Teie 14.10.2021 nr 12.1.1/21-1067/-1T; 2-
Riigikantselei 5/21-02219
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 02.11.2021 nr 2-13/21-6030
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi, millega muudetakse
direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(COM(2021) 547 final), eelnõu kohta
Esitan 11. novembri 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (COM(2021)
547 final), eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
/*
(allkirjastatud digitaalselt)
Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu
2) Seletuskiri
Anna-Liisa Pärnalaas
639 7697
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL ………….2021 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse
direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (COM(2021) 547 final), eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2014/53/EL
raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (COM(2021) 547 final), eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi eelnõu üldist lähenemist, millega
ühtlustakse eelnõus nimetatud raadioseadmete laadimisnõuded, piiramata seejuures
sektori tehnoloogilist arengut.
1.2. Eesti toetab laadimisnõuete sätestamist ja nende ühtlustamist lisaks mobiiltelefonidele
ka tahvelarvutitele, digikaameratele, kõrvaklappidele, kõneklappidele, käeshoitavatele
mängukonsoolidele ja kaasaskantavatele kõlaritele.
1.3. Eesti toetab direktiivi eelnõus toodud lähenemist, mille kohaselt oleks tarbijal soovi
korral võimalus eelnõus nimetatud raadioseade osta ilma laadimisseadmeta, vähendades
seeläbi elektroonikajäätmete teket.
1.4. Eesti toetab tehnoloogia arengut silmas pidades lähenemist, mis annab Euroopa
Komisjonile võimaluse uuendada raadioseadmete laadimisnõudeid delegeeritud
õigusaktide kaudu, sest tulevikus võivad kasutusele tulla palju innovaatilisemad
tehnoloogiad.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse
direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(COM(2021) 547 final), eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
23. septembril 2021 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2014/53/EL raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(COM(2021) 547 final) (edaspidi eelnõu). Olulise muudatusena ühtlustatakse eelnõuga
raadioseadmete (mobiiltelefonid, tahvelarvuti, digikaamera, kõrvaklapid, kõneklapid,
käeshoitavad mängukonsoolid ja kaasaskantavad kõlarid) laadimispistikud ja
kiirlaadimistehnoloogiad.
Komisjon on alates 2009. aastast püüdnud ühtlustada mobiiltelefonide laadimisliideste turgu.
2009. aastal sõlmis komisjon mobiiltelefoni tootjatega vastastikuse mõistmise memorandumi1
ühtsete laadijate osas, kus sätestati, et kasutatakse USB 2.0 mikro-B liidest. Memorandumi abil
vähendati turu killustatust, mobiiltelefonide laadimislahenduste arv vähenes kolmekümnelt
kolmele. Memorandum lõpetas kehtivuse 2014. aastal, pärast seda on komisjon otsinud uusi
lahendusi rakendamaks ühtlustatud lahendust mobiiltelefonide (ja sarnaste seadmete)
laadimiseks. 2014. aasta raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL2 artikli 3 lõike 3 punktis a)
sätestati, et raadioseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et oleks tagatud raadioseadme
koostalitlusvõime tervikutega, eelkõige ühtsete laadijatega. Samas ei ole tegemist kohustuse,
vaid soovitusega. Seega on komisjoni senised ühtlustamise algatused olnud üksnes
vabatahtlikud, need ei ole õiguslikult siduvad ega taga järjepidevat ja ühetaolist kohaldamist.
Komisjon viis 2019. aasta maist kuni 2021. aasta aprillini läbi mitu uuringut, et leida võimalikke
lahendusi mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete laadimisliideste ühtlustamiseks.
Eelnõus teeb komisjon ettepaneku muuta raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL ja sätestada
nõuded mobiiltelefonide ja muude sarnaste raadioseadmete (tahvelarvutid, digikaamerad,
kõrvaklapid ja kõneklapid, käeshoitavad mängukonsoolid ja kaasaskantavad kõlarid)
laadimisliidestele ja laadimise sideprotokollidele (juhul kui toetavad kiirlaadimist).
Laadimisliideste turu ühtlustamise tulemusena peaks vähenema elektroonikajäätmete hulk,
millega kaasneb selge positiivne mõju keskkonnale ja suureneb tarbijate mugavus.
Direktiivi õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mille kohaselt
võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide
ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. Õigusakti
vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 19.
november 2021. Eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu tehnilise harmoniseerimise
töörühmas.
1
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/2417/attachments/1/translations.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).
1
Seletuskirja koostasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna
sagedushalduse talituse peaspetsialist Maret Ots (
[email protected]), Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (
[email protected])
ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Anna-Liisa Pärnalaas (anna-
[email protected]) ja Evelin Kuuse (
[email protected]). Valdkonna eest vastutavad
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim
Sikkut (
[email protected]) ja ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving
(
[email protected]).
2. Direktiivi eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga soovitakse kehtestada ühtsed nõuded raadioseadmete (mobiiltelefonid, tahvelarvuti,
digikaamera, kõrvaklapid, kõneklapid, käeshoitavad mängukonsoolid ja kaasaskantavad
kõlarid) laadimisliidestele ja laadimise sideprotokollile. Sellega vähendatakse turu killustatust,
suurendatakse tarbijate mugavust ja vähendatakse elektroonikajäätmete hulka.
Eelkõige tuleks ettepaneku kohaselt teha järgmist:
ühtlustada laadimisseadmed: ühtlustada juhtmega laetavate raadioseadmete
laadimisliides, et neid saaks laadida ühtse laadimisseadme abil. Ühtseks
laadimisseadmeks saab USB-C. See võimaldab tarbijatel laadida eelpool nimetatuid
raadioseadmeid sama USB-C laadijaga, sõltumata seadme kaubamärgist;
ühtlustada kiirlaadimistehnoloogiad (laadimise sideprotokoll): aitab vältida seda, et
eri tootjad piiravad põhjendamatult laadimiskiirust, ning tagada, et seadme laadimise
kiirus on mis tahes ühilduva laadija kasutamisel sama;
eraldada laadimisseadme müük raadioseadme müügist: tarbijad saavad osta uue
raadioseadme koos laadimisseadmega või ilma. See vähendab nii asjatult ostetud kui ka
kasutamata jäävate laadimisseadmete arvu. Uute laadimisseadmete tootmise ja
äraviskamise vähendamine kahandab elektroonikajäätmete kogust hinnanguliselt ligi
tuhat tonni aastas;
pakkuda tarbijatele rohkem teavet: tootjad peavad andma rohkem teavet laadimise
tõhususe kohta, sealhulgas võimsuse kohta, mida seade vajab, ja selle kohta, kas seade
toetab kiirlaadimist või mitte. See teave aitab tarbijatel aru saada, kas olemasolevad
laadimisseadmed vastavad uue seadme nõuetele või milline ühilduv laadimisseade
valida. Koos muude meetmetega aitab see tarbijatel piirata uute laadimisseadmete
ostmist.
Artiklis 1 lõike 1 punktiga a) muudetakse direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 3 punkti a.
Selles punktis on sätestatud, et raadioseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et oleks tagatud
raadioseadme koostalitusvõime tarvikutega, eelkõige ühtsete laadijatega. Eelnõu muudatuse
kohaselt jäetakse nimetatud direktiivist välja viide „eelkõige ühtsete laadijatega“ ning lisatakse
viide, et siia punkti ei kuulu eelnõu lisas Ia toodud raadioseadmete laadimisnõuded. Lisas Ia
toodud raadioseadmete laadimisnõuded on sätestatud direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 4.
Artiklis 1 lõike 1 punktiga b) täiendatakse direktiivi 2014/53/EL artiklit 3 lõikega 4, sellega
sätestatakse, et eelnõu lisas Ia nimetatud raadioseadmed (käeshoitavad mobiiltelefonid,
tahvelarvutid, digikaamerad, kõrvaklapid, kõneklapid, käeshoitavad mängukonsoolid ja
kaasaskantavad kõlarid) peavad olema konstrueeritud nii, et need vastaksid lisas Ia sätestatud
asjaomase raadioseadme kategooria või klassi kohta sätestatud laadimisnõuetele.
2
Sama lõikega antakse komisjonile õigus muuta, tehnoloogia arengut silmas pidades,
delegeeritud õigusaktidega lisa Ia sisu nii juhtmega laadimise kui ka juhtmeta laadimise korral.
Artiklis 1 lõikega 2 täiendatakse direktiivi 2014/53/EL uue artikliga 3a, kus sätestatakse, et
direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 4 nimetatud raadioseadmete korral peab lõppkasutajal
olema võimalus valida, kas ta ostab raadioseadme koos laadimisseadmega või ilma
laadimisseadmeta.
Artiklis 1 lõikega 3 täiendatakse direktiivi 2014/53/EL artikli 10 lõiget 8 lõiguga, kus
sätestatakse kohustus tootjale. Nimelt peab direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikes 4 nimetatud
raadioseadmete korral seadmega kaasas olema teave raadioseadme laadimisvõimaluste ja
laadimisseadme spetsifikatsioonide kohta. Ka siin sätestatakse, et komisjonil on tehnoloogia
arengut silmas pidades õigus muuta delegeeritud õigusaktidega lisa Ia sisu.
Artiklis 1 lõikega 4 täpsustatakse direktiivi 2014/53/EL artikli 17 lõiget 2, lisades lisaks
direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõikele 1 viide ka uuele lõikele 4. Seega peab tootja
raadioseadme vastavuse hindamisel tõendama ka direktiivi 2014/53/EL artikli 3 uue lõike 4
vastavust (eelnõu artikli 1 lõike 1 punkt b). Tegemist on viite täpsustusega.
Artiklis 1 lõikega 5 muudetakse direktiivi 2014/53/EL artikli 40 pealkirja ja lõiget 1
täiendatakse selliselt, et lisatakse viide artiklile 3. Nii on liikmesriikidel õigus võtta meetmeid
nende toodete suhtes, mis ei vasta uutele nõuetele. Tegemist on viite täpsustusega.
Artiklis 1 lõikega 6 muudetakse direktiivi 2014/53/EL artikli 43 lõike 1 punkti h) ja j), et viia
need kooskõlla eelnõu tehtud muudatustega. Tegemist on viite täpsustusega.
Artiklis 1 lõikega 7 täiendatakse direktiivi 2014/53/EL artikli 44 lõiget 2, 3 ja 5, lisades viited
komisjoni delegeeritud õigusaktide andmise võimalusele. Tegemist on viite täpsustusega.
Artiklis 1 lõikega 8 täiendatakse direktiivi 2014/53/EL lisaga Ia.
Lisa Ia I osas sätestatakse laadimisvõime spetsifikatsioonid. Sätte kohaselt peavad
mobiiltelefonid, tahvelarvutid, digikaamerad, kõrvaklapid, kõneklapid, käeshoitavad
mängukonsoolid ja kaasaskantavad kõlarid, mida on võimalik juhtmega laadida, olema
varustatud USB-C laadimisseadmega, mis vastab Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee
(CENELEC) standardile EN IEC 62680-1-3:2021 „Universaalse jadasiini andme- ja
toiteliidesed. Osa 1–3: tavakomponendid – USB Type-C™ kaabli ja pistiku tehniline
kirjeldus“3.
USB-C on tehnoloogia, mis on juba levinud paljude raadioseadmete kategooriate ja klasside
puhul, kuna võimaldab kvaliteetset laadimist ja andmeedastust. USB-C laadimispistik koos
USB toite laadimise sideprotokolliga suudab pakkuda kuni 100 W võimsust ja jätab seega
piisavalt ruumi kiirlaadimise lahenduste edasiarendamiseks, võimaldades samal ajal turul
pakkuda madala hinnaga telefone, mis ei vaja kiirlaadimist. Mobiiltelefonid ja muud sarnased
raadioseadmed, mis toetavad kiirlaadimist, võivad sisaldada USB toiteallika funktsioone, mida
on kirjeldatud standardis EN IEC 62680-1-2:2021 „Universaalse jadasiini andme- ja
toiteliidesed. Osa 1–2: tavakomponendid – USB toite spetsifikatsioon“4.
Lisa Ia II osa sätestatakse, et laadimisega seotud teave peab olema trükitud raadioseadme
pakendil või pakendi puudumisel raadioseadmega kaasas oleval etiketil.
3
https://webstore.iec.ch/publication/66588
4
https://webstore.iec.ch/publication/66589
3
Artiklites 2–3 on sätestatud direktiivi muutmise jõustumise sätted.
3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1. Subsidiaarsus
EL siseturuga seotud pädevus on jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Direktiivi
2014/53/EL üks eesmärke on tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Eelnõus toodud
eesmärgid on oma olemuselt riigipiiride ülesed ning seetõttu paremini saavutatavad Euroopa
Liidu tasandil. Seega on asjakohasem võtta meetmeid Euroopa Liidu tasandil. Liikmesriigi
tasandil võetud meetmed võivad tekitada takistusi kaupade vabale liikumisele.
3.2. Proportsionaalsus
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatud muudatused püstitatud eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale. Uued või muudetud nõuded ei põhjusta liigset koormust
ja kulusid tootmisharule (eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) ega
ametiasutustele. Kui on kindlaks tehtud negatiivne mõju, pakutakse eelistatud variandi
analüüsis välja kõige proportsionaalsem lahendus.
Pakutud eelnõu ei piira uusi tehnoloogilisi lahendusi. Eelnõu uus redaktsioon võimaldab
vajadusel täiendada operatiivselt direktiivi lisa Ia ja anda välja komisjoni delegeeritud õigusakte
uute tehniliste nõuetega laadimisseadmetele.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Eelnõu mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki ELi kodanikke, kes kasutavad eelnõus
nimetatuid raadioseadmeid (mobiiltelefone, tahvelarvuteid, digikaameraid, kõrvaklappe,
kõneklappe, käeshoitavaid mängukonsoole ja kaasaskantavaid kõlareid), mida on võimalik
juhtmega laadida. Samuti mõjutab see kõiki nimetatud seadmete tootjaid, kes müüvad neid
tooteid ELi turul. Lisaks avaldab ettepanek mõju ka keskkonnale, vähendades
elektroonikajäätmete hulka.
4.1. Mõju kodanikele/tarbijatele
Mõju ELi kodanikele (raadioseadme kasutajale) on positiivne, sest eelnõus nimetatud
raadioseadmete ühtne laadimisseade suurendab tarbijate kasutajamugavust. Muudatuse
tulemusena saab tarbija laadida tahvelarvuteid ja mobiiltelefone sama laadijaga. Lisaks antakse
tarbijale võimalus osta uus raadioseade laadimisseadmega või ilma laadimisseadmeta. Juhul
kui tarbijal on kodus laadimisseade, millega ta saab uut raadioseadet laadida, ei pea ta ostma
uut laadimisseadet, vaid ostab ainult raadioseadme. Juhul kui tarbija vajab uut laadimisseadet,
kas Eestis või mõnes teises EL riigis, leiab ta laadimisseadme kergesti lähimast
elektroonikatoodete poest ja see toimib tema raadioseadmega. Euroopa Liidus müüdi 2020.
aastal ligikaudu 420 miljonit mobiiltelefoni ja muud kaasaskantavat elektroonikaseadet.
Komisjoni hinnangul väheneks tarbijate kulutus nendele toodetele ligikaudu 250 miljoni euro
võrra aastas.
4.2. Mõju raadioseadme tootjale
Kuna Eestis puuduvad eelnõus nimetatud raadioseadmete tootjad, siis mõju puudub.
4.3. Mõju keskkonnale
Eelnõus toodud lähenemine avaldab positiivset mõju elektroonikajäätmete
(elektroonikaromude) hulgale. Nimelt eelnõus nimetatud raadioseadme ostmisel ei pea ostja
4
ostma raadioseadet koos laadimisseadmega, kui tal on juba laadimisseade olemas.
Laadimisseade ostetakse vastavalt vajadusele, mitte alati siis kui ostetakse uus raadioseade.
Komisjoni uuringus leitakse, et direktiiv eelnõus toodud lähenemine toob kaasa
keskkonnakasu, vähendades kasvuhoonegaaside heidet ligikaudu 180 ktCO2e aastas,
materjalikasutust umbes 2 600 t aastas ja elektroonikaromusid 980 t aastas. Väliste toiteallikate
eraldamine aitab sellele kõige rohkem kaasa tänu väiksemale loodusvarade kaevandamisele
ning laadijate tootmisele, transpordile, kasutamisele ja äraviskamisele.
4.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele
ja tuludele
Direktiivi rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu riigieelarvele. Järelevalvet raadioseadmete
üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sarnaselt praegusega ning olulist
töömahu suurenemist ei ole ette näha.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
5.1. Eesti toetab Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi eelnõu üldist lähenemist, millega
ühtlustakse eelnõus nimetatud raadioseadmete laadimisnõuded, piiramata seejuures
sektori tehnoloogilist arengut.
Selgitus: Seni on komisjoni laadimisseadmete ühtlustamise algatused olnud üksnes
vabatahtlikud. Raadioseadmete direktiivis 2014/53/EL on küll sätestatud nõue raadioseadmete
laadijatele, kuid see nõue ei ole kohustuslik seni, kuni ei ole (delegeeritud aktidega)
määratletud, millistele raadioseadmetele nõue kehtib. Ühtlustatud laadimisnõuete kehtestamine
direktiivis vähendab Euroopa Liidu turul laadijate killustatust ning mõjub positiivselt eelkõige
tarbijate kasutusmugavusele. Raadioseadmete järjest laialdasema kasutuselevõtuga tekib ka
jäätmeid järjest enam ning sellest tulenevalt on ühtlustatud laadimisseadmete kasutuselevõtu
üheks oluliseks eesmärgiks ka elektroonikajäätmete vähendamine, mille tulemusena väheneb
keskkonnakahju ja paraneb üldine elukeskkond.
Algatusega on kavatsus valida teatud laadimisseadme tüüp (USB-C: Lisa I: USB-C, mida on
kirjeldatud standardis EN IEC 62680-1-3:2021 „Universaalse jadasiini andme- ja toiteliidesed.
Osa 1–3: tavakomponendid – USB Type-C™ kaabli ja pistiku tehniline kirjeldus“), mille
raames saab laadijaid teatud võimsuseni edasi arendada. Tuleviku vaates, nt kui USB-C (nagu
mikro-USB) jääb ajale jalgu, peab olema võimalik regulatsiooni mõistliku aja tagant ning kiirelt
üle vaadata. Võib eeldada, et tehnoloogia areng jätkub ja turule võib tulla veelgi
kasutajasõbralikumaid ning tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel uusi tooteid. Seetõttu tuleb olla
ettevaatlik, et käesolev õigusakt ei tekitaks olukorda, kus piiratakse innovatsiooni EL turul,
kuid kolmandad riigid jätkavad innovaatiliste toodete edasiarendamist ning kasutuselevõttu.
Samas võib algatus avaldada innovatsioonile ka positiivselt mõju, kuna erinevate seadmete
ühildatavus loob uusi võimalusi (tervik)lahenduste loomiseks.
5.2. Eesti toetab laadimisnõuete sätestamist ja nende ühtlustamist lisaks
mobiiltelefonidele ka tahvelarvutitele, digikaameratele, kõrvaklappidele,
kõneklappidele, käeshoitavatele mängukonsoolidele ja kaasaskantavatele kõlaritele.
Selgitus: Ühtsete laadimisnõuete sätestamine mobiiltelefonidele, tahvelarvutitele,
digikaameratele, kõrvaklappidele, kõneklappidele, käeshoitavatele mängukonsoolidele ja
kaasaskantavatele kõlaritele lihtsustab oluliselt tarbijate kasutajamugavust, kuna kõiki eelpool
nimetatuid raadioseadmeid saab tulevikus laadida USB-C laadimisseadmega. USB-C on
tehnoloogia, mis on juba levinud paljude raadioseadmete kategooriate ja klasside puhul, kuna
võimaldab erinevate raadioseadmete kvaliteetset laadimist ja andmeedastust. USB-C
5
laadimispistik koos USB toite laadimise sideprotokolliga suudab pakkuda kuni 100 W võimsust
ja jätab seega piisavalt ruumi kiirlaadimise lahenduste edasiarendamiseks. Samal ajal ei
kitsenda eelnõu võimalust müüa turul jätkuvalt ka raadioseadmeid, mis ei toeta kiirlaadimist.
5.3. Eesti toetab direktiivi eelnõus toodud lähenemist, mille kohaselt oleks tarbijal soovi
korral võimalus eelnõus nimetatud raadioseade osta ilma laadimisseadmeta,
vähendades seeläbi elektroonikajäätmete teket.
Selgitus: Käesoleval ajal müüakse eelnõus nimetatuid raadioseadmeid koos laadimisseadmega,
mis tähendab, et uue raadioseadme ostuga tuleb igal korral kaasa ka uus laadimisjuhe ja
laadimispistik. Kuna eelnõus sätestatakse ühtsed laadimisnõuded nimetatud raadioseadmetele,
puudub komisjoni hinnangul vajadus tarbija poolt ostetud iga uue seadme puhul osta ka uus
laadimisseade, sest nimetatud seadmeid saab laadida ühe ja sama laadimisseadmega. Seega
antakse tarbijale uue raadioseadme ostmisel võimalus valida, kas ta ostab raadioseadme koos
laadimisseadmega või ilma laadimisseadmeta.
Selle muudatuse eesmärk on vähendada elektroonikajäätmete hulka aga ka ELi sõltuvust
esmasest toormest, kuna laadijad vajavad selliseid toormeid, mida EL-s ei ole piisavalt (nt
vask). Komisjoni uuringus leitakse, et eelnõus toodud lähenemine toob kaasa keskkonnakasu,
vähendades kasvuhoonegaaside heidet ligikaudu 180 ktCO2e aastas, materjalikasutust umbes
2 600 t aastas ja elektroonikaromusid 980 t aastas. Väliste toiteallikate eraldamine aitab sellele
kõige rohkem kaasa tänu väiksemale loodusvarade kaevandamisele, laadijate tootmisele,
transpordile, kasutamisele ja äraviskamisele.
5.4. Eesti toetab tehnoloogia arengut silmas pidades lähenemist, mis annab Euroopa
Komisjonile võimaluse uuendada raadioseadmete laadimisnõudeid delegeeritud
õigusaktide kaudu, sest tulevikus võivad kasutusele tulla palju innovaatilisemad
tehnoloogiad.
Selgitus: Direktiivi eelnõu lisas on sätestatud laadimisnõuded praegu teadaolevat tehnoloogiat
silmas pidades. Eelnõuga antakse komisjonile õigus vastu võtta delegeerituid õigusakte, et
muuta direktiivi eelnõu lisas Ia sätestatuid laadimisnõudeid, reageerides nii operatiivselt
tehnoloogilistele arengutele. Näiteks võimaldab see tulevikus vajaduse korral käsitleda muud
liiki laadimistehnoloogiaid kui juhtmega laadimine. Juhtmevaba laadimise nõudeid käesoleva
eelnõuga ei sätestata, kuna puudub arusaam, millised need nõuded olema peaksid.
6
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud
sisendit Keskkonnaministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.
Seisukohtade koostamisel küsiti arvamust ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidult (ITL) ja Eesti Kaupmeeste Liidult.
Oma arvamuse saatis Eesti Kaupmeeste Liit, kes tõi tagasisides välja, et toetavad algatust.
Direktiivi eelnõus toodud põhimõtted on tänaseks juba osalt realiseerunud (paljude telefonidega
ei anta enam laadimisseadet kaasa), mistõttu on direktiivi jõustumine pigem formaalsus.
Kohalikele kaupmeestele ei kaasne direktiivi vastuvõtmisega äriliselt olulisi mõjusid, tarbijate
vaatest on see positiivne muudatus ning keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast edasiviiv.
Saadud sisendiga on seisukohtade koostamisel arvestatud.
7