Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.03.2021 15:01
Adressaat: Agni Aav <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Vs: Eesti seisukohtade kujundamine EL palkade läbipaistvuse
direktiivi eelnõu kohta
Lugupeetud pr Aav,
Tänan, et olete EVEA arvamust küsinud.
Manusest leiate meie seisukohad EL palkade läbipaistvuse direktiivi
ettepanekule.
Selgituseks lisan veel täiendavalt, et väikesed ja keskmised ettevõtted
ei ole ülekaalukas enamus mitte ainult ettevõtete üldarvust vaid neil on
suur ülekaal ka tööhõives.
Nimelt on Statistikaameti andmetel 2020 VKE-de osakaal tööhõives:
Erasektor100.0100.0100.0Väikeetevõtete (1-49 töötajat) osakaal
koguhõives 50.1%Väikeetevõtete osakaal erasektori
hõives 66.5%KE-de (50-200) osakaal
erasektori hõives20.4%VKE-de osakaal kokku (1-200
töötajat)* 86.8%
Seda arvestades ei ole kuidagi Eesti majanduse jätkusuutlikuse huvides
kiita heaks EL regulatsioone, mis otseselt kahjustavad Eesti majanduse
tugisamba VKE-de võimekust.
PS! palun saatke meile ka Eesti seisukohad, mis Teie majast Euroopa
Komisjonile saadetakse.
Igasuguse tagasiside eest tänulik,
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA asepresident
Tel. +372 57809806
Saatja: Agni Aav <
[email protected]> Saatmisaeg: 04 March 2021
17:28Adressaat: '
[email protected]' <
[email protected]>; '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>Teema: Eesti seisukohtade
kujundamine EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta
Tere!
Euroopa Komisjon avaldas täna EL palkade läbipaistvuse direktiivi
ettepaneku. Sotsiaalministeerium asub koostama Eesti seisukohti
direktiivi eelnõu kohta. Palume Eesti seisukohtade kujundamiseks ka Eesti
väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni arvamust direktiivi
eelnõu kohta. Ootame teie arvamust hiljemalt 18.03, aga oleme väga
tänulikud, kui juba varem jõuate saata.
Kokkuvõtvalt täna avaldatud direktiivi sisust:
Võrdse palgaga seotud kontseptsioonide nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö
täpsustamine
* Direktiiv toob sisse uued mõisted, mida varem pole EL õigusaktiga
sisustatud, nt sooline palgaerinevus, palgatase, mediaan palgatase.
* Direktiiv kohustab riike rakendama meetmeid, et tööandjatel oleksid
palgastruktuurid, mis tagavad naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö
eest võrdse palga. Selleks tuleb riikidel paika panna metoodikad ja
tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad
lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused,
ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis
lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas
metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada.
Palkade läbipaistvuse meetmed organisatsioonides
* Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet eesmärk on
tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel
astuda palgaläbirääkimistesse.
* Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus eesmärk on tagada
organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus.
* Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal eesmärk on pakkuda töötajale
teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil,
võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajale antakse
õigus infot oma tööandjalt soovi korral küsida.
* 250+ töötajaga organisatsioonikohustus raporteerida ja analüüsida
palkasid - eesmärk on tõsta tööandjate teadlikkust võrdsest tasustamisest
organisatsioonis. Nii saavad tööandjad hinnata ja jälgida oma
palgastruktuure ja -poliitikat. Teisalt peaks info avalikustamine
tekitama suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte
ainult töötajate, vaid ka teiste sidusrühmade seas. Samas on riikidele
jäetud alternatiiv, et riik võib tööandjate eest ise nõutud info kokku
koguda, nt läbi maksu- või sotsiaalkindlustusandmete (andmed tuleb ka sel
juhul avalikustada). Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5%
keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa
selgitada läbi objektiivsete kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi
viia töötajate esindajatega ühishindamised.
Õiguskaitsevahendid ja jõustamine
* Kõige mahukam ja detailsem osa eelnõust. Reguleeritakse õiguskaitse
kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda
haldus- või tsiviilmenetluses, pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste
rikkumisel, kohtutel või teistel pädevatel asutustel lubatakse väljastada
erinevaid ettekirjutusmäärusi, tugevdatakse senisest enam jagatud
tõendamiskohustust, sätestatakse hagi aegumise tähtajad, pannakse paika
õigusabikulude tasumine jne.
* Lisaks tuleb riikidel määrata trahvid, kui direktiivist tulenevaid
õigusi ja kohustusi rikutakse. Kogutud trahvid tuleb võimalusel jaotada
võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele.
* Veel tuleb riikidel tagada, et riigihangetel osalevad ettevõtjad
täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi.
* Selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve meeste ja naiste võrdsel
tasustamisel, peaksid liikmesriigid paika panema spetsiaalse
järelevalveorgani.
Manusena on lisatud palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu, KOM
mõjuanalüüs, faktileht ja Q&A.
Tervitades
Agni Aav
Nõunik
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond
Sotsiaalministeerium
Tel. +372 6269 281
Pr Agni Aav
[email protected] Sotsiaalministeerium
[email protected] 18.03.2021 EVEA seisukohad (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku le Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida EVEA liikmete seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile. EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanek esitatud kujul ei ole Eestile sobilik kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga - mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid 93,73 % ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Direktiiv esitatud kujul võiks olla kõigis punktides rakendatav ja õiglane olla ettevõtetes kus on 250 ja rohkem töötajat. Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et eelnimetatud ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning kindlaksmääratud palgavahemikud. Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste ettevõtete sisuliste vajadustega. Võrdse palgaga seotud kontseptsioonid nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö“: Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks, määrata metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada. Meie hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250 töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus ebamõistlik ning põhjendamatult ajakulukas. Direktiivi ettepanekus pakutud palkade läbipaistvuse meetmed: Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse – tegu on lihtsalt ülereguleerimisega. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus – tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma igapäevase majandustegevusega tegeleda) . Väikestel ja keskmistel ettevõtetel puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – arvestades, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on töökohad sageli unikaalsed, puudub mõistlik põhjendus töötasuandmete ettevõttesiseseks avaldamiseks. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine Juba täna on kehtivas õiguses piisavad regulatsioonid kahjustatud töötajate õiguste kaitseks ning tõendamiskoormuse kallutamine ettevõtete kahjuks/töötaja kasuks. Sageli näeme, et väikeettevõtjad on õigusvaidlustes kõige kaitsetum ja nõrgem osapool ning halduskoormuse, ettekirjutusõiguslike järelevalveasutuste, tõendamiskoormuse ja õigusabikulude lisandumine kahjustab ettevõtjaid väga oluliselt ning lõpptulemusena vähendab ettevõtlusega tegelemise atraktiivsust oluliselt. See aga avaldab negatiivset mõju kogu tööturule. Oleme täna (olukorras, kus koroonakriisis on just mikro- ja väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et väike ettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust ning selle tagamiseks üle jõu käivad trahvid. Igasuguste täiendavate järelevalvemenetluste ja järelevalveorganite tekitamine tänases majandussituatsioonis on lubamatu. Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident,
[email protected] , tel. +372 57809806