Vabariigi Valitsus
.03.2021 nr 1-1/14-354/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni
k.a 17. märtsil algatatud välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri välismaalaste seaduse, k õ rgharidusseaduse ning õ ppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seaduse eeln õ u juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse, k õ rgharidusseaduse ning õ ppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise eelnõu on välja töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööj õ u sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti ülikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kulul ja ülikoolide õ ppekvaliteedi toetamine, samuti välistamine, et ülikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks eesmärgiks on täita Eesti p õ hiseadust , mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine lä bi aegade. Põ hiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille m õ istlik reguleerimine ongi eeln õ u peamiseks eesmärgiks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (VMS), k õ rgharidusseadus t ( KHaS ) ning õ ppetoetuste ja õ ppelaenu seadust 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellel eesmärgil tõstetakse üldtingimusena VMS- is sätestatud palgakriteeriumi 2,0 kordseks. Real tingimustel kõnealune palgakriteerium ei kohaldu. Käesoleva eelnõuga seda ei muudeta. Teiseks eesmärgiks on korrastada õ ppimise eesm ärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õ pingute j ärgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist, samuti välisüliõpilastele stipendiumite ja vajaduspõhise õppetoetuse maksmist. Korrastamine on vajalik, sest senine praktika demonstreerib, et õpingud l õ petanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. P õ hjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti k õ rgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes . Peale õpinguid Eestisse elama j äädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse VMS-i paragrahvi 106 lõiget 1 5 ja piiratakse lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooaeg ei saa olla pikem kui pool aastat, vastasel korral poleks tegemist hooajaga. Eelnõuga muudetakse VMS-i paragrahv 107 lõikes 1 ja VMS-i paragrahv 178 lõikes 1 sätestatud välismaalase makstava töötasu suuruse nõudeid. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Töötamiseks antava elamisloa korral tuleb samuti tööandjal maksta tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutokuupalgaga. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi tööandjatel maksta tasu mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 2,0 korrutisega. Eelnõuga täiendatakse VMS-i paragrahv 137 l õ igetega 2 1 ja 2 2 . Sätestatakse 2-aastane Eestis elamise n õ ue , kui välismaalane on Eestis elama asunud õ ppimise eesm ärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda. Tulenevalt Euroopa Liidu õ igusest v õ ivad liikmesriigid perekonna taasühinemist taotleva isiku puhul n õ uda , et ta oleks enne oma pereliikmetega ühinemist nende territooriumil viibinud teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on välismaalane j õ udnud kohaneda, leidnud püsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab tagada pereliikme ü lalpidamise . Eelnõuga muudetakse VMS-i pargrahv 173 l õ iget 1 ning tunnistatakse õppimiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse. Eelnõuga täiendatakse VMS-i paragrahviga 173 1 , millega lõpetatakse õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivus, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. Eelnõuga täiendatakse VMS-i §-ga 178 1 mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks ainult täistööajaga töötamiseks. Eelnõuga täiendatakse VMS-i §-ga 309 12 . Arvestades, et palgakriteeriumi nõue peab olema täidetud lühiajalise Eestis töötamise või elamisloa kehtivuse jooksul, on õigusselguse huvides vajalik täiendada seadust rakendussättega. Lisatud sätte alusel ei ole tööandjad kohustatud tasuma käesoleva eelnõuga kehtestatavat töötasu nendele välismaalastele, kes on Eestisse tööle tulnud enne 2021. aasta 1. juulit. Eelnõuga täiendatakse KHaS -i § 16 l õ ikega 6 1 ja 6 2 , mille kohaselt tuleb õppekulude hüvitamist n õ uda kõigilt välisüli õ pilaselt, kes omavad seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks õ ppimise eesm ärgil v õ i on saanud tähtajalise elamisloa õ ppimiseks , välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konf ö deratsiooni v õ i Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikelt, kes õpivad k õ rgharidustaseme esimese v õ i teise astme õ ppes, v älja arvatud juhul, kui õ ppekava õ ppekeel on eesti keel või kes õpivad k õ rgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidena v õ i rahvusvaheliste lepingute alusel . Olukordades, kus õ ppetasu n õ udmine ei ole KHaS §16 lg 6 1 alusel kohustuslik, on õ ppetasu n õ udmine lubatud KHaS §16 lg 6 loetletud tingimustel. Kä esoleva st eelnõust tulenevat õ ppekulude hüvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on k õ rgharidus õ ppesse vastu v õ etud enne 202 2/2023. õ ppeaastat . Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse § 5 l õ ike 2 1 punkti 1 muutmisega välistatakse õ ppimiseks antud tähtajalise elamisloaga välisüliõpilastele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Muudatus mõjutab peamiselt Eestisse tööle tulevaid välismaalasi ja kolmandatest riikidest välisüliõpilasi. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – keskmine Muudatuse mõju võib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtrühm on ühelt poolt ajutine (lühiajalise töötamise puhul) ja teiselt poolt väike (töötamiseks elamislubade arvu osakaal hõivatutusse), kuid kuna muudatused võivad mõjutada ka Eesti töötuid ja tööjõuturgu tervikuna, siis võib mõju ulatust hinnata keskmiseks. Palgakriteeriumi t õstmisel on kaks eesmärki: 1. kitsendada sisserändevoog ainult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kellest Eesti tööturul on puudus, 2. välistada kodumaise tööjõu asendamist välismaalt palgatud odavamate lihttöölistega, Palgakriteeriumi sätestamise eesmärk on toetada Eesti tehnoloogilist arengut, struktuurilisi muutusi ja kaitsta Eesti töötajaid tööturul. Palgakriteeriumi tõstmine on vajalik, kuna odavtööjõu kättesaadavus pärsib innovatsiooni ja palgakasvu. Palganõude muutmine omab positiivset mõju kohalikule tööjõule, kuna suunab tööandjaid värbama senisest rohkem kohalikku tööjõudu. Samuti võib muudatuse tulemusena väheneda Eestis töötutuna arvel olevate inimeste arv, sest tööandjad on nüüd motiveeritumad värbama töötajaid Eestist. Muudatus ei muuda tööandjate võimalust palgata kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste valdkondadesse, kus Eestis on tööjõupuudus. Seega suunab muudatus pigem kõrge kvalifikatsiooniga ja tippspetsialistide Eesisse elama asumist, kellel on kõrgem haridustase ja potentsiaalselt vähem probleeme Eesti ühiskonda integreerumisel. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule – keskmine Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Võimalikku väärkasutust aitavad vältida VMS- is sätestatud elamisloa omamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja PPA tehtavad järelkontrollimenetlused. Mõju valdkond: mõju riigi välissuhetele – puudub Mõju valdkond: majanduslik mõju – keskmine Kehtivate tähtajaliste elamislubade ja lühiajalise töötamise registreerimiste alusel töötavad välismaalased moodustavad 3-4 % hõivatutest, mistõttu võib mõju tööjõuturule hinnata pigem väikseks. Samas suunab odavtööjõu kättesaadavuse lõpp ettevõtjaid tehnoloogilistele uuendustele, missugune mõju avaldub aga siiski hiljem. Seega võib kogumis hinnata kavandatud muudatuste mõju majandusele keskmiseks. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on võimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. 8. Rakendusaktid VMS muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2021. aasta 1. juulil. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.03.2021 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Välismaalaste seaduse, k õ rgharidusseaduse ning õ ppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmise seadus § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 106 lõige 1 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1 5 ) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.“; 2) paragrahvi 107 l õ ige 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2,0 korrutisega.“; 3) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elama asumiseks välismaalasest abikaasa juurde, kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa alusel elanud. (2 2 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 1 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 147 1 järgmises sõnastuses: „ § 147 1 . Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde seoses sellega, et tema abikaasal on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja abikaasa on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 155 2 järgmises sõnastuses: „ § 155 2 . Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja lähedane sugulane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.“; 6) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuses võib anda, kui õppekava läbitakse täiskoormusega kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses ja õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud.“; 7) paragrahvi 173 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 173 1 järgmises sõnastuses: „ § 173 1 . Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.“; 9 ) paragrahvi 178 l õ ige 1 muudetakse ja s õ nastatakse järgmiselt: „(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vä hemalt v õ rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2,0 korrutisega.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 178 1 järgmises sõnastuses: „ § 178 1 . Tööajale esitatav nõue (1) Tähtajaline elamisluba töötamiseks antakse täistööajaga töötamiseks. 11) seadust täiendatakse §-ga 309 12 järgmises s õ nastuses: „ § 309 12 . Töötasu kohta sätestatud n õ uete kohaldamise täiendavad erisused Kui lühiajalise töötamise registreerimise taotlus v õ i tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlus on esitatud enne 2021. aasta 1. juulit, kohaldatakse nendele taotlustele käesoleva seaduse § 107 l õ ike 1 ja § 178 l õ ike 1 alusel kuni 2021. aasta 1. juulini kehtestatud töötasu mää ra. “. § 2. K õ rgharidusseaduse muutmine K õ rgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse l õ igetega 6 1 ja 6 2 järgmises s õ nastuses: „(6 1 ) Õppekulude hüvitamist ehk tasu kogu õ ppekava ulatuses n õ utakse üli õ pilaselt, kes: 1) on välismaalane, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konf ö deratsiooni v õ i Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik, 2) õ pib k õ rgharidustaseme esimese v õ i teise astme õ ppes, välja arvatud juhul, kui õ ppekava õ ppekeel on eesti keel ja 3) omab seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks õ ppimise eesm ärgil v õ i on saanud tähtajalise elamisloa õ ppimiseks.“ (6 2 ) Käesoleva paragrahvi l õ ikes 6 1 sä testatud õ ppekulude hüvitamist ei pea k õ rgkool n õ udma üli õ pilaselt, kes õ pib: 1) k õ rgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidele v õ i rahvusvaheliste lepingute alusel . 2) seadust täiendatakse §-ga 50 1 järgmises s õ nastuses: „ § 50 1 . Õppekulude hüvitamise erisuse kohaldamine Käesoleva seaduse § 16 l õ ikes 6 1 sä testatud õ ppekulude hüvitamise kohustust ei kohaldata isikute suhtes, kes on k õ rgharidus õ ppesse vastu v õ etud enne 202 2/2023. õ ppeaastat.“ § 3. Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse muutmine Õppetoetuste ja õ ppelaenu seaduse § 5 l õ ike 2 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "täiendatakse pärast s õ nu „v õ i tähtajalise elamisloa“ s õ nadega „, välja arvatud õ ppimiseks antud tähtajalise elamisloa,“. § 4. Seaduse j õ ustumine (1) Käesolev seadus j õ ustub 2021. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ja 8 j õ ustuvad 2022. aasta 1. mail. Henn P õlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „… . “ ……………2021. a Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.03.2021 Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri
välismaalaste seaduse, körgharidusseaduse ning öppetoetuste ja
öppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvote
Välismaalaste seaduse, körgharidusseaduse ning öppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmise
eelnöu on väljä töötatud, et vältida Eesti kujunemist odava tööjöu sissevoolu maaks, kuna see
pärsib tehnoloogilist arengut ning sumb alla Eesti töötajate palgataset. Teiseks eesmärgiks on Eesti
ulikoolide ingliskeelestumise peatamine Eesti maksumaksja kului ja ulikoolide öppekvaliteedi
toetamine, samuti välistämme, et ulikoolid muutuksid nn migratsioonipumbaks ehk huppelauaks,
mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad vöimaluse tulla Euroopa Liitu. Kolmandaks
eesmärgiks on taita Eesti pöhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada
eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimine läbi aegade. Pöhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline
immigratsioon, mille möistlik reguleerimine ongi eelnöu peamiseks eesmärgiks.
1.2. Eelnöu ettevalmistaja
Eelnöu ettevalmistaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon.
1.3. Märkused
Eelnöuga muudetakse välismaalaste seadust (VMS), körgharidusseadust (KHaS) ning
öppetoetusteja öppelaenu seadust
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjöudu ja välistööjöudu
värbama eelköige töökohtadele, mis nöuavad körgelt kvalifitseeritud tööjöudu. Sellel eesmärgil
töstetakse uldtingimusena VMS-is sätestatud palgakriteeriumi 2,0 kordseks. Real tingimustel
könealune palgakriteerium ei kohaldu. Käesoleva eelnöuga seda ei muudeta.
Teiseks eesmärgiks on korrastada öppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste öpingute
järgset Eestisse elämä asumist ning välisfiliöpilaste pereliikmete Eestisse asumist, samuti
välisuliöpilastele stipendiumiteja vajaduspöhise öppetoetuse maksmist. Korrastamine on vajalik,
sest senine praktika demonstreerib, et öpingud löpetanud välismaalastel on raske Eesti uhiskonda
sulandudaja siin hakkama saada. Pöhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti
körgkoolid ei kooilta välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale öpinguid Eestisse
elämä jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Vöivad tekkida suletud
kogukonnad ja paralleeluhiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse
eelnöuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole öpingud, vaid
Euroopa Liitu elämä asumine.
3. Eelnou sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga muudetakse VMS-i paragrahvi 106 löiget l3 ja piiratakse luhiajalist töötamist
hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päevajooksul. Hooaeg ei saa olla pikem kui
pool aastat, vasfasel korral poleks tegemist hooajaga.
Eelnöuga muudetakse VMS-i paragrahv 107 löikes l ja VMS-i paragrahv 178 löikes l sätestatud
välismaalase makstava töötasu suuruse nöudeid. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tööandjal maksta
luhiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt vördne Statistikaameti
viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Töötamiseks antava elamisloa korral
tuleb samuti tööandjal maksta tasu, mille suurus on vähemalt vördne Eesti keskmise
brutokuupalgaga. Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi tööandjatel maksta tasu mille suurus on
vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palgaja koefitsiendi 2,0
korrutisega.
l . ^2
Eelnöuga täiendatakse VMS-i paragrahv 137 löigetega 2X ja 2^. Sätestatakse 2-aastane Eestis
elamise nöue, kui välismaalane on Eestis elämä asunud öppimise eesmärgilja soovib omaabikaasa
Eestisse elämä kutsuda. Tulenevalt Euroopa Liidu öigusest vöivad liikmesriigid perekonna
taasuhinemist taotleva isiku puhui nouda, et ta oleks enne oma pereliikmetega uhinemist nende
territooriumil viibinud teatava aja, kuid mitte rohkem kui kaks aastat. Selle aja jooksul on
välismaalane jöudnud kohaneda, leidnud pilsivama elukoha ning on tekkinud kindlus, et ta suudab
tagada pereliikme ulalpidamise.
Eelnöuga muudetakse VMS-i pargrahv 173 löiget l ning tunnistatakse öppimiseks antud
tähtaj aline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane onjätnud olulisel määral täitmata käesolevast
voi muust seadusest tuleneva kohustuse.
Eelnöuga täiendatakse VMS-i paragrahviga 173 , millega löpetatakse öppimiseks antud tähtajalise
elamisloa kehtivus, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks ja ta on öppekava
jätnud nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise 30 päevajooksul pärast seda, kui ta on
jätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud.
Eelnöuga täiendatakse VMS-i §-ga 1781 mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks
ainult täistööajaga töötamiseks.
Eelnöuga täiendatakse VMS-i §-ga 309 . Arvestades, et palgakriteeriumi nöue peab olema
täidetud luhiajalise Eestis töötamise voi elamisloa kehtivuse jooksul, on öigusselguse huvides
vajalik täiendada seadust rakendussättega. Lisatud satte alusel ei ole tööandjad kohustatud tasuma
käesoleva eelnöuga kehtestatavat töötasu nendele välismaalastele, kes on Eestisse tööle tulnud
enne 2021. aasta l. juulit.
Eelnöuga täiendatakse KHaS-i §16 löikega 61 ja 62, mille kohaselt tuleb öppekulude hiivitamist
nouda köigilt välisuliöpilaselt, kes omavad seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks öppimise
eesmärgil voi on saanud tähtajalise elamisloa öppimiseks, väljä arvatud Euroopa Liidu
liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni voi
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikelt, kes öpivad
körgharidustaseme esimese voi teise astme öppes, väljä arvatud juhul, kui öppekava öppekeel on
eesti keel voi kes öpivad körgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi
stipendiaatidena voi rahvusvaheliste lepingute alusel. Olukordades, kus öppetasu nöudmine ei ole
KHaS §16 lg 61 alusel kohustuslik, on öppetasu nöudmine lubatud KHaS §16 Ig 6 loetletud
tingimustel. Käesolevast eelnöust tulenevat öppekulude huvitamise kohustust ei kohaldata isikute
suhtes, kes on körgharidusöppesse vastu vöetud enne 2022/2023. öppeaastat.
Öppetoetusteja öppelaenu seaduse § 5 löike 21 punkti l muutmisega välistatakse öppimiseks antud
tähtajalise elamisloaga välisuliöpilastele vajaduspöhise öppetoetuse maksmine.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöul ei ole puutumust Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möju
Muudatus möjutab peamiselt Eestisse tööle tulevaid välismaalasi ja kolmandatest riikidest
välisiiliöpilasi.
Möju valdkond: sotsiaalne möju - keskmine
Muudatuse möju vöib hinnata keskmiseks. Muudatuse sihtruhm on uhelt poolt ajutine (Itihiajalise
töötamise puhui) ja teiselt poolt väike (töötamiseks elamislubade arvu osakaal höivatutusse), kuid
kuna muudatused vöivad möjutada ka Eesti töötuidja tööjöuturgu tervikuna, siis vöib möju ulatust
hinnata keskmiseks.
Palgakriteeriumi töstmisel on kaks eesmärki:
l. kitsendada sisserändevoog ainult körgelt kvalifitseeritud tööjöule, kellest Eesti tööturul on
puudus,
2. välistada kodumaise tööjöu asendamist välismaalt palgatud odavamate lihttöölistega,
Palgakriteeriumi sätestamise eesmärk on toetada Eesti tehnoloogilist arengut, struktuurilisi
muutusi ja kaitsta Eesti töötajaid tööturul. Palgakriteeriumi töstmine on vajalik, kuna odavtööjöu
kättesaadavus pärsib innovatsiooni ja palgakasvu. Palganöude muutmine omab positiivset möju
kohalikule tööjöule, kuna suunab tööandjaid värbama senisest rohkem kohalikku tööjöudu. Samuti
vöib muudatuse tulemusena väheneda Eestis töötutuna arvel olevate inimeste arv, sest tööandjad
on niiud motiveeritumad värbama töötajaid Eestist. Muudatus ei muuda tööandjate vöimalust
palgata körge kvalifikatsiooniga spetsialiste valdkondadesse, kus Eestis on tööjöupuudus. Seega
suunab muudatus pigem körge kvalifikatsioonigajatippspetsialistide Eesisse elämä asumist, kellel
on körgem haridustaseja potentsiaalselt vähem probleeme Eesti uhiskonda integreerumisel.
Moju valdkond: moju riigi julgeolekule - keskmine
Muudatused vähendavad riske riigi julgeolekule. Vöimalikku väärkasutust aitavad vältida VMS-
is sätestatud elamisloa omamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja PPA tehtävää
j ärelkontrollimenetlused.
Möju valdkond: möju riigi välissuhetele - puudub
Möju valdkond: majanduslik moju - keskmine
Kehtivate tähtajaliste elamislubade ja luhiajalise töötamise registreerimiste alusel töötavad
välismaalased moodustavad 3-4 % höivatutest, mistöttu vöib möju tööjöutumle hinnata pigem
väikseks. Samas suunab odavtööjöu kättesaadavuse löpp ettevötjaid tehnoloogilistele uuendustele,
missugune möju avaldub aga siiski hiljem. Seega vöib kogumis hinnata kavandatud muudatuste
möju majandusele keskmiseks.
Moju valdkond: möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - puudub
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse muudatusega kaasnevad teavituste ning uuenduste läbiviimise kulud on vöimalik kanda
vastavate valitsusasutuste eelarvetest.
8. Rakendusaktid
VMS muudatuste rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse joustumine
Eelnöujöustub 2021. aasta l.juulil.
/
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.03.2021
Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Välismaalaste seaduse, körgharidusseaduse ning öppetoetuste ja
öppelaenu seaduse muutmise seadus
§ l. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 106 löigel5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(15) Luhiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 183 päeva 365 järjestikuse
päevajooksul.";
2) paragrahvi 107 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„(!) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle luhiaj aline Eestis töötamine on
registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt vördne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta
keskmise brutokuupalgaja koefitsiendi 2,0 korrutisega.";
3) paragrahvi 137 täiendatakse löikega 2'ja 2zjärgmises sönastuses:
,,(2) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elämä asumiseks välismaalasest abikaasajuurde, kellel
on tähtaj aline elamisluba öppimiseks, peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa
alusel elanud.
(22) Käesolevaparagrahvi löiget 21 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale on
antud tähtajaline elamisluba öppimiseks doktoriöppes.";
4) seadust täiendatakse §-ga 1471 järgmises sönastuses:
„§ 1471. Abikaasa juurde elämä asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse löppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elämä asumiseks abikaasa juurde seoses sellega, et
tema abikaasal on tähtajaline elamisluba öppimiseks, ja abikaasa on öppekavajätnud öppimiseks
antava elamisloa omamiseks nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise, löpeb
välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa onjätnud öppekava
nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud.";
5) seadust täiendatakse §-ga 1552järgmises sönastuses:
„§ 1552. Lähedase sugulase juurde elämä asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse
löppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elämä asumiseks lähedase sugulase juurde seoses
sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks, ja lähedane sugulane on
öppekava jätnud öppimiseks antava elamisloa omamiseks nöutavas Mätäises^tätoÄäs^St
Vi it /^77EJS-
katkestanud öppimise, löpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui
abikaasa onjätnud öppekava nöutavas ulatuses täitmata voi öpingud katkestanud.";
6) paragrahvi 162 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Tähtajalise elamisloa körgharidustaseme öppes öppimiseks käesoleva paragrahvi löikes l
nimetatud öppeasutuses vöib anda, kui öppekava läbitakse täiskoormusega körgharidusseaduse
§ 14 tähenduses ja öppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud.";
7)paragrahvi 173 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
,,(1) Öppimiseks antud tähtaj aline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane onjätnud
olulisel määral täitmata käesolevast voi muust seadusest tuleneva kohustuse.";
8) seadust täiendatakse §-ga 173 järgmises sönastuses:
„§ 1731. Öppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse löppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba öppimiseks ja ta on öppekava jätnud öppimiseks
antava elamisloa omamiseks nöutavas ulatuses täitmata voi katkestanud öppimise, löpeb tema
tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta onjätnud öppekava nöutavas ulatuses
täitmata voi öpingud katkestanud.";
9) paragrahvi 178 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt vördne
Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta kestanise brutokuupalga ja koefitsiendi 2,0
kormtisega.";
10) seadust täiendatakse §-ga 1781järgmises sönastuses:
„§ 1781. Tööajale esitatav noue
(l) Tahtajaline elamisluba töötamiseks antakse täistööajaga töötamiseks.
11) seadust täiendatakse §-ga 309 järgmises sönastuses:
„§ 30912. Töötasu kohta sätestatud nöuete kohaldamise täiendavad erisused
Kui luhiajalise töötamise registreerimise taotlus voi tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlus on
esitatud enne 2021. aasta l. juulit, kohaldatakse nendele taotlustele käesoleva seaduse § 107 löike
l ja § 178 löike l alusel kuni 2021. aasta l. juulini kehtestatud töötasu määrä.".
§2. Körgharidusseaduse muutmine
Körgharidusseaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 16 täiendatakse löigetega 61 ja 6 järgmises sönastuses:
,,(6 ) Öppekulude huvitamist ehk tasu kogu öppekava ulatuses nöutakse uliöpilaselt, kes:
l) on välismaalane, väljä arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni voi Majanduskoostöö ja Arengu Orgamsatsiooni
liikmesriigi kodanik,
2) öpib körgharidustaseme esimese voi teise astme öppes, väljä arvatud juhul, kui öppekava
öppekeel on eesti keel ja
3) omab seaduslikku alust ajutiseks Eestis viibimiseks öppimise eesmärgil voi on saanud
tähtajalise elamisloa öppimiseks."
(62) Käesoleva paragrahvi löikes 6' sätestatud öppekulude huvitamist ei pea körgkool nöudma
uliöpilaselt, kes öpib:
l) körgkoolide vaheliste vahetuslepingute, välisministeeriumi stipendiaatidele voi rahvusvaheliste
lepingute alusel.
2) seadust täiendatakse §-ga 50 järgmises sönastuses:
„§ 501. Öppekulude huvitamise erisuse kohaldamine
Käesoleva seaduse §16 löikes 6 sätestatud öppekulude huvitamise kohustust ei kohaldata isikute
suhtes, kes on körgharidusöppesse vastu vöetud enne 2022/2023. öppeaastat."
§ 3. Öppetoetuste ja öppelaenu seaduse muutmine
Öppetoetuste ja öppelaenu seaduse § 5 löike 2 punkti l muudetakseja sönastatakse järgmiselt:
"täiendatakse pärast sönu ,,vöi tähtajalise elamisloa" sönadega ,„ väljä arvatud öppimiseks antud
tähtajalise elamisloa,".
§ 4. Seaduse jöustumine
(l) Käesolev seadus jöustub 2021. aasta l.juulil.
(2) Käesoleva seaduse § l punkt 7 ja 8 jöustuvad 2022. aasta l. mail.
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „...."...............2021. a
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.03.2021
^
.--•
Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/21-0352 - Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja
õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 22.3.2021 resolutsioonile.
Osapooled: Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 08.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a53f059-6867-4c57-b93c-15ee3be53f25
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a53f059-6867-4c57-b93c-15ee3be53f25?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 22.03.2021 / 1-1/14-354/1;
Riigikantselei / 22.03.2021 / 2-5/21-00697
Resolutsiooni teema: Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu
seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE)
Adressaat: Siseministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 08.04.2021
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 01.04.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.4.2021 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0352.
Kontroll: Eero Svarval
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Maaeluministeerium
<
[email protected]>, Välisministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 22.03.2021
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],