Kohila Vallavalitsus Teie 27.10.2021 nr 7-5/699-1
[email protected] Meie 10.12.2021 nr 15-4/7557-3
Vastuskiri selgitustaotlusele
Austatud Villu Karu
Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja
Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, mis puudutab 14.02.2018 Rapla maakonna-
planeeringuga (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 alusel
käsitletav riigi eriplaneeringuna) „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”
(edaspidi RMP) kehtestatud ja selle seletuskirjas sätestatud piiranguid, kohustusi ja tähtaegu.
Käesolevaga anname esitatud küsimustes mõlema ministeeriumi ühised seisukohad.
Kõik Teie küsimused seonduvad RMP seletuskirja osaga, mis ütleb: „Raudtee ehitamiseks
ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi koridor
hoida ehitistest vabana. Trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust
kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud
kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada järgnevate planeeringute
koostamisel. Rail Baltic raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate
katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus ning arvestada tuleb
raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab
isik arvestama raudtee rajamisega. Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti vabariigile
omandamise protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise, ehitusprojekti
ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida tegevuse osas arvamust Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt.“
Esmalt palute selgitust selle kohta, mida tähendab RMP seletuskirjas raudtee ehitustegevuse
algus. Riigikohtu halduskolleegium on öelnud 30.10.2018 lahendis: „Ehitamise mõiste
defineerib ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1, mille järgi on ehitamine ehitise püstitamine,
rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel
ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.“ Kohus rõhutas, et sätte kohaselt on
ehitamine iga tegevus, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja
funktsionaalne seos ehitisega (st praegusel juhul raudtee või sellega seotud ehitistega). Seega
saab ehitamise alustamise päevaks lugeda esimese ehitusprojektile vastavate tööde tegemise
päeva. Samas on oluline välja tuua, et ehitusega alustamine võib vajada ka mitmeid
seonduvaid ettevalmistavaid tegevusi (nt metsa raadamine), mis otseselt ei ole ehitustegevus,
kuid mille läbiviimine on ehitustegevuse eelduseks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Teiseks soovite teada, kas ehitustegevus on piiritletud konkreetse kohaliku omavalitsuse
territooriumiga. Raudtee ehitust korraldatakse ehituslõikudena, mis üldjuhul ei arvesta Eesti
territooriumi haldusjaotusega, vaid lähtutakse erinevatest raudtee-ehituslikest teguritest.
Selliselt on ehituslõigud hõlpsasti hallatavad ning logistiliselt paremini lahendatavad.
Kolmandaks soovite selgitust selle kohta, kas raudtee ehitustegevuse mõiste alla kuuluvad ka
raudtee rajamisega kaasnevad muud objektid (teed, viaduktid jms). Raudtee puhul on tegemist
ühtse süsteemiga, mille RMP-s kokkulepitud viisil toimimiseks on vajalik kõigi seotud
ehitiste koostoimimine isegi kui neid rajatakse eraldi ehitusloa või mõne muu loa alusel. Seega
on oluline pidada ka nende objektide rajamist ehitustegevuseks.
Järgnevalt soovite selgitust, kuidas käsitleda jätkuvat elamumaa sihtotstarbega kinnistute
sihtotstarbe kohast kasutust, kui soovitakse asuda hooneid rajama. Antud küsimuses on RMP
seletuskirja p 3.3.1 selgel seisukohal, et raudtee trassi koridor tuleb hoida ehitistest vabana ja
ka senise kasutuse korral tuleb raudtee trassi koridori alal arvestada raudtee rajamisega kuni
ehitustegevuse alguseni. Samuti peab maa ostmisel või rentimisel isik arvestama raudtee
rajamisega. Täiendavalt tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa
kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida, seaduses etteantud tähtaja jooksul, tegevuse osas
arvamust Rail Baltic (edaspidi RB) arendajalt. Kõigi nende normide mõte on tagada, et
raudtee trassi koridoris ei arendataks pärast RMP kehtestamist ja enne raudtee ning
seonduvate rajatise ehitamist teisi uusi ehitisi ja projekte, mis võiksid raudtee ehitamist
takistada.
Siinjuures on oluline ka lisada, et 06.01.2020 nr 24.5-6/19-0095/63 volitusega on majandus-
ja taristuminister volitanud osaühingut Rail Baltic Estonia (edaspidi RBE) andma kohaliku
omavalitsuse üksustele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maa-ametile ning
teistele asjakohastele asutustele ning eraõiguslikele isikutele ehituslubade, ehitusteatiste,
ehitusprojektide, katastrimõõdistamise ja kinnisasja piiride kindlakstegemise menetluses
õigeaegselt ning põhjendatult arvamusi MKMi nimel, kui RB arendaja.
Oleme kursis Kohila vallas tekkinud olukorraga, kus omanikud soovivad ehitada kinnistu
sihtotstarbele vastavaid hooneid, kuid ei ole selleks vajalikke kooskõlastusi saanud. Loodame
väga, et raudtee ehitamise ja maade omandamise aluseks olevad ehitusprojektid saavad
peatselt ehitusloa ning RBE-l tekivad faktidel põhinevad võimalused soovitud tegevuste
kooskõlastamiseks RMP koridoris.
Teise küsimuste ploki juures soovite selgitust, millist tähtaega või sündmust on mõeldud
RMP-s mõiste all „kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti vabariigile omandamise
protsessi läbiviimiseni“. Eesti riigil on võimalik RMP alusel kinnisasju omandada seni, kuni
selleks esineb vajadus RB ehitamisest lähtuvalt. Seega saab öelda, et maade omandamise
protsess RB tarvis lõpeb avaliku raudtee kasutusloa väljastamisega. Oluline on välja tuua, et
avaliku raudtee kasutusloa väljastamise eelduseks on üldjuhul ka raudtee rajamisega kaasneva
taristu (teed, viaduktid, sillad, elektriliinid jms) olemasolu. St et isegi kui põhitrassi asukoht
on olnud kindel juba pikemat aega ei tähenda see, et kõigi raudtee toimimiseks vajalike
ehitiste projekteerimine või ka maade omandamine on lõppenud, vaid võib jätkuda kuni
kasutusloa väljastamiseni.
2
Samas peame oluliseks, et RMP-s sätestatud 350 m laiune planeeringukoridor ei takistaks
ilmaaegu piirkondade arengut ning võimaluste tekkides peame oluliseks nõusolekute
väljastamist tegevustele, mis ei kattu RB vajadustega. Sellest lähtuvalt on RBE-l võimalik
anda kooskõlastused RMP koridoris lubatavate ehitiste rajamiseks pärast raudtee ja seda
teenindava taristu ehitamiseks vajalike ehituslubade väljastamist.
Samuti tunnete huvi, kas on võimalik määratleda tähtaegu lõikude kaupa või kehtib kohustus
RB arendajaga planeeringukoridoris kavandatud muud tegevused kooskõlastada kuni kogu
konkreetse kohaliku omavalitsuse või kogu planeeringuala territooriumil asuvad vajalikud
maad on omandatud. Nõustume suuresti lähenemisega, et kui mõni ehitus- või
projekteerimislõik on valminud ja teadmised seal on küpsemad kui ülejäänud osas, siis on
võimalik selles lõigus anda kooskõlastusi arendustegevusteks RMP koridoris. Kahjuks ei ole
RBE-l tänases projekti küpsusastmes võimalik RMP koridoris kooskõlastusi
arendustegevusteks väljastada. MKM loodab saada konkreetsema ülevaate arenduslõikudest
raudtee põhiprojekti valmimisel 2022. aastal.
Selgitame ka seda, et RMP-s kehtestatud MKMi kui raudtee arendajaga kooskõlastamise
eesmärk kuni maade riigile omandamiseni on see, et raudtee trassi koridori ei rajataks objekte,
mis tuleb raudtee ehitamisega seoses eemaldada ja mille kulusid isikule ei hüvitata. Kui
konkreetse raudteeks tarviliku kinnisasja omanikuks on saanud riik, siis kooskõlastab kohalik
omavalitsus, võrguettevõtja või muu huvitatud isik uue ehitise rajamise maaomaniku ehk
riigiga. Kui riik ei ole raudtee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamiseks vajalike maade
omanikuks veel saanud lähtutakse RMP seletuskirjast. Mõlemal juhul tuleb aga uue ehitise
rajamine kooskõlastada RBE-ga.
Küsite veel ka seda, kas on erisusi nn raudtee nihutamisruumi alal ja väljaspool seda. RB
projekti raames toimuvad avaliku raudtee rajamiseks tegevused RMP-s kokkulepitud koridori
sees. RMP-s ettenähtud trassikoridorist võib väljaspoole ulatuda mõni eritasandiline riste
maanteede või raudteedega, mille põhimõtted on toodud RMP-s, kuid mille maavajadus on
projekteerimisel väljunud RMP trassikoridorist. Sellistel puhkudel viiakse läbi eraldiseisvad
avalikud menetlused.
Viimaseks rõhutame, et olukorras, kus raudtee ja seotud objektide rajamise
põhiprojektlahendused hakkavad valmima, muutub RBE-l järjest enam võimalikuks hinnata,
kas ühte või teist objekti on võimalik hakata rajama juba enne raudtee ehitusloa väljastamist
ja ehitustegevuse algust. RBE on valmistamas ette sisemist menetlusjuhist, mis põhimõtetel
saaks erandjuhtudel teiste objektide ehitustegevust RB koridoris võimaldada enne ehitusloa
väljastamist.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
Lisaadressaadid: Rail Baltic Estonia OÜ
Kristjan Kaunissaare
6397682 Kristjan
[email protected]
Aire Müürsepp
715 5872
[email protected]
4