Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks
Taotleja nimi ja registrikood Eesti Lasterikaste Perede Liit, 80090320
Taotleja juriidiline aadress Lossi 35-22, Viljandi linn
Toetuse saaja arvelduskonto EE582200221048816488
number, viitenumber, pank
Taotletav summa 251 000,00 eurot
Toetuse nimetus Tegevustoetus
Taotleja veebileht (kui on) www.lasterikkad.ee
Allkirjastaja nimi ja ametikoht Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president/
(telefon ja e-posti aadress) juhatuse liige; tel:55535482
Projektijuhi nimi ja Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president/
kontaktandmed (telefon ja e-posti juhatuse liige; tel:55535482
aadress)
Projekti algus ja lõpp 01.01.2021- 31.12.2021
1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest
Eesti Lasterikaste Perede Liit (edaspidi Liit) seisab lasterikaste perede huvide eest ning tegutseb selle
nimel, et lasterikkus oleks ühiskondlikult tunnustatud väärtus Eestis. Oleme katusorganisatsioon,
meie võrgustikku kuulub 21 liikmesorganisatsiooni koos enam kui 2000 perekonna ja ligi 10 000
lasterikka pere lapsega. Oleme strateegilinepartner Sotsiaal- ja Siseministeeriumile, taotlenud ja
edukalt ellu viinud üle-eestilisi suurprojekte.
Organisatsiooni tegevused on jaotatud valdkondadeks, arvestades soovitud mõju ulatust
lasterikastele peredele:
1.Liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö
Soovitud mõju - Liidul on elujõulised ja jätkusuutlikud liikmesorganisatsioonid. Liit on liikmete
koostöö platvormiks, mille kaudu aidatakse üksteist ja realiseeritakse ühiseid huve. LO-d on hästi
juhitud ning kasutavad oma töös läbimõeldud, innovaatilisi töövõtteid
2. Perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine
Soovitud mõju- lasterikaste pered liikmed on aktiivsed ja uudishimulikud, julgevad võtta vastutust
ning kogeda uusi olukordi, loovad ja hoiavad edukalt suhteid nii pereringis kui väljaspool seda.
Peredel on võrdne juurdepääs kultuurile ning vaba aja veetmise võimalustele. Lasterikkal perel on
olemas piisavas koguses ja sortimendis igapäevased toiduaineid ja vajalikke riideid ning
majapidamistarbeid.
3. Avalik kommunikatsioon ja ühiskondliku suhtumise kujundamine
Lasterikkus on muutunud Eestis normaalseks nähtuseks nii avalikkuses kui ka inimeste igapäeva
kõnepruugis.
4. Eestkoste tegevused
Seadusandluses sätestatud meetmete abil tagatakse lasterikaste perede toetamine ja abistamine
laste kasvatamisel. Suurendatakse perede elukvaliteeti ja toimetulekut ning parandatakse teenuste
kättesaadavust.
Lisaks teeb Eesti Lasterikaste Perede Liit käesoleva projekti raames tihedalt koostööd SA
Väärtustades Eluga, pakkudes seeläbi peredele toetavaid tugiteenuseid.
2. Projekti eesmärk (Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse
taotletava tulemusena, mitte tegevusena.)
Käesoleva projekti eesmärk on panustada peresõbralikuma ühiskonna kujundamisse, et Eesti
peredes kasvaks rohkem lapsi ning peresuhted oleksid positiivsed ja püsivad.
Liit taotleb riigieelarvelist tegevustoetust organisatsiooni poolt koordineeritud tegevuste
tõhustamiseks ja laiendamiseks ning enamate peredeni jõudmiseks, samuti perede heaolu ja
turvatunde parandamiseks läbi erinevate teenuste ja ühitegevuste pakkumise.
Projekti tulemusena on:
• kasvanud lasterikkaid peresid ühendavate organisatsioonide võrgustiku võimekus;
• suurenenud lasterikaste perede nähtavus ühiskonnas ja paranenud nende kuvand;
• tugevnenud lasterikaste perede kogukond;
• enam lasterikkaid perekondi võrgustikku kaasatud;
• tihenenud koostöö kolmanda ja ärisektori vahel;
• läbi Perekaardi programmi ning peresõbraliku toitlustusasutuse märgise peresõbralike
ettevõtete initsiatiiv märgatud ja esile toodud;
• korraldatud laste kasvatamise ja lastega perede väärtustamise ning võimestamisega seotud
tegevusi nii regionaalselt kui ka üleriigiliselt;
• suurenenud lasterikaste perede materiaalne heaolu läbi ainelise abi andmise;
• saavad lasterikkad pered osa kvaliteetsematest teenustest, koolitustest ja ühistegevustest;
• PREP-programmides on osalenud vähemalt 400 erinevat isikut.
3. Projekti vajalikkuse põhjendus (Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise
vajalikkust. Mida on vaja muuta ja miks?)
Jüri Ratase valitsuse üheks prioriteediks on olnud peresõbralik Eesti. Rahvastikuministri Riina
Solmani sõnul algab peresõbralikkus austusest perekonna kui institutsiooni vastu ning eeldab
lastega perede vajadustega arvestamist. „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ peaeesmärgiks on
laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine.
Lasterikaste perede olukorrale ja nende olukorra parandamisele tähelepanu pööramine on
äärmiselt oluline, sest:
• laste ja perede heaolu on ühiskonna tervise peegel tänasel päeval;
• lasterikaste perede vajadused on laiema spektriga kui 1-2 lapsega või lastetute perede
vajadused;
• lastega perede heaolu ja toimevõimekus loob aluse ühiskonna jätkusuutlikkusele ja
kvaliteedile.
Lapsed tulevaste täiskasvanutena võtavad üle täiskasvanute põlvkonna väärtused ja hoiakud ning
toimetulekustrateegiad. Nende arenguvõimalused lapsi ja peresid väärtustavas ühiskonnas loovad
eeldused, et neist saavad peret ja lapsi väärtustavad ning hästi kohtlevad tulevased vanemad.
Selleks, et lasterikaste perede olukorrale kaasa aidata, on vaja küsida nende olukorra ja vajaduste
kohta nende endi käest. Lisaks lasterikaste perede vanematele on oluline koguda teavet lastelt
nende elu erinevates aspektides. Oluline on, et perepoliitika meetmed kataksid lapse kasvatamise
ja kasvamise kogu elukaare, nagu seda rõhutatakse ka Rahvastikupoliitika põhialustes 2035.
Põhialustes tuuakse välja Eesti rahvastikupoliitika eesmärk sündimuse vallas, milleks on vähendada
soovitud ja tegeliku laste arvu vahet ning jõuda olukorrani, kus laste põlvkonnad on vähemalt sama
suured kui nende vanemate põlvkonnad (Rahvastikupoliitika põhialused 2035). Oluline takistus
eesmärgi saavutamisel on laste kasvatamise ja lasterikkuse ebapiisav väärtustamine ühiskonnas, mis
mõjutab nii individuaalseid pereplaneerimise otsuseid kui ka ühiskonna suutlikkust pakkuda erineva
laste arvuga perede vajadustega arvestavat keskkonda. Lisaks elutingimuslikele teguritele on oma
osa kahe lapsega peret soosivatel hoiakutel ja lasterikaste perede toimevõimekuse vähesel
sotsiaalsel nähtavusel.
Perede, nii laste kui ka lapsevanemate, huvikaitse on hädavajalik, et aidata kaasa peresõbralikuma
väärtusruumi kujunemisele ning liikuda elukaarepõhisema lähenemisviisi poole. Selleks on vaja ka
lasterikaste perede endi aktiviseerumist ja ühiskonnas nähtavamaks saamist, selleks et laieneks
nende positiivne kuvand.
ELPL on ainus üleriigiline lasterikkaid peresid koondav organisatsioon, mille tegevustel on väga
suur mõju lasterikaste perede heaolule ja käekäigule. Seetõttu on Liidu tegevuse ja võimekuse
suurendamisel oluline positiivne mõju.
4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid ((Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul
näidake ära, kas objekt, millesse investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse
puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus.)
MOTIVEERITUD JA ELUTARK VÕRGUSTIK, KOMMUNIKATSIOONITEGEVUSED
Eesti Lasterikaste Perede Liit on liikmesorganisatsioonide koostöövõrgustik. Planeeritud tegevused
aitavad luua ja toimimas hoida usaldusele ja koostööle toetuvat võrgustikku, milles väärtustatakse
kõrgelt kommunikatsiooni, mitmekesisust, loovust ja vitaalsust ning tunnustamist. Lisaks peetakse
oluliseks individuaalse võimekuse ja kompetentsi kasvu, et seeläbi suurendada sihtgrupi heaolu ja
rahulolu. Kuna võrgustik tegutseb peamiselt vabatahtlikkuse alusel, siis on oluliseks küsimuseks,
kuidas leida motiveeritud ja pühendunud vabatahtlikke, kuidas leida tasakaal organisatsiooni
juhtimise, koduse pereelu ja tööelu vahel. Üheks oluliseks võrgustiku ühendajaks on Liikmepäevad,
Mõttekool, erinevad arenguprogrammid aga ka laste kasvatamise ja lastega perede väärtustamise
ning võimestamisega seotud üleriiklikud tegevused Eestis.
Kommunikatsioonitegevuste raames antakse võimalus lasterikastele peredele ühiskonnas
nähtavamaks saamiseks ja positiivse kuvandi kujundamiseks, muutes seeläbi ühiskond lapse- ja
perekesksemaks ning kujundades inimeste hoiakuid lasterikaste perede suhtes.
LIIKMETELE SUUNATUD TEGEVUSED, RINGMAJANDUS, TOIDUJÄÄKMETE TEKKE VÄHENDAMINE
Projekti tegevused on suunatud perede sotsiaalse aktiivsus-, kohanemis- ja läbilöögivõime
suurendamise, suhtevõrgustiku loomise ja arendamise, perede nõustamise ja jõustamise ning
koostöö arendamisele Liidu liikmesorganisatsioonide poolt. Lisaks soetatakse siin erinevaid
väikevahendeid, millega luuakse peredele lisaväärtust ühingu ruumides ning lihtsustatakse
organisatsiooni juhtimist. Tegevuste raames kaasatakse erinevaid partnereid, tehakse koostööd nii
võrgustiku siseselt kui ka väljapoole. Väljundürituste raames paistavad lasterikkad pered rohkem
silma, mistõttu kasvab nende enesehinnang, igapäevane toimetulek ning lapsevanemate ja noorte
vaheline mõistmine.
Teise väljundina tugevdatakse toidu ümberjaotamise ja päästmisega seotud tegevusi ning
arendatakse ringmajanduse tegevusi üle-eestiliselt Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt koostöös
liikmesorganisatsioonide ja erinevate partneritega. Selleks vahendatakse toiduaineid, riideid ja
majapidamistarbeid lastega peredele koostöös heategevusorganisatsioonide, sponsorite ja teiste
koostööpartneritega. Tegevuste eesmärgiks on suurendada perekondade toimevõimet.
PEREKAARDI PROGRAMMI ARENDAMINE
www.perekaart.ee
Perekaart on lasterikkale perele väljastatav magnetkaart, millega on võimalik osa saada erinevatest
teenustest ja toodetest parematel tingimustel. Perekaarti on võimalik taotleda kõikidel
perekondadel, kus lapsi on kasvamas kolm ja enam. Nimetatud programm on 2014. aastast Taotleja
poolt käivitatud tegevus. Tänaseks kuulub portfelli üle 400 ettevõtte, kes pakuvad soodustusi enam
kui 500, kehtivaid Perekaarte on ringluses 5300. Programmi suurema mõjuulatuse saavutamiseks
soovime projektiperioodil viia ellu IT tehnilised arendustööd – toimub olemasoleva süsteemi
ümberehitus uuele arhitektuurile, tehakse turvaanalüüsid Perekaardi süsteemile, toimub andmete
valideerimine ning üleviimine vanalt süsteemilt uuele. Kogu protsessi jooksul teeme koostööd
erinevate ekspertide ja partneritega ning lõpptulemusena saab olemasolev platvorm täielikult
ümber ehitatud ning moderniseeritud. Programmi laiendamiseks, arendamiseks, turvaliseks,
jätkusuutlikuks ja kasutajasõbralikuks muutmisel vajame lisaressursse.
HUVITEGEVUSE TOETUS LASTERIKASTE PEREDE LASTELE
Tegemist on taotleja pikaajalise projektitegevusega.
Lasterikaste perede huvikoolituse toetust on võimalik taotleda perel, kelle leibkonnas kasvab neli
või enam alaealist last/noort või nelja- ja enamalapseline leibkond, kus kuni 26 aastased (k.a.)
noored õpivad gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli päevases õppes.
Lapsevanem saab toetust taotleda õppivale lapsele, kes on kuni 19 aastane k.a. Toetust saab
taotleda iga lapse kohta ühe huvitegevuse/ huviringi raames. Huvikoolituse toetust ei maksta
eelkooliealistele lastele.
Huvikoolitust pakkuva asutuse andmed peavad olema kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Huvikoolitusena ei käsitleta võõrkeele ringi, koduõpet ning õppevahendi rentimist. Toetuse saamise
aluseks on dokumendid: lapsevanema taotlus ning huvikoolituse pakkuja tõend, mis esitatakse koos,
kas digitaalselt- või paberkandjal allkirjastatuna.
Eraldatava huvikoolituse toetuse suurus sõltub saabunud taotluste koguarvust. Lapsele eraldatud
huvikoolituse toetus kantakse otse huvikoolitust pakkuva juriidilise isiku või asutuse
arvelduskontole.
Tegevused:
• huvihariduse toetuse taotlusvooru ettevalmistamine
• taotlusvooru avamine ning perede informeerimine
• huvihariduse toetuse taotluste vastuvõtmine
• toetuste väljamaksmine
• tagasiside peredele huvihariduse taotluste otsustest ning tehtud väljamaksetest
• projekti administreerimine
PREP KOOLITUSPROGRAMMIDE PAKKUMINE PEREDELE
Tegevuste raames pakutakse perekondadele erinevates Eestimaa piirkondades kahte
koolitusprogrammi:
1. PREP-programm ”Minu suhe on minu kätes” (WMR)
2. PREP-paarisuhte koolitusprogramm (PREP)
Selleks toimub:
• Teavitustegevus ja koostöö sidus ning sihtrühmadega;
• Gruppide koordineerimine. Gruppide suurus varieerub vastavalt gruppide ajastuste
sobivusele sihtrühmale. Eesmärk on hoida grupid regulaarselt avatud.
• Gruppide läbiviimine. Koolitatud on vähemalt 40 inimest.
• Tagasiside analüüs. Osalejatel palutakse täita enne ja pärast küsimus, mille alusel on
võimalik hinnata koolituse tulemusega toimub muutust osalejate suhteteadlikkuses, -
oskustes ja hoiakutes.
TEGEVUSKULUD NING ORGANISATSIOONI JA KOGU VÕRGUSTIKU ARENDAMINE
• büroo ruumide rendikulu, bürootarbed, kontoritehnika
• sidevahendid: telefon ja internet
• sõidukulude hüvitamine
• kodulehekülje www.lasterikkad.ee arendused
• töötervishoiukulud
• digitaalsed ligipääsud meediaväljaannetele
• õigusabi, juriidiline nõustamine, andmekaitse
• tööjõukulud
• organsiatsiooni erinevad arenduskulud
5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale
Mittetulundusühendused ja nende liikmespered - Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesühingutel
on võimalik regionaalsel tasandil tugevdada lasterikaste perekondade turvatunnet, heaolu ning
tegutsemisvõimekust. Projekti õnnestumine tagab lasterikaste perede sotsiaalse võrgustiku
tugevdamise võimalikkuse. Strateegilise tegevuse läbi on võimalik suurendada perede kaasatust
ning rolli kogukonnas. Lliikmesperedel on võimalik osa saada arendavatest programmidest ja
õpitubadest, mis aitavad tagada toetava ja turvalise keskkonna laste kasvatamiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksused - koostöö omavalitsusega lasterikaste perede heaolu tagamiseks;
lisaväärtused peredele kohalikes omavalitsustes; perede panus kohaliku omavalitsuse
jätkusuutlikusse; rohkem elanikke kohalikus omavalitsuses (suurem sündimus).
Riigiasutused - sisend riikliku perepoliitika parandamiseks ühiskonna peresõbralikuks muutmiseks.
Koostöö riigiga erinevate ministeeriumite tasandil. Lasterikkust väärtustavate hoiakute
kujundamine ühiskonnas laiemalt.
Äriühingud - klientuur lasterikaste perede näol, igakülgne abi hinnakirja väljatöötamisel ning
lasterikaste perede eripäraga (eelkõige laste arvuga) arvestamisel. Koostöövõimalused
lasterikkusesse panuse andmiseks, missioonitunde suurendamiseks ning ettevõtte maine
kujundamiseks.
6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega
Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon
Nr Kulurida Maksumus
1. Motiveeritud ja elutark võrgustik, kommunikatsioonitegevused 25 000,00
2. Liikmetele suunatud tegevused, ringmajandus, toidu päästmine 30 000,00
3. Perekaardi programmi arendustegevused 50 000,00
4. Huvihariduse toetus lasterikaste perede lastele 51 000,00
5. PREP koolituste koordineerimine ja läbiviimine peredele, ruumide 8 000,00
rendikulu ja tööjõukulu
6. Tegevuskulud ning organisatsiooni ja kogu võrgustiku arendamine 87 000,00
KOKKU 251 000,00
Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult osaliselt,
kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja
-KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.
-KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.
-KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON NÕUETEKOHASELT
TÄIDETUD.
-KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.
-KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD MAJANDUSALASE,
AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA
KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT
KUSTUTATUD.
Taotluse koostaja: Aage Õunap
(allkirjastatud digitaalselt)
RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}
ERITINGIMUSED
25.01.2021
Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a
käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise
lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-
Järg (edaspidi toetuse andja)
ja
Eesti Lasterikaste Perede Liit, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aage Õunap
(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,
lähtudes toetuse saaja 21. jaanuaril 2021. a esitatud taotlusest ja rahvastikuministri
22. jaanuari 2021. a käskkirjast 1-3/7 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“ ning poolte ühisest
huvist toetada peresõbraliku ja lasterikkust väärtustava ühiskonna kujundamist, sh lasterikaste
perede huvitegevuse toetamist, toiduabi vahendamist, võrgustikutöö arendamist ning
positiivseid peresuhteid toetavate tegevuste elluviimist, leppisid kokku alljärgnevas.
1. Üldsätted
1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.
1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-3/32
„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).
1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka
üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale Siseministeeriumi eelarvest Laste ja perede
programm (eelarvekonto 45, tegevusala kood 01600, projektikoodid S10-K-PERE-1 ning
S10-K-PERE-4) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvelistest vahenditest summas 251 000
(kakssada viiskümmend üks tuhat) eurot.
2.2. Toetus on määratud Eesti Lasterikaste Perede Liidule rahvastiku- ja perepoliitika
eesmärkide: liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö arendamine, perede
enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede
huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine, avaliku kommunikatsiooni ja
ühiskondliku suhtumise kujundamise ning eestkoste tegevuste elluviimiseks.
2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole nr EE582200221048816488 (SEB)
punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled
on lepingu allkirjastanud.
2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31.12.2021.
3. Aruannete koostamine ja esitamine
Toetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande hiljemalt
31.12.2021 vastavalt lisale 1 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“.
4. Poolte kontaktisikud
4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Gerli Lehe, nõunik, kantsleri juhtimisala,
rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsleri valdkond, rahvastiku- ja
perepoliitika osakond, telefon 6125255, e-post
[email protected].
4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse
hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.
4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Aage Õunap, telefon +372 55535482, e-post
[email protected]
5. Lepingu dokumendid
5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:
5.1.1. Lisa 1. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm;
5.1.2 Lisa 2. 2021 SIM riigieelarveline tegevustoetus.
5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,
III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.
5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info
on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.
6. Lepingu kehtivus
6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib, kuni pooled on
lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepingulised tegevused loetakse lepinguga
kooskõlas olevaks alates 01.01.2021.
6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
7. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:
Toetuse andja Toetuse saaja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg Aage Õunap
Siseministeerium Eesti Lasterikaste Perede Liit
Pikk 61, 15065 Tallinn Registrikood 80090320
tel 612 5008 Lossi 35-22, Viljandi linn
e-post
[email protected] telefon +372 55535482
a/a EE891010220034796011, SEB e-post
[email protected]
viitenumber 2800045849 a/a EE582200221048816488
saaja Rahandusministeerium
RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED
1. Üldsätted
1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on
reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku
(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.
1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus
ning leping ja selle lisad.
1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama
riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba
saadud.
1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu
sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu
normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud
kohustust.
2. Lepingu ese
Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste
vahendite eraldamine (edaspidi toetus).
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Toetuse saajal on õigus:
3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;
3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.
3.2. Toetuse saajal on kohustus:
3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja
säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;
3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;
3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;
3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.
Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist
riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja
ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;
3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise
seaduse nõuete kohaselt;
3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;
3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud
toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande
kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis
kasutamata jäävat osa ei tagastata;
3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;
3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil
kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;
3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud
dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;
3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või
mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;
3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui
toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse
andjale ettepanek lepingut muuta.
3.3. Toetuse andjal on õigus:
3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;
3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;
3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida
lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;
3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;
3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja
tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud
aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;
3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.
3.4. Toetuse andjal on kohustus:
3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;
3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;
3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.
4. Aruannete koostamine ja esitamine
4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja
tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse
kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest
kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab
olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning
kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.
4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu
hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.
4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse
andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse
saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud
aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku
kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma
aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber
toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku
info mitteesitamise kohta.
4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja
aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse
andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt
10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse
seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni
toetuse väljamakse tegemine peatada.
4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse
andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.
5. Poolte vastutus
5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud
toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse
saamiseks valeandmeid.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud
lepingus ette nähtud tegevusteks.
5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud
summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei
tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast
kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva
eest.
5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel
täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.
Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool
30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.
5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse
andjal õigus:
5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse
andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub
leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude
kättesaamisest;
5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul
lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu
rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus
lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,
ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust
taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.
6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid
6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:
6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;
6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja
korras;
6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.
7. Vääramatu jõud
7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.
7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt
või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled
on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning
tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu
põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu
esinemisele viitab.
7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui
90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust
taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.
8. Lepinguga seotud teated
8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise
iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke
tagajärgi.
8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka
poolte kontaktisikud.
8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu
kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.
Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja
nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.
8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse
eest.
9. Lepingu muutmine
9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.
9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või
poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus
kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.
9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole
vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.
10. Lepingu lõpetamine
10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu
ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud
dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu
lõpetamine kirjalikult.
10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult
14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:
10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;
10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.
10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul
tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole
kasutatud.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,
mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui
kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste
kohaselt.
11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete
kehtivust.
Lisa 1
Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde
TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANDE VORM
Lepingu nr :
Aruande esitaja:
Projekti läbiviimise aeg:
Tegevuste lepingujärgne maksumus:
Aruande koostamise kuupäev:
Eesmärkide saavutamise aruandes esitada saavutatud oodatav mõju lepingus toodud
eesmärkide lõikes:
Liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö arendamine
Perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede
huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine
Avaliku kommunikatsioon ja ühiskondliku suhtumise kujundamine
Eestkoste tegevused
Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte (Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis?
Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused saavutati?
Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust, tegevuskeskkonda, edendas
kohalikku elu?)
Väljundid (Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja
rekonstrueeritud ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud
investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja
säilitamise asukoht.)
Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa
Kulud toetusest
Tegelikud
Projekti kulud tegevuste kaupa vastavalt Jääk Märkused
kulud
kalkulatsioonile
0,00 0,00
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud (ühik/kogus)
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud
vabas vormis selgitus, mille eest on
Lepingu või arve nr / arve esitaja
kulu tehtud
Lepingu või arve nr / arve esitaja
0,00 0,00
KOKKU
Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.
Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte
raamatupidamisprogrammist.
Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.
Aruande koostamise kuupäev:
Aruande koostanud: