dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi tagasiside täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

Sotsiaalministeerium · 22. märts 2021
Viit
1.2-3/487-2
Registreeritud
22. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-3487-2 22.03.2021 Väljaminev kiri.asice294 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 11.02.2021 nr HTM/21-0180/- [email protected] 1K, 8-1/21/704/ Meie 22.03.2021 nr 1.2-3/487-2 Sotsiaalministeeriumi tagasiside täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Lugupeetud minister Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK). Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust täienduskoolituse kvaliteedi tõstmise eestvedamisel ja läbi mõeldud väljatöötamiskavatsuse koostamise eest. Toetame väljatöötamiskavatsuse eesmärki, adume üldist muudatuste raamistiku vajalikkust ning oleme valmis muudatuste detailsetesse aruteludesse koostööpartnerina panustama. Alljärgnevalt toome välja mõned olulised kaalutlused seadusemuudatuste läbi mõtlemisel. 1. Esimese punktina on VTK-s (lk 5-6) välja toodud probleem, et täienduskoolituse majandustegevusteate esitavad asutused ei täida TäKS-i nõudeid, kuigi see on seadusest tulenevalt majandustegevusteate esitamise eeltingimus ja kaasnev kohustus. Seejuures on selgitatud, et TäKS-is täienduskoolitusasutuse majandustegevusele esitatud nõuded puudutavad eelkõige õppijate õiguste tagamise eesmärgil täienduskoolitusasutuse olulise info avalikustamist selle veebilehel, mis on sätestatud TäKSi 3. peatükis. Praktikas on tekkinud ebaselge olukord, kas nende nõuete rikkumine on piisavalt kaalukas alus majandustegevuse keelamiseks. VTK-s on leitud, et vaja oleks lisaks ka vähemintensiivset ettevõtlusvabaduse riivet kujutavaid meetmeid, näiteks võimalust kustutada majandustegevusteade, mis ei piira ettevõtja kogu tegevust selles valdkonnas, kuid arvaks ta välja täienduskoolitusasutuste ringist ning piiraks riikliku rahastuse kasutamist koolitajate poolt, kes esitatud nõuetele ei vasta. Leiame, et pärast järelkontrolli majandustegevusteate kustutamine kvaliteedinõuete mitte täitmise sanktsioonina võib olla põhjendatud. Samas vajab põhjalikku kaalumist, kas pikaajalised või karmid sanktsioonid uue teate esitamise eel ei vähenda oluliselt koolituste pakkumist. Näiteks, kuna majandustegevusteate esitavad uued täienduskoolitusasutused ning koolitusi tellitakse hooajaliselt (vähem suvel), võib pikaajalistel sanktsioonidel olla turgu moonutav ja innovatsiooni aeglustav mõju. 2. Teise punktina on VTK-s (lk 10-12) välja toodud probleem, et seadust täidetakse näiliselt, õppe kvaliteet on ebaühtlane. VTK-s on leitud, et mõistlik on üles ehitada keskne kvaliteeditagamise süsteem, mis peab andma kõigile rahastajatele ja koolitustel osalejatele kindlustunde, et hinnatud koolituse pakkuja puhul on tegemist kvaliteetse teenusega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Märgime, et hindamisprotsessi täpsemal disainimisel tuleb kaaluda, kas on mõistlik nõuda täiendavat/uut hindamist koos täiskuludega olukorras, kus täienduskoolitusasutus on hindamise juba läbinud, kuid avab uue õppekava. See võib vähendada uute ja innovaatiliste täienduskoolituste arengut ja jõudmist oskuste uuendamist vajavate sihtrühmadeni. 3. Neljanda punktina on VTK-s (lk 14-15) välja toodud probleem, et riiklikusse registrisse ei koguta täienduskoolituse õppijatega seotud andmeid. Kehtiv regulatsioon ei võimalda koolitusasutustel sisestada EHIS-esse või mõnda teise riiklikusse registrisse koolitustel õppinute personaalseid andmeid, kuid õppijate personaalsete andmete sisestamine võimaldaks edaspidiselt luua aluse elukestva õppe digiloo kujunemiseks. Tervitame hariduse/oskuste digiloo idee arendamist, ent täpsustamist vajab, kas enne regulatiivsete lahenduste otsimist on piisavalt analüüsitud ka tehnilist võimekust (näiteks koolituste pakkujate võimekust andmeid digiloo keskkonda edastada, andmehaldusega kaasnevaid kohustusi ja turvariske) ning kas on tehtud ettevalmistavaid töid, mis lubaks veenduda andmete kogumise ja töötlemise otstarbekuses. Samuti väärib kaalumist avalik tagasisidesüsteemi idee (VTK lk 28), ent vajab põhjalikumat läbi mõtlemist, kas süsteemi haldamine riigi poolt on mõistlik ning millisest ja mis hulgal tagasisidest on õppijatel ja tellijatel kasu. Hea oleks siin uurida ka teiste riikide praktikaid. 4. VTK (lk 26-28) kohaselt jagab kavandatav õiguslik regulatsioon edaspidi koolitusasutused kolmeks. Seejuures koolitusasutused, kes soovivad kasutada koolitustel avalikke vahendeid, peavad esitama majandustegevusteate, läbima õppe kvaliteedi hindamise või saama akrediteeringu. Toetame avaliku raha eest ostetavate täienduskoolitustele kvaliteedi hindamise läbi viimist. Peame oluliseks, et hindamisprotsess (sh erialaekspertide kaasamine) oleks selge ja läbipaistev ning mõistlike kulude ja menetlusajaga, samas ei kahjustaks erineva suurusega ettevõtete võimalusi teenust pakkuda (näiteks juhul, kui kvaliteedihindamise kulud on kõrged ja jäävad väikeettevõtete kanda, on neil keerulisem koolitusturule siseneda võrreldes suurettevõtetega). 5. Toetame kõrgemate kvaliteedinõuete kehtestamist avaliku raha eest ostetud täienduskoolitustele, ent põhjendatud juhtudel võiks olla lubatud teatav paindlikkus (näiteks Eesti Töötukassa klientide puhul võib ilmneda vajadus osutada klassikaliste koolitusteenustega sarnaseid konkurentsivõimet tõstvaid ja oskusi arendavaid teenuseid, mis ei pruugi vastata uuele loodavale kvaliteediraamistikule). 6. Arvestades tööjõu ja tööandjate koolitusvajaduse ning üldiste arengutega globaalsel koolitusturul, on oluline Eesti täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituse raamistikku integreerida ka välismaised, eriti EL riikide samaväärsed koolitusasutused/täienduskoolitused. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on levinud rahvusvaheliste õppeplatvormide, nagu CodeAcademy või Udacity kaudu oskuste omandamine ja rahvusvaheliste õppeplatvormidel pakutakse sageli ülikoolide poolt arendatud kursuseid (näiteks Amsterdami Ülikooli kursused Courseras). Võimalike mõjude all (VTK lk 12) välja toodud määratlus („Kui soovitud täienduskoolitust ei paku ükski Eesti koolitusasutus, kes on läbinud õppe kvaliteedi hindamise või soovitakse valida välisriigi koolitust, siis sellisel juhul saab valida välisriigi samaväärsete õppeasutuste koolituste hulgast.“) vajab selgitamist ja võimalusel laiendamist, kuna formaalse koolituse olemasolu Eestis ei võrdu alati sobivusega tellija ja/või õppija jaoks. Seetõttu vajavad välismaised koolitused ja nende rahastamine põhjalikumat käsitlemist eelnõu koostamise faasis. 7. Sooviksime VTK muudatusvajaduse probleemikirjelduste juures näha enam statistikat (näiteks viiteid EKKA kvaliteedihindamise pilootprojekti tulemustele), mis ilmestaksid probleemide ulatust ja võimalikku mõju. Samuti tuleks eelnõu faasis lahenduste välja 3 töötamisel kaaluda üleminekuaega ning meetmeid, kuidas maandada riske koolituste kättesaadavuse vähenemisel õppijate jaoks. Samamoodi tuleks silmas pidada vajadust turgu muudatustest varakult teavitada, anda aega ning ressursse osapooltele kohanemiseks. Et koolituste kättesaadavuses (näiteks Eesti Töötukassa partnerite poolt pakutavad tööturukoolitused) ei tekiks pakkumise langust, tuleks avalikust rahast rahastatavaid täienduskoolitusi puudutavaid muudatusi viia ellu ajutise üleminekuperioodi jooksul, et koolitusasutustel oleks võimalik hindamine enne rakendamist läbida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Anna Karolin 6269288 [email protected] Merilin Oldekop 6269 165 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel