Teie 28.09.2021 nr 1.2-1/3085-1,SOM/21-
Sotsiaalministeerium 1147/-1K
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 01.11.2021 nr 2-7/21-0003/5702
10122, Tallinn
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Austatud Tanel Kiik
Täname võimaluse eest avaldada arvamust tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu
väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Tervitame tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
(edaspidi TTTS) muutmise eesmärki korrastada tööturuteenuste osutamise süsteemi, et see oleks
selgem, läbipaistvam, väldiks dubleerimist ja ebaefektiivsust, samas võimaldades kiiresti
reageerida vajalike tööturuteenustega tööturu muutustele. Arvestades COVID-19 levikust
tulenevaid muutusi nii töötamises kui täiendõppes, on üha olulisem, et regulatsioonid oleks
kooskõlas pere ja töötajasõbraliku lähenemisega ning inimeste karjäärimuutuse soovidega.
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus ja ettepanekud VTK osas on järgmised.
1) Toetame Sotsiaalministeeriumi soovi seaduseelnõu väljatöötamise käigus üle vaadata töötu
ja tööotsija mõisted ning tööturuteenuseid saama õigustatud sihtrühmad. Samuti toome
välja, et sisustamata on termin „mitteaktiivne inimene,“ (nt lk 5). Sihtrühma kirjeldamisel
on välja toodud, et „Tööturuteenuseid osutatakse tulenevalt teenuse sisust ja eesmärgist
registreeritud töötutele, registreeritud tööotsijatele, töötajatele, tööandjatele, aga ka
mitteaktiivsetele inimestele ning töötutele, kes ei ole töötukassas registreeritud“. VTK
tekstist ei selgu, milliseid inimesi mitteaktiivse inimese all mõeldakse – kas neid kes ei otsi
tööd või midagi muud.
2) Ühtlasi tervitame, et Sotsiaalministeerium on võtnud eesmärgiks tulevikutöö reguleerimise
vastavalt tööturu trendidele, milleks on muuhulgas jagamismajanduse kaudu platvormitöö
tegemine. Inimeste tööturul aktiivsena hoidmiseks ning tööharjumuse ja senise sissetuleku
säilitamiseks on oluline, et kõigil soovijatel oleks võimalik jagamismajanduse uutes
töövormides osaleda.
3) Kehtiva TTTS § 42 alusel on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise
kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks. Vastav
säte jõustus 01.09.2020, mistõttu on see praeguseks kehtinud veidi enam kui aasta aega.
Leiame, et TTTS muutmisega on kohane ajutise töötamise tingimused üle vaadata ja
selgitada, kas need soodustavad tööturul aktiivsena püsimist. Võiks kaaluda, kas
Töötukassa kodulehel olev juhis, et Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse
ja tasu, on kõigi ajutise töö tegemise vormide puhul asjakohane. Kui inimene osutab
näiteks platvormi kaudu sõidujagamis- või kullerteenust, siis võib tal olla keeruline töö
eest saadavat tasu etteulatuvalt avaldada, kuna see sõltub konkreetsete tellimuste arvust.
4) Ühtlasi võiks kaaluda, kas ajutise töötamise lubatud maksimaalne tasumäär (40%
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
käesoleva aasta töötasu alammäärast ehk 233,60 eurot) on mõistlik ja põhjendatud või
võiks seda suurendada. Taoline madal tasumäär võib toetada vähem oskusi nõudvate
lihttööde tegemist, nagu sõidujagamis-, kuller- või koristusteenus. Samas ei toeta see
eriteadmisi nõudvate keerukamate tööde tegemist, nagu loengute pidamine,
tarkvaraarendus, kuna nende eest saadav brutotasu ületab üldjuhul 233,60 eurot. Nii ei
pruugi praegune ajutise töötamise tasumäär toetada kõikide valdkondade töötajate
erialaselt aktiivsena püsimist.
5) Uute töövormidega, sealhulgas platvormitööga kaasnevad ka maksutulu laekumise ja
sotsiaalkaitse tagamisega seotud probleemid. Eestis on nende probleemide ühe
lahendusena võimalik soodustada ettevõtluskonto laiemat kasutusele võtmist
platvormitöötajate poolt. Ettevõtluskonto kaudu on tagatud riigil lihtsustatud maksutulu
saamise võimalus. Arenguseire Keskuse uuringu kohaselt võiks digiplatvormide
vahendusel töötavate inimeste suunamine ettevõtluskontot kasutama tuua aastas
riigieelarvesse kuni 68 miljonit eurot1. Ühtlasi tekib ettevõtluskonto omanikul
sotsiaalkaitse teise pensionisamba maksete näol, sealhulgas teatud summast alates õigus
ravikindlustusele.
6) Tulevikutööle sobiva regulatiivse keskkonna loomiseks ja ettevõtluskonto laiema
kasutusele võtmise soodustamiseks teeme ettepaneku suurendada ettevõtluskonto
omanikule tagatud sotsiaalseid garantiisid. Ettevõtluskonto omamine tuleks siduda lahti
töötuna arvelolekust. Sarnaselt ajutise töö tegijatele peaks ettevõtluskonto omanik saama
olla töötuna arvel, isegi kui tema kontole laekub mingis ulatuses tulu. Ettevõtluskonto
omanike võimalused töötuna arveloleku ajal enda tööharjumuse ja sissetuleku
säilitamiseks võiksid olla sarnased ajutiste töötajate omadega. Lisaks eelnevale loob
ettevõtluskonto ettevõtlusega tegelemiseks lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi, mistõttu võib
see olla sobiv vaheetapp enne enda ettevõtte loomist ning ettevõtjaks suundumist.
7) Toome välja ka selle, et kuigi VTK-s on ühe probleemina toodud välja regionaalne
ebavõrdsus, siis seda ei ole VTK-s hinnatud. Teeme ettepaneku hinnata VTK-s mõju
regionaalarengule (linna- ja maapiirkondadele). Eestis on piirkonniti suured erinevused nii
tööhõives kui riigi tööturuteenuste kättesaadavuses ja kasutamises.
8) Lõpetuseks märkus selle kohta, et VTK punktis 5.7. peaks olema hinnatud mõju
ettevõtetele, kuid seda sisuliselt tehtud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Merike Koppel
625 6411
[email protected]
Maarja Mere
[email protected]
Maarja Roht
639 7643
[email protected]
1
Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus.
2 (2)