dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri määruste muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. november 2021
Viit
2-1/21-0480/6458
Registreeritud
2. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit, MTÜ Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ Eesti Gaasiliit, MTÜ Eesti Õliühing, MTÜ Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Eesti Masinatööstuse Liit, MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ, Tehnoaudit OÜ, Kone AS, Eesti Otis AS, ELIF AS, Liftitehnik OÜ, Hertsog Lift OÜ
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0480
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-121-04806458 02.11.2021 Väljaminev kiri.asice1056 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium 02.11.2021 nr 2-1/21-0480/6458 [email protected] Majandus- ja taristuministri määruste muutmine Edastame kooskõlastamiseks majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu 4 lk-l; 2) seletuskiri 8 lk-l. Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit, MTÜ Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ Eesti Gaasiliit, MTÜ Eesti Õliühing, MTÜ Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Eesti Masinatööstuse Liit, MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ, Tehnoaudit OÜ, Kone AS, Eesti Otis AS, ELIF AS, Liftitehnik OÜ ja Hertsog Lift OÜ Merike Ring 625 6472 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 26.10.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1−4, § 5 lõike 3, § 6 lõike 3 ja § 7 lõike 3 ja § 12 lõike 2, ehituseadustiku § 11 lõike 4 ja § 12 lõike 5, tarbijakaitseseaduse § 22 lõike 5 alusel ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks” § 1 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel. § 1. Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ muutmine Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruses nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“; 2) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine tagamaks kasutuses olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus.“; 4) paragrahvi 12 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema elektripaigaldiste kasutusele võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, käidu- ja hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda hinnangu selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsele tasemele. (3) Enesekontrolli puhul peab arvestama elektripaigaldisele ja selle kontrollimisele kohalduvaid sisulisi nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust omavad isikud. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse dokumentatsioon ja teavitatakse elektripaigaldistest, millele rakendatakse enesekontrolli.“; 5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust elektripaigaldiste, millele rakendatakse enesekontrolli, suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks võivad olla elektripaigaldiste liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid elektripaigaldise korralisi auditeid tuleb teostada iga-aastaselt.“. § 2. Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2015. a määruses nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest ühendatud kogum, mis moodustab funktsionaalse terviku.“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide summaarne töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500;“; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine tagamaks kasutuses olevate seadmete tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus.“; 4) paragrahvi 10 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Enesekontrolli rakendava isiku asjakohane juhtimissüsteem peab käsitlema seadme kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadme hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda, tehnilise seisukorra kontrollimise toiminguid, käidu- ja hooldustoiminguid, juhuvalimi valiku põhimõtteid, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise korda sellise põhjalikkusega, mis võimaldab anda hinnangu selle rakendamisega kaasnevale käesoleva määruse kohaselt tehtavale auditile vähemalt samaväärsele tasemele. (3) Enesekontrolli puhul peab arvestama seadmele ja selle kontrollimisele kohalduvaid sisulisi nõudeid. Enesekontrolli toiminguid võivad teostada selleks vastavat kompetentsust omavad isikud. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse enesekontrolli süsteemi toimivuse dokumentatsioon ja teavitatakse seadmetest, millele rakendatakse enesekontrolli.“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhuvalimi valiku põhimõtted peavad olema dokumenteeritud. Juhuvalim peab olema arvuliselt küllaldane, et selle põhjal oleks võimalik hinnata enesekontrolli toimivust seadmete, millele rakendatakse enesekontrolli, suhtes. Juhuvalimi valiku aluseks võivad olla seadmete liigid või parameetrid. Juhuvalimi alusel tehtavaid seadmete korralisi auditeid tuleb teostada iga-aastaselt.“; 6) paragrahvi 12 lõike 1 tabelis asendatakse sõnad „Maapealne küttegaasi surveanum“ sõnadega „Maapealne küttegaasi surveanum ja maapealne küttegaasi surveseadmestik“; 7) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tabeli“ sõnadega „punktis 2.1 nimetatud maapealsele küttegaasi surveanumale ja maapealsele küttegaasi surveseadmestikule ning“; 8) paragrahvi 12 lõikes 8 asendatakse sõnad „Tehnilise Järelevalve Ametit“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit“. § 3. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 19 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „100“ arvuga „200“. § 4. Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ muutmine Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruses nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) määrust täiendatakse §-ga 4 järgmises sõnastuses: „§ 4. Paragrahvi 1 lõike 3 rakendamine Ehitises, mille kohta on väljastatud ehitusluba enne 1. jaanuari 2022. a ja mille lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas pole võimalik tagada § 1 lõikes 3 nimetatud vaba ruumi, tuleb võimalik muljumisoht välistada teisi kohaseid abinõusid rakendades.“. § 5. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Numbri- ja sagedusloa kohta esitab andmed andmekogusse numbri- ja sagedusloa taotleja.“; 2) määruse lisa punkt 3.1 sõnastatakse järgmiselt: „3.1. taotleja/loa omaniku nimi/ärinimi, isikukood/äriregistri kood ja kontaktandmed;“; 3) määruse lisa punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt: „3.4. taotluse esitamise/loa andmise kuupäev ja otsuse number;“. § 6. Määruse jõustumine Paragrahvi 5 punkt 1 jõustub 1. veebruaril 2022. a. Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 26.10.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruse „Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määruse nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, 16. juuli 2015. a määrust nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“, 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“, 27. veebruari 2015. a määrust nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ ja 19. märtsi 2020. a määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“. Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 86) ja 16. juuli 2015. a määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 95) muudatuste põhjuseks on seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 8 lg 3 muudatus, mille kohaselt võib auditi toiminguid asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Seetõttu tuleb täpsemad enesekontrolli tingimused sätestada elektripaigaldisele määruses nr 86 ja seadmetele SeOSi tähenduses määruses nr 95. Lisaks täiendatakse määrust nr 95 auditikohustuse nõude seadmisega teatavatele surveseadmestikele. Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrust nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 87) muudetakse, kuna mahutite vesikustutussüsteemidele (veevõtukohtadele) on täpsemad nõuded kehtestatud siseministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Majandus- ja taristuministri 27. veebruari 2015. a määruses nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 17) tehtav muudatus puudutab olemasolevates ehitistes paiknevate liftide ohutusnõuete täpsustamist. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 5) tehakse muudatused, mis on seotud sagedus- ja numbrilubade menetluse üleviimisega majandustegevuse registrist TTJA järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne- Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). Määruse §-de 1, 2 ja 4 osas konsulteeriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna elektriohutuse eksperdi Meelis Kärdi (tel: 667 216, e-post: [email protected]), surveseadmete ja -paigaldiste peaspetsialisti Maanus Urbi (tel: 667 2177, [email protected]) ja tõsteseadmete peaspetsialisti Reino Bürklandiga (tel: 667 2173, [email protected]). Määruse eelnõu § 3 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika Kuusik (tel: 5193 9475, [email protected]). Määruse eelnõu § 5 ja sellekohase seletuskirja sisendi andis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusnõunik Mariann Salomets (tel: 667 2037, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 kohaselt tehakse määruses nr 86 järgmised muudatused: Punktiga 1 asendatakse § 6 lõike 2 viide Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) viitega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA), kuna Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendati 2019. a alguses ning loodud asutus kannab nime Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 3, kuna ettevõtjal on edaspidi elektripaigaldiste kontrollimiseks võimalik kasutada enesekontrolli asjakohast juhtimissüsteemi (määruse nr 86 § 12), mis asendab lg-s 3 nimetatud võrguettevõtja poolt elektripaigaldise korralise auditi läbiviimist. Auditi viib läbi kolmas osapool, kes on selleks sertifitseeritud ja enesekontrolli saab läbi viia üksnes ettevõte, kes omab selleks asjakohast juhtimissüsteemi, mis on sertifitseeritud akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt. Punktiga 3 täiendatakse § 12 lõikega 11 sõnastust. Lõikes 11 kehtestatakse termin „enesekontrolli süsteemi toimivus“, et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi toimivus endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral rakendada. Enesekontrolli süsteemi toimivus on asjakohaste tegevuste ja tavade kogum, mille abil tagatakse ettevõtte juhtpõhimõtete ja eesmärkide sisseseadmine, elluviimine ja rakendamine, tagamaks kasutuses olevate elektripaigaldiste tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus. Punktiga 4 täiendatakse § 12 lõigete 2-4 sõnastust. Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem sisaldama käitlemise toiminguid (tehniline kontroll, korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle vastavust samaväärselt auditiga. Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem asjakohase juhtimissüsteemiga. Aja jooksul on elektrivaldkonda lisandunud mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik enesekontrolli toiminguid piirata, lubades kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi. Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem käsitlema täiendavalt elektripaigaldiste kasutusele võtmise ja kasutamise korda, elektripaigaldise käidu-, hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja hooldustoiminguid ning selgitatud peab olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel. Elektripaigaldiste kontrollimise toimingute, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise osas jäävad nõuded samaks. Oluline on, et rakendades asjakohast juhtimissüsteemi, suudab ettevõtja anda hinnangu määruses nr 86 toodud auditiga samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning õigusselguse huvides moodustatakse ühest lausest kaks. Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes arvestada elektripaigaldise ja selle kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia vastava kompetentsusega isikud, näiteks hooldajal peavad olema käidu oskused ja kontrollijal auditi tegija teadmised. Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem õigusselgus ning parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse TTJA-ga. Nii nagu kehtiva õiguse kohaselt, tuleb ka tulevikus TTJA-le esitada enesekontrolli dokumentatsioon ja välja tuua, millistele elektripaigaldistele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja võib enesekontrolli rakendada peale seda, kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli toimivuse süsteemi dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse. Punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks. Juhuvalimi aluseks võetavate elektripaigaldiste hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli toimivust. See on seotud ettevõttes olevate elektripaigaldiste arvuga: kui tegemist on väiksema ettevõttega ja seal on vähem elektripaigaldisi, siis on ka juhuvalimisse võetavate elektripaigaldiste arv väiksem. Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta elektripaigaldiste liigid, tehnilised näitajad, sh vanuse, kasutustingimused. Ka juhuvalimi alusel läbiviidavaid elektripaigaldiste korralisi auditeid tuleb teostada sagedusega kord aastas sarnaselt elektripaigaldiste korraliste auditite sagedusele. Määruse § 2 kohaselt tehakse määruses nr 95 järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõikega 10, kus sätestatakse surveseadmestiku termin. Termini sisustamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta1, artikli 2 punktis 6 toodud mõiste „seadmestik“. Seega on surveseadmestik tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku. Mõiste „surveseadmestik“ võetakse riigisiseselt kasutusele, kuna teatud juhtudel käsitlevad ettevõtjad surveseadmestikke gaasipaigaldistena, mis tähendab, et korralise auditi puhul viiakse läbi üksnes kasutuskontroll, tegemata jäävad visuaalne vaatlus ja survekatse. Paralleelselt on olukordi, kus surveseadmestikke käsitletakse ka surveseadmetena ning siis tuleb läbi viia korralise auditi käigus nii kasutuskontroll, visuaalne uurimine kui ka survekatse. Vältimaks tulevikus erinevaid tõlgendamisi, on mõistlik sätestada nõuded surveseadmestikele, mistõttu on vajalik sisustada ka surveseadmestiku mõiste. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0068&from=EN Punktiga 2 täiendatakse § 6 lg 1 p-ga 71, mille kohaselt edaspidi on auditi kohustusega seade maapealne küttegaasi surveseadmestik, mille surveanumate ja balloonide kogumi summaarne töörõhu (baarides) ja mahu (liitrites) korrutis on üle 500. Nimetatud surveseadmestikule korralise auditikohustuse seadmise laiem eesmärk on tagada üldine ohutuse kõrge tase sarnaselt surveseadmete osas kehtivatele nõuetele ja et tulevikus ei tekiks olukordi, kus surveseadmestikke saab käsitleda gaasipaigaldistena ning läbi viiakse üksnes kasutuskontrolli. Auditikohuste seadmisega tuleb surveseadmestikule edaspidi teha iga 2 aasta tagant kasutuskontroll ning visuaalne uurimine kui ka survekatse 12 aasta tagant. Punktiga 3 täiendatakse § 10 lõikega 11. Lõikes 11 kehtestatakse termin „enesekontrolli süsteemi toimivus“ sarnaselt määrusele § 86, et oleks selge, mida enesekontrolli süsteemi toimivus endast kujutab ja ettevõtted saaksid seda soovi korral seadmete valdkonnas rakendada. Ainuke erinevus määruse 86 § 10 lg-s 11 tooduga on, et elektripaigaldiste asemel on tegemist seadmetega, mille tehniline korrasolek ja ohutus tuleb tagada. Punktiga 4 muudetakse § 10 lõigete 2-4 sõnastust. Lõike 2 kohaselt peab enesekontrolli rakendava isiku kvaliteedijuhtimissüsteem, sarnaselt määruses nr 86 toodule, sisaldama käitlemise toiminguid (tehniline kontroll, korrashoid jne) sellise põhjalikkusega, et hinnata selle vastavust samaväärselt auditiga. Muudatusega asendatakse kvaliteedijuhtimissüsteem asjakohase juhtimissüsteemiga. Aja jooksul on lisandunud ka seadmete valdkonda juurde mitmeid juhtimissüsteeme, mistõttu ei ole mõistlik enesekontrolli toiminguid piirata, lubades kasutada üksnes kvaliteedijuhtimissüsteemi. Tulevikus peab asjakohane juhtimissüsteem käsitlema täiendavalt seadmete kasutusele võtmise ja kasutamise korda, seadmete hooldus- ja kontrolltoiminguid teostavate isikute kompetentsuse tagamise korda ning käidu- ja hooldustoiminguid ning selgitatud peab olema, millest lähtutakse juhuvalimi tegemisel. Seadmete kontrollimise toimingute, puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise osas jäävad nõuded samaks. Oluline on, et rakendades asjakohast juhtimissüsteemi, suudab isik anda hinnangu määruses nr 95 toodud auditiga samaväärsel tasemel. Lõige 3 sõnastatakse ümber ning õigusselguse huvides moodustatakse ühest lausest kaks. Ka edaspidi tuleb enesekontrolli tehes arvestada seadmete ja selle kontrollimise sisuliste nõuetega ning toiminguid tohivad läbi viia vastava kompetentsusega isikud, näiteks seadme monteerijal on olemas vastav kompetents ja hooldajal käidu oskused. Lõige 4 sõnastatakse ümber sarnaselt lõikele 3, et oleks tagatud parem õigusselgus ning parandatakse viide Tehnilise Järelevalve Ametile ja asendatakse TTJA-ga. Nii nagu kehtiva õiguse kohaselt, tuleb TTJA-le ka edaspidi esitada enesekontrolli dokumentatsioon ja välja tuua, millistele seadmetele enesekontrolli rakendatakse. Ettevõtja võib enesekontrolli rakendada peale seda, kui TTJA on teadmiseks võtnud enesekontrolli toimivuse süsteemi dokumentatsiooni ja seadmete loetelu, millele enesekontrolli rakendatakse. Punktiga 5 täiendatakse § 10 lg 6 ning sätestatakse juhuvalimi valiku põhimõtted, mis on vajalikud nõuetekohaseks enesekontrolli rakendamiseks sarnaselt määruses nr 86 sätestatule. Juhuvalimi aluseks võetavate seadmete hulk peab olema piisav, et hinnata enesekontrolli toimivust. See on seotud ettevõttes olevate seadmete arvuga, kui tegemist on suurema ettevõttega ja seal on rohkem seadmeid, on ka juhuvalimisse võetavate seadmete arv suurem. Juhuvalimi aluseks võib ettevõtja võtta seadmete parameetrid, nt tehnilised näitajad, kasutustingimused. Ka juhuvalimis aluseil läbiviidavaid seadmete korralisi auditeid tuleb teostada sagedusega kord aastas sarnaselt seadmete korraliste auditite sagedusele. Punktiga 6 täiendatakse § 12 lg 1 tabeli „surveseadme korralise auditi sagedus“ punkti 2.1. maapealse küttegaasi surveseadmestikuga. Kõnesolev muudatus on tingitud surveseadmestikele auditikohustuse seadmisest, millest oli juttu seletuskirja määruse § 2 punktides 1 ja 2. Edaspidi tuleb maapealsetele küttegaasi surveseadmestikele sarnaselt maapealsetele küttegaasi surveanumatele auditi käigus läbi viia kasutuskontroll iga 2 aasta tagant ning visuaalne uurimine kui ka survekatse iga 12 aasta tagant. Punktiga 7 täiendatakse § 12 lõiget 2 ja kehtestatakse nõue, et tulevikus ei tehta ka maapealsele küttegaasi surveanumale/surveseadmestikule sarnaselt maa-alusele küttegaasi surveanumale visuaalset uuringut, kui mahuti seisukorda saab kontrollida teiste katsemeetoditega ega ka survekatset, kui anuma tihedus ja tugevus on tõestatud teiste katsemeetoditega. Senini võis visuaalse uuringu ja survekatse jätta tegemata maa-aluste küttegaasi surveanumate puhul, kuid aja jooksul on ka maapealsete küttegaasi surveanumate/surveseadmestike kontrollimeetmete võimalused laienenud. Seetõttu ei ole mõistlik kontrollimeetmeid üksnes maa-aluste küttegaasi surveanumatega piirata. Kui tootja juhises alternatiivsete meetmete võimaluste rakendamist ette ei näe, siis kõnesolevat erisust kasutada ei saa. Punktiga 8 asendatakse § 12 lg 8 teises lauses viide TJA-le viitega TTJA-le, mille kohaselt peab auditi tegija teavitama TTJA-d surveseadmest, kus auditi toimingute sagedus määratakse hoolduskavaga. Määruse § 3 kohaselt tehakse määruses nr 87 järgmine muudatus: Muudetakse § 19 lg 3 p 1, mille kohaselt edaspidi ei pea vesikustutussüsteemi (nimetatakse ka veevõtukoht) paigaldama, kui mahutist või mahutigrupist 200 meetri raadiuses on tuletõrje veevõtukoht ja mahuti või mahutigrupi kaugus välisest objektist ületab määruse nr 87 § 16 lg- s 2 sätestatud minimaalseid vahekauguseid vähemalt kolm korda. Kehtiva õiguse kohaselt ei pea vesikustutussüsteemi paigaldama, kui tuletõrje veevõtukoht on 100 meetri raadiuses. Ettenähud vahemaa muutub 2 korda suuremaks seetõttu, et 18 veebruaril 2021. a võeti vastu siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 10), mis sätestab mh nõuded veevõtukohale. Veevõtukohana käsitletakse ka vesikustutussüsteemi. Määruse nr 10 § 6 lg 1 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel, seetõttu on vaja kõrvaldada vastuolu kõnesoleva lõike ja määruse nr 87 § 19 lg 3 p 1 vahel ning asendada 100 meetrit 200 meetriga. Ühtlasi on eelnimetatud muudatusel positiivne mõju ettevõtlusele, sest nõutud vahemaa nõue muutub leebemaks. Määruse § 4 kohaselt tehakse määruses nr 17 järgmised muudatused: Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 1 lg 3 teine lause, mida tõlgendati kahte moodi. Kehtiva õiguse kohaselt peab lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas olema vaba ruum, mis välistab kabiini ülemises või alumises piirasendis muljumisohu ning kui vaba ruumi olemasolu ei ole võimalik tagada, tuleb võimalik muljumisoht välistada teisi kohaseid abinõusid rakendades. Selline sõnastus on tekitanud olukorra, kus Eestis projekteeritavate majade kõrgusest võetakse maksimum ja vaba ruumi lifti jaoks ette ei nähta ning paigaldatakse nn üleosaga lift, mida üldjuhul uute ehitiste puhul ei tehta ja mida tuleks kasutada üksnes eriolukordades. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta , (edaspidi lifti direktiiv) lisa I punkt 2.2 kohaselt peab lift olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes piirasendis asumisel oleks välistatud muljumisoht. Mainitud eesmärk saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba ruumi või ohutusruumi abil. Kui liikmesriigid annavad selleks eelneva nõusoleku, võib eriolukordades siiski rakendada nimetatud ohu ärahoidmiseks muid sobivaid vahendeid, eriti olemasolevates ehitistes, kus kirjeldatud lahendust ei ole võimalik kasutada. Tulenevalt eeltoodust tunnistatakse § 1 lg 3 teine lause kehtetuks. Punktiga 2 täiendatakse määrust nr 17 §-ga 4, millega lisandub juurde rakendussäte § 1 lg 3 kohta. Lifti direktiiv annab üleosaga lifti võimaluse, eriolukordadeks mitte tavaolukordades lifti ehitamisel, et oleks välditud lifti muljumisoht ning sellest tulenevalt on vaja määrusesse lisada rakendussäte, millega kitsendatakse § 1 lg 3 sõnastust. Paragrahv 4 kohaselt võib üksnes neis ehitistes, mille kohta on väljastatud ehitusluba enne 1. jaanuarit 2022. a ja kus ei ole võimalik tagada § 1 lõikes 3 nimetatud vaba ruumi, kasutada üle- ja alaosaga lifte, muul juhul aga mitte. Olemasoleva hoone laiendamisel, kui arhitektuuriliselt on võimalik, kohaldatakse nn tavalahendust ehk et lifti kabiini liikumistsooni ala- ja ülaosas peab olema vaba ruum, mis välistab liftikabiini ülemises või alumises piirasendis muljumisohu. Määruse § 5 kohaselt tehakse määruses nr 5 järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse § 6 lõikega 41, mille kohaselt esitab numbri- ja sagedusloa taotleja taotletava numbri- ja sagedusloa andmed JVIS-e andmekogusse, mis JVIS-e põhimääruses on hõlmatud § 4 lg 1 p-ga 3 (lubade andmestik). JVIS-sse luuakse numbri- ja sagedusloa taotlejatele kliendisõbralik interaktiivne kasutajaportaal suhtlemiseks TTJA-ga. Sagedus- ja numbriloa andmise või andmisest keeldumise/muutmise/pikendamise tehakse kindlaks määratud juhtudel (nt lubade puhul, millel on võimalik rakendada automaatse pikendamist) registrikandena. Sellisel juhul tehakse otsus etteantud kriteeriumide järgi, milledele vastamisel saab taotleja taotluse esitamisel koheselt infosüsteemi poolt registrikandena genereeritud otsuse. Juhul, kui taotluse lahendamine vajab täiendavaid toiminguid (taotletud ressursi väljastamine vajab kooskõlastusi, koordineerimist, leviarvutusi vms), menetleb taotlust ametnik ning vormistab infosüsteemis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse. Infosüsteemi poolt genereeritud haldusaktidele ei lisata digiallkirja, vaid e-tempel. Punktidega 2 ja 3 täiendatakse määruse lisas punkti 3 tulenevalt määruse nr 6 punktis 1 toodud muudatusest. Lubade andmestikku loetelu punkti 3.1 lisatakse juurde taotleja/ loa omaniku nimi ja isikukood, kuna numbri- ja sageduslube võivad taotleda ka füüsilised isikud. Punkti 3.4 täiendatakse taotleja poolt esitatud taotluse esitamise kuupäevaga, kuna korrektse taotluse korral genereerib infosüsteem kindlaks määratud juhtudel numbri- või sagedusloa ning sellisel juhul on oluline teada loa taotluse esitamise kuupäeva, mis on aluseks otsuse tegemisel väljastada luba automaatselt. Määruse § 6 kohaselt jõustub määruse eelnõu § 5 punkt 1 2022. aasta 1. veebruaril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul on kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/68/EL, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, kust võeti üle termin „seadmestik“. Lisaks on eelnõu otsene kokkupuute Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/33/EL, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mille sätted olid aluseks olemasolevate ehitiste liftide ohutusnõuete täpsustamisel. 4. Määruse mõjud 1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtted 1.2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube 1.3 Sihtrühm 3 – järelevalveasutused 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtted 1. Ettevõtteid, keda eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad, on suurusjärgus 100. Hõlmatud ettevõtted tegutsevad ehituse, elektri- ja seadmete valdkonnas. Enim puudutab see ehitusettevõtjaid ja liftide paigaldajaid. Käesoleva aasta seisuga ehitatakse aastas ca 250 uut ehitist, millest 1/5 ehitatakse vähendatud üle- ja alaosaga. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem väheoluline, välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kes uute hoonete ehitamisel ei saa tulevikus ehitada vähendatud üle- ja alaosaga lifte. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse kohaselt, va ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kelle osas mõju sageneb. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuste jõustumise järel kehtivad nõuded täpsustuvad. Välja arvatud ehitusettevõtjad ja liftide paigaldajad, kellele avalduv mõju on oluline, sest uute hoonete ehitamisel ei saa kasutada edaspidi vähendatud üle- ja alaosaga liftide erisust ning sellega kaasnevad ettevõtetele märgatavad majanduslikud kulud. 1.2 Sihtrühm 2 – ettevõtted/füüsilised isikud, kes taotlevad numbri- ja sageduslube 1. Ettevõtteid ja füüsilisi isikuid, keda kõnesolev muudatus puudutab, on ligikaudu 865. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 2 on tänastele andmetele tuginedes oluline, kuna eelnõu muudatusega muudetakse sagedus- ja numbrilubade menetlus suures osas automaatseks. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 kasvab, kuna kõik sagedus- ja numbrilubade menetlused viiakse majandustegevuse registrist üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 2 puudub, sest määruse muudatuse jõustumise järel muutub numbri- ja sageduslubade esitamine taotleja jaoks kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks. 1.3 Sihtrühm 3 - järelevalveasutused 1. Sihtrühma 3 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet. TTJA-d puudutavad kõik määruse eelnõus toodud ettepanekud. Päästeametit puudutab määruse eelnõu §-s 3 toodud mahutite vesikustutussüsteemi nõue. Järelevalveasutuste jaoks määruse eelnõuga tehtavad muudatused nende pädevuste osas muutusi kaasa ei too. 2. Mõju ulatus sihtrühmale 3 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 3, ennekõike TTJA-le, võib vähesel määral suureneda, kui ettevõtted hakkavad rakendama enesekontrolli meedet elektripaigaldiste ja seadmete valdkonnas ning need tuleb kooskõlastada TTJA-ga. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 3 jaoks on madal. Pigem jääb järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad, ei eelda nende rakendamine märkimisväärseid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteem vahendusel. Määruse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ-le Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, MTÜ-le Eesti Elektroenergeetika Selts, MTÜ-le Eesti Elektritööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Gaasiliit, MTÜ-le Eesti Õliühing, MTÜ-le Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Masinatööstuse Liit, MTÜ-le Eesti Ehitusettevõtjate Liit, MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, Inspecta Estonia OÜ-le, Tehnoaudit OÜ-le, Kone AS- le, Eesti Otis AS-le, ELIF AS-le, Liftitehnik OÜ-le ja Hertsog Lift OÜ-le.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel