EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 17.3.2021
C(2021) 1925 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Komisjoni soovitus
ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide
süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis
ET ET
LISA
Konkreetsed kvaliteedistandardid
(1) PCRi /digitaalse PCRi (polümeraasi ahelreaktsioon) standardid
(a) Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (RT-qPCR) lävitsükli väärtus peaks olema alla
40, et saaks kinnitada proovi positiivsust kas qPCR (kvantitatiivne polümeraasi
ahelreaktsioon) analüüsi tegemiseks või järjendamiseks.
(b) Kasutada võib RT-qPCRile alternatiivseid kvantitatiivseid analüüsimeetodeid (nagu
digitaalne polümeraasi ahelreaktsioon – dPCR), tingimusel et nendega saavutatakse
RT-qPCRiga samaväärsed tulemused ning nende suhtes kohaldatakse samaväärseid
kvaliteedinõudeid nagu RT-qPCRi puhul.
(c) Kõiki proove tuleks analüüsida vähemalt kahe paralleelproovina, et vältida
valepositiivseid või valenegatiivseid tulemusi.
(d) Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni analüüsil tuleks kasutada kontrollproove, mis
on piisavad, et hinnata vähemalt kontsentreerimis- ja ekstraheerimisetappide tõhusust
ning reaktsiooni olulise inhibeerimise puudumist.
(e) Iga katse peab hõlmama asjakohaseid standardaineproove (vähemalt kolmepunktine
lahjenduste seeria kolme paralleelproovina; lahjenduste valmistamiseks on kasutatud
sünteetilist SARS-CoV-2 RNAd) ning positiivseid ja negatiivseid kontrollproove, et
määrata, kas PCR/qPCR-katse andis usaldusväärseid tulemusi.
(f) Positiivsete proovide kvantifitseerimistsükli (Cq) läviväärtuseks tuleks määrata 5
tsüklit enne amplifitseerimise lõpetamist, et vältida hiliste fluorestsentssignaalide
väärtõlgendamist.
(g) Selleks, et võtta arvesse mis tahes võimalikku saastumist RNA ekstraheerimisel,
tuleks kasutada negatiivset ekstraheerimise kontrollproovi.
(2) Järgmise põlvkonna järjendamise standardid
(a) Saada tuleb vähemalt 1 miljon lugemit proovi kohta ja lugemi pikkus peaks olema
üle 100 aluspaari1.
(b) Reovee analüüsimisel suure läbilaskevõimega järjendamise tehnoloogiaga tuleks
mutatsioonide paremaks kirjeldamiseks teatada vähemalt kolmest geneetilisest
markerist iga variandi kohta.
(3) Normaliseerimisstandardid
1
https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Sequencing-of-SARS-CoV-2-first-update.pdf
ET 1 ET
(a) Viiruse geenikoopiate arv tuleks normaliseerida kanalisatsioonisüsteemi kasutavate
inimeste arvu ning reovee vooluhulga järgi, et erinevate piirkondade kohta saadud
mõõtmistulemusi saaks paremini võrrelda.
(b) Selleks soovitatakse kasutada täiendavaid normaliseerimisproove, mis sisaldavad
crAss-faagi (c) või pipra kergpälmesuse viirust (pepper mild mottle virus).
(c) Kui ühegi punktis b osutatud viiruse kohta ei ole võimalik andmeid saada, võib
kasutada alternatiivseid parameetreid, tingimusel et need võimaldavad samaväärseid
korrektsioone selliste viiruskoormuse kõikumist põhjustavate meteoroloogiliste või
muude mõjude suhtes, mis ei ole pandeemiaga seotud, näiteks sademed või muud
meteoroloogilised mõjud.
ET 2 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 17.3.2021
C(2021) 1925 final
KOMISJONI SOOVITUS,
17.3.2021,
ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide
süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
17.3.2021,
ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2 ja selle variantide
süstemaatilise seire kehtestamiseks ELis
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu1 artikli 168 lõike 7 kohaselt on tervishoiupoliitika
kindlaksmääramine ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja kättesaadavaks
tegemine liikmesriikide pädevuses. Seepärast on liikmesriikide vastutusalas otsustada,
milliseid strateegiad nad kasutavad SARS-CoV-2 esinemise jälgimiseks oma elanike
hulgas, võttes arvesse epidemioloogilist ja sotsiaalset olukorda.
(2) Nagu teatati 11. novembril 2020,2 kavatseb komisjon teha ettepaneku luua ELi
tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA),
mis tugevdab liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet seoses uute ja tekkivate
piiriüleste ohtudega inimeste tervisele. HERA ülesanne on võimaldada liidul ja selle
liikmesriikidel rakendada tervisega seotud hädaolukorras kiiresti kõige
kõrgetasemelisemaid meditsiinilisi ja muid meetmeid, hõlmates kogu väärtusahela
alates väljatöötamisest kuni levitamise ja kasutamiseni.
(3) Sel aastal käivitab komisjon mitu ettevalmistavat meedet, mis panevad aluse HERA-le
ja on aluseks liidu pikaajalisele valmisolekule rahvatervisega seotud
hädaolukordadeks. 17. veebruaril 2021 võttis komisjon vastu Euroopa biokaitseks
valmisoleku kava „HERA Incubator“, milles esitati ettepanek võtta viivitamata
meetmeid, et Euroopa oleks valmis toime tulema SARS-CoV-2 variantidega seotud
suurenenud ohuga3.
(4) Uued viirusevariandid arenevad ja levivad Euroopas ja kogu maailmas. Mõne variandi
suurem edasikanduvus ja kalduvus põhjustada haiguse raskemat kulgu ohustavad
viiruse vastu võitlemist. Seepärast on oluline kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid
nende variantide võimalikult kiireks avastamiseks, et reageerida asjakohaselt ja õigel
ajal.
(5) Üks tegevusvaldkondadest, millele HERA Incubator peab keskenduma, on praeguste
ja tulevaste SARS-CoV-2 variantide kiire avastamine. Liikmesriikide kogemused
selles valdkonnas on näidanud, et SARS-CoV-2 ja selle variantide seire reovees võib
olla kulutõhus, kiire ja usaldusväärne allikas, mis annab teavet SARS-CoV-2 leviku
kohta elanikkonnas ning see võib olla suurema genoomi- ja epidemioloogilise seire
väärtuslik osa.
1
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:12012E/TXT:et:PDF
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0724&qid=1605690513438
3
COM(2021) 78 final, HERA Incubator – COVID-19 variantidega seotud ohu ühine ennetamine,
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-hera-incubator-anticipating-threat-covid-19-
variants_et.pdf.
ET 1 ET
(6) Reoveeseiret tuleks käsitada COVID-19 seire- ja testimisstrateegiaid täiendava
sõltumatu lähenemisviisina. Nagu on rõhutatud komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta
soovituses testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta, 4 on
valmisoleku ja COVID-19-le reageerimise olulised aspektid usaldusväärsed
testimisstrateegiad ja piisav testimissuutlikkus. Nagu on rõhutatud ka komisjoni 2.
detsembri 2020. aasta teatises „COVID-19st hoidumine talvekuudel“5 ja 19. jaanuari
2021. aasta teatises „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“,6 on testimine endiselt
COVID-19 pandeemia seire, ohjamise ja leevendamise oluline element. Kuna
testimisstrateegiad on COVID-19 tõrjestrateegiates kesksel kohal, tuleb riiklikke
testimisstrateegiaid kiiresti ajakohastada, et võtta nendes arvesse uusi variante. SARS-
CoV-2 seire reovees võib anda olulist täiendavat ja sõltumatut teavet rahvatervisega
seotud otsuste tegemiseks praeguse COVID-19 pandeemia ajal. Seega peaksid SARS-
CoV-2 viiruse tuvastamise riiklikud testimisstrateegiad reoveeseiret süstemaatilisemalt
kaasama.
(7) Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldas 30. novembril 2020 ekspertidega
konsulteerimise rahvatervise vajaduste teemal seoses SARS-CoV-2 seirega reovees7 ja
selle käigus jõuti järeldusele, et SARS-CoV-2 seire reovees võib anda
rahvaterviseasutustele olulist täiendavat ja sõltumatut teavet. See ei asenda siiski
olemasolevaid COVID-19 testimiseks kasutavaid lähenemisviise ja strateegiaid.
Reoveeseire on vahend, mis võimaldab jälgida suundumusi, aga see ei ole täiuslik
vahend, mis võimaldaks teha järeldusi COVID-19 leviku kohta elanikkonna hulgas.
Reoveeseire saab epideemia eri etappides täita erinevaid eesmärke.
(8) Täpsemalt saab reoveeseiret kasutada ennetavaks või varajaseks hoiatamiseks, sest
viiruse avastamist reovees tuleks pidada märgiks võimalikust pandeemia
(taas)puhkemisest. Samuti võivad viiruse puudumisele reovees osutavad tulemused
tähendada, et antud piirkonda võib pidada väiksema riskiga piirkonnaks. Tulemuste
suundumuste analüüs aitab ka järgida viiruse edasikandumise piiramiseks kehtestatud
meetmete tõhusust. Viiruse (SARS-CoV-2 variantide) kontsentratsiooni suundumuste
jälgimist reovees saab seega võtta valmisoleku- ja reageerimismeetmete kavandamisel
arvesse.
(9) Seepärast on äärmiselt oluline, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad
reoveeseiresüsteemid, millega tagatakse, et asjakohased andmed edastatakse
viivitamata pädevatele terviseametitele. Kogemused näitavad, et uue
reoveeseiresüsteemi loomine ei võta aega kauem kui kuus kuud, kuna reoveekäitlejatel
on oma käitistes eri parameetrite jälgimise kogemus.
(10) Ühised proovivõtu-, mõõtmis- ja analüüsimeetodid tuleks teha kättesaadavaks ja neid
tuleks praktikas kasutada, et tagada kogutud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus.
(11) Väga oluline on toetada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, aga ka
kolmandate riikidega, kellel ei pruugi olla juurdepääsu tavapäraste testimistavadega
saadavatele andmetele. Selleks on oluline innustada liikmesriike osalema tulevases
Euroopa teabevahetusplatvormis.
(12) Vajaduse korral ning selleks, et kiirendada ja toetada käesolevas soovituses sätestatud
meetmete rakendamist, tehakse kättesaadavaks ELi vahendid, et toetada reoveeseiret ja
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020H1595
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=COM:2020:786:FIN
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:35:FIN
7
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/339487/WHO-EURO-2021-1965-41716-57097-
eng.pdf
ET 2 ET
analüüsida variantide esinemist reovees süstemaatiliselt. See võimaldab liikmesriikidel
kiirendada reoveeseire ja -analüüsi kasutuselevõttu, tagades samal ajal SARS-CoV-2
ja selle variantide reovees esinemise korrapärase analüüsi.
(13) Kuigi reoveeseireks vajalike andmete kogumise taristu keskendub SARS-CoV-2
seirele praeguse rahvatervise pandeemia kontekstis, on soovitatava seiresüsteemi ja -
korra kehtestamisel SARS-CoV-2 seirest kaugemale ulatuv lisaväärtus. See
seiresüsteem annab varajase hoiatuse muude probleemsete patogeenide võimalike
puhangute või muude probleemsete uute saasteainetega seotud ohtude kohta.
(14) Pidades silmas nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ8 käimasolevat läbivaatamist, on
oluline koguda liikmesriikidelt teavet nende kogemuste kohta reovees esinevate
tervise seisukohast oluliste parameetrite jälgimisel. See võib aidata kindlaks teha
tervisega seotud asjakohaseid parameetreid, mida tuleb reovees korrapäraselt jälgida.
(15) Käesolev soovitus on osa COVID-19 vastastest meetmetest, mille komisjon on vastu
võtnud vastavalt oma 17. märtsi 2021. aasta teatisele „Ühiselt Euroopa ohutu
taasavamise poole“. Käesolevas soovituses esitatud meetmeid tuleb tõlgendada ELi
laiema algatuse kontekstis ning need tuginevad liikmesriikides ja kogu maailmas
järgitavatele parimatele tavadele. Need põhinevad ka komisjoni reoveeseire projekti9
tulemustel ja tulemustel, mis saadi WHO korraldatud konsultatsiooni käigus, mis
käsitles rahvatervise vajadusi seoses SARS-CoV-2 seirega reovees10,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:
SOOVITUSE EESMÄRK
(1) Soovituse eesmärk on aidata liikmesriikidel luua kogu liidus reoveeseiresüsteemid,
mis toimivad täiendava andmekogumis- ja -juhtimisvahendina COVID-19
pandeemia ajal ja keskenduvad SARS-CoV-2 variantide tekkele ja levikule.
(2) Käesolevas soovituses esitatakse suunised, millega innustatakse liikmesriike
kasutama reoveeseiret süstemaatilisemalt ja lisama selle riiklikesse
testimisstrateegiatesse.
(3) Eelkõige esitatakse selles liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas kavandada ja
hallata SARS-CoV-2 reoveeseiresüsteeme ning edastada kogutud andmed kiiresti
pädevatele terviseametitele. Sellega edendatakse tõhusate reoveeseirestrateegiate
miinimumnõudeid ning ühiste proovivõtu-, testimis- ja andmeanalüüsimeetodite
kasutamist. Sellega toetatakse tulemuste ja parimate tavade jagamist Euroopa
teabevahetusplatvormi kaudu.
REOVEESEIRE
(4) Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt võtta võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1.
oktoobriks 2021 kasutusele riiklik reoveeseiresüsteem, mille eesmärk on koguda
andmeid SARS-CoV-2 ja selle variantide kohta reovees.
8
Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ, asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135,
30.5.1991, lk 40–52).
9
https://ec.europa.eu/environment/water/water-
urbanwaste/info/pdf/Waste%20Waters%20and%20Covid%2019%20MEMO.pdf
10
https://www.euro.who.int/en/health-topics/environment-and-health/water-and-
sanitation/publications/2021/expert-consultation-on-public-health-needs-related-to-surveillance-of-sars-
cov-2-in-wastewater-summary-report-virtual-meeting,-30-november-2020
ET 3 ET
(5) Seiresüsteem peaks katma märkimisväärset osa liikmesriigi elanikkonnast.
Seiresüsteem peaks vähemalt hõlmama üle 150 000 elanikuga linnadest pärit reovett,
soovitatava proovivõtusagedusega vähemalt kaks korda nädalas. Vajaduse korral
võib valida täiendavaid proovivõtukohti, et hõlmata piisav osa elanikkonnast või
paremini mõista viiruse levikut, mis on seotud elanike võimaliku liikumisega läbi eri
territooriumide (nt turismipiirkonnad suvehooajal).
(6) Proovivõtmise miinimumsagedust ja geograafilist ulatust tuleks kohandada vastavalt
epidemioloogilisele olukorrale:
(a) kui pädevad rahvaterviseasutused leiavad, et kohaliku epidemioloogilise
olukorra põhjal ei kujuta pandeemia endast ohtu kohalikule elanikkonnale,
tuleks minimaalset proovivõtusagedust vähendada ühe korrani nädalas;
(b) kui haigus esineb ainult territooriumi mõnes osas, tuleks minimaalset
proovivõtusagedust vastavalt kohalikele oludele kas vähendada või
suurendada.
(7) Proovid tuleks võtta reoveepuhasti sisenditest või vajaduse korral ülesvoolu
reoveekogumisvõrkudest. SARS-CoV-2 viiruse ja selle variantide esinemist tuleks
korrapäraselt analüüsida, ideaaljuhul kaks korda kuus.
(8) Kui on vaja täpsemat teavet, et paremini kaardistada viiruse ja selle variantide
esinemist, sealhulgas haavatavates kogukondades, peaks täiendav õigeaegne
proovivõtt ja analüüs toimuma reovee kogumisvõrgu sihipäraselt valitud kohtades,
mis esindavad asjaomast elanikkonda. Proovivõtukohad ja -sagedus tuleks kindlaks
määrata vastavalt kohalikele vajadustele (nt peamised reoveekogumisalad ja
huvipakkuvad allsüsteemid, mis on ühendatud näiteks linnaosade, haiglate, koolide,
ülikoolilinnakute, lennujaamade ja muude transpordisõlmede, vanadekodude ning
vanglatega).
(9) Liikmesriigid peaksid tagama, et reoveeseire tulemused saadetakse viivitamata
elektrooniliselt pädevatele rahvaterviseasutustele ja Euroopa
teabevahetusplatvormile, kui platvorm hakkab toimima. Varajase hoiatamise
eesmärgil tuleks iga proovi analüüsitulemused registreerida võimalikult kiiresti ja
eelistatavalt hiljemalt 48 tunni jooksul pärast proovi võtmist.
(10) Et tagada tulemuste asjakohane tõlgendamine ja kohandada seiresüsteemi
rahvatervise vajadustele vastavalt, innustatakse liikmesriike looma tervise- ja
reoveealaseid pädevaid asutusi hõlmavaid asjakohaseid struktuure, mille eesmärk on
ühendada ja siduda asjakohased andmekogumid ning koordineerida tulemuste
tõlgendamist ja nendest teavitamist.
(11) Liikmesriigid peaksid pöörama suurt tähelepanu eetilistele kaalutlustele: reoveeseire
on rahvatervise seire lahutamatu osa ja peaks seetõttu vastama samadele eetilistele
põhimõtetele, mis on sätestatud WHO 2017. aasta suunistes rahvatervise järelevalve
eetikaküsimuste kohta11.
PROOVIVÕTU- JA ANALÜÜSIMEETODID
(12) Selleks et proovivõtu- ja analüüsimeetodid oleksid võrreldavad ja usaldusväärsed,
peaksid liikmesriigid tagama, et:
11
WHO guidelines on ethical issues in public health surveillance,
http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/255721/1/9789241512657-eng.pdf?ua=1
ET 4 ET
(a) proovid kogutakse 24 tunni jooksul, kasutades nende võtmiseks vooluhulka või
aega arvestavat liitproovide võtmise vahendit, ja need võetakse võimaluse
korral kuival ajal või korrigeeritakse ilmastikunähtuste mõju suhtes,
normaliseerides need proovivõtu ajal 24-tunnise reovee voolu hulga ja
kanalisatsiooniga ühendatud elanikkonna suuruse järgi, et arvutada
viiruskoormus inimese kohta päevas;
(b) analüüsid tehakse laborites, kus kasutatakse asjakohaseid RT-PCR-meetodeid
kvaliteedijuhtimise standardtingimustes;
(c) variantide tuvastamine toimub nõuetekohaselt dokumenteeritud geenijärjestuse
määramise meetodite alusel;
(d) laborid osalevad akrediteeritud teenuseosutajate korraldatud asjakohastes
pädevuskatsetes ja kasutavad võimaluse korral (sertifitseeritud) etalonaineid;
(e) järgitakse lisas esitatud konkreetseid kvaliteedistandardeid.
LIIDUPOOLSE KOORDINEERIMISE TOETAMINE
(13) Liikmesriike innustatakse osalema jõupingutustes, mida komisjon teeb tihedas
koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja teiste ELi
asutustega, et tagada parimate tavade ja tulemuste jagamine, mis võimaldab
rahvaterviseprobleemidele asjakohaselt ja õigel ajal reageerida, ning samuti tagada
selliste tulemuste asjakohane tõlgendamine või kasutamine. Selleks soovitatakse
liikmesriikidel tungivalt osaleda komisjoni loodavas Euroopa
teabevahetusplatvormis, mis keskendub järgmisele:
(a) parimate tavade kogumine nii liikmesriikidest kui ka mujalt ja nende tavade
jagamine;
(b) reoveeseire tulemuste kogumine;
(c) proovivõtu- ja analüüsimeetodite avaldamine ja korrapärane ajakohastamine;
(d) loendi koostamine vabatahtlikest ekspertidest, kes tegelevad reoveeseirega ning
kasutavad reoveeseiret haiguste ennetamisel ja tõrjel;
(e) lähenemisviiside interkalibreerimist ja parimate tavade jagamist edendava
koostöökeskkonna loomine.
(14) Liikmesriike kutsutakse üles andma tagasisidet oma kogemuste kohta selles
valdkonnas, et toetada komisjoni tööd reovees korrapäraselt jälgitavate asjakohaste
tervisega seotud parameetrite kindlaksmääramisel. Sellega seoses tuleks kaaluda
laiemat seiret, mis ulatub rahvatervisest kaugemale. Liikmesriike kutsutakse üles
eelkõige teatama uute saasteainete, uute patogeenide, narkootikumide, ravimite,
mikroplasti või antimikroobikumide reoveeseire tulemustest.
RAHVUSVAHELINE MÕÕDE
(15) Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt:
(a) jagada rahvusvahelisel tasandil parimaid tavasid, et veelgi ühtlustada SARS-
CoV-2 reoveeseiret;
(b) aidata kolmandatel riikidel, kellel on piiratud juurdepääs muudele
teabeallikatele, kasutada reoveeseiret selleks, et jälgida viiruse esinemist oma
elanikkonna hulgas;
ET 5 ET
(c) edendada alalist koostööd tihedas koostöös WHOga, kuid ka teiste
edasijõudnud partneritega, kes on loonud oma seiresüsteemid.
ARUANDLUS – PARIMATE TAVADE JAGAMINE
(16) Käesolevale soovitusele vastamise koordineerimiseks soovitatakse liikmesriikidel
määrata 1. aprilliks 2021 kuni kaks kontaktpunkti, kes esindavad rahvatervise ja
reovee valdkonna pädevaid asutusi.
(17) Liikmesriike kutsutakse üles teatama komisjonile 15. maiks 2021 käesolevate
soovituste alusel võetud meetmetest.
Brüssel, 17.3.2021
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Virginijus SINKEVICIUS
ET 6 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 19.03.2021 12:25
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Elen Ohov <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/320 / Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikli 297 kohane teade
Tere!Edastan.Reg. number: 10.2-11/320Reg. kuupäev: 19.03.2021Sisu:
Komisjoni soovitus ühise lähenemisviisi kohta reovees leiduva SARS-CoV-2
ja selle variantide süstemaatilise seire kehtestamiseks ELisHeade
soovidegaTiiu
[email protected]är EV AEEL juures