dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. november 2021
Viit
17-4/21-0489/6437-1
Registreeritud
2. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-4 Energiaturuga seotud kirjavahetus (elekter, gaas, kütus) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-4/21-0489
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-421-04896437-1 02.11.2021 Väljaminev kiri.asice878 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 02.11.2021 nr 17-4/21-0489/6437-1 Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Lugupeetud minister Pentus-Rosimannus Käesolevaga edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu. Arvestades, et eelnõu on kiireloomuline, palume Teil esitada oma ettepanekud ja märkused erandkorras ühe tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu ja selle seletuskiri Lisaadressaadid: võrguettevõtjad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 28.10.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Rakendusüksus Kompensatsiooni taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 2. Kompensatsiooni arvestamine (1) Elektrituruseaduse § 8 nimetatud võrguettevõtjale kompenseeritakse 50 protsenti perioodil 2021. aasta 1. oktoobrist kuni 2022. aasta 31. märtsini tarbijale elektrituruseaduse § 12 tähenduses osutatud võrguteenuse eest võetavatest elektrituruseaduse § 71 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud võrgutasudest ja nendelt tasumisele kuuluvast käibemaksust. (2) Kui võrguettevõtja suurendab lõikes 1 nimetatud perioodil mõõdetud võrguteenuse kogust majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ § 20 lõike 3 alusel pärast vastava perioodi kohta § 4 alusel taotluse esitamist, esitab võrguettevõtja korrigeeritud koguse kohta täiendava taotluse § 4 nimetatud korras korrigeerimisele järgneval kalendrikuul. (3) Võrguettevõtjale ei kompenseerita selliste lõikes 1 nimetatud võrgutasude vähendamist, mida võrguettevõtjal on elektrituruseaduse kohaselt õigus nõuda teiselt võrguettevõtjalt. (4) Lõikes 1 või 2 sätestatud kompensatsiooni saamisel vähendab võrguettevõtja tarbijale esitatavat vastava kalendrikuu võrguteenuse arvet 50 protsendi võrra. § 3. Kompensatsiooni taotlemine (1) Kompensatsiooni § 2 lõikes 1 nimetatud vähendamise eest saab taotleda Eestis tegutsev elektrituruseaduse mõistes jaotusvõrgu või põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, kes väljastab tarbijale võrguteenuse kasutamise eest arve. (2) Taotleja esitab taotluse rakendusüksusele hiljemalt iga § 2 lõikes 1 nimetatud kuule järgneva kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis, mis hõlmab võrguettevõtja poolt oma kõigile tarbijatele taotluse esitamisele eelnenud kalendrikuul arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid. 2 (3) Taotlusest peab selguma summaarne tarbijatele taotluse esitamisele eelnenud kuul esitatud võrguteenuse arvete summa eurodes, arvestades § 2 lõikes 1 sätestatud vähendamist, osutatud võrguteenuse maht kilovatt-tundides ning taotletav kompensatsiooni summa. (4) Vajadusel esitab taotleja rakendusüksuse nõudmisel täiendavad arvestused ja selgitused, mis on vajalikud § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks. § 4. Kompensatsiooni eraldamine (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust määrusele. (2) Kui rakendusüksus avastab taotluses puudusi, teatab rakendusüksus sellest taotluse esitajat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Nõuetelele vastava taotluse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava võrguettevõtja ja kompensatsiooni summa. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele ning taotleja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi. § 5. Kompensatsiooni saaja kohustused Kompensatsiooni saanud võrguettevõtja näitab tarbijale esitatud arvel tarbijale osutatud võrguteenuste eest saadava kompensatsiooni summa ning toob arvel välja tarbija tasutava § 2 lõikele 3 vastava summa. § 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve Rakendusüksusel on õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust ning nõuda selleks võrguettevõtjalt asjakohaseid dokumente ja teavet kaks aastat alates kompensatsioon eraldamisest. § 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni tagasi, kui: 1) võrguettevõtja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud kompensatsiooni summa ei ole korrektne; 2) võrguettevõtja ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud tähtpäevaks; 3) võrguettevõtja ei ole täitnud §-s 5 toodud kohustust. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 01.11.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on elektrienergia hüppelise hinnatõusu1 leevendamine kõigile elektrienergia lõpptarbijatele. Kompenseerimine toimub läbi tarbija tasutava võrguteenuse tasu vähendamisega seotud kulude kompenseerimise võrguettevõtjale perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022. Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahetu tagasiside alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, [email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, [email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsus 28. oktoobri 2021. a kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega saab osaliselt leevendada elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju elektri lõpptarbijatele. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Elektrienergia hüppelise hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse võrgutasude osalist kompenseerimist riigi poolt. Selle järgi kompenseerib riik kõigile elektritarbijatele perioodil oktoober 2021 – märts 2022 50% võrguteenuse tasuga kaasnevast kulust koos sinna hulka 1 Tulenevalt fossilkütuste (eelkõige maagaas) kallinemisest maailmaturul ning kõrgetest Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide hindadest oli 2021. aasta septembri kuukeskmine elektrienergia börsihind 122,4 euroni megavatt-tunnist, mis on 2,7 korda kõrgem, kui näiteks 2019. aasta keskmine hind (45,9 €/MWh). Prognooside kohaselt püsib tavapärasest oluliselt kõrgem hinnatase järgmise aasta II kvartalini. kuuluva käibemaksuga. Keskmise äritarbija jaoks väheneb elektri lõpphind meetme toel ca 7%, keskmise kodutarbija puhul ca 15%. Tabelis 1 on toodud 2021. a septembrikuu näitel keskmiste tarbijate kulu elektrienergiale ja võrdlus lõpphindade lõikes koos kõnealuse meetme mõjuga. Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme mõju keskmisele lõpptarbijale september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija Võrguteenus 2,22 5,85 Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24 Elektriaktsiis 0,10 0,10 Taastuvenergia tasu 1,13 1,13 Käibemaks 3,14 3,86 Kokku 18,83 23,18 Kokku 17,50 19,67 kompensatsioonimeetmega Muutus tarbijale, % -7% -15% Paragrahvi 2 kohaselt on meetme rakendusüksuseks Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Meetme rakendamiseks sõlmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KIKiga halduslepingu riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 alusel. Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käesolevas puudub meetmes ühe riigiabi mõiste kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju laieneb kõigile elektri lõpptarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust, võrguettevõtjale tasutakse riigi poolt 50% võrguteenusest, ülejäänud tasub tarbija. Meetme elluviimise käigus kontrollitakse, kas võrguettevõtja on saadud kompensatsiooni õigesti üle kandnud kõigi elektritarbija tasutavasse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud. Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted. Lõike 1 järgi saab KIK anda kompensatsiooni ainult tegevusloaga võrguettevõtjale (loetelu esitatud lisas 1) järgmiste võrgutasude 50% ulatuses vähendamise eest: 1) võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest; 2) elektrienergia edastamise eest; 3) võrgust võetava ja võrku antava reaktiivenergia eest. Kompensatsiooni ei anta muude elektrituruseaduse § 71 lõikes 1 nimetatud võrgutasude (näiteks võrguga liitumise kulu) vähendamise eest. Kompsatsiooni antakse perioodil oktoober 2021 kuni märts 2022 tarbija võrguteenuse ostmiseks tehtud kulutuste 50% vähendamise eest. Lõike 2 järgi kuulub kompensatsiooni alla ka oktoober 2021 – märts 2022 väljastatud arve korrigeerimine elektrituru toimimise võrgueeskirja § 20 lõike 3 mõistes. Selle kohaselt on võimalik korrigeerida mõõteandmeid 12 kuu jooksul pärast mõõtmise toimumist. Näiteks kui veebruaris 2022 väljastatud arvel oli aluseks 100 kWh mõõtetulemus, kuid mais selgub korrigeeritud näiduks 110 kWh, korrigeerib võrguettevõtja veebruaris väljastatud arvet vastavalt. Ka see kulu kuulub määruse kohaselt samuti kompensatsiooni alla. See tähendab, et ka maikuus korrigeeritud näidu alusel koostatud veebruarikuu täpsustatud arve kuulub kompensatsiooni alla. Sellisel juhul peab võrguettevõtja esitama KIK-le väljamaksetaotluse korrigeeritud arve alusel või arvete summeeritud tulemuse alusel. Ülejäänud osas kohaldub sama reeglistik nagu tavapärase kompensatsiooni taotlemisel. Lõike 3 kohaselt ei kuulu kompenseerimisele selle võrguteenuse eest küsitud tasu, mida võrguettevõtja küsib teiselt võrguettevõtjalt. Selle alla kuulub võrguettevõtja osutatud võrguteenus teisele võrguettevõtjale. Kuna meede käsitleb ainult lõpptarbijate võrguteenuse tasu vähendamist, ei saa meetme abil vähendada võrguettevõtjate vahelisi kulutusi. Need kulutused kantakse edasi lõpptarbijatele, mistõttu on põhjendatud kompenseerida vaid lõpptarbija juures tehtavad kulutused. Lõige 4 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama tarbijale esitataval arvel tarbija võrguteenuse kulu 50% võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele tarbijatelt väiksemas mahus küsitud võrguteenuse saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti kasutatakse, peab võrguettevõtja vähendama tarbijalt küsitavat summat selle sama summa võrra, mida KIK võrguettevõtjale selle konkreetse tarbija eest maksab. Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni taotlemist. Lõike 1 järgi on kompensatsiooni taotlejaks võrguettevõtja, kelle võrguga on lõpptarbija ühendatud. Seejuures peab võrguettevõtjal olema ka elektrituruseaduses sätestatud tegevusluba elektrienergia jaotamisteenuse või ülekandeteenuse osutamiseks. Eestis on meetme koostamise seisuga 34 tegevusloaga võrguettevõtjat (s.h üks põhivõrguettevõtja, loetelu esitatud lisas 1). Lõke 2 järgi esitab taotleja ehk võrguettevõtja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti aadressile [email protected] KIK veebis toodud vormi kohase taotluse. Taotlus tuleb esitata hiljemalt kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks oktoobrikuu eest tehtud 50% vähendatud võrgutasude kohta väljastatakse kompensatsiooniarve KIK-le hiljemalt 14. novembriks). See tagab, et kõigil võrguettevõtjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Taotlusele tuleb juurde lisada väljamaksetaotlus, milles on toodud kogu perioodi summeeritud 50% võrguteenuse tasu, mida võrguettevõtja tarbija käest samal perioodil ei küsinud ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni võrguettevõtjale üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu. Koos taotlusega esitatakse menetluse sujuvuse ja kiiruse tagamiseks ka raamatupidamise algdokumendi nõuetele vastav väljamaksetaotlus. KIK-le esitatud arve peab ühtima tarbijatele esitatavate võrguteenuse arvete mahuga. Näiteks kui 2021. aasta oktoobrikuu eest esitas võrguettevõtja arveid tarbijatele (v.a teised võrguettevõtjad) summas 138 500 eurot koos käibemaksuga, siis, arvestades, et riik kompenseerib 50% võrguteenuse arvest, peab ka KIK-le esitatava taotluse maht koos käibemaksuga olema 138 500 eurot. Lõige 3 kohustab taotlejat lisama taotlusele kompensatsiooniperioodil tarbijatelt küsitud summeeritud kompensatsiooni alla kuuluvad võrguteenuse tasud koos tarbijatele sellel perioodil osutatud summeeritud võrguteenuse kogusega kilovatt-tundides. Ühtlasi peab taotlusest selguma kompensatsiooni summa, mille KIK peab võrguettevõtjale tasuma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega kaasnev käibemaks. Lõike 4 järgi esitab võrguettevõtja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust. Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist. Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus taotlust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda võrguettevõtjal taotlust või sellega esitatud arvet parandada. Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele või kui võrguettevõtja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud võrguettevõtjat näitama tarbijale esitatud arvel võrguteenuse eest saadava kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja KIK-lt küsitava summa. Paragrahv 6 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust. Selleks võib KIK küsida võrguettevõtjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul võrguettevõtjale kompensatsiooni eraldamisest. Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK toetuse saajalt toetuse tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid, või kui taotleja ei ole esitanud kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel koos kompensatsiooninõude esitamisega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatakse elektrituruseaduses sätestatud termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse kohaselt kompenseeritakse riigi poolt tegevusloaga võrguettevõtjatele 50% tarbijate (v.a teised võrguettevõtjad) võrguteenuse kuludest (tavapärane jaotus- või ülekandeteenuse tariif, millele lisandub aktsiis, taastuvenergia tasu ja käibemaks). 50% võrguteenuse kuludest kaetakse tarbijate poolt ning KIK-le esitatakse hüvitamiseks arve ülejäänud 50% jaotus- või ülekandeteenuse tariifi kulust ning seonduva käibemaksu kohta. Meedet rakendatakse perioodil oktoober 2021 – märts 2022 toimunud elektri tarbimise eest esitatud võrguteenuse kulude osas. Võrguettevõtjad esitavad perioodil oktoober 2021 – märts 2022 kasutatud võrguteenuste eest 50% osas arve elektri lõpptarbijale (v.a jaotusvõrguettevõtja) ja ülejäänud 50% osas arve KIKile ( summeerituna kõigi tarbijate lõikes), mis maksab arve alusel võrguteenuse kulu selleks eraldatud vahenditest. Kuivõrd arveid esitatakse kord kuus (kuu alguses) eelmise kuu tarbimise põhjal, esitataks viimane arve jõuaks KIKile 2022. a aprillis. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamisega kaasneb mõju majandusele ja sotsiaalmajandusele. Määruse järgi on võimalik vähendada kõigi lõpptarbijate võrguteenusele kuluvat summat poole võrra. Tabelis 2 on toodud keskmise kodutarbija ja äritarbija lõpphind elektrile 2021. aasta septembris võrreldes selle võimaliku kuluga, kui samal ajal oleks kõnealune meede juba jõus olnud. Tabel 1. Keskmise äri- ja kodutarbija lõpphinna kujunemine september 2021, meetme mõju keskmisele lõpptarbijale september 2021, s/kWh Äritarbija Kodutarbija Võrguteenus 2,22 5,85 Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 12,24 Elektriaktsiis 0,10 0,10 Taastuvenergia tasu 1,13 1,13 Käibemaks 3,14 3,86 Kokku 18,83 23,18 kompensatsioonimeetmeta Kokku 17,50 19,67 kompensatsioonimeetmega Muutus tarbijale, % -7% -15% Näiteks kodutarbija, kes kasutab eramajapidamises ühes kuus 1 MWh energiat, kulutas septembrikuu näite järgi elektrile 231,8 eurot. Kui samal perioodil maksaks tarbija võrguteenuse eest poole vähem, säästaks selline kodutarbija ca 35 eurot. Äritarbija, kelle septembrikuine tarbimine oli näiteks 350 MWh, säästaks aga ca 465 eurot. Elektrienergia tarbimine on 2021. aastal prognoositult ca 8100 GWh. Sellest ca 2300 GWh tarbitakse kodutarbijate, ca 5700 GWh äritarbijate poolt. Prognoositult kujuneb elektrienergia tarbimiseks perioodil oktoober 2021-märts 2022 ca 5,9 TWh, s.h kodutarbijate tarbimine ca 1,3 TWh. Arvestades võrguettevõtjate kooskõlastatud võrguteenuse tariife2, kujuneb sellel perioodi meetme kuluks ca 88,21 miljonit eurot. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulu on kuni 88,21 miljonit eurot. Selleks vajalikud vahendid on kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2021 korraldusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ning võrguettevõtjatele (lisa). 2 Kooskõlastatud võrguteenuse tasud Konkurentsiameti veebilehel - https://www.konkurentsiamet.ee/et/elektri- vorgutasud Lisa 1 Seisuga 1.11.2021 tegevusloaga elektri võrguettevõtjate loetelu 1. EPT Energia OÜ 2. EKE Ärikeskus OÜ 3. Elernet EST OÜ 4. OÜ Merirahu Võrgud 5. Osaühing Livilla (pankrotis) 6. aktsiaselts Avraal 7. Tööstus Investeeringute AS 8. aktsiaselts Ramsi Turvas 9. Osaühing Halinga Energeetika 10. OÜ Veerenni Jaotusvõrk 11. Manufaktuuri Jaotusvõrk OÜ Paekivitoodete tehase 12. osaühing VOLTA ENERGEETIKA 13. Osaühing 14. WTC Tallinn Aktsiaselts 15. aktsiaselts ESRO 16. Aktsiaselts Saku Maja 17. Osaühing Sagro Elekter Aktsiaselts MAARDU 18. ELEKTER 19. Aktsiaselts ELVESO 20. AS Silikaat 21. aktsiaselts Entek aktsiaselts Dvigatel - 22. Energeetika 23. aktsiaselts ANNE SOOJUS 24. Silpower Aktsiaselts 25. Aktsiaselts Loo Elekter aktsiaselts TALLINNA 26. SADAM 27. Imatra Elekter Aktsiaselts Osaühing VKG 28. ELEKTRIVÕRGUD 29. Elektrilevi OÜ 30. Aktsiaselts Eesti Talleks Aktsiaselts Tallinna 31. Lennujaam 32. Aktsiaselts Elme 33. Osaühing VKG Energia Elering AS 34. (põhivõrguettevõtja)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel