dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord

Sotsiaalministeerium · 17. märts 2021
Viit
7
Registreeritud
17. märts 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Marion Rummo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎7 17.03.2021 Ministri määrus.asice6917 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 17.03.2021 nr 7 Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord. § 2. Statistiliste aruannete vormid (1) S-veebi statistiliste aruannete vormid on: 1) „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (lisa 1); 2) „Eluruumi tagamise teenus” (lisa 2); 3) „Isikliku abistaja teenus” (lisa 3); 4) „Koduteenus” (lisa 4); 5) „Lapsehoiuteenus” (lisa 5); 6) „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses” (lisa 6); 7) „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” (lisa 7); 8) „Sotsiaaltransporditeenus” (lisa 8); 9) „Tugiisikuteenus” (lisa 9); 10) „Võlanõustamisteenus” (lisa 10). (2) H-veebi statistiliste aruannete vormid on: 1) „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus” (lisa 11); 2) „Erihoolekandeteenused” (lisa 12); 3) „Hoolekandeasutus” (lisa 13); 4) „Turvakoduteenus” (lisa 14); 5) „Varjupaigateenus” (lisa 15); 6) „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” (lisa 16). § 3. Statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 2, 4, 6 ja 10 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (2) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 1 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. (3) Lapsehoiuteenuse osutaja koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud vormi kohase statistilise aruande ning esitab selle S-veebi kaudu samaks tähtajaks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis lõike 3 kohaselt esitatud aruannete põhjal kohaliku omavalitsuse koondaruande ning esitab selle S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalkindlustusametile. (5) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 4 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 3, 8 ja 9 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (7) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 6 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 25. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (9) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 8 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. (10) Hoolekandeasutus koostab H-veebis 1. märtsiks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 2 punktides 1–6 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need H-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. (11) Sotsiaalkindlustusamet koostab H-veebis lõike 10 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need H-veebi kaudu 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. § 4. Aruannete internetipõhiseks koostamiseks ja esitamiseks vajalik tarkvara (1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud aruannete koostamisel ja esitamisel kasutatakse tarkvara S-veeb, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel internetiaadressil https://sveeb.sm.ee. (2) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud aruannete koostamisel ja esitamisel kasutatakse tarkvara H-veeb, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel internetiaadressil https://hveeb.sm.ee. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” (RT I, 31.01.2020, 8) tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa 1 Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk Lisa 2 Eluruumi tagamise teenus Lisa 3 Isikliku abistaja teenus Lisa 4 Koduteenus Lisa 5 Lapsehoiuteenus Lisa 6 Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 7 Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine Lisa 8 Sotsiaaltransporditeenus Lisa 9 Tugiisikuteenus Lisa 10 Võlanõustamisteenus Lisa 11 Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus Lisa 12 Erihoolekandeteenused Lisa 13 Hoolekandeasutus Lisa 14 Turvakoduteenus Lisa 15 Varjupaigateenus Lisa 16 Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 2 ELURUUMI TAGAMISE TEENUS 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv nr kokku (k.a nendest kokku nendest üheliikmelised) üheliikmelised pensioni- puudest või east ealised tingitud erivajadusega A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 omandis olevad eluruumid sh sotsiaalmajutusüksused 02 Eraelamispind 03 Kokku 04 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike arv arv aru- eelmise nendest nendest ande- aruan- aasta üldhooldusteenust osutavast deaasta lõpus lõpus (v1 + erihoolekandeteenust hoolekandeasutusse osutavast asutusest kinnipidamiskohast asendushoolduselt eraelamispinnale eraelamispinnalt Kokku Kokku v2 - varjupaigast turvakodust v12) asutusest teadmata teadmata (v3 (v13 surnud muu muu +...+ +...+ v11) v17) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Eluruumide nendest Eluruumidest nr arv kokku korterid üksikud kohandatud vajavad (v2 + v3) toad puudest või east kohandamist tingitud erivaja- puudest või east dusega tingitud erivaja- inimestele dusega inimestele A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a 01 sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X (voodikohad) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Hõivatud nendest nr eluruumide arv korterid üksikud toad kokku A B 1 2 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad 01 eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas nr saanud teenusele kokku, kohaliku inimeste eurot omavalitsuse muud allikad arv kokku (v3 + v4) üksus A B 1 2 3 4 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 X omandis olevad eluruumid sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 02 X erivajadusega inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 04 erivajadusega inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 3 ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul) Mehed Naised Kokku neist neist neist Teenusesaaja Rea vanus; osutatud muu muu muu nr Kokku Kokku Kokku liikumis- nägemis- puudega teenuse maht liikumis- nägemis- puudega liikumis- nägemis- puudega puudega puudega ja/või eri- puudega puudega ja/või eri- puudega puudega ja/või eri- vajadusega vajadusega vajadusega A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 18–49 01 50–64 02 65+ 03 Kokku teenuse- saajaid (r01 +...+ 04 r03) Teenuse osutamise maht 05 kokku, tundides Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 06 teenusesaaja kohta (r05/r04/12) 2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses Teenuse saamise eesmärk nr kokku kokku kokku 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Õppimine ja õppimisega seotud 01 tegevused Töötamine 02 Kodu ja perega seotud tegevused 03 Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba aja 05 tegevused Kokku (r01 +...+ r05) 06 3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Rea Kokku aruande- neist vanuses nr aasta lõpus 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Kokku 01 sh läbinud isikliku abistaja 02 koolituse 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud Kulutused teenu- kulutusi rahastas Keskmised teenuse maht sele kokku, eurot kulutused ühe kokku, tundides (v3 +…+ v6) kohaliku teenusetunni ESF-i isik omavalitsuse muud allikad kohta, eurot (v2/v1) vahenditest üksus 1 2 3 4 5 6 7 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 4 KODUTEENUS 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) neist Perede arv Rea Teenuse (v.a nr saajad kokku üksi elavad perede koos- üheliikmelised) seisus elavad A B 1 2 3 4 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad 02 teenuse saajad 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Vanuserühm Rea Osutatud teenuse maht nr neist neist neist Kokku Kokku Kokku puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 18–49 01 50–64 02 65–74 03 75–84 04 85+ 05 Kokku (r01 +...+ r05) 06 Osutatud teenuse maht 07 X X X kokku (tundides) Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 08 X X X teenusesaaja kohta (r07/r06/12) 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rea neist vanuses Kokku nr 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Teenust vahetult osutavad isikud 01 neist erialase väljaõppe läbinud 02 4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse teenusele kohaliku ESF-i teenusetunni maht kokku, kokku, eurot isik omavalit- muud allikad kohta, eurot tundides (v3 +…+ v6) vahenditest suse üksus (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 5 LAPSEHOIUTEENUS 1. Teenust saanud laste arv vanuse, soo, puude ja teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul) Teenust sh sügava või Rea Alla 1 kuu 1–3 kuud 4–6 kuud 7–9 kuud 10–12 kuud saanud lapsi raske puudega A nr kokku lapsed M N M N M N M N M N M N M N B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Alla 1-aastased 1 1-aastased 2 2-aastased 3 3-aastased 4 4-aastased 5 5-aastased 6 6-aastased 7 7-aastased 8 8–11-aastased 9 12–15-aastased 10 16–17-aastased 11 18-aastased 12 Kokku lapsi 13 2. Teenuse maksumus Rea Eurot nr A B 1 Keskmine tunni hind 01 Keskmine päeva hind 02 Keskmine kuu hind 03 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 6 LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane 03 juhtum (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal 04 seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 06 hooldusperre 07 asenduskodusse või perekodusse 08 turvakodusse 09 naasid perekonda 10 muu 11 2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04 muu haridusega 05 Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07 nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade 08 koormus 1 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 7 RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE OSUTATAVATE SOTSIAALTEENUSTE RAHASTAMINE 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse raske ja sügava puudega lapsele osutatava lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamine, riigieelarvelise toetusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi toetuse ja kohaliku omavalitsuse muude vahendite kasutamine ning toetuse vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01 Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02 Aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetus 03 Aruandeaastal kasutatud kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid 04 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 05 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 06 Aruandeaastal kohaliku omavalitsuse üksuse kulud kokku raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks 07 Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 + r04 + r05 - r06 - r07) 08 Tabeli 1 rida 07 = tabeli 2 rea 01 veerg 3. 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul) Nende laste arv, kelle puhul on teenuse eest Rea tasutud Kulutused, Nr Sügava puudega eurot Raske puudega lapsed lapsed A B 1 2 3 Aruandeaastal KOKKU (isikud ühekordselt ja kulutused kokku) 01 Lapsehoiuteenuseks 02 Tugiisikuteenuseks 03 Rehabilitatsiooniteenuseks 04 Nõustamisteenuseks 05 Sotsiaaltransporditeenuseks 06 Transporditeenuseks 07 Muu 08 muu (nimetage teenused) Rea 01 veerud 2 ja 3 tuleb ise täita teenuseid saanud raske ja sügava puudega laste arvuga (üks kord isikud, kes on saanud erinevaid allpool olevatel ridadel loetletud teenuseid). Rea 01 veeru 3 arvutab programm. Tabeli 2 rea 01 veerg 3 = tabeli 1 rida 07. Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 8 SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku neist teenuse saamise eesmärgi järgi nr õppimine töötamine avalike muu (sh õppeasutuses teenuste vaba aja kasutamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenuse saajad kokku 01 sh teenuse saajad, kes kasutasid 02 X X X X kohandatud transpordivahendit 2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Sõidu- Kulutused kulutusi rahastas kordade arv teenusele isik kohaliku omava- ESF-i vahenditest muud allikad kokku, eurot litsuse üksus 1 2 3 4 5 6 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta- mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 9 TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea 0– 18– 65+ Kokku (v1 + nr 17 64 v2 + v3) A B 1 2 3 4 1. Last kasvatav isik 01 2. Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 X sh puudega või psüühikahäirega laps 03 X X asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning eestkostel olev 04 X laps muu olukorra tõttu abi vajav laps 05 X X 3. Tugiisikuteenust saanud täisealised 06 X sh puudega või psüühikahäirega täiskasvanu 07 X järelhooldusteenust saav täiskasvanu 08 X X muu olukorra tõttu abi vajav täiskasvanu 09 X Kokku (r01 + r02 + r06) 10 2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Kokku neist vanuses nr aruandeaasta lõpus 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 Tugiisikute arv kokku 01 sh läbinud tugiisiku koolituse 02 3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Teenuse Kulutused Kulutusi rahastas Keskmi- nr maht tun- teenusele isik kohaliku ESF-i muud sed kulu- dides kokku, oma- vahen- allikad tused ühe eurot (v3 valitsuse ditest teenuse- + v4 + v5 üksus tunni + v6) kohta (v2/v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 Last kasvatav isik 01 Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 Tugiisikuteenust saanud täiseali- 03 sed Kokku (r01 + r02 + r03) 04 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 10 VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Pöördunud isikutest saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses suunatud kohaliku Isikute arv saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omavalitsuse üksuses saanud teenust kokku korraldatud vastava kvalifikatsiooniga kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustamis- sotsiaaltöötaja või teenust saama sotsiaaltöö spetsialisti poolt võlanõustaja poolt 1 2 3 4 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenusetundide neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused teenusele keskmi- Isikute kulu- sed arv tee- tused kulu- kokku üüri- ja muud laen liising nuse- võla- tused (v1 = elu- kommu- võlad mitu pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe v2+…+v aseme- naal- või prob- või era- järel- laen vid de tamis- teenuse- 9) laen maksete kohus- leemi isikult maks maht teenu- tunni võlg tused kokku sele, kohta, eurot eurot (v11/v10) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist arv töötav rasedus- kodune teised registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik kokku ja pöördu- (v1 = v2 töötus- töötus- vana- töövõi- muu sünnitus- kindlustus- kindlustus- dus- metus- pensio- jad +...+ v10) puhkusel hüvitist või hüvitist või pensio- pensio- när või töötutoe- töötutoe- när när või lapse- tust saav tust mitte- töövõime hooldus- saav, sh toetust puhkusel pikaajali- saav isik olev sed töötud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) Võlanõustajate arv kokku neist Rea täienduskoolituse kutsetunnistusega nr läbinud 1 2 3 4 Kokku 01 nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad 02 või sotsiaaltöö spetsialistid 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 11 ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Rea Isikute teenuse Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust nr saamise aeg kokku saanud isikud saanud isikud (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) 2. Asendushooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutusi rahastas Kulutused Kulutused Aasta Isikute ühe isiku teenusele jooksul teenuse kohta Rea kohaliku aruande- teenust saamise kesk- nr omavalitsus isik muu aastal saanud aeg kokku miselt e üksus kokku (v3 + isikud (kuudes) kuus v4 + v5) (v6 / v2) A B 1 2 3 4 5 6 7 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Asendushooldusteenuse 03 saajad kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Rea Teenust saanud Teenust Teenust pakkunud nr isikud pakkunud pered perevanemad/kasvatajad (aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 1 perevanemaga peredes 02 2 perevanemaga peredes 03 3 perevanemaga peredes 04 Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga peredes 06 4 või enama kasvatajaga 07 peredes Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 08 kord) 4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine ametikohta- arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu de arv (koormus lõpus taandatud töötasu kuus, eurot Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) nr (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 Kasvataja abilised 02 Perevanemad 03 Perevanema abilised 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–03 ja rea 05) Logopeed, eripedagoog 06 Psühholoog, kutsenõustaja 08 Füsioterapeut 09 Tegevusterapeut või assistent 10 Arst 11 Õde 12 Sotsiaaltöötaja 13 Muu 14 KOKKU/keskmine 15 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 12 ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruan- eelmise Rea deaasta Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr lõpul deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +… lõpul + v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toeta- mise teenus autismi- spektriga raske või sü- 05 gava puudega täiseali- sele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täisealisele isikule igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja kõr- 07 valabi vajavale mõõ- duka intellektihäirega täisealisele isikule toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 13 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- spektriga raske või sü- 14 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 1 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku eelmise aruande- Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta Sugu nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+ v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 05 dega täisealisele inime- sele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täi- sealisele isikule igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja kõrva- 07 labi vajavale mõõduka intellektihäirega täiseali- sele isikule toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus sügava 13 liitpuudega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- spektriga raske või sü- 14 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi neist neist teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandetee- sh sh teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele (v.a erihoolekande- teisele toetavale sotsiaalteenusele (v.a erihoolekandeteenus) teiselt toetavalt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandeteenus) Kokku Rea Kokku Teenuse liik (v9 + nr (v2 + v11 + v5 + v6 v12 + statsionaarsele tervishoiuteenusele statsionaarselt tervishoiuteenuselt + v7) ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt v13) iseseisvalt elama, koju asendushooldusteenuselt teenus) surnud kodust kokku nus) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Igapäevaelu toetamise 01 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 03 raske, sügava, muu täpsustatud või täpsus- tamata intellektihäirega täisealisele isikule Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi 04 vajavale mõõduka intel- lektihäirega täisealisele isikule Toetatud elamise tee- 05 nus Kogukonnas elamise 06 teenus 3 Töötamise toetamise 07 teenus Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse 09 remissiooniga raske, sügav või püsiva ku- luga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, 10 kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekande- 11 asutusse paigutatud isi- kutele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismi- spektriga raske või sü- 12 gava puudega täiseali- sele inimesele Kokku (01 +...+ 12) 13 Kokku isikuid (üks kord) 14 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal sh Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku tööta- osalevad töötavad 65- osalevad tee- nimetus nr Avatud Kaitstud vad teenu- teenusesaa- aastased ja nusesaajad tööturul tööturul sesaajad (v3 jad vanemad ini- = v1 + v2) mesed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 03 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intel- lektihäirega täisealisele isikule Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus jä- relevalvet ja kõrvalabi va- 04 javale mõõduka intellekti- häirega täisealisele isi- kule Toetatud elamine 05 Kogukonnas elamine 06 Töötamise toetamine 07 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) 4 Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissioo- 09 niga raske, sügav või pü- siva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihool- dusteenus isikutele, kellel 10 on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 11 sutusse paigutatud isiku- tele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismispekt- riga raske või sügava 12 puudega täisealisele ini- mesele Kokku (01 +…+ 12) 13 Kokku teenusesaajaid 14 (üks kord) 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud Keskmine Töötajate mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja ametikoh- jate arv, Rea arv arvestatud kuus, eurot tade arv taandatud nr aasta lõpus töötasu lii- (koormus (isikute arv) täistööajale gid), eurot (v4 / v3 / aasta lõpus) (vt juhend) 12) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 Arst 09 Õde 10 Sotsiaaltöötaja 11 Muud 12 Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurot reliikme, ülal- Kohalik oma- Riigieelarvevälised Muud allikad Isiku (sh pe- hustuslase) pidamisko- omaosalus (v.a riigi- eelarve) Rea kulutused teenusele valitsus Teenuse liik nr kokku (v1 = v2 + v3 + v4) A B 1 2 3 4 Igapäevaelu toetamise teenus 01 5 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske 02 või sügava puudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 03 muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele isikule Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele- valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega 04 täisealisele isikule Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08 08 kuni 11) Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 09 ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 10 sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 11 hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 12 raske või sügava puudega täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 11) 13 6 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 13 HOOLEKANDEASUTUS 1. Majandustegevus Rea nr Summa, eurot A B 1 TULUD 01 X Eraldised (03 + 06) 02 riigieelarve eraldised 03 riigieelarvest teenuse osutamiseks 04 ESFi vahendid 05 kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06 Muud tulud (08 + 09) 07 teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema 08 eestkostja osalus muud loetlemata tulud 09 TULUD KOKKU (02 + 07) 10 KULUD 11 X 1. Tööjõu ja majandamiskulud, konto 5 (13 + 17) 12 1.1. Tööjõukulud, konto 50 (14 + 15 + 16) 13 sh töötasud, konto 500 14 erisoodustused konto 505 15 tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, konto 506 16 1.2. Majandamiskulud, konto 55 (18 + 19 + 20 + 21 + 22 + 23 + 24 + 25 + 26 + 27 + 17 28 + 29 + 30) Administreerimiskulud, konto 5500 18 Lähetus- ja koolituskulud (sh koolituslähetus), konto 5503 + 5504 19 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, konto 55110 20 Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, konto 55112 + 55113 21 Rajatiste majandamiskulud, konto 5512 22 Sõidukite ülalpidamise kulud, konto 5513 23 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, konto 5514 24 Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, konto 5515 25 Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a 26 transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), konto 5516 Toiduained ja toitlustusteenused, konto 5521 27 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 28 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, konto 5525 29 Muud loetlemata majanduskulud 30 2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud), konto 60 31 Tegevuskulud kokku (12 + 31) 32 2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, konto 61 33 Aruandeperioodi tegevustulem (10 – 32 – 33) 34 2.3. Finantskulud, konto 65 35 Aruandeperioodi tulem kokku (34 – 35) 36 Tabel 1a. Teenused lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele aruannetele Kui osutate mõnda loetelus nimetatud teenustest, tähistage see numbriga „1“ ridadel 1–16. Kui ühtegi lisateenust ei osutatud, märkige „1“ viimasele reale. Rea Märgi „1“ ridadel 1–16, kui nr osutasid aruandeaastal Teenuse nimetus alljärgnevaid teenuseid, ja real 17, kui ühtegi lisateenust ei osutatud A B 1 Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja turvakoduteenuse pakkuja) 01 Eluruumi tagamise teenus 02 Iseseisev õendusabiteenus 03 Isikliku abistaja teenus 04 Järelhooldusteenus asendushooldusel viibinud täiealiseks saanud isikule 05 Koduteenus 06 Lapsehoiuteenus 07 Pesumaja teenus 08 Päevahoiuteenus 09 Rehabilitatsiooniteenus 10 Ruumide rent 11 Saunateenus 12 Toitlustamine 13 Transport 14 Tugiisikuteenus 15 Muu 16 Lisateenuseid ei osutatud (märkige "1" kõrval olevasse veergu) 17 2. Personal 2a. Täidetud ametikohtade arv ning töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) Täidetud mehed naised Rea ameti- Töötaja nr kohtade Kokku neist vanuses neist vanuses arv Kokku 18– 25– 50– Kokku 18– 25– 50– 65+ 65+ 24 49 64 24 49 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme 02 spetsialistid Kasvatajad, perevanemad ja 03 nende abilised Lapsele teenust vahetult osutav 04 töötaja Tegevusjuhendaja 05 Huvijuht 06 2 Õde 07 Sotsiaaltöötaja 08 Hooldustöötaja 09 Abihooldustöötaja 10 Psühholoog, 11 psühhoterapeut Füsioterapeut 12 Tegevusterapeut või 13 assistent Logopeed, eripedagoog, 14 pedagoog Arst 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) Muud (massöör, 20 juuksur, vaimulik jt) KOKKU (01 + … + 20) 21 Arvutab programm 2b. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) neist haridustaseme järgi Rea Töötaja Kokku keskeri-, nr kõrgharidus keskharidus põhiharidus kutseharidus A B 1 2 3 4 5 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende 03 abilised Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 04 Tegevusjuhendaja 05 Huvijuht 06 Õde 07 Sotsiaaltöötaja 08 Hooldustöötaja 09 Abihooldustöötaja 10 Psühholoog, psühhoterapeut 11 Füsioterapeut 12 Tegevusterapeut või assistent 13 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 14 3 Arst 15 KOKKU (01 + ... + 15) 16 Arvutab programm 4 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta- mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 14 TURVAKODUTEENUS 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02 naised 03 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste al- 19 koholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste nar- 22 kootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 10. Muud / põhjus teadmata 28 mehed 29 naised 30 KOKKU TEENUST SAANUD 31 mehed 32 naised 33 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg Vanus ja sugu kokku ööpäe- nr vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 18–24 05 25–49 06 50–64 07 65 ja vanemad 08 Naised 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 18–24 13 25–49 14 50–64 15 65 ja vanemad 16 Kokku 17 neist vanuses 0–6 18 7–14 19 15–17 20 18–24 21 25–49 22 50–64 23 65 ja vanemad 24 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu- nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg kokku ööpäe- vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Poisid kokku 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 Tüdrukud kokku 05 neist vanuses 0–6 06 7–14 07 15–17 08 Lapsed kokku 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku isi- Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- nr kuid päeva päeva päeva päeva päeva A B 1 2 3 4 5 6 Täisealised 01 sh koju 02 järelhooldusteenust saama 03 2 väljaspool kodu osutatavat 04 üldhooldusteenust saama kohaliku omavalitsuse paku- 05 tavasse eluruumi muu / teadmata 06 Lapsed 07 sh bioloogilisse perekonda (koju) 08 tagasi asendushooldusteenust saama asendus- või perekodus 09 (asenduskodusse või pereko- dusse) asendushooldusteenust saama hooldusperes (hooldus- 10 perre) eestkostja juurde elama (eest- 11 kosteperre) muu / teadmata 12 Kokku teenust saamast lahku- 13 nud isikuid 4. Teenuse saamise sagedus Teenust saanute arv (aasta jooksul) Rea neist nr Kokku üks kord kaks ja enam korda A B 1 2 3 Lapsed kokku 01 nendest ilma vanema, eestkostja 02 või muu täisealise pereliikmeta poisid (0–17) 03 nendest ilma vanema, eestkostja 04 või muu täisealise pereliikmeta tüdrukud (0–17) 05 nendest ilma vanema, eestkostja 06 või muu täisealise pereliikmeta Täiealised (18+) kokku 07 mehed 08 naised 09 Kõik kokku 10 mehed 11 naised 12 5. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 / aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12) juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 Hooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 3 Psühhoterapeut 05 Tegevusjuhendaja 06 Õde 07 Sotsiaaltöötaja 08 Muud 09 Kokku/keskmine 10 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 11 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 12 X X X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes Keskmised Kulutused teenu- Teenuse osutamise kulutused sele aruandeaas- kohaliku aeg kokku ööpäe- ESF-i va- muud alli- ühe ööpäeva tal kokku, eurot isik omavalitsuse vades henditest kad kohta (v2 / (v3 +... + v6) üksus v1) 1 2 3 4 5 6 7 4 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 15 VARJUPAIGATEENUS 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pöördumise põhjus Rea Vanuserühmad Kokku nr 18–24 25–49 50–64 65 ja vanemad A B 1 2 3 4 5 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04 mehed 05 naised 06 sh kinnipidamiskohast vabanenud 07 mehed 08 naised 09 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 10 mehed 11 naised 12 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 7 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse 04 saajad kokku mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad 07 kokku mehed 08 naised 09 3. Kohtade kasutamine Ühe isiku Teenust Isikute teenuse Kohtade arv keskmine Rea saanud saamise aeg (aruandeaasta teenuse saamise nr inimeste kokku, lõpus) aeg (ööpäevade arv ööpäevades arv) (v3 / v2) A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Teenuse liik Rea Teenuse olemasolu nr asutuses (teenuse olemasolu tähistage numbriga 1) A B 1 Voodipesu andmine 01 Hügieenitarvete andmine 02 Humanitaarabi (riided ja esmatarbevahendid) 03 Sotsiaalnõustamine 04 Psühholoogiline nõustamine 05 Resotsialiseerimisteenus 06 Meditsiiniline abi* 07 Toidu valmistamise võimalus 08 Toitlustamine 09 Riiete pesemise võimalus 10 Isiklike asjade hoidmise võimalus 11 * meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade Tegelik töötajate arv arv A B 1 2 Juhataja 01 Sotsiaaltöötaja 02 Hooldustöötaja 03 Valvetöötaja 04 Õde 05 Muud 06 Kokku 07 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused Kulutusi rahastas Keskmised saamise aeg teenusele isik kohaliku muud allikad kulutused ühe kokku kokku, eurot omavalitsuse ööpäeva kohta (ööpäevad) (v3 + v4 + v5) üksus (v2 / v1) 1 2 3 4 5 6 2 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 16 VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Vanuserühmad Kokku Sugu nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist dementsuse 04 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi aruan- Aruande- de- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokku (v13 (v4 + +…+ sotsiaalteenust surnud kodust v7 koos perega kohtade arv kohtade arv v16 + isikute arv isikute arv +...+ v18 + üksi v11) v19) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Ühe isiku Teenust Isikute Ühe isiku teenuse saanud teenuse teenuse Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele ööpäevades saamise isikute saamise saamise keskmine arv aeg arvestuslik aeg (öö- kokku kokku, aeg (kuud päevad (v2 +…+ ööpäeva- aastas) kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 aastas) v8) des v10 / 30,4 v9 / v1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv Teenuse saamise (üks kord) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Täidetud Aasta keskmine Töötasu Keskmine ametikohtade Töötajate arv töötajate arv, kokku (kõik Rea töötasu kuus, Töötaja arv aasta lõpus taandatud arvestatud nr eurot (v4 / v3 (koormused (isikute arv) täistööajale (vt töötasu / 12) aasta lõpus) juhend) liigid), eurot A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed 03 Füsioterapeut 04 Tegevusterapeut või assistent 05 Huvijuht 06 Tegevusjuhendaja 07 Arst 08 Õde¹ 09 Sotsiaaltöötaja 10 Muud 11 Kokku (rida 01 + ...+ 11) / 12 keskmine ¹ Andmed esitavad ainult need teenuseosutajad, kellel puudub leping haigekassaga ja kes rahastavad teenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust (tabelis 4a real 05 kirjeldatud variant) 4a. Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus) Teenuse osutamise ja rahastamise variandid Selgitus Rea Tähistage nr sobiv numbriga "1" A B C 1 Teenuse osutaja on koduõendusteenuse Hooldekodus ei ole meditsiinitöötajat, pakkuja, kellel on õendusteenus üldhooldekodus koduõendusteenuse osutaja töötajate andmeid 01 ja leping haigekassaga kogub Tervise Arengu Instituut (TAI) tervisestatistika aruannetega Asutusel on koduõendusteenuse osutamise Hooldekodu õendusteenust osutavate õdede tegevusluba ja õendusteenus üldhooldekodus andmeid kogub TAI (tervisestatistika aruandeid (TTL 3097) ning leping haigekassaga kogutakse kõigilt, kellel on Terviseameti 02 tegevusluba) 2 Asutusel on lisaks üldhooldusteenuse osutamise Õendusteenust osutavate töötajate andmed tegevusloale iseseisva statsionaarse kogub TAI koos teiste tervisestatistika õendusabiteenuse osutamise tegevusluba ning aruannetega 03 leping haigekassaga üldhooldekodus õendusteenuse (TTL 3097) osutamiseks Asutusel ei ole õendusabi osutamise tegevusluba Hooldekodus ei ole õendusabiteenust ega ega tervishoiutöötajate registris registreeritud meditsiinitöötajat. Perearstiabi on tagatud. õde. Õendusabi saamiseks kasutatakse perearsti Teenust rahastab haigekassa. Perearstiabi 04 ja -õe teenust osutavate töötajate andmed kogub TAI Asutusel puudub leping haigekassaga, kuid tööl Statistilised andmed õdede kohta kogub on meditsiinilise haridusega õendustoiminguid Sotsiaalministeerium teenuse aruande tabelis 4 teostav õde. Teenust rahastatakse 05 teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Teenust Isikute Kulutused Kulutused saanud teenuse teenusele Kulutusi rahastas, eurodes ühe isiku isikute arv saamise kokku, eurot kohta kokku aeg kokku (v4 +…+ v7) kohaliku keskmiselt (ööpäeva- ESF-i muud ööpäevas, isik omavalitsuse des) vahenditest allikad eurot (v3 / üksus v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord) A B 1 2 3 4 5 Kokku (v1 +...+ v4) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise aeg päevades Ühe isiku Teenust Isikute teenuse saanud teenuse 331– saamise isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise 31–90 365 aeg (päevi (üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku (366) aastas) (v9 (v2 +…+ v8) (päevades) / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurodes 3 Isikute Kulutused ühe Kulutused teenuse isiku kohta teenusele kohaliku saamise ESF-i keskmiselt kokku, isik omavalitsuse muud allikad aeg kokku vahenditest päevas, eurot eurot (v3 üksus (päeva- (v2 / v1) +…+ v6) des) 1 2 3 4 5 6 7 4 Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar ettepaneku esitaja Eesti Linnade ja Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 3 lõike 8 Arvestatud. Valdade Liidu esitatud aruannete esitamise tähtaeg 25. jaanuariks, st märkused samaks, mis on esmase saldoandmiku esitamise tähtaeg. Osad § 2 sätestatud aruanded sisaldavad rahalisi näitajaid. Määruses toodud kuupäevad on perioodis, millal raamatupidamine on alles lõpetamas eelmise aasta kulukannete tegemist, mistõttu s-veebi aruannete koostamise tähtajaks ei ole veel kindlust, et kõik eelmise aasta kulukanded on tehtud. Kooskõlas avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga, on saldoandmike esitamise tähtaeg 25.kuupäev ja eelneva aasta saldoandmike korrigeerimisi tehakse kuni 31.märtsini. Hilisem tähtaeg suurendaks tõenäosust, et aruannetes näidatud kulud ühtivad vastavate teenuste lõplike kuludega. Lisa 1 „Asendus- ja järelhooldusteenuse Arvestatud. toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ – omavalitsuste praktikale tuginevalt on võimalik, et asendushoolduse kulud on suuremad, kui toetusfondist eraldatud vahendid. Sellisel juhul on vormi 1 real 08 negatiivne jääk. S-veebis on automaatkontroll, mis kontrollib vormi 1 rea 01 vastavust eelmise aasta sama vormi reaga 08. SKA suuniste kohaselt ei tohi antud väljal aga näidata negatiivset jääki (jooksva aasta jääki ei tohi kasutada eelmise aasta puudujäägi katteks). Lähtuvalt eeltoodust ja SKA juhistest on KOV märkinud summa nulliks ja kinnitanud veaga aruande. Sellist olukorda saaks vältida, kui aruandesse lisada kasutatavate vahenditena muud (va toetusfond) KOV eelarvevahendid. Lisa 2 „Eluruumi tagamise teenus“ – vorm 6 ei Ei arvestata. sisalda investeeringuid, sh korterite Selline muudatus oleks aruande sisu kapitaalremonti ja inventari soetusi. Andmed arvestades ebaõige. Investeeringud, sh esitatakse tekkepõhistena, mitte soetused on üldjuhul seotud teenuste kassapõhistena, mistõttu esitatud arvetega arendamise (käivitamisega), mitte aga kaetud kulusid ei tohi aruandes näidata, kuigi otsese teenuse osutamisega. Andmete oluline osa esitatud arvetest jäävad KOV küsimine investeeringute kohta oleks ka kanda. Ilma investeeringute andmeteta jääb lisakoormus täitjatele. Andmed ei ole petlik mulje, nagu KOV ei panustaks üldse või vajalikud ministeeriumile poliitika panustaks vähe eluruumi tagamise kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. teenusesse. Tegelikult on summad suured, kuna vajadus on sotsiaalpindu juurde ehitada ja tihtipeale on eluruumi kasutajate sihtgrupist tulenevalt peale eelmise elaniku lahkumist vaja kogu korter kapitaalselt remontida. Samuti kasutavad sotsiaaleluruume inimesed, kellel endal ei ole alati võimekust korterite sisustamiseks, mistõttu tuleb oluline osas sisustusest osta KOVil. Ettepanek on täiendada vormi nii, et see sisaldaks ka investeeringute ja soetuste andmeid. Lisa 7 „Raske ja sügava puudega lastele Arvestatud. osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ – Vormi 1 selgitustes on välja toodud, et jääk võib jääda miinusesse, kui vahendeid kasutati rohkem kui riigi ja ESF vahendid. Selguse huvides on analoogselt Lisaga 1 ettepanek, et kasutatavate vahendite hulka oleks eraldi reana lisatud KOV muudest tuludest kaetud summad. Lisa 8 „Sotsiaaltransporditeenus“ – Ettepanek Ei arvestata. on lisada aruande vormi 2 eraldi rida Aruandega kogutakse andmeid teenuse, erivajadusega inimeste transpordi tagamiseks mitte toetuste kohta. Kui lisada rida väljamakstud toetuste kohta. Olukorras, kus toetuste andmetele, siis oleks vaja muuta turul on mitmeid erivajadustega inimestele ka aruande üldist loogikat ning nimetust. sobivaid transporditeenuse osutajaid ja Andmete küsimine oleks ka lisakoormus inimesed kasutavad võimalusel ka isiklikku või täitjatele ja tekiks andmete dubleerimine. lähedaste ning tuttavate abi, aitavad nende Toetuste andmed on KOVidel võimalus kulude katmiseks makstavad toetused samuti sisestada STARi (2020. aastal on 24 KOVi tagada sotsiaaltranspordi kättesaadavust. sisestanud STARi enda poolt maksutud transporditoetuse andmed). Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ uus terviktekst. Uue tervikteksti loomise eesmärk on tagada määruse selgem ülesehitus ja parem arusaadavus. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on hinnata statistilise aruandlusega kogutavate andmete hulka, mis on vajalik sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, samuti valdkonna statistika järjepidevuse säilimiseks. Muudatustega pikendatakse aruande esitamise ja koondamise tähtaegu ning määrusega kinnitatavast aruandevormist kaotatakse esileht ja seotakse lahti juhend. Vormides tehakse tehnilisi ja sisulisi muudatusi, mis puudutavad kokku üheksat aruandevormi. Põhiliselt muudetakse vormide ülesehitust nii, et sellega väheneb esitatavate andmete maht ning aruannete esitamise ja ettevalmistamise koormus. Aruandevorm „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ jäetakse määrusest välja. Aruandevormides tehtavad muudatused aitavad kaasa halduskoormuse vähendamisele statistiliste aruannete koostamisel kohaliku omavalitsuse üksustes ja hoolekandeteenuseid osutavates asutustes, samuti riigi tasandil andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevatel töötajatel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunikud Ülla Mäe ja Marion Rummo (tel 626 9712, e-post [email protected]) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post [email protected]), Svetlana Karpovitš (tel 626 9362, e-post [email protected]) ja Kadi Talinurm (tel 626 9754, e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste heaolu osakonna juhataja Hanna Vseviov (tel 626 9257, e-post [email protected]), laste heaolu osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ulli Luide (tel 626 9723, e-post [email protected]), hoolekande osakonna kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223, e-post [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 626 9246, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega kehtestatakse määruse uus terviktekst. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist ja lisadest 1–16. Paragrahvis 1, milles on sätestatud määruse reguleerimisala, muudatusi ei tehta. Paragrahvis 2 muudetakse statistiliste aruannete vormide loetelu järjestust ning need esitatakse tähestikulises järjekorras. Paragrahvis 3 muudetakse statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegu, kuna aruannete esitamise kogemus on näidanud, et suurel osal esitajatest ei ole võimalik praegustest tähtaegadest kinni pidada. Lõike 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 1 punktide 2, 4, 6 ja 10 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Lõike 2 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet S-veebis § 3 lõike 1 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu edaspidi 15. veebruari asemel 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. Lõike 3 kohaselt koostab lapsehoiuteenuse osutaja S-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilise aruande määruse § 2 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud vormis ning esitab selle S-veebi kaudu samaks tähtajaks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Lõike 4 järgi koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis § 3 lõike 3 kohaselt esitatud aruannete põhjal kohaliku omavalitsuse koondaruande ning esitab selle S-veebi kaudu edaspidi 15. veebruari asemel 1. märtsiks Sotsiaalkindlustusametile. Lõike 5 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet S-veebis § 3 lõike 4 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu edaspidi 1. märtsi asemel 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. Lõikes 6, milles on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus koostada S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 1 punktide 3, 8 ja 9 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile, sisulisi muudatusi ei tehta. Muutub vaid § 2 lõike 1 muudatustest tulenev punktide numeratsioon. Lõikes 7, milles on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti kohustus koostada S-veebis lõike 6 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitada need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile, muudatusi ei tehta. Lõike 8 järgi koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis edaspidi 21. jaanuari asemel 25. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 1 2 punktide 1 ja 7 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Lõikes 9, milles on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti kohustus koostada S-veebis lõike 8 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitada need S-veebi kaudu 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile, sisulisi muudatusi ei tehta. Lõike 10 kohaselt koostab hoolekandeasutus H-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel 1. märtsiks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 2 punktide 1–6 alusel kehtestatud vormides ning esitab need H-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Lõike 11 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet H-veebis määruse § 3 lõike 10 kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need H-veebi kaudu edaspidi 15. veebruari asemel 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. Paragrahvis 4, milles on sätestatud aruannete internetipõhiseks koostamiseks ja esitamiseks vajalik tarkvara, muudatusi ei tehta. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” (RT I, 31.01.2020, 8). Lisaks muudetakse määrusega määruse lisasid, tehes neis alljärgnevad muudatused. Määruse lisaga 3 kehtestatakse aruandevorm „Isikliku abistaja teenus“, mille tabelis 1 „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi“ tehakse sisuline muudatus. Puude liik „muu puue“ asendatakse sõnastusega „muu puudega ja/või erivajadusega isikud“. Sellega laieneb mõnevõrra teenusesaajate ring, kuna isikliku abistaja teenust võib vajada ka inimene, kes ei ole Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kaudu puude tuvastamist taotlenud, kuid kellel on sellegipoolest puue või erivajadus. Erivajadusega inimesel võib olla füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle, mistõttu tema iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav. Muu puudega ja/või erivajadusega isikute all näidatakse edaspidi liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) ja muu puudega isikud ning erivajadusega isikud, kelle puhul pole SKA tuvastanud puuet, kuid kes kohaliku omavalitsuse tehtaval abivajaduse hindamisel kvalifitseeruvad teenusesaajana. Samas tabelis täpsustatakse ka teenusetundide mahu arvestust, loetledes konkreetseid tegevusi, mida arvestatakse lisaks teenuse osutamisega seotud otsesele ajakulule, näiteks arvestatakse teenuse osutamise korraldamisega seotud ettevalmistavaid ja kõrvaltegevusi (nt broneeringud erinevate teenuste saamiseks, vaba aja tegevustes osalemiseks jms), kui selliseid tegevusi ellu viiakse. Täpsustamise eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksustele täpsemad suunised teenusetundide mahu arvestamiseks. Määruse lisaga 5 kehtestatakse aruandevorm „Lapsehoiuteenus“, mille mahtu vähendatakse. Varasema kuue tabeli asemel on uuendatud vormis kaks tabelit ning täiendatakse aruande esitaja ehk teenuseosutaja andmeid. Aruande kaudu küsitakse edaspidi ainult teenust saanud laste arvu vanuse, soo, puude ja teenuse saamise aja järgi (tabel 1) ning teenuse maksumust (tabel 2). Neid andmeid küsiti ka varasemas aruandes. Aruandest jäävad välja andmed, mida on võimalik saada majandustegevuse registrist (edaspidi MTR) (teenusekohtade arv, lapsehoidjate arv, teenuse osutamine lapse kodus või mujal, teenuseosutaja omanikuliik). Lapsehoiuteenuse aruandega 3 jätkuvalt päritavad teenust saavate laste andmed ja teenuse maksumuse andmed on olulised lapsehoiuteenuse kasutuse ja kättesaadavuse hindamiseks ning registrites need ei sisaldu. Varasemaga võrreldes on aruandes laste vanust detailsemalt aastate järgi küsitud kuni 8- aastasteni, see tuleneb vajadusest täpsemalt hinnata, millises vanuses lapsed teenust kasutavad ja kuidas vanemad teenust vajavad sõltuvalt töö- ja pereelu ühitamisest, vanemahüvitise paindlikkusest või muust tegurist. Samuti on detailsemat vanust vaja rahvusvahelistes päringutes (OECD indikaatorid alushariduse ja lapsehoiu kohta). Teenuse maksumuse tabelisse on lisatud (lisaks tunnihinnale ja kuuhinnale) ka päevahinna täitmise võimalus (rida 2), et teenuseosutaja saaks ilma arvutamata lisada enda kehtestatud hinna. Varem pidi teenuseosutaja päevahinna olemasolu korral teisendama selle tunnihinnaks või kuuhinnaks, nüüd saab ta päevahinna olemasolu korral kasutada selleks loodud rida (täitma peab ühe rea, kuid mitme hinna olemasolu korral võib täita ka teised read). Määruse lisaga 6 kehtestatakse aruandevorm „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, mille mahtu vähendatakse. Aruandest jääb välja tabel 2 „Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)“, kuivõrd valdavalt on hooldusperede ja perekonnas hooldajate andmed olemas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR). Perekonnas hooldajate andmeid on STAR-is küll vähem (olemas on isiku vanus ja sugu), kuid kuna teenus on järk-järgult vähenemas, ei ole perekoosluste või hooldajate koolituste infol enam suuremat väärtust. Perekonnas hooldajate puhul on tegu teenusega, mis oli aktiivne kuni 2018. aastani, praegu osutavad teenust vaid need perekonnas hooldajad, kes enne seda aega olid võtnud lapsed hooldamisele ja jätkavad hooldamist kuni nende täisealiseks saamiseni. Perekonnas hooldajaid jääb iga aastaga vähemaks: 01.12.2020 seisuga oli perekonnas hooldamisel 51 last ja uutes hooldusperedes 98 last. Määruse lisaga 7 kehtestatakse aruandevorm „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine”, mille tabelisse 1 lisatakse rida 03 aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kohta, sest alates 2021. aastast saavad kohaliku omavalitsuse üksused lisaks riigieelarvelistele toetusfondi vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse osutamiseks. Aruande tabeli 2 teenuste loetelusse lisatakse transporditeenus (rida 07), kuivõrd Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on ette nähtud vajaduse korral osutada transporditeenust eesmärgiga võimaldada raske või sügava puudega lapsel ja vajaduse korral tema saatjal (tugiisikul) kasutada lapsehoiuteenust ja/või tugiisikuteenust. Varem tabelis sellenimelist teenust ei olnud. Määruse lisaga 9 kehtestatakse aruandevorm „Tugiisikuteenus“, milles parandatakse tabeli 1 veeru 2 pealkirja, kuhu oli siiani märgitud vale vanuserühm (vanuserühm „18–49“ asendatakse vanuserühmaga „18–64“). Määruse lisaga 12 kehtestatakse aruandevorm „Erihoolekandeteenused“, milles tehakse 2021. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi, kuid vähendatakse ka esitatavate andmete mahtu. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Tabeli 3 veergudes 3 ja 10 täpsustatakse, et üldhoolduselt saabumise ja sinna lahkumise all mõeldakse ööpäevaringselt üldhoolduselt saabumist ja sinna lahkumist. Lisatakse statsionaarset tervishoiuteenust saama lahkumise veerg 12, kuna sealt saabumine on varem juba veeru 6 näol olemas. Tabeli 5 reale 04 „psühholoog, kutsenõustaja“ lisatakse ka psühhoterapeut, kuna varasematel aastatel on asutustel tekkinud küsimus, millisele reale nimetatud ametikoha töötajad lisada. Tabeli 6 veeru 2 pealkirja „isik“ lisatakse, et tegemist on isiku (sh pereliikme, ülalpidamiskohustuslase) omaosalusega. Varasematel aastatel on asutused märkinud veergu ekslikult isikute arvu, kuid mõeldud on omaosalust. Tabelis 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, 4 käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse tegevusjuhendajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse ja koolituse läbimise kohta, kuna need andmed on kättesaadavad MTR-is ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Määruse lisaga 13 kehtestatakse aruandevorm „Hoolekandeasutus“, mille mahtu vähendatakse. Aruandest jäävad ära tabelid 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, 3 „Teenuseosutaja kasutuses olevate ja välja renditavate ruumide ja rajatiste pindala“ ja 3a „Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid“. Personali osast kaotatakse tabel 2a „Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv“, mis ühendatakse endise tabeliga 2b „Töötajate arv soo ja vanuse järgi“. Uue tabeli nimetuseks saab „Täidetud ametikohtade arv ning töötajate arv soo ja vanuse järgi“ ja tabelisse lisatakse veerg „täidetud ametikohtade arv“. Seoses sellega väheneb personalitabelite arv ja muutub nende numeratsioon (endine tabel 2b muutub tabeliks 2a ja tabel 2c tabeliks 2b). Muudatus on tehtud selleks, et lihtsustada aruande täitmist. Siiani küsiti andmeid personali arvu kohta ametikohtade järgi topelt ehk nii tabelis 2a kui 2b. Personalitabelis tõstetakse lapsele teenust vahetult osutava töötaja ametikoht nimekirja algusesse (rea 15 asemel reale 04), kohe pärast ametikohta „kasvatajad, perevanemad ja nende abilised“. Määruse lisaga 14 kehtestatakse aruandevorm „Turvakoduteenus“, millest jäetakse välja tabel 4 „Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused“. Kogutavad andmed ei ole poliitikakujundamise seisukohast olulised. Tabelist 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ jäetakse välja andmed kohtade arvu kohta, kuna need on kättesaadavad MTR-ist. Tabeli 4 pealkiri on edaspidi „Teenuse saamise sagedus“. Tabelist 5 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse välja rida 07, kus toodi välja sotsiaalministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbinud tegevusjuhendajate arv aasta lõpu seisuga. Põhjus on see, et turvakoduteenuse osutajate seas ei ole tegevusjuhendajaid, ja kui on, siis on andmed nende hariduse kohta vajaduse korral kättesaadavad MTR-ist. Määruse lisaga 16 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“, millest kustutatakse tabel 3, kus küsiti andmeid puudega teenusesaajate kohta puude raskusastme, piiratud teovõime ja puude liigi (psüühikahäire, sh dementsuse diagnoosiga) järgi. Teenust osutavatele asutustele oli nende andmete kogumine aeganõudev, sest teenusesaajate liikuvus on suur (nt 2019. aasta jooksul alustas teenuse saamist ligi 4800 inimest) ning puude olemasolu ei anna teenuseosutajatele olulist lisainfot. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed on teenusesaaja tervisekaardil ning vajaduse korral kättesaadavad ka digiloost. Poliitikakujundamiseks on vajalikud dementsuse diagnoosiga teenusesaajate andmed ning andmed dementsete teenusesaajate kohta, mis on võimalik lisada tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“. Tabelis 4 (endine tabel 5) „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse hooldustöötajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse kohta (kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega, täienduskoolituse, taseme- või töökohapõhise õppe läbinud), kuna 2020. aastast kehtib tegevusloa saamisel nõue, et kõigil hooldustöötajatel peab olema kutsealane ettevalmistus ning need andmed on kättesaadavad MTR-ist ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Edaspidi ei küsita ka tegevusjuhendaja koolituse andmeid, kuna tegevusjuhendajana saab töötada üksnes vastava ettevalmistusega töötaja ja üldhooldusteenuse osutamisel ei ole tema täienduskoolitused määravad. Tegevusjuhendajate täienduskoolituste lisanõuded kehtivad eelkõige erihoolekandeteenuste osutamisel. 5 Teine suurem väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust puudutav muudatus on seotud õendusteenuse osutamise ja rahastamisega üldhooldusteenuse puhul. Tegemist on tervishoiuteenusega (tervishoiuteenuste loetelus kood 3097) ning seda rahastab Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) pearaha põhimõttel. Arvestuse aluseks on SKA poolt väljastatud üldhooldusteenust osutava asutuse tegevusloal olev maksimaalne isikute (voodikohtade) arv. Teenuse osutamiseks on vajalik koduõenduse tegevusluba, mille väljastab Terviseamet. Koduõenduse tegevusluba võib omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib sobiva õendusteenuse pakkuja, kellel on koduõenduse tegevusluba ning kellega haigekassa sõlmib lepingu (õendusteenuse pakkuja ja hooldekodu teevad koostööd koostöökokkuleppe alusel). Samuti rahastab haigekassa teenust juhul, kui asutusel on lisaks üldhooldusteenuse tegevusloale ka statsionaarse õendusabiteenuse tegevusluba ja tal on õde, kellel on leping haigekassaga. Kui teenuseosutajal on tööl õde, kes on tervishoiutöötajate registris küll registreeritud, kuid asutusel leping haigekassaga puudub, rahastab seda teenust asutus ise ning see kulu kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest. Seoses õendusabiteenuse rahastamise korra täpsustamisega üldhooldusteenuse puhul on tehtud muudatused tabelis 4 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“. Selles tabelis näidatakse edaspidi õde vaid juhul, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate registris ning ta on lepingulises suhtes üldhooldusteenuse osutajaga, kellel puudub leping haigekassaga. Sel juhul rahastab teenust asutus ise ning kulu kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest. Seoses haigekassa poolt üldhooldusteenuse puhul õendusteenuse rahastamise täpsustumisega on ülevaate saamiseks lisatud aruandevormi tabel 4a „Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus)“, kus on loetletud toimivad rahastamisvõimalused. Aruande esitaja peab märkima numbriga „1“ vaid ühe neist variantidest. Määruse lisas 1 „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi kasutus ja vahendite jääk“, lisas 2 „Eluruumi tagamise teenus“, lisas 4 „Koduteenus“, lisas 8 „Sotsiaaltransporditeenus“, lisas 10 „Võlanõustamisteenus“, lisas 11 „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ ja lisas 15 „Varjupaigateenus“ sisulisi muudatusi ei tehta. Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ (endine lisa 7) kaudu andmete kogumine lõpetatakse. Sotsiaalhoolekande seaduse üleminekusätete (§ 160 lõike 31) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud kandma enda poolt korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse andmed STAR-i 2021. aasta 31. detsembriks. Seega saadakse vastavad andmed 2021. aasta kohta vajadusel STAR-ist. Lisaks muudetakse kõigi määruse lisades olevate aruandevormide vormistust. Vormide esilehelt jäetakse välja aruande esitaja andmete info (e-post, registrikood, aadress jne) ja aruande esitamise kuupäevad. Vormide esilehel ei ole neid vaja kuvada, kuna aruannete esitamise tähtajad on sätestatud määruse §-s 3. Aruande esitaja andmete kuvamine vormil on ebaotstarbekas, kuivõrd need andmed on vajalikud aruande esitaja tuvastamiseks ning see on korraldatud juba aastaid IT-tehniliselt S- ja H-veebi keskkonda aruande esitaja sisselogimise (ID-kaardiga) ja registreerimise kaudu, aruande sisus esitaja neid andmeid ei esita. Samuti jäetakse vormidest välja aruande juhendid, mida kuvatakse edaspidi Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) kodulehel ja veebis. Juhendi aruande vormist eraldi kuvamise ja määrusega mittekinnitamise põhjuseks on see, et juhendi muutmise vajadus võib tekkida ka aruandeaasta keskel. Näiteks olukorras, kus selgub, et juhend ei ole mõne tabeli veeruga kooskõlas või kui mõne tabeli selgitus ei ole aruande täitja jaoks piisav ja on soov 6 seda muuta, tuleks algatada uus määruse muutmise protsess. Kuna see ei ole aasta keskel mõistlik ja isegi kui edastada lisaselgitused aruande täitja jaoks telefoni teel, ei ole juhend hiljem nendega kooskõlas. Juhendi eraldamine tabelitest võimaldab sellist olukorda edaspidi vältida. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, SoM-ile ja SKA-le. Aruandevormides tehtavad muudatused puudutavad kõiki teenuseosutajaid (kõik juriidilised vormid), kes H- ja S-veebis aruannet esitavad ning kõiki 79 kohaliku omavalitsuse üksust. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata andmekogumise mahtu ning viia aruandevormidesse muudatused, mis samal ajal kindlustaksid vajalike andmete olemasolu ja järjepidevuse poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, täites ühtlasi ka halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärki. Kokku tehakse muudatusi üheksas aruandevormis. Suuremad muudatused on: aruande esitamise ja koondamise tähtaja pikendamine, aruandevormi esilehe kaotamine ja juhendi lahtisidumine määrusest ning aruannete sisu puudutavad muudatused, nagu puude mõiste laiendamine isikliku abistaja teenuse aruandes; samuti lapsehoiuteenuse, lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses, hoolekandeasutuse, turvakoduteenuse, erihoolekandeteenuste ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse aruannete mahu vähendamine ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse aruande sisuline muudatus seoses õendusabiteenuse rahastamiskorra täpsustamisega. Mõju analüüs teenuste järgi jaguneb kolmeks: 1) üldised, mõlemaid veebe puudutavad muudatused; 2) S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused; 3) H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Üldised, mõlemaid veebe puudutavad muudatused Statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtajad Mõju majandusele ja mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele 7 Andmeesitajad Määruse §-s 3 pikendatakse lisades 2, 4, 5, 6 ja 10 (eluruumi tagamise teenus, koduteenus, lapsehoiuteenus, lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses ja võlanõustamisteenus) ning 11– 16 (asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus, erihoolekandeteenused, hoolekandeasutus, turvakoduteenus, varjupaigateenus ja väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) sätestatud statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegu. Aruannete esitamise kogemus on näidanud, et suurel osal aruande esitajatest ei ole võimalik praegustest tähtaegadest kinni pidada. Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid, nii aruandeid esitavaid asutusi (2019. aastal esitas aruannet „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“ 40, aruannet „Erihoolekandeteenused“ 199, aruannet „Hoolekandeasutus“ 343, aruannet „Turvakoduteenus“ 12, aruannet „Varjupaigateenus“ 18 ja aruannet „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 182 erinevat asutust või struktuuriüksust) kui kohalikke omavalitsusi, kes üks kord aastas aruannet esitavad. Edaspidi on asutustel ja kohalikel omavalitsustel võimalik andmete koondamiseks ja aruannete esitamiseks rohkem aega võtta, mistõttu ei kannata enam ka muud tegevused, nagu näiteks teenuste osutamine. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste töökorraldusele SoM ja SKA Ebasoovitava mõjuna võib statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegade pikendamisega SoM-ile ja SKA-le langeda aruannete kontrollimisel ja koondamisel suurem koormus, kuna rahvusvahelistesse aruannetesse ja Statistikaametile andmete esitamise tähtajad jäävad endiseks. Samas aga on eelnevad aastad näidanud, et paljud aruande esitajad on esitanud aruanded tähtajast hiljem, mistõttu on aruannete kontrollimine ja koondamine edasi lükkunud. SoM ja SKA puutuvad aruannete kontrollimise ja koondamisega kokku üks kord aastas umbes pooleaastase perioodi jooksul. Mõju ulatus on väike, sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Tegemist on SoMi ja SKA jaoks olulise mõjuga. Aruandevormide vormistus ja juhendid Mõju riigiasutuste töökorraldusele SoM Muudetakse kõigi määruse lisades olevate aruandevormide vormistust. Vormide esilehelt jäetakse välja esitaja andmete info (e-post, registrikood, aadress jne) ja aruande esitamise kuupäevad. Samuti jäetakse vormidest välja aruande juhendid, mida kuvatakse edaspidi SoMi kodulehel ja veebides. Vormide esilehe muudatus on eelkõige tehniline. Aruande esitaja andmete kuvamine vormil on ebaotstarbekas, kuivõrd need andmed on vajalikud aruande esitaja tuvastamiseks ja see on korraldatud juba aastaid IT-tehniliselt S- ja H-veebi keskkonda aruande esitaja 8 sisselogimise (ID-kaardiga) ja registreerimise kaudu, aruande sisus esitaja neid andmeid ei esita. Aruannete esitamise kuupäevad on reguleeritud määruse §-s 2. Aruande juhendi väljajätmine vormidest on vajalik, kuna on tekkinud olukordi, kus vastava aasta kohta kehtiv määrus kinnitatakse aasta alguses, kuid järgmisel aastal, kui andmeid hakatakse määrusega kinnitatud vormide alusel koguma, selgub mõni täpsustav aspekt, mida oleks võinud aruandevormi juhendisse märkida. Juhendi muutmine tähendaks aga uut määruse muutmise protsessi algatamist. Selleks, et selliseid täpsustusi saaks aruande juhendisse lisada ka hiljem, on mõistlik juhendid määrusest välja võtta ja kuvada neid eraldi aruande esitajate jaoks SoMi kodulehel ja veebis. Aruandevormi jäävad vaid tabelid ning nende juurde käivad selgitused. Nimetatud tehnilistel muudatustel on eelkõige mõju statistiliste aruannete määruse koostaja ehk SoMi jaoks. Muudatused vähendavad SoMi töökoormust. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SoMi jaoks olulise mõjuga. S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused Mõju majandusele ja mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Isikliku abistaja teenuse kohta andmeesitajad Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ tehakse muudatused kahes tabelis. Tabelis 1 asendatakse puude liik „muu puue“ sõnastusega „muu puudega ja/või erivajadusega isikud“. Sellega laieneb mõnevõrra teenusesaajate ring, kuna isikliku abistaja teenust võib vajada ka inimene, kes ei ole SKA kaudu puude tuvastamist taotlenud, kuid kellel on sellegipoolest puue või erivajadus. Muu puudega ja/või erivajadusega isikute all näidatakse edaspidi liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) ja muu puudega isikud ning erivajadusega isikud, kelle puhul pole SKA tuvastanud puuet, kuid kes kohaliku omavalitsuse tehtaval abivajaduse hindamisel kvalifitseeruvad teenusesaajana. Samas tabelis täpsustatakse ka teenusetundide mahu arvestust, loetledes konkreetseid tegevusi, mida lisaks teenuse osutamisega seotud otsesele ajakulule arvestatakse. Arvestatakse nii teenuse osutamise korraldamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi kui kõrvaltegevusi (nt broneeringud erinevate teenuste saamiseks, vaba aja tegevustes osalemiseks jms), kui selliseid tegevusi ellu viiakse. Täpsustamise eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksustele täpsemad suunised teenusetundide mahu arvestamiseks. Muudatus ei suurenda aruande esitajate koormust, kuid peaks olema kohaliku omavalitsuse üksustele abiks teenuse osutamisega seotud tegevuste kohta arvestuse pidamisel. Sellega peaks paranema esitatavate andmete kvaliteet ning ühtsetel suunistel arvestuse pidamisega tagatakse ka esitatavate andmete võrreldavus. Muudatus mõjutab kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Lapsehoiuteenuse kohta andmeesitajad 9 Aruandevormi „Lapsehoiuteenus“ mahtu vähendatakse. Varasema kuue tabeli asemel on uuendatud vormis kaks tabelit ning aruande esitaja ehk teenuseosutaja andmeid täiendatakse. Aruande kaudu küsitakse edaspidi ainult teenust saanud laste arvu vanuse, soo ja teenuse saamise aja järgi (tabel 1) ja teenuse maksumust (tabel 2). Neid andmeid küsiti ka varasemas aruandes. Aruandest jäävad välja andmed, mida on võimalik saada MTR-st (teenusekohtade arv, lapsehoidjate arv, teenuse osutamine lapse kodus või mujal, teenuseosutaja omanikuliik). Varasemaga võrreldes on aruandes laste vanust detailsemalt aastate järgi küsitud kuni 8- aastasteni, see tuleneb vajadusest täpsemalt hinnata, millises vanuses lapsed teenust kasutavad ja kuidas vanemad teenust vajavad sõltuvalt töö- ja pereelu ühitamisest, vanemahüvitise paindlikkusest või muust tegurist. Samuti on vanust detailsemalt vaja rahvusvahelistes päringutes (OECD indikaatorid alushariduse ja lapsehoiu kohta). Teenuse maksumuse tabelisse on lisatud (lisaks tunnihinnale ja kuuhinnale) ka päevahinna täitmise võimalus (rida 2), et teenuseosutaja saaks ilma arvutamata lisada enda kehtestatud hinna. Varem pidi teenuseosutaja päevahinna olemasolu korral teisendama selle tunnihinnaks või kuuhinnaks, nüüd saab ta kasutada päevahinna korral selleks loodud rida (täitma peab ühe rea, kuid mitme hinna olemasolul võib täita ka teised read). Muudatuse tulemusena väheneb oluliselt (4 andmetabelit vähem) aruande maht ja see vähendab aruande esitajate koormust aruandeks vajalike andmete koondamisel ja aruande täitmisel. Teised muudatused, nagu laste vanuse detailsem küsimine või teenuse maksumuses rea lisamine, ei suurenda aruande täitja koormust, kuivõrd võimaldavad lihtsamalt otse andmeid sisestada ja säästavad täitjat arvutamisest. Muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, kuivõrd aruande koondavad kõik omavalitsused. Aruannet esitavaid lapsehoiuteenuse osutajaid (kellel oli teenust saavaid lapsi aruandeaasta jooksul) oli 2019. aastal kokku 206, valdavalt on need erasektorist (178) ja teised kohaliku omavalitsuse teenuseosutajad. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Lastekaitse kohta kohaliku omavalitsuse üksuses andmeesitajad Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ mahtu vähendatakse. Aruandest jääb välja tabel 2 „Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)“, kuivõrd valdavalt on hooldusperede ja perekonnas hooldajate andmed olemas STAR- is. Perekonnas hooldajate andmeid on STAR-is küll vähem (olemas on isiku vanus ja sugu), kuid kuna teenus on järk-järgult vähenemas, ei oma perekoosluste või hooldajate koolituste info enam suuremat väärtust. Perekonnas hooldajate puhul on tegu teenusega, mis oli aktiivne kuni 2018. aastani ja praegu osutavad teenust vaid need perekonnas hooldajad, kes enne seda aega olid võtnud lapsed hooldamisele ja jätkavad lapse hooldamist kuni nende täisealiseks saamiseni. Perekonnas hooldajaid jääb iga aastaga vähemaks: 01.12.2020 seisuga oli perekonnas hooldamisel 51 last ja uutes hooldusperedes 98 last. Muudatus vähendab aruande esitajate koormust, see mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, eelkõige neid, kellel on hooldusperes või perekonnas hooldamisel olevaid lapsi (36 kohalikku omavalitsust seisuga 01.12.2020). Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur (enamik omavalitsusi). Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga, kuivõrd vähendab koormust. 10 Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine Aruandevormi „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” tabelisse 1 lisatakse rida 03 aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kohta, sest alates 2021. aastast saavad kohaliku omavalitsuse üksused lisaks riigieelarvelistele toetusfondi vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse osutamiseks. Muudatus on vajalik, et aruande andmed annaks ülevaate samale sihtrühmale osutatavate teenuste kõigist kuludest ja oleks võimalik arvestada välja vahendite jääk, mida järgneva aruandeaasta toetusfondi vahendite eraldamise puhul arvesse võetakse. Aruande tabeli 2 teenuste loetelusse lisatakse transporditeenus (rida 07), kuivõrd Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on ette nähtud vajaduse korral osutada transporditeenust eesmärgiga võimaldada raske või sügava puudega lapsel ja vajaduse korral tema saatjal (tugiisikul) kasutada lapsehoiuteenust ja/või tugiisikuteenust. Varem tabelis sellenimelist teenust ei olnud. Sihtrühmale osutatavate põhiteenuste loetelu täiendamine on oluline, et oleks võimalik nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil näha, milliseid teenuseid kui paljud sihtrühmast on kasutanud ja kui suured on olnud kulutused neile teenustele. Lähtuvalt sellest on võimalik paremini planeerida teenuste vajadust edaspidi. Kulutused teenustele märgib kohalik omavalitsus kokku, sõltumata sellest, kui suures ulatuses kaeti kulud toetusfondi vahenditest, Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuse muudest eelarvelistest vahenditest. Muudatus ei suurenda aruande esitajate koormust, kuivõrd teenused ja teenust saavad isikud on samad ja pigem võiks muudatuste tegemata jätmine koormata aruande esitajaid, sest nõuaks kulutuste eristamist vastavalt kulude katteallikatele. Muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, eelkõige neid, kellel on raske ja sügava puudega lapsi, kellele osutatakse teenuseid (01.11.2020 seisuga oli 76 omavalitsuses 6715 raske või sügava puudega last). Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Tugiisikuteenuse kohta andmeesitajad Aruandevormis „Tugiisikuteenus“ parandatakse tabeli 1 veeru 2 pealkirja, kuhu oli siiani märgitud vale vanuserühm (vanuserühm „18–49“ asendatakse vanuserühmaga „18–64“). Muudatused mõjutavad kõiki teenust osutavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks siiski väheolulise mõjuga, kuivõrd tegu on vaid veeru täpsustusega. Muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta andmeesitajad Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ kaudu andmete kogumine lõpetatakse. Sotsiaalhoolekande seaduse üleminekusätete (§ 160 lõige 31) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud kandma enda poolt korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse andmed STAR-i 2021. aasta 31. detsembriks. Seega saadakse vastavad andmed 2021. aasta kohta STAR-ist. Mõjutatud sihtrühmaks on kõik kohaliku omavalitsuse üksused ja muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid osutavad asutused ning Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. 11 Edaspidi väheneb kõigil nimetatud osapooltel iga-aastane aruande ettevalmistamise, kogumise, kontrollimise ja täitmisega seotud töökoormus. Samuti välditakse muudatusega aruande kogumist mitmest erinevast allikast (S-veeb ja STAR), kuna ka praegu on kohalikel omavalitsustel võimalus aruandega kogutavaid andmeid STAR-i kanda. Ebasoovitava mõjuna võib juhtuda olukord, kus kõik omavalitsused ei ole andmeid siiski registrisse kandnud ning riiklikku tervikpilti teenuste kohta ei ole võimalik registrist saada. Ebasoovitavate mõjude riski aitab maandada seaduses sätestatud andmete esitamise kohustus. Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm suur. Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on mõju andmeesitajate jaoks oluline. H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused Mõju majandusele ja mõju kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele Erihoolekandeteenuste kohta andmeesitajad Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ tehakse 2021. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Tabeli 3 veergudes 3 ja 10 täpsustatakse, et üldhoolduselt saabumise ja sinna lahkumise all mõeldakse ööpäevaringselt üldhoolduselt saabumist ja sinna lahkumist. Lisatakse statsionaarset tervishoiuteenust saama lahkumise veerg 12, kuna sealt saabumine on varem juba veeru 6 näol olemas. Tabeli 5 reale 04 „psühholoog, kutsenõustaja“ lisatakse ka psühhoterapeut, kuna varasematel aastatel on asutustel tekkinud küsimus, millisele reale nimetatud ametikoha töötajad lisada. Täiendatakse ka tabeli 5 alaviiteid. Tabeli 6 veeru 2 pealkirja „isik“ lisatakse, et tegemist on isiku (sh pereliikme, ülalpidamiskohustuslase) omaosalusega. Varasematel aastatel on asutused märkinud veergu ekslikult isikute arvu, kuid mõeldud on omaosalust. Tabelis 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse tegevusjuhendajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse ja koolituse läbimise kohta, kuna need andmed on kättesaadavad MTR-is ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Muudatustega väheneb esitatavate andmete maht, mis vähendab andmeesitajate halduskoormust. Aruande „Erihoolekandeteenused“ esitas 2019. aastal 199 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Hoolekandeasutuse kohta andmeesitajad Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ mahtu vähendatakse. Aruandest jäävad välja tabelid 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, 3 „Teenuseosutaja kasutuses olevate ja välja renditavate ruumide ja rajatiste pindala“ ja 3a „Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid“. Personali osast kaotatakse tabel 2a „Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv“, mis ühendatakse endise tabeliga 2b „Töötajate arv soo ja vanuse järgi“. Uue tabeli nimetuseks saab „Täidetud ametikohtade arv ning töötajate arv soo ja vanuse järgi“ ja tabelisse lisatakse veerg „täidetud ametikohtade arv“. Seoses sellega väheneb personalitabelite arv ja muutub nende numeratsioon (endine tabel 2b muutub tabeliks 2a ja tabel 2c tabeliks 2b). Muudatus on tehtud selleks, et lihtsustada aruande täitmist. Siiani küsiti andmeid personali arvu kohta ametikohtade järgi topelt ehk nii tabelis 2a kui 2b. 12 Personalitabelis tõstetakse lapsele teenust vahetult osutava töötaja ametikoht nimekirja algusesse (rea 15 asemel reale 04), kohe pärast ametikohta „kasvatajad, perevanemad ja nende abilised“. Muudatused mõjutavad kõiki aruannet edastavaid asutusi. 2019. aastal esitas aruande „Hoolekandeasutus“ 343 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Turvakoduteenuse kohta andmeesitajad Määruse lisaga 14 kehtestatakse aruandevorm „Turvakoduteenus“, millest jäetakse välja tabel 4 „Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused“. Kogutavad andmed ei ole poliitikakujundamise seisukohast olulised. Tabelist 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“ jäetakse välja andmed kohtade arvu kohta, kuna need on kättesaadavad MTR-st. Tabeli pealkiri on edaspidi „Teenuse saamise sagedus“. Tabelis 6 „Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse välja rida 07, kus toodi välja sotsiaalministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbinud tegevusjuhendajate arv aasta lõpu seisuga. Turvakoduteenuse osutajate seas ei ole tegevusjuhendajaid ja kui on, siis on andmed nende hariduse kohta vajaduse korral kättesaadavad MTR-ist. Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid. 2019. aastal esitas aruande „Turvakoduteenus“ 12 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta andmeesitajad Määruse lisaga 16 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“, millest kustutatakse tabel 3, kus küsiti andmeid puudega teenusesaajate kohta puude raskusastme, piiratud teovõime ja puude liigi (psüühikahäire, sh dementsuse diagnoosiga) järgi. Teenust osutavatele asutustele oli nende andmete kogumine aeganõudev, sest teenusesaajate liikuvus on suur (nt 2019. aasta jooksul alustas teenuse saamist ligi 4800 inimest) ning puude olemasolu ei anna teenuseosutajatele olulist lisainfot. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed on teenusesaaja tervisekaardil ning vajaduse korral kättesaadavad ka digiloost. Poliitikakujundamiseks on vajalikud dementsuse diagnoosiga teenusesaajate andmed ning andmed dementsete teenusesaajate kohta, mis on võimalik lisada tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“. Tabelis 4 (endine tabel 5) „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse hooldustöötajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse kohta (kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega, täienduskoolituse, taseme- või töökohapõhise õppe läbinud), kuna 2020. aastast kehtival tegevusloa saamisel on nõue, et kõigil hooldustöötajatel peab olema kutsealane ettevalmistus ning need andmed on kättesaadavad MTR-is ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Edaspidi ei küsita ka tegevusjuhendaja koolituse andmeid, kuna tegevusjuhendajana saab töötada üksnes vastava ettevalmistusega töötaja ja üldhooldusteenuse osutamisel ei ole tema täienduskoolitused 13 määravad. Tegevusjuhendajate täienduskoolituste lisanõuded kehtivad eelkõige erihoolekandeteenuste osutamisel. Teine suurem väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust puudutav muudatus on seotud õendusteenuse osutamise ja rahastamisega üldhooldusteenuse puhul. Tegemist on tervishoiuteenusega (tervishoiuteenuste loetelus kood 3097) ning seda rahastab haigekassa pearaha põhimõttel. Arvestuse aluseks on SKA poolt väljastatud üldhooldusteenust osutava asutuse tegevusloal olev maksimaalne isikute (voodikohtade) arv. Teenuse osutamiseks on vajalik koduõenduse tegevusluba, mille väljastab Terviseamet. Koduõenduse tegevusluba võib omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib sobiva õendusteenuse pakkuja, kellel on koduõenduse tegevusluba ning kellega haigekassa sõlmib lepingu (õendusteenuse pakkuja ja hooldekodu teevad koostööd koostöökokkuleppe alusel). Samuti rahastab haigekassa teenust, kui asutusel on lisaks üldhooldusteenuse tegevusloale ka statsionaarse õendusabiteenuse tegevusluba ja tal on õde, kellel on leping haigekassaga. Kui teenuseosutajal on tööl õde, kes on küll tervishoiutöötajate registris registreeritud, kuid asutusel leping haigekassaga puudub, rahastab seda teenust asutus ise ning see kulu kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest. Seoses õendusabiteenuse rahastamiskorra täpsustamisega üldhooldusteenuse puhul on tehtud muudatused tabelis 4 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“. Selles tabelis näidatakse edaspidi õde vaid juhul, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate registris ning ta on lepingulises suhtes üldhooldusteenuse osutajaga, kellel puudub leping haigekassaga. Sel juhul rahastab teenust asutus ise ning kulu kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest. Seoses haigekassa poolt üldhooldusteenuse puhul õendusteenuse rahastamise täpsustumisega on ülevaate saamiseks lisatud aruandevormi tabel 4a „Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus)“, kus on loetletud toimivad rahastamisvõimalused. Aruande esitaja peab märkima numbriga „1“ vaid ühe neist variantidest. Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid. 2019. aastal esitas aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 182 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste töökorraldusele SoM ja SKA H- ja S-veebi aruandevormide sisulised ja tehnilised muudatused puudutavad aruandeperioodi jooksul ka SoMi ja SKAd. Üks aruanne kaotatakse ning lapsehoiuteenuse, lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses, hoolekandeasutuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse aruannete maht väheneb. Samuti tuleb aruande esitajaid nõustada teistes tehtud täpsustustes. Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju SKA-le ja SoM-ile oluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele 14 Muudatustel on oluline mõju andmeesitajate halduskoormusele, mis väheneb tänu aruandevormides tehtavatele muudatustele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 3000–4000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub andmeesitajatel aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Statistikaametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Statistikaamet saatis e-kirja märkuste puudumise kohta ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. 15 Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 1 ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA JÄÄK 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks eraldatud muud kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid 03 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 04 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 05 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks KOKKU (r06 = r07 + r08) 06 asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 07 asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 08 Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r09= r01 + r02 + r03 + r04 - r05 - r06) 09 Tabeli 1 rida 07 = tabel 2 rida 01 veerg 5. 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Sihtrühm, kellele KOV on Sihtrühm, kellele KOV võib kohustatud teenust Kulutused teenust osutada osutama kokku, Rea eurot Isikute arv kulud Isikute arv kulud nr A B 1 2 3 4 5 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks KOKKU (r01 = r02 + r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel 1 r06) 01 asendushooldusteenus hooldusperes 02 asendushooldusteenus perekodus 03 asendushooldusteenus asenduskodus 04 järelhooldusteenus 05 .
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel