%. (10) Teenindusjaama sademe- ja lumesulamisvesi ei tohi valguda maanteele. (11) Teenindusjaamas tuleb ette näha piisavalt parkimiskohti külastajate ja teenindajate sõidukitele. (12) Teenindusjaama teenindavate kütuseveokite liiklusskeem tuleb kavandada sellisena, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust maanteel. 7.7. Müratõkked (1) Kui liiklusest põhjustatud müratase ületab rahvatervise seaduses ja välisõhu kaitse seaduses ning nende alamaktides kehtestatud piirnorme tuleb kaaluda meetmete rakendamist mürataseme alandamiseks normtasemeni. (2) Müratõkkeseina materjali ja konstruktsiooni valikul tuleb lähtuda alandamist vajava mürataseme vahemikust, esteetilistest kaalutlustest ning konkreetsetest tingimustest. Vältida tuleb müra hästi peegeldavate materjalide kasutamisel sellist seina paigutust, mis tõstab oluliselt mürataset teel või tee vastasküljel, kus puudub müratõkkesein, kuid mürataseme tõus on ebasoovitav. Müratõkete kavandamisel tuleb arvestada tema mõju liiklusohutusele, tee korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile ja lumetõrjele. (3) Müravalli maanteepoolse külje kalle on üldjuhul 1:2–1:1,5, vastasküljel lamedam. (4) Müratõkkesein ja -vall ei tohi kujuneda liiklusele täiendava ohu allikaks. Nende paiknemine ristprofiilis peab vastama muudele takistustele esitatud nõuetele. 8. TEHNOVÕRGUD 8.1. Maa-aluste tehnovõrkude paigutamine (1) Maantee all või peal paiknev ning temaga paralleelselt kulgev või lõikuv tehnovõrk tuleb projekteerida vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja käesolevatele projekteerimisnormidele. (2) Asulat läbival maanteel paiknevad tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt linnatänavate ja tehnovõrkude projekteerimisnormidele. (3) Maanteega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud peavad reeglina paiknema väljaspool mullet (v.a mulde drenaaž), nii et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid liiklust. (4) Riigi-, maakonna- või teemaplaneeringu koostamisel tuleb välja töötada maanteega paralleelselt kavandatavate tehnovõrkude (gaasi-, kõrgepingeliin) skeemid. Tehnovõrkude paiknemine konkreetsel maanteealal tuleb projekteerida maantee tehnilise projekti ja/või tööjooniste (tööprojekti) koosseisus. (5) Tehnovõrkude paigutamise vähim sügavus maa-(tee-)pinnast, mis arvestab mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust, tuleb võtta Eesti Projekteerimisnormide EPN 17 «Linnatänavad» tabelist 8.1. (6) Tehnovõrke omavahelised kujad ja kujad teiste ehitiste ning kõrghaljastusega peavad tagama ohutuse, kõrghaljastuse säilimise ja võimaldama tehnovõrkude hooldust viisil, mis mõjutab teisi ehitisi ja kõrghaljastust minimaalselt. Eeldatakse, et nõuded tehnovõrkude kujadele on täidetud, kui need vastavad standardile EVS 843:2003. (7) Teostatavusuuringu alusel on erandina lubatud sildadele paigaldada sooja- ja veetorustikke, survekanalisatsiooni ning gaasitorustikke survega kuni 16 baari. (8) Tehnovõrkude paigaldamisel tuleb ette näha sellised konstruktiivsed lahendused, mis ei takista silla hooldetöid. (9) Sillale paigaldatud tehnovõrgud ei tohi põhjustada sillakonstruktsioonide märgumist. 8.2. Õhuliinide paigutamine (1) Maanteega lõikumisel peavad side- ja elektriliini juhtmed olema lõikumiskohas sõiduteest vähemalt tabelis 8.1 toodud kõrgusel. Juhtme vähim kõrgus sõidutee määratakse tuulevaikuses kas kõrgeima õhutemperatuuri juures, arvestamata juhtmete soojenemist elektrivoolust, või juhtmete jäätumise puhul. Tabel 8.1 Maanteega lõikuva side- ja elektriliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtmete suurima rippe korral Juhtme vähim kõrgus sõiduteest, m Liin hoonestamata alal hoonestatud alal Sideliin 5,5 5,5 Elektriliin pingega kuni: 1 kV 6 6* 110 kV 6 7 220 kV 7 8 330 kV 7,5 8 Märkus: * - lõikumisel kiirtee, I või II klassi maanteega 7 m. (2) Maanteega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada veel ka tiiviku laba pikkus. (3) Maanteega paralleelselt kulgeva kõrgepingeliini postide kaugus mulde servast peab võrduma vähemalt posti kõrgusega pluss 5 m. (4) Kitsastes oludes, hoonestatud aladel jne võib side- ja elektriliini poste paigaldada maanteele lähemale, sealjuures peab elektriliini puhul vähim kaugus vastama tabelile 8.2. Tabel 8.2 Kitsastes oludes vähimad elektriliini postide paigaldamise kaugused maanteest meetrites Posti mistahes osast mulde servani või Maanteega paralleelselt kraavi välisservani kulgeva liini äärmisest Kiirteedel, I ja II III-VI klassi algasendis juhtmest kuni Liinipinge klassi maanteedel maanteedel mulde servani kuni 20 kV 1,5 2,0 35-110 kV 5,0 4,0 2,5 220 kV 6,0 330 kV 10,0 5,0 8,0 (5) Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada liiklusmärgid, mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis. 8.3. Valgustus (1) Valgustus tuleb ette näha: 1) vajadusel eritasandilisel ristmikul, fooridega reguleeritaval ristmikul ja ringristmikul; 2) ähistatud ülekäigurajal; 3) suure külastajate arvuga puhke- või teeninduskohas; 4) ööpäevaringselt tunnelis; 5) muudel juhtudel, kui see on vajalik tingimuste loomiseks ohutuks liikluseks. (2) Tänavavalgustuse eesmärk on suurendada liiklusohutust. Eeldatakse, et tänavavalgustus vastab nõuetele, see vastab tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja standarditele EVS-EN 13201 Osa 2-4. (3) Mastid tuleb paigutada nii, et liikleja saaks pimedal ajal õige ettekujutuse maanteest ja selle lähiümbrusest, teesihi suunamuutustest, tee tasasusest ja ristmike paiknemisest. 28.12.2021 Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel. Eelnõu koostamise vajadus on tingitud ennekõike vajadusest viia regulatsioon kooskõlla valdkonna arengutega ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad. Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud ennekõike tee muldkehas ja dreenkihis kasutatavate materjalidega – eelnõu eesmärk on need nõuded üle vaadata ning soodustada parimate praktikate kasutuselevõttu. Selliselt võimaldatakse projekteerimisel tee muldkeha materjalide kavandamisel lähtuda mitte ainult filtratsioonimoodulist (praegune regulatsioon), vaid tugineda pinnaste ja materjalide terakoostisele. Selliselt eelnõu jõustumisel tekkib projekteerimisel rohkem valikuid ning tänu tõhusamatele kontrollimeetoditele muutub tõhusamaks ka ehitusprotsess. Kaasnevalt suurenevad võimalused kohalike ehitusmaterjalide kasutamiseks. Eelnõuga ei muudeta määruse reguleerimisala ega põhimõttelist sisu – määrus reguleerib jätkuvalt maanteede projekteerimist. Paralleelselt antud eelnõuga toimub määruse uue tervikteksti ettevalmistamine, mille raames vaadatakse mh üle määruse reguleerimisala ning eesmärk on lisada määrusesse ka muud teed kooskõlas ehitusseadustiku § 99 lõike 4 volitusnormiga. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev (tel: 639 7611, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Uute mõistete lisamine ja olemasolevate mõistete muutmine. Määruse lisasse lisatakse uus mõiste „aluspinnas“ ning parandatakse mõisteid „dreenkiht“, „filtratsioonimoodul“, „muldkeha“ ja „töökiht“. Muudatused viiakse sisse eesmärgiga tagada määruse õigusselgus ning vältida rakenduspraktikas määruse erinevaid tõlgendusi. Mõiste „aluspinnas“ lisamine on vajalik, kuivõrd antud mõiste on määruses läbivalt kasutusel ning sellega on otseselt või kaudselt seotud mitmed olulised nõuded. Seega on oluline ühiselt määratleda, mida antud mõiste sisaldab ja mis ulatuses tuleb aluspinnase nõudeid kohaldada. Mõiste „dreenkiht“ juures on oluline täpsustada, et tegemist erijuhul rajatava kihiga, s.t tegemist ei ole tüüpilise ja üldkohustusliku kihiga ja see tuleb kavandada üksnes teatud puhkudel (vt punkti 3.3 lisatav lõige 8). Samuti nähakse dreenkiht ette, kui selleks esineb muu põhjendatud vajadus. Lisaks sellele on vaja täpsustada kihi paiknemist – tegemist ei ole aluse all paikneva kihiga, kuivõrd dreenkihi funktsiooni võib täita ka alus. Samuti tuuakse muudatusega välja, et dreenkihi funktsioon on mh ajutiselt liigse vee mahutamine. See tähendab, et dreenkiht mahutab konstruktsioonis liigvett vältides muude kihtide kahjustamist ja lagunemist või nende omaduste halvenemist. Üldjuhul tuleb tagada liigvee äravool dreenkihist. Oluline osa liigveest (kuni 50%) on reeglina dreenkihist ära juhitud mõne tunni jooksul, kuid olenevalt olukorrast (katendi ja muldkeha konstruktsioon, kihtide paksused ja omadused, tee laius jt) võib vee äravoolu aeg olla oluliselt pikem. Antud täpsustused regulatsioonis on vajalikud dreenkihi regulatsiooni korrektseks ja ühtlaseks rakendamiseks. 1 Mõistes „filtratsioonimoodul“ võetakse kasutusele üldisem kirjeldus ning jäetakse välja viide nii Darcy seadusele kui ka vee äravoolu kiiruse ja hüdraulilise gradiendi suhtele. Antud mõistes on oluline anda filtratsioonimooduli põhimõtteline tehniline kirjeldus, mis toetab punkti 3.3 lisatava lõike 9 rakendamist ning annab alused dreenkihi arvutuse teostamiseks. Mõiste „muldkeha“ viiakse kooskõlla viimaste valdkonna arengutega ning täpsustatakse, et muldkeha on geotehniline konstruktsioon, mis mh sisaldab vee ärajuhtimissüsteemi ja tugistruktuure. See tähendab, et muldkeha ei ole ainult pinnasest või muust materjalist koosnev konstruktsioon, vaid see mõiste hõlmab ka muid keerukamaid konstruktsioone, mis võivad koosneda erinevatest kihtidest ja struktuuridest. Samuti toetab muudatus põhimõtet, et muldkeha võib olla ehitatud nii looduslikest pinnastest kui ka muust ehitusmaterjalist. Täpsustus on vajalik, et korrektselt rakendada määrusega ette nähtud muldkeha regulatsiooni. Mõiste „töökiht“ juures on tekkinud vajadus viia sisse mitmed täpsustused. Esiteks on vaja täpsustada, et töökiht on üksnes muldkeha osa ning see ei ulatu aluspinnasesse. Teiseks täpsustatakse, et töökiht paikneb katendist allpool (mitte katte pinnast). Kolmandaks on töökihi paksus seotud konstruktsiooni külmumissügavusega ning seetõttu võrreldes eelmise redaktsiooniga võib teatud külmumissügavuse puhul olla 1,5 meetrist väiksem. Täpsustused on olulised, kuivõrd töökihiga on seotud mitmed olulised nõuded (nt on piiratud, milliseid materjale on lubatud töökihis kasutada) ja on äärmiselt oluline neid korrektselt rakendada kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga. Punkti 3.2 lõike 6, punkti 3.4 lõike 2 ja punkti 4.4 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. Antud sätted jäetakse määruse lisast välja, kuna analoogsed nõuded on esitatud määruse lisa teistes osades või reguleeritakse uute eelnõuga lisatavate sätetega ning tegemist on nõuete tarbetu dubleerimisega. Selliselt punkti 3.2 lõike 6 asemele lisatakse punkti 3.2 uued lõiked 12 ja 13, mis käsitlevad külmakindlaid pinnaseid. Punkti 3.4 lõige 2 kattub punkti 6.3 lõike 6 punktiga 8 – mõlemad sätted reguleerivad kaldasamba taguse muldkeha ehitamist. Punkti 4.4 lõige 9, mis käsitleb dreenkihi kavandamise kohustust ja dreenkihi parameetreid, asendatakse punkti 3.3 lisatavate uute lõigetega 8 ja 9. Punkti 3.2 lõike 10 muutmine ja lõikega 11 täiendamine. Kui kehtiv säte defineerib dreenivad pinnased üksnes läbi filtratsioonimooduli, siis uue sõnastusega võimaldatakse pinnaste või materjalide dreenivust hinnata lisaks läbi terakoostise (peenosiste sisalduse). Terakoostise hindamine on oluliselt kiirem ja odavam kontrollimeetod, mis ehitustööde käigus võimaldab oluliselt tõhustada kasutatud materjalide kvaliteedikontrolli ning potentsiaalselt suurendab sobilike materjalide ringi. Punkti 3.2 lõike 12 lisamine. Uues lõikes defineeritakse ühemõtteliselt, millised pinnased ja materjalid on külmakindlad. Antud regulatsioon on vajalik määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 (muldkehas külmakindlate pinnaste ja materjalide kasutamise nõue) rakendamiseks. Külmakindlad on pinnased ja materjalid, mille peenosiste sisaldus ei ületa kehtestatud määra. Muudatuse laiem eesmärk on võimaldada kontrollida pinnaste ja materjalide sobivust tee muldkeha ehitamiseks lisaks filtratsioonimoodulile ka pinnase või materjali terakoostise alusel. Punkti 3.2 lõike 13 lisamine. Uude lõikesse on koondatud seni punkti 3.2 lõikega 10 kehtestatud põhireegel, mille alusel on võimalik hinnata pinnase ja materjali dreenivust ja külmakindlust filtratsioonimooduli abil. Kui punkti 3.2 lõigetes 10 ja 11 (dreeniva pinnase või materjali terakoostise nõue) või 12 (külmakindla pinnase või materjali terakoostise nõue) esitatud nõuded ei ole täidetud, siis alternatiivselt kooskõlas senise regulatsiooni ja praktikaga saab pinnast või materjali sobivust hinnata läbi filtratsioonimooduli – dreenivaks ja külmakindlaks saab lugeda materjali ja pinnast, mille filtratsioonimoodul on üle 0,5 meetri ööpäevas kooskõlas standardiga EVS 901-20. Punkti 3.3 lõike 2 muutmine. Kui muldkeha töökihis on erinevad pinnased, siis tulenevalt kehtivast nõudest tuleb teekatte pinna kõrgus määrata arvutuslikult. Praktikas on leitud, et alati 2 ei ole juhtumipõhine arvutus otstarbekas ning on võimalik määrata teekatte pinna kõrgus pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. Punkti 3.3 lõike 3 muutmine. Lõige kehtestab nõuded muldkeha ülemises osas kasutatavatele pinnastele ja materjalidele. Muudatusega täpsustatakse, et tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Seejuures külmakindlad pinnased ja materjalid on defineeritud punkti 3.2 lõigetes 12 ja 13 ja neid on võimalik määrata vastavalt kas terakoostise (peenosiste sisalduse) alusel või traditsiooniliselt läbi filtratsioonimooduli. Kui külmakindla pinnase või materjali kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis on lubatud nõudest kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused. Punkti 3.3 lõike 8 lisamine. Lisatav lõige kehtestab dreenkihi kavandamise kohustuse. Seni oli dreenkihi kohustus reguleeritud määruse lisa punkti 4.4 lõikes 9 (eelnõuga tunnistatakse kehtetuks) ja selle kohaselt oli dreenkiht kohustuslik siis, kui töökihis ei ole kasutatud nõutud filtratsioonimooduliga pinnased või materjalid kooskõlas määruse lisa punkti 3.3 lõikega 3. Nõue on tervikuna üle vaadatud ning eelnõuga on ette nähtud kolm olukorda, millal dreenkiht on kohustuslik. Nendel puhkudel on dreenkiht vajalik tagamaks konstruktsiooni püsivust ja kestvust. Kui määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 nõuded on täidetud (muldkeha ülemises osas on kasutatud külmakindlad pinnased või materjalid) ning ei esine eriolukorda (kaljupinnas asub vähem kui 0,5m sügavusel katte pinnast või konstruktsiooni ehitatakse ümber vaid osaliselt seniste sideainega töödeldud kihtide säilitamisega), siis dreenkiht ei ole kohustuslik ning katendi võib projekteerida vahetuld muldkehale. Punkti 3.3 lõike 9 lisamine. Lisatav lõige täiendab eelmist lõiget seoses dreenkihi kavandamise kohustusega. Kui dreenkiht on tulenevalt lõikest 8 kohustuslik, siis dreenkihi parameetrid (paksus, filtratsioon, terakoostis jt) tuleb alati määrata arvutuse alusel. Ehk siis dreenkihi parameetrid tuleb määrata projektipõhiselt ja arvutuslikult. Seejuures määrus ei kehtesta konkreetset arvutusmetoodikat ning lubatud on kasutada erinevaid metoodikaid ja arvutusvalemeid, mille sobivust suudab arvutuse teostaja põhjendada. Praktikas on levinud dreenkihi arvutus vee ärajuhtimisele üldtunnustatud Darcy seaduse põhjal. Dreenkihi veemahutavuse arvutust teostatakse empiiriliste meetodite abil, mis arvestavad võimalikku maksimaalset vee hulka sõltuvalt dreenkihi materjali omadustest ja keskkonnast. Arvutusmeetodid ja valemid on kajastatud valdkondlikes juhendmaterjalides1. Projekteerimistööde tellijal on võimalik töövõtulepingu kaudu nõuda konkreetse metoodika või juhendmaterjali kasutamist. Täiendavalt on lõikes kehtestatud minimaalsed dreenkihi paksuse ja filtratsioonimooduli nõuded - nendest tuleb lähtuda kui arvutuse tulemused on kehtestatud minimaalsetest parameetritest madalamad (halvemad). Kui arvutuse tulemusena saadakse suuremad (paremad) parameetrite väärtused võrreldes kehtestatud miinimumiga, siis tuleb kasutada arvutuse tulemusena saadud dreenkihi parameetrite väärtusi. Punkti 6.3 lõike 6 punkti 8 muutmine. Lõikes on reguleeritud pinnase või materjali nõuded, mida kasutatakse silla koonuse ja kaldasamba tagumise muldkeha ehitamisel (kaldasammaste tagasitäide silla ühendamisel pealesõidu tee muldkehaga). Sisulise muudatusena lisatakse lõikesse võimalus määrata antud olukorras pinnased või materjalid hüdraulilise stabiilsuse arvutusega, s.t arvutuse alusel võib kasutada ka muid pinnaseid või materjale. Kui hüdraulilise stabiilsuse arvutus ei ole teostatud, siis tüüplahendusena on antud olukorras lubatud kasutada kas dreenivaid pinnaseid või muid materjale (peenliiv ning standardite EVS-EN 13242 ja EVS- 1 „Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ p. 3.2.3 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006 käskkirjaga nr 264). 3 EN 13285 toodetud materjalid), mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp. Olenemata kasutatud pinnasest või materjalist tuleb alati silla koonuse ja kaldasamba tagumine muldkeha näha ette tihendusteguriga 0,98. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5–43). Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadeti määruse eelnõu Euroopa Komisjoni teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15). Teatise number on 2021/609/EE ning selle kohta kommentaare ega küsimusi ei ole laekunud. 4. Määruse mõjud Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset positiivset mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist. Kõige olulisem muudatus on seotud tee muldkeha ja dreenkihi nõuetega. Esiteks on eelnõu kohaselt võimalik hinnata pinnase või materjali sobivust tee muldkehasse mitte ainult filtratsioonimooduli kaudu (punkti 3.2 lisatav lõige 13) vaid hinnates pinnase või materjali külmakindlust läbi terakoostise (punkti 3.2 lisatav lõige 12). Teiseks on selgelt reguleeritud juhtumid, millal on dreenkiht kohustuslik (punkti 3.3 lisatav lõige 8) ning kaasnevalt on üle vaadatud ka dreenkihi nõuded (punkti 3.3 lisatav lõige 9). Lisaks sellele on sisse viidud mõned üksikud vähemolulised muudatused, mis kokkuvõttes annavad projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust. Kokkuvõtvalt annab eelnõu projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust ja tänu uutele kontrollimeetoditele muutub efektiivsemaks ka ehitusprotsess – rahaline ja ajaline kulu materjalide kontrollimiseks objektil väheneb. Seeläbi muutub efektiivsemaks ja sujuvamaks kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Potentsiaalselt võib muudatusega kaasneda ka tee muldkeha ehitamiseks sobilike materjalide ringi suurenemine, mis avaldab positiivset mõju nii kohalike materjalide kasutamisele kui ka veokaugustele ja CO2 heitele. Avalikult kasutatavate teede ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu rakendamine ei eelda riigieelarvelisi kulutusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne muid lisakulusid. Eelnõu rakendamisega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuivõrd eelnõu suurendab normi paindlikkust ning ei sisalda uusi piirava iseloomuga nõudeid, siis ülemineku aeg ei ole kavandatud ning uusi nõudeid on võimalik rakendada koheselt määruse jõustumisel. 4 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga konsulteerides eelnevalt Eesti Taristuehituse Liiduga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Ülevaade laekunud muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas. 5 Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta Ettepaneku tegija: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Ei ole arvestatud teeb ettepaneku muuta dokumendi pealkirja, Põhimõtteliselt nõustume, et sõna „norm“ asendades "normid" terminiga "eeskirjad". määruse volitusnormis (ehitusseadustiku § 99 Eesti ehitusvaldkonda reguleerivas lõige 4) ja pealkirjas ei ole täpne ning seadusandluses puuduvad „normid“ perspektiivselt oleks otstarbekas kaaluda (normatiivid), seetõttu ei ole ministri määruse pealkirja muutmist, sh vastavalt sõnade 1 määruses selle termini kasutamine “eeskiri“ või alternatiivina „nõuded“ asjakohane. kasutamist. Kuna määruse pealkirja muutmine eeldab ehitusseadustiku volitusnormi muutmist ning eelnõu eesmärk on võimalikult kiiresti ajakohastada regulatsiooni, siis ei ole praegu võimalik ettepanekuga arvestada. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel