ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 19.02.2021
Kehtiv kuni 28.02.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Terviseamet
KÄSKKIRI
Tallinn 18.03.2021 nr 1.1-1/21/14
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku
tõkestamise ohuprognoos
Võttes aluseks korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 ning sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82
„Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 10, Terviseameti peadirektor otsustab
1. Kinnitan koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise ohuprognoosi (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 09.02.2021 käskkirja nr 1.1-
1/21/3 „Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise ohuprognoos“.
1. Põhjendused
Korrakaitseseaduse (KorS) § 24 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada
riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada
võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib
kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel
kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise
tagamiseks (KorS § 24 lõige 3). Ohu ennetamiseks on lubatud kohaldada vahetut sundi üksnes
juhul, kui ohuprognoosist või konkreetsel rakendamise juhtumil on see vajalik olulise või
kõrgendatu ohu ennetamiseks (KorS § 24 lõige 6). Ohuprognoos on riikliku järelevalve
meetmete ja vahetu sunni kohaldamise eelduseks ohu ennetamisel, kuid ei välista ohukahtluse,
ohu või rikkumise tuvastamisel riikliku järelevalve meetmete kohaldamist ka ohuprognoosis
määratlemata juhtudel.
Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel
või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise
põhimõttest (KorS § 24 lõige 2).
1.1. Tervisemati pädevus ja volitused
Terviseamet on KorS § 6 lõike 1 kohaselt riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus
ehk korrakaitseorgan. Riiklik järelevalve on KorS § 2 lõike 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevus
eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.
Korrakaitsealase tegevusega tegelevad Terviseameti regionaalosakonnad kuues erinevas
tegevusvaldkonnas: rahvatervis, tervishoid, keskkonnatervis, meditsiiniseadmed, kemikaali- ja
tooteohutus ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje.
Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes teeb
epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude
väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning
juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist (NETS § 18
lg 1 p 1). Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle
laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel (NETS § 28 lõige 1),
kohaldades vajadusel erinevaid piiranguid (NETS § 28 lg 2 ja 5) ja pannes tervishoiuteenuse
osutajatele täiendavaid kohustusi (HOS § 14 lg 41 ja TTKS § 59 lg 2, 3 ja 7).
1.2. Ohuennetusliku sekkumise tingimused
Korrarikkumine on KorS § 5 lõike 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku
subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Õigusnormideks on NETS ja
koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmeid sätestavad õigusaktid (Vabariigi
Valitsuse korraldused). Nõuete mittevastavuse korral võivad saada kahjustada inimeste elu ja
tervis ning keskkond.
Korrarikkumine on realiseerunud oht. Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas
võivad realiseeruda KorS § 5 lg-s 2 - 5 nimetatud ohud ja lg 6 viidatud ohukahtlus. Oht on KorS
§ 5 lõike 2 kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib
pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Oluline oht on KorS
§ 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele või keskkonnale.
Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele (raske
tervisekahjustuse tekitamine), füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure
keskkonnakahju tekkimise oht. Lisaks on kõrgendatud oht ka karistusseadustiku 12. peatüki
„Rahvatervisevastsed süüteod“ 2. jaos „Nakkushaigustega seotud süüteod“ sätestatud kuriteo
toimepanemise oht (nakkushaiguse leviku ohu ja leviku põhjustamine). Vahetu oht on KorS § 5
lõike 5 kohaselt olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe
algab. Ohukahtlus on KorS § 5 lõike 6 kohaselt olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava
objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks,
kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.
Ohu ennetamine on KorS § 5 lõike 7 kohaselt see osa korrakaitsest, kus puudub
ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib
ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja
analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete
kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas
süütegude ennetamine.
Korrakaitseorganil on KorS § 24 lg 1 kohaselt lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet
ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille
realiseerumisel tekib oht. Ohuprognoos peab KorS § 24 lg 2 kohaselt põhinema faktidel või
korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval
järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Eeltoodust tulenevalt on
koostatud Terviseamet riikliku järelevalvealase tegevuse kohta ohuprognoos nakkushaiguse
koroonaviirus SARS-CoV-2 seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas. Ohuprognoosi uuendamise
vajadust hindab ja vajadusel teostab Terviseamet nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje
osakond vastavalt riigi epidemioloogilise olukorra (sh viiruse leviku, leviku piirkondade ja
nakkuskordaja) muutumisele.
3. Politsei- ja Piirivalveameti pädevus
2 (14)
Politsei- ja Piirivalveameti tegevus nakkushaiguste seirel, ennetusel ja tõrjel. Alates 22.02.2021
on nakatumiste arv tõusnud üle tuhande juhtumi ööpäevas ja on jätkuvalt kasvutrendis. 1
Haigestumine on levimas kõigis vanusgruppides, sh ka tööealiste ja laste seas.
Nakatumiskordaja on üle 1,0, mis on väga kõrge näitaja. Vabariigi Valitsuse 09.03.2021
korraldusega nr 111 kehtestati ranged piirangud ajavahemikus 11.03.-11.04. Lisapiirangute
kehtestamise aluseks on ka suurema nakatamisvõimega viiruse tüvede, eelkõige Suurbritannia
tüve B.1.1.7 senisest laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARS-CoV-2 tüvede hulgas
on veebruari keskpaigast alates pidevalt suurenenud ja on endiselt olulises tõusutrendis.
Terviseameti peadirektor ja peaminister on välja öelnud, et alates 10.11.2020 on tegemist
tervishoiuteenuse alase hädaolukorraga.
Terviseameti isikkoosseisu põhitegevus läheb haigete ja lähikontaktsete suhtlemisele ja
nõustamisele, asutuste (koolid, hooldekodud jne) nõustamisele, vaktsineerimise korraldamisele,
nakkushaiguste seirele ning tõrjele jne. Järelevalvealaseks tegevuseks (haldus- ja
väärteomenetlus, kontrolltoimingud jne) jääb olemasolevast ressursist ja võimekusest puudu.
Nimetatud põhjustel ei saa Terviseamet reageerida kõikidele väljakutsetele ja infoteadetele ning
neid menetleda. Kiiret sekkumist nõudvate olukordade lahendamiseks puudub Terviseametil nn
reageeriv ressurss. Terviseamet on seadnud prioriteedid, millega tegelemine vähendab oluliselt
viiruse levikut Eestis.
Eeltoodust lähtuvalt tegutseb PPA vastavalt KorS § 6 lg 3 - kui Terviseamet pädeva
korrakaitseorganina ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või
kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab Politsei- ja Piirivalveamet edasilükkamatuid meetmeid
KorS-e alusel (edasilükkamatu pädevus) ning teavitab viivitamata Terviseametit. Politsei- ja
Piirivalveamet kohaldab edasilükkamatuid meetmeid vahetu ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui see ei takista ülemäära politsei enda ülesannete täitmist.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusele nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ p 21 teeb korralduses kehtestatud nõuete üle
NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Terviseamet võib järelevalvesse kaasata
Politsei- ja Piirivalveametit halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda
järgides.
Sündmuskohal teostab vahetu ohuhinnangu, s.t sekkumisvajaduse hinnangu Politsei- ja
Piirivalveamet, lähtudes ülaltoodud ohuprognoosist ning Politsei- ja Piirivalveametile
sekkumise otsustamise hetkel teadaolevatest asjaoludest. Politsei- ja Piirivalveameti pädevus on
esialgse pädevuse teostamisel piiratud meetmetega, mis on vältimatult vajalikud (s.t
edasilükkamatud) ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või juba toimuva rikkumise lõpetamiseks.
Meetme esialgsus ei tähenda iseenesest seda, et meede ei võiks olla suunatud tekkinud ohu
lõplikule kõrvaldamisele. Kui see on konkreetses olukorras vajalik, et tagada eesmärgipärane ja
efektiivne korrakaitse, ning vastab ühtlasi proportsionaalsuse põhimõttele, võib Politsei- ja
Piirivalveameti kõrvaldada ohu ka lõplikult.
2. Vaidlustamine
Ohuprognoos sisaldab endast üksnes prognoosotsust selle kohta, millised olukorrad võivad
kujutada tavapärasest suuremat riski ning kus on riikliku järelevalve teostamine ohu
ennetamiseks proportsionaalne meede. Ohuprognoos ei ole eelhaldusakt, mis kohustaks või
määraks õiguslikult siduvalt sekkumise aluse konkreetsel juhul, kuid annab aluse ametniku poolt
konkreetse juhtumi asjaolude kontrollimiseks järelevalvemenetluse alustamise otsustamise
eesmärgil. Eeltoodud põhjusel ei ole ohuprognoos vaide- ega halduskohtumenetluses iseseisvalt
vaidlustatav, kuid haldusorgan või halduskohus võib hinnata ohuprognoosi õiguspärasust
1 Veebileht aadressil https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart
3 (14)
konkreetse juhtumi lahendamisel seoses korrakaitseorgani antud haldusakti või sooritatud
haldustoimingu õiguspärasuse hindamisega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
Lisa(d): _____________ ohuprognoos ................................................................................. 5
4 (14)
Lisa 1. Koroonaviiruse SARS-CoV-2
leviku tõkestamise ohuprognoos
OHUPROGNOOS
I Kõrgendatud oht - kontrollieseme nõudeid ei täideta. Olukorra jätkumine toob kaasa väga ulatusliku viiruse leviku 2 . Kõrgendatud ohu kategooria märgib neid olukordi, mille
realiseerumisel levib viirus eriti hoogsalt ning inimeste elu on ohus. Seetõttu eeldab ohu lahendamine viivitamatut sekkumist ning ohu kõrvaldamist.
II Oluline oht - kontrollieseme kõrvalekalle loob tingimused viiruse kiiremaks ja laiemaks levikuks. Olukorrale mitte reageerides kandub viirus edasi. Viiruse levik olulise ohu korral on
ulatuslik ning ohu lahendamine eeldab kiiret sekkumist, olukorra selgitamist ning ennetusmeetmete rakendamist. Ohu lahendamisel on võimalik tegevustega jätkata3. Ohu lahendamata
jätmine loob eeldused kõrgendatud ohu tekkimiseks, mis omakorda tähendab kõrgendatud riski inimeste tervisele ja elule.
III Vahetu oht - kontrollieseme kõrvalekaldest tingitud oht võib luua olukorra viiruse paremaks levikuks. Olukorrale mitte reageerimine võib ohtu süveneda ning saavutada järgmise
taseme. Selle vältimiseks tuleb osapoolele selgitada ohu tekkepõhjuseid, ohu olemust ning ohule reageerimata jätmise tagajärgi. Õigeaegse reageerimisega on võimalik ohtu ennetada
ning tegevustega jätkata.
Nr Valdkond Kontrolliese Ohu kirjeldus Õigusakt Ohutase
I II III
6 9
1 Karantiini ja/või liikumispiirangu kohustuse Haige isiku Kehtivat karantiininõuet ei NETS ; X
rikkumine karantiinikohustus. järgita. VV korralduse nr 2827
punktid 1-61,
Lähikontaktse Kehtivat karantiininõuet ei X7,8
karantiinikohustus. järgita.
2 SARS-CoV-2 viiruse poolt tekitatud haiguse põdemine võib riskirühmade ja vanemealistele inimestele lõppeda hospitaliseerimisega ning halvimal juhul püsiva tervisekahjustusega või surmaga. Viiruse levik
riskirühmade ja vanemaealistel inimestele võib toimuda ka läbi kolmandate isikute, kellele viirus kõrget riski ei kujuta, nt laste kaudu kandub viirus eakatele. Vanemaealiste kõrval on suurenenud nakatumiste arv
kõigis vanusrühmades, sh tööealiste ja laste seas. //Eestis tuvastati 11.03.2021 laboratoorselt 1957 SARS-CoV-2 nakatunud isikut, positiivsete testide osakaal on püsivalt kõrge ja ulatub 20,8% kõigist testidest. 14.
päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 1453,45, lisaks on tuvastatud Eestis viirustüve B.1.1.7, leviku suurenemine. Nimetatud viirustüvi on 1,3-1,5 korda suurema nakatumisvõimega ja see suurendab oluliselt
nakatumisriski./
3 Näiteks võimaldab inimgruppide omavaheline hajutamine ning grupi liikmete poolt maskide kandmine inimgrupil jätkata seniste tegevustega. Vastavad tulemused on avaldatud ja leitavad
https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/covid-19-guidelines-non-pharmaceuticalinterventions-september-2020.pdf ja Chu DK, Akl EA, Duda S, Solo K, Yaacoub S, Schünemann HJ, et al. Physical
distancing, face masks, and eye protection to prevent person-to-person transmission of SARS-CoV-2 and COVID-19: a systematic review and meta-analysis. The Lancet. 2020;395(10242):1973-87
6 NETS – nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, leitav veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020007
7 Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, leitav veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/309032021012
9 Ohutase oleneb sellest, kas tegemist on haige või lähikontaktsega. Kõige suurem on oht nakkuse laialdasemaks levikuks, kui karantiinikohustust rikub haige isik nakkusohtlikus perioodis. Sellisel juhul on SARS-
COV-2 viiruste leviku tõenäosus väga kõrge ja oht teiste inimeste tervisele ja elule suur. Näiteks kõrgendatud ohuga on tegemist juhul, kui karantiinikohustusega haige soovib riigist lahkuda kasutades liikumiseks
ühistransporti (lennuk, rong, buss jne), sellega kaasneb suur oht nakatada teisi kaasreisijaid ja seeläbi seada kaasreisijate tervis ohtu. Juhul kui haigestunud isik soovib riigist lahkuda ning isiku liikumisel tema alalisse
viibimiskohta on välistatud igasugune kokkupuude teiste isikutega (isikliku- või eraldiseisva transpordivahendi kasutamine jt lähikontaktide vältimise ja nakkuse levikut välistavate võimaluste kasutamine) on liikumine
8
Nakkusohtlikul perioodil või liikumispiirangu Piiriületaja Kehtivat liikumispiirangu korraldus nr 47 X8
kehtimise ajal viibimiskohast põhjendamatult 4 liikumispiirangu kohustust ei järgita. punktid 1-5
lahkumine toob kaasa ohu uute lähikontaktide kohustus.
tekkimiseks ja nende isikute nakatumiseks SARS-
CoV-2 viirusega.5
2 Kõrge nakatumisohuga tegevused ja olukorrad Avalikus siseruumis ja Kehtivaid tingimusi ei NETS; X
avalikus ruumis avalikus kohas järgita (koos viibivad ja VV korralduse nr 282
Kõik tegevused, kus inimesed kogunevad, liiguvad välistingimustes liiguvad rohkem kui kaks punktid 81, 82, 2014
ja/või viibivad lähemal kui kaks meetrit, nii viibimine ja liikumine. isikut ja/või lähemal kui
siseruumides kui ka välitingimustes, kujutab endast kaks meetrit11.
SARS-CoV-2 viiruse leviku ohtu. Riskide Maskide kandmine. Avalikus siseruumis ei X
maandamiseks on väga oluline vältida kogunemisi kanta maski.
ja piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.10
3 Sportimine ja treenimine sise- ja Treenija teeb Tegevusi korraldatakse NETS; X
välistingimustes Treeningu käigus suureneb sporti/treenib või võimaldatakse läbi viia VV korralduse nr 282
hingamise intensiivsus ning sellest johtuvalt oht sisetingimustes. vaatamata sellele, et see ei punktid 81, 82, 2014
SARS-CoV-2 viiruse levitamiseks. Riskide ole lubatud. alapunktid 1 ja 2
karantiinikohustuse täitmiseks riigist välja väiksema riskiga. Igasugune tegevus, millega kaasneb lähikontakt kujutab endast kõrgendatud ohtu, näiteks juhul kui haige kasutab ühistransporti, osaleb avalikel üritustel
(kontsert jne), külastab kaubanduskeskusi (va toidu- ja ravimite hankimise eesmärgil), osaleb huviringides, spordib siseruumides jne. Suurim on oht nakatumiseks ja haiguse levikuks siseruumides.
Eelpool nimetatud tegevused on ohtlikud, sest nendega kaasneb SARS-COV-2 viiruse levitamine ning nakatuda võivad inimesed, keda ei ole võimalik kiirelt epidemioloogilise uuringu käigus tuvastada. Käesolevalt
on jätkuvalt ca 30% uutest haigusjuhtudest teadmata nakatumiskohaga (9. nädalal ei teadnud nakatunud isikud, kus nad võisid viiruse saada 32,3% juhtudest).
