Põhja Ringkonnaprokuratuur · 19. august 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 17.08.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21230200113
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX
(isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtueelses menetluses on XXXXX XXXXXXXX esitatud kahtlustus KarS § 422
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt XXXXX XXXXX juhtis
04.12.2020 kella 12.25 paiku Tallinnas Narva maanteel sõiduautot Nissan Qashqai
registreerimismärgiga XXXXXX ning liikudes kesklinna suunas sõitis Loopealse tn
ristmikul otsa reguleerimata ülekäigurajal, seda tema suhtes paremalt vasakule
ületanud, jalakäijale XXXXXX XXXXXXXXXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai
XXXXXX XXXXXXXX tervisekahjustuse (parema kodarluu alumise otsa nihkega
murd), mille ravi on kestusega üle nelja kuud.
XXXXX XXXXX rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja
kaitsekohustusi, mida sätestavad liiklusseaduse § 14 lg 2 (iga liikleja peab olema
liikluses ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara),
§ 17 lg 1 (peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest), § 17 lg 5 p 21 (peab
andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse
korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta
kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 35 lg 1 (ei tohi oma tegevusega ohustada
jalakäijat), § 35 lg 4 (reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma piisavalt väikse
kiirusega, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud ülekäigurajale. Vajaduse
korral jääma seisma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada), § 50 lg 3 p 1
(kohandama sõidukiiruse olukorrale vastavaks, et suudaks seisma jääda teel oleva
sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama).
XXXXX XXXXX on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et sõitis
kiirusega kuni 30 km/h, jalakäijate ülekäigu kohal inimesi ei olnud, viimasel hetkel
märkas teele astunud tumedates riietes jalakäijat. Kahtlustatav pidurdas koheselt,
kuid kokkupõrget ei olnud enam võimalik vältida. Kahtlustatav selgitas, et
arvestades kõnnitee ääres olevat tausta oli jalakäija halvasti märgatav.
Kannatanu XXXXXX XXXXXXXX poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest
nähtub, et õnnetuse toimumise ajal oli tal seljas musta värvi jope. Kannatanu väljus
Loopealse bussipeatuses bussist ja suundus reguleerimata ülekäiguraja poole, et see
ületada Meeliku tänava suunas. Kannatanu mäletab, et tema ees liikusid samas
suunas inimesed, kes läksid samuti ülekäigurajal üle tee ning ta järgnes neile.
Kannatanu ei mäleta, kas teed ületama asudes vaatas lähenevaid sõidukeid või mitte.
1/4
Tunnistaja XXXXXXXXX XXXXXXXXXX ütlustest nähtub, et kui naisterahvas
hakkas ülekäigurajal teed ületama, siis Nissani juht ei reageerinud. Kui juht hakkas
pidurdama, siis oli juba hilja ja sõitis naisterahvale otsa.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset Narva mnt ja
Loopealse pst ristumiskohal, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h. Õnnetuse ajal
oli pilvine ja asfaltkate märg. Vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et
Loopealse bussipeatuse poolne sõidurada külgneb puude ja põõsastega.
Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et kahtlustatav ei olnud
reguleerimata ülekäigurajale lähenedes piisavalt tähelepanelik, mistõttu ei märganud
teed ületama asunud jalakäijat. Kahtlustatava enda sõnul oli kannatanu halvasti
märgatav kõnnitee ääres oleva tausta ja kannatanu jope värvi tõttu. Sõidutee äär,
kust kannatanu suundus ülekäigurajale, külgnes puude ja põõsastega, mis olid
aastaajale omaselt raagus. Lisaks oli õnnetuse toimumise ajal pilves, mistõttu võis
kannatanu oma tumeda riietusega olla raskemini märgatav.
Hinnates menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis asub prokurör
seisukohale, et kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu tuleb kvalifitseerida ümber
KarS § 423 lg 1 järgi. Ettevaatamatusdelikti koosseisus tulevad subjektiivsete
tunnustena kõne alla kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette
tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul isik ei näe ette
kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Ehk
hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks kahtlustatav pidanud
tähelepanelikumalt veenduma, et ükski jalakäija ei ole asumas ülekäigurajal
sõiduteed ületama.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole
suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur,
kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu,
et kahtlustatav XXXXX XXXXX ja kannatanu XXXXXX XXXXXXXX on
11.08.2021 sõlminud omavahel kompromisslepingu. Antud lepingu kohaselt on
kahtlustatav võtnud endale kohustuse tasuda kannatanule varalise ja mittevaralise
kahju hüvitamiseks kokku 3500 eurot. Samuti on pooled lepinguga kinnitanud, et
pärast lepingu täitmist puuduvad neil mistahes nõuded teineteise vastu, mis
tulenevad otseselt 04.12.2020 liiklusõnnetusest või on sellega kaudselt seotud.
Samal päeval kompromisslepingu sõlmimisega on kahtlustatav tasunud kannatule
3500 eurot, mida kinnitab kriminaalasja materjalide juurde lisatud Swedbank AS
maksekorraldus nr 4. Seega ei ole kannatanul varalisi nõudmisi, mida ta sooviks
kriminaalmenetluses maksma panna.
Kahtlustatav XXXXX XXXXXXX ei ole karistatud enne antud kuriteo
toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti puuduvad kahtlustataval
kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole kahtlustatava puhul tegemist isikuga, kes
süsteemselt rikuks õiguskorda. Samuti ei saa käesoleva õnnetuse puhul rääkiga
hooletuste jadast, mis viis inimvigastusega liiklusõnnetuseni. Menetluse käigus pole
tuvastamist leidnud, et kahtlustatav oleks ületanud lubatud sõidukiirust või
tegelenud sõiduki juhtimise ajal millegi sellisega, mis seganuks liikluses täielikku
kohalolemist. Küll aga kahtlustatav polnud ülekäigurajale lähenedes piisavalt
hoolikas kaasliiklejate suhtes ega veendunud selles, et ülekäigurajale sõites ei sea ta
ohtu jalakäijaid. Arvestades eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56
lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele
2/4
võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega
kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale
määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 716 eurot. Samuti tuleb
kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot. Kahtlustatav on
avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kolme kuu jooksul.
XXXXX XXXXXXXX on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste
täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud
kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse
kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on XXXXX XXXXXX suhtes võimalik kriminaalmenetlus
lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta
riigituludesse 716 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 84 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21230200113 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. XXXXX XXXXX maksta 716 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata:
17.11.2021.
2.2. XXXXX XXXXX on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0284) maksumus summas
84 eurot.
Tähtajaks määrata: 17.11.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- Teabesalvestis (fotod) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (videofail) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele XXXXX XXXXXXXX ja tema kaitsjale
XXXXXX XXXXXXXXXX ning kannatanule XXXXXX XXXXXXXXXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
3/4
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: (allkirjastatud digitaalselt)
XXXXX XXXXX
kahtlustatav
(allkirjastatud digitaalselt)
XXXXXX XXXXXXXX
kaitsja
4/4