Rahandusministeerium
02.11.2021 nr 17-4/21-0489/6437-1
Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise
tingimused ja kord
Lugupeetud minister Pentus-Rosimannus
Käesolevaga edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna
osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Arvestades, et eelnõu on kiireloomuline,
palume Teil esitada oma ettepanekud ja märkused erandkorras ühe tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu ja selle seletuskiri
Lisaadressaadid: võrguettevõtjad
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
28.10.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Rakendusüksus
Kompensatsiooni taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 2. Kompensatsiooni arvestamine
(1) Elektrituruseaduse § 8 nimetatud võrguettevõtjale kompenseeritakse 50 protsenti perioodil
2021. aasta 1. oktoobrist kuni 2022. aasta 31. märtsini tarbijale elektrituruseaduse § 12 tähenduses
osutatud võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6
nimetatud võrgutasudest ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust.
(2) Kui võrguettevõtja suurendab lõikes 1 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse kogust
majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise
võrgueeskiri“ § 20 lõike 3 alusel pärast vastava perioodi kohta § 4 alusel taotluse esitamist, esitab
võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta täiendava taotluse § 4 nimetatud korras korrigeerimisele
järgneval kalendrikuul.
(3) Võrguettevõtjale ei kompenseerita selliste lõikes 1 nimetatud võrgutasude vähendamist, mida
võrguettevõtjal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt võrguettevõtjalt.
(4) Lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab võrguettevõtja tarbijale
esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra.
§ 3. Kompensatsiooni taotlemine
(1) Kompensatsiooni § 2 lõikes 1 nimetatud vähendamise eest saab taotleda Eestis tegutsev
elektrituruseaduse mõistes jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks
tegevusluba omav võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest arve.
(2) Taotleja esitab taotluse rakendusüksusele hiljemalt iga § 2 lõikes 1 nimetatud kuule järgneva
kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile
[email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis,
mis hõlmab võrguettevõtja poolt oma kõigile tarbijatele taotluse esitamisele eelnenud kalendrikuul
arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid.
2
(3) Taotlusest peab selguma summaarne tarbijatele taotluse esitamisele eelnenud kuul esitatud
võrguteenuse arvete summa eurodes, arvestades § 2 lõikes 1 sätestatud vähendamist, osutatud
võrguteenuse maht kilovatt-tundides ning taotletav kompensatsiooni summa.
(4) Vajadusel esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel täiendavad arvestused ja selgitused, mis
on vajalikud § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.
§ 4. Kompensatsiooni eraldamine
(1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust määrusele.
(2) Kui rakendusüksus avastab taotluses puudusi, teatab rakendusüksus sellest taotluse esitajat ja
annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(3) Nõuetelele vastava taotluse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul taotluse
saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib
kompensatsiooni saava võrguettevõtja ja kompensatsiooni summa.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse
tingimustele ning taotleja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi.
§ 5. Kompensatsiooni saaja kohustused
Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja näitab tarbijale esitatud arvel tarbijale osutatud
võrguteenuste eest saadava kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava § 2
lõikele 3 vastava summa.
§ 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve
Rakendusüksusel on õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning nõuda
selleks võrguettevõtjalt asjakohaseid dokumente ja teavet kaks aastat alates kompensatsioon
eraldamisest.
§ 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine
Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni tagasi, kui:
1) võrguettevõtja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu
eraldatud kompensatsiooni summa ei ole korrektne;
2) võrguettevõtja ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud
tähtpäevaks;
3) võrguettevõtja ei ole täitnud §-s 5 toodud kohustust.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
01.11.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on
elektrienergia hüppelise hinnatõusu1 leevendamine kõigile elektrienergia lõpptarbijatele.
Kompenseerimine toimub läbi tarbija tasutava võrguteenuse tasu vähendamisega seotud kulude
kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022.
Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on
määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahetu tagasiside alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude
valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347,
[email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute
jurist Kaido Floren (tel 627 4176,
[email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak
(tel 5813 7801,
[email protected]).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.4. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsus 28. oktoobri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud
otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega saab
osaliselt leevendada elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju elektri lõpptarbijatele.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse võrgutasude osalist
kompenseerimist riigi poolt. Selle järgi kompenseerib riik kõigile elektritarbijatele perioodil
oktoober 2021 – märts 2022 50% võrguteenuse tasuga kaasnevast kulust koos sinna hulka
1
Tulenevalt fossilkütuste (eelkõige maagaas) kallinemisest maailmaturul ning kõrgetest Euroopa Liidu
heitmekaubandussüsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide hindadest oli 2021. aasta septembri
kuukeskmine elektrienergia börsihind 122,4 euroni megavatt-tunnist, mis on 2,7 korda kõrgem, kui näiteks 2019.
aasta keskmine hind (45,9 €/MWh). Prognooside kohaselt püsib tavapärasest oluliselt kõrgem hinnatase järgmise
aasta II kvartalini.
kuuluva käibemaksuga. Keskmise äritarbija jaoks väheneb elektri lõpphind meetme toel ca 7%,
keskmise kodutarbija puhul ca 15%. Tabelis 1 on toodud 2021. a septembrikuu näitel keskmiste
tarbijate kulu elektrienergiale ja võrdlus lõpphindade lõikes koos kõnealuse meetme mõjuga.
Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme mõju keskmisele
lõpptarbijale
september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija
Võrguteenus 2,22 5,85
Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24
Elektriaktsiis 0,10 0,10
Taastuvenergia tasu 1,13 1,13
Käibemaks 3,14 3,86
Kokku 18,83 23,18
Kokku
17,50 19,67
kompensatsioonimeetmega
Muutus tarbijale, % -7% -15%
Paragrahvi 2 kohaselt on meetme rakendusüksuseks Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute
Keskus (KIK). Meetme rakendamiseks sõlmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KIKiga halduslepingu riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel.
Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on
välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi
ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele
1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud
kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Käesolevas puudub meetmes ühe riigiabi mõiste kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu
seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107
lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju
laieneb kõigile elektri lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele
sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna,
tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul
ette nähtud kaalutlusõigust, võrguettevõtjale tasutakse riigi poolt 50% võrguteenusest,
ülejäänud tasub tarbija. Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud
kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi elektritarbija tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole
kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga.
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt
kirjeldatud.
Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme
raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted.
Lõike 1 järgi saab KIK anda kompensatsiooni ainult tegevusloaga võrguettevõtjale (loetelu
esitatud lisas 1) järgmiste võrgutasude 50% ulatuses vähendamise eest:
1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest;
2) elektrienergia edastamise eest;
3) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest.
Kompensatsiooni ei anta muude elektrituruseaduse § 71 lõikes 1 nimetatud võrgutasude
(näiteks võrguga liitumise kulu) vähendamise eest.
Kompsatsiooni antakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 tarbija võrguteenuse
ostmiseks tehtud kulutuste 50% vähendamise eest.
Lõike 2 järgi kuulub kompensatsiooni alla ka oktoober 2021 – märts 2022 väljastatud arve
korrigeerimine elektrituru toimimise võrgueeskirja § 20 lõike 3 mõistes. Selle kohaselt on
võimalik korrigeerida mõõteandmeid 12 kuu jooksul pärast mõõtmise toimumist. Näiteks kui
veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 kWh mõõtetulemus, kuid mais selgub
korrigeeritud näiduks 110 kWh, korrigeerib võrguettevõtja veebruaris väljastatud arvet
vastavalt. Ka see kulu kuulub määruse kohaselt samuti kompensatsiooni alla. See tähendab, et
ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud veebruarikuu täpsustatud arve kuulub
kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja esitama KIK-le väljamaksetaotluse
korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse alusel. Ülejäänud osas kohaldub
sama reeglistik nagu tavapärase kompensatsiooni taotlemisel.
Lõike 3 kohaselt ei kuulu kompenseerimisele selle võrguteenuse eest küsitud tasu, mida
võrguettevõtja küsib teiselt võrguettevõtjalt. Selle alla kuulub võrguettevõtja osutatud
võrguteenus teisele võrguettevõtjale. Kuna meede käsitleb ainult lõpptarbijate võrguteenuse
tasu vähendamist, ei saa meetme abil vähendada võrguettevõtjate vahelisi kulutusi. Need
kulutused kantakse edasi lõpptarbijatele, mistõttu on põhjendatud kompenseerida vaid
lõpptarbija juures tehtavad kulutused.
Lõige 4 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama tarbijale esitataval arvel tarbija
võrguteenuse kulu 50% võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele tarbijatelt
väiksemas mahus küsitud võrguteenuse saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti
kasutatakse, peab võrguettevõtja vähendama tarbijalt küsitavat summat selle sama summa
võrra, mida KIK võrguettevõtjale selle konkreetse tarbija eest maksab.
Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni taotlemist.
Lõike 1 järgi on kompensatsiooni taotlejaks võrguettevõtja, kelle võrguga on lõpptarbija
ühendatud. Seejuures peab võrguettevõtjal olema ka elektrituruseaduses sätestatud tegevusluba
elektrienergia jaotamisteenuse või ülekandeteenuse osutamiseks. Eestis on meetme koostamise
seisuga 34 tegevusloaga võrguettevõtjat (s.h üks põhivõrguettevõtja, loetelu esitatud lisas 1).
Lõke 2 järgi esitab taotleja ehk võrguettevõtja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti
aadressile
[email protected] KIK veebis toodud vormi kohase taotluse. Taotlus tuleb esitata hiljemalt
kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks oktoobrikuu eest tehtud 50%
vähendatud võrgutasude kohta väljastatakse kompensatsiooniarve KIK-le hiljemalt 14.
novembriks). See tagab, et kõigil võrguettevõtjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja
tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Taotlusele tuleb juurde lisada väljamaksetaotlus, milles
on toodud kogu perioodi summeeritud 50% võrguteenuse tasu, mida võrguettevõtja tarbija käest
samal perioodil ei küsinud ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni
võrguettevõtjale üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu. Koos taotlusega
esitatakse menetluse sujuvuse ja kiiruse tagamiseks ka raamatupidamise algdokumendi
nõuetele vastav väljamaksetaotlus. KIK-le esitatud arve peab ühtima tarbijatele esitatavate
võrguteenuse arvete mahuga. Näiteks kui 2021. aasta oktoobrikuu eest esitas võrguettevõtja
arveid tarbijatele (v.a teised võrguettevõtjad) summas 138 500 eurot koos käibemaksuga, siis,
arvestades, et riik kompenseerib 50% võrguteenuse arvest, peab ka KIK-le esitatava taotluse
maht koos käibemaksuga olema 138 500 eurot.
Lõige 3 kohustab taotlejat lisama taotlusele kompensatsiooniperioodil tarbijatelt küsitud
summeeritud kompensatsiooni alla kuuluvad võrguteenuse tasud koos tarbijatele sellel
perioodil osutatud summeeritud võrguteenuse kogusega kilovatt-tundides. Ühtlasi peab
taotlusest selguma kompensatsiooni summa, mille KIK peab võrguettevõtjale tasuma. Eraldi
peab olema välja toodud tasudega kaasnev käibemaks.
Lõike 4 järgi esitab võrguettevõtja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada
määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust.
Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist.
Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus taotlust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid
mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest taotluse rahuldamise
või rahuldamata jätmise otsuse.
Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda võrguettevõtjal taotlust või sellega esitatud arvet
parandada.
Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse
tingimustele või kui võrguettevõtja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks.
Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud võrguettevõtjat näitama tarbijale esitatud arvel
võrguteenuse eest saadava kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja KIK-lt küsitava
summa.
Paragrahv 6 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust.
Selleks võib KIK küsida võrguettevõtjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul
võrguettevõtjale kompensatsiooni eraldamisest.
Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK toetuse saajalt toetuse tagasi nõuda.
Seda võib teha siis, kui taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid, või kui taotleja ei ole esitanud
kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale
kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste
täitmisel koos kompensatsiooninõude esitamisega.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatakse elektrituruseaduses sätestatud
termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Määruse mõjud
Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga võrguettevõtjatele 50% tarbijate
(v.a teised võrguettevõtjad) võrguteenuse kuludest (tavapärane jaotus- või ülekandeteenuse
tariif, millele lisandub aktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks). 50% võrguteenuse kuludest
kaetakse tarbijate poolt ning KIK-le esitatakse hüvitamiseks arve ülejäänud 50% jaotus- või
ülekandeteenuse tariifi kulust ning seonduva käibemaksu kohta. Meedet rakendatakse perioodil
oktoober 2021 – märts 2022 toimunud elektri tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas.
Võrguettevõtjad esitavad perioodil oktoober 2021 – märts 2022 kasutatud võrguteenuste eest
50% osas arve elektri lõpptarbijale (v.a jaotusvõrguettevõtja) ja ülejäänud 50% osas arve KIKile
( summeerituna kõigi tarbijate lõikes), mis maksab arve alusel võrguteenuse kulu selleks
eraldatud vahenditest. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise
põhjal, esitataks viimane arve jõuaks KIKile 2022. a aprillis.
Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on
võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate võrguteenusele kuluvat summat poole võrra. Tabelis 2
on toodud keskmise kodutarbija ja äritarbija lõpphind elektrile 2021. aasta septembris võrreldes
selle võimaliku kuluga, kui samal ajal oleks kõnealune meede juba jõus olnud.
Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme mõju keskmisele
lõpptarbijale
september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija
Võrguteenus 2,22 5,85
Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24
Elektriaktsiis 0,10 0,10
Taastuvenergia tasu 1,13 1,13
Käibemaks 3,14 3,86
Kokku
18,83 23,18
kompensatsioonimeetmeta
Kokku
17,50 19,67
kompensatsioonimeetmega
Muutus tarbijale, % -7% -15%
Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas
septembrikuu näite järgi elektrile 231,8 eurot. Kui samal perioodil maksaks tarbija
võrguteenuse eest poole vähem, säästaks selline kodutarbija ca 35 eurot. Äritarbija, kelle
septembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 465 eurot.
Elektrienergia tarbimine on 2021. aastal prognoositult ca 8100 GWh. Sellest ca 2300 GWh
tarbitakse kodutarbijate, ca 5700 GWh äritarbijate poolt. Prognoositult kujuneb elektrienergia
tarbimiseks perioodil oktoober 2021-märts 2022 ca 5,9 TWh, s.h kodutarbijate tarbimine ca 1,3
TWh. Arvestades võrguettevõtjate kooskõlastatud võrguteenuse tariife2, kujuneb sellel perioodi
meetme kuluks ca 88,21 miljonit eurot.
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulu on kuni 88,21 miljonit eurot. Selleks vajalikud vahendid on
kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2021 korraldusega Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus
ning võrguettevõtjatele (lisa).
2
Kooskõlastatud võrguteenuse tasud Konkurentsiameti veebilehel - https://www.konkurentsiamet.ee/et/elektri-
vorgutasud
Lisa 1
Seisuga 1.11.2021 tegevusloaga elektri võrguettevõtjate loetelu
1. EPT Energia OÜ
2. EKE Ärikeskus OÜ
3. Elernet EST OÜ
4. OÜ Merirahu Võrgud
5. Osaühing Livilla (pankrotis)
6. aktsiaselts Avraal
7. Tööstus Investeeringute AS
8. aktsiaselts Ramsi Turvas
9. Osaühing Halinga Energeetika
10. OÜ Veerenni Jaotusvõrk
11. Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ
Paekivitoodete tehase
12. osaühing
VOLTA ENERGEETIKA
13. Osaühing
14. WTC Tallinn Aktsiaselts
15. aktsiaselts ESRO
16. Aktsiaselts Saku Maja
17. Osaühing Sagro Elekter
Aktsiaselts MAARDU
18. ELEKTER
19. Aktsiaselts ELVESO
20. AS Silikaat
21. aktsiaselts Entek
aktsiaselts Dvigatel -
22. Energeetika
23. aktsiaselts ANNE SOOJUS
24. Silpower Aktsiaselts
25. Aktsiaselts Loo Elekter
aktsiaselts TALLINNA
26. SADAM
27. Imatra Elekter Aktsiaselts
Osaühing VKG
28. ELEKTRIVÕRGUD
29. Elektrilevi OÜ
30. Aktsiaselts Eesti Talleks
Aktsiaselts Tallinna
31. Lennujaam
32. Aktsiaselts Elme
33. Osaühing VKG Energia
Elering AS
34. (põhivõrguettevõtja)