Hr Ando Leppiman
Kantsler Meie 27.12.2021. a. nr 1-11/19
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
Ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimise taotlus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalas asub Paldiski endine
tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekt aadressiga Leetse tee 21, Paldiski (katastritunnus
58001:004:0032). MKM korraldab objekti haldamist samuti MKM valitsemisalas asuva
radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegeleva äriühingu AS A.L.A.R.A. (AS) kaudu.
Oktoobris 2021 alustas AS radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks sobivaima
asukoha leidmise uuringutega. Uuringutega selgitatakse välja ladustuspaiga kolm sobivaimat
asukohta, millest üheks asukohaks on Paldiski endine tuumaobjekti territoorium ning nende kolme
asukoha seast valitakse omakorda välja paiga lõplik asukoht.
Käesolevaga taotleme MKM-lt nõusolekut ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimiseks Paldiski endise
tuumaobjekti territooriumil vastavalt lisatud seletuskirjale. Uuringu viivad läbi OÜ Inseneribüroo
STEIGER ja Tartu Ülikool.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Joel Valge
Juhataja
Lisad:
1. Ehitusgeoloogilise uuringu seletuskiri – 7 lk.
2. Ehitusgeoloogilise uuringu asukohakaart – 1 lk.
Ivo Tatrik, 6741 366,
[email protected]
AS A.L.A.R.A. Telefon/Phone Faks/Fax Reg nr 10462309
Leetse tee 21, Paldiski 76806 +372 6741 366 +372 6741 366 E-post/E-mail
[email protected]
Eesti/Estonia +372 6716 307 +372 6716 307 www.alara.ee
Reaktoritaguse
43101:001:0295
Leetse tee 25
58001:001:0353
Kad
Pakri MKA
aka
t
ee
431
01:
Tuulepargi 6 580 500
001
58001:001:0251
:
N
120
Leetse tee 21
L 10
58001:004:0032
4
2
e 1
3
e :0
Leetse tee 21a
ts 0
e 1
58001:004:0033
te :0
e 29
Pakri maastikukaitseala
2 2
3
L6 5
AL-Q1 AL-Q2 e 4
te 04
:
se 01
AL 401 eet :0
AL 101
PRK0024994
L 01
1
AL 201 AL-Q3 43
AL 501 72
Soometsa :04
1 Tamme Kaardileht nr 6333 Paldiski
58001:001:0352 :0058001:006:0029
5 1
310
4
VEP nr.206799 L5 AL 101 Ord. seirepuurkaev, sügavus ~28 m
ee
t
AL 201 O-Ca seirepuurkaev, sügavus ~62 m
se
eet
L AL 501 Ca-V seirepuurkaev, sügavus ~164 m
AL 401 südamikpuurauk ja Sämi seirepuurkaev, sügavus ~124 m
6 580 000
olemas olev seirekaev
505 500
506 000
506 500
kvaternaari uuringu šurfid
Keila metskond 68 Leetse tee 21
katastriüksuse piir, nimi ja tunnus
58001:004:0013 58001:004:0032
Uuepihlaka
58001:001:0343
0 100 200 m
95 Märkused:
3
0443
010
:
0
ee L4
01:
PRK0000535 80
ik15 5
Sadamat v õ
al
001:
änaval
õik14 täna 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
ama Männiku
se t
58001:
001:0 Sad
394 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
58001:001:0368
43101:
Leet
Rägastiku Nurga 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
43101:001:0762 58001:001:0350 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 17.12.2021);
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 18.11.2021).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
elektripaigaldise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/1
Pakri maastikukaitseala
gaasipaigaldise kaitsevöönd Leetse tee 21 Ehitusgeoloogilise uuringu Mõõtkava
vääriselupaiga piirangud sideehitise kaitsevöönd Lääne-Harju vald, Harju maakond asukohakaart 1 : 5000
veehaarde sanitaarkaitseala
III kategooria kaitsealused liigid Kaja Paat
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 22.12.2021
geodeetiline märk, tunnus /Allkirjastatud digitaalselt/
5
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
ja kaitsevöönd Helis Vahtra
Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 21/3765
/Allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
AS A. L. A. R. A.
Leetse tee 21 (katastritunnus 58001:004:0032)
ehitusgeoloogilise uuringu seletuskiri
Töö nr 21/3765
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] a/a EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401
1. Ehitusgeoloogilise uuringu eesmärk
AS A.L.A.R.A. (registrikood 10462309) soovib asukohas Leetse tee 21 (katastritunnus
58001:004:0032) läbi viia ehitusgeoloogilist uuringut eesmärgiga leida radioaktiivsete
jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks sobivaim asukoht. Ehitusgeoloogilisi uuringuid
viivad läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Tartu Ülikool.
2014 - 2015 viidi läbi Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise
ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud, mille tulemusena
otsustati 28.04.2016. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb
rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Lääne-Harju vallavolikogu algatas
28.01.2020. a paiga asukoha väljaselgitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lõppladustuspaiga rajamise tähtaeg on 2040. a.
Kavandatav uuring on üks osa suuremast uuringust eesmärgiga koguda vajalikud
andmed, mis oleksid aluseks radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisele ja keskkonnamõju strateegilisele
hindamisele. Ehitusgeoloogilise uuringu raames planeeritakse kolmes valitud
võimalikus lõppladustuspaiga asukohas (millest üks asub kinnistul Leetse tee 21) teha
erinevad maapõue uuringud sh tektooniliste rikete tuvastamine, geoloogilise ehituse
välja selgitamine ja hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamine.
01.11.2016. a jõustunud kiirgusseaduse § 61 lõike 4 kohaselt korraldab radioaktiivsete
jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
AS A.L.A.R.A. on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi
omandis olev äriühing, mille põhitegevusteks on:
- Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine
ja saastusest puhastamine;
- Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine;
- radioaktiivsete jäätmete käitlemine alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine;
- teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning
radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades.
2. Uuringuruumi iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus
2.1 Uuringuruumi ja selle lähiümbruse üldiseloomustus
Uuringuruum asub Loode-Eesti rannikul ja jääb Lääne-Harju valla territooriumile.
Maastikuliselt kuulub valla idaosa Harju lavamaale (paeplatoole) ja lääneosa Lääne-
Eesti rannikumadaliku põhjaossa. Reljeefis vahelduvad tasased alad laugjate
kõrgendikega, kus kõrgusevahed ületavad harva mõnda meetrit. Reljeefi kujundajaks on
suuresti olnud aluspõhja reljeef, mis on suures osas määranud ka vooluvete suuna –
enamus piirkonna jõgedest-ojadest voolab kagust loodesse.
Lähiümbruse suuremad soomassiivid asuvad Lääne-Harju valla edelaosas, kus paikneb
Suursoo ja kuhu jäävad ka Läänemaa Suursoo maastikukaitseala ning Suursoo
Leidissoo hoiuala. Suurematest looduskaitselistest objektidest asub veel Pakri saarte
territooriumil ja Pakri poolsaare põhjaservas Pakri maastikukaitseala ning saarte ja
mandri vahel Pakri hoiuala. Valla idaosas paiknevad suuremad rabad on Ohtu ja
Klooga.
2.2 Varasem uuritus ja geoloogiline kirjeldus
Lähiümbruse kohta on koostatud digitaalsed geoloogilised baaskaardid mõõtkavas
1 : 50 000 ja nende juurde kuuluvad seletuskirjad kaardilehtede Pakri (6244), Paldiski
(6333) ja Keila (6331) kohta. Kaardileht Nõva (6242) kattub Lääne-Eesti
üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U1155) ja selle kaardilehe digitaliseeri-
mine on pooleli.
Geostruktuurselt asub uuringuruum ja selle lähiümbrus Ida-Euroopa kraatoni loodeosas
ja kuulub Ida-Euroopa platvormi koosseisu, kus geoloogilises ehituses eristuvad kaks
eriilmelist struktuurset korrust: alumine – kurrutatud tard- ja moondekivimeist kristalne
aluskord ja ülemine – settekivimiline pealiskord. Viimane lasub kristalsel aluskorral
väikese (1 - 3 m km kohta) lõunasuunalise kallakusega.
Pinnakatte setetest katab uuringuruumi ja selle lähiümbrust valdavalt meresetted ja soo-
setted, kus setete paksus ulatub maksimaalselt kuni 10 - 15 meetrini, kuid jääb valdavalt
alla 10 m. Valla kaguosas levivad ka rohkemal määral moreenisetteid ning kohati (ala
põhja- ja idaosas) on aluspõhi kaetud vaid õhukese (alla 1 m) pinnakattega (joonis 1).
Joonis 1. Uuringupiirkonna pinnakatte kaart (Maa-amet, geoloogiline kaart 1 : 400 000)
Aluspõhja kivimitest avanevad uuringuruumi ja selle lähiümbruses valdavalt Ülem-
Ordoviitsiumi savikad ja afaniitsed lubjakivid ning mergel (joonis 2, rohelise tooniga
alad). Pakri saarte põhjaosas ja Lääne-Harju valla kirdeosas avanevad ka Kesk-
Ordoviitsiumi lubjakivid. Kirdeosas mandriservas (Klooga - Keila-Joa trajektooril)
avanevad maismaa osas kitsa ribana (kuni ~1 km laiuses) Kambriumi savid, liivakivid
ja aleuroliit (joonis 2, sinise tooniga alad). Uuringuruumi lähiümbruses kulgevad
valdavalt loode-kagusuunalised mattunud orud (joonis 3).
Joonis 2. Aluspõhja kivimite avamus Lääne-Harju vallas (Maa-amet, geoloogiline kaart
1 : 400 000)
Joonis 3. Mattunud orud Lääne-Harju vallas (Maa-amet, geoloogiline kaart 1 : 400 000)
Kristalses aluskorras on valdavaks mitmesugused amfibooli sisaldavad gneisid ja
amfiboliidid − biotiit-amfiboolgneisid ja amfiboliidid, vähemal määral kvarts-päeva-
kivigneisid ja rabakivigraniit. Kogu kompleksi moondekivimid on migmatiidistunud ja
kurrutatud.
Enamik aluskorda avavaid puurauke on puuritud Keila-Riisipere piirkonna süva-
kaardistamise (Koppelmaa jt, 1985) käigus, mille tulemusena koostati aluskorra ja alus-
põhja geoloogilised kaardid mõõtkavas 1 : 200 000.
Uuringuruum ja selle lähiümbrus asuvad Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas,
kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja kivimites ja kristalse aluskorra kivimeis.
Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Suuremal
osal alast esineb maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Ordoviitsiumi lõhelistes ja
karstunud karbonaatseis kivimeis. Olulised põhjaveekompleksid on Ordoviitsiumi,
Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi, mille vahele jäävad Ordoviitsiumi
veepide ja Lükati-Lontova regionaalne veepide. Maapinnalähedasi veekihte mõjutab
enim klint ja jõgede võrk ning sügavamaid veekihte aluspõhjakivimeisse lõikuvad
mattunud orud, tektoonilised rikked ja veevõtt.
3. Ehitusgeoloogilise uuringu maht ning uurimismeetodite kirjeldus
Ehitusgeoloogiline uuring viiakse läbi kinnistul Leetse tee 21 (katastritunnus
58001:004:0032), mis on üks kolmest võimalikust radioaktiivsete jäätmete lõpp-
ladustuspaigaks sobivaks asukohaks (graafiline lisa 1). Kinnistu omanikuks on Eesti
Vabariik (katastriüksuse valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).
Uuringut (sh puurimisi) ei kavandata alale, kus ehitusgeoloogilise uuringute tegemine ei
ole õigusaktidega lubatud, keskkonnakaitseliste piirangute tõttu keelatud ja ilma
kinnisasja omaniku (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) nõusolekuta.
Kavandatava uuringu käigus planeeritakse võimalikus lõppladustuspaiga asukohas
(uuringuobjektil) järgmised tööd:
- geofüüsikalised tööd tektooniliste rikete tuvastamiseks;
- vertikaalsete puuraukude rajamine geoloogilise ehituse välja selgitamiseks;
- vaatluskaevude rajamine hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks.
Enne puurtöödega alustamist selgitatakse välja piirkonna rikete olemasolu. Selleks
kasutatakse vähemalt kahel ristuval profiilil elektrilist tomograafiat kombineerituna
maaradariga (georadar).
Leetse tee 21 kinnistul puuritakse üks puurauk kuni Lükati-Lontova regionaalse
veepideme alumise piirini. Puurimiseks kasutatakse trosstõmbega südamikpuurimise
meetodit topelt või kolmekordse toru abil (nn triple barrel wireline method), et oleks
tagatud südamiku väljatulek ka geoloogiliselt keerulistes oludes (näiteks pudedate või
lõheliste kivimite korral). Rajatud puuraugust ja selle südamikust määratakse erinevate
geoloogiliste kihtide paksused, kirjeldatakse puursüdamiku geoloogilist ehitust ja
võetakse proovid materjali kvaliteedi hindamiseks. Puursüdamiku litoloogiline, minera-
loogiline ja keemiline koostis analüüsitakse ja kirjeldatakse. Oluline on määrata
kivimite tihedus, poorsus, lõhelisus, lahustuvus, soojusjuhtivus jt ladustuspaiga
projekteerimiseks vajalikud parameetrid. Lisaks tehakse puuraugust gammakarotaaž
(loodusliku gammakiirguse määramine). Puurimise lõppedes kohandatakse südamik-
puurauk vaatluskaevuks, eesmärgiga uurida Lükati-Lontova veepideme hüdro-
geoloogilisi parameetreid.
Täiendavalt puuritakse kolm puurauku kvaternaarisetete (purdsetete) uurimiseks kuni
karbonaatsete kivimiteni (aluspõhjani). Juhul, kui kvaternaarisetete paksus on piisavalt
väike (<2…3 m) ja geoloogilised tingimused seda võimaldavad, rajatakse puuraukude
asemel kaevandid ekskavaatoriga. Uuringupunktidest võetakse proovid kihtide kaupa
ning määratakse pinnase liik ja koostis, füüsikalised omadused, vesiomadused, pinnase
(sh pinnasevee) agressiivsus betooni suhtes, looduslike radionukliidide kontsentratsioon
pinnases ning muud pinnase mehaanilised ja geotehnilised omadused, mis võivad
mõjutada lõppladustuspaiga projekteerimist ja ehitamist.
Lisaks rajatakse kolm hüdrogeoloogilist vaatluskaevu erinevatesse põhjavee-
kompleksidesse (Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi).
Kaevudes teostatakse pumpamiskatsed kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite
mõõtmiseks ja katsete tulemusel analüüsitakse hüdrogeoloogiliste või geokeemiliste
parameetrite muutlikust ning koostatakse põhjaveemudel eesmärgiga kirjeldada
muuhulgas üldisi põhjavee liikumiskiiruseid ja -suundi ning kihtide vahelist
veevahetust.
Ehitusgeoloogilise uuringu maksimaalseks uurimissügavuseks on arvestatud varuga
kuni 200 m. Puurtöödega läbitakse kvaternaarisetted ja aluspõhja kivimid kuni aluskorra
murenemiskoorikuni. Aluskorra kristalseid kivimeid puurtöödega ei läbita. Leetse tee
21 kinnistule rajatakse üks (1) aluspõhja puurauk, kolm (3) kvaternaarisetete
puurauku/kaevandit ja kolm (3) hüdrogeoloogilist vaatluskaevu.
Kõikide puuraukude/kaevandite ja vaatluskaevude asukohad mõõdistatakse instrumen-
taalselt.
Kvaternaarisetetesse puuritud puuraugud ja kaevandid likvideeritakse pärast kirjelda-
mist ja proovide võtmist. Aluspõhja puurauguk/vaatluskaev jäetakse avatuks kuni
vajalikud mõõtmised on tehtud ja vaatlusandmed kogutud. Kõik puuraugud/-kaevud
likvideeritakse AS A. L. A. R. A. poolt teaostatavate lõppladestuspaiga uuringute
jooksul. Juhul kui on vaja jätta mõni puurauk või kaev lahti uuringute lõppemist
(ehitustegevuse seireks), konserveeritakse vastav puurauk või kaev pikema ajaliseks
seireks.
4. Uuringutega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja rikutud maa
korrastamise kirjeldus.
Uuringutega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Kõikide tööde puhul
järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava.
Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid.
Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu.
Välitööde järgselt korrastatakse uuringuala. Selleks täidetakse rajatud puuraugud vett
andva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla
jämedateraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses
kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Juhul kui
puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel.
Kaevandite likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali. Välja-
tõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul
materjal tihendatakse mehaaniliselt ekskavaatori kopa abil. Maapinna looduslik
situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse uuringueelsesse
seisundisse.
5. Tööde ajakava.
- Uuringu ettevalmistamine – 1 kuud;
- Välitööde (geofüüsikalised tööd, puuraukude/kaevandite ja vaatluskaevude
puurimine, hüdrogeoloogilised uuringud) teostamine – 19 kuud;
- Võimalikud tööde seisakud – 4 kuud.
KOKKU – 24 kuud
Seletuskirja koostamisel on kasutatud:
1. Baaskaardi Keila (6331) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse
andmebaasi loomine. Seletuskiri (Eesti Geoloogiakeskus, 2014). EGF 8574.
2. Eesti geoloogiline baaskaart. Mõõtkava 1:50 000. 6333 Paldiski. Seletuskiri (Eesti
Geoloogiakeskus, 2010). EGF 8071.
3. Eesti geoloogilise baaskaardi Pakri (6244) leht. Seletuskiri (Eesti Geoloogiakeskus,
2013). EGF 8488.
Seletuskirja koostas (22.12.2021):
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Helis Vahtra
Geoloogiainsener