4 Viibimiskohast põhjendamatu lahkumisena käsitletakse juhtumeid, mille korral ei esine VV korralduses nr 282 punktis 3 toodud erisusi. Piirang ei kehti ja seda ei kohaldata vastavalt VV korraldusele nr 47 punktidele
2 ja 4 ning 5
5 Karantiinikohustuse ja liikumispiirangu mittetäitmisega kaasnev oht seisneb võimalikus SARS-COV-2 viiruste levitamises ümbritsevasse keskkonda (nakatunu hingamisteedest väljapoole), mistõttu lähikontaktide
korral teiste inimestega saab võimalikuks uute inimeste nakatumine ja nakkuse laiem levik. Ohutase oleneb inimese staatusest ja seisundist: kas tegemist on haige, lähikontaktse või piiriületajaga. Inimene on
nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumis. Kõige suurem on oht nakkuse laialdasemaks levikuks, kui karantiinikohustust rikub haige isik nakkusohtlikus perioodis. Sellisel juhul on SARS-COV-2 viiruste
leviku tõenäosus väga kõrge ja oht teiste inimeste tervisele ja elule on suur. Vastavalt põhiseaduse §-le 35 on igaühel õigus lahkuda Eestist, kuid seda tehes, ei tohi ohtu panna teiste isikute elu ja tervist.
8 Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korraldus nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas
püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“, leitav veebilehelt https://www.riigiteataja.ee/akt/330012021003
10
Kogunemistel ja lähikontakti korral on suur tõenäosus kollete tekkeks. Näiteks ühel sünnipäevapeol osales 23 inimest, nende hulgas viibis ka SARS-COV-2 viirusega nakatunu, kes oli teistele ohtlik, kuid ise veel
subjektiivsete kaebusteta. Sellel üritusel nakatus 17 isikut. Käesolevalt suureneb rühmaviisiliste haigestumiste oht eelkõige töökollektiivides. Mida heterogeensem on kogunevate inimeste hulk, seda suurem on nakkuse
edasine laiem levik Näiteks koorilaulu harrastusega levis nakkus ühest laulukoorist 16 inimesele ja sealt edasi olid eneseisolatsioonis 10 erineva kooli õpilased. /Üks COVID-19 haige inimene nakatab keskmiselt 2-3
inimest/
11
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
6 (14)
maandamiseks on väga oluline inimeste hajutatus, Ettevõtja võimaldab Kehtivaid nõudeid ei
sotsiaalne distantseerumine, maskide kandmine (va sportida/treenida täideta (osaletakse spordi
sportimise ajal), kätehügieen. sisetingimustes. ja treeningu tegevustes).
Inimeste hajutatus Kehtivaid hajutatuse X
välistingimustes nõudeid ei järgita,
tegevuses osaleb rohkem
kui kaks inimest ja/või
lähemal kui kaks meetrit.
Inimeste hajutatus Kehtivaid hajutatuse X
12
sisetingimustes nõudeid ei järgita,
tegevuses osaleb rohkem
kui kaks inimest ja/või
lähemal kui kaks meetrit10
.
Maski kandmine Treeningul osalejad ei X
sisetingimustes. kanna maski (mask ei ole
nõutav sportimise ajal).
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole kättesaadavad.
4 Spordiüritused ja võistlused Ürituste/võistluse Üritust korraldatakse NETS; X
Spordiürituste ja -võistlustega kaasnev oht seisneb läbiviimine. vaatamata sellele, et see ei VV korralduse nr 282
nii sporditegevuses kui ka pealtvaatajate ole lubatud. punktid 7 ja 2014
kogunemistes. Sportimise käigus suureneb Osalejate arv. Kehtivaid spordi- ja alapunkt 3 X
hingamise intensiivsus ning sellest johtuvalt oht võistlustegevuses
SARS-CoV-2 viiruse levitamisele. Samuti osalejate piirarve ei
suureneb viiruse leviku oht rohkearvulise pealt järgita.
vaatajaskonna kogunemisega ning emotsionaalse Pealvaatajate lubamine Pealtvaatajatele X
kaasaelamisega. Riskide maandamiseks on oluline, spordiüritusele või – kehtestatud piirangut ei
et peetaks kinni nii sportlastele kui pealtvaatajatele võistlusele. järgita.
12
Piirangut ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ja võistkondlike sportmängude meistriliigade
sportlastele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele, täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, ning
puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
7 (14)
kehtestatud maksimaalselt lubatud inimeste Inimeste hajutatus. Kehtivaid hajutatuse X
piirarvudest ja hajutamise nõuetest, kantaks maske nõudeid ei järgita (koos
(va sportimise ajal), oleks tagatud piisav käte viibivad ja liiguvad
antiseptiliste vahendite kättesaadavus. rohkem kui kaks isikut
ja/või lähemal kui kaks
meetrit13.
Siseruumi täituvus. Kehtivaid siseruumide X
täituvuse nõudeid ei
järgita.
Maski kandmine. Pealtvaataja ei kanna X
maski (mask ei ole nõutav
sportimise ajal).
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole osalejatele ja
pealtvaatajatele
kättesaadavad.
5 Huvitegevus ja huviharidus Huvitegevuse Huvitegevust viiakse läbi NETS; X
Huvitegevusega kaasnevad ohud seisnevad läbiviimine. vaatamata sellele, et see ei VV korralduse nr 282
inimeste kogunemises ja nendevahelistes ole lubatud. punkti 2014 alapunkt 1
lähedastes kontaktides ning sõltuvalt huvitegevuse Osalejate arv siseruumis. Sisetingimustes X
tüübist (nt laulmine, sport, puhkpilli mängimine läbiviidavas
vm) võib sellega kaasneda hingamise intensiivsuse huvitegevuses osaleb
ja/ või sisse- ning väljahingatava õhuvoolu hulga ja rohkem inimesi kui on
kiiruse kasv. Riskide maandamiseks on oluline, et lubatud.
peetaks kinni kehtestatud maksimaalselt lubatud Osalejate arv Välistingimustes X
inimeste piirarvudest ja hajutamise nõuetest, välistingimustes. läbiviidaval huvitegevuses
kantaks maske (va sportimise vm intensiivsema osaleb rohkem inimesi kui
koormusega tegevuse ajal), oleks tagatud piisav on lubatud.
käte antiseptiliste vahendite kättesaadavus. Inimeste hajutamine. Huvitegevusele X
kehtestatud hajutatuse
13
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
8 (14)
nõudeid ei järgita (koos
viibivad ja liiguvad
rohkem kui kaks isikut
ja/või lähemal kui kaks
meetrit14
Maski kandmine. Avalikus siseruumis ei X
kanta maski.
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole osalejatele ja
töötajatele kättesaadavad.
6 Noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe Noosootöö, Noosootöö, NETS; X
Noorsootöö, täiendkoolituse ja täiendõppe täiendkoolituse ja õppe täiendkoolituse või -õppe VV korralduse nr 282
tegevusega kaasnevad ohud seisnevad eelkõige korraldamine. tegevusi korraldatakse punkt 2014 alapunkt 1
inimeste kogunemises ja nendevahelistes vaatamata sellele, et see ei
lähedastes kontaktides. Riskide maandamiseks on ole lubatud.
oluline, et peetaks kinni kehtestatud maksimaalselt Osalejate arv siseruumis. Sisetingimustes X
lubatud inimeste piirarvudest ja hajutamise läbiviidavas noosootöös,
nõuetest, kantaks maske, oleks tagatud piisav käte täiendkoolitusel või -õppel
antiseptiliste vahendite kättesaadavus. osaleb rohkem inimesi kui
on lubatud.
Osalejate arv Välistingimustes X
välitingimustes. läbiviidavas noosootöös,
täiendkoolitusel või -õppel
osaleb rohkem inimesi kui
on lubatud.
Inimeste hajutamine. Kehtivaid hajutatuse X
nõudeid ei järgita (koos
viibivad ja liiguvad
rohkem kui kaks isikut
14
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
9 (14)
ja/või lähemal kui kaks
meetrit15.
Maski kandmine. Avalikus siseruumis ei X
kanta maski.
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu ei ole piisavalt ning need ei
ole teenuse saajatele ja
töötajatele kättesaadavad.
7 Kaupluste müügisaalid, kaubandusettevõtte Kaupluse müügisaalis, Ei järgita piiranguid, NETS; X
üldkasutatav avalik siseruum või kaubandusettevõtte tekitatakse võimalus VV korralduse nr 282
Esineb oht suuremateks inimeste kogunemiseks. üldkasutataval alal inimeste kogunemiseks. punktid 81, 82, 2014
Oht on suurem nädalavahetustel, pühade eelsel, viibimine, kus kehtib alapunktid 9 ja 10
kampaaniate ajal. Riskide maandamiseks on viibimiskeeld.
oluline, et peetaks kinni täituvuse ja hajutamise Inimeste hajutamine. Kehtivaid hajutatuse X
nõuetest, kantaks maske, oleks tagatud piisav käte nõudeid ei järgita (koos
antiseptiliste vahendite kättesaadavus. viibivad ja liiguvad
rohkem kui kaks isikut
ja/või lähemal kui kaks
meetrit16
Ruumi täituvus. Ruumi täituvus ületab X
25%, tekib inimeste
kogunemine.
Maski kandmine. Avalikus siseruumis ei X
kanta maski.
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole klientidele ja
töötajatele kättesaadavad.
15, 15
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
10 (14)
8 Teenuseosutaja teenindusala Inimeste hajutamine. Kehtivaid hajutatuse NETS; X
Esineb oht inimeste kogunemiseks. Oht on suurem nõudeid ei järgita (koos VV korralduse nr 282
nädalavahetustel ja pühade eelsel ajal. Riskide viibivad ja liiguvad punktid 81, 82 ja 2014
maandamiseks on oluline, et peetaks kinni täituvuse rohkem kui kaks isikut
ja hajutamise nõuetest, kantaks maske, oleks ja/või lähemal kui kaks
tagatud piisav käte antiseptiliste vahendite meetrit
kättesaadavus. Ruumi täituvus. Ruumi täituvus ületab X
25%, tekib inimeste
kogunemine.
Maski kandmine. Avalikus siseruumis ei X
kanta maski.
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole klientidele ja
töötajatele kättesaadavad.
9 Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaal Toitlustusettevõtte Toitlustusettevõtte müügi- NETS; X
Esineb oht inimeste kogunemiseks ja pikaajalisteks müügi-või teenindussaalis või teenindussaalis VV korralduse nr 282
lähedasteks kontaktideks. Viimast võib soodustada viibimine üldkasutatavas ruumis punkt 2014 alapunkt 8
ka alkoholi liigtarbimine. Mürarikka keskkonna viibivad isikud, kes ei osta
tõttu tekib inimestel vajadus valjult rääkimiseks, toitu kaasa.
mis samuti suurendab viiruse leviku ohtu. Riskide Ruumi täituvus. Ruumi täituvus ületab X
maandamiseks on oluline, et peetaks kinni täituvuse 25%, tekib inimeste
ja hajutamise nõuetest, kantaks maske (va kus see kogunemine.
pole mõistlik - nt söömise ajal), oleks tagatud piisav Inimeste hajutamine. Kehtivaid hajutatuse X
käte antiseptiliste vahendite kättesaadavus. nõudeid ei järgita (koos
viibivad ja liiguvad
rohkem kui kaks isikut
ja/või lähemal kui kaks
meetrit17.
17
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
11 (14)
Maski kandmine.
Avalikus siseruumis ei X
kanta maski.
Desinfitseerimisvahendite Desinfitseerimisvahendeid X
olemasolu. ei ole piisavalt ning need ei
ole osalejatele ja
pealtvaatajatele
kättesaadavad.
10 Meelelahutusteenuse osutamine sise- ja Meelelahutusteenust Meelelahutusteenuse NETS; X
välistingimustes osutava ettevõtte kohas osutamise kohas või VV korralduse nr 282
Esineb oht inimeste kogunemiseks ja pikaajalisteks või ruumides viibimine18. ruumides viibimine, punkt 2014 alapunktid
lähedasteks kontaktideks. Viimast võib soodustada inimeste kogunemine. 5 ja 6
ka alkoholi liigtarbimine. Mürarikka keskkonna
tõttu tekib inimestel vajadus valjult rääkimiseks,
mis samuti suurendab viiruse leviku ohtu.
11 Avalikud koosolekud, avalikud üritused, sh Avalikel kogunemistel Avalikul kogunemisel NETS; X
konverentsid, teatrietendused, kontserdid, viibimine/korraldamine viibimine ja/või selle VV korralduse nr 282
kinoseansid, jumalateenistused jt. sisetingimustes. korraldamisel eiratakse punkt 2014 alapunktid
Esineb oht inimeste kogunemiseks ja pikaajalisteks inimeste kogunemise 5, 6 ja 7
lähedasteks kontaktideks. Viimast võib soodustada keeldu.
ka alkoholi liigtarbimine. Potentsiaalselt mürarikka Osalejate piirarv Avalikul kogunemisel X
keskkonna tõttu tekib inimestel vajadus valjult välistingimustes toimuval osaleb rohkem inimesi
rääkimiseks, mis samuti suurendab viiruse leviku avalikul koosolekul, (üle 10) kui on lubatud.
ohtu. Riskide maandamiseks on oluline, et peetaks jumalateenistusel.
kinni täituvuse ja hajutamise nõuetest, kantaks Inimeste hajutamine Kehtivaid hajutatuse X
maske (va kus see pole mõistlik - nt söömise ajal), välistingimustes toimuval nõudeid ei järgita (koos
oleks tagatud piisav käte antiseptiliste vahendite avalikul koosolekul, viibivad ja liiguvad
kättesaadavus. jumalateenistusel. rohkem kui kaks isikut
ja/või lähemal kui kaks
meetrit19.
18
Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks
vajalike isikute suhtes;
19
Piirang ei kehti koos liikuvale või viibivale perekonna kohta või juhul kui nimetatud tingimust ei ole võimalik mõistlikult täita.
12 (14)
Ajaline piirang Avalik kogunemine X
välistingimustes toimuval toimub keeluajal (kl
avalikul koosolekul, 21.00-06.00).
jumalateenistusel,
muuseumis.
Täituvuse nõueTäituvus ületab lubatud X
muuseumidel. täituvuse määra 25%,
tekib inimeste
kogunemine.
12 Saunad, SPA-d, ujulad, veekeskused, basseinid Avalike saunade, SPA-de, Avalikes saunades, SPA- NETS; X
Esineb oht suuremateks inimeste kogunemiseks. ujulate, veekeskuste, des, ujulates, VV korralduse nr 282
Oht on suurem nädalavahetustel ja pühade ning basseinide alal veekeskustes, basseinide punkt 2014 alapunkt 4
20
koolivaheagade perioodil. Riskide maandamiseks viibimine . alal viibitakse vaatamata
on oluline, et peetaks kinni täituvuse ja hajutamise sellele, et see pole lubatud.
nõuetest, kantaks maske, oleks tagatud piisav käte
antiseptiliste vahendite kättesaadavus.
13 Ühistransport (avalik siseruum) Maski kandmine. Ühistranspordis ei kanta VV korralduse nr 282 X
Esineb suurem oht lähikontaktide tekkeks, sest maski punkt 82
transpordivahendis ei ole alati võimalik hoida
ohutut distantsi, reisijate hulk on varieeruv ning
lähikontaktsuse tuvastamine tagantjärele ei ole
võimalik. Riskide maandamiseks on esmatähtis, et
kantakse kaitsemaske, sest teisi nakkuseleviku
tõkestamise tõhusaid meetmeid (distantsi
hoidmine) ei ole võimalik ühistranspordis
rakendada, samas on ühistranspordi kasutajad
sageli riskigrupi inimesed, kellel ei ole võimalik
kasutada alternatiivseid liikumisvahendeid.
Maskikandmise kohustuse täitmine ühistranspordis
20
Piirangut ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes, samuti vältimatult
vajalikule teenusele, millega tagatakse isikutele nende isiklik hügieen.
13 (14)
on varieeruv 21 ning nõuab seega jätkuvat
tähelepanu.
21 Postimehe artikkel, leitav veebilehel aadressil https://tartu.postimees.ee/7188558/terviseamet-kontrollis-uhistranspordis-maske
14 (14)
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected], Riigikantselei - RK, Info - SOM, Info - SOM
Teema: Dokumendihaldus: Dokumendi juurdepääsupiirangut on muudetud
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Teavitame Teid, et Teile edastatud dokumendi juurdepääsupiirangut on muudetud:
Pealkiri: Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise ohuprognoos
Dokumendi liik: Üldkäskkiri
Viit: 1.1-1/21/14
Reg kpv: 18.03.2021
Juurdepääsupiirang: Avalik
Juurdepääsupiirangu alus:
Kehtiv alates:
Kehtiv kuni:
Kehtiv kuni kirjeldus: