dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha edastamine

Sotsiaalministeerium · 18. märts 2021
Viit
1.4-1.1/862-2
Registreeritud
18. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2021
Vastutaja
Agni Aav (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf82 KB
  • 📎EVEA_seisukohad_EL palkade läbipaistvuse direktiiv.asice81 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.03.2021 15:01 Adressaat: Agni Aav <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Vs: Eesti seisukohtade kujundamine EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta Lugupeetud pr Aav, &nbsp; Tänan, et olete EVEA arvamust küsinud. Manusest leiate meie seisukohad EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekule. &nbsp; Selgituseks lisan veel täiendavalt, et väikesed ja keskmised ettevõtted ei ole ülekaalukas enamus mitte ainult ettevõtete üldarvust vaid neil on suur ülekaal ka tööhõives. Nimelt on Statistikaameti andmetel 2020 VKE-de osakaal tööhõives: Erasektor100.0100.0100.0Väikeetevõtete (1-49 töötajat)&nbsp; osakaal koguhõives&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;50.1%Väikeetevõtete osakaal erasektori hõives&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;66.5%KE-de (50-200) osakaal erasektori hõives20.4%VKE-de osakaal kokku (1-200 töötajat)*&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;86.8%&nbsp; Seda arvestades ei ole kuidagi Eesti majanduse jätkusuutlikuse huvides kiita heaks EL regulatsioone, mis otseselt kahjustavad Eesti majanduse tugisamba VKE-de võimekust. &nbsp; PS! palun saatke meile &nbsp;ka Eesti seisukohad, mis Teie majast Euroopa Komisjonile saadetakse. &nbsp; Igasuguse tagasiside eest tänulik, &nbsp; Ille Nakurt-Murumaa EVEA asepresident Tel. +372 57809806 Saatja: Agni Aav <[email protected]> Saatmisaeg: 04 March 2021 17:28Adressaat: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Teema: Eesti seisukohtade kujundamine EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta &nbsp; Tere! &nbsp; Euroopa Komisjon avaldas täna EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku. Sotsiaalministeerium asub koostama Eesti seisukohti direktiivi eelnõu kohta. Palume Eesti seisukohtade kujundamiseks ka Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni arvamust direktiivi eelnõu kohta. Ootame teie arvamust hiljemalt 18.03, aga oleme väga tänulikud, kui juba varem jõuate saata. &nbsp; Kokkuvõtvalt täna avaldatud direktiivi sisust: Võrdse palgaga seotud kontseptsioonide nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö täpsustamine * Direktiiv toob sisse uued mõisted, mida varem pole EL õigusaktiga sisustatud, nt sooline palgaerinevus, palgatase, mediaan palgatase. * Direktiiv kohustab riike rakendama meetmeid, et tööandjatel oleksid palgastruktuurid, mis tagavad naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. Selleks tuleb riikidel paika panna metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada. Palkade läbipaistvuse meetmed organisatsioonides * Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse. * Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus eesmärk on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus. * Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal eesmärk on pakkuda töötajale teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil, võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajale antakse õigus infot oma tööandjalt soovi korral küsida. * 250+ töötajaga organisatsioonikohustus raporteerida ja analüüsida palkasid - eesmärk on tõsta tööandjate teadlikkust võrdsest tasustamisest organisatsioonis. Nii saavad tööandjad hinnata ja jälgida oma palgastruktuure ja -poliitikat. Teisalt peaks info avalikustamine tekitama suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult töötajate, vaid ka teiste sidusrühmade seas. Samas on riikidele jäetud alternatiiv, et riik võib tööandjate eest ise nõutud info kokku koguda, nt läbi maksu- või sotsiaalkindlustusandmete (andmed tuleb ka sel juhul avalikustada). Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5% keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada läbi objektiivsete kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi viia töötajate esindajatega ühishindamised. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine * Kõige mahukam ja detailsem osa eelnõust. Reguleeritakse õiguskaitse kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda haldus- või tsiviilmenetluses, pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste rikkumisel, kohtutel või teistel pädevatel asutustel lubatakse väljastada erinevaid ettekirjutusmäärusi, tugevdatakse senisest enam jagatud tõendamiskohustust, sätestatakse hagi aegumise tähtajad, pannakse paika õigusabikulude tasumine jne. * Lisaks tuleb riikidel määrata trahvid, kui direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi rikutakse. Kogutud trahvid tuleb võimalusel jaotada võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele. * Veel tuleb riikidel tagada, et riigihangetel osalevad ettevõtjad täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi. * Selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve meeste ja naiste võrdsel tasustamisel, peaksid liikmesriigid paika panema spetsiaalse järelevalveorgani. &nbsp; Manusena on lisatud palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu, KOM mõjuanalüüs, faktileht ja Q&A. &nbsp; &nbsp; Tervitades Agni Aav &nbsp; Nõunik Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond Sotsiaalministeerium Tel. +372 6269 281 &nbsp; &nbsp; &nbsp; Pr Agni Aav [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] 18.03.2021 EVEA seisukohad (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku le Kahjuks peame oma vastust taaskord alustama tõdemusega, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimalda teha mõjuhinnangut ega uurida EVEA liikmete seisukohti. Seega saame oma seisukohtades tugineda senisele taustainfole ja Eesti ettevõtlusstruktuurile. EVEA seisukoht on, et Euroopa Komisjoni poolt avaldatud EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanek esitatud kujul ei ole Eestile sobilik kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga - mikro- ja väikeettevõtete osakaal 98,96% ettevõtete koguarvust ning neist omakorda mikroettevõtteid 93,73 % ning kahjustab oluliselt ettevõtete jätkusuutlikust. Direktiiv esitatud kujul võiks olla kõigis punktides rakendatav ja õiglane olla ettevõtetes kus on 250 ja rohkem töötajat. Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et eelnimetatud ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning kindlaksmääratud palgavahemikud. Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on paindlikus. Loomulikult peab paindlikus olema õiguslikult mõistlikult piiratud kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste ettevõtete sisuliste vajadustega. Võrdse palgaga seotud kontseptsioonid nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö“: Direktiivi ettepanekus plaanitakse liikmesriikidele panna ülesandeks, määrata metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada. Meie hinnangul on sääraste kriteeriumite kehtestamine õigustatud alates 250 töötajast (suured ettevõtted). Väikestele ja keskmistele ettevõtetele selliste metoodikate rakendamisega kaasnev halduskoormus ebamõistlik ning põhjendamatult ajakulukas. Direktiivi ettepanekus pakutud palkade läbipaistvuse meetmed: Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse – tegu on lihtsalt ülereguleerimisega. Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus – tuleb mõista, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on iga ametikoht sageli unikaalne ning tänases koroonakaoses sageli pidevas muutumises (sõltuvalt koroonaepideemia tasemest ja ettevõtete võimalusest üldse ellujäämiseks oma igapäevase majandustegevusega tegeleda) . Väikestel ja keskmistel ettevõtetel puudub sageli sisuline vajadus ja majanduslikult mõistlik põhjus palgakorralduseeskirjade või karjäärieeskirjade koostamiseks. Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – arvestades, et väikestes ja keskmistes ettevõtetes on töökohad sageli unikaalsed, puudub mõistlik põhjendus töötasuandmete ettevõttesiseseks avaldamiseks. Õiguskaitsevahendid ja jõustamine Juba täna on kehtivas õiguses piisavad regulatsioonid kahjustatud töötajate õiguste kaitseks ning tõendamiskoormuse kallutamine ettevõtete kahjuks/töötaja kasuks. Sageli näeme, et väikeettevõtjad on õigusvaidlustes kõige kaitsetum ja nõrgem osapool ning halduskoormuse, ettekirjutusõiguslike järelevalveasutuste, tõendamiskoormuse ja õigusabikulude lisandumine kahjustab ettevõtjaid väga oluliselt ning lõpptulemusena vähendab ettevõtlusega tegelemise atraktiivsust oluliselt. See aga avaldab negatiivset mõju kogu tööturule. Oleme täna (olukorras, kus koroonakriisis on just mikro- ja väikeettevõtjad jäänud suuresti kaitseta ja abita) kategooriliselt vastu, et väike ettevõtetele, kelle eluvõimelisust on täna lisaks suurkorporatsioonide jõule tugevalt kahjustanud koroonapiirangud, pannakse veel täiendavat halduskoormust ning selle tagamiseks üle jõu käivad trahvid. Igasuguste täiendavate järelevalvemenetluste ja järelevalveorganite tekitamine tänases majandussituatsioonis on lubamatu. Lõpetuseks lisame, et kõiki eelnimetatud mõjusid võimaldaks hinnata ning ebasoovitavaid tagajärgi ära hoida VKE-test (mõjuhindamise metoodika millega paljud Euroopa Liidu liikmesriigid hindavad õigusaktide ja reeglite mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele). Oleme VKE testi valitusele ja ministeeriumidele korduvalt tutvustanud ja soovitanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president Ille Nakurt-Murumaa , EVEA asepresident, [email protected] , tel. +372 57809806
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel