dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. november 2021
Viit
2-7/21-0003/5702
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0003
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-721-00035702 01.11.2021 Väljaminev kiri.asice515 KB

Sisu (failidest)

Teie 28.09.2021 nr 1.2-1/3085-1,SOM/21- Sotsiaalministeerium 1147/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 01.11.2021 nr 2-7/21-0003/5702 10122, Tallinn Tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Austatud Tanel Kiik Täname võimaluse eest avaldada arvamust tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Tervitame tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) muutmise eesmärki korrastada tööturuteenuste osutamise süsteemi, et see oleks selgem, läbipaistvam, väldiks dubleerimist ja ebaefektiivsust, samas võimaldades kiiresti reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele. Arvestades COVID-19 levikust tulenevaid muutusi nii töötamises kui täiendõppes, on üha olulisem, et regulatsioonid oleks kooskõlas pere ja töötajasõbraliku lähenemisega ning inimeste karjäärimuutuse soovidega. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus ja ettepanekud VTK osas on järgmised. 1) Toetame Sotsiaalministeeriumi soovi seaduseelnõu väljatöötamise käigus üle vaadata töötu ja tööotsija mõisted ning tööturuteenuseid saama õigustatud sihtrühmad. Samuti toome välja, et sisustamata on termin „mitteaktiivne inimene,“ (nt lk 5). Sihtrühma kirjeldamisel on välja toodud, et „Tööturuteenuseid osutatakse tulenevalt teenuse sisust ja eesmärgist registreeritud töötutele, registreeritud tööotsijatele, töötajatele, tööandjatele, aga ka mitteaktiivsetele inimestele ning töötutele, kes ei ole töötukassas registreeritud“. VTK tekstist ei selgu, milliseid inimesi mitteaktiivse inimese all mõeldakse – kas neid kes ei otsi tööd või midagi muud. 2) Ühtlasi tervitame, et Sotsiaalministeerium on võtnud eesmärgiks tulevikutöö reguleerimise vastavalt tööturu trendidele, milleks on muuhulgas jagamismajanduse kaudu platvormitöö tegemine. Inimeste tööturul aktiivsena hoidmiseks ning tööharjumuse ja senise sissetuleku säilitamiseks on oluline, et kõigil soovijatel oleks võimalik jagamismajanduse uutes töövormides osaleda. 3) Kehtiva TTTS § 42 alusel on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Vastav säte jõustus 01.09.2020, mistõttu on see praeguseks kehtinud veidi enam kui aasta aega. Leiame, et TTTS muutmisega on kohane ajutise töötamise tingimused üle vaadata ja selgitada, kas need soodustavad tööturul aktiivsena püsimist. Võiks kaaluda, kas Töötukassa kodulehel olev juhis, et Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu, on kõigi ajutise töö tegemise vormide puhul asjakohane. Kui inimene osutab näiteks platvormi kaudu sõidujagamis- või kullerteenust, siis võib tal olla keeruline töö eest saadavat tasu etteulatuvalt avaldada, kuna see sõltub konkreetsete tellimuste arvust. 4) Ühtlasi võiks kaaluda, kas ajutise töötamise lubatud maksimaalne tasumäär (40% Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 käesoleva aasta töötasu alammäärast ehk 233,60 eurot) on mõistlik ja põhjendatud või võiks seda suurendada. Taoline madal tasumäär võib toetada vähem oskusi nõudvate lihttööde tegemist, nagu sõidujagamis-, kuller- või koristusteenus. Samas ei toeta see eriteadmisi nõudvate keerukamate tööde tegemist, nagu loengute pidamine, tarkvaraarendus, kuna nende eest saadav brutotasu ületab üldjuhul 233,60 eurot. Nii ei pruugi praegune ajutise töötamise tasumäär toetada kõikide valdkondade töötajate erialaselt aktiivsena püsimist. 5) Uute töövormidega, sealhulgas platvormitööga kaasnevad ka maksutulu laekumise ja sotsiaalkaitse tagamisega seotud probleemid. Eestis on nende probleemide ühe lahendusena võimalik soodustada ettevõtluskonto laiemat kasutusele võtmist platvormitöötajate poolt. Ettevõtluskonto kaudu on tagatud riigil lihtsustatud maksutulu saamise võimalus. Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt võiks digiplatvormide vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama tuua aastas riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot1. Ühtlasi tekib ettevõtluskonto omanikul sotsiaalkaitse teise pensionisamba maksete näol, sealhulgas teatud summast alates õigus ravikindlustusele. 6) Tulevikutööle sobiva regulatiivse keskkonna loomiseks ja ettevõtluskonto laiema kasutusele võtmise soodustamiseks teeme ettepaneku suurendada ettevõtluskonto omanikule tagatud sotsiaalseid garantiisid. Ettevõtluskonto omamine tuleks siduda lahti töötuna arvelolekust. Sarnaselt ajutise töö tegijatele peaks ettevõtluskonto omanik saama olla töötuna arvel, isegi kui tema kontole laekub mingis ulatuses tulu. Ettevõtluskonto omanike võimalused töötuna arveloleku ajal enda tööharjumuse ja sissetuleku säilitamiseks võiksid olla sarnased ajutiste töötajate omadega. Lisaks eelnevale loob ettevõtluskonto ettevõtlusega tegelemiseks lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi, mistõttu võib see olla sobiv vaheetapp enne enda ettevõtte loomist ning ettevõtjaks suundumist. 7) Toome välja ka selle, et kuigi VTK-s on ühe probleemina toodud välja regionaalne ebavõrdsus, siis seda ei ole VTK-s hinnatud. Teeme ettepaneku hinnata VTK-s mõju regionaalarengule (linna- ja maapiirkondadele). Eestis on piirkonniti suured erinevused nii tööhõives kui riigi tööturuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises. 8) Lõpetuseks märkus selle kohta, et VTK punktis 5.7. peaks olema hinnatud mõju ettevõtetele, kuid seda sisuliselt tehtud ei ole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Merike Koppel 625 6411 [email protected] Maarja Mere [email protected] Maarja Roht 639 7643 [email protected] 1 Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel