Põhja Ringkonnaprokuratuur · 24. august 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 24.08.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21230200102
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxx
(isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtueelses menetluses on Xxxx Xxxle esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxx Xxx juhtis 25.12.2020 kella
21.23 paiku Tallinnas Kivila tänaval sõiduautot Toyota Yaris registreerimismärgiga
xxx xxx ning liikudes Kivila 16 maja suunas sõitis Kivila 13 maja juures otsa
reguleerimata ülekäigurajal, seda tema suhtes vasakult paremale ületanud,
jalakäijale Xxxxxx Xxxile. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Xxxxxx Xxx
tervisekahjustuse (parema reieluukaela murd), mille paranemine on kestusega üle
nelja kuud.
Xxxx Xxx rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida
sätestavad liiklusseaduse § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik), §
16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg 1 (peab
juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab andma teed
ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korral
sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta
kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada
jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse
kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Vajaduse
korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 50 lg 3 p 1
(kohandama sõidukiiruse olukorrale vastavaks, et suudaks seisma jääda teel oleva
sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama).
Xxxx Xxx on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et otsis autole kodu
lähistel parkimiskohta. Väljas oli pime, kuid tänavavalgustus põles, tibutas vihma ja
tee oli märg. Kivila tänaval oli paremal pool üksteise järel pargitud autod ning ta
liikus väga aeglaselt, kuna lootis nende vahelt leida parkimiskoha. Parkivate autode
rida katkes vaid selles kohas, kus on reguleerimata ülekäiguraja teekattemärgistus.
Täpselt ülekäiguraja ees parkis samuti sõiduk. Kuna kahtlustatav kartis, et
ülekäiguraja ees parkiva sõiduki tagant võib teele astuda jalakäija, siis ta vaatas
pingsalt paremale, et auto tagant tulevat jalakäijat aegsasti märgata. Ülekäigurajale
lähenedes nägi vasakust silmanurgast, et midagi vilksatas ning kohe pidurdas.
Sõidukist väljudes selgus, et vasakult lähenenud naisterahval oli jalg viga saanud
ning kahtlustatav helistas häirekeskusesse. Kahtlustatav arvab, et õnnetuse tingis
erinevate asjaolude kokkusattumine, nimelt auto beežikas-hall värv, vihmane ilm,
veidi raskendatud nähtavus ja keskendumine võimalikele jalakäijatele paremalt.
Samas ülekäigurajale lähenedes kahtlustatav vaatas vasakule ning ei näinud seal
1/4
olevaid jalakäijaid. Kahtlustataval on ääretult kahju juhtunu pärast ja südamest
kahetseb, et ei saanud seda õnnetust ära hoida.
Kannatanu Xxxxxx Xxxi poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et
ülekäigurajale lähenedes vaatas vasakule ja paremale, kuid ei näinud ühtegi sõidukit
ülekäigurajale lähenemas. Kui astus ülekäigurajale, siis sai järsku paremalt poolt
sõiduautolt löögi. Xxxxxx Xxx kukkus maha ja tundis valu paremas jalas. Autojuht
tuli sõidukist välja ja küsis, et kas on kiirabi vaja. Kannatanu ei tea, kes kutsus
kiirabi, kuid kohale tulnud kiirabi toimetas ta haiglasse, kus tuvastati reieluukaela
murd.
Tunnistaja Jelena Trei ütlustest nähtub, et Kärberi tänava poolt Mustakivi tänava
suunas liikus väga aeglaselt tumedat värvi sedaankerega sõiduk. Selles kohas Kivila
tänaval oli paremal pool sõidukid väga tihedalt pargitud, samuti vahetult
ülekäiguraja ette ja taha. Järgmisel hetkel süttisid autol pidurituled ning see sõitis
ülekäigurajal otsa jalakäijale. Auto jäi koheselt seisma, autojuht tuli sõidukist välja
ja läks jalakäija juurde.
Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav oli liialt
keskendunud paremalt läheneda võivatele jalakäijatele, mistõttu jäi vasakult
liikunud jalakäija märkamatuks. Lisaks oli õnnetuse ajal oli väljas pime ja sadas
vihma, mis piiras nähtavust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Kivila
tänava parempoole sõidurada Mustakivi tee poolt Kärberi tänava suunas on tihedalt
autosid täis pargitud kuni vahetult ülekäiguraja teemärgistuseni. Antud
liikluskorraldus paratamatult suunab juhi tähelepanu rohkem paremale, kust seisva
sõiduki tagant lähenevat jalakäijat on väga raske märgata ennem kui jalakäija on
juba sõiduteel. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et ülekäigurajale
astudes oli kannatanu vaateväli paremale, kust lähenes kahtlustatav oma sõidukiga,
vaba. Liiklusseaduse § 25 lg 7, 8 kohaselt peab reguleerimata ülekäigurajal jalakäija
enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile
võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda
märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kui reguleerimata kohas sõiduteed
ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles
siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses. Nii kahtlustatava enda ütluste kui ka
tunnistaja ütluste kohaselt liikus kahtlustatav ülekäigurajale lähenedes väga
aeglaselt. Seega arvestades sõiduki liikumiskiirust ja asjaolu, et kannatanu vaateväli
oli vaba, oleks kannatanu hoolikama liiklejana võinud märgata lähenevat sõidukit.
Küll aga võis kahtlustatava sõiduk jääda kannatanule märkamatuks oma värvi ja
ilmastiku olude tõttu.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole
suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur,
kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu,
et kahtlustatav helistas õnnetuse järgselt häirekeskusesse ja kutsus kannatanule abi.
Kuna kannatanu on avaldanud, et ei soovi tsiviilhagi esitada, siis ei ole ka varalisi
nõudmisi, mida kannatanu sooviks antud kriminaalmenetluses maksma panna.
Kahtlustatav Xxxx Xxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka
peale seda kuritegude eest. Samuti puuduvad kahtlustataval kehtivad
väärteokaristused. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt
rikuks õiguskorda. Samuti ei saa käesoleva õnnetuse puhul rääkiga hooletuste
jadast, mis viis inimvigastusega liiklusõnnetuseni. Menetluse käigus pole
tuvastamist leidnud, et kahtlustatav oleks ületanud lubatud sõidukiirust või
2/4
tegelenud sõiduki juhtimise ajal millegi sellisega, mis seganuks liikluses täielikku
kohalolemist. Küll aga kahtlustatav polnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt
hoolikas kaasliiklejate suhtes ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta
ohtu jalakäijaid. Kahtlustataval on ääretult kahju, et ei suutnud õnnetust ära hoida ja
põhjustas kannatanule tervisekahjustuse. Arvestades eeltoodut on antud juhul
võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid
ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad
rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse
suuruseks võib määrata 300 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda
kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut
nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kolme kuu jooksul. Xxxx Xxxle on
selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta
ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur
kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on Xxxx Xxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada
KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 300
eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200102 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. Xxxx Xxxl maksta 300 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 24.11.2021.
2.2. Xxxx Xxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx-xxxxxxx) maksumus summas
84 eurot.
Tähtajaks määrata: 24.11.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele Xxxx Xxxle ning kannatanule Xxxxxx
Xxxile.
3/4
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus:
Xxxx Xxx
kahtlustatav
4/4