MÄÄRUS
29.12.2021 nr 89
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Maanteede projekteerimisnormid
Majandus- ja taristuministri
5.08.2015. a määrus nr 106
„Tee projekteerimise normid“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID
MÕISTED
Käesolevas määruse lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
Aasta keskmine aasta jooksul vaadeldavat tee ristlõiget läbinud sõidukite arv
ööpäevane jagatuna päevade arvuga aastas
liiklussagedus
(AKÖL)
Aeglustuskõverik aeglustusraja ja rambi ühine muutuva plaaniraadiusega teeosa
Aeglustusrada teeosa, kus on võimalik sõidumugavust ja -ohutust tagades
sõidukiirust vähendada kuni järgneva tee-elemendi
projektkiiruseni
Alus katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha
vahel (v.a dreenkiht)
Aluspinnas looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle
puudumisel katend
Arvestusaasta aasta tulevikus, mis võetakse aluseks rajatiste projekteerimisel
Arvutuslik auto erinevate liiklusvahendite rühmi esindav kindlate piirmõõtmetega
teoreetiline liiklusvahend
Arvutuslik veetase veetase, mis vastab arvutuslikule vooluhulgale
Arvutuslik vooluhulk etteantud tõenäosusega esinev maksimaalne vooluhulk
Asfaltbetoon (AC) sobivates ilmastikutingimustes normidekohaselt kuumalt või
soojalt paigaldatud asfaltbetoonsegu. Kasutatakse tee katte
kulumis-, siduv- ja kandevkihis
Asfaltbetoonsegu bituumenist, kindla terastikulise koostisega täitematerjalidest ja
vajalikest lisanditest kuumalt või soojalt sundsegamisel seguris
valmistatud segu teekatete ja –aluste ehitamiseks
Asfaltsegu bituumensideainest, täitematerjalidest ja vajalikest lisanditest
koosnev liitmaterjal katete ja aluste ehitamiseks mitmesugustes
ilmastiku ja liiklustingimustes, mis jaguneb asfaltbetoonsegudeks
ja mustsegudeks
Berm ühtlase kaldega nõlva katkestav kitsas horisontaalne või kergelt
kaldu olev riba
Bituumen orgaaniline sideaine, vedela või sitke konsistentsiga
kõrgmolekulaarsete süsivesinike, hapniku-, väävli- ja
lämmastikühendite keerukas termoplastne kolloidne segu, mida
leidub looduslikul kujul või toodetakse naftast või põlevkiviõlist
Bituumenemulsioon madala viskoossusega bituumensideaine, bituumeni kolloidlahus
vees
Bituumenmakadam killustiku bituumeniga immutamisel saadav kate või
kiilumismeetodil ehitatud mustkillustikkate
Dreen maa-alune veejuhe pinnasevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks
Dreenasfalt (PA) suure jäävpoorsusega asfaltbetoonsegu, mille koostamisel on
tagatud võimalikult suur omavahel ühendatud pooride sisaldus
võimaldamaks vee ja õhu tsirkulatsiooni
Dreenkiht erijuhul rajatav, töökihil asetsev piisava paksusega kiht, mis juhib
vee katendist välja või ajutiselt mahutab liigvett
Dünaamikategur liikuva koormuse mõju arvestav tegur
Eeldatav arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus liiklussagedus
Eelkõverik muutuva raadiusega kõver, mis tagab sujuva ülemineku trassi
sirgetelt osadelt ringikõverana kujundatud kõverikuosale
Elastne katend katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja
mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja
nihkepingetele ning sideainega töödeldud katte kihid ka
tõmbepingetele
Elastsusmoodul suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele
vastava elastse deformatsiooni suhe
Eraldusriba eraldusriba liiklusseaduse tähenduses
Filler mineraalne pulber, mis on määratud terakoostise ja füüsikalis-
keemiliste omadustega ja kasutatakse asfaltbetoonsegude
omaduste parendamiseks
Filtratsioonimoodul veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul on pinnase või kivimi omadus
lasta vett läbi pooride või lõhede kaudu, mis defineeritakse
veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu
ristlõike pinna ühikulise gradiendi korral
Fraktsioneeritud purustatud ja sõelutud jämetäitematerjal, mille teramõõdud jäävad
killustik valdavalt etteantud fraktsiooni piiridesse
Geosünteet üldnimetus toote kirjeldamiseks, mille vähemalt üks lehe-, riba-
või kolmemõõtmelise tarindi kujuline koostisosa on valmistatud
sünteetilisest või looduslikult polümeerist, ning mida kasutatakse
kokkupuutes pinnase ja/või muude materjalidega geotehnilistel ja
üldehituslikel rakendustel
Haardejõud sõiduki vedavale rattale ülekanduva massi ja haardeteguri korrutis
Haardetegur teepinna seisundi parameeter, mis iseloomustab sõiduki ratta ja
teepinna vahelist haaret
Hüdrauliline sideaine nii õhus kui vees kivistuv mineraalne sideaine
Joatoru toru vee äravooluks rajatise kattelt
Jäik katend betoon- või raudbetoonkatte või alusega katend
Jämetäitematerjal materjal terasuurusega 2-32 mm
Kanaliseeritud ristmik samatasandiline ristmik, kus erinevaid liiklusvoogusid suunatakse,
eraldatakse või kaitstakse liiklussaarte ja/või lisasõiduradadega
Kandevkiht asfaltbetoonkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või
siduvkihi ja aluse vahel
Kapillaartõus veetõus pinnastes üle gravitatsioonivee pinna pindpinevusjõu
toimel
Kasutuspiirseisund seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni
või konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks
kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud
Kate katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab
vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse
Katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu
transpordivahendite koormuse ja jaotab selle muldkeha pinnasele
ning koosneb kattest, alusest ja vajadusel dreenkihist (põhikihid)
ning lisakihtidest
Katendikiht katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest
materjalist (segust) ning mida võib paigaldada ühe või mitme
kihina
Kiirendusrada sõidutee osa, kus on võimalik sõidumugavust ja -ohutust tagades
sõidukiirust suurendada
Kiirtee kiirtee liiklusseaduse tähenduses
Kiirusmuuterada lisarada, millel hargnemise, liitumise või mõne muu manöövri
sooritamiseks liigutakse muutuva kiirusega
Killustikmastiksasfalt suure jämetäitematerjali sisaldusega asfaltbetoonsegu, mille
(SMA) killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist, fillerist,
bituumenist ning stabiliseerivast kiudainest moodustatud seguga
(mastiksiga)
Kindlustatud peenar tolmuvaba kattega teepeenra osa, mis jääb muldkeha serval
paikneva tugipeenra ja sõidutee vahele
Kogujatee maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks
on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu,
kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale
alale
Kohtumisnähtavus vahekaugus hetkel, mil kahe vastastikku läheneva sõiduki juhid
hakkavad teineteise sõidukeid nägema ja suudavad peatada
sõiduki vältimaks kokkupõrget. Kohtumisnähtavus võrdub
kahekordse peatumisnähtavusega
Konfliktala ala, mille sees paiknevad ristmiku kõik konfliktpunktid
Konfliktpunkt liiklusvoogude geomeetriliselt fikseeritud lõikumis-, hargnemis-
või liitumiskoht
Konsistentsarv (IC) iseloomustab pinnase plastsust mingil veesisaldusel w
Konstruktiivne kiht katendi kiht, mida on arvestatud kandevõime arvutamisel
Koonus (silla vms) rajatise ja tee muldkeha stabiilset ühendamist võimaldav
konstruktsioon
Koormussagedus tee enamkoormatud sõiduraja ristlõiget läbinud arvutuslike
teljekoormuste arv ajaühikus
Kulumiskiht asfaltbetoonkatte pealmine kiht, mis on liiklusega otse kontaktis
Kõrgusgabariit laiusgabariidi ulatuses liiklemiseks tagavat kõrgus
Kõrgveepind (KVP) veepinna kõrgeim tase aastate jooksul
Külghaardetegur haardeteguri osa rataste pöörlemise tasapinnaga nurga all
Külgnähtavusala teega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla
nähtavust piiravaid takistusi
Külmakaitsekiht kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu
ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub
pooride arvel
Külmakerkeline külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht
pinnas veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis
sulades kaotab vajaliku kandevõime
Külmakindlus materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat
külmumist ja ülessulamist
Külmumissügavus sügavus, milleni pinnas talvel külmub
Künnis liikluse rahustamise tehniline meede, mis kujutab endast sujuvat
sõidutee kõrgendust
Küvett tee äärne kraav vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehalt ja
nõlvadelt
Liikluskoosseis erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses
Liikluskorraldus- liikluskorraldusvahend liiklusseaduse tähenduses
vahend
Liiklussaar liiklusvoogusid suunav või neid eraldav ala
Liiklussagedus tee, sõidusuuna või – raja ristlõiget ajaühikul läbiv liiklejate arv
Liiklusvoog ühel või enamal sõidurajal samas suunas kulgev liiklus
Lisarada põhi sõiduradade kõrval paiknev kiirusmuute- või mõni muu
täiendav sõidurada
Lisaraja aeglustusosa lisaraja keskosa, kus toimub kiiruse vähenemine, vajaduse korral
peatumiseni
Läbilaskvus ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib
normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta
Lähteaasta aasta, millal ehitatud või remonditud objekt avatakse liiklusele
Maantee klass liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset
iseloomustav tunnus
Mahasõit sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue,
puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale
alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi
Makadamkate killustikust kiht, mille valmistamisel laotatakse esmalt suurema
fraktsiooniga jämetäitematerjal ja seejärel kiilutakse kihi sisse
peenem jämetäitematerjal
Muldkeha tee ehituseks vajalik geotehniline konstruktsioon koos selle juurde
kuuluvate vee ärajuhtimissüsteemide ja tugistruktuuridega
Mulle iseloomustab tee paiknemist, mille korral tee on loodusliku
maapinna tasemest kõrgemal
Mustkillustik (MUK) sundsegamisega segistis valdavalt fraktsioneeritud
jämetäitematerjali ja orgaanilise sideaine segamisel saadav
materjal
Mustsegu (MSE) madala viskoossusega bituumenist või bituumenemulsioonist,
liivast ja killustikust või purustatud kruusast või kruusast koosnev
asfaltsegu
Möödasõidunähtavus vahemaa, mille ulatuses peab sõidutee möödasõitu sooritavale
juhile nähtav olema, et möödasõidu alghetkel nähtavale ilmuva
vastassuunalise sõiduki juht ei peaks vähendama kiirust
Normkoormus ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim
koormus
Nõlvus nõlva kalle, mida väljendatakse nõlva kõrguse ja nõlva
horisontaalprojektsiooni pikkuse suhtena (1:n)
Nähtavuskaugus kaugus, mille ulatuses liikleja näeb teed, teisi liiklejaid ja
liikluskorraldusvahendeid
Nähtavuskolmnurk lõikuvate teede vaheline nähtav kolmnurkne ala samatasandilisel
ristmikul
Ohutussaar ohutussaar liiklusseaduse tähenduses
Ootekoda ühissõidukite ootajaid ilmastikumõjude eest kaitsev katusega
rajatis
Ooterada pöörde sooritamist ootavatele sõidukitele ette nähtud lisaraja osa
Pandus kaldtee, mida kasutatakse ühendusteena eri tasapindade vahel
Parkla parkla liiklusseaduse tähenduses
Pealesõiduplaat ühelt poolt rajatisele toetuv üleminekukonstruktsioon rajatise eelse
muldkeha ja rajatise vahelise täitepinnase järeltihenemisest
tingitud vajumite vähendamiseks
Peatumisnähtavus vahemaa, mille ulatuses sõidukijuht, avastades teel paikneva
takistuse, suudab normaalsetes tingimustes sõiduki enne takistust
peatada
Peatumisteekond teekond, mis kulub sõidukijuhil sõiduki peatamiseks ja mis
sisaldab ka reageerimisaja jooksul läbitud teekonda
Peentäitematerjal materjal terasuurusega 0-2 mm
Pikikalle kõrgusliku projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas
Pindamine kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul
kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva
terakoostisega jämetäitematerjal ja/või peentäitematerjal ning
rullitakse, kusjuures võib pindamine olla ühe- või mitmekihiline
Pinnasevesi kõige maapinnalähedasemal suhteliselt vettpidaval kihil lasuv
põhjavesi
Pinnavesi alaliselt või ajutiselt maapinnal olev vesi
Plaanikõverik teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver plaaniosa, mis võib
olla lahendatud ringikõverana või teiste matemaatiliselt
kirjeldatavate sujuvate kõveratena
Plastsusarv (IP) voolavuspiiri ja rullpiiri vahe
Poolhaagisautorong sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud
(sadulrong) autorong
Projektkiirus üksiku sõiduauto suurim ohutu kiirus, millele peavad vastama
projekteeritava maantee kõik tee põhiparameetrid
Puhkekoht liiklejatele puhkamiseks ja sõidukite parkimiseks mõeldud ala
Põikkalle tee telje suhtes põiksuunaline tee elementide kalle
Põrkepiire piki tee serva või eraldusribale paigaldatud pidev
sõidukipiirdesüsteem, mis võib sisaldada sõidukirinnatist
Pöörderada samatasandilisel ristmikul kaht lõikuvat haru ühendav sõidurada
Püstkõverik teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa
Rajatise arvutuslik suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel
koormus osavaruteguriga
Rajatise ava silla, viadukti, estakaadi või muu sarnase sammaste rõhtne
vahekaugus
Rajatise laiusgabariit rajatisel sõidutee piirete või äärekivide vaheline kaugus (siia
kuulub ka eraldusriba, millel puudub piire)
Rajatise liiklemisel tekkivad vertikaalsed ja horisontaalsed, staatilised ja
liikluskoormus dünaamilised jõud
Ramp kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul
Raudteeülesõidukoht raudteeülesõidukoht liiklusseaduse tähenduses
Reageerimisaeg aeg, mis kulub isikul olukorra märkamisest selle hetkeni, mil isik
alustab vajalikku toimingut
Ridakillustik täitematerjal, mille teramõõdud on D≥8 mm ja d≠0 ning D/d>2
Riste eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa siirduda ühelt teelt teisele
Rullpiir (WP) pinnase veesisaldus protsentides, mille juures pinnas läheb
poolkõvast olekust kõvasse
Sidumata segu teraline materjal, tavaliselt kontrollitud terakoostisega, mille
väikseim teramõõde d=0 ja mida kasutatakse tavaliselt aluste
ülemistes ja alumistes kihtides
Siduvkiht asfaltbetoonkatte kiht, mis paikneb kulumiskihi ja kandevkihi
vahel
Sillaalune laevatamise laevatamiseks vajalik kõrgus maksimaalse veepinna ja silla
kõrgusgabariit konstruktsiooni madalaima punkti vahel laiusgabariidi ulatuses
Sillaalune laevatamise laius, mille ulatuses on tagatud laevatamise kõrgusgabariit
laiusgabariit
Sillaalune vaba väikseim vahemaa kõrgveepinnast sildeehitise alla
kõrgus
Sillasammas silla tarind, mis hoiab sildeehitist vajalikus asendis ja kannab
koormuse vundamendi kaudu pinnasele
Soojaisolatsioonikiht aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha
külmumissügavust
Stabiliseerimine pinnase või aluse materjalide töötlemine mineraalsete või
orgaaniliste sideainetega või mineraalsete ja orgaaniliste
sideainetega üheaegselt eesmärgiga tõsta pinnase või aluse
kandevõimet ja ilmastikukindlust
Sõelmed killustiku tootmisjääk fraktsiooniga 0 kuni 8 mm
Sõidutee sõidutee liiklusseaduse tähenduses
Süvend iseloomustab tee paiknemist, mille korral tee on loodusliku
maapinna tasemest madalamal
Tasasusindeks (IRI ebatasasuste amplituudide summa (mm/m). IRI - International
arv) Roughness Index
Tee laius tee katte välisservade vahekaugus risti tee teljega, sealhulgas
teepeenrad
Tee põhiparameetrid plaani- ja püstkõveriku raadiused, nähtavuskaugused, piki- ja
põikkalle, ristprofiili parameetrid
Tee äär tee katte, sealhulgas teepeenra välimine äär, kust algab nõlv või
äärekividega teel äärekivi sisemine äär
Teenindusjaam sõiduki kasutajatele mõeldud teenindusettevõte
Teenindustase kindlatele kriteeriumitele tuginev sõidu- ja liiklusolude hinnang,
mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja –tingimusi.
Väljendub tasemetena A, B, C, D, E, F
Teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida
võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning
jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks
Tehnoloogiline kiht tehnoloogiast või muldkeha ja katendi omapärast tingitud kiht,
mida ei arvestata katendi konstruktsiooni tugevusarvutusel
Teljekoormus teljekoormus liiklusseaduse tähenduses
Tilktoru toru vee äravooluks hüdroisolatsioonikihi pealt
Truup vee või loomade tee alt läbijuhtimiseks tee muldkehas olev rajatis,
mille läbimõõt on alla 3 meetri
Tugiosa sambale paigaldatud toetarind sildeehitise koormuse
ülekandmiseks sambale ja temperatuurist tulenevate koormust
vähendamiseks
Tugipeenar teepeenra välimine vahetult enne mulde serva paiknev osa
Tähispost teepeenrale paigaldatud valgustpeegeldava elemendiga post, mis
koos teiste postidega peavad juhile looma selge ettekujutuse tee
kulgemisest
Töökiht muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3
ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem
kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast
Vaba ruum ohutuse tagamiseks liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate
ehitiste ning seadmete vahele jääv ruum
Vahtbituumen bituumeni lühiajaline tehnoloogiline seisund, mis saavutatakse
kuuma bituumenisse väikestes kogustes vee pritsimisega, tekitades
selle kaudu bituumenkile, mis seob peent kivimaterjali
bituumeniga
Valuasfalt (MA) poorideta asfaltbetoonsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja
mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht)
ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse
Veesisaldus poorse või sõmera pinnase või materjali poorides sisalduva vee
protsentuaalne hulk materjali massist
Veeviimar pinnase- ja pinnavee ärajuhtimissüsteem
Viaduktialune kõrgus sõidutee pinnast või raudtee rööpa pealt nende kohal asuva
kõrgusgabariit sildeehitise madalaima punktini, mis määrab sõidukite viadukti alt
läbisõidu võimaluse
Viaduktialune laius viadukti sammaste vahel, millest sissepoole ei ulatu ükski
laiusgabariit konstruktsiooniosa
Viraažikalle (viraaž) sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle
Voolavusarv (IL) iseloomustab pinnase plastsust mingil veesisaldusel
Voolavuspiir (WL) pinnase veesisaldus protsentides, mille juures pinnas muutub
pehmest voolavaks.
Vuuk konstruktiivne või tehnoloogiline liitekoht
Ühikauto teoreetiline sõiduk, mis kasutab tee läbilaskvusest sama suure osa
kui keskmine sõiduauto
1. ÜLDOSA
1.1. Tasuvusarvutus
(1) Tasuvusarvutus tuleb koostada keerulise ja suuremahulise liiklusrajatise otstarbekuse
hindamiseks. Variandid peavad olema koostatud võrreldavas ulatuses.
(2) Tasuvusarvutus peab sisaldama rajatise variantide kulude ja tulude bilanssi. Bilansi
koostamisel võetakse arvesse järgmised projektiga seotud kulud ja rajatisest tekkivad tulud:
1) ehitusmaksumus;
2) maa või kinnisvara võõrandamise kulud;
3) rajatise kasutuskulud;
4) sõidukite läbisõidust olenevad kulud;
5) sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud;
6) keskkonnakahjustuste ja nende vältimiseks tehtavad kulud;
7) liiklusõnnetuste vähenemisest tulenev sääst;
8) muud kulud ja tulud.
(3) Investeerimise otstarbekus määratakse ajaldatud puhastulu (netoväärtuse) alusel.
Majandusliku tulukuse seisukohalt lähedaste variantide korral peab lahenduse valikul
arvestama ka mõjusid, mille väljendamine rahas on raskendatud (kultuurilised, sotsiaalsed,
demograafilised või muud sellised mõjud).
1.2. Projekteerimise lähteseisukohad
1.2.1. Projekteerimise lähtetasemed
(1) Tee või selle osade ehitamise või remondi või rekonstrueerimise vajaduse, ulatuse ning
projekteerimise lähtetaseme määrab käesolevas määruses ettenähtud korras tee omanik.
(2) Projekteerimise lähtetase peab ühiskonna võimalustest lähtuvalt looma tingimused ohutuks
liikluseks. Projekteerimise lähtetasemed on:
1) hea (edaspidi (H)). Projekteerimise lähtetaseme (H) korral loovad maantee
elementide parameetrid tingimused ohutuks ja sujuvaks liikluseks;
2) rahuldav (edaspidi (R)). Projekteerimise lähtetaseme (R) korral loovad maantee
elementide parameetrid tingimused ohutuks liikluseks tavaoludes;
3) erandlik (edaspidi (E)). Projekteerimise lähtetaseme (E) korral loovad maantee
elementide parameetrid tingimused ohutuks liikluseks, kui sõidukijuhti on teavitatud
täiendavate liikluskorraldusvahenditega, et ta peab antud kohas reageerima kiiremini
kui tavaoludes.
(3) Tee omaniku poolt projekteerijale ette antud lähtetasemest erineva lähtetaseme parameetri
kasutamist võib tee omanik lubada projekteerija põhjendatud ettepanekul.
(4) Projekteerimise lähtetaset (H) tuleb kasutada siis, kui see on majandusliku võrdluse
perioodil majanduslikult soodsam või on vajalik liikluseks ohutute tingimuste loomiseks
rasketes oludes või on parema teenindustaseme tagamine majanduslikult põhjendatud.
(5) Tuleb vältida samas lõigus erinevate parameetrite valikut projekteerimise lähtetaseme (E)
järgi.
(6) Projekteerimise lähtetasemele (E) vastavate parameetrite kasutamisel tuleb projektis ette
näha ja rakendada liiklusohutuse tagamiseks täiendavaid liikluskorraldusvahendeid, mis loovad
tingimused ohutuks liiklemiseks.
1.2.2. Projekteerimine tee ehituse korral
(1) Uue tee projekteerimisel peab tee omanik projekteerijale ette andma projekteerimise
lähtetaseme (R), millele peavad vastama uue tee kõik parameetrid. Erandiks on projektkiirus,
mis tuleb tabelist 2.1 valida lähtetaseme (H) järgi.
(2) Tee klassi muutmise, uue ristmiku või lisaraja projekteerimisel peab tee omanik
projekteerijale ette andma nendeks töödeks vajalike vastavate elementide projekteerimise
lähtetaseme (R).
(3) Kui asustus- ja keskkonnatingimused või tee omaniku etteantud uue tee ehitus- ja
hooldetööde maksumus ei võimalda parameetreid valida lähtetaseme (R) järgi, võib tee omanik
kasutada projekteerimise lähtetaset (E) käesoleva määruse lisa punktis 1.3.1 sätestatud korras.
(4) Uue maantee elemendid tuleb valida lähtuvalt majanduslikust võrdlusest, mis võtab arvesse
alternatiivide olulisemad kulud majandusliku võrdluse perioodil ning elementide võimalikku
jääkväärtust võrdlusperioodi lõpus.
1.2.3. Projekteerimine tee remondi korral
(1) Tee remondi liigid on:
1) säilitusremont, mille eesmärgiks on teekatte olemasoleva olukorra säilitamine.
Säilitusremondi tulemusena sõidetavus märgatavalt ei parane, kuid katte lagunemine
(murenemine, augud ja osaliselt praod) on mõneks ajaks peatatud. Põhiliseks
töömeetodiks on kattega teede osas pindamine ja kruusateedel kruusa pealmise
hööveldamiseks vajaliku kihi taastamine. Säilitusremont võib sisaldada ka tee koosseisu
kuuluvate rajatiste avariiremonti;
2) taastusremont, mille eesmärgiks on kattega teede puhul ülemäära kulunud katte ehk
tee katendi pealmise kihi uuendamine kas ülekatte või olemasoleva katte freesimise ja
uuesti paigaldamise näol. Taastusremondi tulemusel paraneb teede sõidetavus.
Taastusremonti võib teha juhul, kui tee katend ei ole defektne ja kandevõime on piisav.
Väikest kandevõime puudujääki (kuni 10%) saab kompenseerida ülekattega;
3) rekonstrueerimine, mille eesmärk on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine
koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse
parendamine, sealhulgas ristmike ümberehitamine. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee
omanik liiklusohutuse parendamise vajaduse ja rakendatavad meetmed ning tee juurde
kuuluvate rajatiste asendamise ja remondi vajaduse.
(2) Tee säilitus- ja taastusremondi projekti ja teetööde kirjelduse koostamisel rakendatakse
käesolevat määrust ainult katte ehitusmaterjalide määramiseks.
(3) Kui tee omaniku poolt ette nähtud tee remondi tööde maht sisaldab ka katendi ja muldkeha
remonti, siis tuleb rakendada käesoleva määruse lisa punktides 3 ja 4 sätestatud asjakohaseid
nõudeid.
(4) Juhul kui rekonstrueerimise projektis nähakse ette uusi rajatisi (näiteks piirded,
tänavavalgustus), siis ainult uued projekteeritavad rajatised peavad vastavalt maantee
olemasolevale klassile vastama sellele rajatisele käesolevas määruses kehtestatud nõuetele.
1.3. Maantee klass ja liiklussagedus
(1) Uue tee ehitamisel määratakse maantee klass arvestades eeldatavat liiklussagedust,
piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja
majanduslikke võimalusi. Tee rekonstrueerimise ja remondi projekti koostamisel maantee
klassi ei muudeta. Maantee projekteerimisel võib projektkiiruse erinevus naaberlõikudel
muutuda kuni 20 km/h. Maanteede jaotus klassidesse on toodud tabelis 1.1.
Tabel 1.1
Maantee klassid
Eeldatav aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
Maantee klass Füüsiline Taandatud sõiduautole
Liiklussagedus a/ööp Liiklussagedus a/ööp
Kiirtee üle 40000 üle 45000
I* üle 14500 üle 18500
II 6000–14500 7200–18500
III 3000–6000 3500–7200
IV 500–3000 1000–3500
V 50–500 100–1000
VI** Kuni 50 Kuni 100
Märkus: * Liiklussagedusel kuni 20 000 autot ööpäevas võib tee projekteerida kaherajalisena, 5 m laiuste
sõiduradadega;
** VI klassi maantee võib projekteerida ka üherajalisena projektkiirusega 40 km/h.
(2) Maantee projekteerimine peab tuginema eeldatava liiklussageduse prognoosile. Eeldatava
liiklussageduse prognoosimisel lähtutakse maantee või eraldi teelõigu omaniku poolt
kavandatud valmimisaastast.
(3) Eeldatava liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussageduse
muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent.
(4) Täiendav eeldatava liiklussageduse prognoosi koostamist kaalub tee omanik juhul, kui
lähema 20 aasta jooksul on ette näha olulisi muudatusi. Muuhulgas on oluliseks muudatuseks
planeeringutest tulenev eeldatava liiklussageduse muudatus, mis muudab käesoleva punkti
lõike 3 kohaselt prognoositud eeldatavat liiklussagedust üle 10%.
(5) Maantee klassi määramisel tuleb üldjuhul võtta liiklussageduse prognoosi arvestuslikuks
ajavahemikuks 20 aastat rajatise kavandatud valmimisaastast. Maantee etapiviisilise ehituse
kavandamisel võib võtta maantee klassi määramisel liiklussageduse prognoosi ajavahemikuks
10 kuni 40 aastat. Liiklussageduse prognoosi tegemisel üle 20 aasta lähtutakse prognoositud
esimese 20 aasta lõpu liiklussageduse prognoosist käesoleva punkti lõikes 2 toodud põhimõttel.
(6) Tipptunni liiklussagedusega koos tuleb anda ka liiklusvoo jaotuse ebaühtlus suundade
lõikes.
(7) Kui aasta kõige kõrgema liiklussagedusega kuu keskmine ööpäevane liiklussagedus on üle
kahe korra suurem aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest (AKÖL), siis tuleb viimast
(AKÖL) maantee klassi määramiseks suurendada 1,5 korda. Eeldatava liiklussageduse
osutumisel erinevate klasside piirimaile tuleb arvestada pikaajalisi arengutendentse (üle 20
aasta), arengutempot, liiklusvoogude võimalikku ümberjagunemist teedevõrgu täiustumisel,
etteantud teenindustaset ja muud.
(8) Kui maantee üksikutel lõikudel eeldatav liiklussagedus nõuab madalamat klassi kui maantee
suuremas osas, siis tuleb need lõigud projekteerida kõrgema klassi nõuete järgi.
Taandamistegurid liiklussageduse taandamiseks sõiduautole on toodud tabelis 1.2.
Tabel 1.2
Sõidukite taandamistegurid
Sõiduk Taandamistegur Sõiduki iseloomustus
Sõiduauto ja selle baasil ehitatud kaubaveok või väikebuss kuni 12
Sõiduauto 1 reisijale
Veoauto 2 Üksik veoauto ja tema baasil ehitatud eriauto
Buss 3 Buss rohkem kui 12 reisijale
Autorong 4 Veoauto või veduk täis- või poolhaagisega
Märkus: Liiklussageduse määramisel ei arvestata mootorrattaid ja mopeede.
1.4. Läbilaskvus ja teenindustase
(1) Projektlahendus peab tagama arvestusperioodi lõpuks eeldatud liiklussageduse läbilaskvuse
maantee kõigil elementidel tee omaniku poolt etteantud teenindustasemega.
(2) Maantee läbilaskvuse ja teenindustaseme määramisel tuleb juhinduda tee omaniku poolt
määratud metoodikast.
1.5. Koormused ja tarindiohutus
(1) Maanteede katendi tugevusarvutusel ja muldkeha püsivuse kontrollimisel tuleb sõiduki
arvutuslikuks teljekoormuseks võtta 100 kN.
(2) Restkaevude ja kontrollkaevude kaaned peavad olema vastupidavad neile langevatele
koormustele. Eeldatakse, et restkaevude ja kontrollkaevude kaaned vastavad nõuetele, kui need
vastavad standardile EVS-EN 124. Kaevude kaaned tuleb valida sõiduki üksikratta koormusele
400 kN.
(3) Konsoolkandurid ja portaalkandurid peavad olema vastupidavad lume- ja tuulekoormusele.
Eeldatakse, et konsoolkandurid ja portaalkandurid vastavad nõuetele, kui konstrueerimine
vastab standarditele EVS-EN-1991-2-3 ja EVS-EN 1991-1-4.
(4) Liiklusmärgid, tähispostid ja helkurid tuleb konstrueerida vastavalt standardile EVS-EN
12899-1.
(5) Müratõkkeseinad peavad olema ohutud ja vastupidavad neile langevatele koormustele.
Nõuded loetakse täidetuks, kui mehaanilise toimimise ja püsivuse arvutus vastab standardile
EVS-EN 1794-1.
1.6. Liiklusohutus
(1) Projektlahendus peab tagama ühiskonna võimalustest lähtuva liiklusohutuse taseme kõigile
liiklejatele.
(2) Enne olemasoleva maantee ümberehitusprojekti koostamist peab projekteerija tutvuma
projekteeritaval maanteel või selle lõigul varem toimunud liiklusõnnetuste arvu,
paiknemiskohtade (niinimetatud mustade punktide) ja põhjustega ning kavandama meetmed
projektlahenduse ohutustaseme parandamiseks.
(3) Projekteeritud tee-elemendid ja liikluskorraldus peavad olema omavahel kooskõlas ning
liiklejale kergesti mõistetavad.
(4) Maantee ja seal paiknevad ristmikud ning liikluskorraldus tuleb projekteerida nii, et
sõidukijuhil jääks piisavalt aega liiklusolukorra hindamiseks ja sellest tulenevate juhtimisvõtete
õigeaegseks rakendamiseks. Käesolevas määruse lisas on üldjuhul lähtutud keskmisest
sõidukijuhi reageerimisajast 2 sekundit.
(5) Sõidukijuhi vaatevälja ei tohi risustada juhtimiseks mittevajaliku teabe ja rajatistega
(reklaam, liiklusmärkide ja viitade liigne hulk, sobimatu haljastus jms). Sellise teabe
paigaldamisel tuleb juhinduda liiklusseadusest.
(6) Maanteel tuleb ette näha valgustus käesoleva määruse lisa punkti 8.3 kohaselt.
(7) Tee kate tuleb projekteerida ühtlase tasasuse ja karedusega.
(8) Maantee tuleb projekteerida nii, et seal oleks võimalik kasutada kaasaegset lume- ja
libedustõrje tehnoloogiat.
(9) Kiirteedel, I ja II klassi maanteedel tuleb silmas pidada nõuet, et kohalik liiklus ei häiriks
ega ohustaks läbivliikluse kulgu. Vajadusel tuleb projekteerida kõrgema klassi maanteega
paralleelselt kulgevad koguvteed.
1.7. Keskkonnakaitse
1.7.1. Keskkonnakaitse üldised nõuded
(1) Maantee trassi valikul ja maantee projekti koostamisel tuleb lisaks tehnilis-majanduslikele
nõuetele arvestada maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju
keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal. Tee projekteerimisel tuleb korraldada
keskkonnamõju hindamine, kui seda näeb ette keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Projekti koostamisel tuleb arvestada keskkonnamõju
eelhindamise või hindamise tulemustega ja määratud keskkonnanõuetega.
(2) Projektvariantide võrdlemisel tuleb arvestada hõivatavate ja mõjutatavate maade väärtust,
kulutusi ajutiste ehitiste otstarbeks eraldatud alade viimiseks kasutuskõlblikku seisukorda.
(3) Silla asukoha ja avade suuruse ning arvu valikul tuleb arvestada, et rajatis ei põhjustaks jõe
hüdroloogilise režiimi rikkumist, kallaste ja teerajatiste uhtumist. Kaaluda tuleb ka vähemalt 1,5
m laiuste kuivade kallasradade kavandamist ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks piki
looduslikke vooluveekogusid.
(4) Kavandatud teerajatised ei tohi endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist,
kui see mõjutab ebasoodsalt looduskeskkonda.
(5) Süvendite ja tunnelite rajamisel tuleb arvestada pinnasevee loodusliku taseme muutumist ja
vettjuhtivate kihtide läbilõikamisest tulenevaid mõjutusi looduskeskkonnale.
(6) Projektides tuleb ette näha ehitusvööndis asuvate kõlblike pinnaste ja mullakihi koorimisel
tekkivamulla kasutamine ja kvaliteedi säilitamine.
(7) Tootmisjääkide kasutamise kavandamisel tuleb arvestada nende agressiivsust ja mürgisust
looduskeskkonnale.
2. MAANTEE PÕHIPARAMEETRID
2.1. Projektkiirus
(1) Projektkiirus, millele peavad vastama projekteeritava maantee kõik põhiparameetrid, tuleb
määrata lähtudes maantee klassist ja projekteerimise lähtetasemest (tabel 2.1).
Tabel 2.1
Projektkiirused
Maantee Projektkiirus
klass Hea Rahuldav Erandlik
Kiirtee 140 120 100
I 120 100 80
II 120 100 80
III 100 80 60
IV 80 60 40
V 60 40 40
VI 40 30 30
2.2. Liiklejate, teede ja rajatiste piirmõõtmed
(1) Maanteede, neil paiknevate rajatiste, ristmike ja teiste liiklusega seotud alade
projekteerimisel tuleb arvestada seal esinevate liiklusvahendite ning liiklejate mõõtmetega.
Tingituna erinevate liiklusvahendite suurest hulgast ja pidevast uuenemisest, tuleb
projekteerimisel aluseks võtta arvutuslik auto.
(2) Ohutuse tagamiseks peab liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehitiste ning
seadmete vahele jääma vaba ruum (joonis 2.1).
Joonis 2.1. Vaba- ja liiklusruum
(3) Maanteedel peab olema tagatud kõigi arvutuslike autode vaba ja liiklusseadusele vastav
liikumine, seetõttu tuleb neil arvestada antud elemendi jaoks suurimat liikumisruumi vajava
arvutusliku autoga. Sõidu- ja veoauto ohutuspiirmõõtmed ristprofiilis on toodud joonistel 2.2 ja
2.3, mootorratta, jalgratta ja jalakäija ohutuspiirmõõtmed joonisel 2.4.
Maantee Sõidu-auto Sõiduvaru Ohutusribad Katte laiused
V(km/h)
klass laius (m) 2e (m) c (m) O (m) 2- 4-
Kiirtee 140 2,00 1,40 0,70 1,00; - 2x11,50
rajaline rajaline
I 120 2,00 1,40 0,70 1,00;
3,00 - 2x11,00
II 120 2,00 1,40 0,70 1,75
2,50 11,00 -
III 100 2,00 1,20 0,60 1,00 9,00 -
IV 80 2,00 0,80 0,40 1,00 8,00 -
V 60 2,00 0,80 0,40 0,50 7,00 -
VI 40 2,00 0,60 0,40 0,20 6,00 -
Joonis 2.2. Sõiduauto ohutuspiirmõõtmed
Maantee V(km/h) Veoauto Sõiduvaru Ohutusribad Katte laiused
klass laius (m) 2e (m) c (m) O (m) 2- 4-
KT 140 2,55 0,85 0,70 1,00; - 2x11,50
rajaline rajaline
I 120 2,55 0,85 0,70 1,00;
3,00 - 2x11,00
II 100 2,55 0,85 0,70 2,25
2,50 12,00 -
III 100 2,55 0,65 0,60 1,00 9,00 -
IV 80 2,55 0,25 0,40 1,00 8,00 -
V 60 2,55 0,25 0,40 0,50 7,00 -
VI 40 2,55 0,20 0,30 0,10 6,00 -
Joonis 2.3. Veoauto ohutuspiirmõõtmed
Liiklusrada Sõiduvaru Ohutusriba Katte laius
(m) 2e (m) c O (m) 1-rajaline 2-rajaline
Mootorratas 2,0 0,4 0,2 0,25 2,90 5,50
Jalgratas 0,8 0,4 - - 1,20 2,40
Ratastool 1,1 0,4 - - 1,50 3,00
Jalakäija 0,5 0,2 - - 0,75 1,50
Joonis 2.4. Mootorratta, jalgratta, ratastooli ja jalakäijate ohutuspiirmõõtmed
(4) Arvutuslike autode piirmõõtmed ja elemendid, mida tuleb arvutuslikust autost lähtudes
määrata või kontrollida, on toodud tabelis 2.2
Tabel 2.2
Arvutuslike autode piirmõõtmed
(5) Ristmike ja erinevate teenindusalade (tanklate, parklate, terminaalide jne) plaanilahendusi
tuleb kontrollida arvutuslike autode manöövreid kujutavate šabloonidega.
(6) Maantee projekteerimisel tuleb juhinduda antud klassi piirmõõtmetest (joonised 2.5–2.6).
Joonis 2.5. Maantee piirmõõtmed sillal (A) ja viadukti all (B)
Märkus: joonisel 2.5 ja joonisel 2.6 on kasutatud järgmisi tähiseid: S = nb – sõidutee laius või ühe sõidusuuna
laius; n – sõiduradade arv; b – sõiduraja laius; O – ohutusriba laius sillal (viaduktil); O1 – vasakpoolse
ohutusriba laius ühesuunalise liiklusega sillal (viaduktil); O2 – parempoolse ohutusriba laius ühesuunalise
liiklusega sillal (viaduktil); E – eraldusriba laius; G – silla (viadukti) laiusgabariit; K - jalgtee laius; H –
kõrgusgabariit lähtudes teekattest, mis tuleb tagada laiusgabariidi G ulatuses; hp – piirde kõrgus; hk – jalgtee
kõrgusgabariit; a – kaitseriba viadukti all (sõltuvalt piirde läbipaindest); p – piirde laius (0,25 m).
Joonis 2.6. Eraldusribaga maantee piirmõõtmed sillal
(7) Maanteede, sildade, viaduktide ja estakaadide piirmõõtmed on vähimad kõrgused ja laiused
(kujutletav piirjoonestik maantee ristlõikes), millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise
konstruktiivelement (tarind).
(8) Silla, viadukti ja estakaadi projekteerimisel tuleb juhinduda ristprofiili elementide laiustest,
mis on esitatud tabelis 2.3 ja viaduktialustest laiustest, mis on esitatud tabelis 2.4.
Tabel 2.3
Ristprofiili laiused sillal, viaduktil ja estakaadil
Maantee Laius (m)
Sõidutee Eraldusrib Ohutusribad Gabariit G
klass
S=nb a O vasak O1 parem O2
Kiirtee 2x(2x3,75) 13,50
E - 2,00 3,50 13,0+9,5+13,0
I 2x(2x3,75) ≥ 6,00 - 1,50 3,00 12,0+2,0+12,0
II 2x3,75 - 2,25 - - 12,0
III 2x3,50 - 1,50 - - 10,0
IV 2x3,00 - 1,50 - - 9,0
V 2x3,00 - 1,00 - - 8,0
2x3,00 0,50 7,0
VI - - -
1x3,00 0,50 4,0
Tabel 2.4
Ristprofiili laiused viadukti all
Laius, m
Maantee Gabariit
Sõidutee Eraldusriba Kaitse- Ohutusribad
klass G
S=nb E riba a O vasak O1 Parem O2
15,0+8,0+1
Kiirtee 2x(2x3,75) 13,50 2x1,25 - 1,50 3,50
5,0
14,25+1,0
I 2x(2x3,75) ≥ 6,00 2x1,25 - 1,25 3,00
+14,25
II 2x3,75 - 2x1,25 2,25 - - 14,50
III 2x3,50 - 2x1,25 1,50 - - 12,5
IV 2x3,00 - 2x1,25 1,50 - - 11,5
V 2x3,00 - 2x1,25 1,00 - - 10,5
2x3,00 2x1,25 0,50 9,5
VI - - -
1x3,00 2x1,25 0,50 6,5
(9) Tuleb tagada kõrgusgabariit 5,0 m maantee silla, viadukti ja estakaadi peal, sillaaluses
autoliikluseks kavandatud liiklusruumis ning viadukti ja estakaadi all avades, kus on lubatud
sõidukiliiklus. Kõnnitee ja jalgrattatee kõrgusgabariit on 2,5 m.
(10) Muude teerajatiste projekteerimisel peab juhinduma tabelis 2.5 toodud piirmõõtmetest.
Tabel 2.5
Muude teerajatiste piirmõõtmed
Gabariit, m
Maantee all asuvate teerajatiste gabariidid
Laius Kõrgus
Põllutee tunnel 6,00 4,50
Karjatunnel, sõiduautotunnel 4,00 2,50
Jalakäija- ja jalgrattatunnel ning -sild 3,00 2,50
(11) Sillal, viaduktil ja estakaadil tuleb üldjuhul ette näha kõnniteed laiusega ≥ 1,0m, mille
välisküljele rajatakse käsipuud kõrgusega 1,1m. Silla välisküljel peab kõnnitee puudumisel
olema piire koos käsipuuga.
(12) Jalgrattaliikluse korral tuleb juhinduda nõuetest, mis on esitatud käesoleva määruse lisa
punktis 7.4.
(13) Maantee lõikumisel või selle paralleelsel kulgemisel tuleb arvestada raudtee gabariitidega
sõltuvalt sellest, kas tegemist on jaamas või jaamadevahelisel lõigul paikneva raudteega.
(14) Laevatataval jõel tuleb tagada laevatusnõuetele vastav sillaalune gabariit. Mittelaevatavatel
jõgedel juhinduda tabeli 6.3 nõuetest.
2.3. Ristprofiil
2.3.1. Ristprofiili elemendid ja nende laiused
(1) Ristprofiili elementide ja nende laiuste valik peab vastama projekteerimise lähtetasemele.
Maantee ristprofiili elemendid on esitatud joonisel 2.7 ja asula läbimise korral joonisel 2.8.
Märkus: Joonisel 2.7 on kasutatud järgmiseid tähiseid: 1 – sõidutee; 2 – sõidurada; 3 – teepeenar; 4 – kindlustatud
peenar; 5 – kindlustamata peenar; 6 – kindlustatud peenar, mis mh täidab peatusriba funktsiooni; 7 – ääreriba; 8 –
vaheriba; 9 – eraldusriba; 10 – mulde nõlv; 11 – süvendi nõlv; 12 – küvett; 13 – linne; 14 – mäekraav; 15 – berm;
16 – piiririba; 17 – jalgtee; 18 – maantee laius; 19 – teemaa; 20 – maantee kaitsevöönd.
Joonis 2.7. Maantee ristprofiili elemendid
Joonis 2.8. Asulat läbiva maantee ristlõike võimalikud elemendid
(2) Sõltuvalt maantee klassist peavad ristprofiili parameetrid vastama tabelis 2.6 toodutele.
Maantee kõigi tehniliste klasside jaoks on ristprofiili tüüplahendused esitatud joonistel 2.9 –
2.14. Joonistel on esitatud iga maantee klassi ristprofiili elemendid viie erineva tüüpolukorra
jaoks ja tähistatud tähtedega A, B, C, D ja E. Tüüp A on põhitüüp, kus nõlvus võimaldab
üldjuhul teelt väljasõitnud sõidukil ohutult teele tagasi pöörduda. Tüüp B ei erine sisuliselt
tüübist A, kuid siin on näidatud tähispostide paigaldamine. Tüüp C on kasutatav juhtudel, kui
on vajalik paigaldada põrkepiire. Tüübid D ja E kujutavad maantee ristprofiili erinevaid
variante sillal, kusjuures erinevus seisneb jalgtee olemasolus või selle puudumises.
Tabel 2.6
Maanteede ristprofiili parameetrid (ristprofiilid A joonistel 2.9 – 2.14)
Eraldusriba vähim
Peenra laius, sellest
Sõidu laius, sellest
Sõidu Maa
Projek - kind-
- Katte n-
Maante t- raja lus- tugi- vahe
tee kog ääre- laius tee
e klass kiirus laius kogu tatud peena -
laius u riba (m) laius
km/h (m) ja (m) peena r riba
(m) (m) (m) (m)
arv r (m) (m)
(m)
3,75
Kiirtee 2x7,5 13,5 2x1, 11,5 2x11, 35,5
140 4 või 3,50 3,00 0,50
* 0 0 0 0 5 0
6
3,75 2x7,5 2x1, 2x11, 27,0
I* 120 3,00 2,50 0,50 6,00 4,00
≥4 0 0 0 0
3,75 12,0
II a 120 7,50 2,25 1,75 0,50 - - - 11,00
2 0
3,50 10,0
II b** 120 7,00 1,00 0,50 0,50 1,00 - - 9,00
2 0
3,25
…3,7 15,0
II c** 120 10,50 1,50 1,00 0,50 1,50 - - 14,00
5 0
3
3,50 10,0
III 100 7,00 1,50 1,00 0,50 - - - 9,00
2 0
3,00
IV 80 6,00 1,50 1,00 0,50 - - - 8,00 9,00
2
3,00
V 60 6,00 1,00 0,50 0,50 - - - 7,00 8,00
2
3,00 3,00 4,00
3,00 –
VI 40 1 või 0,50 - 0,50 - - - – –
6,00
2 6,00 7,00
Märkus: * Eraldusriba vähimat laiust võib vähendada, kui võetakse kasutusele täiendavad vahendid loomaks
tingimused ohutuks liiklemiseks;
** mõõdud valida vastavalt joonisele 2.11
Joonis 2.9. 4-rajalise kiirtee ristprofiil
Joonis 2.10. 4-rajalise I klassi maantee ristprofiil
Joonis 2.11. II klassi maantee ristprofiil
Joonis 2.12. III klassi maantee ristprofiil
Joonis 2.13. IV klassi maantee ristprofiil
Joonis 2.14. V klassi ja VI klassi maantee ristprofiil
(3) Vee ärajuhtimiseks peab kõigil ristprofiili elementidel olema põikkalle, mille suurused on
esitatud tabelis 2.7. Tabelis esitatud põikkalded on rakendatavad sirgetel ja kõverikel, kus
puudub kurvikalle.
Tabel 2.7
Ristprofiili elementide põikkalded
Põikkalle %
Ristprofiili element
Hea Rahuldav Erandlik
Sõidutee (normaalne ristprofiil) 2,5 2,0 – 3,0 1,5 – 3,5
Kindlustatud peenar 2,5 2,0 – 3,0 1,5 – 3,5
Tugipeenar 4,0 – 5,0 3,5 – 5,5 3,0 – 6,0
Jalgtee ja rattatee 2,0 1,5 1,0 – 2,5
Eraldusriba laiusega ≤6m 4,0 – 6,0 3,0 2,5 – 7,0
Eraldusriba laiusega >6m 10,0 – 17,0 6,0 4,0 – 20,0
Märkus: Jalgtee põikkalle peab olema ühepoolne.
(4) Kiirteel, I ja II klassi maanteedel sõltub sõiduradade arv liiklussagedusest ja tõusude
olemasolust.
(5) I klassi maantee lõikudel, kus tulevikus võib tekkida vajadus suurendada sõiduradade arvu,
tuleb eraldusriba laiust tabelis 2.6 tooduga võrreldes suurendada 7,5 m võrra.
(6) Kalde puhul eraldusriba telje suunas tuleb vee ärajuhtimiseks ette näha kollektor.
(7) Eraldusriba muutuva laiuse korral ei tohi laienemine olla järsem kui 1:100.
(8) Tee remondiks ja hooldeks tuleb liiklusvahendite ja erimasinate läbilaskmiseks
eraldusribasse 2–5 km vahemaaga ette näha 30 m pikkused katkestused. Kui neid ei kasutata,
tuleb need sulgeda äravõetavate eripiiretega.
(9) Vähemalt 25 m pikkusel lõigul silla või viadukti algusest ja lõpust peab maantee muldkeha
pealmine laius ületama silla või viadukti käsipuude vahelise laiuse mõlemalt poolt 0,75 või 1,0
m olenevalt maantee klassist (ristprofiili tüüplahend «E»). Sillaeelse muldkeha laiendamise
näide on toodud joonisel 2.15.
Märkus: G – silla sõidutee gabariit; B – katte laius teel; L1=25,0 m – vähim piirde horisontaalse osa pikkus silla
otsas. Katte laius püsib võrdsena katte laiusega sillal; L2=(G–B)/2×50 – katte laiuse üleminek laiuselt sillal
laiusele teel; L3=37,0 m (32,6 m) – piirde üldpikkus koos mahaviidava osaga. Konstantse laiusega sillaeelne
mulle; L4=L2–L5 – mulde laiuse üleminek sillaeelselt laiuselt normaallaiusele; L5 – Piirde mahaviidava osa
pikkus, mis peab olema kaherealistel põhimaanteedel 12,0 m. Neljarajalistel põhimaanteedel (eraldusribaga) peab
mahaviidava osa pikkus olema liiklussuunast lähtudes enne silda 12,0 m, pärast silda võib olla pikkusega 7,6 m,
tugi- ja kõrvalmaanteedel kõikjal 7,6 m.
Joonis 2.15. Sillaeelse muldkeha laiendamise näide
(10) Kõigi maanteede sirgetel lõikudel ja üldjuhul I klassi maanteede plaanikõverikel raadiusega
3000 m ja rohkem ning ülejäänud maanteede plaanikõverikel raadiusega 2000 m ja rohkem tuleb
sõidutee ette näha kahepoolse põikkaldega.
(11) Väiksema raadiusega plaanikõverikel tuleb ette näha ühepoolse põikkaldega sõidutee
(viraaž), lähtudes sellel suurima kiirusega sõitva auto liiklusohutusest (vaata käesoleva määruse
lisa punkt 2.4).
(12) Kui kaks samasuunalist plaanikõverikku asetsevad lähestikku ja nende vahel puudub sirge
lõik või see on lühike, tuleb kogu lõigu ulatuses ette näha katkematu ühepoolse kaldega
ristprofiil.
(13) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb eri suundade sõidutee viraažid üldjuhul eraldi
projekteerida, muutes vastavalt eraldusriba põikkallet.
(14) Viraažidel peab teepeenarde põikkalle olema sama mis sõiduteel. Sõidutee kahepoolse
põikkalde puhul tuleb teepeenardel normaalselt kaldelt sõidutee kaldele üle minna üldjuhul 10
m ulatuses enne viraaži algust.
(15) Plaanikõverikel raadiustega 2000 m ja vähem (vaata käesoleva määruse lisa punkt 2.4.3)
tuleb ette näha sõidutee sisekülje laiend. II ja madalama klassi maanteedel võib seda teha
teepeenra arvel selliselt, et teepeenra laius II klassi maanteel ei oleks väiksem kui 1,5 m ja III–
V klassi maanteedel väiksem kui 1 m.
(16) Kui teepeenra laius ei võimalda nende tingimuste (käesoleva määruse lisa punkt 2.4.3)
kohaselt sõiduteed laiendada, tuleb laiendada mullet. Sõiduteed tuleb laiendada võrdeliselt
alates siirdekõveriku algusest kuni täislaiuseni ringikõveriku alguses.
2.4. Plaan ja pikiprofiil
2.4.1. Plaani ja pikiprofiili üldnõuded
(1) Maanteede projekteerimisel peab kõigi geomeetriliste elementide valik lähtuma
majanduslikest kaalutlustest, ohutu liikluse nõudest ja tagama ühtlase kiiruse maanteel.
2.4.2. Plaanilahendus
(1) Maantee plaanikõveriku kavandamisel ringikõverikuna tuleb tagada õige suhe
projektkiiruse ja ringikõveriku raadiuse vahel, samuti maantee viraaži ja külghaardeteguri
vahel. Sõiduki liikumist ringikõverikul kontrollitakse valemiga 2.1:
Valem 2.1
kus:
e – maantee viraažikalle; suhtarv on positiivne, kui kalle on suunatud kõveriku keskpunkti;
f – külghaardetegur, ühikuta suurus;
V – sõiduki kiirus, km/h;
R – ringikõveriku raadius, m.
(2) Viraažikalde valikul tuleb arvestada seda piiravate tingimustega, milledest olulisemad on:
1) klimaatilised;
2) maastikulised;
3) maantee paiknemine (asulas või väljaspool asulat);
4) aeglaselt liikuvate sõidukite hulk;
5) maanteehoole.
(3) Suurimad viraažikalded sõltuvalt maantee klassist on:
1) kiirtee 4%;
2) I klass 4%;
3) II–IV klass 6%;
4) ramp 6%;
5) asulasisene tee 4%.
(4) Vältida tuleb olukorda, kus plaanikõverikul vee äravool sõidutee pinnalt on raskendatud
sõidutee ebatasasuse, nõgusa püstkõveriku või muude asjaolude tõttu.
(5) Plaanikõverike projekteerimisel kasutatavad külghaardetegurid on toodud tabelis 2.8.
Tabel 2.8
Projektkiirusele ja viraažile vastavad vähimad plaanikõverike raadiused
Suurim Vähim raadius R(min),m
Proj. külg- Kahepoolne
Viraaž*
kiirus haarde- põikkalle
km/h tegur 2,5% 2,5% 4% 6%
(fmax) H R E H R E H R E H R E
Maanteel
40 0,165 450 160 100 300 120 80 100 80 60 120 80 55
50 0,159 700 230 160 400 170 120 200 140 100 150 130 90
60 0,153 900 380 230 600 240 170 300 200 150 200 170 135
70 0,146 1200 450 330 800 330 240 380 300 210 300 250 190
80 0,140 1500 650 450 1000 430 330 510 380 300 400 350 250
90 0,128 2000 900 650 1500 560 430 670 510 380 600 450 340
100 0,115 2500 1250 900 1800 750 560 870 670 510 750 600 450
110 0,103 3000 1750 1250 2200 1000 750 1130 870 670 970 750 600
120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750
130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970
140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1850 1500 1230
Rambil ja samatasandilisel ristmikul
30 0,31 100 60 30 70 40 25 50 20 20 - - -
40 0,25 150 100 70 100 80 50 80 45 40 - - -
50 0,21 270 200 110 170 110 90 160 110 80 - - -
60 0,18 450 300 180 260 200 150 270 190 130 - - -
70 0,16 600 450 290 390 300 240 380 290 200 - - -
80 0,14 800 650 450 540 430 330 500 380 300 - - -
Märkus: * Viraaži puhul ei tohi suurim plaanikõveriku raadius ületada tasemele hea vastavat väärtust üle 2,5 korra.
(6) Plaanikõverikku ei ole vaja kasutada, kui trassi pöördenurk on ≤30´, kuna see ei muuda
maantee esteetilisust ning ei vähenda sõidumugavust.
(7) Plaanikõveriku projekteerimisel tuleb sirge ja 3000 meetrist väiksema raadiusega
ringikõveriku sujuva ülemineku tagamiseks ette näha eelkõverik, mille ulatuses peab toimuma
üleminek normaalselt põikkaldelt viraažikaldele.
(8) Eelkõverikuna kasutatakse muutuva raadiusega kõverikke, eelkõige klotoide, mille
parameeter väljendub valemiga 2.2.
Valem 2.2
kus:
A – klotoidi parameeter, m;
R – ringikõveriku raadius, m;
L – eelkõveriku pikkus, m.
(9) Eelkõverike projekteerimisel tuleb lähtuda:
1) sõidumugavusest;
2) viraažikaldele ülemineku kiirusest;
3) maantee esteetilisusest.
(10) Elementaarse sõidumugavuse tagamiseks on lähtutud kesktõmbekiirenduse muutuse
väärtusest a=0,6m/s³. Klotoidi parameetri ja kiiruse vaheline sõltuvus on esitatud valemiga
2.3.
Valem 2.3.
(11) Ühe projekti ulatuses tuleb järgida viraažikalde moodustamise ühtseid reegleid.
(12) Kaherajalisel maanteel projekteeritakse viraaž ümber sõidutee telje. Kui maanteel on
raskendatud vete äravool või sõidutee ääres on kas põrkepiire või tugimüür, võib erandina
viraaži projekteerida ka ümber sõidutee serva. Neljarajalisel eraldusribaga maanteel sõltub
pöördumistelje asukoht eraldusriba laiusest järgmiselt:
1) eraldusriba laiusel kuni 3m võib pöördumine toimuda ümber eraldusriba telje;
2) eraldusriba laiusel üle 3m projekteeritakse mõlemal sõiduteel viraaž eraldi
pööramisega ümber sõidutee serva.
(13) Eelkõveriku puudumisel toimub viraaži moodustamine üleminekulõigu pikkusel, mis on
võrdne nõutava eelkõveriku pikkusega. Üleminekulõigul toimub viraaži moodustamine 60%
ulatuses sirglõigul, 40% ulatub ringikõverikule.
(14) Vahetult üksteisele järgnevatel vastandkõverikel ei toimu viraažikalde üleminekut
kahepoolsele põikkaldele, vaid nende kokkupuutepunktis on maantee põikkalle 0. Sama nõue
kehtib ka juhul, kui vastandkõverike vahelise sirglõigu pikkus on <60 m. Vee ärajuhtimine neilt
põikkaldeta maanteelõikudelt tuleb tagada projekteeritava pikikaldega.
(15) Sihiajamisel ja maantee plaani projekteerimisel tuleb üksikutest komponentidest
moodustada ühtne tervik, mis peab ühilduma ümbritseva maastiku ja looduskeskkonnaga.
Projekteerija peab arvestama järgnevat:
1) erandlikke raadiusi tuleb kasutada ainult kitsendatud tingimustes;
2) pika sirge lõpus tuleb vältida väikese raadiusega kõverikke;
3) tuleb vältida üleminekuid suurelt kõveriku raadiuselt väikesele raadiusele;
4) kõrgete maanteemullete korral ei tohi kasutada väikese raadiusega kõverikke;
5) vältida järske trassi muutusi;
6) plaanikõverikud tuleb ühitada püstkõverikega.
(16) Plaanikõveriku vähim pikkus Kmin valitakse vastavalt tabelile 2.9.
Tabel 2.9
Plaanikõveriku vähim pikkus
Pöördenurk Kmin
<30´ -
30´ - 1º ≥350m
1º - 5º ≥400m
>5º ≥750m
2.4.3. Sõidutee laiend kõverikul
(1) Väikese raadiusega plaanikõverikul tuleb ette näha auto pöördekoridori laienemisest tulenev
sõidutee laiend.
(2) Laiendi suurus määratakse lähtudes sõidutee laiusest sirgel, projektkiirusest, auto
piirmõõtmetest ja plaanikõveriku raadiusest ning arvutatakse vastavalt joonisel 2.16 antud
skeemile ja valemitele.
kus:
ΔS – sõidutee laiend, m;
Sk – sõidutee laius kõverikul, m; S – sõidutee laius sirgel, m;
U – sõiduki pöördekoridori laius, m;
E – sõiduki esiosa üleulatus, m;
z – ohutusriba kompenseerimaks kurvis liikumist, m;
c – eeldatud vajalik külgkliirens liikumisel kurvis, mis olenevalt sõidutee laiusest (S) 6,0; 7,0 ja 7,5 m on
vastavalt 0,53, 0,78 ja 0,95 m;
V – projektkiirus, km/h;
ba – arvutusliku auto laius (2,55 m);
LA – arvutusliku auto pikkus (12 m);
ü – esimese telje kaugus esikaitserauast (2,8 m);
LT – telgede vahekaugus (6,2 m);
L – eelkõveriku pikkus.
Joonis 2.16. Sõidutee laiend väikese raadiusega kõverikul
(3) Arvutuslikuks autoks tuleb võtta üksik 12 m pikkune auto.
(4) Kaherajalise sõidutee laiendid on antud tabelis 2.10. Alla 0,4m suurusest laiendist
loobutakse kiirteel, I, II ega III klassi maanteel.
Tabel 2.10
Kaherajalise sõidutee laiend kõverikul
Kiirus (V), km/h
40 50 60 80 100 120 140
Raadius
(R), m Sõidutee laius (B), m
6 6 6 7 7 7,5 7,5
2000 0,30 0,30 0,30 0,00 0,00 0,00 0,00
1500 0,30 0,30 0,40 0,00 0,00 0,00 0,00
1400 0,30 0,30 0,40 0,00 0,00 0,00 Rmin=150
1300 0,30 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00 0
1200 0,30 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00
1100 0,40 0,40 0,40 0,00 0,00 0,00
1000 0,40 0,40 0,40 0,00 0,10 0,00
900 0,40 0,40 0,40 0,00 0,10 0,00
800 0,40 0,40 0,50 0,00 0,10 Rmin=90
700 0,40 0,50 0,50 0,10 0,20 0
600 0,40 0,50 0,50 0,10 0,20
500 0,50 0,50 0,60 0,20 0,30
450 0,50 0,50 0,60 0,20 0,30
400 0,50 0,60 0,60 0,20 Rmin=45
350 0,50 0,60 0,70 0,30 0
300 0,60 0,70 0,70 0,30
250 0,70 0,70 0,80 0,40
Rmin=25
200 0,80 0,80 0,90
0
175 0,80 0,90 1,00
150 0,90 1,00 1,10
135 1,00 1,10 1,10
Rmin=13
125 1,00 1,10
5
100 1,20 1,30
90 1,30 1,40
Rmin=9
60 1,70
0
55 1,80
Rmin=5
5
Märkus: 1) Treppjoonest ülespoole jäävad alla 0,40 m laiendid võib jätta arvestamata;
2) Täis- või poolhaagisega veokite määraval osatähtsusel lisada laiendite raadiustel 101–175 m – 0,20 m
ja raadiustel 55–100 m – 0,40 m;
3) Üherajalise sõidutee korral jagada tabelis toodud suurused 2-ga (ei kehti eritasandiliste ristmike
rampidel), kolmerajalise sõidutee korral korrutada tabelis toodud suurused 1,5-ga, neljarajalisel sõiduteel
2,0-ga.
(5) Sõidutee laiend tuleb üldreeglina projekteerida muldkeha laiendamise teel kõveriku
siseküljele. Üleminek laiendile toimub ühtlaselt eelkõveriku ulatuses nii, et täislaiendus
saavutatakse ringikõveriku alguseks. Erandkorras võib sõiduteed laiendada sümmeetriliselt
kahele poole.
2.4.4. Pikikalle
(1) Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest
(tabel 2.11).
Tabel 2.11
Maantee suurimad pikikalded, %
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, km/h
Hea Rahuldav Erandlik
140 3,0 3,1 – 4,5 4,6 – 6,0
120 4,0 4,1 – 5,0 5,1 – 6,0
100 5,0 5,1 – 5,5 5,6 – 6,5
80 6,0 6,1 – 6,5 6,6 – 7,0
60 7,0 7,1 – 7,5 7,6 – 8,0
50 8,0 8,1 – 8,5 8,6 – 9,0
40 9,0 9,1 – 9,5 9,6 – 10,0
(2) Pikikallete projekteerimisel arvestatakse järgnevate põhiseisukohtadega:
1) sõltuvalt projektkiirusest on pikikalded 0,5 – 10%;
2) erandjuhul reljeefist tingituna võib projekteerida pikikalde alla 0,5%;
3) sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem
kui 0,5%;
4) eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võib languse kallet
suurendada 2% võrreldes tabelis 2.11 toodud tasemega (R).
(3) Suure pikikaldega tõuse tuleb kontrollida lisaraja vajaduse suhtes vastavalt käesoleva määruse
lisa punktile 2.4.5.
2.4.5. Lisarada tõusul
(1) Lisarada tuleb projekteerida II ja III klassi maantee tõusudele, kus raskete liiklusvahendite
kiirus on langenud vähemalt 20 km/h üldisest kiiruspiirangust (näiteks kiiruselt 90 km/h
kiiruseni 70 km/h ja vähem).
(2) Lisarada tõusul tuleb alustada kohast, kus kiirus on langenud kiiruseni 70 km/h, mis
määratakse joonisel 2.17 esitatud graafiku abil. Juhul kui raskete liiklusvahendite kiirus on juba
enne tõusu algust 70 km/h või vähem (näiteks tingituna kiiruspiirangust või vahetult enne tõusu
paiknevast ristmikust), tuleb lisarada alustada kohe tõusu algusest.
Märkus: Arvutusliku autorongi kiiruse vähenemine algkiirusest 90 km/h olenevalt pikikalde suurusest ja
pikkusest:
N1 – tõusul kaldega 3% kiiruse lang on 15 km/h, saavutatakse 405 m pikkusel lõigul,
N2 – tõusul kaldega 2,5% ja pikkusega 530 m kujuneb kiiruse languks 16 km/h,
N3 – kui 65 m pikkusel tõusu lõigul kiiruse lang on 5 km/h, siis tõusu kalle on 6%.
Joonis 2.17. Lisarada tõusul
(3) Lisarada tuleb alustada 100 m kiiluga ja lõpetada 200 m pikkuse kiiluga.
(4) Lisaraja laius peab olema 3,5 m ja peenra laius peab olema lisaraja kohal vähemalt 1,5 m,
millest 1,0 m on sõiduteele analoogse kattega.
(5) Lisaraja pikkus pärast tõusu peab olema II klassi maanteel vähemalt 300 m, III klassi
maanteel 200 m. Möödasõidu ohutu sooritamise seisukohalt peab täislaiusega lisarada olema
vähemalt 450 m pikk. Kui arvutuslik lisarada osutub lühemaks, siis vahe on soovitatav lisada
proportsionaalselt lisaraja algusesse ja lõppu.
(6) Lähtekiiruseks enne vaadeldavat tõusu tuleb võtta 90 km/h, kui ei ole muud kiiruspiirangut.
2.4.6. Nähtavuskaugus
(1) Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega
külgneva ala ulatuses tagatud nõutav nähtavus.
(2) Projektlahendus peab tagama liikluskorraldusest tuleneva vajaliku nähtavuse nii ristmike
vahel kui ka ristmikel.
(3) Nähtavuskauguse leidmisel tuleb arvestada, et:
1) sõiduautojuhi silma arvutuslik kõrgus on 1,1 m sõidutee pinnast;
2) bussijuhi silma arvutuslik kõrgus on 2,05 m sõidutee pinnast;
3) teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,20 m sõidutee pinnast;
4) vastutuleva sõiduki kõrguseks loetakse selle sõidukijuhi silma kõrgust 1,10 m sõidutee
pinnast (mis on piisav selle sõiduki identifitseerimiseks);
5) sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s.
(4) Kogu projekteeritava maantee ulatuses peab olema tagatud peatumisnähtavus (tabel 2.12).
Tabel 2.12
Sõiduauto peatumisnähtavus horisontaalsel teel, m
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, km/h
Hea Rahuldav Erandlik
140 350 300 270
100 190 160 130
90 160 130 100
80 130 100 80
70 100 70 60
60 80 60 50
50 60 50 40
40 40 35 30
(5) Kui maanteel on pikikalle, siis tuleb tabelis 2.12 toodud peatumisnähtavuse suurus korrutada
joonisel 2.18 esitatud kaldeparandusteguriga.
Joonis 2.18. Peatumisnähtavuse parandustegur sõltuvalt tee pikikaldest
(6) Kohtumisnähtavus tuleb üldreeglina kahesuunalise maantee puhul tagada kogu ulatuses.
(7) Möödasõidunähtavus tuleb kahesuunalise maantee puhul tagada vähemalt 70% ulatuses tee
pikkusest. Nõutav möödasõidunähtavus sõltub projektkiirusest ja on toodud tabelis 2.13.
Tabel 2.13
Möödasõidunähtavus, m
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, km/h
Hea Rahuldav Erandlik
120 1000 850 770
110 850 770 690
100 770 690 610
90 720 610 550
80 650 550 480
70 590 480 420
60 550 420 350
50 480 360 300
40 420 300 260
(8) Kogu projekteeritava maantee ulatuses tuleb tagada külgnähtavus sõltuvalt projektkiirusest
(tabel 2.14).
Tabel 2.14
Külgnähtavus, m
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, km/h
Hea Rahuldav Erandlik
140 ≥35 28 28
120 ≥30 24 14
100 ≥25 20 12
80 ≥20 16 8
60 ≥15 12 6
50 ≥12 10 5
40 ≥10 8 4
Märkus: Külgnähtavus (E) on mõeldud kasutamiseks looduskaitse all olevates metsades ja parkides tingimusel, et
maantee nõlva kalle on 1:4 või laugem.
(9) Nõutavast külgnähtavusest loobutakse, kui on takistatud pääs külgnevalt alalt maanteele
(ulukitara, müratõke), maantee paiknemisel süvendis sügavusega üle 1m ja kõrge muldega
maanteel, kus on paigaldatud põrkepiire (joonis 2.19).
Joonis 2.19. Külgnähtavus
2.4.7. Püstkõverikud
(1) Püstkõverikud peavad tagama pikiprofiili projektjoone murdekohtade sujuva ühendamise.
(2) Pikiprofiili projektjoone murdekohad tuleb ühendada püstkõverikega alati, kui järjestikuste
pikikallete algebraline vahe on kiirteel, I ja II klassi maanteedel 0,5% ja rohkem, III klassi
maanteedel 1,0% ja rohkem ning IV ja V klassi maanteedel 2,0% ja rohkem.
(3) Pikiprofiili projekteerimisel tuleb lähtuda sellest, et alati, kui kohalikud tingimused
võimaldavad ilma ehituse maksumust oluliselt suurendamata, tuleb võtta kumera püstkõveriku
raadius R>70 000 m ja nõgusa püstkõveriku raadius R>8000 m.
(4) Võimalusel tuleb püstkõveriku pikkuseks võtta vähemalt 2,5V meetrit, kus V on
projektkiirus (km/h).
(5) Kumera püstkõveriku projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et igal juhul peab olema
tagatud peatumisnähtavus ja valdavalt ka kohtumisnähtavus, võimaluse korral
möödasõidunähtavus.
(6) Vähimad kumera püstkõveriku raadiused lähtudes projektkiirusest ja projekteerimise
lähtetasemest on toodud tabelis 2.15.
Tabel 2.15
Kumera püstkõveriku vähimad raadiused, m
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, Hea Rahuldav Erandlik
km/h Ristmikevahelisel lõigul
140 ≥70 000 40 000–70 000 33 000–40 000
120 ≥30 000 22 000–30 000 18 000–22 000
100 ≥17 000 12 000–17 000 8000–12 000
90 ≥12 000 5700–12 000 4500–5700
80 ≥8000 3700–8000 2600–3700
70 ≥4500 2300–4000 1700–2300
60 ≥3000 1300–3000 1000–1300
50 ≥1700 700–1700 460–700
40 ≥750 350–750 260–350
Ühetasandilise ristmiku piirkonnas
120 ≥70 000 40 000–70 000 33 000–40 000
100 ≥30 000 22 000–30 000 18 000–22 000
90 ≥17 000 12 000–17 000 8000–12 000
80 ≥10 000 6000–10 000 4000–6000
70 ≥6500 4000–6500 2000–4000
60 ≥4000 2500–4000 1200–2500
50 ≥2500 1500–2500 800–1500
40 ≥1300 900–1300 600–900
(7) Vähimad nõgusa püstkõveriku raadiused lähtudes projektkiirusest ja projekteerimise
lähtetasemest on toodud tabelis 2.16.
Tabel 2.16
Nõgusa püstkõveriku vähimad raadiused, m
Projekteerimise lähtetase
Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik
Ristmikevahelisel lõigul
140 ≥ 8000 5000 – 8000 2500 – 5000
120 ≥ 5000 3000 – 5000 1500 – 3000
100 ≥ 3000 2000 – 3000 1000 – 2000
90 ≥ 1500 1200 – 1500 650 – 1200
80 ≥ 1300 1000 – 1300 500 – 1000
70 ≥ 1000 800 – 1000 400 – 800
60 ≥ 800 600 – 800 300 – 600
50 ≥ 600 400 – 600 200 – 400
40 ≥ 400 300 – 400 200 – 300
Samatasandilise ristmiku piirkonnas
120 ≥ 9000 6000 – 9000 4000 – 6000
100 ≥ 7000 4000 – 7000 3000 – 4000
90 ≥ 5000 3500 – 5000 2500 – 3500
80 ≥ 4000 3000 – 4000 2000 – 3000
70 ≥ 3000 2000 – 3000 1500 – 2000
60 ≥ 2000 1500 – 2000 1000 – 1500
50 ≥ 1500 1200 – 1500 700 – 1200
40 ≥ 900 750 – 900 600 – 750
2.4.8. Maantee optiline sujuvus ja selgus
(1) Liiklusohutuse tagamiseks peavad maantee plaan ja pikiprofiil olema kooskõlas, et ei tekiks
optilisi häireid.
2.5. Teemaa kujundamine ja haljastamine
2.5.1. Teemaa kujundamise ja haljastamise üldnõuded
(1) Teemaa tuleb kujundada ja haljastada selliselt, et lahendus ei kujuneks täiendavaks
liiklusohuks teelt väljasõitnud sõidukile, samuti ei tohi see endaga kaasa tuua nähtavusnõuete
eiramist ega sõidukijuhile tee optilise kitsenemise muljet.
(2) Tee tegelik või optiline kitsendamine on lubatud, kui rakendatakse liikluse rahustamise
võtteid (näiteks asulat läbiva maantee puhul). Sel juhul tuleb kavandada ka lahendusega
kooskõlas olev liikluskorraldus.
(3) Maanteega külgneva ala korrashoiuks tuleb tagada vajadusel 4m laiused liikumisalad,
vastavalt joonisele 2.19.
2.5.2. Liiklusvooga paralleelsed nõlvad
(1) Maantee mulde kõrguse, nõlvuse ja põrkepiirde kavandamise küsimus tuleb lahendada
üksteisest sõltuvana.
(2) Põrkepiirde puudumisel tuleb kaaluda nõlva projekteerimist, mis võimaldab muldelt
allasõitnud sõidukil suure tõenäosusega teele tagasi pöörduda või ohutult liikuda kuni täieliku
peatumiseni teemaal. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähimad laiused on toodud tabelis 2.17.
Tabel 2.17
Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähem laius, m
Mulde nõlvus Süvendi nõlvus
1:4-1:5 1:6 ja lamedam 1:03 1:4-1:5 1:6 ja lamedam
Projekt Liiklus-
kiirus, sagedus, Projekteerimise lähtetase
km/h a/ööp H R E H R E H R E H R E H R E
alla 750 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1 3,1 2,5 2,1
750-1500 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1 3,7 3,5 3,1
≤60
1500-6000 4,9 4,5 4,3 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7 4,3 4,0 3,7
üle 6000 5,5 5,2 4,9 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3
alla 750 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 3,1 2,8 2,4 3,1 2,8 2,4 3,7 3,5 3,1
750-1500 6,1 5,5 4,9 4,3 4,0 3,7 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3
80
1500-6000 7,9 7,0 6,1 5,5 5,2 4,9 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3 5,5 5,2 4,9
üle 6000 8,5 8,0 7,3 6,1 5,8 5,5 4,9 4,5 4,3 6,1 5,8 5,5 6,7 6,5 6,1
alla 750 7,3 6,7 6,1 5,5 5,2 4,9 3,7 3,5 3,1 4,3 4,0 3,7 4,9 4,5 4,3
750-1500 9,8 9,0 7,9 7,3 6,7 6,1 4,3 4,0 3,7 5,5 5,2 4,9 6,7 6,5 6,1
100
1500-6000 12,2 11,0 9,8 9,1 8,5 7,9 5,5 5,0 4,3 6,7 6,0 5,5 7,9 7,5 7,3
üle 6000 13,4 12,0 11,0 9,8 9,5 9,1 6,7 6,5 6,1 7,9 7,5 7,3 8,5 8,2 7,9
alla 750 7,9 7,0 6,1 6,1 5,8 5,5 3,7 3,5 3,1 4,9 4,5 4,3 4,9 4,5 4,3
750-1500 11,0 9,5 8,5 7,9 7,5 7,3 4,9 4,3 3,7 6,1 5,8 5,5 6,7 6,5 6,1
≥120
1500-6000 12,8 11,5 10,4 9,8 9,0 8,5 6,1 5,5 4,9 7,3 7,0 6,7 8,5 8,2 7,9
üle 6000 14,0 12,5 11,5 10,4 9,7 9,1 7,3 7,0 6,7 9,1 8,5 7,9 9,1 8,8 8,5
(3) Nõlva üla- ja alaserv tuleb kavandada sujuvatena (vastavalt kumera ja nõgusa kõverikuna).
2.5.3. Liiklusvoo suunaga lõikuvad nõlvad
(1) Maanteega samas tasapinnas lõikuvate teede ja mahasõitude ning muude rajatiste nõlvad
tuleb kavandada ohututena või väljasõit maanteelt vastu selliseid nõlvu sealhulgas truubiotsi
tuleb tõkestada.
(2) Kui teelt väljasõit ei ole tõkestatud projektkiirusel 100 km/h ja enam, siis liiklusvoo suunaga
lõikuvalt kulgeva rajatise nõlvus peab olema 1:6 või lamedam.
2.5.4. Maanteeäärne haljastus
(1) Maantee või ristmiku projekti koosseisus tuleb lahendada teemaa haljastus.
(2) Maanteeäärse haljastusega tuleb luua ohutu liikluskeskkond. Kavandatud haljastus ei tohi
põhjustada lume, jää, tolmu ja muu sellise kogunemist maanteele.
(3) Haljastuseks tuleb valida antud piirkonnale omased taime- ja puuliigid, mis ei risustaks
maanteed mahalangenud lehtede ja õitega. Puude juurestik ei tohi areneda maantee muldkehani.
(4) Maanteeäärses haljastuses tuleb kasutada puid ja taimi, mis on tõestanud oma vastupidavust
liiklusest tulenevatele kahjulikele mõjudele.
3. MULDKEHA
3.1. Üldist
(1) Muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, katendi tüüpi, mulde kõrgust ja
süvendi sügavust, muldkehas esinevate pinnaste omadusi, muldkeha ehitustingimusi,
ehituspaikkonna loodustingimusi ja ehitusgeoloogilisi iseärasusi, vaadeldavas paikkonnas
maanteede ehitamisel ja hooldamisel saadud varasemaid kogemusi.
(2) Projektlahendusega tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus vähimate
ehituslike ning hoolde kulutustega, säilitades maksimaalselt väärtuslikke kõlvikuid ja
kahjustamata looduskeskkonda.
(3) Maantee ehitusgeoloogilised tingimused on määratud niiskuspaikkonna tüübi, pinnaste
omaduste, reljeefi ja geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ning klimaatiliste tingimustega.
Niiskuspaikkonna tüübid on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1
Niiskuspaikkonna tüübid
Niiskus- Paikkonna
Paikkonna tüübi kirjeldus
paikkond tunnus
Pinnavee äravool on tagatud; pinnasevesi on sügaval ega mõjuta
kasvupinnase taimestikku. Pinnasteks on põhiliselt kruusliivad, liivad ja
savikad liivad, kui viimaste suhteline veesisaldus on alla 0,73WL. Kui
1 Kuiv
mulde kõrgus on tabelis 3.6 nõutud vähimast kõrgusest vähemalt 1,5
korda suurem, on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, esimese
paikkonnaga.
Pinnavee äravool pole ajuti tagatud; mille üheks tunnuseks on 0,3%
lähedased või väiksemad maapinna looduslikud kalded. Esineb
lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasevesi on külmumispiirist
ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu
kasvavad niiskuslembelised taimed; võib esineda isegi pindmise
2 Niiske soostumise tunnuseid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise
veesisaldusega alla 0,8WL. On võimalik piki- ja põikplaneerimisega
ning kraavitamisega vähendada teega külgnevate alade niiskumist ja
saavutada esimese paikkonna olukord.
Kõik esimese paikkonna süvendid ja 0-profiilid (ka tabelis 3.6
ettenähtust madalamad mulded) kuuluvad teise paikkonda.
Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva)
seisuvett. Maapinna lähedase pinnasevee tõttu esineb ilmseid
soostumise tunnuseid. Pinnasevee tase on külmumispiirist kõrgemal.
Liigniiske
3 Peamiselt esinevad savikad pinnased suhtelise veesisaldusega üle 0,8W L
(märg)
Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike
kuivendustöödega. Kõik teise paikkonna tüübi süvendid ja normidega
ettenähtust madalamad mulded kuuluvad kolmandasse paikkonda.
Märkus: WL – voolavuspiir
(4) Muldkeha projekteerimisel kasutatakse tüüp- või individuaallahendusi. Tüüplahendusi võib
kasutada, kui:
1) mulde kõrgus on alla 12 m ja see ehitatakse tugevale alusele (kalju või poolkalju,
kesktihe või tihe jämepinnas peenpinnas dreenimata nihketugevusega (pinnase
nihketugevus tingimustes, kus vesi ei pääse pinnasest välja) cu>75 kPa), kasutades
niiskuskindlat kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või peenpinnast;
2) muldkeha ehitatakse kuni 4 m sügavusse soosse turba täieliku eemaldamisega ja soo
lasub tugevatel ning mittevajuvatel pinnastel, mille pealispinna kalle ei ületa 1:10;
3) süvend rajatakse mittepunduvatesse mittekaljupinnastesse, kus ei esine sõidutee
suunalise kaldega pinnasekihte; pinnaste konsistents ei ületa 0,5 ja süvendi sügavus 12
m;
4) süvend rajatakse niiskus- ja erosioonikindlatesse kaljupinnastesse ning süvendi
sügavus ei ületa 16 m.
(5) Individuaallahendusi kasutatakse, kui:
1) muldkeha rajamisel kasutatakse hüdromenetlust või lõhkamist;
2) muldkeha rajamisel kasutatakse geosünteetilisi materjale või vee- ja soojusrežiimi
reguleerivaid erikihte;
3) muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatavatele aladele;
4) ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge;
5) ning ülejäänud juhtudel.
3.2. Pinnased
(1) Pinnaseosakeste liigitus fraktsioonideks terasuuruste järgi on toodud tabelis 3.2.
Tabel 3.2
Pinnaseosakeste liigitus fraktsioonideks
Fraktsioon Alafraktsioon Osakeste suurus, mm
Suured rahnud >630
Väga jäme pinnas Rahnud >200 kuni 630
Veerised 63 kuni 200
Kruus >2 kuni 63
sh jämekruus 20 kuni 63
sh keskkruus 6.3 kuni2 0
sh peenkruus 2 kuni 6,3
Jämepinnas
Liiv >0,063 kuni 2
sh jämeliiv 0,63 kuni 2
sh keskliiv 0,2 kuni 0,63
sh peenliiv 0,063 kuni 0,2
Möll >0,002 kuni 0,063
sh jämemöll 0,02 kuni 0,063
Peenpinnas sh keskmöll 0,0063 kuni 0,02
sh peenmöll 0,002 kuni 0,0063
Savi ≤0,002
(2) Pinnased milles on veeriseid ja rahne alla 40%, jagunevad jämedateralisteks ja
peeneteralisteks pinnasteks, mis liigitatakse terakoostise (tabel 3.3), loodusliku oleku ja
orgaaniliste ainete sisalduse järgi.
Tabel 3.3
Pinnaseliigitus
Saue sisaldus
Peenosise
peenosises
Rühm Liik Alaliik sisaldus
<0,002/<0,063
<0,063 mm %
mm %
Kruuspinnas Kruus <5
2-63mm Möllikas kruus <20
5-15
Jämeda- Savikas kruus ≥20
>50%
teraline Mölline kruus <20
jämefraktsioonist >15-40
pinnas Savine kruus ≥20
(jämepinnas) Liiv <5
<0,063mm Liivpinnas Möllikas liiv <20
5-15
≤40% 0,063-2mm Savikas liiv ≥20
>50% jämefraktsioonist Mölline liiv <20
>15-40
Savine liiv ≥20
Peene- Möllpinnas Möll <10
teraline <0,002/<0,063mm Savimöll 10-20
>40
pinnas ≤20% Savipinnas
peenfraktsioonist Möllsavi > 20-40
(peenpinnas) <0,002/<0,06mm Savi >40
Märkus:
<0,063mm1) Alaliigi põhinimetuste «kruus», «liiv», «möll» ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse
>20% peenfraktsioonist
(jäme-, kesk-, peen-), nt peenliiv, savikas jämeliiv, mölline peenliiv;
>40% 2
2) Jämedateralise pinnase liigitus lõimiseteguri CU=d60/d10 ja jaotusteguri CC=d30 /(d10d60) järgi:
Väga ebaühtlane CU≥15 1<Cc<3
Ebaühtlane CU=6 kuni 15 Cc<1
Ühtlane CU= kuni 6 Cc<1
(3) Peenpinnast ja jämepinnase osakesi, väiksemad kui 0,425 mm, jaotatakse ka
plastsusomaduste järgi Casagrande meetodil (tabel 3.4).
Tabel 3.4
Pinnaste liigitus voolavuspiiri ja plastsusarvu järgi
Nimetus Voolavuspiir wL, % Plastsusarv Ip
Mitteplastne <12
Väheplastne <30 12 kuni 25
Keskplastne 30 kuni 50 25 kuni 40
Üliplastne >50 >40
(4) Pinnase jaotus konsistentsarvu järgi on toodud tabelis 3.5. Konsistentsarv iseloomustab
pinnase plastsust mingil veesisaldusel ja see arvutatakse valemiga 3.1.
Tabel 3.5
Pinnase liigitus konsistentsarvu järgi
Nimetus Konsistentsarv IC, %
Poolkõva >1
Jäik 0,75 kuni 1
Pehme 0,5 kuni 0,75
Väga pehme 0,25 kuni 0,5
Voolav <0,25
Valem 3.1
wL w wL w
IC
IP wL wP
kus:
w – veesisaldus
IC – konsistentsarv
Ip – plastsusarv, mis määratakse Casagrande meetodil
wL – voolavuspiir
wp – rullpiir
(5) Pinnase orgaanilise aine moodustavad lagunemata ja poollagunenud taim- ja
mikroorganismide jäänused ning huumus (tabel 3.6). Muldkehas võib kasutada vähese
orgaanilise aine sisaldusega pinnast.
Tabel 3.6
Pinnase jaotus orgaanilise aine sisalduse järgi
Orgaanilise aine sisaldus (%) alla
Pinnas
2mm teramõõduga kuivas pinnases
Vähese orgaanilise aine sisaldusega 2 kuni 6
Keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6 kuni 20
Rohke orgaanilise aine sisaldusega >20
(6) [Kehtetu]
(7) Muldkeha rajamiseks kasutatavaid pinnaseid liigitatakse veesisalduse järgi (tabelis 3.7)
Lubatud veesisaldusega on pinnased, mille veesisaldus vastab tabelis 3.7 toodud nõuetele.
Tabel 3.7
Pinnase jaotus veesisalduse järgi
Nimetus Veesisaldus w
Vähese veesisaldusega < 0,9wo
Normaalse veesisaldusega 0,9wo kuni wlub
Kõrgenenud veesisaldusega wlub kuni wmax
Liigse veesisaldusega > wmax
Märkus:
wo – optimaalne veesisaldus standardsel Proctorteimil;
wmax – maksimaalne veesisaldus standardse Proctorteimi kohase tihendusteguri Kt=0,9 saavutamisel (tabel 3.8);
wlub – lubatav veesisaldus standardse Proctorteimi kohase nõutava tihendusteguri Kt≥0,9–1,0 saavutamisel
(tabel 3.8).
Tabel 3.8
Pinnase lubatav ja maksimaalne veesisaldus tihendamisel
Veesisaldus nõutava pinnase tihendusteguri Kt
saavutamisel
Pinnased
wlub wmax
Kt > 1,0 Kt = 0,98 Kt = 0,95 Kt = 0,90
Mölline peenliiv, möll 1,30 wo 1,35 wo 1,60 wo 1,60 wo
Savine või mölline liiv 1,10 wo 1,15 wo 1,25 wo 1,50 wo
Liivane savimöll või liivane möllsavi 1,05 wo 1,10 wo 1,20 wo 1,40 wo
Savi, möllsavi 1,00 wo 1,05 wo 1,15 wo 1,30 wo
Märkus: 1) suvel liivpinnasest muldkeha rajamisel veesisaldust ei piirata;
2) käesolevad piirangud ei laiene muldkeha rajamisele hüdromeetodil;
3) talvel ei tohi muldkeha rajamisel veesisaldus olla üle: 1,3wo – liivpinnases; 1,2wo – savises või
möllises liivas; 1,1wo – teistes seotud pinnastes;
4) pinnase lubatava veesisalduse suurust võib täpsustada, arvestades konkreetsete tihendusmasinate
tehnoloogilisi võimalusi;
5) muldkeha pinnase tihendustegur Kt (pinnaseskeleti tegeliku tiheduse suhe sama pinnaseskeleti
maksimaaltihedusse standardsel Proctorteimil).
(8) Eripinnasteks loetakse muda (sapropeel ja turbamuda), turvas, järvelubi, allikalubi,
diatomiit, argilliit, mergel, savikildad, mustmullad ja tehnogeensed pinnased (tööstusjäätmed).
(9) Nõrkadeks aluspinnasteks loetakse peenpinnased, mille dreenimata nihketugevus
looduslikus olekus cu< 40 kPa või elastsusmoodul E<5,0 MPa. Nõrkadeks pinnasteks loetakse
samuti turvas ja turvastunud pinnased, mudad, sapropeelid ning savipinnased konsistentsarvuga
alla 0,5.
(10) Dreeniv pinnas on kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme ja keskliiv. Mittedreeniv pinnas
on savi ja tolmliiv.
(11) EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse
dreenivaks juhul kui nad täidavad järgmisi tingimusi:
1) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 10 % ning samal ajal osakesi tera
suurusega alla 0,006 mm on vähem kui 2% või
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%.
(12) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi
toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%;
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%;
3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%.
(13) Kui lõigetes 10–12 esitatud tingimused ei ole täidetud, peab nende pinnaste või materjalide
filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramine on
kirjeldatud standardis EVS 901-20.
3.3. Töökiht
(1) Töökihi ja katendi tugevuse tagamiseks peab katte pinna vähim kõrgus vastama tabelile 3.9.
Tabelis 3.9 toodud katte pinna vähima kõrguse nõudeid võib mitte arvestada, kui katte pinna
kõrgus on määratud külmakindlusarvutustega või kui töökihi tugevuse ja püsivuse tagamiseks
või katendi tugevdamiseks on kasutatud järgmisi meetmeid:
1) külmakaitsekihi rajamine;
2) muldkeha vee-soojusrežiimi reguleerimine hüdroisolatsiooni-, soojaisolatsiooni--,
dreen- või kapillaare katkestavate kihtidega;
3) töökihi pinnaste tugevdamine ja parendamine sideainete ja teiste lisandite
kasutamisega;
4) armeeritud kihtide kasutamine.
Tabel 3.9
Katte pinna vähimad kõrgused
katte pinna vähim
Töökihi pinnas
kõrgus, m
0,8
Kruus, jämeliiv, keskliiv
Ei normita
Peenliiv, möllikas ja savikas liiv, 1,1
möllikas ja savikas kruus 0,9
Mölline liiv ja kruus, savine liiv või 1,5
kruus 1,2
2,2
Möll, savi
1,6
2,4
Möllsavi, savimöll
1,8
Märkus: 1) lugejas on katte pinna vähim kõrgus pinnasevee või pikaajalise (>30 ööpäeva) seisuvee tasemest.
Nimetajas on sama kõrgus maapinnast aladel, kus ei ole tagatud pinnavee äravool, või lühiajalise
(<30 ööpäeva) seisuvee tasemest;
2) pinnasevee arvutuslikuks tasemeks tuleb võtta arvestusperioodil esinev maksimaalne võimalik
kevadine või sügisene (külmumiseelne) tase. Pinnasevee arvutuslik tase tuleb määrata väliuuringutel;
3) ühe sõidurajaga VI klassi kruusatee, mille kasutamist ebasoodsal aastaajal ajutiselt piiratakse, katte
pinna vähim kõrgus võib olla väiksem tabelis 3.9 toodust.
(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle
pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem.
(3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m
sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste
pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas,
siis nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused.
(4) Muldkeha pinnase tihedus, mida iseloomustab tihendustegur Kt (pinnaseskeleti tegeliku
tiheduse suhe sama pinnaseskeleti maksimaaltihedusse standardsel Proctorteimil) peab vastama
tabeli 3.10 nõuetele.
Tabel 3.10
Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt
K väärtused erinevate maanteeklasside puhul
Kihi sügavust h teekatte
Muldkeha kiht
pinnast, m
kiirtee, I, II III–V
Ülakiht (töökiht) h<Hk+0,4 1,00 0,98
Hk+0,4≤h<1,5 0,98 0,95
Mitteüleujutatav h=1,5–6,0 0,95 0,95
alakiht h>6,0 0,98 0,95
Üleujutatav alakiht h=1,5–6,0 0,98 0,95
h>6,0 0,98 0,95
Märkus: 1) Hk – katendi paksus, m;
2) (Hk+0,4) kuni 1,5 – muldkeha töökihi paksus, m.
(5) Kruuspinnaste ja tehnogeensete pinnaste vajalik tihendustegur töökihis tuleb määrata
proovitihendamisega. Seejuures ei tohi suuremate pinnaseosiste läbimõõt ületada tihendatava
kihi 2/3 paksust.
(6) Kui on järgitud tabelite 3.9 ja 3.10 nõudeid, ei ole tarvis projekteerida külmakaitsekihiti.
(7) Muldkeha pealispinna põikkalle peab olema üldjuhul 4%.
(8) Dreenkiht nähakse ette, kui esineb vähemalt üks järgmistest juhtumitest:
1) lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud;
2) kavandatud konstruktsiooni jääb alles olemasolev säilitatav sideainega töödeldud kiht;
3) aluspinnaseks on kaljupinnas ja see jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnast.
(9) Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised
nõuded arvutatakse sõltuvalt tee laiusest ja teistest parameetritest. Sõltumata arvutusest on
dreenkihi lubatud vähim filtratsioonimoodul esimeses ja teises niiskuspaikkonnas 2 m/ööp ning
kihi minimaalne paksus 20 cm, kolmandas niiskuspaikkonnas 3 m/ööp ja minimaalne kihi
paksus 30 cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.
3.4. Mulle
(1) Purustatud kaljupinnaste puhul tuleb katendi alla ette näha vähemalt 0,5 m paksune
tasanduskiht mitte üle 0,2 m suuruseid osiseid sisaldavast pinnasest.
(2) [Kehtetu]
(3) Tugeval aluspinnasel (kalju või poolkalju, kesktihe või tihe jämepinnas ja peenpinnas
dreenimata nihketugevusega cu >75 kPa) asuva mulde maksimaalne nõlvus on toodud tabeli
3.11. Nõrgale alusele rajatud mulde korral määratakse nõlvus arvutuslikult.
Tabel 3.11
Mulde maksimaalne nõlvus
Suurim nõlvus nõlva kõrgusel, m
Mulde pinnased ≤ 12
≤6
alaosas 0 – 6 ülaosas 6 – 12
Vähemureneva kaljupinnase rahnud 1:1 – 1: 1,3 1:1,3 – 1:1,5 1:1,3 – 1:1,5
Jämedateralised pinnased 1:1,5 1:1,5 1:1,5
1 : 1,5 1 : 1,75 1 : 1,5
Peenliivad ja peeneteralised pinnased 1 : 1,75
1 : 1,75 1: 2
Märkus: 1) Nimetajas toodud suurused kehtivad ühtlaseteraliste liiv- ja möllpinnaste korral, lugejas ülejäänud
pinnastele (vt. tabel 3.3 märkus );
2) Mulde nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena.
(4) Kohtades, kus võib esineda uhtumist, tuleb nõlvad kindlustada uhtumise vastu.
(5) Muldkeha projekteerimisel pinnastest, mille veesisaldus ületab tabelis 3.8 lubatud taset,
tuleb ette näha meetmed muldkeha vajaliku püsivuse tagamiseks. Püsi- ja kergkatteid võib
sellisele muldkehale rajada pärast muldkeha pinnase konsolidatsiooni lõppemist. Muldkeha
püsivuseks vajalikud meetmed on:
1) pinnaste kuivatamine loomulikul teel;
2) pinnaste töötlemine aktiivsete ainetega (kustutamata lubi, aktiivsed põlevkivi
heittuhad jms);
3) liigse veesisaldusega pinnase konsolidatsiooni kiirendamine (rõhtdreenid teralistest
või sünteetilistest materjalidest jms).
(6) Kui muldkeha materjal piki teed muutub või kui on vaja tasandada külmakerke või
vajumiste erinevusi, peab projekteerima siirdekiilud. Siirdekiilu pikkus leitakse seosest L = n x
S, kus L – siirdekiilu pikkus meetrites; n – siirdekiilu kalde pöördarv; S – asendatava kihi
paksus meetrites. Siirdekiilude lubatud kalded (1:n) on:
1) kiirteed, I-III klassi maanteed - 1:20;
2) II ja III klassi maanteed - 1:15;
3) IV-VI klassi maanteed ning jalgrattateed, jalgteed ja kõnniteed - 1:10;
(7) Pinnaste puhul, mille veesisaldus on alla 0,9 standardse Proctorteimi kohast optimaalset
veesisaldust (W<0,9W0), tuleb projektis ette näha erimeetmed nende tihendamiseks
(niisutamine, tihendamine tavalisest õhemate kihtidena jms).
(8) Kraavide ja kuni 3 m kõrguse muldkeha valitud nõlvust tuleb põhjendada, kui nõlvus ületab
(on järsem):
1) kiirteel 1:4;
2) I-III klassi maanteel 1:3.
(9) Üle 4 m kõrguse muldkeha projekteerimisel tuleb arvutada:
1) tee pinna vajumine tee massist tingitud järeltihenemisest ja selle protsessi ajaline
kulgemine;
2) muldkeha aluspinnase vajumine muldkeha ja katendi raskusest tingitud
järeltihenemisest ja selle ajaline kulgemine;
3) muldkeha nõlvade püsivuseks vajalik nõlvakalle;
4) aluspinnase külgväljasurumist vältiv ohutu koormus.
(10) Maantee tuisuohutuse tagamiseks tuleb lähtudes tehnilis-majanduslikest kaalutlustest
projekteerida tuisutõkke meetmed.
(11) Avatud maastikul asuvatele maanteelõikudele võib tuisuohutu mulde kõrguse määrata
valemiga 3.2:
Valem 3.2
hhs h
kus:
h – tuisuohutu mulde kõrgus, m;
hs – lumekihi arvutuslik paksus (esinemise tõenäosus 5%) mulde rajamiskohas, m;
Δh – maantee serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi taseme, m.
(12) Kui projekteeritakse tuisuohutu kõrgusega muldkeha, tuleb avatud maastikul maantee
serva kõrgus üle arvutusliku lumekihi taseme Δh võtta vähemalt:
1) kiirteed ja I klassi maanteed – 1,2m;
2) II klassi maanteed – 0,7m;
3) III klassi maanteed – 0,6m;
4) IV klassi maanteed – 0,5m;
5) V klassi maanteed – 0,4m;
6) VI klassi maanteed – pole nõudeid.
3.5. Süvend
(1) Süvendi nõlvus tuleb määrata nõlva stabiilsuse arvutustega või tabeli 3.12 järgi, kui nõlva
tasakaalu ei mõjuta pinnasevee voolamisest põhjustatud hüdrodünaamiline jõud.
Tabel 3.12
Süvendi nõlvus
Pinnased Nõlva kõrgus, m Suurim nõlvus
Kaljupinnas:
– vähemurenenud ≤16 1:0,2–1:0,5
– kergelt murenenud ≤16 1:0,5–1:1,5
Kruuspinnas ≤12 1:1–1:1,5
Liivpinnas, välja arvatud kohev ≤12 1:2
Peeneteraline pinnas voolavusarvuga IL≤0,25 ≤12 1:1,5
Märkus: 1) Vähemurenevates kaljupinnastes on lubatud vertikaalnõlvad;
2) Süvendi nõlva kõrgus määratakse nõlva üla- ja alaserva kõrguste vahena. Mäenõlval võetakse
käesoleva tabeli kasutamisel arvesse ülemine nõlv.
(2) Tuisuohutu süvendi rajamiseks tuleb:
1) alla 1 m sügavused süvendid projekteerida nõlvusega 1:6–1:10;
2) 1–5 m sügavused süvendid tuleb tuisuohtlikel aladel projekteerida järskude
nõlvadega (nõlvus 1:1,5–1:2) ja küvettidega, mille põhja laius on 1,5 m. Vee
ärajuhtimiseks tuleb küveti põhja rajada renn.
3.6. Muldkeha erilahendused
(1) Mäenõlvadele rajatavate muldkehade püsivust tuleb kontrollida arvutuslikult, arvestades
mäenõlva püsivust nii looduslikus olekus kui ka pärast maantee rajamist.
(2) Püsivatel kaljunõlvadel nõlvusega üle 1:3 rajatakse muldkeha üldjuhul mäenõlvadele
moodustatud astangule. Mäenõlvadele nõlvusega 1:3–1:5 tuleb muldkeha rajada kas muldena,
poolmulde-poolsüvendina või astangule. Mäenõlvadele nõlvusega 1:5–1:10 tuleb muldkeha
rajada üldjuhul muldena. Astmed rajatakse 3–4 m laiusega ja kuni 1 m kõrgusega. Astmeid ei
rajata dreenivatest pinnastest ja vähemurenevatest kaljupinnastest mäenõlvadele. Vajadusel
tuleb ette näha komplekssed meetmed, et tagada muldkeha ja mäenõlva, millel muldkeha asub,
püsivus (dreenrajatised, pinnavee ärajuhtimine, tugirajatised, nõlva kuju muutmine jms).
(3) Soodesse rajatavad muldkehad tuleb projekteerida variantide tehnilis-majandusliku võrdluse
alusel. Lahendusvariantides nähakse ette:
1) soopinnase osaline või täielik eemaldamine (kaasa arvatud lõhkamine);
2) muldkeha rajamine soopinnasele, rakendades vajaduse korral erimeetmeid muldkeha
püsivuse tagamiseks, vajumite vähendamiseks või kiirendamiseks ning lubamatute
elastsete võnkumiste vältimiseks.
(4) Soodes sügavusega kuni 6 m võib soo pinnast kuni 3 m kõrguseid muldeid projekteerida
tüüplahendustena.
(5) Kui muldkeha alusena kasutatakse soopinnaseid, siis tuleb lisaks muldkeha projekteerimise
üldnõuetele arvestada järgnevaga:
1) ekspluatatsiooniperioodil peab olema välistatud muldkeha alusest nõrga pinnase
külgsuunaline väljasurumine;
2) aluse intensiivne vajumine peab olema lõppenud enne katendi rajamist. Intensiivse
vajumise lõpuks loetakse ajahetke, millal aluse konsolidatsioon on saavutanud 90%
oma lõppväärtusest või kui vajumiskiirus langeb alla 2 cm aastas – kergkatendite puhul.
Erandiks loetakse monteeritavaid katendeid nende kahestaadiumilisel ehitamisel;
3) turbaalustele rajatud muldkehade liiklusvahenditest tingitud elastsed võnked ei tohi
ületada lubatud määra;
4) muldkeha aluse püsivust ja vajumeid, samuti elastseid võnkumisi tuleb prognoosida
arvutuslikult;
5) soodes tuleb muldkeha alaosa, mis vajub 0,2–0,5 m allapoole soopinda, projekteerida
heade dreenivate omadustega jämedateralistest pinnastest. Teiste pinnaste (kaasa
arvatud turvas) kasutamist tuleb põhjendada arvutustega;
6) soodesse rajatud muldkeha mõlemale poole tuleb ette näha bermiga vee
äravoolukraavid;
7) geosünteetide kasutamisel tuleb arvestada neile esitatavate nõuetega.
(5) Projekteerides süvendeid eripinnastesse või eripinnaste kasutamist mulletes, samuti
muldkehade rajamisel nõrkadele alustele, tuleb projektis ette näha arvutustega põhjendatud
erimeetmed muldkeha kaitseks deformatsioonide eest (nende pinnasekihtide asetuse ja paksuse
piiramine, nõlvade lamendamine, külgprismade ja bermide rajamine, muldkeha rajamise režiimi
reglementeerimine, püsivatest pinnastest kaitsekihtide rajamine, muldkeha ajutine
ülekoormamine jms).
(6) Muldkehad üleujutatavatel lammidel ja sildade pealesõitudel tuleb projekteerida arvestades
lainete mõju, samuti vee hüdrostaatilist survet ja erosioonilist mõju üleujutuse ajal. Et
võimaldada lammidel muldkeha nõlvade remonti ja kindlustamist ekspluatatsiooni käigus, võib
tehnilis-majandusliku põhjenduse alusel ette näha vähemalt 4 m laiused bermid.
(7) Muldkeha projekteerimisel lihkeohtlikele aladele, samuti karsti, nõrkade pinnaste ja
punduvate pinnaste leviku aladele ning aladele, kus esineb jõeerosiooni, tuleb kasutada
erilahendusi. Muldkeha rajamisel võib nõrga aluspinnase tugevdamiseks (armeerimiseks),
filtreerimiseks, nõlva pinna kindlustamiseks, erinevate pinnaste eraldamiseks või
dreenkonstruktsioonide kaitsefiltrina kasutada geosünteete.
3.7. Veeviimarid
(1) Muldkeha kaitseks uhtumise ja üleniiskumise eest, samuti muldkeha ehitustööde
võimaldamiseks tuleb projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteem: küvettide, rennide,
aurumisbasseinide, imbkaevude jne rajamine, maanteeäärse maa-ala planeerimine. Muldkeha
alune pind tuleb planeerida olenevalt pinnastest põikkaldega 2,5–4%.
(2) Küveti põhja pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,2%.
(3) Küvettide projekteerimisel tuleb arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus võtta:
1) kiirteed, I–II klassi maanteed 2%;
2) III klassi maanteed 3%;
3) IV–V klassi maanteed 4%;
4) VI klassi maanteed 5%.
(4) Veeviimarite projekteerimisel pinnavete eemaldamiseks sildadelt ja maanteelt tuleb
arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus võtta:
1) kiirteed, I–II klassi maanteed 1%;
2) III klassi maanteed 2%;
3) IV–V klassi maanteed 3%;
4) VI klassi maanteed 5%.
(5) Veeviimarite suurim pikikalle tuleb määrata sõltuvalt pinnasest, nõlvade ja põhja
kindlustamise viisist, arvestades uhtekindla voolukiirusega (tabel 3.13).
Tabel 3.13
Uhtekindlale voolukiirusele vastavad veeviimarite suurimad pikikalded
Suurim pikikalle, %
Kindlustuse tüüp
Liiv- ja möllpinnas Möllsavi
Kindlustuseta ≤1 ≤2
Mätastus, killustik 1–3 2–3
Sillutis, betoon, geosünteet 3–5 3–5
Astangud >5 >5
(6) Kui muldkeha aluspinnal on kahepoolne põikkalle, samuti soodesse rajatud muldkehadel
tuleb ette näha küvetid kahele poole muldkeha.
(7) Teepeenarde ja muldkeha nõlvade kaitsmiseks uhtumise eest maanteelõikudel, mille
pikikalle on üle 3% või mulde kõrgus (süvendi sügavus) üle 4 m, samuti pikiprofiili nõgusatel
püstkõverikel tuleb ette näha kindlustusmeetmed ja rajada sadevee ärajuhtimissüsteem.
(8) Pinnase- ja pinnaveed, mis võivad mõjutada muldkeha tugevust või takistada ehitustööde
läbiviimist, tuleb vee ärajuhtimissüsteemi abil eemaldada või nende taset dreenide abil alandada.
(9) Mullete ja kaitsetammide kõrgus keskmiste ning suurte sildade pealesõitudel ja lammidel
tuleb projekteerida selliselt, et maantee serva kõrgus oleks vähemalt 0,5 m võrra ja uputamata
regulatsioonirajatiste ning bermide serva kõrgus vähemalt 0,25 m võrra arvutuslikust
veetasemest kõrgemal (arvestades ka paisutust ja lainetõusu nõlvale).
(10) Maantee serva kõrgus väikeste sildade ja truupide pealesõitudel peab olema arvutuslikust
paisutusega veetasemest kõrgem:
1) rõhuta töörežiimi puhul vähemalt 0,5 m võrra;
2) rõhuga ja osalise rõhuga töörežiimi puhul vähemalt 1,0 m võrra.
4. KATENDID
4.1. Katendi liigitus
(1) Katendi konstruktsiooni ja katteliigi valikul tuleb lähtuda projekteeritava maantee klassist,
liikluse nõuetest, ehituse ja korrashoiu majanduslikkusest, perspektiivsest liiklussagedusest
ning liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdroloogilistest tingimustest ning
keskkonnahoiust.
(2) Katendi tüübid ja katte pealiskihi liigid on:
1) püsikatend, mille katte pealiskihi liigid on monoliittsementbetoon, monteeritav
raudbetoon, asfaltbetoon;
2) kergkatend, mille katte pealiskihi liigid on pinnatud mustsegu, pinnatud
stabiliseeritud segu, sillutiskate;
3) siirdekatend, mille katte pealiskihi liigid on pinnatud freespuru, killustik, kruus,
pinnatud kruus, bituumenmakadam, sideainetega töödeldud pinnas;
4) lihtkatend, mille kate on juhusliku terakoostisega materjalist.
4.2. Katendite üldnõuded
(1) Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni
tugevuse ja külmakindluse kogu projekteeritava kasutusaja kestel.
(2) Katendi arvutuslikuks kasutusajaks võetakse mitte vähem kui:
1) 7 aastat siirdekatendile;
2) 10 aastat kergkatendile;
3) 15 aastat püsikatendile.
(3) Katendi tugevusarvutusel tuleb arvutamise aluseks võtta aasta, millel esineb suurim aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus arvutusliku kasutusaja jooksul, mis taandatakse
koormussageduseks.
(4) Mitmerajalise sõiduteega maantee kõigi sõiduradade katend tuleb dimensioneerida
ühesugusele suurimale arvutuslikule koormusele.
(5) Teekatend tuleb projekteerida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähim
märja teepinna haardetegur (tabel 4.1).
Tabel 4.1
Haardeteguri vähimad väärtused
Teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste
Projektkiirus
A B C
140 – – 0,65
120 – 0,65 0,60
100 0,65 0,60 0,55
80 0,60 0,55 0,45
60 0,55 0,50 0,40
Märkus: 1) teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste on määratud, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
olukordadest:
A. Peatumisnähtavus on alla nõutava (tabel 2.12); erandlik (E) pikikalle (tabel 2.11);
samatasandilise ristmiku piirkond.
B. Plaanikõverik raadiusega 250 kuni 1000 m; rahuldav (R) pikikalle (tabel 2.11); asulas;
maanteeklassiga ettenähtust kitsamad sõidurajad või teepeenrad.
C. tee-elementide geomeetria vastab projekteerimise lähtetasemele hea (H).
2) haardeteguri väärtus on taandatud temperatuurile +20 ºC;
3) kui teelõigu või -elemendi ohtlikkuse aste on A või B ja projektkiirus ületab 100 km/h, on täiendavaks
nõudeks teekatte mikrostruktuuri sügavus vähemalt 0,65 mm.
4.3. Arvutuslikud koormused
(1) Aasta keskmise ööpäevase koormussageduse arvutamiseks vajaliku raskeliikluse osakaalu
leidmise metoodika käesoleva määruse lisa punkti 1.3 kohaselt prognoositud eeldatavast
liiklussagedusest määrab tee omanik. Vajadusel tuleb korraldada liiklusloendus.
Koormussageduse leidmiseks:
1) kasutatakse siirdetegureid tabelist 4.2;
2) määratakse liiklusvahendite tegelik kogukaal ja teljekoormus kaalumisega.
Tegelikud teljekoormused arvutatakse ümber normatiivse koormusega telgede arvule
valemitega 4.1 ja 4.2.
(2) Normatiivseteks koormusteks tuleb võtta:
1) üksiktelg 100 kN;
2) topeltratas 50 kN;
3) topelttelg 200 kN;
4) kolmiktelg 200 kN;
5) auto 320 kN;
6) autorong 400 kN;
7) erisurve teepinnale 600 kPa.
(3) Arvutuslikuks sõidukiiruseks tuleb võtta 60-80 km/h.
(4) Tegelikud teljekoormused tuleb taandada arvutuslikeks teljekoormusteks (Si) valemiga 4.1.
Valem 4.1
kus:
Qi – i-ndale teljele langev tegelik koormus, t;
1,3 – dünaamikat arvestav tegur.
(5) Arvutuslikeks tuleb taandada ainult normatiivsest väärtusest kergemad teljekoormused.
Raskemate koormuste taandamine arvutuslikeks võib toimuda vaid juhul, kui nad ei ületa
normatiivset mitte rohkem kui 20% ja sellise koormusega telgi on raskeliikluses alla 5%.
Vastasel juhul tuleb katend dimensioneerida tegelikule koormusele või rakendada
koormusepiiranguid ebasoodsal ilmastikuperioodil. Sõiduki üleviimiseks normatiivse
koormusega telgede arvule arvutatakse siirdetegur K valemiga 4.2.
Valem 4.2
Tabel 4.2
Liiklusvahendite tüüpide 100 kN teljekoormusele taandamise siirdetegurid
Sõiduki liik ja tähis Teljed Siirdetegurid Kj
Keskmine veoauto (VK) 1+1 0,11
Kaheteljeline raske veoauto (VR2) 1+1 0,8
Kaheteljeliste veoautode keskmine (VA2) 1+1 0,75
Kolmeteljeline raske veoauto (VR3) 1+2 1,8
Kahe esi- ja kahe tagateljega raske veoauto (VR2+2) 2+2 2,7
Sadulrong (SR) või autorong (AR) 3 0,85
4 1,1
5 2,05
6 ja enam 4,8
Sadulrongi (SR) ja autorongi (AR) keskmine 2
Keskmine buss (BK) 1+1 0,05
Kaheteljeline raske buss (BR2) 1+1 0,75
Kaheteljeliste busside keskmine (B2) 1+1 0,72
Kolmeteljeline raske buss (BR3) 1+2 1,7
(6) Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Narv arvutatakse valemiga 4.3.
Valem 4.3
kus:
m – sõidukitüüpide arv (näiteks tabelis 4.2 j=10);
Nj – j tüüpi sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas suunas;
Kj – j tüüpi sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 4.2,
a´ – rajategur, mis arvestab enamkoormatud sõidurajale langeva koormussageduse osa (tabel 4.3).
Tabel 4.3
Koormuse jaotus sõiduradade vahel
Sõiduradade Enimkoormatud sõiduraja Märkus
arv ristlõikes rajategur a’
1 1
2 0,55 Sõidutee laius üle 6m
2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m
2 0,8 Sõidutee laius kuni 5m
2 0,9 Ühesuunaline sõidutee
3 0,5
4 0,45
6 0,45
4.4. Materjalid
(1) Tsementbetoonkattes ja -aluses tuleb kasutada peenteralist tavabetooni, mille tugevus vastab
tabelis 4.4 esitatud nõuetele.
Tabel 4.4
Katendites kasutatava betooni tugevus
Betooni vähim
Maantee
Betooni kasutuskoht tõmbetugevus survetugevus, külmakindluse
klass
paindel, MPa MPa mark
Kiirtee, I, Ühekihiline kate või 4,0 30 150 (100)
II kahekihilise katte ülemine
kiht
Kahekihilise katte alumine 3,2 22,5 50 (50)
kiht
III Ühekihiline kate või 3,6 27,5 150 (100)
kahekihilise katte ülemine
kiht
Kahekihilise katte alumine 2,8 20 50 (50)
kiht
I–III Alus 1,2 5 50 (25)
Märkus: sulgudes olevad külmakindluse margid käivad betoonis kasutatava killustiku kohta.
(2) Asfaltsegu tuleb katendis kasutada tabeli 4.5 kohaselt.
Tabel 4.5
Asfaltsegude kasutamine kattes
Maantee Katte kiht
klass Ülemine Alumine
SMA AC surf või AC bin
Kiirtee, I
AC surf AC bin või AC base
SMA AC surf või AC bin
II
AC surf AC bin või AC base
AC bin või AC base;
III AC surf Mustsegu (MSE);
Mustkillustik (MUK)
AC base;
IV AC surf Mustsegu (MSE);
Mustkillustik (MUK)
AC surf
Mustsegu (MSE)*
V -
Mustkillustik (MUK)*
Pindamine
Mustsegu (MSE)*
VI Mustkillustik (MUK)* -
Pindamine
Märkus: *- katted kuuluvad ehituse koosseisus pindamisele.
(3) Asfaltsegust katendikihid peavad olema vastupidavad. Eeldatakse, et asfaltsegud vastavad
nõuetele, kui need vastavad standardile EVS 901-3.
(4) Ühekihilises kattes tuleb kasutada ülemises kattekihis ettenähtud materjale.
(5) Põlevkivibituumenit sisaldavat mustsegu ei tohi kasutada linnas ja asulas ülemises
kattekihis.
(6) Põlevkivituhaga stabiliseeritud kivimaterjalide üheteljeline survetugevus kahe kuu vanuselt
peab olema 2...8 MPa (tugevusklass C1,5/2 kuni C6/8). Vuugid nähakse ette minimaalselt 5m
vahega, kui üheteljeline survetugevus kahe kuu vanuselt on üle 8 MPa (C6/8) või tugevdatud
kihi paksus on üle 20cm.
(7) Hüdrauliliselt seotud segudes kasutatav põlevkivituhk peab olema ohutud ja tagama segu
vastupidavuse koormustele. Eeldatakse, et põlevkivituhk vastab nõuetele, kui ta vastab
standardile EVS-EN 14227-4.
(8) Kiilumismeetodil ehitatavates killustikkatetes ja -alustes kasutatava killustiku omadused ja
ridakillustiku omadused peavad vastama tabeli 4.6 nõuetele. Sidumata segust ehitatud aluste
terastikuline koostis peab vastama tabelis 4.7 ja 4.9 esitatud nõuetele. Ridakillustikust
ehitatavad alused tabelis 4.8 esitatud nõuetele.
Tabel 4.6
Ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest immutus- ning kiilumismeetodil
kasutatava kivimaterjali omadused
Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4 Nr. 5 Nr. 6 Nr. 7
AKÖL<
500
AKÖL> autot/öö
8000 AKÖL> p
autot/öö 8000 ühekihili
p autot/öö AKÖL sed,
aluste AKÖL> p 2500- jalg-
ülakihid 8000 aluste 8000 ja
Omadus
ja autot/öö ala- autot/öö AKÖL jalgrattat
ühekihil p ja p AKÖL 500- eede
ised aluste ülakihid aluste 2500- 2500 ning
alused, alakihid, , ülakihid 8000 autot/öö sõiduaut
kui kui kui ja autot/öö p odele
EVAJ>27 EVAJ>27 EVAJ≤27 ühekihi- p ühekihil mõeldud
5 5 5 lised aluste ised parklate
MPa* MPa MPa alused alakihid alused alused
Terastikulise
koostise kategooria GC80/20
fraktsioneeritud
jämetäitematerjalide
l
Purustatud või
murenenud terade ja
täielikult C 90/3 C 90/3 C 90/3 C 90/3 C 50/10 C 50/10 C50/30
ümardunud terade
sisalduse kategooria
Petrograafiline Määratu Määratu Määratu Määratu Määratu Määratu
-
kirjeldus d d d d d d
Purunemiskindluse
LA25 LA30 LA30 LA30 LA35 LA35 LA35
kategooria
Külmakindluse
F2 F4 F4 F4 F4 F4 F4
kategooria
Külmakindlus 1%-
FNaCl4 PN PN PN PN PN PN
lises NaCl lahuses
Plaatsusteguri
Fl20 Fl20 Fl20 Fl20 Fl35 Fl35 FI35
kategooria
Peenosiste sisalduse
f2 f4 f4 f4 f4 f4 f4
kategooria
Märkus: 1) PN – pole normeeritud;
2)AKÖL – eeldatav liiklussagedus;
3) * - aluste ehitamisel kasutatava materjali LA25 ja FNaCl4 kategooria nõuetele vastavuse vajaduse otsustab
tee omanik.
Tabel 4.7
Sidumata segu terastikuline koostis
Sõela ava mõõt, mm
Po
Segu 80 63 40 31,5 2 16 8 4 2 1 0,5 0,063
s
0 Läbib sõela, massi-%
10 85– 5-
1 0/31,5 - 58-70 39-51 26-38 17-28 11-21 0-5
0 99 15
10 5-
2 0/31,5 85-99 - 54-72 33-52 21-38 14-27 9-20 0-5
0 15
10
3 0/63 85-99 - 58-70 - 39-51 26-38 17-28 11-21 5-15 - 0-5
0
10
4 0/63 85-99 - 63-77 - 33-52 21-38 14-27 9-20 - - 0-5
0
Märkus: sideainega töötlemata alustes määratakse terastikuline koostis valmisehitatud alusest võetud materjali
proovist.
Tabel 4.8
Ridakillustikust aluse terastikuline koostis
Sõela ava mõõt, mm
Rida-
Pos. 80 63 40 31,5 16 8 4 2 1 0,5 0,063
killustik
Läbib sõela, massi-%
1 2/32 100 85–99 58-75 30-51 5-25 0-5 - - 0-3
2 2/63 100 85-99 - 58-70 39-51 26-38 2-20 0-5 - - 0-3
3 4/32 100 89-99 45-72 22-52 0-20 - - - 0-3
4 4/63 100 85-99 - 45-72 22-62 10-38 0-20 - - - 0-3
Tabel 4.9
Sidumata segust ehitatava aluse kivimaterjali omadused
Nr. 1 Nr. 2 Nr. 3 Nr. 4
AKÖL 15 < 500
AKÖL 15 autot/ööp
2500-8000 ühekihilised
AKÖL 15
autot/ööp AKÖL 15 alused, jalg- ja
500-
aluste 2500- jalgrattateede
Omadus 2500 autot/ööp
ülakihid 8000 autot/ööp alused ning
ühekihilised
ja aluste alakihid sõiduautodele
alused
ühekihilised mõeldud
alused parklate
alused
Terastikulise koostise kategooria GA, GB, GC
GA GA või GO GA
sidumata segul GO,GP, GE
Purustatud või murenenud terade
ja C50/30
täielikult ümardunud terade C 90/3 C 50/10 C 50/10
sisalduse
kategooria
Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud Määratud -
Purunemiskindluse kategooria LA30 LA35 LA35 LA35
Külmakindluse kategooria F4 F4 F4 F4
Külmakindlus 1%-lises NaCl
PN PN PN PN
lahuses
Plaatsusteguri kategooria Fl25 Fl25 Fl35 FI35
Peenosiste sisalduse kategooria UF3 UF3 UF3 UF3
Märkus: PN – pole normeeritud.
(9) [Kehtetu]
(10) Jalgteedel, rattateedel ning sõiduautodele kavandatud parklate aluste rajamisel on lubatud
taaskasutada purustatud betoonitäitematerjale ja aherainekillustikku tingimusel, et nimetatud
materjalide omadused vastavad järgmistele nõuetele: C50/30; LA40; Fl35; f4. Taaskasutatavate
purustatud betoonitäitematerjalide, mille pH > 11, kasutamine on keelatud otseses kokkupuutes
alumiiniumist või galvaniseeritud terasest konstruktsioonide või nende osadega.
4.5. Konstrueerimine
(1) Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide
järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja nihkekindluse
tagamise viisid.
(2) Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis- majandusliku analüüsi
alusel, kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja
temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes.
(3) Katendi kogupaksus tuleb määrata tugevus- ja külmakindlusarvutustega. Kui
tugevusarvutuse järgi arvutatud katend tuleb õhem kui külmakindluse seisukohast vajalik,
täiendatakse konstruktsiooni lisakihtidega või paksendatakse arvutatud kihte.
(4) Püsikatendi paksus tuleb määrata eeldusel, et kihtide läbipaindel tekkivad tõmbepinged ei
ületaks lubatavaid.
(5) Siirdekatendi paksus tuleb määrata nii, et katendi pinna akumuleeruv jäävdeformatsioon ei
ületaks lubatavaid suurusi.
(6) II-VI klassi maanteedel tuleb kindlustatud peenar projekteerida sõiduteega sama
kandevõimega. Kiirteedel ja I klassi maanteedel võib kindlustatud peenra projekteerida
väiksema kandevõimega. Ühelgi juhul ei tohi kindlustatud peenara ja tugipeenra kandevõime
ka kõige ebasobivamate ilmastikutingimuste juures erineda sedavõrd, et ekslikult teepeenrale
sõidul tekiks sõiduvahendi juhitavuse kaotuse oht.
(7) Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata
arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla
väiksem tabelis 4.10 toodust.
Tabel 4.10
Katendi vähimad nõutavad arvutuslikud koormussagedused ja elastsusmoodulid
Katendi tüüp
Püsikatend Kergkatend Siirdekatend
Maantee klass
Koormus- Elastsus- Koormus- Elastsus- Koormus-
Elastsus-moodul
sagedus moodul sagedus moodul sagedus
Kiirtee 870 260 - - - -
I 440 240 115 200 - -
II 225 220 60 180 - -
III 57 180 29 160 - -
IV 57 180 15 140 10 130
V 57 180 10 130 10 130
VI 57 180 10 130 10 130
(8) Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast
teramõõdust) ja suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest.
Vaatamata arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad tabelis 4.11
toodutest.
Tabel 4.11
Katendikihtide vähimad paksused
Max teramõõt,
Kihi materjal Min paksus, cm
Dmax, mm
4 või 8 3 või 4
Asfaltbetoon kasutamiseks kulumiskihis (AC surf),
12 või 16 3 või 5
asfaltbetoon kasutamiseks siduvkihis (AC bin)
20 või 32 6 või 7
8 4 või 5
16 4 või 5
Asfaltbetoon kasutamiseks kandevkihis (AC base)
20 6 või 7
32 7
Dreenasfalt (PA) 2,2D ja 2,5 cm
Killustikmastiksasfalt (SMA) 2,2D ja 2,5 cm
Valuasfalt (MA) 2D
Bituumenstabiliseeritud kihid (BS) 10
Kompleksstabiliseeritud kihid (KS) 12
Tsementstabiliseeritud kihid (TS) 12
Segistis segatud mustsegu (MSE) 2D
Teel segatud mustsegu (MSE) 2D
Mustkillustik (MUK) 1,8D
Bituumenmakadam - kergimmutus 2
Kruuskate 12
Töötlemat killustik- ja kruusliivalus tugevdatud kihil 10
Töötlemata killustik- ja kruusliivalus liival 20
Liiv (dreenkihina) 20
Märkus: 1) kui minimaalsed paksused on antud piiridena, siis alumise piiri paksust lubatakse kasutada ainult
III…VI kl teedel;
2) tabelis näitamata juhtudel kihtide min paksused peavad olema vähemalt 1,5D (v.a.
bituumenmakadam).
(9) Katendikihtide materjalide elastsusmoodulid peavad reeglina alt ülespoole lugedes
suurenema. Ebasoovitavate tõmbepingete vältimiseks ülalpool olevas kihis ei tohi selle kihi
materjali elastsusmoodul erineda allpool olevast rohkem kui 1,5–5 korda. Siirdekatte
tugevdamisel bituumeniga töödeldud materjalist katendikihtidega loetakse allpool olevaks E-
mooduliks siirdekatte pinnal määratud ekvivalentne E-moodul.
(10) Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused ei või olla väiksemad tabelis 4.12 toodust.
Tabel 4.12
Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused
Perspektiivne Evaj, MPa <125 125 - 180 180 - 220 220 - 250 250 - 300 >300
Min kogupaksused, cm 4 6 8 10 13 16
Märkus: bituumensideainetega töödeldud aluse kihid arvestatakse kogupaksuse hulka poole kihina.
(11) Sõltumata liikluskoormusest tuleb vältida õhukesi (≤5 cm) asfaltbetoonkihte sideainetega
töötlemata killustik- või kruusalustel. Mineraalsete sideainetega tugevdatud alustele rajatavate
asfaltkihtide vähim paksus peab võimalikult vältima kajastuvate pragude ilmumise katte pinnale
(tabel 4.13).
Tabel 4.13
Asfaltkihtide vähimad paksused mineraalsete sideainetega töödeldud alustel, cm
Asfaltbetoonkate Mustsegust kate
Maantee klass tsemendiga põlevkivituhaga tsemendiga põlevkivituhaga
tugevdatud materjalidest alusel
III 12 10 10 8
IV 10 8 8 7
V – – 7 6
(12) Muldkeha pinnase külmumisohu vähendamiseks on soovitav konstrueerida katend tabelis
4.14 toodud kogupaksuses.
Tabel 4.14
Katendi soovitatav vähim kogupaksus, cm
Maantee klass
Pinnase külmaohtlikkuse aste
Kiirtee, I, II III, IV V
Vähesel määral külmaohtlik 40 40 40
Külmaohtlik 50 40 40
Väga külmaohtlik 60 50 40
Märkus: 1) erakordselt külmaohtliku pinnase puhul määratakse katendi paksus ainult katendi
külmakindlusarvutuse alusel;
2) kui tee katte pinna kõrgus ei vasta tabelis 3.9 toodule, lisatakse katendi soovitatavale kogupaksusele
10 cm.
4.6. Elastsed katendid
(1) Sõiduradade elastse püsi- ja kergkatendi korral tuleb arvutada:
1) kogu katend lubatavale elastsele vajumile;
2) katendi nõrgalt sidusad kihid nihkekindlusele;
3) seotud kihid tõmbekindlusele;
4) kogu konstruktsioon külmakindlusele.
(2) Elastse katendi dimensioneerimisel kiirteele, I ja II klassi maanteele, on tingimuseks, et
nende kasutusaja jooksul ei esineks jäävdeformatsioone. III–VI klassi maanteede katendite
puhul lubatakse võimalike jäävdeformatsioonide akumulatsiooni katte tasasuse seisukohast
vastuvõetavates piirides.
(3) Siirdekatendid tuleb arvutada:
1) lubatavale elastsele läbivajumisele;
2) katendi nõrgalt sidusad kihid nihkekindlusele;
3) kogu konstruktsioon külmakindlusele.
(4) Parklates tuleb katendi nõutav arvutuslik elastsusmoodul võtta vähemalt VI klassi maantee
omaga võrdseks (tabel 4.10). Raskeliiklusega parklates (AR perspektiivselt >10 AKÖL) tuleb
katendi nõutav arvutuslik elastsusmoodul võtta vähemalt V klassi maantee omaga võrdseks ja
projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad.
(5) Elastne katend dimensioneeritakse ebasoodsates ilmastikutingimustes esinevate materjalide
arvutuslike elastsusmoodulite järgi:
1) kevadel ja sügisel, kui muldkeha pinnase ja katendi alusekihtide E-moodulid omavad
minimaalväärtusi, orgaaniliste sideainetega töödeldud materjalide E-moodulid aga
mõõdukaid väärtusi (temperatuuridel +5 ºC või +10 ºC);
2) suvel, kui muldkeha pinnase ja katendi alusekihtide E-moodulid omavad
keskväärtusi, asfaldikihid aga reaalselt esinevatel maksimaaltemperatuuridel määratud
minimaalväärtusi.
(6) Tehnoloogilisi vahekihte katendi tugevusarvutusel arvesse ei võeta.
(7) Eeldatava koormussagedusega üle 225 normtelge ööpäevas tuleb teelõikude ühissõidukite
peatuses, ristmiku ja raudteeülesõidukohas arvestada staatilise koormusega. Staatilise
koormuse esinemisalaks loetakse raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest ja
samatasandilisel ristmikul ristmiku tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses, kus
koormussagedus ületab 225 normtelge ööpäevas ning sõidukite kiirus langeb vähemalt poole
võrra.
(8) Staatilise koormuse esinemisalal tuleb:
1) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid
lisandeid;
2) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse
asfaltbetooniga), mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta;
(9) Loomaks kulumisvaru, võib tee omanik suurendada tugevusarvutustega määratud
asfaltsegust katte kulumiskihi paksust ja kruuskatte paksust.
4.7. Jäigad katendid
(1) Jäikade katendite hulka tuleb lugeda:
1) monoliitsest tsementbetoonist kattega katend;
2) monteeritavast raudbetoonist kattega katend;
3) asfaltbetoonkate monoliitsest tsementbetoonist alusel.
(2) Armeerituse astme järgi on tsementbetoonkatteid kolme klassi (tabel 4.15).
Tabel 4.15
Tsementbetoonkatte armeerituse aste
Aste Armeerimise % katte ristlõikest Nimetus
1 <0,25 Armeeritud
2 0,25–0,40 Raudbetoon
3 >0,4–0,7 Pideva armatuuriga
(3) Tsementbetoonkatte paksus tuleb valida sõltuvalt eeldatavast keskmisest arvutuslikust
liiklussagedusest vastavalt tabelile 4.16.
Tabel 4.16
Tsementbetoonkatte orienteeruvad paksused, cm
Eeldatav keskmine arvutuslik liiklussagedus, autot ööpäevas
Aluse materjal
2500– 1700– 1000– 650–
>3500
3500 2500 1700 1000
Mineraalse sideainega tugevdatud 24 22 22 20 18
materjalid või pinnased
Killustik, kruus – – 22 20 18
Kruusliiv, liiv – – – 22 20
(4) Jäiga katendi täpne paksus määratakse arvutusega ja peab olema kogu tee laiuses ühesugune.
Vaid 6-rajalistel teedel lubatakse äärmiste radade katte paksust suurendada 2–4 cm võrra raskete
veoautode liikluse jaoks.
(5) Jäik katend tuleb dimensioneerida:
1) pragudekindlusele kattes endas ja teistes paindele töötavates konstruktsioonikihtides
(pragusid põhjustavad paindest ja temperatuurimuutustest tekkivad tõmbepinged);
2) kogu konstruktsiooni tugevusele (nihkepingetele pinnases ja sideainega töötlemata
aluses);
3) katte pikipüsivusele (temperatuuritõusust tekkivale survepingele);
4) katendi külmakindlusele (lubatava külmakerke suurusele – analoogiliselt elastsete
teekatenditega).
(6) Kattekihi materjali valikuga tuleb tagada kattepinna nõutav karedus (vähim lubatav
haardetegur).
(7) Betoonkate tuleb armeerida järgmistel juhtudel:
1) kui liiklussagedus on üle 5000 auto ööpäevas;
2) kui mulde kõrgus on üle 3 m (kivipuistest) või 5 m (muudest pinnastest);
3) kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist (mulded soodes, mulded nõrkadel alustel,
viaduktide juures).
(8) Betoonkattesse ja üle 12,5 kN tõmbetugevusega betoonalusesse tuleb ette näha põikvuugid
ja üle 4,5 m laiusesse kattesse ka pikivuuk.
(9) Põikvuukideks on paisumis-, kahanemis-, painde- ja töövuugid. Piki- ja põikvuugid peavad
reeglina ristuma täisnurga all.
(10) Kahanemisvuukide sagedus tuleb valida sõltuvuses katte paksusest ja armeerimise määrast
(tabel 4.17). Paisumisvuukide sagedus sõltub katte paksusest, armeerimise määrast ning
betoneerimise ajal valitsenud õhutemperatuurist (tabel 4.18).
Tabel 4.17
Tsementbetoonkatte või aluse kahanemisvuukide sagedus
Katte paksus, cm
Armeerimise 24 22–20 18
määr, kg/m Kahanemisvuukide vahe,
m
Armeerimata 5,5–7 5–6 4,5–5
1,5 – – 9
2,0 7 8 12
3,0 11 12 17
4,0 15 17 –
Tabel 4.18
Tsementbetoonkatte paisumisvuukide vahekaugus,m
Betoneerimise aeg ja temperatuur, ºC
Katte paksus, Kevad, sügis Suvi
Katte tüüp cm <+5 +5...+15 +10...+25 >+25
22, 24 25–28 50–56 80–90 90–110
20 24–25 35–42 50–54 80–90
Armeerimata 18 18–20 25–30 30–35 40–45
20, 22, 24 28–40 76–80 Ei tehta Ei tehta
Armeeritud 18 21–40 35–40 35–40 60–80
(11) Raudbetoon- ja armobetoonplaatidest monteeritavat katet kasutatakse raskete
insenerigeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega paikkondades ja juhul, kui puuduvad
kohalikud materjalid teist tüüpi võrdtugeva katendi ehitamiseks.
(12) Monoliitse ja monteeritava kattega jäiga katendi aluse paksuse arvutus tuleb teha iga
katendikihi ja muldkeha pinnase nihke piirtasakaalu tingimusel. III ja IV klassi teedel võib aluse
paksuse valida ka eelnimetatud tingimusi rahuldamata. Aluse paksuse valikul tuleb arvestada ka
ehitusmasinate võimalikku liikumist alusel ehitusperioodi jooksul. Kahe kriteeriumi järgi
dimensioneeritud aluse paksusest valitakse suurem.
(13) Betoonalusel asfaltbetoonkate tuleb arvutada kahele tingimusele:
1) tugevusele (katte ja aluse piirvastupidavusele liiklusvahendite koormuse korduva mõju
puhul ja suvetemperatuuril, kui asfaltbetooni E-moodul on minimaalne),
2) asfaltbetoonkatte pragudekindlusele talve kõige külmemal kuul.
5. RISTMIKUD
5.1. Üldised nõuded ristmikele
(1) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb ristmike vahekaugus määrata tehnilis-majanduslike
kaalutluste alusel, arvestades olemasolevat põhi- ja tugimaanteede võrku ning kõrval- ja
kohalike maanteede rekonstrueerimise võimalusi ja otstarbekust.
(2) Ristmike vahekaugus ei tohi üldjuhul olla väiksem kui 10 km kiirteedel ja 5 km I klassi
maanteedel, linnalähivööndis vastavalt 5 km ja 3 km.
(3) Ristete vahekaugust ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest
ja majanduslikest kaalutlustest.
(4) Parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda
ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km).
(5) Kiirteedel tuleb projekteerida kõik ristmikud eritasandilistena. I klassi maanteedel rajatakse
ristmikud valdavalt eritasandilistena.
(6) Muudel juhtudel tuleb eritasandilise ristmiku vajadus määrata lähtudes eeldatavast
keskmisest liiklussagedustest ja suurima läbilaskvusega samatasandilise ristmiku läbilaskvuse
kontrollarvutusest.
(7) Ristmiku tüübi esmasel valikul tuleb lähtuda joonisest 5.1. Väikest ringristmiku ei
kavandata üleeuroopalise teedevõrgu maanteele ja suure raskeliikluse liiklussagedusega
maanteele.
Tähised joonisel:
1 - lihtristmik;
2 - osaliselt kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega madalama liiklussagedusega maanteel;
3 - täielikult kanaliseeritud ristmik, koos suunavate saartega mõlemal teel, kiirendus- ja aeglustusradadega,
teekattemärgistusega;
4 - ringristmiku konkureerivad variandid: a) keskmise saarega (D=25÷100 m); b) väikese saarega(D≤25 m); c)
suure saarega (D≥100 m) kui lõikuvaid harusid on rohkem kui 5;
5 - konkureerivad variandid: a) ringristmik, mis annab paremad eeldused peasuunale (elliptiline saar); b)
eritasandiline ristmik; c) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline ristmik);
6 - konkureerivad variandid: a) ringristmik (väikese saarega); b) eritasandiline ristmik;
7 - konkureerivad variandid: a) etapiviisiline realiseerimine (I etapp - ringristmik; II etapp - eritasandiline
ristmik); b) eritasandiline ristmik;
8 - eritasandiline ristmik.
Joonis 5.1 Ristmiku põhitüübi valik
(8) Vajadusel võib kavandada fooridega reguleeritava ristmiku.
5.2. Samatasandiline ristmik
5.2.1. Ristumiskoht
(1) Ristumiskohad tuleb rajada vabale hea nähtavusega alale ja sõidueesõigusega tee sirgele
lõigule. Ristumiskohad on ristmik ja mahasõit. Samatasandiline ristmik on samatasandiliste
teede lõikumisel moodustunud ala. Sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue,
puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt
väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi, on mahasõit.
(2) I klassi maanteel ei ole samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Vähim
ristmikevaheline kaugus on II klassi maanteel 1000 m, III klassi maanteel 500 m, IV klassi
maanteel 300 m ja V klassi maanteel 150 m. VI klassi maantee ristmike paigutus määratakse
vajaduse järgi.
(3) Suurim mahasõitude arv on I klassi maanteel üks parempöördega mahasõit kahe
normikohasel kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel, II ja III klassi maanteel kaks
mahasõitu ühe kilomeetri kohta, IV klassi maanteel neli mahasõitu ühe kilomeetri kohta ja V
klassi maanteel viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim
omavaheline kaugus on 150 meetrit. Juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib
vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h. VI klassi maantee mahasõitude
vahekaugused määratakse vajaduse järgi. Kiirusmuuterajalt ja rambilt peale- ja mahasõite ette
ei nähta.
(4) Kui maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu käesoleva punkti lõikes
3 esitatud nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee.
(5) II, III ja IV klassi maanteele ei tohi kavandada neljaharulist ristmikku, kus kõrvalharult
tulles on võimalik seda maanteed ületada otsesihis.
(6) II, III ja IV klassi maantee samatasandilistel ristmikel tuleb liiklusvoogude
kanaliseerimiseks kasutada liiklussaari ja teemärgiseid.
5.2.2. Projekteerimise eesmärgid
(1) Projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku.
Kõverike ja mahasõitude kulgemine peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav. Tuleb
vältida järske üleminekuid, mida sõidukijuhil on raske tajuda.
(2) Projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu, tagades seejuures
võimalused nii läbivale kui ka pöördeliiklusele.
(3) Samatasandilise ristmiku skeem tuleb määrata lähtudes vajadusest, soovitatavast
liikluskorrast ja geomeetriliste elementide projekteerimise võimalustest (joonis 5.2).
Joonis 5.2. Ristmike põhiskeemid
(4) Mitmeharulised (viis või enam haru) ristmikud tuleb lahutada kolme- või neljakülgseks
ristmikuks, kusjuures täiendav haru tuleb võimalusel nihutada kõrvalteed mööda põhiristmikust
eemale. Nihutatud harudega neljakülgsel ristmikul tuleb eelistada vasaknihutust.
(5) Projektlahendus peab tagama konfliktide võimalikult madala avariiohtlikkuse.
(6) Konfliktpunktide raskusaste sõltub liiklusvoogude kokkupuute tüübist (joonised 5.3 ja 5.4).
Avariiohtlikkus väheneb koos konfliktala suuruse vähendamisega (joonis 5.5).
Joonis 5.3. Liiklusvoogude kokkupuutetüübid
Joonis 5.4. Konfliktpunktid ristmikel
Joonis 5.5. Ristmiku konfliktalad
5.2.3. Projektkiirus
(1) Ristmiku plaani- ja vertikaallahendus peab vastama projektkiirusele ja neile tingimustele,
mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn) ning tagama vajaliku
nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse.
(2) Ristmiku liikluskorraldus peab olema kooskõlas liiklusrežiimiga, mis on tagatud
ristmikevahelisel lõigul.
5.2.4. Plaanilahendus
(1) Maanteede lõikumisnurk ristmikul peab olema võimalikult täisnurga lähedane ja jääma
piiridesse 70 kuni 110º. Juhul, kui kahe maantee lõikumisnurk osutub liiga teravaks, tuleb leida
võimalusi kasutada teistsuguseid lahendusi (joonis 5.6).
Joonis 5.6. Teede lõikumisnurga muutumise näiteid
5.2.5. Vertikaallahendus
(1) Samatasandilise ristmiku vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse
ja vete äravoolu teekattelt. Samatasandilise ristmiku vertikaallahendus tuleb allutada peatee
lahendusele (plaan, pikiprofiil ja ristprofiil) (joonised 5.7 ja 5.8).
G1 – kõrvaltee esialgne pikikalle
G2 – kõrvaltee suurendatud pikikalle
G3 ja G4 – kõrvaltee pikikalle, mis ühtib peatee põikkaldega (0,5% kuni 3%)
Joonis 5.7. Ristmikul kõrvaltee pikikalde ühitamine peatee põikkaldega
G1 – kõrvaltee esialgne pikikalle;
G2 – korrigeeritud pikikalle;
G3 – peatee viraaži kalle.
Joonis 5.8. Kõverikul paikneva ristmiku vertikaallahendus
(2) Ristmik ei tohi paikneda väikese raadiusega kumeral kõverikul, mis piirab nähtavust.
(3) Ristmiku mis tahes punktis ei tohi sõidutee summaarne kalle (d) olla alla 0,5% ega üldjuhul
üle 6% (valem 5.1).
Valem 5.1
kus:
d – sõidutee summaarne kalle;
i – pikikalle;
E – põikkalle
5.2.7. Nähtavuskaugused
5.2.7.1. Peatumisnähtavus
Projektlahendus peab tagama pöördeliiklusele projektkiirusest tuleneva vähima
peatumisnähtavuse (tabel 5.1).
Tabel 5.1
Vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul
Ristumisnähtavus kahe raja Vasakpööraja nähtavus
Projektkiirus, Peatumisnähtavus, ületamiseks ja vasakpööraja paremale ja parempööraja
km/h m nähtavus vasakule, m nähtavus vasakule, m
Hea Rahuldav Erandlik Hea Rahuldav Erandlik
140 350 – – – ≥1400* 700* 700*
130 300 – – – ≥1200* 600* 600*
120 260 ≥500 260 260 ≥1000* 520* 520*
110 220 ≥450 230 220 ≥900 440 440
100 190 ≥400 210 190 ≥700 380 350
90 160 ≥350 190 160 ≥550 320 270
80 130 ≥300 170 130 ≥400 260 200
70 100 ≥250 150 100 ≥270 200 140
60 80 ≥180 130 80 ≥200 160 100
50 60 ≥130 110 60 ≥140 120 70
40 40 ≥90 80 50 ≥90 80 50
35 35 ≥80 70 45 ≥80 70 45
30 30 ≥70 60 40 ≥70 60 40
25 25 ≥55 50 35 ≥55 50 35
20 20 ≥50 45 30 ≥50 45 30
Märkus. * - rakendatakse ainult parempöörajale.
5.2.7.2. Nähtavuskolmnurk
(1) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat
sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida.
(2) Sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist, kõrvalteelt läheneja liikumise jätkamise suunast
ning projektkiirusest võib see punkt, kust nähtavus tuleb tagada, olla erinev (tabelid 5.1 ja 5.2
ning joonis 5.9).
Tabel 5.2
Vähimad kõrvalteele avanevad nähtavuskaugused ristmikul
ls, m
Tüüpskeem* Hea Rahuldav Erandlik
Anna teed
A ≥10 7 5
B ≥15 10 5
C ≥20 15 10
D ≥20 20 15
Peatu ja anna teed
≥8 5 3
Märkus: * Tüüpskeemid on:
A – IV–V klassi maantee lõikumine IV–V klassi maanteega;
B – III klassi maantee lõikumine madalama klassi maanteega; C – III klassi maantee lõikumine III klassi
maanteega;
D – II ja I klassi maanteede kõik lõikumised (lubatud erandina).
Lr = ls + S + la
Lr – ristmiku ületamise teekonna pikkus;
ls – peatunud sõiduki kaugus sõidutee serva pikendusest;
S – sõidutee laius;
la – sõiduki pikkus;
Lp – nähtavuskaugus paremale;
Lv – nähtavuskaugus vasakule.
Joonis 5.9. Nähtavuskolmnurk ristmikul peatunud sõidukile
(3) Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui
takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab
väiksemat nähtavuskolmnurka.
(4) Projektlahendus ei tohi soodustada olukorda, et kõrvalteelt väljasõitja häirib peateel liikujat.
(5) Sõiduki pikkusest kitsama eraldusriba korral tuleb eraldusriba laius arvestada kogu sõidutee
laiuse hulka.
(6) Ristmiku nähtavuskaugus on leitud kaldeta ületusteekonna jaoks. Juhul kui peatee ületamisel
esineb pikikalle, tuleb see arvesse võtta parandusteguriga (tabel 5.3).
Tabel 5.3
Nähtavuskauguse parandustegurid sõltuvalt ületussuuna pikikaldest
Pikikalle, %
Arvutuslik auto
–4 –2 0 +2 +4
Sõiduauto (SA) 0,8 1,0 1,0 1,1 1,2
Veoauto (VA) 0,9 1,0 1,0 1,1 1,3
Autobuss (AB) 0,9 1,0 1,0 1,2 1,6
(7) Ristmikul, kus liiklus kõrvalteelt on korraldatud „Anna teed (221)“ või „Peatu ja anna teed
(222)“ märkide abil, peab kõrvalteelt pööret sooritav sõidukijuht nägema enne pöörde alustamist
peateele nii paremale kui ka vasakule sellises ulatuses, et pööret lõpetades ta ei häiriks peateel
liiklejaid. Selleks peab kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritav juht nägema vasakule sellises
ulatuses, et lülituda liiklusvoogu ilma seda häirimata.
5.2.8. Arvutuslik auto
(1) Ristmiku geomeetriline lahendus peab vastama kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis
vaadeldaval ristmikul võib liikuda.
(2) Projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto
pöördekoridori šablooniga kooskõlas tabeli 2.2 nõuetega. Arvutusliku auto pöördekoridori laius
on määratud välise ratta ja üleulatuva esiosa jäljega ning sisemise tagaratta jäljega (joonis 5.10).
Pöördekoridori šabloonid koostatakse vastavalt tabelis 5.4 antud olukordadele.
Tabel 5.4
Arvutusliku auto vähimad välised (Rv) pöörderaadiused, m
Arvutusliku auto tüüp
Pöörde soorituse kiirus, km/h
SA AB VA SR
0–15 7,0 12,5 9,5 13,5
15–25 9,0 16,5 11,5 17,5
25–35 9,0 18,0 11,5 21,5
Märkus: SA – sõiduauto;
AB – autobuss;
VA – veoauto;
SR – sadulrong;
Rv - valem 5.2;
Rr – varem 5.3.
Joonis 5.10. Auto pöördekoridori kujunemine
Valem 5.2
Valem 5.3
5.2.9. Liiklusvoogude kanaliseerimine
(1) Kui ristmiku summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h, tuleb projektlahenduses ette näha
liiklusvoogude kanaliseerimine.
(2) Kanaliseerimiseks kasutatavad saared ei tohi endast kujutada ohtu sõidukitele või see peab
olema võimalikult väike.
(3) Kanaliseeriva saarena tuleb kasutada saart pindalaga üle 6 m2. Väiksemate saarte kasutamist
tuleb põhjendada.
5.2.10. Liiklussaarte projekteerimine
(1) Ristmiku projekteerimisel tuleb määrata liiklussaare funktsioon ja sellest lähtudes määrata
saare kuju ja parameetrid.
(2) Projekteeritud saared peavad tagama ristmiku hea ülevaatlikkuse ja võimaldama kõrge
ohutustaseme kõigile liiklejatele ning olema kooskõlas paiknemistingimustega.
(3) Kaitsvad saared tuleb üldjuhul rajada äärekividega.
(4) Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna
tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 meetrit ja pikkus vähemalt
4 meetrit.
(5) Kui saarele järgneb pikiprofiili tipp või plaanikõveriku algus, siis saare lõpuosa lahendus
peab sõidukijuhile andma visuaalse ettekujutuse tee kulgemisest.
(6) Äärekivita saare katte serv peab olema sõidurajast tagasiastega kindlustatud peenra ulatuses.
(7) Maantee tingimustes tuleb äärekiviga tõstetud saar rajada sõidurajast tagasiastega väljapoole
kindlustatud peenra ulatuses (joonis 5.11).
Joonis 5.11. Maanteedel kasutatav liiklussaar (mõõtmed meetrites)
(8) Asulas tuleb kõrge äärekiviga saar (h>10 cm) rajada tagasiastega (joonis 5.12). Tagasiaste
vähim ulatus on 0,5 m.
Joonis 5.12. Asulates kasutatav liiklussaar (mõõtmed meetrites)
(9) Pika saare tagasiaste tuleb rajada sujuva kaldosaga (vähemalt 1:10).
1.2.11. Pöörderadade projekteerimine
(1) Ristmiku kahe haru ühendamiseks tuleb üldjuhul rajada pöörderada.
(2) Juhul kui pöörderaja projektkiirus on üle 40 km/h, tuleb see projekteerida analoogiliselt
eritasandilise ristmiku rambiga.
(3) Kui autorongide ja busside pöördekoridorid ei tohi ulatuda külgnevatele sõiduradadele või
parempööre on sellise sagedusega, mis nõuab iseseisvat sõidurada, tuleb ristmiku kaks
naaberharu ühendada parempöörde jaoks ette nähtud pöördeteega (pööre kanaliseerida).
(4) Pöörderaja projekteerimisel tuleb juhinduda plaaniraadiuse ja viraaži vahelisest seosest
(tabel 2.8) ning ristmiku liikluskorralduse tüübist (joonis 5.13). Parempöörde sujuvamaks
sooritamiseks kasutakse eelkõveraid (joonis 5.14).
Joonis 5.13. Ristmiku liikluskorralduse tüübid
Joonis 5.14. Parempöörde kavandamine kolme- või ühetsentrilise raadiusega
(5) Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest,
arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast (tabel 5.5), milliseid on kolm:
1) I tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit ei ole;
võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu;
2) II tüüp – üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit on
võimalik;
3) III tüüp – kaherajaline sõiduosa, kus liiklus toimub kas ühes või kahes sõidusuunas.
Tabel 5.5
Pöörderaja laiused ristmikel
Sõidutee Sõidutee laius, m
siseserva
raadius
R, m I tüüp II tüüp III tüüp
(üherajaline) (üherajaline) (kaherajaline)
Segaliiklus Segaliiklus Segaliiklus
A B C A B C A B C
15,0 5,4 5,4 7,0 7,0 7,8 9,0 9,4 10,0 13,0
25,0 4,4 5,0 5,4 6,2 6,8 7,8 8,4 9,0 11,4
35,0 4,4 5,0 5,4 6,0 6,4 7,4 8,4 9,0 10,4
45,0 4,2 4,8 5,2 6,0 6,4 7,2 8,2 9,0 10,0
60,0 4,2 4,8 5,0 5,8 6,4 7,2 8,2 9,0 9,8
80,0 4,0 4,8 5,0 5,8 6,2 7,0 8,0 8,8 9,4
100,0 4,0 4,8 5,0 5,4 6,2 6,8 8,0 8,8 9,2
125,0 4,0 4,4 4,8 5,2 6,0 6,8 8,0 8,4 9,0
150,0 3,8 4,4 4,8 5,0 6,0 6,4 7,8 8,4 8,6
Sirge 3,5 4,4 4,4 4,8 5,8 6,4 7,5 8,2 8,2
Märkus: 1) segaliiklus A – valdavaks on sõiduauto, kuid esineb ka vähesel määral tavalisi veoautosid
ja busse;
2) segaliiklus B – piisav veoautoliiklus koos üksikute autorongidega (alla 10%);
3) segaliiklus C – piisav autorongide liiklus;
4) kõrge äärekivi puhul sõidutee ühel pool, lisada I tüüplahendusel laiusele 0,2 m;
5) kõrge äärekivi puhul sõidutee mõlemal pool, lisada I tüüplahendusel laiusele 0,5 m ja tüüplahendusel II
laiusele 0,2 m;
6) kui sõidutee servas on kindlustatud peenar, siis II tüüplahenduse puhul kasutatakse I tüüplahenduse
laiusi, jälgides, et summaarne laius koos kindlustatud peenraga ei jääks väiksemaks kui vastav laius II
tüüplahenduse puhul, vastasel korral vajab sõidurada siiski laiendamist.
(6) Arvutusliku auto pöördekoridori šabloone tuleb kasutada, kui
1) rakendatakse erandlikke pöörderaadiusi;
2) projekteeritakse kitsendatud tingimustes.
(7) Sõidutee äär kavandatakse üldjuhul lihtsa ringikõverana või mitmetsentriliste ringikõverate
kombinatsioonina. Raadiused tuleb valida sõltuvalt valitud arvutuslikust autost, lõikumisnurgast
ja parempöörde liikluskorralduse tüübist joonisel 5.14.
5.2.12. Lisaradade projekteerimine
(1) Kui läbilaskvus nõuab, siis tuleb ristmikule projekteerida lisarajad.
(2) Lisarada tuleb projekteerida koosnevana kald- ja täisosast (joonis 5.15).
Joonis 5.15. Lisarajad neljakülgsel ristmikul
(3) Vasakpöörde lisarada koosneb alati aeglustus- ja ooterajast. Kõrvalteele jääv parempöörde
lisarada võib koosneda aeglustus- ja ooterajast.
(4) Ooteraja pikkus tuleb määrata, lähtudes pöördeliiklussagedusest, sellise arvestusega, et
ooterajale mahuksid 2 minuti jooksul saabunud sõidukid (valem 5.4).
Valem 5.4
kus:
S – ooteraja pikkus, m;
N – pöördeliikluse sagedus, a/h;
l – ühe sõiduki poolt hõivatav ala (sõiduautodel 7 m, veoautodel 12 m).
(5) Vasakpöörde lisarada võib vastassuunalisest liiklusest olla eraldatud liiklussaare,
eraldusriba või ainult märgistuse abil (joonis 5.16), eelistatult liiklussaare abil. Juhul kui vähese
vasakpöörde tõttu loobutakse vasakpöörde lisarajast, tuleb III klassi maanteel ette näha sõidutee
sujuv laiend nii, et ristmikul tee telgjoonest kuni parempoolse katte servani jääks vähemalt 6,0
või 6,5 m (sõltuvalt liikluskoosseisust), võimaldamaks vasakpöörde sooritajast paremalt
mööduda. Lahendus on esitatud joonisel 5.17. Sujuvat laiendit ei tähistata
liikluskorraldusvahenditega.
Joonis 5.16. Lisarajad neljakülgsel ristmikul (vasakpöörde lisarada)
Joonis 5.17. Lisarajad kolmekülgsel ristmikul
5.2.13. Bussipeatus
(1) Bussipeatust ei tohi kavandada vahetult kiirteega külgnevana. Kiirteel tuleb bussipeatused
viia eritasandilise ristmiku rambile või lähimasse asulasse.
(2) Bussipeatusesse tuleb üldjuhul ette näha peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda.
Bussipeatuse tüüp tuleb valida sõltuvalt maantee klassist. I ja II klassi maantee äärde rajatud
bussipeatus peab olema suletud taskuga (I tüüp, tabel 5.6). I klassi maanteel tuleb eelistada
kiirteega analoogilisi lahendusi. III ja IV klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema
minimaalselt II tüüp tabelist 5.6. V ja VI klassi maanteel, sõltuvalt liiklussagedusest, võib
bussipeatus olla kavandatud osaliselt kindlustatud peenrale (III tüüp, tabel 5.6) või vahetult
sõidurajale. Bussipeatuse tüüplahendused on esitatud joonistel 5.18-5.21.
Tabel 5.6
Bussipeatuste tüübid
Kõrvalekalle Peatunud autobuss takistab Maantee klass
Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem muud auto- ja
põhisuunast, m I* II III IV V
jalgrattaliiklust
I. Suletud ≥6,0 Ei R H H
tasku
II. Avatud 3,0–4,0 Ei R R H
tasku
III. Peatus 2,0–3,0 Väike takistus E R H
osaliselt ülejäänud liiklusele
sõidurajal
IV. Peatus Ei või tühine Jah E R
sõidurajal
Märkus: * - lähtetaseme (H) puhul on I klassi teel bussipeatused viidud rambile, (E) puhul on saar kantud
märgistusega kattele;
– ei rakendata.
(3) Bussipeatusesse ooteplatvormi ja -koja kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse lisa
punktis 7.3 esitatud nõuetest.
Joonis 5.18 Bussipeatuse paigutus käigutunneli suhtes
Joonis 5.19. Bussipeatuste soovitatav nihutus
Joonis 5.20. Bussipeatuse lahendusvariandid
Joonis 5.21. Bussipeatuse lahendusvariandid
5.3. Maanteede eritasandilised ristmikud
5.3.1. Ristmiku lahendusskeemi valik
(1) Iga eritasandilise ristmiku projekteerimist tuleb käsitleda individuaalse ülesandena, koos
naabruses paiknevate eri- ja samatasandiliste ristmikega.
(2) Eritasandiline ristmik on teedevõrgu üks komponent ja tema projekteerimisel tuleb arvestada
teedevõrgu kui terviku nõudeid, kohalikke tingimusi ja liiklusvoogude muutusi.
(3) Eritasandilise ristmiku tüübi valik peab arvestama:
1) maanteede liigitust;
2) külgneva maa kasutust;
3) projektkiirusi lõikuvatel maanteedel;
4) liiklusvoogude jagunemist;
5) liikluskoosseisu;
6) kavandatavat teenindustaset;
7) keskkonnatingimusi;
8) majanduslikke kaalutlusi;
9) liiklusohutust;
10) olukorra- ja reljeefitingimusi;
11) sõidueesõigusi;
12) teedevõrgu süsteemist tulenevaid eritingimusi.
(4) Eritasandiline ristmik tuleb projekteerida nii, et kujuneksid selgelt tajutavad liikluse
eelistused, mis seonduksid lõikuvate teede tähtsuse, liikluse eesmärkide ja liiklusvoogude
jaotusega.
(5) Eritasandilise ristmiku lahendus tuleb kavandada nii, et sõidukijuhti, kes läbib ristmikku
otsesuunas, ei tohi häirida antud voost lahkuvad ja selle vooga liituvad sõidukid.
(6) Kiirtee eritasandilisel ristmikul tuleb lugeda ideaalseks igalt harult vaid ühe mahasõidu
olemasolu.
(7) Pääs kiirteele ja võimalus sealt lahkuda tuleb kavandada ainult eritasandilise ristmiku kaudu.
(8) Kiirtee lõikumisel teise kiirteega või põhiteega tuleb tavaliselt rajada eritasandiline ristmik.
Kiirtee lõikumisel tugitee ja kohaliku teega tuleb tavaliselt rajada eritasandiline riste, kus
puuduvad rambid pöörete sooritamiseks.
(9) Kahe kiirtee lõikumisel tuleb kavandada eritasandiline ristmik, mis tagab sujuva
liikumistrajektoori kõigile või enamikele suundadele. Nii parem- kui ka vasakpöörderampidel
tuleb kavandada projektkiirus 70–80% kiirtee projektkiirusest. Eritasandilised ristmikud
jagunevad:
1) täiustatud ristmikud – kolme või enamatasandiline ristmik ja selline kahetasandiline
ristmik, kus mingi pöörde sooritamise soodustamiseks on kavandatud võrreldes
tüüplahendusega täiendavaid avasid;
2) täielikud ristmikud – kahetasandiline ristmik, kus kõiki manöövreid on võimalik
sooritada konfliktivabalt;
3) mittetäielikud ristmikud – kahetasandiline ristmik, kuhu kõiki manöövreid ei ole
kavandatud või osa manöövreid on lahendatud konfliktiga.
(10) Kiirtee ja mittekiirtee lõikumisele tuleb kavandada sõltuvalt liiklusvoogude suurusest ja
jaotusest mittetäielik või täielik eritasandiline ristmik (joonised 5.22–5.24).
Joonis 5.22. Täielike kahetasandiliste ristmike tüüpskeeme
Joonis 5.23. Mittetäielike eritasandiliste ristmike tüüpskeeme
Joonis 5.24. Mittetäielike eritasandiliste ristmike tüüpskeeme
(11) Kiirteelt hargnevale voole, mis suubub rambile, ja rambilt kiirteele liituvale voole tuleb
kavandada kiirusmuuterajad.
5.3.2. Liiklusvoogude hargnemine, liitumine ja põimumine
(1) Täielikel ja täiustatud ristmikel ei tohi esineda üksteisega lõikuvaid liiklusvoogusid ühel
tasandil. Võivad esineda liiklusvoogude hargnemised, liitumised ja põimumised.
(2) Kiirteel ja üldjuhul I klassi maanteel tuleb projekteerida hargnemised paremale ja liitumisi
paremalt.
(3) Eritasandilise ristmiku projekteerimisel tuleb tagada hargnemistel ja liitumistel sõiduradade
arvu tasakaal ning põhiradade arvu püsivus. Ainult liiklusvoo olulise muutuse korral võib
põhiradade arv muutuda, kuid ka siis mitte enam kui ühe sõiduraja võrra (joonised 5.25 ja 5.26).
Joonis 5.25. Sõiduradade tasakaal
Joonis 5.26. Põhiradade ja radade arvu tasakaalu kooskõla
(4) Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem võrreldes tavalise
maanteelõiguga ristmikevahelisel alal. Põimumisala pikkused on toodud tabelis 5.7.
Põimumisala pikkuse määramisel juhinduda joonisel 5.27 toodud alg- ja lõpp-punktidest.
Tabel 5.7
Põimumisala vähim pikkus
Põimumisala pikkus Lp, m
Maantee klass
Hea Rahuldav Erandlik
Kiirtee >1000 800–1000 600–800
I ja II klass >700 550–700 350–550
Joonis 5.27. Põimumisala alg- ja lõpp-punkti määramine
5.3.3. Rambid
(1) Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist.
(2) Rambi projektkiirus tuleb valida lähtudes maantee projektkiiruses (tabel 5.8).
Tabel 5.8
Rambi projektkiirus
Rambi projektkiirus, km/h
Maantee
projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik
60 50 40 30
70 60 50 40
80 75 60 40
90 80 70 50
100 90 75 50
110 100 80 60
120 105 90 60
130 110 95 60
140 120 100 70
(3) Rambi geomeetrilised parameetrid peavad olema kooskõlas rambi projektkiiruse ja
kavandatava liikluskorraldusega. Vähim plaanikõveriku raadius rambil võib olla 50 m.
(4) Kiirtee ja I klassi maantee rambile peab ligipääs külgnevalt maa-alalt olema piiratud.
(5) Rambi laius tuleb valida analoogiliselt pöörderaja laiusega (tabel 5.5).
(6) Rambi geomeetriline lahendus peab mõjutama kiiruse muutmist soovitatavas suunas.
Üksteisele järgnevate rampide projektkiiruste vahe ei tohi ületada 20 km/h.
(7) Rambilt maanteele lähenejale tuleb tagada nähtavuskaugus kooskõlas tabelis 5.9 ja joonisel
5.28 esitatuga.
Tabel 5.9
Vajalik nähtavuskaugus eritasandilise ristmiku rambilt
Rambi projektkiirus, Nähtavuskaugus rambilt, m
km/h
Hea Rahuldav Erandlik
30 60 50 30
40 80 60 40
50 105 80 60
60 130 100 80
70 160 120 100
80 200 150 130
90 230 190 160
100 270 240 190
110 320 300 220
120 370 350 260
Joonis 5.28. Nähtavuskaugus eritasandilise ristmiku rambil
(8) Kui rambile on ette nähtud liikluskorraldusega teeandmise kohustus, siis ei tohi rambil enne
teeandmise kohustuse märki tee pikikalle vähemalt 20 meetrisel lõigul ületada 2%.
5.3.4. Kiirusmuuterajad
(1) Põhirajalt rambile sujuvamaks liikumiseks tuleb kavandada aeglustusrada ja rambilt
põhirajale liikumiseks – kiirendusrada. Nende elementide pikkused on toodud tabelites 5.10 ja
5.11.
Tabel 5.10
Aeglustusraja elementide pikkused
Rambi projektkiirus, km/h
Peatumiseni
Maantee projektkiirus, Kaldosa 20 40 60 80
km/h pikkus Lk, m
Täisosa pikkus Ld, m
60 55 90 85 70 – –
70 65 110 105 90 60 –
80 70 130 120 105 80 –
90 80 150 140 125 100 –
100 85 170 160 145 120 –
110 90 185 175 160 140 100
120 95 200 190 180 155 120
130 100 215 205 190 170 135
140 105 230 220 200 180 150
Tabel 5.11
Kiirendusraja elementide pikkused
Rambi projektkiirus, km/h
Maantee Kaldosa pikkus Peatumisest
projektkiirus, Lk, m 20 40 60 80
km/h Täisosa pikkus La, m
60 55 105 95 60 – –
70 65 165 150 105 20 –
80 70 235 220 175 85 –
90 80 300 290 240 150 –
100 85 380 365 320 230 70
110 90 485 455 410 330 165
120 95 545 540 500 425 280
130 100 610 610 570 520 380
140 105 680 680 640 590 460
(2) Kiirusmuuteradade kavandamisel tuleb tagada sõiduradade tasakaal.
(3) Liiklusvoost lahkuv sõiduk ei tohi mõjutada liiklusvoo kulgu põhirajal.
(4) Kui maantee pikikalle on üle 3%, tuleb aeglustusraja pikkusi parandada tabelis 5.12 toodud
teguritega.
Tabel 5.12
Kiirusmuuteradade pikkuse parandustegurid kalletel
Maantee pikikalle Parandustegur
Suund Suurus, % Aeglustusrada Kiirendusrada*
Tõus 5–6 0,8 1,2
Tõus 4 0,9 1,1
Tõus või lang ≤3 1,0 1,0
Lang 4 1,2 1,0
Lang 5 1,4 1,0
Märkus: * - rakendatakse juhul, kui liiklusvoos on sõiduautosid alla 80%.
(5) Kiirusmuuteraja paralleelosa pikkuse vähendamiseks võib vajadusel kasutada aeglustus- või
kiirenduskõveriku (joonis 5.29). Vähimad aeglustuskõveriku klotoidi parameetrid sõltuvalt
maantee ja rambi projektkiirusest on esitatud tabelis 5.13. Kiirendusraja klotoidi parameetrid on
esitatud tabelis 5.14.
Tabel 5.13
Aeglustuskõveriku klotoidi parameetrid
Rambi projektkiirus, km/h
40 50 60 70 80
Põhiraja
projektkiirus, Rambi vähim raadius, m
km/h 50–80 80–120 120–170 170–230 230–300
Klotoidi parameeter, A
70 50
80 50 65
90 65 65 85
100 80 80 85 110
110 100 100 100 110
120 115 115 120
130 130 130 130
140 150 150 150
Tabel 5.14
Kiirenduskõveriku klotoidi parameetrid
Rambi projektkiirus, km/h Rambi vähim raadius, m Klotoidi parameeter A, m
40 (emax=6%) 50 50–80
50 80 65–130
60 120 85–140
70 170 110–280
80 230 125–360
Joonis 5.29. Aeglustus- ja kiirenduskõverikud
5.4. Maantee lõikumine raudteega
(1) Tee ja raudtee lõikumise projekteerimisel tuleb juhinduda ehitusseadustiku, raudteeseaduse ja
teede- ja sideministri 09.07.1999. aasta määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskija
kinnitamine“ lisa 4 nõuetest.
(2) Maantee ja raudtee lõikumine tuleb lahendada kas eritasandilise ristena või
raudteeülesõidukohana (samatasandiline riste).
(3) Samatasandilise riste projekteerimisel tuleb lähtuda tee omanikule ja raudtee omanikule
kuuluva kinnisasja ulatusest, kusjuures raudteemaa ulatub vähemalt 15 meetri kaugusele
äärmisest rööpast.
(4) Viadukti, estakaadi või tunneli projekteerimisel tuleb lisaks raudtee ja maantee
gabariidinõuetele tagada ka plaani- ja pikiprofiili nõuded nii maanteel kui raudteel, aga ka
rööbaste ja signaalide nähtavus vastavalt rongide liiklusohutusnõuetele ning vee ärajuhtimine.
(5) Eritasandilise lahenduse kavandamisel tuleb arvestada kehtivate raudtee
ehitusgabariitidega.
(6) Tee ja raudtee lõikumisnurk raudteeülesõidukohal peab olema võimalikult täisnurga
lähedane ja ei tohi väljuda vahemikust 70° – 110°.
(7) Erandkorras võib projekteerida III kategooriasse kuuluva raudteeülesõidu vastavalt teede-
ja sideministri 09.07.1999. aasta määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskija kinnitamine“
lisas 4 sätestatule.
(8) Raudteeülesõidukohal tuleb tagada nähtavus nii autojuhile kui ka veeremijuhile (tabel 5.15).
Vedurijuht peab nägema reguleerimata ülesõidukohta vähemalt 1000 meetri kauguselt.
Tabel 5.15
Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeülesõidukohal
Tee Raudtee
LR LV
Auto
Projektkiirus, Rongi kiirus, km/h
peatumisteekond
km/h
LA, m
60 120
60 85 102 294
80 140 138 394
100 200 200 410
Kaldest tingitud peatumisteekonna parandused (meetrites)
Pikikalle %-des
Projektkiirus, km/h
+3 +6 –3 –6
60 –3 –6 +3 +10
80 –6 –10 +6 +15
100 –10 –15 +10 +25
Märkus: Reguleeritud raudteeülesõidukohal on soovitav tagada samad nähtavuskaugused. Tagada tuleb LA, LR
ja LV vähimad kaugused.
(9) Sõidu- ja jalgtee laius raudteeülesõidukohal ei tohi kitseneda võrreldes ülesõidueelse
lõiguga.
(10) Jalgtee ja raudtee reguleerimata ülesõidukohal tuleb tõkestada jalgratturi otsene
väljasõiduvõimalus raudteele.
(11) Raudteeülesõidukohal peab teel vähemalt 2 meetrit mõlemale poole äärmisest rööpast
olema pikiprofiilis rõhtne pind, suure raadiusega kõveral või kui ristumine on raudteekõveral,
siis rööbaste eri kõrgusest tingitud kalle (joonis 5.30). Tee põikkalle peab vähemalt 2 meetrit
mõlemale poole äärmisest rööpast võrduma raudtee pikikaldega, kusjuures sõidutee kahepoolne
põikkalle (2,5%) taastatakse 25 meetri ulatuses (joonis 5.30). Ülesõidukatte keskmine osa peab
olema rööpapeast 10 kuni 25 millimeetrit kõrgem, välimised osad peavad olema rööpapeaga
samal tasapinnal.
iMP – maantee pikikalle;
iM – maantee põikkalle (sirgel 2,5%);
iRP – raudtee pikikalle;
iR – raudtee põikkalle.
Joonis 5.30. Kalded samatasandilisel raudteeülesõidukohal
(12) Maantee pealesõidud ülesõidukohale peavad olema vähemalt 50 m ulatuses projekteeritud
pikikaldega kuni 3%. Ülesõidukohal peavad sõidutee ja peenrad olema sama laiad kui
pealesõitudel.
(13) Raudteeülesõidukohale paigaldatavad foori- ja tõkkepuupostid ning tähis- ja
põrkepiirdepostid peavad olema sõidutee servast III ja IV klassi maanteel 1,5 m ja V klassi
maanteel 1 m kaugusel. Raudteeülesõidukoha kõnniteeta servale pannakse kolm kollaste
helkuritega tähisposti (ülejäänud postid valgete helkuritega). Esimene post pannakse äärmisest
rööpast 2,5 m, järgmised sammuga 5, 10, 15, 25, 50, edasi 50 või 100 m. Tähispost pannakse
teepeenra välisäärele, erandjuhul kindlustamata teepeenrale, kuid katte servast mitte lähemale
kui 0,5 m. Põrkepiirde kaugus sõidutee servast peab olema vähemalt 0,5 m.
(14) Gabariitväravate paigaldamise korral peavad postid paiknema sõiduraja servast vähemalt 2
m kaugusel.
6. RAJATISED
6.1. Rajatiste üldnõuded
(1) Uue rajatise (sild, viadukt, estakaad, tunnel, truup, tugisein, mürasein, pandus, ökodukt,
ökotunnel) projektlahendus peab:
1) tagama sõidukite ohutu ja sujuva liikluse ning rajatise töökindluse, pikaealisuse ja
pideva kasutamise;
2) arvestama suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise ja meandreerumisega;
3) looma rajatise all tingimused ohutuks liikluseks, mh laevatataval jõel laevade ohutu
läbilaskmise silla alt;
4) tagama materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise;
5) tagama kalade läbipääsu üles- ja allavoolu.
(2) Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel.
(3) Teerajatise asukoha valikul, plaani ja pikiprofiili projekteerimisel ning avade määramisel
peab arvestama maantee trasseerimise nõudeid, geoloogiliste, hüdromeetriliste, hüdroloogiliste
ja jõesängi iseärasustega.
(4) Rajatise asukoht tuleb valida selliselt, et see paikneks võimalikult risti ületatava takistusega,
kuid üldjuhul mitte väljaspool 70o kuni 110o lõikumisnurka.
(5) Sillal ja truubil arvutusliku kõrgvee esinemise tõenäosus ning sellele vastav vooluhulk tuleb
määrata sõltuvalt rajatise tüübist ja maantee klassist (tabel 6.1).
Tabel 6.1
Arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus
Rajatise tüüp Maantee klass Arvutusliku vooluhulga esinemise tõenäosus, %
Suur ja Kiirtee, I–III 1,0
keskmine sild IV-VI 2,0
Kiirtee, I 1,0
Väike sild ja
II ja III 2,0
truup
IV-VI 3,0
Märkus: maanteesildade puhul kehtib järgmine tinglik jaotus nende pikkuse järgi:
väike sild – puhas ava pikkusega 3 kuni 25 m;
keskmine sild – puhas ava pikkusega üle 25 kuni 100 m;
suur sild – puhas ava pikkusega üle 100 m.
(6) Vooluveekoguga ristuva rajatise ava suurus ja avade arv ja kindlustamise viis tuleb määrata
hüdrauliliste arvutustega, arvestades seejuures:
1) rajatise mõju ümbritsetavale keskkonnale;
2) üldist ja lokaalset uhtumist;
3) jõesängi võimalikku rännet.
(7) Rajatise deformatsioonikonstruktsioonide (tugiosad, sarniirid, deformatsioonivuugid jne)
lahendused ja asukohad peavad kindlustama rajatise üksikelementide vajaliku liikumise
vabaduse.
(8) Rajatise projektlahendus peab tagama kõigi tarindite kaitse agressiivse keskkonna olemasolu
korral ning ehitustööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest. Sillale, viaduktile ja estakaadile
on keelatud paigaldada naftatrasse, survekanalisatsiooni ja gaasitorustikku survega üle 16 baari
ning elektri kõrgepingejuhtmeid (kaableid) pingega üle 1000 V.
(9) Kommunikatsioonide kavandamisel sillale tuleb arvestada nende ohutuse ja silla
hooldenõudeid.
(10) Laevade läbilaskmiseks ettenähtud avades tuleb tagada kõik ohutu laevatuse nõuded
(gabariidid, sügavus, signalisatsiooni olemasolu ja nähtavus).
(11) Kui maantee mulde kõrgus on üle 4 m, siis tuleb silla, viadukti ja estakaadi otstesse ette
näha käsipuuga trepid vähima laiusega 0,75 m. Treppide arv olenevalt olukorrast on 2 kuni 4.
(12) Viaduktidel, mis viivad üle elektrifitseeritud raudteede, peavad olema normidele vastavad
kaitsekilbid voolu all oleva kontaktvõrgu kaitseks.
(13) Truubi ava määramisel peab lisaks vooluhulgale arvestama tabelis 6.2 toodud nõudeid.
Tabel 6.2
Truubi pikkuse sõltuvus truubi läbimõõdust
Maantee Truubi lubatud pikkus päiste või kaevude vahel, m
klass 0,50-0,90 ≥1,00
Maantee kuni 30 ei piirata
Mahasõit ei piirata
(14) Truup tuleb projekteerida rõhuta või osalise rõhu all töötavana, sisse- ja väljavoolu
otsakutega ning kindlustatuna olenevalt voolurežiimist.
(15) Truubi vähim pikikalle võib olla 1%. Kui voolusängi looduslik kalle on suurem kui 1%,
siis tuleb truubi kalle projekteerida loodusliku kaldega võrdseks.
(16) Täitepinnase ja katendi paksus truubilülide ja jalakäijate tunneli katteplaatide peal peab
olema vähemalt 0,8 m.
(17) Jalgteesilla trepi kalle peab olema väiksem kui 1:3,3, astme suurim kõrgus 12 cm ja laius
40 cm, ühel trepimarsil suurim made pikkusega 1,5 m (kalle 1,5% vee ärajuhtimiseks).
(18) Trepp ei tohi olla ainus võimalus pääsemiseks jalgteesillale või -tunnelisse. Jalgteesilla
juurde rajatud panduste suurim kalle on projekteerimise lähtetasemel (H) – 6%, tasemel (R) –
8% ja tasemel (E) – 10% ning pikkus 7 m. Pandus koos trepiga peab olema vähemalt 2,0 m lai
(sealhulgas trepp – 1,0 m). Pandustel pöörete tegemisel (90º või 180º) peab vahele rajama
mademe pikkusega 2,0–2,5 m. Trepp tuleb eraldada pandusest käsipuudega.
(19) Sillale ja viaduktile tuleb ette näha põrkepiire vastavalt joonistel 2.9 – 2.14 toodule.
Põrkpiire tuleb kavandada kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 7.2 esitatud nõuetega.
(20) Viadukti sammaste kaitseks tuleb vajadusel ette näha põrkepiire
(21) Sillal, viaduktil, estakaadil ja tunnelis sõidutee ning jalgtee kavandamisel ühes tasandis
tuleb need eraldada kas sõidukirinnatisega kõrgusega vähemalt 0,80 m või põrkepiirdega
kõrgusega vähemalt 0,70 ning puitsillal rattakaitseprussiga kõrgusega 0,25 m.
(22) Piirded sillal, viaduktil ja estakaadil peavad asuma ühel joonel pealesõitudel olevatega.
(23) Maantee laiust tuleb silla, viadukti ja estakaadi otstes suurendada 0,7 või 1 m võrra
võrreldes silla põrkepiirete vahelise kaugusega. Laiendatud muldelt tuleb üle minna
normaallaiusele peale põrkepiirete lõppu vastavalt joonisel 2.15 esitatule.
(24) Jalgteesilla piirete vahe peab olema 0,5 m võrra laiem kui sillale suubuva jalgtee laius,
jalgteetunnelitel 1,0 m võrra laiem.
(25) Jalgteetunneli suurim pikikalle on 4% ja põikkalle 2%.
(26) Rajatise sõidutee tuleb projekteerida sama kaldega, mis on rajatisele eelneval ja järgneval
tee lõigul ja tarindid, kuhu võib sattuda vesi, tuleb projekteerida põikkaldega vähemalt 4%.
(27) Vee ärajuhtimine rajatiselt tuleb kavandada nii, et vesi ei sattuks allpool olevatele
tarinditele ega rajatise all kulgevale liiklusele, arvestades järgnevaid nõudeid:
1) vett ei tohi rajatiselt ära juhtida üle servakonstruktsiooni;
2) vesi tuleb ära juhtida ka rajatise kõige madalamatest vee kogunemise punktidest;
3) rajatisele salaoja tuleb projekteerida vähemalt 0,5% pikikaldega;
4) salaoja, joa- ja tilktorude telg ei tohi tekitada kattele murdepunkti;
5) hüdroisolatsioon tuleb paigaldada nii, et vesi ei saaks liikuda piki vertikaalse
konstruktsiooniga kokkupuute pinda (joatoru peab paiknema vertikaalsest
konstruktsioonist eemal).
(28) Silla, viadukti ja estakaadi avaehituse kõik tarindid, sammaste ja treppide nähtavad pinnad
peavad olema ligipääsetavad nende ülevaatuseks ja hoolduseks ning varustatud vajalike
läbikäikude, luukide, treppide ja käsipuudega kõrgusega 1,1 m või spetsiaalsete seadmetega.
(29) Lumevõrk tuleb paigaldada rajatistel põrkepiirde külge kohtades, kus sahkamisel paisatav
lumi kujutab endast ohtu rajatise all kulgevale liiklusele.
6.2. Nõuded sildade ja viaduktide konstruktsioonidele
(1) Rajatised peavad olema ohutud ja vastu pidama neile ettenähtud kasutusajal. Eeldatakse,
et rajatised vastavad nõuetele, kui nende arvutus vastab standarditele EVS-EN 1990 – 1997.
(2) Erandina on lubatud olemasolevate sildade ja viaduktide remondi projektide koostamisel
arvutada rajatisi joonisel 6.1. ja joonisel 6.2. toodud koormusele.
Joonis 6.1. Erandina lubatud vertikaalsete koormuste skeemid
Joonis 6.2. Erandina lubatud vertikaalsete koormuste skeemid põhimaanteede sildadel
(3) Nõuded kasutuspiirseisundile määrab tee omanik.
(4) Sillaelemendid peavad jääma arvutuslikust kõrgveepinnast kõrgemale tabelis 6.3 toodud
suuruste määral.
Tabel 6.3
Sillaelementide vähimad kõrgused arvutuslikust kõrgveepinnast
Sillaelement Kõrgus, m
Sillatala või -plaadi aluspind 1,0
Tugiosade alusplaat 0,25
Kaare või võlvi kand 0,25
Märkus: arvutuslik kõrgveepind peab sisaldama ka paisutuse ja lainetuse kõrgust.
6.3. Kaldasambad
(1) Silla, viadukti või estakaadi ühendamiseks pealesõiduga tuleb ette näha üleminekuplaat,
mille pikkus tuleb valida lähtudes kaldesamba tüübist ja aluspinnasest. Üleminekuplaadi suurim
pikkus on 8 m.
(2) „Diivan“-tüüpi kaldasamba üleminekuplaadi vähim pikkus on 2 m.
(3) Punkti 6.3 nõuded kehtivad punkti 6.1. lõikes 1 toodud rajatistele
(4) Üleminekuplaadi suurim sügavus rajatise ühendamise kohal võib olla katte ülemisest
pinnast mõõdetuna 0,4 meetrit.
(5) Pealesõiduplaadi alusprussi alune kruus-liivapadi peab kogu aluspinnaga toetuma
dreenpinnasele või mulde pinnasele allpool külmumissügavust.
(6) Silla ühendamisel pealesõidu muldega tuleb täita järgmisi nõudeid:
1) kaldasammas peab jääma silla koormuse sisse vähemalt 0,75 m ulatuses kuni 6 m
kõrguse mulde korral ja vähemalt 1,0 m ulatuses üle 6 m kõrguse mulde korral (joonis
6.3);
2) silla koonuse nõlv peab jääma 0,4 m madalamale kui tugiosade alusplaat või külgseina
esiserv (joonis 6.3);
3) silla koonusest väljaulatuval kaldasambal ei tohi koonuse aluse lõikejoon ulatuda
samba esiservast ettepoole;
4) silla koonuse sees oleva kaldasamba esiserva ja koonuse lõikejoon peab jääma
arvutuslikust kõrgveepinnast 0,5 m võrra kõrgemale;
5) silla koonusest väljaulatuval kaldasambal peab koonus olema esimese 6 m ulatuses
(arvestades ülalt alla) mitte järsema nõlvusega kui 1:1,25 ning järgmise 6 m ulatuses mitte
järsema nõlvusega kui 1:1,5. Muldel kõrgusega üle 12 m tuleb koonuse nõlvus määrata
püsiarvestusega (või vähemalt 1:1,75 kogu koonuse ulatuses);
6) silla koonuse osal, mis jääb üleujutuse alla, ei tohi nõlvus olla järsem kui 1:1,5, sama
nõlvus peab olema ka koonusel, kui kaldsammas on koonuse sees. Üle 12 m kõrguse
mulde silla koonuse nõlvus tuleb määrata püsiarvestusega;
7) puitsilla kaldasamba äärmise rea vaiad peavad olema mulde sees vähemalt 0,5 m
ulatuses, arvestades vaia teljest koonuse ülaalguseni;
8) silla koonuse ja kaldasamba hüdraulilise stabiilsuse kontrolli puudumisel peab nende
tagune pealesõidu muldkeha olema lõigul, mille pikkus kaldasambast muldkeha peal
mõõdetuna on võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub muldkeha kõrgusega pluss 2 m,
projekteeritud kas dreenivast pinnasest või standardi EVS-EN 13242 või EVS-EN 13285
kohasest materjalist või peenliivast, mille kõigifiltratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp
ning tihendustegur vähemalt 0,98.
Joonis 6.3. Silla koonusest väljaulatuv kaldsammas ja kaldsamba paiknemine kõrgveepinna suhtes
(7) Silla koonus peab olema kindlustatud kogu ulatuses.
(8) Mulle silla juures ja truubi peal peab olema selliselt kindlustatud, et kindlustuse ülemine serv
oleks kõrgemal arvutuslikust kõrgveepinnast (koos paisutuse ja lainetusega):
1) keskmisel sillal – mitte vähem kui 0,5 m,
2) väikesel sillal ja truubil – mitte vähem kui 0,25 m.
7. TEEPÄRALDISED
7.1. Liikluskorraldusvahendid
Liiklusmärkide, fooride ja kattemärgistuse ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet,
korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liikluseks. Eeldatakse, et liiklusmärgid, foorid ja
kattemärgistus ja nende paigaldus vastavad nõuetele, kui need vastavad standarditele EVS-EN
12899-1, EVS 613, EVS 614 ja EVS 615.
7.2. Piirded ja tähispostid
7.2.1. Teepiirdesüsteemide üldnõuded
(1) Teepiirdesüsteemide eesmärk on suurendada liiklusohutust. Eeldatakse, et
teepiirdesüsteemid vastavad nõuetele, kui nad vastavad standarditele EVS-EN 1317 osadele 1-
5.
7.2.2. Piirde valik
(1) Piirde vajaduse määramisel tuleb lähtuda kaalutlustest, et õnnetuse vältimise tõenäoses peab
olema suurem ning võimaliku õnnetuse raskusaste peab olema väiksem kui piirde enda poolt
põhjustatud õnnetuse tõenäosus ja võimalik raskusaste. Samuti tuleb piirde vajaduse ja tüübi
määramisel tuleb arvestada ohu taset, õnnetuse tõenäosust, lubatud kiiruspiirangut ning
eeldatavat aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust.
(2) Piire ja tema osad ei tohi kujuneda täiendava liiklusohu allikaks. Piirde osad on toodud
joonisel 7.1.
Joonis 7.1 Piird osad
7.2.3. Piirde paigutus
(1) Vahemaa sõiduraja ääre ja sõidukirinnatise, ülemineku ning põrkepiirde vahel tuleb jätta
muutumatu.
(2) Põrkepiirde valikul tuleb arvestada, et piirde töölaius oleks väiksem või võrdne kaugusega
põrkepiirde esiserva ja takistuse esiserva vahel.
(3) Põrkepiirde ees tuleb vältida kõrgendusi ja renne kõrgusega üle 7,5 cm.
(4) Põrkepiire ja äärekivi peavad olema samas vertikaalses tasapinnas.
(5) Kui põrkepiiret ei otstarbekas paigaldata paralleelselt sõiduteega, siis põrkepiire võib olla
kaldega 1:20, erandina kuni kaldega 1:12 sõiduteest väljapoole.
7.2.4. Piire eraldusribal
(1) Kui takistused asuvad eraldusribal, paigaldatakse üldjuhul ühepoolsed põrkepiirded.
(2) Kahepoolsed põrkepiirded muudetakse ohukoha ees kaldega ≤1:20 ühepoolseteks.
7.2.5. Tähispostid
(1) Tähispostid tuleb kavandada maanteele, mille liiklussagedus on vähemalt 1500 autot
ööpäevas ja projektkiirus on 90 km/h või enam, muudel juhtudel (näiteks enne sildu ja muid
rajatisi), kui see on vajalik liiklusohutuse tagamiseks.
(2) Kiirteel ja I klassi maanteel peavad tähispostid olema paigaldatud vahekaugusega 100m,
madalama klassi maanteedel sirgetel teelõikudel tähispostide vahekaugus peab olema 50
meetrit. Plaanikõverikel tuleb tähispostid paigaldada tabelis 7.1 toodud vahekaugustega.
Tabel 7.1
Tähispostide vahekaugused plaanikõverikel
Plaanikõveriku raadius, m Tähispostide vahekaugus kõverikul, m
16 – 50 10
51 – 100 15
101 – 200 20
201 - 700 25
R>700 50
(3) Sirgel peab olema üheaegselt nähtavad vähemalt kolm tähisposti kummalgi pool teed.
(4) Nõgusal püstkõverikul peab tähispostide vahekaugus olema 50 m ja kumeral püstkõverikul
≤ 2500 m vahekaugus 25 m.
(5) Tähisposte ei paigaldata katte äärele lähemale kui 0,5 m.
(6) Tähispost peab olema varustatud helkuritega, mille kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab
olema 0,9 m.
(7) Paremal teepoolel peab olema üks ristkülikukujuline helkur ja vasakul teepoolel kaks
ringikujulist helkurit.
(8) Helkurid on üldjuhul valged, mingi takistuse või muutuse tähistamiseks on soovitatav
kasutada valgest erineva värviga helkureid. Järskudel langudel, tee kitsenemisel, kuni 50 m
raadiusega plaanikõverikel, järsakutel, põrkepiirde alguses ja lõpus, ristmike, bussipeatuste,
parklate ning peatuskohtade alguses ja lõpus, enne ja pärast raudteeülesõidukohti ning teistes
ohtlikes kohtades peab kasutama kollaseid helkureid. Nendel juhtudel, kui ei ole võimalik
tagada käesoleva punkti lõikes 2 toodud vahekaugusi alates kollaste helkuritega tähispostist,
tuleb eelneva teelõigu tähispostide vahekaugusi muuta. Muutus korrigeeritakse nelja tihedamini
paigaldatud tähispostiga enne ja pärast ülalmainitud kohta.
(9) Piirde korral tuleb tähispostid paigaldada kas piirde taha piirde postidega samale sihile või
piirde külge.
(10) Ühesuunalisel maanteel ja rambil tuleb mõlemal pool maanteed kasutada ristkülikukujulisi
helkureid.
7.3. Bussipeatus
(1) Bussipeatuste asukohad tuleb kavandada lähtudes üldisest planeerimislahendusest,
regulaarse bussiliikluse olemasolust ja nad peavad olema kooskõlas jalgteede ning
ülekäigukohtadega.
(2) Bussipeatuse asukoha valikul tuleb lähtuda käesoleva määruse lisa punktist 5.2.13.
(3) Bussipeatusesse tuleb üldjuhul ette näha peatumistasku, ooteplatvorm ja ootekoda.
Bussitasku sisenemise ja väljumise kaldosade ning täisosa vähimad pikkused on toodud tabelis
7.2.
Tabel 7.2
Bussipeatuste tüübid
Kõrvalekalle Kaldosa vähim Täisosa vähim
Peatuse tüüp Põhimõtteline skeem
põhisuunast, m pikkus, m pikkus, m
I. Suletud tasku ≥6,0 30 (25) 20
II. Avatud tasku 3,0–4,0 30 (25) 20
III. Peatus 2,0–3,0 15 12
osaliselt sõidurajal
Märkus: sulgudes on toodud väljasõidu kaldosa vähim pikkus.
(4) Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, pealeminejad kui ka mahatulijad,
sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem
peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormi
vähim laius on 2 m (erandina 1,5 m).
(5) Ooteplatvormi kõrgus bussitasku pinnast peab olema 0,2 m.
(6) Ootekoja esiserva vähim kaugus platvormi sõiduteepoolsest servast peab olema
vähemalt 3 m.
7.4. Jalgteed
7.4.1. Jalgteede üldnõuded
(1) Jalgtee on jalakäija liiklemiseks ette nähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või
jalgrattateest eraldatud teeosa, jalakäijate ja jalgratturite ühiseks liiklemiseks ette nähtud ja
sõiduteest eraldatud tee ning maantee koosseisus olev eraldiasetsev jalg- ja jalgrattatee või
rattatee. Kergliiklustee on sportlike ja tervislike eluviiside propageerimiseks mõeldud tee, mis
ei ole seotud liiklusohutuse tagamisega sõiduteel.
(2) Teelõikudel, kus liiklussagedus on alla 50 auto ööpäevas, peab maantee projekteerimisel
ette nägema jalakäijate ja jalgratturite aastaringsed liikumisvõimalused selleks rajatud
teepeenral või sõiduteest eraldi asetseval katteta pinnasteel nii, et oleks tagatud jalakäijate ja
ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes. Teelõikudel, kuhu projekteeritakse jalgtee, peab olema
jalakäijate ja jalgratturite liiklus sõiduteel keelatud.
(3) Sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb vajadusel ette näha lähtudes liiklusohutuse analüüsist.
Sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes tabelis 7.3
sätestatud autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse
lubatud piirkiirusest. Kiirteele ja I klassi maanteele peab projekteerima jalgtee olenemata
projektkiirusest. Projektkiirusel kuni 60 km/h võib jalgtee projekteerida sõidutee osana.
Tabel 7.3
Jalgtee vajadus sõltuvalt eeldatavast liiklussagedusest ja projektkiirusest
Jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedused ≤ ((JK+JR)/ööp.)
Maantee autoliikluse erinevatel projektkiirustel, km/h
klass
60 80 > 80
II 200 100 50
III 250 150 100
IV 300 200 150
V 400 250 200
VI - 300 200
(4) Jalgteel tuleb jalakäijate ja jalgratturite liiklus teineteisest eraldada või ehitada eraldi
rattatee, kui nende liiklussagedus kokku on ≥300 inimest ööpäevas või kui jalgratturite arv
ületab 30 ratturit tunnis tipptunni ajal.
(5) Jalgtee minimaalne laius peab olema 1,2 m ning selle kate peab kavandatavat tee hooldamist
arvestades olema projekteeritud nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis
ilmaoludes.
(6) Kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse tellija rahalistest võimalustest, nii et erinevatele
kergliiklustee kasutajatele ja jalakäijatele oleks loodud tingimused antud tee ohutuks
kasutamiseks. Kergliiklustee projekteerimisel ei pea lähtuma käesoleva punkti lõikes 3
sätestatust.
(7) Kiirteega ning I ja II klassi maanteega paralleelselt kulgevalt jalgteelt või kergliiklusteelt
tuleb tõkestada jalakäijate ja jalgratturite võimalik pääs sõiduteele.
Liikluskorraldusvahenditega peab olema liiklejaid teavitatud, et sõiduteel on jalakäijate ja
jalgratturite liiklemine keelatud.
(8) Tee koosseisus oleva jalgtee lahendus peab:
1) tagama sõidukijuhtidele, jalakäijatele ja jalgratturitele arusaadavuse
liikluskorraldusest ning looma kõikidele liiklejatele tingimused ohutuks ning mugavaks
liiklemiseks;
2) võimaldama aastaringset hooldamist;
3) tagama laste ohutuse;
4) arvestama puuetega inimeste liikumise iseärasustega.
7.4.2. Jalgtee ristlõige
(1) Jalgtee ristlõige tuleb määrata lähtudes jalakäijate ja jalgratturite ruumivajadusest ning
liiklussagedusest. Jalgtee projekteerimisel tuleb arvestada, et jalgratturid liiguvad jalakäijaga
võrdse kiirusega. Lisaks sellele on vaja võtta arvesse ka nägemispuudega inimeste,
lapsevankriga vanemate, laste, eakate ning ratastoolil liiklejate ruumivajadus ja liikumise
iseärasusi. Jalgtee vähim laius olenevalt tee liigist, liiklussagedusest ja -koosseisust on toodud
tabelis 7.4.
Tabel 7.4
Jalgtee vähim laius
Jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus (JR+JK)/ööp Jalgtee laius, m
<500 2,0
500-1000 2,5
>1000 3,0
(2) Jalgtee katte valib tee omanik arvestades seal esinevat liiklussagedust ja liikluskoosseisu
ning võimalust liigelda jalgteel aastaringselt.
(3) Sõidutee ja jalgtee vaheline laius tuleb valida sõltuvalt maantee projektkiirusest ja
projekteerimise lähtetasemest vastavalt tabelile 7.5.
Tabel 7.5
Sõidutee ja jalgtee või rattatee vaheline laius
Sõidutee Vähim laius, m
projektkiirus, m H R E
≥ 120 15 12 Ei rakendata
100 12 10 7
80 10 7 5
60 7 5 3
(4) Liiklusmärgid peavad üldjuhul jääma väljapoole vaba ruumi. Ainult kitsastes kohtades võivad
liiklusmärgid ulatuda liiklusruumi servani, kui säilib ruum puhastus- ja korrashoiumasinate
tööks.
7.4.3. Rattatee plaani ja vertikaallahendus
(1) Jalgratturile tuleb tagada peatumisnähtavus, mille ulatus on toodud tabelis 7.6. Jalgratturi
reaktsiooniaeg ja aeglustus on toodud tabelis 7.6.
Tabel 7.6
Jalgratturi reaktsiooniaeg, aeglustus, peatumisnähtavus ja rattatee vähimad raadiused
Näitaja Hea Rahuldav Erandlik
Reaktsiooniaeg, s 2 2 1
Aeglustus, m/s2 2 2,5 3
Peatumisnähtavus, m 35 30 20
Plaanikõveriku vähim raadius, m 30 20 15
Kumera püstkõveriku raadius, m 400 300 130
Nõgusa püstkõveriku raadius, m 50 50 50
(2) Jalgratturi silma kõrgus on 1,5 m ja takistuse kõrgus kumera kõvera puhul 0,4 m, muudel
juhtudel 0 m.
(3) Rattatee ristlõike laius valitakse lähtuvalt liiklussagedusest ja jalgratturi piirmõõtmetest.
(4) Sõidutee ja rattatee vaheline laius tuleb valida sõltuvalt maantee projektkiirusest ja
projekteerimise lähtetasemest vastavalt tabelile 7.5.
(5) Rattatee plaanikõveriku vähim raadius on toodud tabelis 7.6.
(6) Kui rattateel on lubatud mopeediga sõitmine või pikikalle on >3% tuleb valida
projekteerimise lähtetase (H).
(7) Järsul langul (i>3%) olevas kurvis tuleb jalgtee projekteerida 0,5 m võrra laiemana.
(8) Rattatee pikikalde suurimad väärtused sõltuvalt projekteerimise lähtetasemest ja tõusu
pikkusest on toodud tabelis 7.7.
Tabel 7.7
Rattatee tõusu suurimad pikkused sõltuvalt pikikaldest
Tõusu pikkus projekteerimise lähtetasemel, m
Suurim pikikalle, %
Hea Rahuldav Erandlik
10 - - 30
8 - 25 100
6 - 120 200
5 30 200 300
4 100 250 500
3 300 500 1000
7.4.4. Rattateede omavahelist lõikumised
(1) Rattateede omavahelisel lõikumisel peab nähtavus olema selline, et ristmikule jõudvad
jalgratturid märkaksid üksteist piisavalt aegsasti ja suudaksid vajaduse korral peatuda enne
ristmikku (tabel 7.8).
Tabel 7.8
Vajalik nähtavuskaugus ja suurim pikikalle rattateede ristmikel
Näitaja Hea Rahuldav Erandlik
Nähtavuskaugus, m 20 15 10
Pikikalle, % 2 4 6
(2) Ristmikul tuleb rattatee projektkiiruseks valida 20 km/h.
(3) Ristmiku lähedal tuleb rattatee pikikalle valida tabelist 7.8, kui see kalle on suurem kui 4%,
tuleb tabelis 7.8 toodud peatumisnähtavusele lisada 10 m.
(4) Kui rattatee pikikalle langul on neljaharulise ristmiku lähedal suurem kui 4%, tuleb kaaluda
ristumiskoha jagamist kaheks T-kujuliseks ristmikuks.
(5) Jalgteede ja rattateede ristmiku nurgaraadiused tuleb valida olenevalt hooldustehnikast ja
teede laiusest, kuid vähemalt 3 m.
7.4.5. Jalgtee lõikumine maanteega
(1) Jalgtee lõikumisviisi valikul tuleb lähtuda maantee klassist, autoliikluse piirkiirusest ja
sagedusest, jalgtee liikluse sagedusest ja koosseisust ning keskkonnatingimustest. Tabelis 7.9
on toodud maantee ja jalgtee lõikumisviisi valik.
Tabel 7.9
Sõidu- ja jalgtee lõikumise valik
Autoliikluse projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase Maantee ja jalgtee lõikumisviis
≥100 H
80 H
R
E
60 H
R
E
40 H
R
E
Tähistatud ületuskoht
Tähistatud ja ohutussaartega ületuskoht
Foorjuhitav ületuskoht
Eritasandiline ületus (tunnel, sild)
Märkus: maanteedel tuleks hoiduda foorjuhitavate ületuste kavandamisest, need on üldjuhul kasutatavad asulates.
(2) Ülekäigurada tuleb kavandada igale ristmikuharule, kus on selleks vajadus.
(3) Kui ületamist nõudvate sõiduradade arv on üle kolme, tuleb ülekäigurada alati kavandada
ohutussaarega.
(4) Kui ületuskoht on ristmikevahelisel lõigul, tuleb tagada nähtavus (H). Kui sellisel lõigul on
autoliikluse piirkiirus üle 50 km/h ja lõikumist ei ole võimalik korraldada eritasandilisena, tuleb
enne ületuskohta kiirus alandada 50 km/h-ni, juhul kui jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus
on suurem kui tabelis 7.3 näidatud.
(5) Jalgteede ja autoliikluse lõikumiskohad peavad vastama nähtavusnõuetele. Vähim
nähtavuskaugus eri teeliikide puhul on esitatud tabelis 7.10.
Tabel 7.10
Peatumisnähtavused jalgtee ületuskohtadel
Hea Rahuldav Erandlik
Piirkiirus, km/h Auto peatumisnähtavus l, m
50 110 85 60
60 140 110 75
80 250 160 120
Jalgratturi nähtavus ljr, m
20 20 10 3
Jalakäija nähtavus ljk, m
3 3 1
(6) Kui ülekäigurajal on nii jalgratturite kui ka jalakäijate liiklus, peab ülekäiguraja laius olema
vähemalt 3 m. Kui jalgrattaliikluse osatähtsus on üle 50%, on ülekäiguraja laius ≥4 m. Saare
kohal peab ülekäik olema sõiduteega samal tasandil, kuid selle kate peab selgelt erinema
sõidutee omast. Ohutussaare mõõtmed on näidatud joonisel 7.2 ja tabelis 7.11. Kanaliseerimata
ristmikul paigutatakse ülekäigurada ristmiku kujust sõltuvalt kas kaugusele L<2 m või L>6–10
m sõiduraja servast. Sellisel juhul ei teki arusaamatusi sõidu eesõigusest (joonis 7.3). Kui
ülekäigurada on kaugusel 6–10 m, mahub sõiduraja ja ülekäiguraja vahele üks peatunud sõiduk.
Joonis 7.2. Ülekäiguraja ja ohutussaare mõõtmed, m
Tabel 7.11
Ohutussaare mõõtmed
Hea Rahuldav Erandlik
Ohutussaare laius, m
Jalakäijatele 2,5 2,0 1,5
Jalgratturitele 3,0 2,5 2,0
Ohutussaare pikkus piki sõiduteed, m
4 3 2
Kiiruspiirang Ülekäiguraja vähim laius, m
50 km/h 3,5 3,0 2,5
60 km/h 4,0 3,5 3,0
Joonis 7.3. Ülekäiguraja paigutus ristmikul
(7) Jalgtee samatasandiline lõikumine põhi- ja tugimaanteega ning raudteega tuleb kavandada
nii, et piirdeaia abil oleks takistatud vahetu kiire väljasõit ületuskohale.
7.5. Puhkekohad ja parklad
(1) Puhkekohad tuleb ette näha põhimaanteedel 20–50 km tagant.
(2) Puhkekohas tuleb ette näha sõidukite parkla, puhkeala ja sanitaarala.
(3) Suurtes puhkekohtades eraldatakse üksteisest sõiduautode, busside ja veoautode parklad.
Puhkealal nähakse ette kiosk või einestamisvõimaluseks lauad ja toolid, sanitaaralale käimla ja
prügikastid. Soovitatav on puhkealale paigutada lähiümbruse teedevõrgu ja vaatamisväärtuste
kaart.
(4) Kiirtee ja I klassi maantee äärse puhkeala sisse- ja väljasõidud tuleb kavandada lõikuvalt
teelt või eraldiasetsevatena. Ülejäänud teedel tuleb puhkeala sisse- ja väljasõidud kavandada
eraldi, erandina ühitatult.
(5) Maanteedel liiklejaid teenindavad teenindus-, puhke- ja parkimisalad tuleb paigutada nii, et
peateega tekiks võimalikult vähe ristmikke. Suurt veoautot või mõnda sõiduautot mahutava
puhkeplatsi võib kavandada II–V klassi maanteede äärde avatud taskuna, lähtudes tabelis 7.2
toodud mõõtmetest, tasku laiuseks võetakse 4,5–6,0 m. Suuremad puhkekohad projekteeritakse
suletud taskuna. Maantee mõlemal küljel paarikaupa paiknevate puhkekohtade väljasõidulüüsi
lõppude vaheks võetakse vähemalt 10 m.
(6) Põhi- ja tugimaanteede äärde tuleb kavandada parklad 10–70 km tagant.
(7) Parklates peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht puuetega inimeste
sõidukile, väiksema kui 50 parkimiskoha puhul aga vähemalt üks koht mõõtmetega 3,5×5,0 m.
(8) Parklate paigutamisel maantee äärde tuleb lähtuda käesoleva punkti lõike 4 nõuetest.
(9) Puhkekoha ja parkla asukohast tuleb sõidukijuhte teavitada maantee äärde paigaldatud
liiklusmärkidega.
(10) Sõidukite ja sõidukijuhtide teeäärseks kontrollimiseks (sõiduki ülekaal, alkoholitest jne)
tuleb maantee äärde rajada eraldi kontrolltsoonid, mille laiuseks on vähemalt 8 m ja pikkuseks
50 m.
7.6. Teenindusjaamad ja tanklad
(1) Teenindusjaamade ja tanklate (edaspidi teenindusjaamad) asukohad tuleb ette näha
ehitusprojektis.
(2) Teenindusjaama kavandamisel tuleb arvestada:
1) kehtivate sanitaarnõuetega;
2) rajatise tehnoloogiast tuleneva liiklusskeemiga, mis peab kõigile sõidukeile tagama
ainult pärisuunalise liikluse.
(3) Teenindusjaama hooned, seadmed ja parkimiskohad tuleb paigutada nii, et need ise ja neid
kasutavad sõidukid piiraksid võimalikult vähe ristmiku nähtavust.
(4) Kiirtee ja I klassi maantee ääres paiknevad teenindusjaamad tuleb ette näha tee mõlemal
küljel.
(5) Teenindusjaam ja selle sissesõit peavad olema piki teed piisavalt kaugelt nähtavad, et
teenindusjaama siirduva sõiduki juht suudaks aegsasti vähendada kiirust ja läbivliikluse juhid
näeksid teenindusjaamast väljuvaid sõidukeid.
(6) Teenindusjaama ei tohi paigutada kumera püstkõveriku harjale.
(7) Kiirteedel ja I klassi maanteedel tuleb kavandada eraldi sisse- ja väljasõiduga ühte
liiklussuunda teenindav teenindusjaam.
(8) II ja III klassi maanteedel tuleb kavandada eraldi sisse- ja väljasõiduga mõlemat
liiklussuunda teenindav teenindusjaama. IV - VI klassi maanteedel võib kavandada ühise sisse-
ja väljasõiduga mõlemat liiklussuunda teenindava teenindusjaama. Ühesuunalise liiklusega
maantee ja teenindusjaama vahelise ühendustee laius on üldjuhul 5–7 m, kahesuunalise
liiklusega ühendusteel 6–8 m. Eraldi sisse- ja väljasõidu vaheline kaugus on üldjuhul 50–100
m.
(9) Ühendustee pikikalle 20–30 m pikkusel lõigul enne läbiva maanteega liitumist peab olema
mitte üle 2,5%.
(10) Teenindusjaama sademe- ja lumesulamisvesi ei tohi valguda maanteele.
(11) Teenindusjaamas tuleb ette näha piisavalt parkimiskohti külastajate ja teenindajate
sõidukitele.
(12) Teenindusjaama teenindavate kütuseveokite liiklusskeem tuleb kavandada sellisena, et see
ei ohustaks ega takistaks liiklust maanteel.
7.7. Müratõkked
(1) Kui liiklusest põhjustatud müratase ületab rahvatervise seaduses ja välisõhu kaitse seaduses
ning nende alamaktides kehtestatud piirnorme tuleb kaaluda meetmete rakendamist
mürataseme alandamiseks normtasemeni.
(2) Müratõkkeseina materjali ja konstruktsiooni valikul tuleb lähtuda alandamist vajava
mürataseme vahemikust, esteetilistest kaalutlustest ning konkreetsetest tingimustest. Vältida
tuleb müra hästi peegeldavate materjalide kasutamisel sellist seina paigutust, mis tõstab
oluliselt mürataset teel või tee vastasküljel, kus puudub müratõkkesein, kuid mürataseme tõus
on ebasoovitav. Müratõkete kavandamisel tuleb arvestada tema mõju liiklusohutusele, tee
korrashoiule, tuleohutusele, heitgaaside kontsentratsioonile ja lumetõrjele.
(3) Müravalli maanteepoolse külje kalle on üldjuhul 1:2–1:1,5, vastasküljel lamedam.
(4) Müratõkkesein ja -vall ei tohi kujuneda liiklusele täiendava ohu allikaks. Nende paiknemine
ristprofiilis peab vastama muudele takistustele esitatud nõuetele.
8. TEHNOVÕRGUD
8.1. Maa-aluste tehnovõrkude paigutamine
(1) Maantee all või peal paiknev ning temaga paralleelselt kulgev või lõikuv tehnovõrk tuleb
projekteerida vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja käesolevatele
projekteerimisnormidele.
(2) Asulat läbival maanteel paiknevad tehnovõrgud tuleb projekteerida vastavalt linnatänavate
ja tehnovõrkude projekteerimisnormidele.
(3) Maanteega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud peavad reeglina paiknema väljaspool mullet
(v.a mulde drenaaž), nii et nende ehitus-, remondi- või puhastustööd võimalikult vähe häiriksid
liiklust.
(4) Riigi-, maakonna- või teemaplaneeringu koostamisel tuleb välja töötada maanteega
paralleelselt kavandatavate tehnovõrkude (gaasi-, kõrgepingeliin) skeemid. Tehnovõrkude
paiknemine konkreetsel maanteealal tuleb projekteerida maantee tehnilise projekti ja/või
tööjooniste (tööprojekti) koosseisus.
(5) Tehnovõrkude paigutamise vähim sügavus maa-(tee-)pinnast, mis arvestab mõjuvat
dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust, tuleb võtta Eesti Projekteerimisnormide
EPN 17 «Linnatänavad» tabelist 8.1.
(6) Tehnovõrke omavahelised kujad ja kujad teiste ehitiste ning kõrghaljastusega peavad
tagama ohutuse, kõrghaljastuse säilimise ja võimaldama tehnovõrkude hooldust viisil, mis
mõjutab teisi ehitisi ja kõrghaljastust minimaalselt. Eeldatakse, et nõuded tehnovõrkude
kujadele on täidetud, kui need vastavad standardile EVS 843:2003.
(7) Teostatavusuuringu alusel on erandina lubatud sildadele paigaldada sooja- ja veetorustikke,
survekanalisatsiooni ning gaasitorustikke survega kuni 16 baari.
(8) Tehnovõrkude paigaldamisel tuleb ette näha sellised konstruktiivsed lahendused, mis ei
takista silla hooldetöid.
(9) Sillale paigaldatud tehnovõrgud ei tohi põhjustada sillakonstruktsioonide märgumist.
8.2. Õhuliinide paigutamine
(1) Maanteega lõikumisel peavad side- ja elektriliini juhtmed olema lõikumiskohas sõiduteest
vähemalt tabelis 8.1 toodud kõrgusel. Juhtme vähim kõrgus sõidutee määratakse tuulevaikuses
kas kõrgeima õhutemperatuuri juures, arvestamata juhtmete soojenemist elektrivoolust, või
juhtmete jäätumise puhul.
Tabel 8.1
Maanteega lõikuva side- ja elektriliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtmete suurima rippe
korral
Juhtme vähim kõrgus sõiduteest, m
Liin
hoonestamata alal hoonestatud alal
Sideliin 5,5 5,5
Elektriliin pingega kuni:
1 kV 6 6*
110 kV 6 7
220 kV 7 8
330 kV 7,5 8
Märkus: * - lõikumisel kiirtee, I või II klassi maanteega 7 m.
(2) Maanteega lõikumisel peab side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis
otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti
kõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada veel ka tiiviku laba pikkus.
(3) Maanteega paralleelselt kulgeva kõrgepingeliini postide kaugus mulde servast peab võrduma
vähemalt posti kõrgusega pluss 5 m.
(4) Kitsastes oludes, hoonestatud aladel jne võib side- ja elektriliini poste paigaldada maanteele
lähemale, sealjuures peab elektriliini puhul vähim kaugus vastama tabelile 8.2.
Tabel 8.2
Kitsastes oludes vähimad elektriliini postide paigaldamise kaugused maanteest meetrites
Posti mistahes osast mulde servani või Maanteega paralleelselt
kraavi välisservani kulgeva liini äärmisest
Kiirteedel, I ja II III-VI klassi algasendis juhtmest kuni
Liinipinge klassi maanteedel maanteedel mulde servani
kuni 20 kV 1,5 2,0
35-110 kV 5,0 4,0
2,5
220 kV 6,0
330 kV 10,0 5,0 8,0
(5) Maanteede lõikumiskohtades elektriliinidega, mille pinge on 330 kV, tuleb paigaldada
liiklusmärgid, mis keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis.
8.3. Valgustus
(1) Valgustus tuleb ette näha:
1) vajadusel eritasandilisel ristmikul, fooridega reguleeritaval ristmikul ja ringristmikul;
2) ähistatud ülekäigurajal;
3) suure külastajate arvuga puhke- või teeninduskohas;
4) ööpäevaringselt tunnelis;
5) muudel juhtudel, kui see on vajalik tingimuste loomiseks ohutuks liikluseks.
(2) Tänavavalgustuse eesmärk on suurendada liiklusohutust. Eeldatakse, et tänavavalgustus
vastab nõuetele, see vastab tehnilisele aruandele CEN/TR 13201-1 ja standarditele EVS-EN
13201 Osa 2-4.
(3) Mastid tuleb paigutada nii, et liikleja saaks pimedal ajal õige ettekujutuse maanteest ja selle
lähiümbrusest, teesihi suunamuutustest, tee tasasusest ja ristmike paiknemisest.
28.12.2021
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
muutmise määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel.
Eelnõu koostamise vajadus on tingitud ennekõike vajadusest viia regulatsioon kooskõlla
valdkonna arengutega ning kõrvaldada määruse rakenduspraktikas tekkinud kitsaskohad.
Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud ennekõike tee muldkehas ja dreenkihis
kasutatavate materjalidega – eelnõu eesmärk on need nõuded üle vaadata ning soodustada
parimate praktikate kasutuselevõttu. Selliselt võimaldatakse projekteerimisel tee muldkeha
materjalide kavandamisel lähtuda mitte ainult filtratsioonimoodulist (praegune regulatsioon),
vaid tugineda pinnaste ja materjalide terakoostisele. Selliselt eelnõu jõustumisel tekkib
projekteerimisel rohkem valikuid ning tänu tõhusamatele kontrollimeetoditele muutub
tõhusamaks ka ehitusprotsess. Kaasnevalt suurenevad võimalused kohalike ehitusmaterjalide
kasutamiseks.
Eelnõuga ei muudeta määruse reguleerimisala ega põhimõttelist sisu – määrus reguleerib
jätkuvalt maanteede projekteerimist. Paralleelselt antud eelnõuga toimub määruse uue
tervikteksti ettevalmistamine, mille raames vaadatakse mh üle määruse reguleerimisala ning
eesmärk on lisada määrusesse ka muud teed kooskõlas ehitusseadustiku § 99 lõike 4
volitusnormiga.
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse ekspert Pavel Karev
(tel: 639 7611, e-post:
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi
teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Uute mõistete lisamine ja olemasolevate mõistete muutmine. Määruse lisasse lisatakse uus
mõiste „aluspinnas“ ning parandatakse mõisteid „dreenkiht“, „filtratsioonimoodul“,
„muldkeha“ ja „töökiht“. Muudatused viiakse sisse eesmärgiga tagada määruse õigusselgus
ning vältida rakenduspraktikas määruse erinevaid tõlgendusi.
Mõiste „aluspinnas“ lisamine on vajalik, kuivõrd antud mõiste on määruses läbivalt kasutusel
ning sellega on otseselt või kaudselt seotud mitmed olulised nõuded. Seega on oluline ühiselt
määratleda, mida antud mõiste sisaldab ja mis ulatuses tuleb aluspinnase nõudeid kohaldada.
Mõiste „dreenkiht“ juures on oluline täpsustada, et tegemist erijuhul rajatava kihiga, s.t tegemist
ei ole tüüpilise ja üldkohustusliku kihiga ja see tuleb kavandada üksnes teatud puhkudel (vt
punkti 3.3 lisatav lõige 8). Samuti nähakse dreenkiht ette, kui selleks esineb muu põhjendatud
vajadus. Lisaks sellele on vaja täpsustada kihi paiknemist – tegemist ei ole aluse all paikneva
kihiga, kuivõrd dreenkihi funktsiooni võib täita ka alus. Samuti tuuakse muudatusega välja, et
dreenkihi funktsioon on mh ajutiselt liigse vee mahutamine. See tähendab, et dreenkiht mahutab
konstruktsioonis liigvett vältides muude kihtide kahjustamist ja lagunemist või nende omaduste
halvenemist. Üldjuhul tuleb tagada liigvee äravool dreenkihist. Oluline osa liigveest (kuni 50%)
on reeglina dreenkihist ära juhitud mõne tunni jooksul, kuid olenevalt olukorrast (katendi ja
muldkeha konstruktsioon, kihtide paksused ja omadused, tee laius jt) võib vee äravoolu aeg olla
oluliselt pikem. Antud täpsustused regulatsioonis on vajalikud dreenkihi regulatsiooni
korrektseks ja ühtlaseks rakendamiseks.
1
Mõistes „filtratsioonimoodul“ võetakse kasutusele üldisem kirjeldus ning jäetakse välja viide
nii Darcy seadusele kui ka vee äravoolu kiiruse ja hüdraulilise gradiendi suhtele. Antud mõistes
on oluline anda filtratsioonimooduli põhimõtteline tehniline kirjeldus, mis toetab punkti 3.3
lisatava lõike 9 rakendamist ning annab alused dreenkihi arvutuse teostamiseks.
Mõiste „muldkeha“ viiakse kooskõlla viimaste valdkonna arengutega ning täpsustatakse, et
muldkeha on geotehniline konstruktsioon, mis mh sisaldab vee ärajuhtimissüsteemi ja
tugistruktuure. See tähendab, et muldkeha ei ole ainult pinnasest või muust materjalist koosnev
konstruktsioon, vaid see mõiste hõlmab ka muid keerukamaid konstruktsioone, mis võivad
koosneda erinevatest kihtidest ja struktuuridest. Samuti toetab muudatus põhimõtet, et
muldkeha võib olla ehitatud nii looduslikest pinnastest kui ka muust ehitusmaterjalist.
Täpsustus on vajalik, et korrektselt rakendada määrusega ette nähtud muldkeha regulatsiooni.
Mõiste „töökiht“ juures on tekkinud vajadus viia sisse mitmed täpsustused. Esiteks on vaja
täpsustada, et töökiht on üksnes muldkeha osa ning see ei ulatu aluspinnasesse. Teiseks
täpsustatakse, et töökiht paikneb katendist allpool (mitte katte pinnast). Kolmandaks on töökihi
paksus seotud konstruktsiooni külmumissügavusega ning seetõttu võrreldes eelmise
redaktsiooniga võib teatud külmumissügavuse puhul olla 1,5 meetrist väiksem. Täpsustused on
olulised, kuivõrd töökihiga on seotud mitmed olulised nõuded (nt on piiratud, milliseid
materjale on lubatud töökihis kasutada) ja on äärmiselt oluline neid korrektselt rakendada
kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga.
Punkti 3.2 lõike 6, punkti 3.4 lõike 2 ja punkti 4.4 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. Antud
sätted jäetakse määruse lisast välja, kuna analoogsed nõuded on esitatud määruse lisa teistes
osades või reguleeritakse uute eelnõuga lisatavate sätetega ning tegemist on nõuete tarbetu
dubleerimisega. Selliselt punkti 3.2 lõike 6 asemele lisatakse punkti 3.2 uued lõiked 12 ja 13,
mis käsitlevad külmakindlaid pinnaseid. Punkti 3.4 lõige 2 kattub punkti 6.3 lõike 6 punktiga 8
– mõlemad sätted reguleerivad kaldasamba taguse muldkeha ehitamist. Punkti 4.4 lõige 9, mis
käsitleb dreenkihi kavandamise kohustust ja dreenkihi parameetreid, asendatakse punkti 3.3
lisatavate uute lõigetega 8 ja 9.
Punkti 3.2 lõike 10 muutmine ja lõikega 11 täiendamine. Kui kehtiv säte defineerib
dreenivad pinnased üksnes läbi filtratsioonimooduli, siis uue sõnastusega võimaldatakse
pinnaste või materjalide dreenivust hinnata lisaks läbi terakoostise (peenosiste sisalduse).
Terakoostise hindamine on oluliselt kiirem ja odavam kontrollimeetod, mis ehitustööde käigus
võimaldab oluliselt tõhustada kasutatud materjalide kvaliteedikontrolli ning potentsiaalselt
suurendab sobilike materjalide ringi.
Punkti 3.2 lõike 12 lisamine. Uues lõikes defineeritakse ühemõtteliselt, millised pinnased ja
materjalid on külmakindlad. Antud regulatsioon on vajalik määruse lisa punkti 3.3 lõike 3
(muldkehas külmakindlate pinnaste ja materjalide kasutamise nõue) rakendamiseks.
Külmakindlad on pinnased ja materjalid, mille peenosiste sisaldus ei ületa kehtestatud määra.
Muudatuse laiem eesmärk on võimaldada kontrollida pinnaste ja materjalide sobivust tee
muldkeha ehitamiseks lisaks filtratsioonimoodulile ka pinnase või materjali terakoostise alusel.
Punkti 3.2 lõike 13 lisamine. Uude lõikesse on koondatud seni punkti 3.2 lõikega 10
kehtestatud põhireegel, mille alusel on võimalik hinnata pinnase ja materjali dreenivust ja
külmakindlust filtratsioonimooduli abil. Kui punkti 3.2 lõigetes 10 ja 11 (dreeniva pinnase või
materjali terakoostise nõue) või 12 (külmakindla pinnase või materjali terakoostise nõue)
esitatud nõuded ei ole täidetud, siis alternatiivselt kooskõlas senise regulatsiooni ja praktikaga
saab pinnast või materjali sobivust hinnata läbi filtratsioonimooduli – dreenivaks ja
külmakindlaks saab lugeda materjali ja pinnast, mille filtratsioonimoodul on üle 0,5 meetri
ööpäevas kooskõlas standardiga EVS 901-20.
Punkti 3.3 lõike 2 muutmine. Kui muldkeha töökihis on erinevad pinnased, siis tulenevalt
kehtivast nõudest tuleb teekatte pinna kõrgus määrata arvutuslikult. Praktikas on leitud, et alati
2
ei ole juhtumipõhine arvutus otstarbekas ning on võimalik määrata teekatte pinna kõrgus
pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem.
Punkti 3.3 lõike 3 muutmine. Lõige kehtestab nõuded muldkeha ülemises osas kasutatavatele
pinnastele ja materjalidele. Muudatusega täpsustatakse, et tsementbetoonkatte pinnast vähemalt
1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes
külmakindlaid pinnaseid või materjale. Seejuures külmakindlad pinnased ja materjalid on
defineeritud punkti 3.2 lõigetes 12 ja 13 ja neid on võimalik määrata vastavalt kas terakoostise
(peenosiste sisalduse) alusel või traditsiooniliselt läbi filtratsioonimooduli.
Kui külmakindla pinnase või materjali kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult
otstarbekas, siis on lubatud nõudest kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna
kõrgused.
Punkti 3.3 lõike 8 lisamine. Lisatav lõige kehtestab dreenkihi kavandamise kohustuse. Seni
oli dreenkihi kohustus reguleeritud määruse lisa punkti 4.4 lõikes 9 (eelnõuga tunnistatakse
kehtetuks) ja selle kohaselt oli dreenkiht kohustuslik siis, kui töökihis ei ole kasutatud nõutud
filtratsioonimooduliga pinnased või materjalid kooskõlas määruse lisa punkti 3.3 lõikega 3.
Nõue on tervikuna üle vaadatud ning eelnõuga on ette nähtud kolm olukorda, millal dreenkiht
on kohustuslik. Nendel puhkudel on dreenkiht vajalik tagamaks konstruktsiooni püsivust ja
kestvust. Kui määruse lisa punkti 3.3 lõike 3 nõuded on täidetud (muldkeha ülemises osas on
kasutatud külmakindlad pinnased või materjalid) ning ei esine eriolukorda (kaljupinnas asub
vähem kui 0,5m sügavusel katte pinnast või konstruktsiooni ehitatakse ümber vaid osaliselt
seniste sideainega töödeldud kihtide säilitamisega), siis dreenkiht ei ole kohustuslik ning
katendi võib projekteerida vahetuld muldkehale.
Punkti 3.3 lõike 9 lisamine. Lisatav lõige täiendab eelmist lõiget seoses dreenkihi
kavandamise kohustusega. Kui dreenkiht on tulenevalt lõikest 8 kohustuslik, siis dreenkihi
parameetrid (paksus, filtratsioon, terakoostis jt) tuleb alati määrata arvutuse alusel. Ehk siis
dreenkihi parameetrid tuleb määrata projektipõhiselt ja arvutuslikult. Seejuures määrus ei
kehtesta konkreetset arvutusmetoodikat ning lubatud on kasutada erinevaid metoodikaid ja
arvutusvalemeid, mille sobivust suudab arvutuse teostaja põhjendada. Praktikas on levinud
dreenkihi arvutus vee ärajuhtimisele üldtunnustatud Darcy seaduse põhjal. Dreenkihi
veemahutavuse arvutust teostatakse empiiriliste meetodite abil, mis arvestavad võimalikku
maksimaalset vee hulka sõltuvalt dreenkihi materjali omadustest ja keskkonnast.
Arvutusmeetodid ja valemid on kajastatud valdkondlikes juhendmaterjalides1.
Projekteerimistööde tellijal on võimalik töövõtulepingu kaudu nõuda konkreetse metoodika või
juhendmaterjali kasutamist.
Täiendavalt on lõikes kehtestatud minimaalsed dreenkihi paksuse ja filtratsioonimooduli
nõuded - nendest tuleb lähtuda kui arvutuse tulemused on kehtestatud minimaalsetest
parameetritest madalamad (halvemad). Kui arvutuse tulemusena saadakse suuremad (paremad)
parameetrite väärtused võrreldes kehtestatud miinimumiga, siis tuleb kasutada arvutuse
tulemusena saadud dreenkihi parameetrite väärtusi.
Punkti 6.3 lõike 6 punkti 8 muutmine. Lõikes on reguleeritud pinnase või materjali nõuded,
mida kasutatakse silla koonuse ja kaldasamba tagumise muldkeha ehitamisel (kaldasammaste
tagasitäide silla ühendamisel pealesõidu tee muldkehaga). Sisulise muudatusena lisatakse
lõikesse võimalus määrata antud olukorras pinnased või materjalid hüdraulilise stabiilsuse
arvutusega, s.t arvutuse alusel võib kasutada ka muid pinnaseid või materjale. Kui hüdraulilise
stabiilsuse arvutus ei ole teostatud, siis tüüplahendusena on antud olukorras lubatud kasutada
kas dreenivaid pinnaseid või muid materjale (peenliiv ning standardite EVS-EN 13242 ja EVS-
1
„Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ p. 3.2.3 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 29.12.2006
käskkirjaga nr 264).
3
EN 13285 toodetud materjalid), mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp. Olenemata
kasutatud pinnasest või materjalist tuleb alati silla koonuse ja kaldasamba tagumine muldkeha
näha ette tihendusteguriga 0,98.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrusega nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud
turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88,
4.4.2011, lk 5–43).
Kuna tegemist on tehnilise normiga, siis saadeti määruse eelnõu Euroopa Komisjoni
teavitamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord
(ELT L 241, 17.9.2015, lk 1–15). Teatise number on 2021/609/EE ning selle kohta
kommentaare ega küsimusi ei ole laekunud.
4. Määruse mõjud
Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud ning mõjud riigi julgeolekule, välissuhetele,
regionaalarengule. Elu- ja looduskeskkonnale võib käesolev määrus omada kaudset positiivset
mõju, kuivõrd eelnõu mõjutab avalikult kasutatava tee ehitusprotsessi ja seega vastaval määral
ka avaliku ruumi ning elu- ja looduskeskkonna kujundamist.
Kõige olulisem muudatus on seotud tee muldkeha ja dreenkihi nõuetega. Esiteks on eelnõu
kohaselt võimalik hinnata pinnase või materjali sobivust tee muldkehasse mitte ainult
filtratsioonimooduli kaudu (punkti 3.2 lisatav lõige 13) vaid hinnates pinnase või materjali
külmakindlust läbi terakoostise (punkti 3.2 lisatav lõige 12). Teiseks on selgelt reguleeritud
juhtumid, millal on dreenkiht kohustuslik (punkti 3.3 lisatav lõige 8) ning kaasnevalt on üle
vaadatud ka dreenkihi nõuded (punkti 3.3 lisatav lõige 9). Lisaks sellele on sisse viidud mõned
üksikud vähemolulised muudatused, mis kokkuvõttes annavad projekteerimisel rohkem
valikuid ja paindlikkust.
Kokkuvõtvalt annab eelnõu projekteerimisel rohkem valikuid ja paindlikkust ja tänu uutele
kontrollimeetoditele muutub efektiivsemaks ka ehitusprotsess – rahaline ja ajaline kulu
materjalide kontrollimiseks objektil väheneb. Seeläbi muutub efektiivsemaks ja sujuvamaks
kogu tee ehitusprotsess tervikuna. Potentsiaalselt võib muudatusega kaasneda ka tee muldkeha
ehitamiseks sobilike materjalide ringi suurenemine, mis avaldab positiivset mõju nii kohalike
materjalide kasutamisele kui ka veokaugustele ja CO2 heitele. Avalikult kasutatavate teede
ehitus muutub keskkonnasäästlikumaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamine ei nõua otseselt täiendavaid tegevusi. Eelnõu rakendamine ei eelda
riigieelarvelisi kulutusi ning eelnõu rakendamisega ei kaasne muid lisakulusid. Eelnõu
rakendamisega tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Kuivõrd eelnõu suurendab normi paindlikkust ning ei sisalda
uusi piirava iseloomuga nõudeid, siis ülemineku aeg ei ole kavandatud ning uusi nõudeid on
võimalik rakendada koheselt määruse jõustumisel.
4
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu töötati välja koostöös Transpordiametiga konsulteerides eelnevalt Eesti
Taristuehituse Liiduga. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eelnõude
infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile,
Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti
Taristuehituse Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidule ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Ülevaade laekunud
muudatusettepanekust ning nende arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas.
5
Majandus- ja taristuministri
5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“
muutmise määruse eelnõu
seletuskirja
lisa
Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest
Nr Ettepaneku sisu Informatsioon ettepanekuga arvestamise kohta
Ettepaneku tegija: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Ei ole arvestatud
teeb ettepaneku muuta dokumendi pealkirja, Põhimõtteliselt nõustume, et sõna „norm“
asendades "normid" terminiga "eeskirjad". määruse volitusnormis (ehitusseadustiku § 99
Eesti ehitusvaldkonda reguleerivas lõige 4) ja pealkirjas ei ole täpne ning
seadusandluses puuduvad „normid“ perspektiivselt oleks otstarbekas kaaluda
(normatiivid), seetõttu ei ole ministri määruse pealkirja muutmist, sh vastavalt sõnade
1
määruses selle termini kasutamine “eeskiri“ või alternatiivina „nõuded“
asjakohane. kasutamist. Kuna määruse pealkirja muutmine
eeldab ehitusseadustiku volitusnormi muutmist
ning eelnõu eesmärk on võimalikult kiiresti
ajakohastada regulatsiooni, siis ei ole praegu
võimalik ettepanekuga arvestada.
6