dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Riigieelarve eraldise kasutamise lepingAvalik

Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Sotsiaalministeerium · 23. märts 2021
Viit
3-4/1375-1
Registreeritud
23. märts 2021
Dokumendi liik
Riigieelarve eraldise kasutamise leping
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-4 Riigieelarveliste toetuste lepingud, täitmise aruanded
Toimik
3-4
Vastutaja
Gerli Lehe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎7-41946-1 25.01.2021 Leping (1).asice1002 KB

Sisu (failidest)

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks Taotleja nimi ja registrikood Eesti Lasterikaste Perede Liit, 80090320 Taotleja juriidiline aadress Lossi 35-22, Viljandi linn Toetuse saaja arvelduskonto EE582200221048816488 number, viitenumber, pank Taotletav summa 251 000,00 eurot Toetuse nimetus Tegevustoetus Taotleja veebileht (kui on) www.lasterikkad.ee Allkirjastaja nimi ja ametikoht Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president/ (telefon ja e-posti aadress) juhatuse liige; tel:55535482 Projektijuhi nimi ja Aage Õunap, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president/ kontaktandmed (telefon ja e-posti juhatuse liige; tel:55535482 aadress) Projekti algus ja lõpp 01.01.2021- 31.12.2021 1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest Eesti Lasterikaste Perede Liit (edaspidi Liit) seisab lasterikaste perede huvide eest ning tegutseb selle nimel, et lasterikkus oleks ühiskondlikult tunnustatud väärtus Eestis. Oleme katusorganisatsioon, meie võrgustikku kuulub 21 liikmesorganisatsiooni koos enam kui 2000 perekonna ja ligi 10 000 lasterikka pere lapsega. Oleme strateegilinepartner Sotsiaal- ja Siseministeeriumile, taotlenud ja edukalt ellu viinud üle-eestilisi suurprojekte. Organisatsiooni tegevused on jaotatud valdkondadeks, arvestades soovitud mõju ulatust lasterikastele peredele: 1.Liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö Soovitud mõju - Liidul on elujõulised ja jätkusuutlikud liikmesorganisatsioonid. Liit on liikmete koostöö platvormiks, mille kaudu aidatakse üksteist ja realiseeritakse ühiseid huve. LO-d on hästi juhitud ning kasutavad oma töös läbimõeldud, innovaatilisi töövõtteid 2. Perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine Soovitud mõju- lasterikaste pered liikmed on aktiivsed ja uudishimulikud, julgevad võtta vastutust ning kogeda uusi olukordi, loovad ja hoiavad edukalt suhteid nii pereringis kui väljaspool seda. Peredel on võrdne juurdepääs kultuurile ning vaba aja veetmise võimalustele. Lasterikkal perel on olemas piisavas koguses ja sortimendis igapäevased toiduaineid ja vajalikke riideid ning majapidamistarbeid. 3. Avalik kommunikatsioon ja ühiskondliku suhtumise kujundamine Lasterikkus on muutunud Eestis normaalseks nähtuseks nii avalikkuses kui ka inimeste igapäeva kõnepruugis. 4. Eestkoste tegevused Seadusandluses sätestatud meetmete abil tagatakse lasterikaste perede toetamine ja abistamine laste kasvatamisel. Suurendatakse perede elukvaliteeti ja toimetulekut ning parandatakse teenuste kättesaadavust. Lisaks teeb Eesti Lasterikaste Perede Liit käesoleva projekti raames tihedalt koostööd SA Väärtustades Eluga, pakkudes seeläbi peredele toetavaid tugiteenuseid. 2. Projekti eesmärk (Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava tulemusena, mitte tegevusena.) Käesoleva projekti eesmärk on panustada peresõbralikuma ühiskonna kujundamisse, et Eesti peredes kasvaks rohkem lapsi ning peresuhted oleksid positiivsed ja püsivad. Liit taotleb riigieelarvelist tegevustoetust organisatsiooni poolt koordineeritud tegevuste tõhustamiseks ja laiendamiseks ning enamate peredeni jõudmiseks, samuti perede heaolu ja turvatunde parandamiseks läbi erinevate teenuste ja ühitegevuste pakkumise. Projekti tulemusena on: • kasvanud lasterikkaid peresid ühendavate organisatsioonide võrgustiku võimekus; • suurenenud lasterikaste perede nähtavus ühiskonnas ja paranenud nende kuvand; • tugevnenud lasterikaste perede kogukond; • enam lasterikkaid perekondi võrgustikku kaasatud; • tihenenud koostöö kolmanda ja ärisektori vahel; • läbi Perekaardi programmi ning peresõbraliku toitlustusasutuse märgise peresõbralike ettevõtete initsiatiiv märgatud ja esile toodud; • korraldatud laste kasvatamise ja lastega perede väärtustamise ning võimestamisega seotud tegevusi nii regionaalselt kui ka üleriigiliselt; • suurenenud lasterikaste perede materiaalne heaolu läbi ainelise abi andmise; • saavad lasterikkad pered osa kvaliteetsematest teenustest, koolitustest ja ühistegevustest; • PREP-programmides on osalenud vähemalt 400 erinevat isikut. 3. Projekti vajalikkuse põhjendus (Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja muuta ja miks?) Jüri Ratase valitsuse üheks prioriteediks on olnud peresõbralik Eesti. Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul algab peresõbralikkus austusest perekonna kui institutsiooni vastu ning eeldab lastega perede vajadustega arvestamist. „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ peaeesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine. Lasterikaste perede olukorrale ja nende olukorra parandamisele tähelepanu pööramine on äärmiselt oluline, sest: • laste ja perede heaolu on ühiskonna tervise peegel tänasel päeval; • lasterikaste perede vajadused on laiema spektriga kui 1-2 lapsega või lastetute perede vajadused; • lastega perede heaolu ja toimevõimekus loob aluse ühiskonna jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile. Lapsed tulevaste täiskasvanutena võtavad üle täiskasvanute põlvkonna väärtused ja hoiakud ning toimetulekustrateegiad. Nende arenguvõimalused lapsi ja peresid väärtustavas ühiskonnas loovad eeldused, et neist saavad peret ja lapsi väärtustavad ning hästi kohtlevad tulevased vanemad. Selleks, et lasterikaste perede olukorrale kaasa aidata, on vaja küsida nende olukorra ja vajaduste kohta nende endi käest. Lisaks lasterikaste perede vanematele on oluline koguda teavet lastelt nende elu erinevates aspektides. Oluline on, et perepoliitika meetmed kataksid lapse kasvatamise ja kasvamise kogu elukaare, nagu seda rõhutatakse ka Rahvastikupoliitika põhialustes 2035. Põhialustes tuuakse välja Eesti rahvastikupoliitika eesmärk sündimuse vallas, milleks on vähendada soovitud ja tegeliku laste arvu vahet ning jõuda olukorrani, kus laste põlvkonnad on vähemalt sama suured kui nende vanemate põlvkonnad (Rahvastikupoliitika põhialused 2035). Oluline takistus eesmärgi saavutamisel on laste kasvatamise ja lasterikkuse ebapiisav väärtustamine ühiskonnas, mis mõjutab nii individuaalseid pereplaneerimise otsuseid kui ka ühiskonna suutlikkust pakkuda erineva laste arvuga perede vajadustega arvestavat keskkonda. Lisaks elutingimuslikele teguritele on oma osa kahe lapsega peret soosivatel hoiakutel ja lasterikaste perede toimevõimekuse vähesel sotsiaalsel nähtavusel. Perede, nii laste kui ka lapsevanemate, huvikaitse on hädavajalik, et aidata kaasa peresõbralikuma väärtusruumi kujunemisele ning liikuda elukaarepõhisema lähenemisviisi poole. Selleks on vaja ka lasterikaste perede endi aktiviseerumist ja ühiskonnas nähtavamaks saamist, selleks et laieneks nende positiivne kuvand. ELPL on ainus üleriigiline lasterikkaid peresid koondav organisatsioon, mille tegevustel on väga suur mõju lasterikaste perede heaolule ja käekäigule. Seetõttu on Liidu tegevuse ja võimekuse suurendamisel oluline positiivne mõju. 4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid ((Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus.) MOTIVEERITUD JA ELUTARK VÕRGUSTIK, KOMMUNIKATSIOONITEGEVUSED Eesti Lasterikaste Perede Liit on liikmesorganisatsioonide koostöövõrgustik. Planeeritud tegevused aitavad luua ja toimimas hoida usaldusele ja koostööle toetuvat võrgustikku, milles väärtustatakse kõrgelt kommunikatsiooni, mitmekesisust, loovust ja vitaalsust ning tunnustamist. Lisaks peetakse oluliseks individuaalse võimekuse ja kompetentsi kasvu, et seeläbi suurendada sihtgrupi heaolu ja rahulolu. Kuna võrgustik tegutseb peamiselt vabatahtlikkuse alusel, siis on oluliseks küsimuseks, kuidas leida motiveeritud ja pühendunud vabatahtlikke, kuidas leida tasakaal organisatsiooni juhtimise, koduse pereelu ja tööelu vahel. Üheks oluliseks võrgustiku ühendajaks on Liikmepäevad, Mõttekool, erinevad arenguprogrammid aga ka laste kasvatamise ja lastega perede väärtustamise ning võimestamisega seotud üleriiklikud tegevused Eestis. Kommunikatsioonitegevuste raames antakse võimalus lasterikastele peredele ühiskonnas nähtavamaks saamiseks ja positiivse kuvandi kujundamiseks, muutes seeläbi ühiskond lapse- ja perekesksemaks ning kujundades inimeste hoiakuid lasterikaste perede suhtes. LIIKMETELE SUUNATUD TEGEVUSED, RINGMAJANDUS, TOIDUJÄÄKMETE TEKKE VÄHENDAMINE Projekti tegevused on suunatud perede sotsiaalse aktiivsus-, kohanemis- ja läbilöögivõime suurendamise, suhtevõrgustiku loomise ja arendamise, perede nõustamise ja jõustamise ning koostöö arendamisele Liidu liikmesorganisatsioonide poolt. Lisaks soetatakse siin erinevaid väikevahendeid, millega luuakse peredele lisaväärtust ühingu ruumides ning lihtsustatakse organisatsiooni juhtimist. Tegevuste raames kaasatakse erinevaid partnereid, tehakse koostööd nii võrgustiku siseselt kui ka väljapoole. Väljundürituste raames paistavad lasterikkad pered rohkem silma, mistõttu kasvab nende enesehinnang, igapäevane toimetulek ning lapsevanemate ja noorte vaheline mõistmine. Teise väljundina tugevdatakse toidu ümberjaotamise ja päästmisega seotud tegevusi ning arendatakse ringmajanduse tegevusi üle-eestiliselt Eesti Lasterikaste Perede Liidu poolt koostöös liikmesorganisatsioonide ja erinevate partneritega. Selleks vahendatakse toiduaineid, riideid ja majapidamistarbeid lastega peredele koostöös heategevusorganisatsioonide, sponsorite ja teiste koostööpartneritega. Tegevuste eesmärgiks on suurendada perekondade toimevõimet. PEREKAARDI PROGRAMMI ARENDAMINE www.perekaart.ee Perekaart on lasterikkale perele väljastatav magnetkaart, millega on võimalik osa saada erinevatest teenustest ja toodetest parematel tingimustel. Perekaarti on võimalik taotleda kõikidel perekondadel, kus lapsi on kasvamas kolm ja enam. Nimetatud programm on 2014. aastast Taotleja poolt käivitatud tegevus. Tänaseks kuulub portfelli üle 400 ettevõtte, kes pakuvad soodustusi enam kui 500, kehtivaid Perekaarte on ringluses 5300. Programmi suurema mõjuulatuse saavutamiseks soovime projektiperioodil viia ellu IT tehnilised arendustööd – toimub olemasoleva süsteemi ümberehitus uuele arhitektuurile, tehakse turvaanalüüsid Perekaardi süsteemile, toimub andmete valideerimine ning üleviimine vanalt süsteemilt uuele. Kogu protsessi jooksul teeme koostööd erinevate ekspertide ja partneritega ning lõpptulemusena saab olemasolev platvorm täielikult ümber ehitatud ning moderniseeritud. Programmi laiendamiseks, arendamiseks, turvaliseks, jätkusuutlikuks ja kasutajasõbralikuks muutmisel vajame lisaressursse. HUVITEGEVUSE TOETUS LASTERIKASTE PEREDE LASTELE Tegemist on taotleja pikaajalise projektitegevusega. Lasterikaste perede huvikoolituse toetust on võimalik taotleda perel, kelle leibkonnas kasvab neli või enam alaealist last/noort või nelja- ja enamalapseline leibkond, kus kuni 26 aastased (k.a.) noored õpivad gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli päevases õppes. Lapsevanem saab toetust taotleda õppivale lapsele, kes on kuni 19 aastane k.a. Toetust saab taotleda iga lapse kohta ühe huvitegevuse/ huviringi raames. Huvikoolituse toetust ei maksta eelkooliealistele lastele. Huvikoolitust pakkuva asutuse andmed peavad olema kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Huvikoolitusena ei käsitleta võõrkeele ringi, koduõpet ning õppevahendi rentimist. Toetuse saamise aluseks on dokumendid: lapsevanema taotlus ning huvikoolituse pakkuja tõend, mis esitatakse koos, kas digitaalselt- või paberkandjal allkirjastatuna. Eraldatava huvikoolituse toetuse suurus sõltub saabunud taotluste koguarvust. Lapsele eraldatud huvikoolituse toetus kantakse otse huvikoolitust pakkuva juriidilise isiku või asutuse arvelduskontole. Tegevused: • huvihariduse toetuse taotlusvooru ettevalmistamine • taotlusvooru avamine ning perede informeerimine • huvihariduse toetuse taotluste vastuvõtmine • toetuste väljamaksmine • tagasiside peredele huvihariduse taotluste otsustest ning tehtud väljamaksetest • projekti administreerimine PREP KOOLITUSPROGRAMMIDE PAKKUMINE PEREDELE Tegevuste raames pakutakse perekondadele erinevates Eestimaa piirkondades kahte koolitusprogrammi: 1. PREP-programm ”Minu suhe on minu kätes” (WMR) 2. PREP-paarisuhte koolitusprogramm (PREP) Selleks toimub: • Teavitustegevus ja koostöö sidus ning sihtrühmadega; • Gruppide koordineerimine. Gruppide suurus varieerub vastavalt gruppide ajastuste sobivusele sihtrühmale. Eesmärk on hoida grupid regulaarselt avatud. • Gruppide läbiviimine. Koolitatud on vähemalt 40 inimest. • Tagasiside analüüs. Osalejatel palutakse täita enne ja pärast küsimus, mille alusel on võimalik hinnata koolituse tulemusega toimub muutust osalejate suhteteadlikkuses, - oskustes ja hoiakutes. TEGEVUSKULUD NING ORGANISATSIOONI JA KOGU VÕRGUSTIKU ARENDAMINE • büroo ruumide rendikulu, bürootarbed, kontoritehnika • sidevahendid: telefon ja internet • sõidukulude hüvitamine • kodulehekülje www.lasterikkad.ee arendused • töötervishoiukulud • digitaalsed ligipääsud meediaväljaannetele • õigusabi, juriidiline nõustamine, andmekaitse • tööjõukulud • organsiatsiooni erinevad arenduskulud 5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale Mittetulundusühendused ja nende liikmespered - Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesühingutel on võimalik regionaalsel tasandil tugevdada lasterikaste perekondade turvatunnet, heaolu ning tegutsemisvõimekust. Projekti õnnestumine tagab lasterikaste perede sotsiaalse võrgustiku tugevdamise võimalikkuse. Strateegilise tegevuse läbi on võimalik suurendada perede kaasatust ning rolli kogukonnas. Lliikmesperedel on võimalik osa saada arendavatest programmidest ja õpitubadest, mis aitavad tagada toetava ja turvalise keskkonna laste kasvatamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksused - koostöö omavalitsusega lasterikaste perede heaolu tagamiseks; lisaväärtused peredele kohalikes omavalitsustes; perede panus kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikusse; rohkem elanikke kohalikus omavalitsuses (suurem sündimus). Riigiasutused - sisend riikliku perepoliitika parandamiseks ühiskonna peresõbralikuks muutmiseks. Koostöö riigiga erinevate ministeeriumite tasandil. Lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamine ühiskonnas laiemalt. Äriühingud - klientuur lasterikaste perede näol, igakülgne abi hinnakirja väljatöötamisel ning lasterikaste perede eripäraga (eelkõige laste arvuga) arvestamisel. Koostöövõimalused lasterikkusesse panuse andmiseks, missioonitunde suurendamiseks ning ettevõtte maine kujundamiseks. 6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon Nr Kulurida Maksumus 1. Motiveeritud ja elutark võrgustik, kommunikatsioonitegevused 25 000,00 2. Liikmetele suunatud tegevused, ringmajandus, toidu päästmine 30 000,00 3. Perekaardi programmi arendustegevused 50 000,00 4. Huvihariduse toetus lasterikaste perede lastele 51 000,00 5. PREP koolituste koordineerimine ja läbiviimine peredele, ruumide 8 000,00 rendikulu ja tööjõukulu 6. Tegevuskulud ning organisatsiooni ja kogu võrgustiku arendamine 87 000,00 KOKKU 251 000,00 Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on kaasrahastaja -KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE. -KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST. -KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD. -KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD. -KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD. Taotluse koostaja: Aage Õunap (allkirjastatud digitaalselt) RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT} ERITINGIMUSED 25.01.2021 Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson- Järg (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Lasterikaste Perede Liit, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aage Õunap (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes toetuse saaja 21. jaanuaril 2021. a esitatud taotlusest ja rahvastikuministri 22. jaanuari 2021. a käskkirjast 1-3/7 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“ ning poolte ühisest huvist toetada peresõbraliku ja lasterikkust väärtustava ühiskonna kujundamist, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamist, toiduabi vahendamist, võrgustikutöö arendamist ning positiivseid peresuhteid toetavate tegevuste elluviimist, leppisid kokku alljärgnevas. 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1-3/32 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale Siseministeeriumi eelarvest Laste ja perede programm (eelarvekonto 45, tegevusala kood 01600, projektikoodid S10-K-PERE-1 ning S10-K-PERE-4) toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvelistest vahenditest summas 251 000 (kakssada viiskümmend üks tuhat) eurot. 2.2. Toetus on määratud Eesti Lasterikaste Perede Liidule rahvastiku- ja perepoliitika eesmärkide: liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö arendamine, perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine, avaliku kommunikatsiooni ja ühiskondliku suhtumise kujundamise ning eestkoste tegevuste elluviimiseks. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole nr EE582200221048816488 (SEB) punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31.12.2021. 3. Aruannete koostamine ja esitamine Toetuse saaja kohustub esitama toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande hiljemalt 31.12.2021 vastavalt lisale 1 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“. 4. Poolte kontaktisikud 4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Gerli Lehe, nõunik, kantsleri juhtimisala, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsleri valdkond, rahvastiku- ja perepoliitika osakond, telefon 6125255, e-post [email protected]. 4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Aage Õunap, telefon +372 55535482, e-post [email protected] 5. Lepingu dokumendid 5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande vorm; 5.1.2 Lisa 2. 2021 SIM riigieelarveline tegevustoetus. 5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad, III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib, kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepingulised tegevused loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2021. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7. Poolte allkirjad ja rekvisiidid: Toetuse andja Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Aage Õunap Siseministeerium Eesti Lasterikaste Perede Liit Pikk 61, 15065 Tallinn Registrikood 80090320 tel 612 5008 Lossi 35-22, Viljandi linn e-post [email protected] telefon +372 55535482 a/a EE891010220034796011, SEB e-post [email protected] viitenumber 2800045849 a/a EE582200221048816488 saaja Rahandusministeerium RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 2. Lepingu ese Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta. 3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist. 4. Aruannete koostamine ja esitamine 4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil. 5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist. 6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid 6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta. 7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine. 8. Lepinguga seotud teated 8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud. 8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest. 9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised. 9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 10. Lepingu lõpetamine 10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete kehtivust. Lisa 1 Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANDE VORM Lepingu nr : Aruande esitaja: Projekti läbiviimise aeg: Tegevuste lepingujärgne maksumus: Aruande koostamise kuupäev: Eesmärkide saavutamise aruandes esitada saavutatud oodatav mõju lepingus toodud eesmärkide lõikes:  Liikmesorganisatsioonide toetamine ja võrgustikutöö arendamine  Perede enesearenduse toetamine ja materiaalse abi vahendamine, sh lasterikaste perede huvitegevuse toetamine, toiduabi vahendamine  Avaliku kommunikatsioon ja ühiskondliku suhtumise kujundamine  Eestkoste tegevused Projekti eesmärgi saavutamine, tulemuste kokkuvõte (Kuidas projekt oma eesmärgi(d) täitis? Kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid? Millised tulemused saavutati? Kuidas tehtud investeering / soetus muutis ühingu võimekust, tegevuskeskkonda, edendas kohalikku elu?) Väljundid (Loetlege läbiviidud tegevused/üritused. Loetlege korrastatud objektid, remonditud ja rekonstrueeritud ruumid, soetatud varad. Kirjeldage nende kasutamist. Kuidas on tagatud investeeringute avalik kasutus, kättesaadavus ja töökorras hoidmine? Nimetage vastutaja ja säilitamise asukoht.) Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa Kulud toetusest Tegelikud Projekti kulud tegevuste kaupa vastavalt Jääk Märkused kulud kalkulatsioonile 0,00 0,00 vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud (ühik/kogus) vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud vabas vormis selgitus, mille eest on Lepingu või arve nr / arve esitaja kulu tehtud Lepingu või arve nr / arve esitaja 0,00 0,00 KOKKU Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest. Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist. Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi. Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel