Siseministeerium 02.11.2021 nr 2-1/21-0480/6458
[email protected]
Majandus- ja taristuministri määruste
muutmine
Edastame kooskõlastamiseks majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi
kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste
esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning
auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17
„Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi
2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu 4 lk-l;
2) seletuskiri 8 lk-l.
Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, MTÜ Eesti
Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit, MTÜ Eesti Elektritööde
Ettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ Eesti Gaasiliit, MTÜ Eesti Õliühing,
MTÜ Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Eesti Masinatööstuse Liit, MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate
Liit, MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ, Tehnoaudit OÜ, Kone AS, Eesti
Otis AS, ELIF AS, Liftitehnik OÜ ja Hertsog Lift OÜ
Merike Ring
625 6472
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
26.10.2021
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“,
16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning
auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse
nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“
ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1−4, § 5 lõike 3, § 6 lõike
3 ja § 7 lõike 3 ja § 12 lõike 2, ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5, tarbijakaitseseaduse
§ 22 lõike 5 alusel ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26.
augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra
kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks” § 1 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“
muutmine
Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“;
2) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil
tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine
tagamaks kasutuses olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja
viisil kasutamise ohutus.“;
4) paragrahvi 12 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema
elektripaigaldiste kasutusele võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja
kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra
kontrollimise toiminguid, käidu- ja hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid,
puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda
hinnangu selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile
vähemalt samaväärsele tasemele.
(3) Enesekontrolli puhul peab arvestama elektripaigaldisele ja selle kontrollimisele kohalduvaid
sisulisi nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust
omavad isikud.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse
dokumentatsioon ja teavitatakse elektripaigaldistest, millele rakendatakse enesekontrolli.“;
5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema
arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust
elektripaigaldiste, millele rakendatakse enesekontrolli, suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks
võivad olla elektripaigaldiste liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid
elektripaigaldise korralisi auditeid tuleb teostada iga-aastaselt.“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega
seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruses nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja
nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest ühendatud kogum, mis
moodustab funktsionaalse terviku.“;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide summaarne
töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;“;
3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil
tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine
tagamaks kasutuses olevate seadmete tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil
kasutamise ohutus.“;
4) paragrahvi 10 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema seadme
kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadme hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate
isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, käidu- ja
hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise
korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda hinnangu selle rakendamisega kaasnevale
käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsele tasemele.
(3) Enesekontrolli puhul peab arvestama seadmele ja selle kontrollimisele kohalduvaid sisulisi
nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust omavad
isikud.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse
dokumentatsioon ja teavitatakse seadmetest, millele rakendatakse enesekontrolli.“;
5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema
arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust seadmete,
millele rakendatakse enesekontrolli, suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks võivad olla seadmete
liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid seadmete korralisi auditeid tuleb teostada
iga-aastaselt.“;
6) paragrahvi 12 lõike 1 tabelis asendatakse sõnad „Maapealne küttegaasi surveanum“
sõnadega „Maapealne küttegaasi surveanum ja maapealne küttegaasi surveseadmestik“;
7) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tabeli“ sõnadega „punktis 2.1 nimetatud
maapealsele küttegaasi surveanumale ja maapealsele küttegaasi surveseadmestikule ning“;
8) paragrahvi 12 lõikes 8 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega
„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“.
§ 3. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 19 lõike 3 punktis 1 asendatakse
arv „100“ arvuga „200“.
§ 4. Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle
ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruses nr 17 „Liftile ja selle
ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) määrust täiendatakse §-ga 4 järgmises sõnastuses:
„§ 4. Paragrahvi 1 lõike 3 rakendamine
Ehitises, mille kohta on väljastatud ehitusluba enne 1. jaanuari 2022. a ja mille lifti kabiini
liikumistsooni ala- ja ülaosas pole võimalik tagada § 1 lõikes 3 nimetatud vaba ruumi, tuleb
võimalik muljumisoht välistada teisi kohaseid abinõusid rakendades.“.
§ 5. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Numbri- ja sagedusloa kohta esitab andmed andmekogusse numbri- ja sagedusloa
taotleja.“;
2) määruse lisa punkt 3.1 sõnastatakse järgmiselt:
„3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed;“;
3) määruse lisa punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt:
„3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number;“.
§ 6. Määruse jõustumine
Paragrahvi 5 punkt 1 jõustub 1. veebruaril 2022. a.
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
26.10.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse „Majandus ja taristuministri 3. juuli
2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded
elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr
95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“,
3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele
ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma
täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle
ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020.
a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 86 „Auditi
kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste
esitamisele“, 16. juuli 2015. a määrust nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile
ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määrust nr 17
„Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19.
märtsi 2020. a määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi põhimäärus“.
Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega
elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“
(edaspidi määrus nr 86) ja 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja
nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95) muudatuste
põhjuseks on seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 8 lg 3 muudatus, mille kohaselt võib
auditi toiminguid asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse
kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Seetõttu tuleb täpsemad
enesekontrolli tingimused sätestada elektripaigaldisele määruses nr 86 ja seadmetele SeOSi
tähenduses määruses nr 95. Lisaks täiendatakse määrust nr 95 auditikohustuse nõude
seadmisega teatavatele surveseadmestikele.
Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale
gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni
ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87)
muudetakse, kuna mahutite vesikustutussüsteemidele (veevõtukohtadele) on täpsemad nõuded
kehtestatud siseministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruses nr 17 „Liftile ja selle
ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 17)
tehtav muudatus puudutab olemasolevates ehitistes paiknevate liftide ohutusnõuete
täpsustamist.
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 5) tehakse
muudatused, mis on seotud sagedus- ja numbrilubade menetluse üleviimisega
majandustegevuse registrist TTJA järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS).
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tööstusohutuse
nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku
ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-
Ly Normak (tel: 715 3403, e-post:
[email protected]).
Määruse §-de 1, 2 ja 4 osas konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
tehnikaosakonna elektriohutuse eksperdi Meelis Kärdi (tel: 667 216, e-post:
[email protected]), surveseadmete ja -paigaldiste peaspetsialisti Maanus Urbi (tel: 667 2177,
[email protected]) ja tõsteseadmete peaspetsialisti Reino Bürklandiga (tel: 667 2173,
[email protected]).
Määruse eelnõu § 3 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Päästeameti ohutusjärelevalve
osakonna ekspert Reelika Kuusik (tel: 5193 9475,
[email protected]).
Määruse eelnõu § 5 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti õigusnõunik Mariann Salomets (tel: 667 2037, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja
kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda,
muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 kohaselt tehakse määruses nr 86 järgmised muudatused:
Punktiga 1 asendatakse § 6 lõike 2 viide Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) viitega
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA), kuna Tarbijakaitseamet ja
Tehnilise Järelevalve Amet ühendati 2019. a alguses ning loodud asutus kannab nime
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 3, kuna ettevõtjal on edaspidi elektripaigaldiste
kontrollimiseks võimalik kasutada enesekontrolli asjakohast juhtimissüsteemi (määruse nr 86
§ 12), mis asendab lg-s 3 nimetatud võrguettevõtja poolt elektripaigaldise korralise auditi
läbiviimist. Auditi viib läbi kolmas osapool, kes on selleks sertifitseeritud ja enesekontrolli saab
läbi viia üksnes ettevõte, kes omab selleks asjakohast juhtimissüsteemi, mis on sertifitseeritud
akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt.
Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikega 11 sõnastust. Lõikes 11 kehtestatakse termin
„enesekontrolli süsteemi toimivus“, et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi toimivus
endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral rakendada. Enesekontrolli süsteemi
toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte
juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine, tagamaks kasutuses
olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise
ohutus.
Punktiga 4 täiendatakse § 12 lõigete 2-4 sõnastust. Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli
rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem sisaldama käitlemise toiminguid (tehniline kontroll,
korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle vastavust samaväärselt auditiga.
Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem asjakohase juhtimissüsteemiga. Aja
jooksul on elektrivaldkonda lisandunud mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik
enesekontrolli toiminguid piirata, lubades kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem käsitlema täiendavalt elektripaigaldiste kasutusele
võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate
isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja hooldustoiminguid ning selgitatud peab
olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel. Elektripaigaldiste kontrollimise toimingute,
puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise osas jäävad nõuded samaks. Oluline on, et rakendades
asjakohast juhtimissüsteemi, suudab ettevõtja anda hinnangu määruses nr 86 toodud auditiga
samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning õigusselguse huvides moodustatakse
ühest lausest kaks. Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes arvestada elektripaigaldise ja selle
kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia vastava kompetentsusega
isikud, näiteks hooldajal peavad olema käidu oskused ja kontrollijal auditi tegija teadmised.
Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem õigusselgus ning
parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse TTJA-ga. Nii nagu kehtiva
õiguse kohaselt, tuleb ka tulevikus TTJA-le esitada enesekontrolli dokumentatsioon ja välja
tuua, millistele elektripaigaldistele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja võib enesekontrolli
rakendada peale seda, kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli toimivuse süsteemi
dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse.
Punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on
vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks. Juhuvalimi aluseks võetavate
elektripaigaldiste hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli toimivust. See on seotud
ettevõttes olevate elektripaigaldiste arvuga: kui tegemist on väiksema ettevõttega ja seal on
vähem elektripaigaldisi, siis on ka juhuvalimisse võetavate elektripaigaldiste arv väiksem.
Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta elektripaigaldiste liigid, tehnilised näitajad, sh vanuse,
kasutustingimused.
Ka juhuvalimi alusel läbiviidavaid elektripaigaldiste korralisi auditeid tuleb teostada
sagedusega kord aastas sarnaselt elektripaigaldiste korraliste auditite sagedusele.
Määruse § 2 kohaselt tehakse määruses nr 95 järgmised muudatused:
Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõikega 10, kus sätestatakse surveseadmestiku termin. Termini
sisustamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/68/EL,
surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta1, artikli 2 punktis 6 toodud mõiste „seadmestik“. Seega on surveseadmestik
tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja
funktsionaalse terviku. Mõiste „surveseadmestik“ võetakse riigisiseselt kasutusele, kuna teatud
juhtudel käsitlevad ettevõtjad surveseadmestikke gaasipaigaldistena, mis tähendab, et korralise
auditi puhul viiakse läbi üksnes kasutuskontroll, tegemata jäävad visuaalne vaatlus ja
survekatse. Paralleelselt on olukordi, kus surveseadmestikke käsitletakse ka surveseadmetena
ning siis tuleb läbi viia korralise auditi käigus nii kasutuskontroll, visuaalne uurimine kui ka
survekatse. Vältimaks tulevikus erinevaid tõlgendamisi, on mõistlik sätestada nõuded
surveseadmestikele, mistõttu on vajalik sisustada ka surveseadmestiku mõiste.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0068&from=EN
Punktiga 2 täiendatakse § 6 lg 1 p-ga 71, mille kohaselt edaspidi on auditi kohustusega seade
maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide kogumi summaarne
töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500. Nimetatud surveseadmestikule
korralise auditikohustuse seadmise laiem eesmärk on tagada üldine ohutuse kõrge tase sarnaselt
surveseadmete osas kehtivatele nõuetele ja et tulevikus ei tekiks olukordi, kus
surveseadmestikke saab käsitleda gaasipaigaldistena ning läbi viiakse üksnes kasutuskontrolli.
Auditikohuste seadmisega tuleb surveseadmestikule edaspidi teha iga 2 aasta tagant
kasutuskontroll ning visuaalne uurimine kui ka survekatse 12 aasta tagant.
Punktiga 3 täiendatakse § 10 lõikega 11. Lõikes 11 kehtestatakse termin „enesekontrolli
süsteemi toimivus“ sarnaselt määrusele § 86, et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi
toimivus endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral seadmete valdkonnas rakendada.
Ainuke erinevus määruse 86 § 10 lg-s 11 tooduga on, et elektripaigaldiste asemel on tegemist
seadmetega, mille tehniline korrasolek ja ohutus tuleb tagada.
Punktiga 4 muudetakse § 10 lõigete 2-4 sõnastust. Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli
rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem, sarnaselt määruses nr 86 toodule, sisaldama
käitlemise toiminguid (tehniline kontroll, korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle
vastavust samaväärselt auditiga. Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem
asjakohase juhtimissüsteemiga. Aja jooksul on lisandunud ka seadmete valdkonda juurde
mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik enesekontrolli toiminguid piirata, lubades
kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi. Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem
käsitlema täiendavalt seadmete kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadmete hooldus- ja
kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja
hooldustoiminguid ning selgitatud peab olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel.
Seadmete kontrollimise toimingute, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise osas jäävad nõuded
samaks. Oluline on, et rakendades asjakohast juhtimissüsteemi, suudab isik anda hinnangu
määruses nr 95 toodud auditiga samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning
õigusselguse huvides moodustatakse ühest lausest kaks. Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes
arvestada seadmete ja selle kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia
vastava kompetentsusega isikud, näiteks seadme monteerijal on olemas vastav kompetents ja
hooldajal käidu oskused. Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem
õigusselgus ning parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse TTJA-ga. Nii
nagu kehtiva õiguse kohaselt, tuleb TTJA-le ka edaspidi esitada enesekontrolli
dokumentatsioon ja välja tuua, millistele seadmetele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja
võib enesekontrolli rakendada peale seda, kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli
toimivuse süsteemi dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse.
Punktiga 5 täiendatakse § 10 lg 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on
vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks sarnaselt määruses nr 86 sätestatule.
Juhuvalimi aluseks võetavate seadmete hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli
toimivust. See on seotud ettevõttes olevate seadmete arvuga, kui tegemist on suurema
ettevõttega ja seal on rohkem seadmeid, on ka juhuvalimisse võetavate seadmete arv suurem.
Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta seadmete parameetrid, nt tehnilised näitajad,
kasutustingimused. Ka juhuvalimis aluseil läbiviidavaid seadmete korralisi auditeid tuleb
teostada sagedusega kord aastas sarnaselt seadmete korraliste auditite sagedusele.
Punktiga 6 täiendatakse § 12 lg 1 tabeli „surveseadme korralise auditi sagedus“ punkti 2.1.
maapealse küttegaasi surveseadmestikuga. Kõnesolev muudatus on tingitud
surveseadmestikele auditikohustuse seadmisest, millest oli juttu seletuskirja määruse § 2
punktides 1 ja 2. Edaspidi tuleb maapealsetele küttegaasi surveseadmestikele sarnaselt
maapealsetele küttegaasi surveanumatele auditi käigus läbi viia kasutuskontroll iga 2 aasta
tagant ning visuaalne uurimine kui ka survekatse iga 12 aasta tagant.
Punktiga 7 täiendatakse § 12 lõiget 2 ja kehtestatakse nõue, et tulevikus ei tehta ka maapealsele
küttegaasi surveanumale/surveseadmestikule sarnaselt maa-alusele küttegaasi surveanumale
visuaalset uuringut, kui mahuti seisukorda saab kontrollida teiste katsemeetoditega ega ka
survekatset, kui anuma tihedus ja tugevus on tõestatud teiste katsemeetoditega. Senini võis
visuaalse uuringu ja survekatse jätta tegemata maa-aluste küttegaasi surveanumate puhul, kuid
aja jooksul on ka maapealsete küttegaasi surveanumate/surveseadmestike kontrollimeetmete
võimalused laienenud. Seetõttu ei ole mõistlik kontrollimeetmeid üksnes maa-aluste küttegaasi
surveanumatega piirata. Kui tootja juhises alternatiivsete meetmete võimaluste rakendamist ette
ei näe, siis kõnesolevat erisust kasutada ei saa.
Punktiga 8 asendatakse § 12 lg 8 teises lauses viide TJA-le viitega TTJA-le, mille kohaselt
peab auditi tegija teavitama TTJA-d surveseadmest, kus auditi toimingute sagedus määratakse
hoolduskavaga.
Määruse § 3 kohaselt tehakse määruses nr 87 järgmine muudatus:
Muudetakse § 19 lg 3 p 1, mille kohaselt edaspidi ei pea vesikustutussüsteemi (nimetatakse ka
veevõtukoht) paigaldama, kui mahutist või mahutigrupist 200 meetri raadiuses on tuletõrje
veevõtukoht ja mahuti või mahutigrupi kaugus välisest objektist ületab määruse nr 87 § 16 lg-
s 2 sätestatud minimaalseid vahekauguseid vähemalt kolm korda. Kehtiva õiguse kohaselt ei
pea vesikustutussüsteemi paigaldama, kui tuletõrje veevõtukoht on 100 meetri raadiuses.
Ettenähud vahemaa muutub 2 korda suuremaks seetõttu, et 18 veebruaril 2021. a võeti vastu
siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 10), mis
sätestab mh nõuded veevõtukohale. Veevõtukohana käsitletakse ka vesikustutussüsteemi.
Määruse nr 10 § 6 lg 1 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30
meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et veevõtukoht
peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest
kuni 200 meetri kaugusel, seetõttu on vaja kõrvaldada vastuolu kõnesoleva lõike ja määruse nr
87 § 19 lg 3 p 1 vahel ning asendada 100 meetrit 200 meetriga. Ühtlasi on eelnimetatud
muudatusel positiivne mõju ettevõtlusele, sest nõutud vahemaa nõue muutub leebemaks.
Määruse § 4 kohaselt tehakse määruses nr 17 järgmised muudatused:
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 1 lg 3 teine lause, mida tõlgendati kahte moodi. Kehtiva
õiguse kohaselt peab lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas olema vaba ruum, mis välistab
kabiini ülemises või alumises piirasendis muljumisohu ning kui vaba ruumi olemasolu ei ole
võimalik tagada, tuleb võimalik muljumisoht välistada teisi kohaseid abinõusid rakendades.
Selline sõnastus on tekitanud olukorra, kus Eestis projekteeritavate majade kõrgusest võetakse
maksimum ja vaba ruumi lifti jaoks ette ei nähta ning paigaldatakse nn üleosaga lift, mida
üldjuhul uute ehitiste puhul ei tehta ja mida tuleks kasutada üksnes eriolukordades. Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , (edaspidi lifti direktiiv) lisa I punkt 2.2 kohaselt
peab lift olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes piirasendis asumisel
oleks välistatud muljumisoht. Mainitud eesmärk saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba
ruumi või ohutusruumi abil. Kui liikmesriigid annavad selleks eelneva nõusoleku, võib
eriolukordades siiski rakendada nimetatud ohu ärahoidmiseks muid sobivaid vahendeid, eriti
olemasolevates ehitistes, kus kirjeldatud lahendust ei ole võimalik kasutada. Tulenevalt
eeltoodust tunnistatakse § 1 lg 3 teine lause kehtetuks.
Punktiga 2 täiendatakse määrust nr 17 §-ga 4, millega lisandub juurde rakendussäte § 1 lg 3
kohta. Lifti direktiiv annab üleosaga lifti võimaluse, eriolukordadeks mitte tavaolukordades lifti
ehitamisel, et oleks välditud lifti muljumisoht ning sellest tulenevalt on vaja määrusesse lisada
rakendussäte, millega kitsendatakse § 1 lg 3 sõnastust. Paragrahv 4 kohaselt võib üksnes neis
ehitistes, mille kohta on väljastatud ehitusluba enne 1. jaanuarit 2022. a ja kus ei ole võimalik
tagada § 1 lõikes 3 nimetatud vaba ruumi, kasutada üle- ja alaosaga lifte, muul juhul aga mitte.
Olemasoleva hoone laiendamisel, kui arhitektuuriliselt on võimalik, kohaldatakse nn
tavalahendust ehk et lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas peab olema vaba ruum, mis
välistab liftikabiini ülemises või alumises piirasendis muljumisohu.
Määruse § 5 kohaselt tehakse määruses nr 5 järgmised muudatused:
Punktiga 1 täiendatakse § 6 lõikega 41, mille kohaselt esitab numbri- ja sagedusloa taotleja
taotletava numbri- ja sagedusloa andmed JVIS-e andmekogusse, mis JVIS-e põhimääruses on
hõlmatud § 4 lg 1 p-ga 3 (lubade andmestik). JVIS-sse luuakse numbri- ja sagedusloa
taotlejatele kliendisõbralik interaktiivne kasutajaportaal suhtlemiseks TTJA-ga. Sagedus- ja
numbriloa andmise või andmisest keeldumise/muutmise/pikendamise tehakse kindlaks
määratud juhtudel (nt lubade puhul, millel on võimalik rakendada automaatse pikendamist)
registrikandena. Sellisel juhul tehakse otsus etteantud kriteeriumide järgi, milledele vastamisel
saab taotleja taotluse esitamisel koheselt infosüsteemi poolt registrikandena genereeritud
otsuse. Juhul, kui taotluse lahendamine vajab täiendavaid toiminguid (taotletud ressursi
väljastamine vajab kooskõlastusi, koordineerimist, leviarvutusi vms), menetleb taotlust ametnik
ning vormistab infosüsteemis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse.
Infosüsteemi poolt genereeritud haldusaktidele ei lisata digiallkirja, vaid e-tempel.
Punktidega 2 ja 3 täiendatakse määruse lisas punkti 3 tulenevalt määruse nr 6 punktis 1 toodud
muudatusest. Lubade andmestikku loetelu punkti 3.1 lisatakse juurde taotleja/ loa omaniku nimi
ja isikukood, kuna numbri- ja sageduslube võivad taotleda ka füüsilised isikud. Punkti 3.4
täiendatakse taotleja poolt esitatud taotluse esitamise kuupäevaga, kuna korrektse taotluse
korral genereerib infosüsteem kindlaks määratud juhtudel numbri- või sagedusloa ning sellisel
juhul on oluline teada loa taotluse esitamise kuupäeva, mis on aluseks otsuse tegemisel
väljastada luba automaatselt.
Määruse § 6 kohaselt jõustub määruse eelnõu § 5 punkt 1 2022. aasta 1. veebruaril.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, kust võeti üle termin „seadmestik“.
Lisaks on eelnõu otsene kokkupuute Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL,
lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mille
sätted olid aluseks olemasolevate ehitiste liftide ohutusnõuete täpsustamisel.
4. Määruse mõjud
1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad
Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:
1. Mõjutatud sihtrühma suurus;
2. Mõju ulatus;
3. Mõju avaldumise sagedus;
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtted
1.2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube
1.3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutused
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtted
1. Ettevõtteid, keda eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad, on suurusjärgus 100. Hõlmatud
ettevõtted tegutsevad ehituse, elektri- ja seadmete valdkonnas. Enim puudutab see
ehitusettevõtjaid ja liftide paigaldajaid. Käesoleva aasta seisuga ehitatakse aastas ca 250 uut
ehitist, millest 1/5 ehitatakse vähendatud üle- ja alaosaga.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem
väheoluline, välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kes uute hoonete ehitamisel ei
saa tulevikus ehitada vähendatud üle- ja alaosaga lifte.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse
kohaselt, va ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kelle osas mõju sageneb.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuste
jõustumise järel kehtivad nõuded täpsustuvad. Välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide
paigaldajad, kellele avalduv mõju on oluline, sest uute hoonete ehitamisel ei saa kasutada
edaspidi vähendatud üle- ja alaosaga liftide erisust ning sellega kaasnevad ettevõtetele
märgatavad majanduslikud kulud.
1.2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube
1. Ettevõtteid ja füüsilisi isikuid, keda kõnesolev muudatus puudutab, on ligikaudu 865.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 on tänastele andmetele tuginedes oluline, kuna
eelnõu muudatusega muudetakse sagedus- ja numbrilubade menetlus suures osas automaatseks.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 kasvab, kuna kõik sagedus- ja numbrilubade
menetlused viiakse majandustegevuse registrist üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 2 puudub, sest määruse muudatuse
jõustumise järel muutub numbri- ja sageduslubade esitamine taotleja jaoks
kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks.
1.3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutused
1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet.
TTJA-d puudutavad kõik määruse eelnõus toodud ettepanekud. Päästeametit puudutab määruse
eelnõu §-s 3 toodud mahutite vesikustutussüsteemi nõue. Järelevalveasutuste jaoks määruse
eelnõuga tehtavad muudatused nende pädevuste osas muutusi kaasa ei too.
2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3, ennekõike TTJA-le, võib vähesel määral suureneda,
kui ettevõtted hakkavad rakendama enesekontrolli meedet elektripaigaldiste ja seadmete
valdkonnas ning need tuleb kooskõlastada TTJA-ga.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Pigem jääb
järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- mõju regionaalarengule.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle
määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.
Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad, ei eelda nende rakendamine
märkimisväärseid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteem
vahendusel.
Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile, Päästeametile, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ-le Eesti
Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ-le Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ-le Eesti
Elektritööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Gaasiliit, MTÜ-le Eesti Õliühing, MTÜ-le Eesti
Keemiatööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Masinatööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ-le, Tehnoaudit OÜ-le, Kone AS-
le, Eesti Otis AS-le, ELIF AS-le, Liftitehnik OÜ-le ja Hertsog Lift OÜ-le.