dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 24. august 2021
Viit
PRP-0/21/6169
Registreeritud
24. august 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2021
Vastutaja
Evelin Ansip-Kukk (Põhja Ringkonnaprokuratuur, IV osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse nr 21230200102 lõpetamise määrus 24.08.2021.pdf123 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 24.08.2021, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21230200102 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses on Xxxx Xxxle esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxx Xxx juhtis 25.12.2020 kella 21.23 paiku Tallinnas Kivila tänaval sõiduautot Toyota Yaris registreerimismärgiga xxx xxx ning liikudes Kivila 16 maja suunas sõitis Kivila 13 maja juures otsa reguleerimata ülekäigurajal, seda tema suhtes vasakult paremale ületanud, jalakäijale Xxxxxx Xxxile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxxx Xxx tervisekahjustuse (parema reieluukaela murd), mille paranemine on kestusega üle nelja kuud. Xxxx Xxx rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida sätestavad liiklusseaduse § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg 1 (peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Vajaduse korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 50 lg 3 p 1 (kohandama sõidukiiruse olukorrale vastavaks, et suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama). Xxxx Xxx on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et otsis autole kodu lähistel parkimiskohta. Väljas oli pime, kuid tänavavalgustus põles, tibutas vihma ja tee oli märg. Kivila tänaval oli paremal pool üksteise järel pargitud autod ning ta liikus väga aeglaselt, kuna lootis nende vahelt leida parkimiskoha. Parkivate autode rida katkes vaid selles kohas, kus on reguleerimata ülekäiguraja teekattemärgistus. Täpselt ülekäiguraja ees parkis samuti sõiduk. Kuna kahtlustatav kartis, et ülekäiguraja ees parkiva sõiduki tagant võib teele astuda jalakäija, siis ta vaatas pingsalt paremale, et auto tagant tulevat jalakäijat aegsasti märgata. Ülekäigurajale lähenedes nägi vasakust silmanurgast, et midagi vilksatas ning kohe pidurdas. Sõidukist väljudes selgus, et vasakult lähenenud naisterahval oli jalg viga saanud ning kahtlustatav helistas häirekeskusesse. Kahtlustatav arvab, et õnnetuse tingis erinevate asjaolude kokkusattumine, nimelt auto beežikas-hall värv, vihmane ilm, veidi raskendatud nähtavus ja keskendumine võimalikele jalakäijatele paremalt. Samas ülekäigurajale lähenedes kahtlustatav vaatas vasakule ning ei näinud seal 1/4 olevaid jalakäijaid. Kahtlustataval on ääretult kahju juhtunu pärast ja südamest kahetseb, et ei saanud seda õnnetust ära hoida. Kannatanu Xxxxxx Xxxi poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ülekäigurajale lähenedes vaatas vasakule ja paremale, kuid ei näinud ühtegi sõidukit ülekäigurajale lähenemas. Kui astus ülekäigurajale, siis sai järsku paremalt poolt sõiduautolt löögi. Xxxxxx Xxx kukkus maha ja tundis valu paremas jalas. Autojuht tuli sõidukist välja ja küsis, et kas on kiirabi vaja. Kannatanu ei tea, kes kutsus kiirabi, kuid kohale tulnud kiirabi toimetas ta haiglasse, kus tuvastati reieluukaela murd. Tunnistaja Jelena Trei ütlustest nähtub, et Kärberi tänava poolt Mustakivi tänava suunas liikus väga aeglaselt tumedat värvi sedaankerega sõiduk. Selles kohas Kivila tänaval oli paremal pool sõidukid väga tihedalt pargitud, samuti vahetult ülekäiguraja ette ja taha. Järgmisel hetkel süttisid autol pidurituled ning see sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale. Auto jäi koheselt seisma, autojuht tuli sõidukist välja ja läks jalakäija juurde. Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav oli liialt keskendunud paremalt läheneda võivatele jalakäijatele, mistõttu jäi vasakult liikunud jalakäija märkamatuks. Lisaks oli õnnetuse ajal oli väljas pime ja sadas vihma, mis piiras nähtavust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Kivila tänava parempoole sõidurada Mustakivi tee poolt Kärberi tänava suunas on tihedalt autosid täis pargitud kuni vahetult ülekäiguraja teemärgistuseni. Antud liikluskorraldus paratamatult suunab juhi tähelepanu rohkem paremale, kust seisva sõiduki tagant lähenevat jalakäijat on väga raske märgata ennem kui jalakäija on juba sõiduteel. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et ülekäigurajale astudes oli kannatanu vaateväli paremale, kust lähenes kahtlustatav oma sõidukiga, vaba. Liiklusseaduse § 25 lg 7, 8 kohaselt peab reguleerimata ülekäigurajal jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. Nii kahtlustatava enda ütluste kui ka tunnistaja ütluste kohaselt liikus kahtlustatav ülekäigurajale lähenedes väga aeglaselt. Seega arvestades sõiduki liikumiskiirust ja asjaolu, et kannatanu vaateväli oli vaba, oleks kannatanu hoolikama liiklejana võinud märgata lähenevat sõidukit. Küll aga võis kahtlustatava sõiduk jääda kannatanule märkamatuks oma värvi ja ilmastiku olude tõttu. Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav helistas õnnetuse järgselt häirekeskusesse ja kutsus kannatanule abi. Kuna kannatanu on avaldanud, et ei soovi tsiviilhagi esitada, siis ei ole ka varalisi nõudmisi, mida kannatanu sooviks antud kriminaalmenetluses maksma panna. Kahtlustatav Xxxx Xxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti puuduvad kahtlustataval kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt rikuks õiguskorda. Samuti ei saa käesoleva õnnetuse puhul rääkiga hooletuste jadast, mis viis inimvigastusega liiklusõnnetuseni. Menetluse käigus pole tuvastamist leidnud, et kahtlustatav oleks ületanud lubatud sõidukiirust või 2/4 tegelenud sõiduki juhtimise ajal millegi sellisega, mis seganuks liikluses täielikku kohalolemist. Küll aga kahtlustatav polnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt hoolikas kaasliiklejate suhtes ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta ohtu jalakäijaid. Kahtlustataval on ääretult kahju, et ei suutnud õnnetust ära hoida ja põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Arvestades eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 300 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kolme kuu jooksul. Xxxx Xxxle on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tulenevalt eeltoodust on Xxxx Xxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 300 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200102 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Xxxx Xxxl maksta 300 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 24.11.2021. 2.2. Xxxx Xxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx-xxxxxxx) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata: 24.11.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxx Xxxle ning kannatanule Xxxxxx Xxxile. 3/4 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: Xxxx Xxx kahtlustatav 4/4
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →