MINISTRI MÄÄRUS
17.03.2021 nr 7
Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise
nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord.
§ 2. Statistiliste aruannete vormid
(1) S-veebi statistiliste aruannete vormid on:
1) „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (lisa 1);
2) „Eluruumi tagamise teenus” (lisa 2);
3) „Isikliku abistaja teenus” (lisa 3);
4) „Koduteenus” (lisa 4);
5) „Lapsehoiuteenus” (lisa 5);
6) „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses” (lisa 6);
7) „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” (lisa 7);
8) „Sotsiaaltransporditeenus” (lisa 8);
9) „Tugiisikuteenus” (lisa 9);
10) „Võlanõustamisteenus” (lisa 10).
(2) H-veebi statistiliste aruannete vormid on:
1) „Asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus ja perekodus” (lisa 11);
2) „Erihoolekandeteenused” (lisa 12);
3) „Hoolekandeasutus” (lisa 13);
4) „Turvakoduteenus” (lisa 14);
5) „Varjupaigateenus” (lisa 15);
6) „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” (lisa 16).
§ 3. Statistiliste aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 2, 4, 6 ja 10 sätestatud vormide kohased
statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile.
(2) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 1 kohaselt esitatud aruannete põhjal
maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile.
(3) Lapsehoiuteenuse osutaja koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktis 5 sätestatud vormi kohase statistilise aruande ning
esitab selle S-veebi kaudu samaks tähtajaks asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis lõike 3 kohaselt esitatud aruannete põhjal
kohaliku omavalitsuse koondaruande ning esitab selle S-veebi kaudu 1. märtsiks
Sotsiaalkindlustusametile.
(5) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 4 kohaselt esitatud aruannete põhjal
maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu 15. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 3, 8 ja 9 sätestatud vormide kohased statistilised
aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
(7) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 6 kohaselt esitatud aruannete põhjal
maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile.
(8) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 25. jaanuariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 7 sätestatud vormide kohased statistilised
aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
(9) Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis lõike 8 kohaselt esitatud aruannete põhjal
maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu 31. jaanuariks
Sotsiaalministeeriumile.
(10) Hoolekandeasutus koostab H-veebis 1. märtsiks eelmise kalendriaasta andmete põhjal
määruse § 2 lõike 2 punktides 1–6 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning
esitab need H-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
(11) Sotsiaalkindlustusamet koostab H-veebis lõike 10 kohaselt esitatud aruannete põhjal
maakondade koondaruanded ning esitab need H-veebi kaudu 15. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile.
§ 4. Aruannete internetipõhiseks koostamiseks ja esitamiseks vajalik tarkvara
(1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud aruannete koostamisel ja esitamisel kasutatakse tarkvara
S-veeb, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel internetiaadressil
https://sveeb.sm.ee.
(2) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud aruannete koostamisel ja esitamisel kasutatakse tarkvara
H-veeb, mis on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel internetiaadressil
https://hveeb.sm.ee.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” (RT I, 31.01.2020, 8)
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa 1 Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk
Lisa 2 Eluruumi tagamise teenus
Lisa 3 Isikliku abistaja teenus
Lisa 4 Koduteenus
Lisa 5 Lapsehoiuteenus
Lisa 6 Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 7 Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine
Lisa 8 Sotsiaaltransporditeenus
Lisa 9 Tugiisikuteenus
Lisa 10 Võlanõustamisteenus
Lisa 11 Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus
Lisa 12 Erihoolekandeteenused
Lisa 13 Hoolekandeasutus
Lisa 14 Turvakoduteenus
Lisa 15 Varjupaigateenus
Lisa 16 Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 2
ELURUUMI TAGAMISE TEENUS
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv
nr
kokku (k.a nendest kokku nendest
üheliikmelised) üheliikmelised
pensioni- puudest või east
ealised tingitud
erivajadusega
A B 1 2 3 4 5
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01
omandis olevad eluruumid
sh sotsiaalmajutusüksused 02
Eraelamispind 03
Kokku 04
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike
arv arv aru-
eelmise nendest nendest ande-
aruan- aasta
üldhooldusteenust osutavast
deaasta lõpus
lõpus (v1 +
erihoolekandeteenust
hoolekandeasutusse
osutavast asutusest
kinnipidamiskohast
asendushoolduselt
eraelamispinnale
eraelamispinnalt
Kokku Kokku v2 -
varjupaigast
turvakodust
v12)
asutusest
teadmata
teadmata
(v3 (v13
surnud
muu
muu
+...+ +...+
v11) v17)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Eluruumide
nendest Eluruumidest
nr arv kokku
korterid üksikud kohandatud vajavad
(v2 + v3)
toad puudest või east kohandamist
tingitud erivaja- puudest või east
dusega tingitud erivaja-
inimestele dusega inimestele
A B 1 2 3 4 5
Kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevad eluruumid (v.a 01
sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused
02 X X X X
(voodikohad)
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
Eluruumi tüüp Rea Hõivatud nendest
nr eluruumide arv korterid üksikud toad
kokku
A B 1 2 3
Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad
01
eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused)
Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset
eluruumi vajavate inimeste arv
1 2 3
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas
nr saanud teenusele kokku, kohaliku
inimeste eurot omavalitsuse muud allikad
arv kokku (v3 + v4) üksus
A B 1 2 3 4
Kohaliku omavalitsuse üksuse
01 X
omandis olevad eluruumid
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 02 X
erivajadusega inimestele
Eraelamispind 03 X
sh eluruumide kohandamine
puudest või east tingitud 04
erivajadusega inimestele
Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 3
ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
neist neist neist
Teenusesaaja
Rea
vanus; osutatud muu muu muu
nr Kokku Kokku Kokku liikumis- nägemis- puudega
teenuse maht liikumis- nägemis- puudega liikumis- nägemis- puudega
puudega puudega ja/või eri- puudega puudega ja/või eri- puudega puudega ja/või eri-
vajadusega vajadusega vajadusega
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
18–49 01
50–64 02
65+ 03
Kokku teenuse-
saajaid (r01 +...+ 04
r03)
Teenuse
osutamise maht 05
kokku, tundides
Keskmine
teenusetundide
arv kuus ühe
06
teenusesaaja
kohta
(r05/r04/12)
2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses
Teenuse saamise eesmärk
nr kokku kokku kokku
18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Õppimine ja õppimisega seotud
01
tegevused
Töötamine 02
Kodu ja perega seotud tegevused 03
Avalikud teenused 04
Ühiskondlikud ja vaba aja
05
tegevused
Kokku (r01 +...+ r05) 06
3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi
Rea Kokku aruande- neist vanuses
nr aasta lõpus 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Kokku 01
sh läbinud isikliku abistaja
02
koolituse
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Osutatud Kulutused teenu- kulutusi rahastas Keskmised
teenuse maht sele kokku, eurot kulutused ühe
kokku, tundides (v3 +…+ v6) kohaliku teenusetunni
ESF-i
isik omavalitsuse muud allikad kohta, eurot (v2/v1)
vahenditest
üksus
1 2 3 4 5 6 7
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 4
KODUTEENUS
1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
neist Perede arv
Rea Teenuse
(v.a
nr saajad kokku üksi elavad perede koos-
üheliikmelised)
seisus elavad
A B 1 2 3 4
Koduteenuse saajad kokku 01
sh kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt tagatavas eluruumis viibivad 02
teenuse saajad
2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Rea
Osutatud teenuse maht nr neist neist neist
Kokku Kokku Kokku
puudega puudega puudega
A B 1 2 3 4 5 6
18–49 01
50–64 02
65–74 03
75–84 04
85+ 05
Kokku (r01 +...+ r05) 06
Osutatud teenuse maht
07 X X X
kokku (tundides)
Keskmine teenusetundide
arv kuus ühe
08 X X X
teenusesaaja kohta
(r07/r06/12)
3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi
(aruandeaasta lõpus)
Rea neist vanuses
Kokku
nr 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Teenust vahetult osutavad isikud 01
neist erialase väljaõppe läbinud 02
4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas Keskmised
Osutatud Kulutused
kulutused ühe
teenuse teenusele kohaliku
ESF-i teenusetunni
maht kokku, kokku, eurot isik omavalit- muud allikad kohta, eurot
tundides (v3 +…+ v6) vahenditest
suse üksus (v2/v1)
1 2 3 4 5 6 7
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 5
LAPSEHOIUTEENUS
1. Teenust saanud laste arv vanuse, soo, puude ja teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul)
Teenust sh sügava või
Rea Alla 1 kuu 1–3 kuud 4–6 kuud 7–9 kuud 10–12 kuud saanud lapsi raske puudega
A nr kokku lapsed
M N M N M N M N M N M N M N
B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
Alla 1-aastased 1
1-aastased 2
2-aastased 3
3-aastased 4
4-aastased 5
5-aastased 6
6-aastased 7
7-aastased 8
8–11-aastased 9
12–15-aastased 10
16–17-aastased 11
18-aastased 12
Kokku lapsi 13
2. Teenuse maksumus
Rea
Eurot
nr
A B 1
Keskmine tunni hind 01
Keskmine päeva hind 02
Keskmine kuu hind 03
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 6
LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult menetleti
01
lastekaitsealaseid juhtumeid (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02
Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane
03
juhtum (aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal
04
seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 06
hooldusperre 07
asenduskodusse või perekodusse 08
turvakodusse 09
naasid perekonda 10
muu 11
2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02
osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03
Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04
muu haridusega 05
Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) 06
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 07
nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade
08
koormus
1
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 7
RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE OSUTATAVATE
SOTSIAALTEENUSTE RAHASTAMINE
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse raske ja sügava puudega lapsele osutatava lapsehoiu-,
tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamine, riigieelarvelise
toetusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi toetuse ja kohaliku omavalitsuse muude vahendite
kasutamine ning toetuse vahendite jääk
Rea Eurot
nr
A B 1
Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01
Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02
Aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetus 03
Aruandeaastal kasutatud kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid 04
Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 05
Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 06
Aruandeaastal kohaliku omavalitsuse üksuse kulud kokku raske ja sügava puudega lastele
lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks 07
Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 + r04 + r05 - r06 - r07) 08
Tabeli 1 rida 07 = tabeli 2 rea 01 veerg 3.
2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite
kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul)
Nende laste arv, kelle puhul on teenuse eest
Rea tasutud Kulutused,
Nr Sügava puudega eurot
Raske puudega lapsed
lapsed
A B 1 2 3
Aruandeaastal KOKKU (isikud
ühekordselt ja kulutused kokku) 01
Lapsehoiuteenuseks 02
Tugiisikuteenuseks 03
Rehabilitatsiooniteenuseks 04
Nõustamisteenuseks 05
Sotsiaaltransporditeenuseks 06
Transporditeenuseks 07
Muu 08
muu (nimetage teenused)
Rea 01 veerud 2 ja 3 tuleb ise täita teenuseid saanud raske ja sügava puudega laste arvuga (üks kord isikud, kes
on saanud erinevaid allpool olevatel ridadel loetletud teenuseid). Rea 01 veeru 3 arvutab programm.
Tabeli 2 rea 01 veerg 3 = tabeli 1 rida 07.
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 8
SOTSIAALTRANSPORDITEENUS
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
Rea Kokku neist teenuse saamise eesmärgi järgi
nr
õppimine töötamine avalike muu (sh
õppeasutuses teenuste vaba aja
kasutamine veetmine)
A B 1 2 3 4 5
Teenuse saajad kokku 01
sh teenuse saajad, kes kasutasid
02 X X X X
kohandatud transpordivahendit
2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Sõidu- Kulutused kulutusi rahastas
kordade arv teenusele isik kohaliku omava- ESF-i vahenditest muud allikad
kokku, eurot litsuse üksus
1 2 3 4 5 6
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta-
mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 9
TUGIISIKUTEENUS
1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea 0– 18– 65+ Kokku (v1 +
nr 17 64 v2 + v3)
A B 1 2 3 4
1. Last kasvatav isik 01
2. Tugiisikuteenust saanud alaealised 02 X
sh puudega või psüühikahäirega laps 03 X X
asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning eestkostel olev
04 X
laps
muu olukorra tõttu abi vajav laps 05 X X
3. Tugiisikuteenust saanud täisealised 06 X
sh puudega või psüühikahäirega täiskasvanu 07 X
järelhooldusteenust saav täiskasvanu 08 X X
muu olukorra tõttu abi vajav täiskasvanu 09 X
Kokku (r01 + r02 + r06) 10
2. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Kokku neist vanuses
nr aruandeaasta lõpus 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4
Tugiisikute arv kokku 01
sh läbinud tugiisiku koolituse 02
3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Sihtrühm Rea Teenuse Kulutused Kulutusi rahastas Keskmi-
nr maht tun- teenusele isik kohaliku ESF-i muud sed kulu-
dides kokku, oma- vahen- allikad tused ühe
eurot (v3 valitsuse ditest teenuse-
+ v4 + v5 üksus tunni
+ v6) kohta
(v2/v1)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Last kasvatav isik 01
Tugiisikuteenust saanud alaealised 02
Tugiisikuteenust saanud täiseali-
03
sed
Kokku (r01 + r02 + r03) 04
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 10
VÕLANÕUSTAMISTEENUS
1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud
(aruandeaasta jooksul)
Pöördunud isikutest
saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses
suunatud kohaliku
Isikute arv saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse
omavalitsuse üksuses saanud teenust
kokku korraldatud
vastava kvalifikatsiooniga kohaliku omavalitsuse
üksuses palgal oleva võlanõustamis-
sotsiaaltöötaja või teenust saama
sotsiaaltöö spetsialisti poolt võlanõustaja poolt
1 2 3 4
2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja
teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul)
Osutatud teenusetundide
neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused
teenusele
keskmi-
Isikute
kulu- sed
arv
tee- tused kulu-
kokku üüri- ja muud
laen liising nuse- võla- tused
(v1 = elu- kommu- võlad mitu
pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe
v2+…+v aseme- naal- või prob-
või era- järel- laen vid de tamis- teenuse-
9) laen maksete kohus- leemi
isikult maks maht teenu- tunni
võlg tused
kokku sele, kohta,
eurot eurot
(v11/v10)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikute neist
arv töötav rasedus- kodune teised
registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik
kokku ja pöördu-
(v1 = v2 töötus- töötus- vana- töövõi- muu
sünnitus- kindlustus- kindlustus- dus- metus- pensio- jad
+...+ v10) puhkusel hüvitist või hüvitist või pensio- pensio- när
või töötutoe- töötutoe- när när või
lapse- tust saav tust mitte- töövõime
hooldus- saav, sh toetust
puhkusel pikaajali- saav isik
olev sed töötud
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus
(aruandeaasta jooksul)
Võlanõustajate arv kokku neist
Rea täienduskoolituse
kutsetunnistusega
nr läbinud
1 2 3 4
Kokku 01
nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad
02
või sotsiaaltöö spetsialistid
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 11
ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA
ASENDUSKODUS
1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg
kuudes
Rea Isikute teenuse
Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust
nr saamise aeg kokku
saanud isikud saanud isikud
(kuudes)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
0–2-aastased 02
3–17-aastased 03
18 ja vanemad 04
Asenduskodus kokku 05
0–2-aastased 06
3–17-aastased 07
18 ja vanemad 08
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 09
kord)
2. Asendushooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Kulutusi rahastas Kulutused
Kulutused
Aasta Isikute ühe isiku
teenusele
jooksul teenuse kohta
Rea kohaliku aruande-
teenust saamise kesk-
nr omavalitsus isik muu aastal
saanud aeg kokku miselt
e üksus kokku (v3 +
isikud (kuudes) kuus
v4 + v5)
(v6 / v2)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Perekodus 01
Asenduskodus 02
Asendushooldusteenuse
03
saajad kokku
3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult
kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga
Rea Teenust saanud Teenust Teenust pakkunud
nr isikud pakkunud pered perevanemad/kasvatajad
(aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
1 perevanemaga peredes 02
2 perevanemaga peredes 03
3 perevanemaga peredes 04
Asenduskodus kokku 05
kuni 3 kasvatajaga peredes 06
4 või enama kasvatajaga
07
peredes
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 08
kord)
4. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad
põhitöötajad ja nende keskmine töötasu
Aasta Töötasu
Täidetud
Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine
ametikohta-
arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu
de arv
(koormus
lõpus taandatud töötasu kuus, eurot
Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12)
nr (vt juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Kasvatajad 01
Kasvataja abilised 02
Perevanemad 03
Perevanema abilised 04
Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05
(summeerib read 01–03 ja rea 05)
Logopeed, eripedagoog 06
Psühholoog, kutsenõustaja 08
Füsioterapeut 09
Tegevusterapeut või assistent 10
Arst 11
Õde 12
Sotsiaaltöötaja 13
Muu 14
KOKKU/keskmine 15
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 12
ERIHOOLEKANDETEENUSED
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku
Kokku
aruan-
eelmise
Rea deaasta
Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja
nr lõpul
deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane-
17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…
lõpul
+ v16)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta-
04
mise teenus
igapäevaelu toeta-
mise teenus autismi-
spektriga raske või sü- 05
gava puudega täiseali-
sele inimesele
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale
06
raske, sügava, muu täp-
sustatud või täpsusta-
mata intellektihäirega
täisealisele isikule
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus järelevalvet ja kõr-
07
valabi vajavale mõõ-
duka intellektihäirega
täisealisele isikule
toetatud elamise tee-
08
nus
kogukonnas elamise
09
teenus
töötamise toetamise
10
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 11
salda ridu 12 kuni 14)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga
12
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 13
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismi-
spektriga raske või sü- 14
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
1
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku
eelmise aruande-
Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta
Sugu
nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul
jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+
v16)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toeta- 04
mise teenus
igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 05
dega täisealisele inime-
sele
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus hooldust, järeleval-
vet ja kõrvalabi vajavale 06
raske, sügava, muu täp-
sustatud või täpsusta-
mata intellektihäirega täi-
sealisele isikule
igapäevaelu toeta-
mise teenus suures ma-
hus järelevalvet ja kõrva- 07
labi vajavale mõõduka
intellektihäirega täiseali-
sele isikule
toetatud elamise tee- 08
nus
kogukonnas elamise 09
teenus
töötamise toetamise 10
teenus
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus (ei si- 11
salda ridu 12 kuni 14)
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus ebasta-
biilse remissiooniga 12
raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega
isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus sügava 13
liitpuudega isikule
ööpäevaringne eri-
hooldusteenus autismi-
spektriga raske või sü- 14
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel.
2
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine
(aruandeaasta jooksul)
Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
neist neist
teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandetee-
sh sh
teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele (v.a erihoolekande-
teisele toetavale sotsiaalteenusele (v.a erihoolekandeteenus)
teiselt toetavalt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandeteenus)
Kokku
Rea Kokku
Teenuse liik (v9 +
nr (v2 +
v11 +
v5 + v6
v12 +
statsionaarsele tervishoiuteenusele
statsionaarselt tervishoiuteenuselt
+ v7)
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele
ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt
v13)
iseseisvalt elama, koju
asendushooldusteenuselt
teenus)
surnud
kodust
kokku
nus)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
Igapäevaelu toetamise
01
teenus
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 02
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale
03
raske, sügava, muu
täpsustatud või täpsus-
tamata intellektihäirega
täisealisele isikule
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
järelevalvet ja kõrvalabi
04
vajavale mõõduka intel-
lektihäirega täisealisele
isikule
Toetatud elamise tee-
05
nus
Kogukonnas elamise
06
teenus
3
Töötamise toetamise
07
teenus
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 08
ridu 09 kuni 12)
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele,
kellel on ebastabiilse
09
remissiooniga raske,
sügav või püsiva ku-
luga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, 10
kellel on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekande- 11
asutusse paigutatud isi-
kutele
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismi-
spektriga raske või sü- 12
gava puudega täiseali-
sele inimesele
Kokku (01 +...+ 12) 13
Kokku isikuid (üks kord) 14
4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad
teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Töötavad erihoolekandeteenuste saajad
Tööpraktikal
sh Tööharjutusel
Teenuse Rea Kokku tööta- osalevad
töötavad 65- osalevad tee-
nimetus nr Avatud Kaitstud vad teenu- teenusesaa-
aastased ja nusesaajad
tööturul tööturul sesaajad (v3 jad
vanemad ini-
= v1 + v2)
mesed
A B 1 2 3 4 5 6
Igapäevaelu toetamine 01
Igapäevaelu toetamise
teenus autismispektriga
raske või sügava puu- 02
dega täisealisele inime-
sele
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus
hooldust, järelevalvet ja
kõrvalabi vajavale raske,
03
sügava, muu täpsustatud
või täpsustamata intel-
lektihäirega täisealisele
isikule
Igapäevaelu toetamise
teenus suures mahus jä-
relevalvet ja kõrvalabi va-
04
javale mõõduka intellekti-
häirega täisealisele isi-
kule
Toetatud elamine 05
Kogukonnas elamine 06
Töötamise toetamine 07 X
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus (ei sisalda 08
ridu 09 kuni 12)
4
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel
on ebastabiilse remissioo- 09
niga raske, sügav või pü-
siva kuluga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus isikutele, kellel 10
on sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus kohtumääru-
sega hoolekandea- 11
sutusse paigutatud isiku-
tele
Ööpäevaringne erihool-
dusteenus autismispekt-
riga raske või sügava 12
puudega täisealisele ini-
mesele
Kokku (01 +…+ 12) 13
Kokku teenusesaajaid
14
(üks kord)
5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu-
sel) ja nende keskmine töötasu
Aasta kesk- Töötasu
Täidetud Keskmine
Töötajate mine tööta- kokku (kõik töötasu
Töötaja ametikoh- jate arv,
Rea arv arvestatud kuus, eurot
tade arv taandatud
nr aasta lõpus töötasu lii-
(koormus
(isikute arv) täistööajale gid), eurot (v4 / v3 /
aasta lõpus) (vt juhend) 12)
aastas
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04
Füsioterapeut 05
Tegevusterapeut või assistent 06
Huvijuht 07
Tegevusjuhendajad kokku 08
Arst 09
Õde 10
Sotsiaaltöötaja 11
Muud 12
Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13
6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurot
reliikme, ülal-
Kohalik oma-
Riigieelarvevälised
Muud allikad
Isiku (sh pe-
hustuslase)
pidamisko-
omaosalus
(v.a riigi-
eelarve)
Rea kulutused teenusele
valitsus
Teenuse liik
nr kokku (v1 = v2 + v3 +
v4)
A B 1 2 3 4
Igapäevaelu toetamise teenus 01
5
Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske
02
või sügava puudega täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool-
dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava,
03
muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega
täisealisele isikule
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele-
valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega 04
täisealisele isikule
Toetatud elamise teenus 05
Kogukonnas elamise teenus 06
Töötamise toetamise teenus 07
Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 08
08
kuni 11)
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
09
ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire
Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on
10
sügav liitpuue
Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
11
hoolekandeasutusse paigutatud isikutele
Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga
12
raske või sügava puudega täisealisele inimesele
Kokku (01 +…+ 11) 13
6
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 13
HOOLEKANDEASUTUS
1. Majandustegevus
Rea nr Summa, eurot
A B 1
TULUD 01 X
Eraldised (03 + 06) 02
riigieelarve eraldised 03
riigieelarvest teenuse osutamiseks 04
ESFi vahendid 05
kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06
Muud tulud (08 + 09) 07
teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema
08
eestkostja osalus
muud loetlemata tulud 09
TULUD KOKKU (02 + 07) 10
KULUD 11 X
1. Tööjõu ja majandamiskulud, konto 5 (13 + 17) 12
1.1. Tööjõukulud, konto 50 (14 + 15 + 16) 13
sh töötasud, konto 500 14
erisoodustused konto 505 15
tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, konto 506 16
1.2. Majandamiskulud, konto 55 (18 + 19 + 20 + 21 + 22 + 23 + 24 + 25 + 26 + 27 +
17
28 + 29 + 30)
Administreerimiskulud, konto 5500 18
Lähetus- ja koolituskulud (sh koolituslähetus), konto 5503 + 5504 19
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, konto 55110 20
Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, konto 55112 + 55113 21
Rajatiste majandamiskulud, konto 5512 22
Sõidukite ülalpidamise kulud, konto 5513 23
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, konto 5514 24
Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, konto 5515 25
Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a
26
transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), konto 5516
Toiduained ja toitlustusteenused, konto 5521 27
Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 28
Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, konto 5525 29
Muud loetlemata majanduskulud 30
2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud), konto 60 31
Tegevuskulud kokku (12 + 31) 32
2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, konto 61 33
Aruandeperioodi tegevustulem (10 – 32 – 33) 34
2.3. Finantskulud, konto 65 35
Aruandeperioodi tulem kokku (34 – 35) 36
Tabel 1a. Teenused lisaks H-veebi aruandluskeskkonnas esitatud statistilistele aruannetele
Kui osutate mõnda loetelus nimetatud teenustest, tähistage see numbriga „1“ ridadel 1–16. Kui
ühtegi lisateenust ei osutatud, märkige „1“ viimasele reale.
Rea Märgi „1“ ridadel 1–16, kui
nr osutasid aruandeaastal
Teenuse nimetus alljärgnevaid teenuseid, ja real
17, kui ühtegi lisateenust ei
osutatud
A B 1
Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja
turvakoduteenuse pakkuja)
01
Eluruumi tagamise teenus 02
Iseseisev õendusabiteenus 03
Isikliku abistaja teenus 04
Järelhooldusteenus asendushooldusel
viibinud täiealiseks saanud isikule
05
Koduteenus 06
Lapsehoiuteenus 07
Pesumaja teenus 08
Päevahoiuteenus 09
Rehabilitatsiooniteenus 10
Ruumide rent 11
Saunateenus 12
Toitlustamine 13
Transport 14
Tugiisikuteenus 15
Muu 16
Lisateenuseid ei osutatud (märkige "1"
kõrval olevasse veergu)
17
2. Personal
2a. Täidetud ametikohtade arv ning töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv)
Täidetud
mehed naised
Rea ameti-
Töötaja
nr kohtade Kokku neist vanuses neist vanuses
arv Kokku 18– 25– 50– Kokku 18– 25– 50–
65+ 65+
24 49 64 24 49 64
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme
02
spetsialistid
Kasvatajad,
perevanemad ja 03
nende abilised
Lapsele teenust
vahetult osutav 04
töötaja
Tegevusjuhendaja 05
Huvijuht 06
2
Õde 07
Sotsiaaltöötaja 08
Hooldustöötaja 09
Abihooldustöötaja 10
Psühholoog,
11
psühhoterapeut
Füsioterapeut 12
Tegevusterapeut või
13
assistent
Logopeed,
eripedagoog, 14
pedagoog
Arst 15
Valvetöötaja 16
Koristuspersonal 17
Toitlustuspersonal 18
Majandustöötajad /
asutust teenindav
19
personal (valvur,
autojuht, aednik jt)
Muud (massöör,
20
juuksur, vaimulik jt)
KOKKU (01 + … +
20) 21
Arvutab programm
2b. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad haridustaseme järgi
(aruandeaasta lõpu seisuga)
neist haridustaseme järgi
Rea
Töötaja Kokku keskeri-,
nr kõrgharidus keskharidus põhiharidus
kutseharidus
A B 1 2 3 4 5
Juhtkond 01
Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02
Kasvatajad, perevanemad ja nende
03
abilised
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 04
Tegevusjuhendaja 05
Huvijuht 06
Õde 07
Sotsiaaltöötaja 08
Hooldustöötaja 09
Abihooldustöötaja 10
Psühholoog, psühhoterapeut 11
Füsioterapeut 12
Tegevusterapeut või assistent 13
Logopeed, eripedagoog, pedagoog 14
3
Arst 15
KOKKU (01 + ... + 15)
16
Arvutab programm
4
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koosta-
mise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 14
TURVAKODUTEENUS
1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku
nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
nemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
1. Lähisuhtevägivald 01
mehed 02
naised 03
2. Muu vägivald 04
mehed 05
naised 06
3. Hulkurlus 07
mehed 08
naised 09
4. Kodune hoolimatus 10
mehed 11
naised 12
5. Alkoholi tarvitamine 13
mehed 14
naised 15
6. Narkootikumide tarvitamine 16
mehed 17
naised 18
7. Vanemate ja teiste lähedaste al-
19
koholi tarvitamine
mehed 20
naised 21
8. Vanemate ja teiste lähedaste nar-
22
kootikumide tarvitamine
mehed 23
naised 24
9. Elukoha puudumine 25
mehed 26
naised 27
10. Muud / põhjus teadmata 28
mehed 29
naised 30
KOKKU TEENUST SAANUD 31
mehed 32
naised 33
2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
Rea päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid tamise aeg
Vanus ja sugu kokku ööpäe-
nr
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Mehed 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
18–24 05
25–49 06
50–64 07
65 ja vanemad 08
Naised 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
18–24 13
25–49 14
50–64 15
65 ja vanemad 16
Kokku 17
neist vanuses 0–6 18
7–14 19
15–17 20
18–24 21
25–49 22
50–64 23
65 ja vanemad 24
2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse
saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanus ja sugu Rea kuni 7 8–30 öö- 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse osu-
nr ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva lapsi tamise aeg
kokku ööpäe-
vades
A B 1 2 3 4 5 6 7
Poisid kokku 01
neist vanuses 0–6 02
7–14 03
15–17 04
Tüdrukud kokku 05
neist vanuses 0–6 06
7–14 07
15–17 08
Lapsed kokku 09
neist vanuses 0–6 10
7–14 11
15–17 12
3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku isi-
Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö-
nr kuid
päeva päeva päeva päeva päeva
A B 1 2 3 4 5 6
Täisealised 01
sh koju 02
järelhooldusteenust saama 03
2
väljaspool kodu osutatavat
04
üldhooldusteenust saama
kohaliku omavalitsuse paku-
05
tavasse eluruumi
muu / teadmata 06
Lapsed 07
sh bioloogilisse perekonda (koju)
08
tagasi
asendushooldusteenust
saama asendus- või perekodus
09
(asenduskodusse või pereko-
dusse)
asendushooldusteenust
saama hooldusperes (hooldus- 10
perre)
eestkostja juurde elama (eest-
11
kosteperre)
muu / teadmata 12
Kokku teenust saamast lahku-
13
nud isikuid
4. Teenuse saamise sagedus
Teenust saanute arv (aasta jooksul)
Rea neist
nr Kokku üks kord kaks ja enam korda
A B 1 2 3
Lapsed kokku 01
nendest ilma vanema, eestkostja
02
või muu täisealise pereliikmeta
poisid (0–17) 03
nendest ilma vanema, eestkostja
04
või muu täisealise pereliikmeta
tüdrukud (0–17) 05
nendest ilma vanema, eestkostja
06
või muu täisealise pereliikmeta
Täiealised (18+) kokku 07
mehed 08
naised 09
Kõik kokku 10
mehed 11
naised 12
5. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Täidetud Töötajate Aasta kesk- Töötasu Keskmine
ametikoh- arv aasta mine tööta- kokku (kõik töötasu
Töötaja Rea tade arv lõpus (isi- jate arv, taan- arvestatud kuus, eurot
nr (koormused kute arv) datud täis- töötasu lii- (v4 / v3 /
aasta lõpus) tööajale (vt gid), eurot 12)
juhend) aastas
A B 1 2 3 4 5
Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01
Hooldustöötaja 02
Logopeed, eripedagoog 03
Psühholoog, kutsenõustaja 04
3
Psühhoterapeut 05
Tegevusjuhendaja 06
Õde 07
Sotsiaaltöötaja 08
Muud 09
Kokku/keskmine 10
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 11 X X X X
sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 12 X X X
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
kulutusi rahastas, eurodes Keskmised
Kulutused teenu-
Teenuse osutamise kulutused
sele aruandeaas- kohaliku
aeg kokku ööpäe- ESF-i va- muud alli- ühe ööpäeva
tal kokku, eurot isik omavalitsuse
vades henditest kad kohta (v2 /
(v3 +... + v6) üksus v1)
1 2 3 4 5 6 7
4
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 15
VARJUPAIGATEENUS
1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Pöördumise põhjus Rea Vanuserühmad Kokku
nr 18–24 25–49 50–64 65 ja
vanemad
A B 1 2 3 4 5
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04
mehed 05
naised 06
sh kinnipidamiskohast vabanenud 07
mehed 08
naised 09
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 10
mehed 11
naised 12
2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku
nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6 7
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse
04
saajad kokku
mehed 05
naised 06
3. Varjupaigateenuse saajad
07
kokku
mehed 08
naised 09
3. Kohtade kasutamine
Ühe isiku
Teenust Isikute teenuse
Kohtade arv keskmine
Rea saanud saamise aeg
(aruandeaasta teenuse saamise
nr inimeste kokku,
lõpus) aeg (ööpäevade
arv ööpäevades
arv) (v3 / v2)
A B 1 2 3 4
Mehed 01 X
Naised 02 X
Kokku 03
4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused
Teenuse liik Rea Teenuse olemasolu
nr asutuses (teenuse
olemasolu tähistage
numbriga 1)
A B 1
Voodipesu andmine 01
Hügieenitarvete andmine 02
Humanitaarabi (riided ja esmatarbevahendid) 03
Sotsiaalnõustamine 04
Psühholoogiline nõustamine 05
Resotsialiseerimisteenus 06
Meditsiiniline abi* 07
Toidu valmistamise võimalus 08
Toitlustamine 09
Riiete pesemise võimalus 10
Isiklike asjade hoidmise võimalus 11
* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus
5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)
Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade Tegelik töötajate arv
arv
A B 1 2
Juhataja 01
Sotsiaaltöötaja 02
Hooldustöötaja 03
Valvetöötaja 04
Õde 05
Muud 06
Kokku 07
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenuse Kulutused Kulutusi rahastas Keskmised
saamise aeg teenusele isik kohaliku muud allikad kulutused ühe
kokku kokku, eurot omavalitsuse ööpäeva kohta
(ööpäevad) (v3 + v4 + v5) üksus (v2 / v1)
1 2 3 4 5 6
2
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 16
VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS
1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Vanuserühmad Kokku
Sugu
nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
neist
dementsuse 04
diagnoosiga¹
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
aruan- Aruande-
de- neist neist aasta
aasta iseseisvalt lõpus
lõpus sh sh
elama
statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus
isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis
isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat
samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele
ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt
mujale, andmed puuduvad
mujalt, andmed puuduvad
toetavat sotsiaalteenust saama
õendusabiteenuselt
Kokku
Kokku
(v13
(v4 +
+…+
sotsiaalteenust
surnud
kodust
v7
koos perega
kohtade arv
kohtade arv
v16 +
isikute arv
isikute arv
+...+
v18 +
üksi
v11)
v19)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21
3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Ühe isiku
Teenust Isikute Ühe isiku
teenuse
saanud teenuse teenuse
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele ööpäevades saamise
isikute saamise saamise
keskmine
arv aeg arvestuslik
aeg (öö-
kokku kokku, aeg (kuud
päevad
(v2 +…+ ööpäeva- aastas)
kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 aastas)
v8) des v10 / 30,4
v9 / v1
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse
järgi (aruandeaasta jooksul)
sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenusesaajate arv Teenuse saamise
(üks kord) kordade arv 151 ja enam
kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
ööpäeva
1 2 3 4 5 6
4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Täidetud Aasta keskmine Töötasu
Keskmine
ametikohtade Töötajate arv töötajate arv, kokku (kõik
Rea töötasu kuus,
Töötaja arv aasta lõpus taandatud arvestatud
nr eurot (v4 / v3
(koormused (isikute arv) täistööajale (vt töötasu
/ 12)
aasta lõpus) juhend) liigid), eurot
A B 1 2 3 4 5
Hooldustöötajad kokku 01
Abihooldustöötaja 02
Logopeed 03
Füsioterapeut 04
Tegevusterapeut või assistent 05
Huvijuht 06
Tegevusjuhendaja 07
Arst 08
Õde¹ 09
Sotsiaaltöötaja 10
Muud 11
Kokku (rida 01 + ...+ 11) /
12
keskmine
¹ Andmed esitavad ainult need teenuseosutajad, kellel puudub leping haigekassaga ja kes rahastavad teenust
teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust (tabelis 4a real 05 kirjeldatud variant)
4a. Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes
(aruandeaasta lõpus)
Teenuse osutamise ja rahastamise variandid Selgitus Rea Tähistage
nr sobiv
numbriga
"1"
A B C 1
Teenuse osutaja on koduõendusteenuse Hooldekodus ei ole meditsiinitöötajat,
pakkuja, kellel on õendusteenus üldhooldekodus koduõendusteenuse osutaja töötajate andmeid
01
ja leping haigekassaga kogub Tervise Arengu Instituut (TAI)
tervisestatistika aruannetega
Asutusel on koduõendusteenuse osutamise Hooldekodu õendusteenust osutavate õdede
tegevusluba ja õendusteenus üldhooldekodus andmeid kogub TAI (tervisestatistika aruandeid
(TTL 3097) ning leping haigekassaga kogutakse kõigilt, kellel on Terviseameti 02
tegevusluba)
2
Asutusel on lisaks üldhooldusteenuse osutamise Õendusteenust osutavate töötajate andmed
tegevusloale iseseisva statsionaarse kogub TAI koos teiste tervisestatistika
õendusabiteenuse osutamise tegevusluba ning aruannetega 03
leping haigekassaga üldhooldekodus
õendusteenuse (TTL 3097) osutamiseks
Asutusel ei ole õendusabi osutamise tegevusluba Hooldekodus ei ole õendusabiteenust ega
ega tervishoiutöötajate registris registreeritud meditsiinitöötajat. Perearstiabi on tagatud.
õde. Õendusabi saamiseks kasutatakse perearsti Teenust rahastab haigekassa. Perearstiabi 04
ja -õe teenust osutavate töötajate andmed kogub TAI
Asutusel puudub leping haigekassaga, kuid tööl Statistilised andmed õdede kohta kogub
on meditsiinilise haridusega õendustoiminguid Sotsiaalministeerium teenuse aruande tabelis 4
teostav õde. Teenust rahastatakse 05
teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse
tasust
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Teenust Isikute Kulutused Kulutused
saanud teenuse teenusele Kulutusi rahastas, eurodes ühe isiku
isikute arv saamise kokku, eurot kohta
kokku aeg kokku (v4 +…+ v7) kohaliku keskmiselt
(ööpäeva- ESF-i muud ööpäevas,
isik omavalitsuse
des) vahenditest allikad eurot (v3 /
üksus
v2)
1 2 3 4 5 6 7 8
PÄEVAHOIUTEENUS
6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad Teenust saanud
Rea
isikud kokku
nr
18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord)
A B 1 2 3 4 5
Kokku (v1 +...+ v4) 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03
7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenuse saamise aeg päevades Ühe isiku
Teenust Isikute
teenuse
saanud teenuse
331– saamise
isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise
31–90 365 aeg (päevi
(üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku
(366) aastas) (v9
(v2 +…+ v8) (päevades)
/ v1)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutusi rahastas, eurodes
3
Isikute Kulutused ühe
Kulutused
teenuse isiku kohta
teenusele kohaliku
saamise ESF-i keskmiselt
kokku, isik omavalitsuse muud allikad
aeg kokku vahenditest päevas, eurot
eurot (v3 üksus
(päeva- (v2 / v1)
+…+ v6)
des)
1 2 3 4 5 6 7
4
Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete
koosseis ja esitamise kord“ seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või
Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar
ettepaneku esitaja
Eesti Linnade ja Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 3 lõike 8 Arvestatud.
Valdade Liidu esitatud aruannete esitamise tähtaeg 25. jaanuariks, st
märkused samaks, mis on esmase saldoandmiku
esitamise tähtaeg. Osad § 2 sätestatud
aruanded sisaldavad rahalisi näitajaid.
Määruses toodud kuupäevad on perioodis,
millal raamatupidamine on alles lõpetamas
eelmise aasta kulukannete tegemist, mistõttu
s-veebi aruannete koostamise tähtajaks ei ole
veel kindlust, et kõik eelmise aasta kulukanded
on tehtud. Kooskõlas avaliku sektori
finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga, on
saldoandmike esitamise tähtaeg 25.kuupäev ja
eelneva aasta saldoandmike korrigeerimisi
tehakse kuni 31.märtsini. Hilisem tähtaeg
suurendaks tõenäosust, et aruannetes
näidatud kulud ühtivad vastavate teenuste
lõplike kuludega.
Lisa 1 „Asendus- ja järelhooldusteenuse Arvestatud.
toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ –
omavalitsuste praktikale tuginevalt on võimalik,
et asendushoolduse kulud on suuremad, kui
toetusfondist eraldatud vahendid. Sellisel juhul
on vormi 1 real 08 negatiivne jääk. S-veebis on
automaatkontroll, mis kontrollib vormi 1 rea 01
vastavust eelmise aasta sama vormi reaga 08.
SKA suuniste kohaselt ei tohi antud väljal aga
näidata negatiivset jääki (jooksva aasta jääki ei
tohi kasutada eelmise aasta puudujäägi
katteks). Lähtuvalt eeltoodust ja SKA juhistest
on KOV märkinud summa nulliks ja kinnitanud
veaga aruande. Sellist olukorda saaks vältida,
kui aruandesse lisada kasutatavate
vahenditena muud (va toetusfond) KOV
eelarvevahendid.
Lisa 2 „Eluruumi tagamise teenus“ – vorm 6 ei Ei arvestata.
sisalda investeeringuid, sh korterite Selline muudatus oleks aruande sisu
kapitaalremonti ja inventari soetusi. Andmed arvestades ebaõige. Investeeringud, sh
esitatakse tekkepõhistena, mitte soetused on üldjuhul seotud teenuste
kassapõhistena, mistõttu esitatud arvetega arendamise (käivitamisega), mitte aga
kaetud kulusid ei tohi aruandes näidata, kuigi otsese teenuse osutamisega. Andmete
oluline osa esitatud arvetest jäävad KOV küsimine investeeringute kohta oleks ka
kanda. Ilma investeeringute andmeteta jääb lisakoormus täitjatele. Andmed ei ole
petlik mulje, nagu KOV ei panustaks üldse või vajalikud ministeeriumile poliitika
panustaks vähe eluruumi tagamise kujundamiseks ja otsuste tegemiseks.
teenusesse. Tegelikult on summad suured,
kuna vajadus on sotsiaalpindu juurde ehitada
ja tihtipeale on eluruumi kasutajate sihtgrupist
tulenevalt peale eelmise elaniku lahkumist vaja
kogu korter kapitaalselt remontida. Samuti
kasutavad sotsiaaleluruume inimesed, kellel
endal ei ole alati võimekust korterite
sisustamiseks, mistõttu tuleb oluline osas
sisustusest osta KOVil. Ettepanek on
täiendada vormi nii, et see sisaldaks ka
investeeringute ja soetuste andmeid.
Lisa 7 „Raske ja sügava puudega lastele Arvestatud.
osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ –
Vormi 1 selgitustes on välja toodud, et jääk
võib jääda miinusesse, kui vahendeid kasutati
rohkem kui riigi ja ESF vahendid. Selguse
huvides on analoogselt Lisaga 1 ettepanek, et
kasutatavate vahendite hulka oleks eraldi
reana lisatud KOV muudest tuludest kaetud
summad.
Lisa 8 „Sotsiaaltransporditeenus“ – Ettepanek Ei arvestata.
on lisada aruande vormi 2 eraldi rida Aruandega kogutakse andmeid teenuse,
erivajadusega inimeste transpordi tagamiseks mitte toetuste kohta. Kui lisada rida
väljamakstud toetuste kohta. Olukorras, kus toetuste andmetele, siis oleks vaja muuta
turul on mitmeid erivajadustega inimestele ka aruande üldist loogikat ning nimetust.
sobivaid transporditeenuse osutajaid ja Andmete küsimine oleks ka lisakoormus
inimesed kasutavad võimalusel ka isiklikku või täitjatele ja tekiks andmete dubleerimine.
lähedaste ning tuttavate abi, aitavad nende Toetuste andmed on KOVidel võimalus
kulude katmiseks makstavad toetused samuti sisestada STARi (2020. aastal on 24 KOVi
tagada sotsiaaltranspordi kättesaadavust. sisestanud STARi enda poolt maksutud
transporditoetuse andmed).
Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ uus
terviktekst. Uue tervikteksti loomise eesmärk on tagada määruse selgem ülesehitus ja parem
arusaadavus.
Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on hinnata statistilise aruandlusega
kogutavate andmete hulka, mis on vajalik sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste
kohustuste täitmiseks, samuti valdkonna statistika järjepidevuse säilimiseks. Muudatustega
pikendatakse aruande esitamise ja koondamise tähtaegu ning määrusega kinnitatavast
aruandevormist kaotatakse esileht ja seotakse lahti juhend.
Vormides tehakse tehnilisi ja sisulisi muudatusi, mis puudutavad kokku üheksat aruandevormi.
Põhiliselt muudetakse vormide ülesehitust nii, et sellega väheneb esitatavate andmete maht
ning aruannete esitamise ja ettevalmistamise koormus. Aruandevorm „Muud kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ jäetakse määrusest välja.
Aruandevormides tehtavad muudatused aitavad kaasa halduskoormuse vähendamisele
statistiliste aruannete koostamisel kohaliku omavalitsuse üksustes ja hoolekandeteenuseid
osutavates asutustes, samuti riigi tasandil andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevatel
töötajatel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
nõunikud Ülla Mäe ja Marion Rummo (tel 626 9712, e-post
[email protected]) ning
analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e-post
[email protected]), Svetlana Karpovitš (tel
626 9362, e-post
[email protected]) ja Kadi Talinurm (tel 626 9754, e-post
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid laste heaolu
osakonna juhataja Hanna Vseviov (tel 626 9257, e-post
[email protected]), laste heaolu
osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna
nõunik Ketri Kupper (tel 626 9219, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna nõunik
Ulli Luide (tel 626 9723, e-post
[email protected]), hoolekande osakonna kohalike
omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223, e-post
[email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 626 9246, e-post
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Alice Sündema (tel 626 9271, e-post
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega kehtestatakse määruse uus terviktekst.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist ja lisadest 1–16.
Paragrahvis 1, milles on sätestatud määruse reguleerimisala, muudatusi ei tehta.
Paragrahvis 2 muudetakse statistiliste aruannete vormide loetelu järjestust ning need
esitatakse tähestikulises järjekorras.
Paragrahvis 3 muudetakse statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegu, kuna
aruannete esitamise kogemus on näidanud, et suurel osal esitajatest ei ole võimalik
praegustest tähtaegadest kinni pidada.
Lõike 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel
15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2
lõike 1 punktide 2, 4, 6 ja 10 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu
samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
Lõike 2 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet S-veebis § 3 lõike 1 kohaselt esitatud aruannete
põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu
edaspidi 15. veebruari asemel 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.
Lõike 3 kohaselt koostab lapsehoiuteenuse osutaja S-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel 15.
veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilise aruande määruse § 2 lõike 1
punkti 5 alusel kehtestatud vormis ning esitab selle S-veebi kaudu samaks tähtajaks
asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.
Lõike 4 järgi koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis § 3 lõike 3 kohaselt esitatud
aruannete põhjal kohaliku omavalitsuse koondaruande ning esitab selle S-veebi kaudu
edaspidi 15. veebruari asemel 1. märtsiks Sotsiaalkindlustusametile.
Lõike 5 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet S-veebis § 3 lõike 4 kohaselt esitatud aruannete
põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu edaspidi 1. märtsi asemel
15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.
Lõikes 6, milles on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus koostada S-veebis 15.
veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 1
punktide 3, 8 ja 9 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu samaks
tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile, sisulisi muudatusi ei tehta. Muutub vaid § 2 lõike 1
muudatustest tulenev punktide numeratsioon.
Lõikes 7, milles on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti kohustus koostada S-veebis lõike 6
kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded teenuseliikide kaupa ning
esitada need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile, muudatusi ei tehta.
Lõike 8 järgi koostab kohaliku omavalitsuse üksus S-veebis edaspidi 21. jaanuari asemel 25.
jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 1
2
punktide 1 ja 7 alusel kehtestatud vormides ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile.
Lõikes 9, milles on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti kohustus koostada S-veebis lõike 8
kohaselt esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitada need S-veebi
kaudu 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile, sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõike 10 kohaselt koostab hoolekandeasutus H-veebis edaspidi 30. jaanuari asemel 1.
märtsiks eelmise kalendriaasta andmete põhjal statistilised aruanded määruse § 2 lõike 2
punktide 1–6 alusel kehtestatud vormides ning esitab need H-veebi kaudu samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile.
Lõike 11 järgi koostab Sotsiaalkindlustusamet H-veebis määruse § 3 lõike 10 kohaselt esitatud
aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need H-veebi kaudu edaspidi 15.
veebruari asemel 15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.
Paragrahvis 4, milles on sätestatud aruannete internetipõhiseks koostamiseks ja esitamiseks
vajalik tarkvara, muudatusi ei tehta.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord” (RT I, 31.01.2020, 8).
Lisaks muudetakse määrusega määruse lisasid, tehes neis alljärgnevad muudatused.
Määruse lisaga 3 kehtestatakse aruandevorm „Isikliku abistaja teenus“, mille tabelis 1
„Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, puude liigi ja osutatud teenuse mahu järgi“
tehakse sisuline muudatus. Puude liik „muu puue“ asendatakse sõnastusega „muu puudega
ja/või erivajadusega isikud“. Sellega laieneb mõnevõrra teenusesaajate ring, kuna isikliku
abistaja teenust võib vajada ka inimene, kes ei ole Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA)
kaudu puude tuvastamist taotlenud, kuid kellel on sellegipoolest puue või erivajadus.
Erivajadusega inimesel võib olla füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle, mistõttu tema
iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav.
Muu puudega ja/või erivajadusega isikute all näidatakse edaspidi liitpuudega (nt liikumis- ja
nägemispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue, kerge vaimupuue ja raske
või sügav nägemispuue) ja muu puudega isikud ning erivajadusega isikud, kelle puhul pole
SKA tuvastanud puuet, kuid kes kohaliku omavalitsuse tehtaval abivajaduse hindamisel
kvalifitseeruvad teenusesaajana. Samas tabelis täpsustatakse ka teenusetundide mahu
arvestust, loetledes konkreetseid tegevusi, mida arvestatakse lisaks teenuse osutamisega
seotud otsesele ajakulule, näiteks arvestatakse teenuse osutamise korraldamisega seotud
ettevalmistavaid ja kõrvaltegevusi (nt broneeringud erinevate teenuste saamiseks, vaba aja
tegevustes osalemiseks jms), kui selliseid tegevusi ellu viiakse. Täpsustamise eesmärk on
anda kohaliku omavalitsuse üksustele täpsemad suunised teenusetundide mahu
arvestamiseks.
Määruse lisaga 5 kehtestatakse aruandevorm „Lapsehoiuteenus“, mille mahtu
vähendatakse. Varasema kuue tabeli asemel on uuendatud vormis kaks tabelit ning
täiendatakse aruande esitaja ehk teenuseosutaja andmeid.
Aruande kaudu küsitakse edaspidi ainult teenust saanud laste arvu vanuse, soo, puude ja
teenuse saamise aja järgi (tabel 1) ning teenuse maksumust (tabel 2). Neid andmeid küsiti ka
varasemas aruandes. Aruandest jäävad välja andmed, mida on võimalik saada
majandustegevuse registrist (edaspidi MTR) (teenusekohtade arv, lapsehoidjate arv, teenuse
osutamine lapse kodus või mujal, teenuseosutaja omanikuliik). Lapsehoiuteenuse aruandega
3
jätkuvalt päritavad teenust saavate laste andmed ja teenuse maksumuse andmed on olulised
lapsehoiuteenuse kasutuse ja kättesaadavuse hindamiseks ning registrites need ei sisaldu.
Varasemaga võrreldes on aruandes laste vanust detailsemalt aastate järgi küsitud kuni 8-
aastasteni, see tuleneb vajadusest täpsemalt hinnata, millises vanuses lapsed teenust
kasutavad ja kuidas vanemad teenust vajavad sõltuvalt töö- ja pereelu ühitamisest,
vanemahüvitise paindlikkusest või muust tegurist. Samuti on detailsemat vanust vaja
rahvusvahelistes päringutes (OECD indikaatorid alushariduse ja lapsehoiu kohta). Teenuse
maksumuse tabelisse on lisatud (lisaks tunnihinnale ja kuuhinnale) ka päevahinna täitmise
võimalus (rida 2), et teenuseosutaja saaks ilma arvutamata lisada enda kehtestatud hinna.
Varem pidi teenuseosutaja päevahinna olemasolu korral teisendama selle tunnihinnaks või
kuuhinnaks, nüüd saab ta päevahinna olemasolu korral kasutada selleks loodud rida (täitma
peab ühe rea, kuid mitme hinna olemasolu korral võib täita ka teised read).
Määruse lisaga 6 kehtestatakse aruandevorm „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse
üksuses“, mille mahtu vähendatakse. Aruandest jääb välja tabel 2 „Hoolduspered,
perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus)“, kuivõrd valdavalt on
hooldusperede ja perekonnas hooldajate andmed olemas sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistris (edaspidi STAR). Perekonnas hooldajate andmeid on STAR-is küll vähem
(olemas on isiku vanus ja sugu), kuid kuna teenus on järk-järgult vähenemas, ei ole
perekoosluste või hooldajate koolituste infol enam suuremat väärtust. Perekonnas hooldajate
puhul on tegu teenusega, mis oli aktiivne kuni 2018. aastani, praegu osutavad teenust vaid
need perekonnas hooldajad, kes enne seda aega olid võtnud lapsed hooldamisele ja jätkavad
hooldamist kuni nende täisealiseks saamiseni. Perekonnas hooldajaid jääb iga aastaga
vähemaks: 01.12.2020 seisuga oli perekonnas hooldamisel 51 last ja uutes hooldusperedes
98 last.
Määruse lisaga 7 kehtestatakse aruandevorm „Raske ja sügava puudega lastele
osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine”, mille tabelisse 1 lisatakse rida 03
aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kohta, sest alates 2021. aastast saavad
kohaliku omavalitsuse üksused lisaks riigieelarvelistele toetusfondi vahenditele ka Euroopa
Sotsiaalfondi vahendeid raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele lapsehoiu-,
tugiisiku- ja transporditeenuse osutamiseks. Aruande tabeli 2 teenuste loetelusse lisatakse
transporditeenus (rida 07), kuivõrd Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on ette nähtud vajaduse
korral osutada transporditeenust eesmärgiga võimaldada raske või sügava puudega lapsel ja
vajaduse korral tema saatjal (tugiisikul) kasutada lapsehoiuteenust ja/või tugiisikuteenust.
Varem tabelis sellenimelist teenust ei olnud.
Määruse lisaga 9 kehtestatakse aruandevorm „Tugiisikuteenus“, milles parandatakse
tabeli 1 veeru 2 pealkirja, kuhu oli siiani märgitud vale vanuserühm (vanuserühm „18–49“
asendatakse vanuserühmaga „18–64“).
Määruse lisaga 12 kehtestatakse aruandevorm „Erihoolekandeteenused“, milles tehakse
2021. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi, kuid vähendatakse ka esitatavate
andmete mahtu. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Tabeli 3 veergudes 3 ja 10
täpsustatakse, et üldhoolduselt saabumise ja sinna lahkumise all mõeldakse ööpäevaringselt
üldhoolduselt saabumist ja sinna lahkumist. Lisatakse statsionaarset tervishoiuteenust saama
lahkumise veerg 12, kuna sealt saabumine on varem juba veeru 6 näol olemas. Tabeli 5 reale
04 „psühholoog, kutsenõustaja“ lisatakse ka psühhoterapeut, kuna varasematel aastatel on
asutustel tekkinud küsimus, millisele reale nimetatud ametikoha töötajad lisada. Tabeli 6 veeru
2 pealkirja „isik“ lisatakse, et tegemist on isiku (sh pereliikme, ülalpidamiskohustuslase)
omaosalusega. Varasematel aastatel on asutused märkinud veergu ekslikult isikute arvu, kuid
mõeldud on omaosalust. Tabelis 5 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate
erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu,
4
käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse
tegevusjuhendajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse ja koolituse
läbimise kohta, kuna need andmed on kättesaadavad MTR-is ja andmete topelt küsimine ei
ole õigustatud.
Määruse lisaga 13 kehtestatakse aruandevorm „Hoolekandeasutus“, mille mahtu
vähendatakse. Aruandest jäävad ära tabelid 1a „Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine
ja kulum“, 3 „Teenuseosutaja kasutuses olevate ja välja renditavate ruumide ja rajatiste
pindala“ ja 3a „Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid“. Personali osast kaotatakse
tabel 2a „Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv“, mis ühendatakse endise tabeliga 2b
„Töötajate arv soo ja vanuse järgi“. Uue tabeli nimetuseks saab „Täidetud ametikohtade arv
ning töötajate arv soo ja vanuse järgi“ ja tabelisse lisatakse veerg „täidetud ametikohtade arv“.
Seoses sellega väheneb personalitabelite arv ja muutub nende numeratsioon (endine tabel 2b
muutub tabeliks 2a ja tabel 2c tabeliks 2b). Muudatus on tehtud selleks, et lihtsustada aruande
täitmist. Siiani küsiti andmeid personali arvu kohta ametikohtade järgi topelt ehk nii tabelis 2a
kui 2b. Personalitabelis tõstetakse lapsele teenust vahetult osutava töötaja ametikoht nimekirja
algusesse (rea 15 asemel reale 04), kohe pärast ametikohta „kasvatajad, perevanemad ja
nende abilised“.
Määruse lisaga 14 kehtestatakse aruandevorm „Turvakoduteenus“, millest jäetakse välja
tabel 4 „Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused“. Kogutavad andmed ei ole
poliitikakujundamise seisukohast olulised. Tabelist 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“
jäetakse välja andmed kohtade arvu kohta, kuna need on kättesaadavad MTR-ist. Tabeli 4
pealkiri on edaspidi „Teenuse saamise sagedus“. Tabelist 5 „Teenuse saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu
alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse välja rida 07, kus toodi välja sotsiaalministri
määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbinud tegevusjuhendajate
arv aasta lõpu seisuga. Põhjus on see, et turvakoduteenuse osutajate seas ei ole
tegevusjuhendajaid, ja kui on, siis on andmed nende hariduse kohta vajaduse korral
kättesaadavad MTR-ist.
Määruse lisaga 16 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus“, millest kustutatakse tabel 3, kus küsiti andmeid puudega teenusesaajate
kohta puude raskusastme, piiratud teovõime ja puude liigi (psüühikahäire, sh dementsuse
diagnoosiga) järgi. Teenust osutavatele asutustele oli nende andmete kogumine aeganõudev,
sest teenusesaajate liikuvus on suur (nt 2019. aasta jooksul alustas teenuse saamist ligi
4800 inimest) ning puude olemasolu ei anna teenuseosutajatele olulist lisainfot. Teenuse
osutamiseks vajalikud andmed on teenusesaaja tervisekaardil ning vajaduse korral
kättesaadavad ka digiloost. Poliitikakujundamiseks on vajalikud dementsuse diagnoosiga
teenusesaajate andmed ning andmed dementsete teenusesaajate kohta, mis on võimalik
lisada tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“.
Tabelis 4 (endine tabel 5) „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“ jäetakse hooldustöötajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse
kohta (kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega, täienduskoolituse, taseme- või
töökohapõhise õppe läbinud), kuna 2020. aastast kehtib tegevusloa saamisel nõue, et kõigil
hooldustöötajatel peab olema kutsealane ettevalmistus ning need andmed on kättesaadavad
MTR-ist ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Edaspidi ei küsita ka tegevusjuhendaja
koolituse andmeid, kuna tegevusjuhendajana saab töötada üksnes vastava ettevalmistusega
töötaja ja üldhooldusteenuse osutamisel ei ole tema täienduskoolitused määravad.
Tegevusjuhendajate täienduskoolituste lisanõuded kehtivad eelkõige erihoolekandeteenuste
osutamisel.
5
Teine suurem väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust puudutav muudatus on seotud
õendusteenuse osutamise ja rahastamisega üldhooldusteenuse puhul. Tegemist on
tervishoiuteenusega (tervishoiuteenuste loetelus kood 3097) ning seda rahastab Eesti
Haigekassa (edaspidi haigekassa) pearaha põhimõttel. Arvestuse aluseks on SKA poolt
väljastatud üldhooldusteenust osutava asutuse tegevusloal olev maksimaalne isikute
(voodikohtade) arv. Teenuse osutamiseks on vajalik koduõenduse tegevusluba, mille väljastab
Terviseamet. Koduõenduse tegevusluba võib omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib
sobiva õendusteenuse pakkuja, kellel on koduõenduse tegevusluba ning kellega haigekassa
sõlmib lepingu (õendusteenuse pakkuja ja hooldekodu teevad koostööd koostöökokkuleppe
alusel). Samuti rahastab haigekassa teenust juhul, kui asutusel on lisaks üldhooldusteenuse
tegevusloale ka statsionaarse õendusabiteenuse tegevusluba ja tal on õde, kellel on leping
haigekassaga. Kui teenuseosutajal on tööl õde, kes on tervishoiutöötajate registris küll
registreeritud, kuid asutusel leping haigekassaga puudub, rahastab seda teenust asutus ise
ning see kulu kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest.
Seoses õendusabiteenuse rahastamise korra täpsustamisega üldhooldusteenuse puhul on
tehtud muudatused tabelis 4 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“. Selles tabelis näidatakse edaspidi õde vaid juhul, kui ta on registreeritud
tervishoiutöötajate registris ning ta on lepingulises suhtes üldhooldusteenuse osutajaga, kellel
puudub leping haigekassaga. Sel juhul rahastab teenust asutus ise ning kulu kaetakse
kohatasu katteks laekunud vahenditest.
Seoses haigekassa poolt üldhooldusteenuse puhul õendusteenuse rahastamise
täpsustumisega on ülevaate saamiseks lisatud aruandevormi tabel 4a „Õendusteenuse
osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus)“, kus
on loetletud toimivad rahastamisvõimalused. Aruande esitaja peab märkima numbriga „1“ vaid
ühe neist variantidest.
Määruse lisas 1 „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi kasutus ja vahendite jääk“,
lisas 2 „Eluruumi tagamise teenus“, lisas 4 „Koduteenus“, lisas 8 „Sotsiaaltransporditeenus“,
lisas 10 „Võlanõustamisteenus“, lisas 11 „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja
asenduskodus“ ja lisas 15 „Varjupaigateenus“ sisulisi muudatusi ei tehta.
Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“
(endine lisa 7) kaudu andmete kogumine lõpetatakse. Sotsiaalhoolekande seaduse
üleminekusätete (§ 160 lõike 31) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud kandma
enda poolt korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse
andmed STAR-i 2021. aasta 31. detsembriks. Seega saadakse vastavad andmed 2021. aasta
kohta vajadusel STAR-ist.
Lisaks muudetakse kõigi määruse lisades olevate aruandevormide vormistust. Vormide
esilehelt jäetakse välja aruande esitaja andmete info (e-post, registrikood, aadress jne) ja
aruande esitamise kuupäevad. Vormide esilehel ei ole neid vaja kuvada, kuna aruannete
esitamise tähtajad on sätestatud määruse §-s 3. Aruande esitaja andmete kuvamine vormil on
ebaotstarbekas, kuivõrd need andmed on vajalikud aruande esitaja tuvastamiseks ning see
on korraldatud juba aastaid IT-tehniliselt S- ja H-veebi keskkonda aruande esitaja
sisselogimise (ID-kaardiga) ja registreerimise kaudu, aruande sisus esitaja neid andmeid ei
esita.
Samuti jäetakse vormidest välja aruande juhendid, mida kuvatakse edaspidi
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) kodulehel ja veebis. Juhendi aruande vormist eraldi
kuvamise ja määrusega mittekinnitamise põhjuseks on see, et juhendi muutmise vajadus võib
tekkida ka aruandeaasta keskel. Näiteks olukorras, kus selgub, et juhend ei ole mõne tabeli
veeruga kooskõlas või kui mõne tabeli selgitus ei ole aruande täitja jaoks piisav ja on soov
6
seda muuta, tuleks algatada uus määruse muutmise protsess. Kuna see ei ole aasta keskel
mõistlik ja isegi kui edastada lisaselgitused aruande täitja jaoks telefoni teel, ei ole juhend
hiljem nendega kooskõlas. Juhendi eraldamine tabelitest võimaldab sellist olukorda edaspidi
vältida.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide
muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele, SoM-ile ja
SKA-le.
Aruandevormides tehtavad muudatused puudutavad kõiki teenuseosutajaid (kõik juriidilised
vormid), kes H- ja S-veebis aruannet esitavad ning kõiki 79 kohaliku omavalitsuse üksust.
Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata andmekogumise mahtu ning viia
aruandevormidesse muudatused, mis samal ajal kindlustaksid vajalike andmete olemasolu ja
järjepidevuse poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, täites ühtlasi ka
halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärki.
Kokku tehakse muudatusi üheksas aruandevormis. Suuremad muudatused on: aruande
esitamise ja koondamise tähtaja pikendamine, aruandevormi esilehe kaotamine ja juhendi
lahtisidumine määrusest ning aruannete sisu puudutavad muudatused, nagu puude mõiste
laiendamine isikliku abistaja teenuse aruandes; samuti lapsehoiuteenuse, lastekaitse kohaliku
omavalitsuse üksuses, hoolekandeasutuse, turvakoduteenuse, erihoolekandeteenuste ja
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse aruannete mahu vähendamine ja väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse aruande sisuline muudatus seoses õendusabiteenuse
rahastamiskorra täpsustamisega.
Mõju analüüs teenuste järgi jaguneb kolmeks:
1) üldised, mõlemaid veebe puudutavad muudatused;
2) S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused;
3) H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused.
Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika
andmeid.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes
valdkondades hinnatud.
Üldised, mõlemaid veebe puudutavad muudatused
Statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtajad
Mõju majandusele ja mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
7
Andmeesitajad
Määruse §-s 3 pikendatakse lisades 2, 4, 5, 6 ja 10 (eluruumi tagamise teenus, koduteenus,
lapsehoiuteenus, lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses ja võlanõustamisteenus) ning 11–
16 (asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus, erihoolekandeteenused,
hoolekandeasutus, turvakoduteenus, varjupaigateenus ja väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus) sätestatud statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegu.
Aruannete esitamise kogemus on näidanud, et suurel osal aruande esitajatest ei ole võimalik
praegustest tähtaegadest kinni pidada. Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid, nii aruandeid
esitavaid asutusi (2019. aastal esitas aruannet „Asendushooldusteenuse osutamine
perekodus ja asenduskodus“ 40, aruannet „Erihoolekandeteenused“ 199, aruannet
„Hoolekandeasutus“ 343, aruannet „Turvakoduteenus“ 12, aruannet „Varjupaigateenus“ 18 ja
aruannet „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 182 erinevat asutust või
struktuuriüksust) kui kohalikke omavalitsusi, kes üks kord aastas aruannet esitavad.
Edaspidi on asutustel ja kohalikel omavalitsustel võimalik andmete koondamiseks ja aruannete
esitamiseks rohkem aega võtta, mistõttu ei kannata enam ka muud tegevused, nagu näiteks
teenuste osutamine.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
SoM ja SKA
Ebasoovitava mõjuna võib statistiliste aruannete koostamise ja esitamise tähtaegade
pikendamisega SoM-ile ja SKA-le langeda aruannete kontrollimisel ja koondamisel suurem
koormus, kuna rahvusvahelistesse aruannetesse ja Statistikaametile andmete esitamise
tähtajad jäävad endiseks. Samas aga on eelnevad aastad näidanud, et paljud aruande esitajad
on esitanud aruanded tähtajast hiljem, mistõttu on aruannete kontrollimine ja koondamine
edasi lükkunud.
SoM ja SKA puutuvad aruannete kontrollimise ja koondamisega kokku üks kord aastas umbes
pooleaastase perioodi jooksul.
Mõju ulatus on väike, sagedus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine,
mõjutatud sihtrühm on väike. Tegemist on SoMi ja SKA jaoks olulise mõjuga.
Aruandevormide vormistus ja juhendid
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
SoM
Muudetakse kõigi määruse lisades olevate aruandevormide vormistust. Vormide esilehelt
jäetakse välja esitaja andmete info (e-post, registrikood, aadress jne) ja aruande esitamise
kuupäevad. Samuti jäetakse vormidest välja aruande juhendid, mida kuvatakse edaspidi SoMi
kodulehel ja veebides.
Vormide esilehe muudatus on eelkõige tehniline. Aruande esitaja andmete kuvamine vormil
on ebaotstarbekas, kuivõrd need andmed on vajalikud aruande esitaja tuvastamiseks ja see
on korraldatud juba aastaid IT-tehniliselt S- ja H-veebi keskkonda aruande esitaja
8
sisselogimise (ID-kaardiga) ja registreerimise kaudu, aruande sisus esitaja neid andmeid ei
esita. Aruannete esitamise kuupäevad on reguleeritud määruse §-s 2.
Aruande juhendi väljajätmine vormidest on vajalik, kuna on tekkinud olukordi, kus vastava
aasta kohta kehtiv määrus kinnitatakse aasta alguses, kuid järgmisel aastal, kui andmeid
hakatakse määrusega kinnitatud vormide alusel koguma, selgub mõni täpsustav aspekt, mida
oleks võinud aruandevormi juhendisse märkida. Juhendi muutmine tähendaks aga uut
määruse muutmise protsessi algatamist. Selleks, et selliseid täpsustusi saaks aruande
juhendisse lisada ka hiljem, on mõistlik juhendid määrusest välja võtta ja kuvada neid eraldi
aruande esitajate jaoks SoMi kodulehel ja veebis. Aruandevormi jäävad vaid tabelid ning
nende juurde käivad selgitused.
Nimetatud tehnilistel muudatustel on eelkõige mõju statistiliste aruannete määruse koostaja
ehk SoMi jaoks. Muudatused vähendavad SoMi töökoormust.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Tegemist on SoMi jaoks olulise mõjuga.
S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused
Mõju majandusele ja mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
Isikliku abistaja teenuse kohta andmeesitajad
Aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ tehakse muudatused kahes tabelis. Tabelis 1
asendatakse puude liik „muu puue“ sõnastusega „muu puudega ja/või erivajadusega isikud“.
Sellega laieneb mõnevõrra teenusesaajate ring, kuna isikliku abistaja teenust võib vajada ka
inimene, kes ei ole SKA kaudu puude tuvastamist taotlenud, kuid kellel on sellegipoolest puue
või erivajadus.
Muu puudega ja/või erivajadusega isikute all näidatakse edaspidi liitpuudega (nt liikumis- ja
nägemispuue, kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue, kerge vaimupuue ja raske
või sügav nägemispuue) ja muu puudega isikud ning erivajadusega isikud, kelle puhul pole
SKA tuvastanud puuet, kuid kes kohaliku omavalitsuse tehtaval abivajaduse hindamisel
kvalifitseeruvad teenusesaajana. Samas tabelis täpsustatakse ka teenusetundide mahu
arvestust, loetledes konkreetseid tegevusi, mida lisaks teenuse osutamisega seotud otsesele
ajakulule arvestatakse. Arvestatakse nii teenuse osutamise korraldamisega seotud
ettevalmistavaid tegevusi kui kõrvaltegevusi (nt broneeringud erinevate teenuste saamiseks,
vaba aja tegevustes osalemiseks jms), kui selliseid tegevusi ellu viiakse. Täpsustamise
eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksustele täpsemad suunised teenusetundide mahu
arvestamiseks.
Muudatus ei suurenda aruande esitajate koormust, kuid peaks olema kohaliku omavalitsuse
üksustele abiks teenuse osutamisega seotud tegevuste kohta arvestuse pidamisel. Sellega
peaks paranema esitatavate andmete kvaliteet ning ühtsetel suunistel arvestuse pidamisega
tagatakse ka esitatavate andmete võrreldavus.
Muudatus mõjutab kõiki kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad teenuse kohta aruande
üks kord aastas.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Lapsehoiuteenuse kohta andmeesitajad
9
Aruandevormi „Lapsehoiuteenus“ mahtu vähendatakse. Varasema kuue tabeli asemel on
uuendatud vormis kaks tabelit ning aruande esitaja ehk teenuseosutaja andmeid täiendatakse.
Aruande kaudu küsitakse edaspidi ainult teenust saanud laste arvu vanuse, soo ja teenuse
saamise aja järgi (tabel 1) ja teenuse maksumust (tabel 2). Neid andmeid küsiti ka varasemas
aruandes. Aruandest jäävad välja andmed, mida on võimalik saada MTR-st (teenusekohtade
arv, lapsehoidjate arv, teenuse osutamine lapse kodus või mujal, teenuseosutaja omanikuliik).
Varasemaga võrreldes on aruandes laste vanust detailsemalt aastate järgi küsitud kuni 8-
aastasteni, see tuleneb vajadusest täpsemalt hinnata, millises vanuses lapsed teenust
kasutavad ja kuidas vanemad teenust vajavad sõltuvalt töö- ja pereelu ühitamisest,
vanemahüvitise paindlikkusest või muust tegurist. Samuti on vanust detailsemalt vaja
rahvusvahelistes päringutes (OECD indikaatorid alushariduse ja lapsehoiu kohta). Teenuse
maksumuse tabelisse on lisatud (lisaks tunnihinnale ja kuuhinnale) ka päevahinna täitmise
võimalus (rida 2), et teenuseosutaja saaks ilma arvutamata lisada enda kehtestatud hinna.
Varem pidi teenuseosutaja päevahinna olemasolu korral teisendama selle tunnihinnaks või
kuuhinnaks, nüüd saab ta kasutada päevahinna korral selleks loodud rida (täitma peab ühe
rea, kuid mitme hinna olemasolul võib täita ka teised read).
Muudatuse tulemusena väheneb oluliselt (4 andmetabelit vähem) aruande maht ja see
vähendab aruande esitajate koormust aruandeks vajalike andmete koondamisel ja aruande
täitmisel. Teised muudatused, nagu laste vanuse detailsem küsimine või teenuse
maksumuses rea lisamine, ei suurenda aruande täitja koormust, kuivõrd võimaldavad
lihtsamalt otse andmeid sisestada ja säästavad täitjat arvutamisest.
Muudatus mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi, kuivõrd aruande koondavad kõik
omavalitsused. Aruannet esitavaid lapsehoiuteenuse osutajaid (kellel oli teenust saavaid lapsi
aruandeaasta jooksul) oli 2019. aastal kokku 206, valdavalt on need erasektorist (178) ja
teised kohaliku omavalitsuse teenuseosutajad.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Lastekaitse kohta kohaliku omavalitsuse üksuses andmeesitajad
Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ mahtu vähendatakse. Aruandest
jääb välja tabel 2 „Hoolduspered, perekonnas hooldajad ja hooldamisel olevad lapsed (aasta
lõpus)“, kuivõrd valdavalt on hooldusperede ja perekonnas hooldajate andmed olemas STAR-
is. Perekonnas hooldajate andmeid on STAR-is küll vähem (olemas on isiku vanus ja sugu),
kuid kuna teenus on järk-järgult vähenemas, ei oma perekoosluste või hooldajate koolituste
info enam suuremat väärtust. Perekonnas hooldajate puhul on tegu teenusega, mis oli aktiivne
kuni 2018. aastani ja praegu osutavad teenust vaid need perekonnas hooldajad, kes enne
seda aega olid võtnud lapsed hooldamisele ja jätkavad lapse hooldamist kuni nende
täisealiseks saamiseni. Perekonnas hooldajaid jääb iga aastaga vähemaks: 01.12.2020
seisuga oli perekonnas hooldamisel 51 last ja uutes hooldusperedes 98 last.
Muudatus vähendab aruande esitajate koormust, see mõjutab kõiki kohalikke omavalitsusi,
eelkõige neid, kellel on hooldusperes või perekonnas hooldamisel olevaid lapsi (36 kohalikku
omavalitsust seisuga 01.12.2020).
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur (enamik omavalitsusi).
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga,
kuivõrd vähendab koormust.
10
Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine
Aruandevormi „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine”
tabelisse 1 lisatakse rida 03 aruandeaastal saadud Euroopa Sotsiaalfondi toetuste kohta, sest
alates 2021. aastast saavad kohaliku omavalitsuse üksused lisaks riigieelarvelistele
toetusfondi vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid raske ja sügava puudega lastele
ja nende peredele lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse osutamiseks. Muudatus on
vajalik, et aruande andmed annaks ülevaate samale sihtrühmale osutatavate teenuste kõigist
kuludest ja oleks võimalik arvestada välja vahendite jääk, mida järgneva aruandeaasta
toetusfondi vahendite eraldamise puhul arvesse võetakse. Aruande tabeli 2 teenuste
loetelusse lisatakse transporditeenus (rida 07), kuivõrd Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest on
ette nähtud vajaduse korral osutada transporditeenust eesmärgiga võimaldada raske või
sügava puudega lapsel ja vajaduse korral tema saatjal (tugiisikul) kasutada lapsehoiuteenust
ja/või tugiisikuteenust. Varem tabelis sellenimelist teenust ei olnud. Sihtrühmale osutatavate
põhiteenuste loetelu täiendamine on oluline, et oleks võimalik nii kohaliku omavalitsuse kui riigi
tasandil näha, milliseid teenuseid kui paljud sihtrühmast on kasutanud ja kui suured on olnud
kulutused neile teenustele. Lähtuvalt sellest on võimalik paremini planeerida teenuste vajadust
edaspidi. Kulutused teenustele märgib kohalik omavalitsus kokku, sõltumata sellest, kui suures
ulatuses kaeti kulud toetusfondi vahenditest, Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest või kohaliku
omavalitsuse üksuse muudest eelarvelistest vahenditest.
Muudatus ei suurenda aruande esitajate koormust, kuivõrd teenused ja teenust saavad isikud
on samad ja pigem võiks muudatuste tegemata jätmine koormata aruande esitajaid, sest
nõuaks kulutuste eristamist vastavalt kulude katteallikatele. Muudatus mõjutab kõiki kohalikke
omavalitsusi, eelkõige neid, kellel on raske ja sügava puudega lapsi, kellele osutatakse
teenuseid (01.11.2020 seisuga oli 76 omavalitsuses 6715 raske või sügava puudega last).
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Tugiisikuteenuse kohta andmeesitajad
Aruandevormis „Tugiisikuteenus“ parandatakse tabeli 1 veeru 2 pealkirja, kuhu oli siiani
märgitud vale vanuserühm (vanuserühm „18–49“ asendatakse vanuserühmaga „18–64“).
Muudatused mõjutavad kõiki teenust osutavaid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes esitavad
teenuse kohta aruande üks kord aastas.
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm suur. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks siiski väheolulise mõjuga, kuivõrd
tegu on vaid veeru täpsustusega.
Muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta
andmeesitajad
Aruandevormi „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ kaudu
andmete kogumine lõpetatakse. Sotsiaalhoolekande seaduse üleminekusätete (§ 160
lõige 31) kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud kandma enda poolt korraldatava
sotsiaalteenuse taotlemise ja teenust saama suunamise otsuse andmed STAR-i 2021. aasta
31. detsembriks. Seega saadakse vastavad andmed 2021. aasta kohta STAR-ist.
Mõjutatud sihtrühmaks on kõik kohaliku omavalitsuse üksused ja muid kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid osutavad asutused ning Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet.
11
Edaspidi väheneb kõigil nimetatud osapooltel iga-aastane aruande ettevalmistamise,
kogumise, kontrollimise ja täitmisega seotud töökoormus. Samuti välditakse muudatusega
aruande kogumist mitmest erinevast allikast (S-veeb ja STAR), kuna ka praegu on kohalikel
omavalitsustel võimalus aruandega kogutavaid andmeid STAR-i kanda.
Ebasoovitava mõjuna võib juhtuda olukord, kus kõik omavalitsused ei ole andmeid siiski
registrisse kandnud ning riiklikku tervikpilti teenuste kohta ei ole võimalik registrist saada.
Ebasoovitavate mõjude riski aitab maandada seaduses sätestatud andmete esitamise
kohustus.
Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm suur. Muudatusega võib
kaasneda ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on mõju andmeesitajate jaoks oluline.
H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused
Mõju majandusele ja mõju kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldusele
Erihoolekandeteenuste kohta andmeesitajad
Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ tehakse 2021. aasta kohta peamiselt täpsustavaid
muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Tabeli 3 veergudes 3 ja 10
täpsustatakse, et üldhoolduselt saabumise ja sinna lahkumise all mõeldakse ööpäevaringselt
üldhoolduselt saabumist ja sinna lahkumist. Lisatakse statsionaarset tervishoiuteenust saama
lahkumise veerg 12, kuna sealt saabumine on varem juba veeru 6 näol olemas. Tabeli 5 reale
04 „psühholoog, kutsenõustaja“ lisatakse ka psühhoterapeut, kuna varasematel aastatel on
asutustel tekkinud küsimus, millisele reale nimetatud ametikoha töötajad lisada. Täiendatakse
ka tabeli 5 alaviiteid. Tabeli 6 veeru 2 pealkirja „isik“ lisatakse, et tegemist on isiku (sh
pereliikme, ülalpidamiskohustuslase) omaosalusega. Varasematel aastatel on asutused
märkinud veergu ekslikult isikute arvu, kuid mõeldud on omaosalust. Tabelis 5 „Riigieelarvest
ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad
(töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende
keskmine töötasu“ jäetakse tegevusjuhendajate andmetest välja andmed nende kutsealase
ettevalmistuse ja koolituse läbimise kohta, kuna need andmed on kättesaadavad MTR-is ja
andmete topelt küsimine ei ole õigustatud.
Muudatustega väheneb esitatavate andmete maht, mis vähendab andmeesitajate
halduskoormust. Aruande „Erihoolekandeteenused“ esitas 2019. aastal 199 erinevat asutust
või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Hoolekandeasutuse kohta andmeesitajad
Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ mahtu vähendatakse. Aruandest jäävad välja tabelid 1a
„Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum“, 3 „Teenuseosutaja kasutuses olevate
ja välja renditavate ruumide ja rajatiste pindala“ ja 3a „Teenuseosutaja kasutuses olevate
hoonete tüübid“. Personali osast kaotatakse tabel 2a „Ametikohtade arv ja tegelik töötajate
arv“, mis ühendatakse endise tabeliga 2b „Töötajate arv soo ja vanuse järgi“. Uue tabeli
nimetuseks saab „Täidetud ametikohtade arv ning töötajate arv soo ja vanuse järgi“ ja tabelisse
lisatakse veerg „täidetud ametikohtade arv“. Seoses sellega väheneb personalitabelite arv ja
muutub nende numeratsioon (endine tabel 2b muutub tabeliks 2a ja tabel 2c tabeliks 2b).
Muudatus on tehtud selleks, et lihtsustada aruande täitmist. Siiani küsiti andmeid personali
arvu kohta ametikohtade järgi topelt ehk nii tabelis 2a kui 2b.
12
Personalitabelis tõstetakse lapsele teenust vahetult osutava töötaja ametikoht nimekirja
algusesse (rea 15 asemel reale 04), kohe pärast ametikohta „kasvatajad, perevanemad ja
nende abilised“.
Muudatused mõjutavad kõiki aruannet edastavaid asutusi. 2019. aastal esitas aruande
„Hoolekandeasutus“ 343 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja
asutustest moodustab see väikese osa.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Turvakoduteenuse kohta andmeesitajad
Määruse lisaga 14 kehtestatakse aruandevorm „Turvakoduteenus“, millest jäetakse välja
tabel 4 „Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused“. Kogutavad andmed ei ole
poliitikakujundamise seisukohast olulised. Tabelist 5 „Kohtade arv ja nende kasutamine“
jäetakse välja andmed kohtade arvu kohta, kuna need on kättesaadavad MTR-st. Tabeli
pealkiri on edaspidi „Teenuse saamise sagedus“. Tabelis 6 „Teenuse saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu
alusel) ja nende keskmine töötasu“ jäetakse välja rida 07, kus toodi välja sotsiaalministri
määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse läbinud tegevusjuhendajate
arv aasta lõpu seisuga. Turvakoduteenuse osutajate seas ei ole tegevusjuhendajaid ja kui on,
siis on andmed nende hariduse kohta vajaduse korral kättesaadavad MTR-ist.
Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid. 2019. aastal esitas aruande „Turvakoduteenus“ 12
erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see
väikese osa.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta andmeesitajad
Määruse lisaga 16 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus“, millest kustutatakse tabel 3, kus küsiti andmeid puudega teenusesaajate
kohta puude raskusastme, piiratud teovõime ja puude liigi (psüühikahäire, sh dementsuse
diagnoosiga) järgi. Teenust osutavatele asutustele oli nende andmete kogumine aeganõudev,
sest teenusesaajate liikuvus on suur (nt 2019. aasta jooksul alustas teenuse saamist ligi 4800
inimest) ning puude olemasolu ei anna teenuseosutajatele olulist lisainfot. Teenuse
osutamiseks vajalikud andmed on teenusesaaja tervisekaardil ning vajaduse korral
kättesaadavad ka digiloost. Poliitikakujundamiseks on vajalikud dementsuse diagnoosiga
teenusesaajate andmed ning andmed dementsete teenusesaajate kohta, mis on võimalik
lisada tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi“.
Tabelis 4 (endine tabel 5) „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“ jäetakse hooldustöötajate andmetest välja andmed nende kutsealase ettevalmistuse
kohta (kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega, täienduskoolituse, taseme- või
töökohapõhise õppe läbinud), kuna 2020. aastast kehtival tegevusloa saamisel on nõue, et
kõigil hooldustöötajatel peab olema kutsealane ettevalmistus ning need andmed on
kättesaadavad MTR-is ja andmete topelt küsimine ei ole õigustatud. Edaspidi ei küsita ka
tegevusjuhendaja koolituse andmeid, kuna tegevusjuhendajana saab töötada üksnes vastava
ettevalmistusega töötaja ja üldhooldusteenuse osutamisel ei ole tema täienduskoolitused
13
määravad. Tegevusjuhendajate täienduskoolituste lisanõuded kehtivad eelkõige
erihoolekandeteenuste osutamisel.
Teine suurem väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust puudutav muudatus on seotud
õendusteenuse osutamise ja rahastamisega üldhooldusteenuse puhul. Tegemist on
tervishoiuteenusega (tervishoiuteenuste loetelus kood 3097) ning seda rahastab haigekassa
pearaha põhimõttel. Arvestuse aluseks on SKA poolt väljastatud üldhooldusteenust osutava
asutuse tegevusloal olev maksimaalne isikute (voodikohtade) arv. Teenuse osutamiseks on
vajalik koduõenduse tegevusluba, mille väljastab Terviseamet. Koduõenduse tegevusluba
võib omada või taotleda üldhooldekodu ise või valib sobiva õendusteenuse pakkuja, kellel on
koduõenduse tegevusluba ning kellega haigekassa sõlmib lepingu (õendusteenuse pakkuja ja
hooldekodu teevad koostööd koostöökokkuleppe alusel). Samuti rahastab haigekassa
teenust, kui asutusel on lisaks üldhooldusteenuse tegevusloale ka statsionaarse
õendusabiteenuse tegevusluba ja tal on õde, kellel on leping haigekassaga. Kui
teenuseosutajal on tööl õde, kes on küll tervishoiutöötajate registris registreeritud, kuid
asutusel leping haigekassaga puudub, rahastab seda teenust asutus ise ning see kulu
kaetakse kohatasu katteks laekunud vahenditest.
Seoses õendusabiteenuse rahastamiskorra täpsustamisega üldhooldusteenuse puhul on
tehtud muudatused tabelis 4 „Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu,
töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine
töötasu“. Selles tabelis näidatakse edaspidi õde vaid juhul, kui ta on registreeritud
tervishoiutöötajate registris ning ta on lepingulises suhtes üldhooldusteenuse osutajaga, kellel
puudub leping haigekassaga. Sel juhul rahastab teenust asutus ise ning kulu kaetakse
kohatasu katteks laekunud vahenditest.
Seoses haigekassa poolt üldhooldusteenuse puhul õendusteenuse rahastamise
täpsustumisega on ülevaate saamiseks lisatud aruandevormi tabel 4a „Õendusteenuse
osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus)“, kus
on loetletud toimivad rahastamisvõimalused. Aruande esitaja peab märkima numbriga „1“ vaid
ühe neist variantidest.
Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid. 2019. aastal esitas aruande „Väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus“ 182 erinevat asutust või struktuuriüksust. Kõigist Eesti ettevõtetest
ja asutustest moodustab see väikese osa.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
SoM ja SKA
H- ja S-veebi aruandevormide sisulised ja tehnilised muudatused puudutavad aruandeperioodi
jooksul ka SoMi ja SKAd. Üks aruanne kaotatakse ning lapsehoiuteenuse, lastekaitse kohaliku
omavalitsuse üksuses, hoolekandeasutuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse aruannete maht väheneb. Samuti tuleb aruande esitajaid nõustada teistes
tehtud täpsustustes.
Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, mõjutatud sihtrühm on keskmine. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju SKA-le ja SoM-ile oluline.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
14
Muudatustel on oluline mõju andmeesitajate halduskoormusele, mis väheneb tänu
aruandevormides tehtavatele muudatustele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused koosnevad kulutustest aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine
veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine.
Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla vahemikus 3000–4000 eurot.
Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi
arendusteks kavandatud summast.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga lihtsustub
andmeesitajatel aruande täitmine ja täitmiseks kuluv aeg.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Statistikaametile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Statistikaamet saatis e-kirja märkuste
puudumise kohta ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega.
Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud
seletuskirja lisas.
15
Sotsiaalkaitseministri 17.03.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
Lisa 1
ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE TOETUSFONDI VAHENDITE
KASUTUS JA JÄÄK
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning
toetusfondi vahendite jääk
Rea Eurot
nr
A B 1
Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01
Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi
vahendid 02
Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks eraldatud muud
kohaliku omavalitsuse eelarvelised vahendid 03
Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 04
Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 05
Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks KOKKU
(r06 = r07 + r08) 06
asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 07
asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 08
Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r09= r01 + r02 + r03 + r04 - r05 - r06) 09
Tabeli 1 rida 07 = tabel 2 rida 01 veerg 5.
2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta
jooksul)
Sihtrühm, kellele KOV on
Sihtrühm, kellele KOV võib
kohustatud teenust Kulutused
teenust osutada
osutama kokku,
Rea eurot
Isikute arv kulud Isikute arv kulud
nr
A B 1 2 3 4 5
Aruandeaastal asendus- ja
järelhooldusteenuse osutamiseks KOKKU
(r01 = r02 + r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel
1 r06) 01
asendushooldusteenus hooldusperes 02
asendushooldusteenus perekodus 03
asendushooldusteenus asenduskodus 04
järelhooldusteenus 05
.