Rene Tammiste Teie 18.06.2021
Utilitas OÜ Meie 01.11.2021 nr 15-1/3854-17
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringule esitatud
ettepanekutele
Austatud härra Tammiste
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Rahandusministeerium vaatas esitatud
ettepanekud läbi, tegi vajalikus osas täiendavat koostööd valitsusasutustega ja ekspertidega
ning saadab Teile oma seisukohad.
1. Olete seisukohal, et mereala planeeringu põhilahenduse eelnõu, seletuskiri, mõjude
hindamise aruanne ja selle aluseks olev otsus ei vasta planeerimisseadusele (PlanS), kuna
Vabariigi Valitsuse poolne vaheotsus tuuleenergeetika reservalade kohta ja sellest lähtuv
planeeringulahendus arvestab ühe huvigrupi huve ning on erinevate mõjude ja huvide
suhtes läbi kaalumata. Teie hinnangul ei ole arvestatud PlanS § 9 lg 1, § 10 lg 1-2, § 11 lg
1 sätestatuga.
Planeeringut koostades ja mõjusid hinnates on järgitud kõiki Teie poolt välja toodud
planeerimisseaduse sätteid. Planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on toimunud
laiapõhjaline ja oluliselt põhjalikum kaasamine kui seda PlanS ette näeb ning võetud
arvesse erinevate valitsusasutuste ja omavalitsuste ning huvitatud isikute ettepanekuid.
Seejuures planeeringut koostades ja mõjusid hinnates on arvestatud strateegilisel tasandil
kõigi oluliste mõjuvaldkondadega ja vajadusega tasakaalustada erinevate huvigruppide
ootusi, sh on lähtutud riiklikest huvidest, arvestades võimalusel ka kohalikke huve ja
vajadusi (PlanS § 10 lg 2). Juhime tähelepanu, et antud juhul on riiklikuks huviks nii
traalpüük kui ka tuuleenergeetika. Planeeringu seletuskirjas on otsuse kaalutlused ka välja
toodud, sh mõlema valdkonna argumendid.
Lisaks toome välja, et planeeringu koostamisel peab lähtuma PlanS –s sätestatud teabe
piisavuse põhimõttest (PlanS § 11 lg 1), mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid,
riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut
mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Vabariigi Valitsuse poolt tehtud
vaheotsuse puhul on tegemist otsusega, mis on langetatud Vabariigi Valitsuse poolt, kes
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
on ühtlasi planeeringu kehtestajaks. Arvestades eeltoodut on tegemist otsusega, millega
tuleb planeeringu koostamisel arvestada.
Ülevaade planeeringu ja mõjude hindamise raames tehtud koostööst ametkondade,
huvigruppide ja avalikkusega on esitatud planeeringu seletuskirja lisas nr 3.
Koostöökoosolekud on olnud üheks sisendiks erinevate huvide kaalumisele.
1.1. Märgite, et üks planeeringu eesmärk on, et merealasid saaks taastuvenergeetikaks
kasutusele võtta (vt nt põhilahenduse seletuskirja ptk 3). Riigikohus on alles hiljuti
selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise
võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega
(RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Tõenäoliselt ei vaja meelde tuletamist, miks mereala
kasutusele võtmine on hädavajalik riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks.
Nõustume, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi. Reservalade määramisel
arvestati mh taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Selgitame, et reservalad on oma
olemuselt kompromiss, milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades
erinevate huvigruppide seisukohti. Eesti mereala planeeringu seletuskirja kalanduse
peatüki 5.2 suunised näevad muuhulgas ette vaba juurdepääsu säilitamist kalastusaladele
(rannikupüük ja traalpüük), kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks
kasutamiseks. Kuigi kogu Eesti traalpüügialadest jääb kavandatavatele tuuleenergeetika
aladele 4,3% ja kogu Eesti traalpüügist moodustab nendelt aladelt püütud kogus alla 10%-
i, on piirkondlikult kalandussektorile siiski mõju suur, kui nendel aladel ei ole võimalik
traalpüüki enam läbi viia. Näiteks Liivi lahes kavandatav tuuleenergeetika ala kattub
sealse traalpüügi alaga 92% ulatuses. Kalapüügi näol on tegemist traditsioonilise
merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar-aprill ning
september-detsember) ja mida viljelevad kohalikud kalurid, tehtud on investeeringuid
sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jms. Eriti keeruline on
olukord Liivi lahes, kus kalapüüki on juba täna erinevate meetmetega oluliselt piiratud ja
koosmõjus Pärnu mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala ning Läti
mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ala realiseerimisega hõlmatakse
oluline osa hetkel traalitavast Liivi lahest. Eelnevast lähtuvalt on kalurite huvigrupp
teinud ettepaneku Liivi lahe ala (tuuleenergeetika ala nr 1) täielikult planeeringust
eemaldada (sama ettepanek on Kalurite Liidu puhul tehtud uuesti ka 18.06.2021).
Tuuleala nr 2 puhul on kalurite huvigrupp seisukohal, et traalpüügi uutele aladele
nihkumine ei ole võimalik ning majanduslik mõju on arvestatav. Sõit kalapüügipiirkonda
ja piirkonnast tagasi pikeneks, suureneks nii ajaline kulu (koosmõjus ilmastikuriskidega)
kui kütusekulu. Sealhulgas mõjutab ajakulu suurenemine kala kvaliteeti eriti sügisel ja
kevadel, kuna ajavahemik püügilt töötlemisse oleks suurem. Samuti on probleemiks
tormikindlus – tihti on võimalik teatud tuulega kusagil püüda, nn kalda all, kui nüüd need
püügirajoonid ära kaovad, siis väheneb ka püügipäevade arv aastas. Teatud tormistel
kuudel on püügipäevi väga vähe ja kaugele kala traalima minna ei ole võimalik.
Kalurite argumentidest lähtuvalt pakkus Maaeluministeerium välja omapoolse
kompromissi – vähendada kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga
kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. Maaeluministeeriumi ettepaneku
kohaselt oleks tuuleenergeetika ala nr 1 vähenenud hinnanguliselt suurusjärgus 35% ja
2
ala nr 2 6%. Kokkuvõttes oleks olnud tuuleenergeetika alade väljalõigete suurus ca 237
km2. Maaeluministeerium tugines oma seisukoha kujundamisel 2017 – 2020. aastate
traalijoonte andmetele ja valdkonnaga seotud sadamate majandustegevuse näitajatele.
Samuti esindas ministeerium seeläbi protsessis olulise huvigrupi ehk traalpüügiga
tegelevate kalurite huve.
Vastukaaluks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et mereala
planeeringus leitud tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada, kuna neid ei ole kõiki
erinevaid tingimusi arvestades võimalik lausaliselt tuulikutega katta. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on rõhutanud, et saavutamaks seatud 2050. aasta
kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt.
Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna.
Oma seisukohtade kujundamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka
huvirühmaga koostööd, 2020. aasta sügisel viidi ministeeriumite eestvedamisel läbi ka
arendajate hulgas kirjalik küsitlus, mille kokkuvõttes oli sektor samuti seisukohal, et
tuuleenergeetika alasid ei tohiks vähendada.
Ministeeriumite vahel arutati ka võimalusi määrata tingimused, mis võimaldaksid
tuulikuparkides traalida. Paraku sellest võimalusest praegu olemasolevate teadmiste
juures loobuti, kuna leiti, et see kätkeb endas siiski ohtu, nt suurema tuule korral või
põhjas olevate võimalike takistuste (kivid, korralikult süvistamata kaablid vms) tõttu, see
vajaks igakordselt hoonestusloa etapis keerukaid läbirääkimisi, mis ei pruugi anda
tulemust ja tagada võrdset kohtlemist ning rahvusvahelisest praktikast ei ole teadaolevalt
näiteid, kus aktiivne traalimine tuuleparkides oleks võimalik ja mis oleksid meie oludesse
üle kantavad.
Traalpüügi ja tuuleenergeetika puhul on tegemist Eesti riigi jaoks oluliste
majandusvaldkondadega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus
arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas
planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava
planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks oli vajalik, et planeeringu kehtestaja ehk
otsustaja, Vabariigi Valitsus, teeks asjakohase vaheotsuse ning protsessi saaks jätkata.
Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki esitatud olulisi argumente ja asjaolusid, otsustas
mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid
määrata osa aladest reservi kuni 2027 aastani. Reservaladeks määrati need, mis ühtivad
ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Otsuse tegemisel ja erinevate variantide
kaalumisel arvestati võimalike mõjudega mõlemale sektorile. Selline oli erinevate huvide
kaalumisest tulenev kompromiss, mis lõpuks otsustaja poolt saavutati.
1.2. Märgite, et eelnõu, seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja selles viidatud VV
vaheotsus, mis vaieldamatult omavad mõju elu- ja looduskeskkonnale, ei sisalda aga
tuuleenergeetika reservalade loomise mõjude analüüsi taastuvenergiale.
Mõjude hindamise eesmärk on anda hinnang, milline on kavandatava tegevuse mõju selle
elluviimisel. Sellele on mõjude hindamise aruandes hinnang antud. Selgitame täiendavalt,
et reservalade kasutuselevõtt on võimalik, kui seni läbiviidud menetlusprotsesside
tulemusel on aastaks 2027 selgunud, et ülejäänud tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid
alasid ei ole võimalik piisavas mahus välja arendada. Seda olukorda hindab Majandus ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga
3
alates 2026. aastast, analüüsides seni läbiviidud mereala planeeringule järgnevaid
menetlusprotsesse ja uuringuid. Vastav tegevus sisaldub ka planeeringu tegevuskava
punktis 5.3. Reservalade kasutuselevõtmisele eelneva analüüsi põhjal antakse Vabariigi
Valitsusele ülevaade olemasolevast olukorrast ja langetatakse otsus jätkutegevuste
läbiviimiseks. 2027. aastal. Kokkuvõttes kuni 2027 aastani reservalasid tuuleenergeetika
arendamiseks ei kasutata ehk ka hoonestusloa taotluste menetlusi reservaladel ei ole seni
võimalik algatada, kuna see oleks vastuolus planeeringuga ja seeläbi oleks hoonestusloa
andmine ilmselgelt võimatu (VeeS §221 lg 1). See annab kalurite huvigrupile kindluse, et
selle ajani olukord traalpüügialade kasutuse osas sektori jaoks ei muutu. Kuna üleriigilise
mereala planeeringu asjakohasus vaadatakse kooskõlas planeerimisseaduse § 25 lg 1
kohaselt üle iga 5 aasta tagant, on aasta 2027 ajalise tärminina sobiv. Traalpüügi sektor
soovis reservalade kasutusele mitte võttu pikendada kuni 2030. aastani, kuid Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ei pidanud seda põhjendatuks. Eeltoodu selgemaks
fikseerimiseks on planeeringulahenduse seletuskirja ja tegevuskava vastavat osa
täpsustatud.
1.3. Märgite, et otsus, mis ulatuslikult piirab tuuleenergeetika arendamiseks võimalikke
alasid, omab mõju Eesti riigi rohepöörde eesmärkidele aga ka energiajulgeolekule ja
varustuskindlusele tulevikus. Tuuleenergeetikaks sobilike alade drastiline vähendamine
vähendab ka konkurentsi ning muudab tarbijate jaoks taastuvenergia hinna kallimaks.
Neid mõjusid ei ole ei eelnõus, seletuskirjas ega ka mõjude hindamise aruandes
selgitatud. Märgite, et läbipaistmatult, kitsa huvigrupi huve arvestades tehtud otsused
mõjutavad Eesti taastuvenergia sektori ärikeskkonna atraktiivsust ja usaldusväärsust.
Arvestades Eesti õigussüsteemi ja ka planeerimise mõtet ja olemust, siis ei saa ühelgi
isikul, sh arendajal tekkida õigustatud ootust planeeringulahenduse mitte muutumise osas
planeeringu menetlemise kestel. Seega kuni planeeringu kehtestamiseni võib
planeeringulahendus muutuda. Selle võimalusega (riskiga) tuleb arvestada äriplaane
koostades.
Oleme seisukohal, et reservalad on oma olemuselt kompromiss (mitte ühe sektori
soovitud olukord), milleni on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades
erinevate huvigruppide seisukohti. Vt täpsemalt p 1.1. Reservalade määramine on oma
olemuselt nagu iga teine planeerimisotsus, kus läbi planeeringulahenduse avalikustamise
on olnud võimalik kõigil esitada ettepanekuid planeeringulahendusele, sh reservalade
osas. Esitatud ettepanekud on läbi kaalutud, sh reservalade osas ja nende osas on
seisukohad kujundatud.
Antud juhul pole tuuleenergeetika alasid vähendatud vaid osaliselt reservi arvatud.
Mõjude hindamise eesmärk on anda hinnang, milline on kavandatava tegevuse mõju selle
elluviimisel. Seejuures tuleb arvestada maksimaalselt realiseeruva lahendusega, mistõttu
reservalad tuli mõju hindamisel ka sisse arvestada, sest reservalade elluviimine on pandud
mingi ajani ootele, kuid ei ole välistatud, et need tulevikus võetakse kasutusele. Sellele
on mõjude hindamise aruandes hinnang antud. Praegune planeeringulahendus võimaldab
merel tuuleenergeetika arendamist ning planeeringulahendus on kooskõlas kliima- ja
taastuvenergia eesmärkidega. Tuginedes energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava
ja täiendavale teatisele „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“, saame välja tuua, et
mereala tuuleenergia üldine potentsiaal on 7000 MW. Tuulepargid (nii maismaal kui ka
merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga
4
(kasutustegur1 vahemikus 25…30+% maismaal ning 45...50+% merel). Tehnoloogia
arenedes on elektrituulikute efektiivsus hüppeliselt kasvanud ning ka tuuleparkide
rajamise kulud on oluliselt vähenenud. Seetõttu tuuleparkide rajamine on mõistlik viis
meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele
üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks.
1.4. Märgite, et mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulised mõjud nii elu- kui ka
looduskeskkonnale, majandusele, tarbijatele ja investoritele, mistõttu vaheotsuse mõjude
analüüs tuleks mõjude hindamise aruandele lisada.
Kuna vaheotsuse mõjude analüüs on ametkondlikuks kasutamiseks, siis pole võimalik
seda planeeringu materjalidele lisada. Mõjude analüüsi on kasutatud ühe
sisendmaterjalina planeeringulahenduse koostamisel. Planeeringu seletuskirjas on otsuse
kaalutlused ka välja toodud, sh mõlema valdkonna argumendid. Vt lisaks p 1.3.
1.5. Märgite, et põhilahenduse seletuskiri (lk 49) tõdeb, et „tuuleenergeetika aladel traaliga
püütud kala osakaal kogu püütud kalast oli 2019. a 7% (ca 3 800 tonni). Seega kogu Eesti
traalpüügi sektorit arvestades ei ole majanduslik mõju oluline, kuid kohalikul tasandil on
mõju majanduskeskkonnale suur.“. Paraku on jäetud arvestamata ja kaalumata, et
samaaegselt on otsusel väga suur mõju tuuleenergeetikasektorile, riigi majandusele,
varustuskindlusele, energiajulgeolekule ja tarbijatele. Selle asemel, et kaaluda võimalikke
leevendusmeetmeid, hinnata mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli langetati
VV poolt läbipaistmatult vaheotsus. Nimetatud otsuse langetamise viis on selges
vastuolus PlanS põhimõtetega. Samuti ei ole õiguspärane, et seletuskirjas viidatud otsuse
aluseks olevad allikad on mitteavalikud. See ei võimaldada sidusrühmadel saada täpsemat
sisendit kaalutlusotsuse ajendite ning selle aluseks olnud analüüside kohta.
Reservalade üle otsustamisel võeti arvesse mõjud nii traalpüügisektorile kui ka
taastuvenergeetika sektorile. Reservalade kasutuselevõtu planeeringus kajastamise puhul
on oma sisuliselt tegemist menetluse käigus langetatud vaheotsusega, mis on oma
olemuselt nagu iga teine planeeringuline otsus. Nii selle kui ka kõigi teiste
planeeringuliste otsuse kujundamisel ning ka planeeringumaterjalide avalikustamisel,
neile seisukohti küsides ja ka vastuseid kujundades on järgitud kõiki planeerimise
põhimõtteid ning menetlus- ja sisunõudeid. Vt lisaks teisi p 1 alapunkte.
Juhime tähelepanu, et riiklikuks huviks on nii traalpüük kui ka tuuleenergeetika.
Traalpüük on riiklikuks huviks ka siis, kui tegemist on kohaliku mõjuga. Eesti
regionaalpoliitika keskmes on suured piirkondlikud erinevused, rahvaarvu vähenemise
taustal toimuv elanikkonna ja majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse,
teise tasandi keskuste nõrgenemine ning maapiirkondade arengut pärssivad suured
aegruumilised vahemaad. Regionaalarengu võtmekoht on soodustada häid teenuseid ja
tööd pakkuvate keskuste arengut, märgata ja väärtustada piirkondade eripärasid ning
vajadusel pakkuda toetust nende eesmärkide saavutamiseks.2 Seega on oluline arvestada
1
Kasutustegur - energiatootmisseadmel on tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse aastas.
Võrdluseks, koostootmisjaama kasutustegur on ~75% ning päikeseenergia puhul ~10%.
2
https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika
5
kohalike mõjudega traalpüügisektorile ning tagada töökohad laevastiku meeskonnale,
sadamapersonalile, kalatöötlemise ettevõtetele jt ja jätkusuutlik areng.
1.6. Märgite, et huvide tasakaalustamine ei saa tähendada, et võetakse ühe sektori
(traalipüüdjate) väljendatud seisukoht ning otsustatakse seda vaikimisi, ilma teisi huve ja
mõjusid kaalumata järgida, leidmata kompromisse ja võimalusi kooseksisteerimiseks.
Analoogselt on nn riigikaitseliste piirangute ja ehituslubadega seonduvalt Riigikohus
märkinud, et menetluse korraldajal tuleb välja selgitada, kas võib esineda
leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks ehitamine siiski
võimalik. Tegu on menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja
eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve tasakaalustav
lahendus (RKHKo nr 3-17-2766, p 28). Puudub igasugune põhjendus, miks
planeerimismenetluses peaks kohalduma madalam standard.
Reservalad on oma olemuselt kompromiss (mitte ühe sektori soovitud olukord), milleni
on jõutud keerukate läbirääkimiste tulemusel arvestades erinevate huvigruppide
seisukohti. Vt täpsemalt p 1.1 ja 1.2.
1.7. Teete ettepaneku reservalasid mitte määrata ning kaaluda põhjalikult tuuleenergeetika
alade reservaladeks määramise mõjusid, kaasata läbipaistvalt erinevaid osapooli ning
pakkuda proportsionaalseid leevendusmeetmed traalipüügiga tegelevale sektorile.
Oleme seisukohal, et erinevate riiklike huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas ja
vajalik planeeringus määrata reservalad. Vt lisaks p 1.1 - 1.3.
1.8. Juhite tähelepanu, et tuuleenergeetika reservalade loomine puudutab otseselt Utilitas OÜ
poolt esitatud hoonestusloa taotluse alasid, ent meie huve ei ole kuskil kaalutud.
Juhime tähelepanu, et kõigi hoonestusloa taotluste info on planeeringu koostamisel
taustainformatsioon ja ei ole planeeringulahenduse osa. Hetkel ei ole mitte ühtegi
hoonestusluba meretuulepargi arendamiseks välja antud. Hoonestusloa taotluse esitamine
ei anna õigustatud ootust hoonestusloa saamiseks. Hoonestusloa taotluste menetlemine,
sh otsustamiseprotsess, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal
kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses, ettenähtud nõuetele. Samane on
lähenemine ka kõigi muude hoonestusloa taotluste puhul. Seega peab huvide kaalumine
toimuma hoonestusloa menetluse läbiviimisel.
2. Toote oma kirjas välja, et põhilahenduses pole jätkuvalt lahendatud vaatekoridoride
ulatust, laius ja asukoht ega kantud need ka planeeringu põhikaardile. Seda hoolimata
tõsiasjast, et planeeringumenetlusse kaasatud sidusrühmad tegid korduvalt ettepanekuid
vaatekoridoride küsimus planeeringumenetluses lahendada. Seega antud planeeringust ei
selgu, millistel aladel on võimalik tuuleparke arendada. Olete seisukohal, et
vaatekoridoride temaatika tuleb lahendada praeguse planeerimise käigus.
6
Vaatekoridoride temaatika on lahendatud praeguse planeerimise käigus vastavalt
planeeringu täpsusastmele ja strateegilisele iseloomule, st andes ennekõike suunised ja
tingimused järgnevateks tegevusteks.
Selgitame, et üleriigiline mereplaneering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks
sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja
tuulikute täpsed asukohad. Mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada
tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest
lähtuvalt planeeringu tingimustest) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa
etapis). Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid
mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile suuniste
andmine mõjude leevendamiseks. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide
Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele
sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Nõustume, et tuuleparkide
visuaalne mõju on üks oluline meretuuleparkide rajamisega kaasnev mõju teiste seas.
Tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades, et tuulikud saavad olema
rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning
põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Järgmises etapis,
hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha
eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu
täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid panna. Seejuures on kohustus
hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid. Hindamist peab teostama vastav ekspert
kasutades väljatöötatud juhendmaterjali3 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis
on Eesti oludele vastav, kaasates kohalikku omavalitsust ja ranniku kogukonda
(planeeringu ptk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ tingimus 12 l). Samuti
on planeeringuga sätestatud erinevad leevendavad meetmed (nt eelistada samas
kõrguslikus suurusjärgus tuulikuid, liigendada tuulenergeetika arendusalasid, otsida
võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks kõige suurema mõjuga alas asuvatel
vaatekohtadel), mis on välja töötatud mh koostöös visuaalsete mõjude hindamise
eksperdiga.
Planeeringu ja mõjude hindamise materjale on selguse huvides korrigeeritud. Mõiste
„vaba vaateväli“ on asendatud „tuulikutest vaba alaga“. Täiendatud on mõjude hindamise
aruannet, eristatud on ptk 4.4.1.6.2 Tuulikute visuaalne mõju. Samuti on aruannet
täiendatud näitliku kirjeldusega, kuidas läbi viia ühes rannikulõigus tuulikutest vaba ala
jätmise analüüsi (ptk 4.4.1.6.2, tuulealade liigendamise alajaotuse lõpuosas). Täiendatud
on ka mõjude hindamise lisa nr 3, mis annab detailse ülevaate läbiviidud vaadete
analüüsist ja selgitab üldist lähenemist. Samas ei ole viidatud lisa nr 3 otseseks
juhtnööriks edaspidistes etappides vaid selgitab üleriigilise planeeringu mõjude
hindamise sisu. Rõhutame, et planeering ei nõua lausalist, tuulikutest vaba rannikuvaadet
vaid toob välja kohad, kus on eriti oluline otsida võimalusi tuulikutest vaba ala jätmiseks.
St ei ole planeeringu kohaselt vaja ette näha erinevaid vaatekoridore ühelt lõigult, mis
välistaks tuuleenergeetika arendamise alal nr 2. Kuna väljatoodud rannikulõigud
koondavad endas olulisi vaatekohti (põhinedes maakonnaplaneeringule, Saarte Geopargi
rannikuobjektidele ja RMK puhkekohtade informatsioonile) on nendes lõikudes vajalik
kaaluda võimalusi tuulikutest vabade alade jätmiseks. See, kas tuulikutest vaba ala
jätmine on võimalik ja kus ala täpsemalt paikneb, selgub loamenetluse ja KMH raames
läbiviidava analüüsi käigus. Eesti mereala planeeringus on antud suuniseid (soovitatav
3
Juhendmaterjal „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste
soovituste juhendmaterjal“.
7
järgida) ja seatud tingimusi (kohustuslik järgida). Materjalidega tutvudes on oluline
jälgida, kas tegemist on suunise või tingimusega.
Rahandusministeerium jääb seisukohale, et mereala planeeringus on tuuleenergeetika
arendusalad määratud, arvestades ka teiste merekasutusviiside vajadustega ning hinnatud nii
KeHJS kui ka asjakohaseid mõjusid piisavas mahus ja täpsusastmes. Üleriigilisele
planeeringule kohaselt on alade realiseerumiseks seatud tegevusloa tasandile tingimused ja
suunised ning põhjalik uuringute raamistik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui
Eesti energeetika valdkonna poliitikakujundaja on planeeringu kooskõlastanud märkusteta.
Energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamise eest hoolitseb Elering, kes on
planeeringulahendusega tutvunud, kuid pole välja toonud, et tuuleenergeetika alade osaline
reservi arvamine oleks oht Eesti energiajulgeolekule. Seeläbi saab asuda seisukohale, et
planeeringulahendus tagab Eesti taastuvenergeetika eesmärkide saavutamise.
Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise
käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist
täpsustatud. Sellel perioodil esitatud ettepanekud ja neile vastusseisukohad on kajastatud
kooskõlastuste tabelis ja ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu
protsessis toimub hetkel kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi
lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris.
Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide
avalikustamise täpsest perioodist eraldi e-kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Elering AS
Eleri Kautlenbach 611 3228
[email protected]
8