dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. november 2021
Viit
1.10-17/2020/697-14
Registreeritud
1. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2020
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13854-17 01.11.2021 Väljaminev kiri.asice438 KB

Sisu (failidest)

Rene Tammiste Teie 18.06.2021 Utilitas OÜ Meie 01.11.2021 nr 15-1/3854-17 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringule esitatud ettepanekutele Austatud härra Tammiste Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valitsusasutustega ja ekspertidega ning saadab Teile oma seisukohad. 1. Olete seisukohal, et mereala planeeringu põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selle aluseks olev otsus ei vasta planeerimisseadusele (PlanS), kuna Vabariigi Valitsuse poolne vaheotsus tuuleenergeetika reservalade kohta ja sellest lähtuv planeeringulahendus arvestab ühe huvigrupi huve ning on erinevate mõjude ja huvide suhtes läbi kaalumata. Teie hinnangul ei ole arvestatud PlanS § 9 lg 1, § 10 lg 1-2, § 11 lg 1 sätestatuga. Planeeringut koostades ja mõjusid hinnates on järgitud kõiki Teie poolt välja toodud planeerimisseaduse sätteid. Planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on toimunud laiapõhjaline ja oluliselt põhjalikum kaasamine kui seda PlanS ette näeb ning võetud arvesse erinevate valitsusasutuste ja omavalitsuste ning huvitatud isikute ettepanekuid. Seejuures planeeringut koostades ja mõjusid hinnates on arvestatud strateegilisel tasandil kõigi oluliste mõjuvaldkondadega ja vajadusega tasakaalustada erinevate huvigruppide ootusi, sh on lähtutud riiklikest huvidest, arvestades võimalusel ka kohalikke huve ja vajadusi (PlanS § 10 lg 2). Juhime tähelepanu, et antud juhul on riiklikuks huviks nii traalpüük kui ka tuuleenergeetika. Planeeringu seletuskirjas on otsuse kaalutlused ka välja toodud, sh mõlema valdkonna argumendid. Lisaks toome välja, et planeeringu koostamisel peab lähtuma PlanS –s sätestatud teabe piisavuse põhimõttest (PlanS § 11 lg 1), mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Vabariigi Valitsuse poolt tehtud vaheotsuse puhul on tegemist otsusega, mis on langetatud Vabariigi Valitsuse poolt, kes Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 on ühtlasi planeeringu kehtestajaks. Arvestades eeltoodut on tegemist otsusega, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Ülevaade planeeringu ja mõjude hindamise raames tehtud koostööst ametkondade, huvigruppide ja avalikkusega on esitatud planeeringu seletuskirja lisas nr 3. Koostöökoosolekud on olnud üheks sisendiks erinevate huvide kaalumisele. 1.1. Märgite, et üks planeeringu eesmärk on, et merealasid saaks taastuvenergeetikaks kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3). Riigikohus on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei vaja meelde tuletamist, miks mereala kasutusele võtmine on hädavajalik riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks. Nõustume, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi. Reservalade määramisel arvestati mh taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Selgitame, et reservalad on oma olemuselt kompromiss, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. Eesti mereala planeeringu seletuskirja kalanduse peatüki 5.2 suunised näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu säilitamist kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%- i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik traalpüüki enam läbi viia. Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika ala kattub sealse traalpüügi alaga 92% ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar-aprill ning september-detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalurid, tehtud on investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jms. Eriti keeruline on olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate meetmetega oluliselt piiratud ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala realiseerimisega hõlmatakse oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt on kalurite huvigrupp teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult planeeringust eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka 18.06.2021). Tuuleala nr 2 puhul on kalurite huvigrupp seisukohal, et traalpüügi uutele aladele nihkumine ei ole võimalik ning majanduslik mõju on arvestatav. Sõit kalapüügipiirkonda ja piirkonnast tagasi pikeneks, suureneks nii ajaline kulu (koosmõjus ilmastikuriskidega) kui kütusekulu. Sealhulgas mõjutab ajakulu suurenemine kala kvaliteeti eriti sügisel ja kevadel, kuna ajavahemik püügilt töötlemisse oleks suurem. Samuti on probleemiks tormikindlus – tihti on võimalik teatud tuulega kusagil püüda, nn kalda all, kui nüüd need püügirajoonid ära kaovad, siis väheneb ka püügipäevade arv aastas. Teatud tormistel kuudel on püügipäevi väga vähe ja kaugele kala traalima minna ei ole võimalik. Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja 2 ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237 km2. Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017 – 2020. aastate traalijoonte andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele. Samuti esindas ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga tegelevate kalurite huve. Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Oma seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka huvirühmaga koostööd, 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi ka arendajate hulgas kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada. Ministeeriumite vahel arutati ka võimalusi määrata tingimused, mis võimaldaksid tuulikuparkides traalida. Paraku sellest võimalusest praegu olemasolevate teadmiste juures loobuti, kuna leiti, et see kätkeb endas siiski ohtu, nt suurema tuule korral või põhjas olevate võimalike takistuste (kivid, korralikult süvistamata kaablid vms) tõttu, see vajaks igakordselt hoonestusloa etapis keerukaid läbirääkimisi, mis ei pruugi anda tulemust ja tagada võrdset kohtlemist ning rahvusvahelisest praktikast ei ole teadaolevalt näiteid, kus aktiivne traalimine tuuleparkides oleks võimalik ja mis oleksid meie oludesse üle kantavad. Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata. Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani. Reservaladeks määrati need, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Otsuse tegemisel ja erinevate variantide kaalumisel arvestati võimalike mõjudega mõlemale sektorile. Selline oli erinevate huvide kaalumisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati. 1.2. Märgite, et eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV vaheotsus, mis vaieldamatult omavad mõju elu- ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga tuuleenergeetika reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale. Mõjude hindamise eesmärk on anda hinnang, milline on kavandatava tegevuse mõju selle elluviimisel. Sellele on mõjude hindamise aruandes hinnang antud. Selgitame täiendavalt, et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga 3 alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste läbiviimiseks. 2027. aastal. Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). See annab kalurite huvigrupile kindluse, et selle ajani olukord traalpüügialade kasutuse osas sektori jaoks ei muutu. Kuna üleriigilise mereala planeeringu asjakohasus vaadatakse kooskõlas planeerimisseaduse § 25 lg 1 kohaselt üle iga 5 aasta tagant, on aasta 2027 ajalise tärminina sobiv. Traalpüügi sektor soovis reservalade kasutusele mitte võttu pikendada kuni 2030. aastani, kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pidanud seda põhjendatuks. Eeltoodu selgemaks fikseerimiseks on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa täpsustatud. 1.3. Märgite, et otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks võimalikke alasid, omab mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule ja varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline vähendamine vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia hinna kallimaks. Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise aruandes selgitatud. Märgite, et läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused mõjutavad Eesti taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust. Arvestades Eesti õigussüsteemi ja ka planeerimise mõtet ja olemust, siis ei saa ühelgi isikul, sh arendajal tekkida õigustatud ootust planeeringulahenduse mitte muutumise osas planeeringu menetlemise kestel. Seega kuni planeeringu kehtestamiseni võib planeeringulahendus muutuda. Selle võimalusega (riskiga) tuleb arvestada äriplaane koostades. Oleme seisukohal, et reservalad on oma olemuselt kompromiss (mitte ühe sektori soovitud olukord), milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. Vt täpsemalt p 1.1. Reservalade määramine on oma olemuselt nagu iga teine planeerimisotsus, kus läbi planeeringulahenduse avalikustamise on olnud võimalik kõigil esitada ettepanekuid planeeringulahendusele, sh reservalade osas. Esitatud ettepanekud on läbi kaalutud, sh reservalade osas ja nende osas on seisukohad kujundatud. Antud juhul pole tuuleenergeetika alasid vähendatud vaid osaliselt reservi arvatud. Mõjude hindamise eesmärk on anda hinnang, milline on kavandatava tegevuse mõju selle elluviimisel. Seejuures tuleb arvestada maksimaalselt realiseeruva lahendusega, mistõttu reservalad tuli mõju hindamisel ka sisse arvestada, sest reservalade elluviimine on pandud mingi ajani ootele, kuid ei ole välistatud, et need tulevikus võetakse kasutusele. Sellele on mõjude hindamise aruandes hinnang antud. Praegune planeeringulahendus võimaldab merel tuuleenergeetika arendamist ning planeeringulahendus on kooskõlas kliima- ja taastuvenergia eesmärkidega. Tuginedes energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendavale teatisele „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“, saame välja tuua, et mereala tuuleenergia üldine potentsiaal on 7000 MW. Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga 4 (kasutustegur1 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. 1.4. Märgite, et mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse mõjude analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada. Kuna vaheotsuse mõjude analüüs on ametkondlikuks kasutamiseks, siis pole võimalik seda planeeringu materjalidele lisada. Mõjude analüüsi on kasutatud ühe sisendmaterjalina planeeringulahenduse koostamisel. Planeeringu seletuskirjas on otsuse kaalutlused ka välja toodud, sh mõlema valdkonna argumendid. Vt lisaks p 1.3. 1.5. Märgite, et põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga püütud kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil on mõju majanduskeskkonnale suur.“. Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele, varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda võimalikke leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli langetati VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise viis on selges vastuolus PlanS põhimõtetega. Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas viidatud otsuse aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada sidusrühmadel saada täpsemat sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks olnud analüüside kohta. Reservalade üle otsustamisel võeti arvesse mõjud nii traalpüügisektorile kui ka taastuvenergeetika sektorile. Reservalade kasutuselevõtu planeeringus kajastamise puhul on oma sisuliselt tegemist menetluse käigus langetatud vaheotsusega, mis on oma olemuselt nagu iga teine planeeringuline otsus. Nii selle kui ka kõigi teiste planeeringuliste otsuse kujundamisel ning ka planeeringumaterjalide avalikustamisel, neile seisukohti küsides ja ka vastuseid kujundades on järgitud kõiki planeerimise põhimõtteid ning menetlus- ja sisunõudeid. Vt lisaks teisi p 1 alapunkte. Juhime tähelepanu, et riiklikuks huviks on nii traalpüük kui ka tuuleenergeetika. Traalpüük on riiklikuks huviks ka siis, kui tegemist on kohaliku mõjuga. Eesti regionaalpoliitika keskmes on suured piirkondlikud erinevused, rahvaarvu vähenemise taustal toimuv elanikkonna ja majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse, teise tasandi keskuste nõrgenemine ning maapiirkondade arengut pärssivad suured aegruumilised vahemaad. Regionaalarengu võtmekoht on soodustada häid teenuseid ja tööd pakkuvate keskuste arengut, märgata ja väärtustada piirkondade eripärasid ning vajadusel pakkuda toetust nende eesmärkide saavutamiseks.2 Seega on oluline arvestada 1 Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas. Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%. 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika 5 kohalike mõjudega traalpüügisektorile ning tagada töökohad laevastiku meeskonnale, sadamapersonalile, kalatöötlemise ettevõtetele jt ja jätkusuutlik areng. 1.6. Märgite, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori (traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve ja mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi kooseksisteerimiseks. Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega seonduvalt Riigikohus märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks ehitamine siiski võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub igasugune põhjendus, miks planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam standard. Reservalad on oma olemuselt kompromiss (mitte ühe sektori soovitud olukord), milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide seisukohti. Vt täpsemalt p 1.1 ja 1.2. 1.7. Teete ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale sektorile. Oleme seisukohal, et erinevate riiklike huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas ja vajalik planeeringus määrata reservalad. Vt lisaks p 1.1 - 1.3. 1.8. Juhite tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt Utilitas OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud. Juhime tähelepanu, et kõigi hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel taustainformatsioon ja ei ole planeeringulahenduse osa. Hetkel ei ole mitte ühtegi hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hoonestusloa taotluste menetlemine, sh otsustamiseprotsess, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ettenähtud nõuetele. Samane on lähenemine ka kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul. Seega peab huvide kaalumine toimuma hoonestusloa menetluse läbiviimisel. 2. Toote oma kirjas välja, et põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride ulatust, laius ja asukoht ega kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata tõsiasjast, et planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada. Olete seisukohal, et vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus. 6 Vaatekoridoride temaatika on lahendatud praeguse planeerimise käigus vastavalt planeeringu täpsusastmele ja strateegilisele iseloomule, st andes ennekõike suunised ja tingimused järgnevateks tegevusteks. Selgitame, et üleriigiline mereplaneering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Nõustume, et tuuleparkide visuaalne mõju on üks oluline meretuuleparkide rajamisega kaasnev mõju teiste seas. Tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid panna. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali3 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda (planeeringu ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ tingimus 12 l). Samuti on planeeringuga sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt eelistada samas kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel vaatekohtadel), mis on välja töötatud mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga. Planeeringu ja mõjude hindamise materjale on selguse huvides korrigeeritud. Mõiste „vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks. St ei ole planeeringu kohaselt vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav 3 Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. 7 järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega. Rahandusministeerium jääb seisukohale, et mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendusalad määratud, arvestades ka teiste merekasutusviiside vajadustega ning hinnatud nii KeHJS kui ka asjakohaseid mõjusid piisavas mahus ja täpsusastmes. Üleriigilisele planeeringule kohaselt on alade realiseerumiseks seatud tegevusloa tasandile tingimused ja suunised ning põhjalik uuringute raamistik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Eesti energeetika valdkonna poliitikakujundaja on planeeringu kooskõlastanud märkusteta. Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise eest hoolitseb Elering, kes on planeeringulahendusega tutvunud, kuid pole välja toonud, et tuuleenergeetika alade osaline reservi arvamine oleks oht Eesti energiajulgeolekule. Seeläbi saab asuda seisukohale, et planeeringulahendus tagab Eesti taastuvenergeetika eesmärkide saavutamise. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel