Haridus- ja Teadusministeerium Teie 11.02.2021 nr HTM/21-0180/-
[email protected] 1K, 8-1/21/704/
Meie 22.03.2021 nr 1.2-3/487-2
Sotsiaalministeeriumi tagasiside
täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud minister
Täname, et olete meile esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK).
Tunnustame Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust täienduskoolituse kvaliteedi tõstmise
eestvedamisel ja läbi mõeldud väljatöötamiskavatsuse koostamise eest. Toetame
väljatöötamiskavatsuse eesmärki, adume üldist muudatuste raamistiku vajalikkust ning
oleme valmis muudatuste detailsetesse aruteludesse koostööpartnerina panustama.
Alljärgnevalt toome välja mõned olulised kaalutlused seadusemuudatuste läbi mõtlemisel.
1. Esimese punktina on VTK-s (lk 5-6) välja toodud probleem, et täienduskoolituse
majandustegevusteate esitavad asutused ei täida TäKS-i nõudeid, kuigi see on seadusest
tulenevalt majandustegevusteate esitamise eeltingimus ja kaasnev kohustus. Seejuures on
selgitatud, et TäKS-is täienduskoolitusasutuse majandustegevusele esitatud nõuded
puudutavad eelkõige õppijate õiguste tagamise eesmärgil täienduskoolitusasutuse olulise
info avalikustamist selle veebilehel, mis on sätestatud TäKSi 3. peatükis. Praktikas on
tekkinud ebaselge olukord, kas nende nõuete rikkumine on piisavalt kaalukas alus
majandustegevuse keelamiseks. VTK-s on leitud, et vaja oleks lisaks ka vähemintensiivset
ettevõtlusvabaduse riivet kujutavaid meetmeid, näiteks võimalust kustutada
majandustegevusteade, mis ei piira ettevõtja kogu tegevust selles valdkonnas, kuid arvaks ta
välja täienduskoolitusasutuste ringist ning piiraks riikliku rahastuse kasutamist koolitajate
poolt, kes esitatud nõuetele ei vasta.
Leiame, et pärast järelkontrolli majandustegevusteate kustutamine kvaliteedinõuete mitte
täitmise sanktsioonina võib olla põhjendatud. Samas vajab põhjalikku kaalumist, kas
pikaajalised või karmid sanktsioonid uue teate esitamise eel ei vähenda oluliselt koolituste
pakkumist. Näiteks, kuna majandustegevusteate esitavad uued täienduskoolitusasutused
ning koolitusi tellitakse hooajaliselt (vähem suvel), võib pikaajalistel sanktsioonidel olla turgu
moonutav ja innovatsiooni aeglustav mõju.
2. Teise punktina on VTK-s (lk 10-12) välja toodud probleem, et seadust täidetakse näiliselt,
õppe kvaliteet on ebaühtlane. VTK-s on leitud, et mõistlik on üles ehitada keskne
kvaliteeditagamise süsteem, mis peab andma kõigile rahastajatele ja koolitustel osalejatele
kindlustunde, et hinnatud koolituse pakkuja puhul on tegemist kvaliteetse teenusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Märgime, et hindamisprotsessi täpsemal disainimisel tuleb kaaluda, kas on mõistlik nõuda
täiendavat/uut hindamist koos täiskuludega olukorras, kus täienduskoolitusasutus on
hindamise juba läbinud, kuid avab uue õppekava. See võib vähendada uute ja innovaatiliste
täienduskoolituste arengut ja jõudmist oskuste uuendamist vajavate sihtrühmadeni.
3. Neljanda punktina on VTK-s (lk 14-15) välja toodud probleem, et riiklikusse registrisse ei
koguta täienduskoolituse õppijatega seotud andmeid. Kehtiv regulatsioon ei võimalda
koolitusasutustel sisestada EHIS-esse või mõnda teise riiklikusse registrisse koolitustel
õppinute personaalseid andmeid, kuid õppijate personaalsete andmete sisestamine
võimaldaks edaspidiselt luua aluse elukestva õppe digiloo kujunemiseks.
Tervitame hariduse/oskuste digiloo idee arendamist, ent täpsustamist vajab, kas enne
regulatiivsete lahenduste otsimist on piisavalt analüüsitud ka tehnilist võimekust (näiteks
koolituste pakkujate võimekust andmeid digiloo keskkonda edastada, andmehaldusega
kaasnevaid kohustusi ja turvariske) ning kas on tehtud ettevalmistavaid töid, mis lubaks
veenduda andmete kogumise ja töötlemise otstarbekuses.
Samuti väärib kaalumist avalik tagasisidesüsteemi idee (VTK lk 28), ent vajab põhjalikumat
läbi mõtlemist, kas süsteemi haldamine riigi poolt on mõistlik ning millisest ja mis hulgal
tagasisidest on õppijatel ja tellijatel kasu. Hea oleks siin uurida ka teiste riikide praktikaid.
4. VTK (lk 26-28) kohaselt jagab kavandatav õiguslik regulatsioon edaspidi koolitusasutused
kolmeks. Seejuures koolitusasutused, kes soovivad kasutada koolitustel avalikke vahendeid,
peavad esitama majandustegevusteate, läbima õppe kvaliteedi hindamise või saama
akrediteeringu.
Toetame avaliku raha eest ostetavate täienduskoolitustele kvaliteedi hindamise läbi viimist.
Peame oluliseks, et hindamisprotsess (sh erialaekspertide kaasamine) oleks selge ja
läbipaistev ning mõistlike kulude ja menetlusajaga, samas ei kahjustaks erineva suurusega
ettevõtete võimalusi teenust pakkuda (näiteks juhul, kui kvaliteedihindamise kulud on kõrged
ja jäävad väikeettevõtete kanda, on neil keerulisem koolitusturule siseneda võrreldes
suurettevõtetega).
5. Toetame kõrgemate kvaliteedinõuete kehtestamist avaliku raha eest ostetud
täienduskoolitustele, ent põhjendatud juhtudel võiks olla lubatud teatav paindlikkus (näiteks
Eesti Töötukassa klientide puhul võib ilmneda vajadus osutada klassikaliste
koolitusteenustega sarnaseid konkurentsivõimet tõstvaid ja oskusi arendavaid teenuseid, mis
ei pruugi vastata uuele loodavale kvaliteediraamistikule).
6. Arvestades tööjõu ja tööandjate koolitusvajaduse ning üldiste arengutega globaalsel
koolitusturul, on oluline Eesti täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituse raamistikku
integreerida ka välismaised, eriti EL riikide samaväärsed
koolitusasutused/täienduskoolitused. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas on levinud rahvusvaheliste õppeplatvormide, nagu CodeAcademy või Udacity
kaudu oskuste omandamine ja rahvusvaheliste õppeplatvormidel pakutakse sageli ülikoolide
poolt arendatud kursuseid (näiteks Amsterdami Ülikooli kursused Courseras). Võimalike
mõjude all (VTK lk 12) välja toodud määratlus („Kui soovitud täienduskoolitust ei paku ükski
Eesti koolitusasutus, kes on läbinud õppe kvaliteedi hindamise või soovitakse valida välisriigi
koolitust, siis sellisel juhul saab valida välisriigi samaväärsete õppeasutuste koolituste
hulgast.“) vajab selgitamist ja võimalusel laiendamist, kuna formaalse koolituse olemasolu
Eestis ei võrdu alati sobivusega tellija ja/või õppija jaoks. Seetõttu vajavad välismaised
koolitused ja nende rahastamine põhjalikumat käsitlemist eelnõu koostamise faasis.
7. Sooviksime VTK muudatusvajaduse probleemikirjelduste juures näha enam statistikat
(näiteks viiteid EKKA kvaliteedihindamise pilootprojekti tulemustele), mis ilmestaksid
probleemide ulatust ja võimalikku mõju. Samuti tuleks eelnõu faasis lahenduste välja
3
töötamisel kaaluda üleminekuaega ning meetmeid, kuidas maandada riske koolituste
kättesaadavuse vähenemisel õppijate jaoks. Samamoodi tuleks silmas pidada vajadust turgu
muudatustest varakult teavitada, anda aega ning ressursse osapooltele kohanemiseks. Et
koolituste kättesaadavuses (näiteks Eesti Töötukassa partnerite poolt pakutavad
tööturukoolitused) ei tekiks pakkumise langust, tuleks avalikust rahast rahastatavaid
täienduskoolitusi puudutavaid muudatusi viia ellu ajutise üleminekuperioodi jooksul, et
koolitusasutustel oleks võimalik hindamine enne rakendamist läbida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Anna Karolin 6269288
[email protected]
Merilin Oldekop 6269 165
[email protected]