dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmise täiendatud eelnõu

Sotsiaalministeerium · 17. märts 2021
Viit
1.2-2/37-1
Registreeritud
17. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon, Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎1.2-237-1 17.03.2021 Väljaminev kiri.asice1910 KB

Sisu (failidest)

Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 17.03.2021 nr 1.2-2/37-1 Perehüvitiste seaduse muutmise täiendatud eelnõu Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Edastame Teile juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu 300 SE täiendatud versiooni. Esialgne eelnõu on Riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud Siseministeeriumi poolt. Sotsiaalministeerium on eelnõu täiendanud muudatustega, mis puudutavad perehüvitiste maksmist lapse surnult sündimise korral ja peretoetuste maksmist 16–19-aastastele seoses õpingute jätkamisega kooliaasta alguses. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poolt täiendavalt analüüsitud eelnõu muudatustega kaasnevaid mõjusid ja korrigeeritud kulu riigieelarvele. Palume menetluses olev eelnõu asendada edastatava eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel; 2. Seletuskiri 21 lehel; 3. Seletuskirja lisa 1 1 lehel. Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 12.03.2021 Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult sündimise korral.“; 2) paragrahvi 22 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.“; 4) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Kui laps sünnib surnult ja lapse isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise õigust käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt, on isal õigus isa täiendavale vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses. (13) Lapse emal, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, tekib lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.“; 5) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. (42) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. (43) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse 1 saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.“; 6) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses: „(61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. (62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. (63) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik leping oli peatunud.“; 7) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Kui laps sünnib surnult ja isa kasutab isa täiendavat vanemahüvitist käesoleva seaduse § 34 lõike 11 või 12 kohaselt, siis Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab isa täiendava vanemahüvitise pärast seda, kui on saanud tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta ja edastanud vajadusel isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed töötamise registrisse.“; 8) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 37 lõikete 41–43 ja § 39 lõigete 61–63 rakendamisel sotsiaalse, sealhulgas demograafilise eeldatava olulise mõju järelhindamise teeb Sotsiaalministeerium hiljemalt 2024. aastal.“; 9) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 633 järgmises sõnastuses: „§ 633. Paragrahvi 37 lõigete 41–43 rakendamine Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 41–43 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.“; 10) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 634 järgmises sõnastuses: 2 „§ 634. Paragrahvi 39 lõigete 61–63 rakendamine Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61–63 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.“; 11) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 635 järgmises sõnastuses: § 635. Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral (1) Isal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 12 jõustumist, on õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust kasutamata. Sellisel juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatut taotlemise ajalist piirangut. (2) Emal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34 lõike 12 jõustumist ja kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30 kalendripäeva.“; 12) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 34 lõiked 12 ja 13 ja § 44 lõige 15 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. (7) Käesoleva seaduse § 37 lõiked 41–43 ja § 633 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. (8) Käesoleva seaduse § 39 lõiked 61–63 ja § 634 kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.“. § 2. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui laps sünnib surnult, on isal õigus kasutada isapuhkust alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses.“; 2) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 60 lõige 4 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5 ja 9 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. juulil. 3 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ………………… 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2021 (allkirjastatud digitaalselt) ………………………….. 4 Perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt töölepingu seaduse muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand SOTSIAALKAITSEMINISTRI MÄÄRUS Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, § 51 lõike 4 ja § 59 lõike 4 alusel ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikega 13 ja § 64 lõikega 52. § 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui laps sünnib surnult, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmete kandmine taotlusele ei ole kohustuslik.“ 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud andmete loetelule lisatakse perehüvitiste taotlusele tulenevalt hüvitise liigist vajaduse korral järgmised andmed või dokumendid: 1) sünnitoetuse taotlemisel surnult sündinud lapse korral tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta. Kui taotlejaks on lapse isa, siis lisaks lapse ema nimi ja isikukood; 2) vanemahüvitise taotlemisel surnult sündinud lapse korral tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta, juhul kui vanemahüvitist taotleb ema, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuseseaduse alusel; 3) isa täiendava vanemahüvitise taotlemisel surnult sündinud lapse korral tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta ning lapse ema nimi ja isikukood.“ § 2. Määruse jõustumine Sotsiaalkaitseminister Kantsler 1 Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu muudatuste sisu puudutab kolme valdkonda: 1. Vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral. Sihtrühma kuuluvad vanemahüvitise saajad, kelle laps on sündinud ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.12.2023 ja kes on vanemahüvitise arvestusperioodil end töötuna Eesti Töötukassas registreerinud. Muudatus laieneb ka erivajadusega lapse toetust saanud lapsevanematele, kes viibisid tööandja juurest palgata puhkusel. 2. Perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral. Sihtrühma kuuluvad pered, kelle laps on sündinud surnult. 3. 16–19-aastastele peretoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute jätkamise korral. Sihtrühm on põhikooli lõpetanud 16-aastane või vanem laps, kellele makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni. Esiteks on eelnõuga kavas arvata vanemahüvitise arvestusperioodist peale haigus- ja hoolduslehel oldud aja välja ka Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse eesmärk on: a) vältida laste saamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu; b) tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek. Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Töötuna arvel olnud isikute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Nimetatud pered on eriti haavatav sihtrühm, sest peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed. COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi koroonaviiruse) pandeemilise leviku, selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse tõttu on paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud. Koroonaviiruse leviku ja selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaalmajanduslik ja demograafiline negatiivne mõju ulatub seega lähikuudest palju kaugemale. Majanduse ja tööturu madalseisu aeg võib samas olla paljudele sobiv võimalus keskenduda perele ja laste kasvatamisele. Ajutiselt halvenenud majandusolud ei tohiks takistada pereplaneerimist ega põhjustada sündide edasilükkamist inimesest endast sõltumatutel asjaoludel. Edasi lükatud sünnid ei pruugi eri põhjustel hiljem enam teoks saada. Samuti on oht, et esimese lapse sünni hilisemasse vanusesse nihkumisel ei pruugi peredel enam olla võimalust järgmiste laste sünniks. Teisena täiendatakse eelnõuga perehüvitiste – sünnitoetuse ja vanemahüvitise – määramist ja maksmist lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult. Surnult sündinud lapse vanemad on väga väike, kuid oluline ja haavatav osa perehüvitise saajate sihtrühmast. Seetõttu on oluline anda nendele lapsevanematele turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt selles emotsionaalselt 1 keerulises olukorras. Riigi poolt pakutav tugi võib mõjutada positiivselt neid peresid ka tulevikus lapsesaamist planeerima. Kolmandana soovitakse eelnõuga lahendada aastaid kestnud probleem, mis puudutab õppeaasta alguses 1619-aastastele lastele peretoetuste maksmise jätkamist seoses õppima asumisega. Kuna 8. septembriks, millal Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) maksab septembri peretoetusi, ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) kanda, puuduvad SKA-l septembri peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saa kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt. Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi SKA ja koolide poole. Muudatuse kohaselt jätkatakse õppimise andmeid kontrollimata peretoetuste maksmist septembri lõpuni, tagades seeläbi õigustatud peredele toetuste sujuva väljamaksmise. Õpingute jätkamise tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (tel 626 9806, [email protected]). Töölepingu seaduse muudatuse on koostanud töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (tel 6269 179, [email protected]). Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age Viira (tel 6269 141, [email protected]), Deisi Pohlak (626 9195, [email protected]) ja nõunik Alis Tammur (tel 626 9750, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel 6269199, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). Eelnõu väljatöötamises osalesid Siseministeeriumi, SKA ja Eesti Töötukassa ametnikud. 1.3. Märkused Eelnõu § 1: 1) punktidega 1-5, 7-9 ja 11 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 32; 2) punktidega 6 ja 10 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 33. Eelnõu § 2 muudetakse töölepingu seadust redaktsioonis RT I, 29.12.2020, 25. Eelnõu on välja töötatud vastavalt valitsuskabineti 3.11.2020. a otsusele. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk töötuna oleku korral vanemahüvitise suuruse arvutamist puudutavate muudatuste osas on ennetada ja leevendada lastega perede koroonaviiruse pandeemilise leviku põhjustatud sotsiaalmajanduslikke probleeme ning toetada sündimust ja laste kasvatamist. Selleks muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseid ning kui lapsevanem oli töötu 2 eriolukorra ajal või sellele järgnevatel aastatel, arvatakse vanemahüvitise arvestusperioodist peale töövõimetuslehel oldud aja välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei vähendaks koroonaviiruse levikust tingitud töötus lähiaastatel vanemahüvitise suurust, mistõttu ei lükka pered plaanitud lapse saamist majanduslikel põhjustel edasi. Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Sel ajal sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 01.03.2020–28.02.2023, hõlmates seega koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse aja. Kuna vanemahüvitise arvestusperiood on 21 kalendrikuud1 enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, on meedet põhjendatud rakendada pikema aja vältel ja meetme rakendamise kestuse määramisel on tuginetud 2008. aasta majanduskriisist saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine aega ligikaudu kolm aastat. Pärast muudatuse rakendamist on oluline hinnata meetme mõju sündimusele ja riigieelarvele. Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb Sotsiaalministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks, tuginedes Statistikaameti sündide statistika andmetele. Eelnõu eesmärk surnult sündinud lapsi puudutavate muudatuste osas on anda lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult, turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt emotsionaalselt keerulises olukorras. Muudatuse kohaselt makstakse lapsevanemale nii sünnitoetust kui ka laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist. Eelnõu eesmärk on lahendada ka aastaid kestnud probleem, mis puudutab õppeaasta alguses 16–19-aastastele lastele septembri kuu eest peretoetuste maksmist. Kuna 8. septembriks, millal SKA maksab septembri peretoetusi, ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid EHIS-sse kanda, puuduvad SKA-l peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saa kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt. Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi SKA ja koolide poole. Muudatuse kohaselt jätkatakse õppimise andmeid kontrollimata peretoetuste maksmist septembri lõpuni, tagades seeläbi õigustatud peredele toetuste sujuva väljamaksmise. Õpingute jätkamise tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline (vt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punkti 1), sest töötuse korral vanemahüvitise arvestamisel tehtavad muudatused on seotud koroonakriisi tagajärgede leevendamisega. Eelnõu mõjutab vanemahüvitise arvestamist laste puhul, kes sünnivad alates 01.01.2021 ning kelle eest SKA peab seejärel määrama vanemahüvitise. Sellest kuupäevast alates jääb vanemahüvitise arvestusperioodi 2020. aasta märts ehk eriolukorra väljakuulutamise kuu. Kuigi rakendussätte kohaselt on muudatust võimalik rakendada tagasiulatuvalt alates 01.01.2021, on muudatuse sujuva rakendamise huvides oluline, et tagasiulatuva rakendumise ajavahemik oleks võimalikult lühike. Muudatuse rakendamiseks on vajalik ka eelnev IT- arendus, mis võtab samuti teatud aja. 1 See on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood. 3 Muudatustega, mis puudutavad perehüvitiste maksmist lapse surnult sündimise korral ning peretoetuste maksmist õppeaasta alguses 16-19-aastastele, ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 5). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muudatused, teises töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muudatused ja kolmandas sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse PHS § 22 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 22 lõige 6. Muudatuse eesmärk on tagada sünnitoetuse maksmine lapsevanemale, kelle laps on sündinud surnult. Surnultsünni all mõistetakse vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisest surma pärast 22. rasedusnädalat. Vastavalt raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele võib kauem kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud rasedust katkestada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, st pärast 22. rasedusnädalat on tagatud lootele kaitse ehk õigus elule. Surnultsünni määratlemisel saame tugineda ka ravijuhendile2, mis käsitleb enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi (RJ-P/15.1-2017). Surnult sündinud lapse vanem, kes soovib saada sünnitoetust, peab esitama SKA-le peretoetuste taotluse. Taotluse esitamine peab olema lapsevanema jaoks võimalikult lihtne. SKA poolt proaktiivne sünnitoetuse pakkumine ei ole surnult sündinud laste puhul hetkel veel võimalik, kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse ning SKA-l puudub automaatne infovahetus surnultsündide osas ka tervise infosüsteemiga. Seega tõstab sünnitoetuste menetlemine väga vähesel määral SKA halduskoormust, mis kaetakse olemasoleva ressursiga. Pikemas perspektiivis on otstarbekas sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervishoiu infosüsteemi andmevahetuse arendamine, et tagada proaktiivne toetuse pakkumine ka surnult sündinud laste puhul. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse PHS § 29 lõike 2 esimese lause sõnastust. 16-aastastele ja vanematele lastele makstakse peretoetuseid vaid õppimise korral. SKA lähtub peretoetuste maksmisel EHIS-e andmetest, kuhu koolid kannavad laste õppima asumise andmed hiljemalt 15. septembriks. Peretoetuste tavapärane maksetähtaeg on sellest kuupäevast oluliselt varasem ehk 8. kuupäev ning SKA vajab sellele eelnevalt aega massmaksete ettevalmistamiseks, mistõttu ei saa kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt. Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi SKA ja koolide poole. Tänase regulatsiooni juures on selleks, et SKA saaks peretoetused õigeaegselt välja maksta, vaja, et laste õppimise andmed on EHIS-es hiljemalt augusti viimaseks päevaks. SKA suhtluses koolidega on selgunud, et nende poolt on andmete varasemale EHIS-esse kandmisele nii sisulisi kui tehnilisi takistusi. 2 https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-enneaegse- vastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus#eb87d6b7 4 Olukord toob iga-aastaselt kaasa SKA-le hulga lisatööd täiendavate väljamaksete, kliendikontaktide kui ka inimeste teavitamise seisukohalt. Peredele, kelle laste õppimise andmed ei jõua septembri alguseks EHIS-esse, on SKA saatnud alates 2017. aastast enne tavapärast hüvitiste maksepäeva teavituskirjad ja teinud septembrikuus täiendavaid väljamakseid, et pärast õppimise andmete saamist hüvitised võimalikult kiiresti saajateni toimetada. Peresid, kellele SKA septembri alguses vastavad teavituskirjad saadab, et nende toetused võivad hilineda, on iga-aastaselt ca 9000. Eelteavitusest olenemata joonistub iga aasta septembrikuus võrreldes ülejäänud kuudega tugevalt välja nende pöördumiste arvu kasv, kus lapsevanemad on mures, millal nad peretoetusi saavad. 2019. aasta septembris oli peretoetuste osas SKA-le tavapärasest 37% rohkem kontakte. Muudatuse eesmärk on tagada sujuv ja kolmandate osapoolte (koolid, EHIS) tegevusest sõltumatu peretoetuste maksmine seoses õppimise jätkamisega õppeaasta alguses. Muudatuse kohaselt jätkatakse septembris peretoetuste maksmist ilma õppimise andmeid arvestamata. Neile, kes ei asunud EHIS-e andmetel edasi õppima, peatatakse peretoetuste maksmine alates oktoobrist. Muudatus tagab, et õigustatud pered saavad kõik toetused õigeaegselt kätte. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PHS §-i 34 lõigetega 12 ja 13. Muudatuse eesmärk on luua surnult sündinud lapse isale võimalus võtta isapuhkust ja saada isa täiendavat vanemahüvitist kuni 30 päeva alates lapse sünnist, juhul kui ta ei ole kasutanud õigust isapuhkusele ja isa täiendavale vanemahüvitisele juba enne lapse eeldatavat sündi. Muudatus tagab ka isadele võimaluse taastuda lapse kaotusest ning lapsevanematel võtta koos aega, et olla üksteisele toeks. Lisaks täiendatakse kehtivat seadust võimalusega maksta emadele, kellel ei ole ravikindlustuse seaduse alusel õigust sünnitushüvitisele, vanemahüvitist. Vanemahüvitis määratakse emale alates lapse surnult sündimise päevast järjestikku 30 kalendripäeva. Muudatuse eesmärk on toetada ema selles emotsionaalselt keerulises olukorras ka materiaalselt, aitamaks katta lapse surnult sündimisega kaasnenud kulusid. PHS-i 01.04.2022 jõustuvas redaktsioonis on tagatud mõlemale lapsevanemale võimalus saada lapse surma, sh surnultsünni korral jagatavat vanemahüvitist. Viidatud redaktsiooni § 34 lõige 7 sätestab, et kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, lõppeb ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise saamise õigus ning mõlemal vanemal on õigus saada lapse surmale järgnevast päevast jagatavat vanemahüvitist kuni 30 kalendripäeva. Kehtivas regulatsioonis ei ole surnult sündinud lapse korral vanemahüvitise, sh isa täiendava vanemahüvitise maksmine reguleeritud. Emal, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, on võimalik lapse surnultsünni järgselt võtta haigusleht ja alates 28. rasedusnädalast toimunud sünnituse puhul sünnitusleht ning saada sünnitushüvitist 140 päeva ulatuses. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 täiendatakse PHS §-i 37 lõigetega 41–43 ja §-i 39 lõigetega 61– 63. 5 Muudatuse kohaselt lisatakse seadusesse sätted vanemahüvitise suuruse arvutamise erisuste kohta. Eelnõuga reguleeritakse vanemahüvitise suuruse arvutamist juhul, kui hüvitise saaja on vanemahüvitise arvestusperioodil olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas. Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Koroonaviiruse levikust tingitud töötuse kasvu tõttu jäetakse järgmisel kolmel aastal vanemahüvitise arvestusperioodist välja ka töötuna arvel oldud aeg. Eelnõuga tehtav muudatus laieneb vaid neile, kes on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Vanemahüvitise määramisel saab SKA andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu. Muudatuse rakendamisel tuleb pidada silmas, et kui vanemahüvitise taotlejal algas töövõimetusleht töölepingu ajal, makstakse talle haigushüvitist edasi ka siis, kui ta on töötuna arvel. Nimelt ei kontrolli Eesti Haigekassa enne hüvitise maksmist, kas töösuhe kehtib. Seega tuleb arvestada, et samal ajal töövõimetushüvitise saamisega võidakse arvel olla töötuna ja saada töötutoetust. Sel juhul tuleks kattuv ajavahemik arvesse võtta ühekordselt. Näide 1. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui eriolukorra ajal tema töösuhe lõppes Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021. Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021. Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 200 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus). Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020. Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : 12 = 933 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : [(365–122) : 30] = 1383 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 450 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 8100 eurot rohkem. Eelnõuga korraldatakse töötuse aja kindlaksmääramine juhul, kui vanemahüvitise saaja töösuhe lõppes koondamisega ja töötajale maksti kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi koondamishüvitis). Töötuskindlustuse seaduse § 141 järgi on koondamise korral töötajal õigus Eesti Töötukassa makstavale koondamishüvitisele. Seda makstakse varasema töö- või teenistusstaaži alusel kas ühe või kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Sellisel juhul ei arvestata töötuna arvel oleku aja sisse 30- või 60-päevast ajavahemiku, mille eest on saadud koondamishüvitist. Näide 2. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui ta eriolukorra ajal koondati Kati ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021. Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021. Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja + 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis töötukassa). Eriolukorra ajal Kati koondati ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Koondamishüvitist sai Kati Eesti Töötukassalt 30 päeva eest. 6 Uuesti asus Kati tööle 1. augustil 2020, olles töötu olnud 4 kuud. Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 12 = 1166 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : [(365–92) : 30] = 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva (01.04.2020– 30.04.2020), kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 6696 eurot rohkem. Tööandja ja ka Eesti Töötukassa poolt makstav koondamishüvitis on sotsiaalmaksuga maksutatav tulu. Kui sellelt on vanemahüvitise arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks, läheb tulu arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kui tööandjapoolse koondamishüvitise maksmise ajal on töötaja end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud, läheb 30-päevane aeg, mille eest tööandja maksis koondamishüvitist, arvesse töötuna arvel olekuna, st need päevad lahutatakse vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust. Peale töötuna arvel olnute reguleeritakse eelnõuga ka nende lapsevanemate vanemahüvitis, kellele SKA maksis eriolukorra ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Eriolukorra ajal riigi poolt makstud palgatoetus on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja see läheb arvesse vanemahüvitise suuruse arvestamisel. Kuid samal ajal oli ka lapsevanemaid, kes töötamise registri andmetel olid tööandja juurest palgata puhkusel ja sel ajal ei teeninud sotsiaalmaksuga maksustavat tulu ega saanud ka Eesti Töötukassa kaudu palgatoetust, kuid said erivajadusega lapse hooldamise eest SKA makstavat toetust – neil lapsevanematel ei olnud eriolukorra ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. SKA andmetel maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrusest nr 26 „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ajavahemikul 12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust 1304 isikule. Kuna tegemist on üsna väikese, kuid väga haavatava sihtrühmaga, kelle peres kasvab erivajadusega laps või lapsed, on põhjendatud kohaldada neile vanemahüvitise arvutamisel erisust. Seega, kui isik oli õigustatud saama erivajadusega lapse vanema toetust, lähtutakse edaspidi vanemahüvitise suuruse arvutamisel PHS-i § 37 lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud. Alles seejärel jagatakse saadud päevade arv 30-ga. Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritutel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka nii öelda tööampse3, ilma et nende töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Ajutise töötamise tingimused on sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 42. Kuivõrd need tööampsud saavad olla tõesti väikesed (brutotasu on ühekordne või on eri tasude suurus kokku mitte rohkem kui 233,60 eurot ehk 2020. aasta töötasu alammäärast 40%) ja kui töötasult tasutud sotsiaalmaks laekub vanemahüvitise arvestusperioodil, võetakse seda vanemahüvitise suuruse arvestamisel arvesse ja töötatud aega käsitatakse töötuna arvel oldud ajana. See tähendab, et kirjeldatud olukord lahendatakse inimesele soodsalt, toetades seeläbi ka tööampsude tegemist. 3 Tööamps on ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal. 7 Näide 3. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui naine töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel . Siiri ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021. Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021. Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 300 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus + ajutine töötamine 100 eur). Eriolukorra ajal Siiri töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Siiri töötas ajutiselt töötuna arveloleku ajal, mille eest maksti talle ka töötasu. Uuesti asus Siiri tööle 1. augustil 2020. Kehtiva seaduse järgi on Siiri vanemahüvitis 11 300 eurot : 12 = 942 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Siiri oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Samuti ei katke ajutise töötamise tõttu tema töötuna arvelolek ja täiendavalt teenitud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise arvutamisel. Seega on Siiri vanemahüvitis 11 300 eurot : [(365–122) : 30] = 1395 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 453 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 8155 eurot rohkem. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PHS §-i 44 lõikega 15. Kehtiva seaduse alusel ei kanta surnult sündinud last rahvastikuregistrisse, mistõttu ei saa surnultsündide puhul rakendada kehtiva perehüvitise seaduse põhimõtet, et isa täiendava vanemahüvitise maksmise aluseks on asjaolu, et lapse andmed on esitatud rahvastikuregistrisse. Muudatuse kohaselt, kui surnult sündinud lapse isa on taotlenud isa täiendavat vanemahüvitist, määratakse ja makstakse isa täiendav vanemahüvitis viie tööpäeva jooksul, kui on täidetud järgmised tingimused: a. lapse isa on esitanud SKA-le tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta. Kuna SKA-l puudub hetkel automaatne infovahetus tervishoiuteenuse osutajatega surnultsündide info osas, siis on hüvitise maksmiseks vajalik saada vastav info lapsevanemalt, nt esitades lapse surmateatise. Surmateatisel puuduvad delikaatsed isikuandmed. b. SKA on vajadusel edastanud isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed töötamise registrisse. Töötamise registrisse andmete edastamise vajadus sõltub sellest, kas isa on töösuhtes ja töösuhte vormist. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PHS §-i 63 lõikega 3. Muudatuste kohaselt lisatakse seadusesse paragrahvide 41-43 ja paragrahvide 61-63 järelhindamise säte. Eelnõu rakendamise järel hinnatakse eeldatavalt olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, et selgitada välja, kas muudatus registreeritud töötuse korral vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud, kui esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga. Järelhindamisel tuginetakse Statistikaameti poolt avaldatud sündide statistika andmetele ja muudele asjakohastele allikatele. Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb Sotsiaalministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Järelhindamise tulemusest peaks selguma sarnase muudatuse rakendamise põhjendatus võimalike tulevikus aset leidvate erakorraliste sündmuste korral, millega kaasneb äkiliselt kasvanud töötus, mis on eeldatavalt ajutise iseloomuga. 8 Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täiendatakse seaduse 5. peatüki 1. jagu paragrahvidega 633 ja 634. Paragrahvidega 633–634 sätestatakse eelnõu punktides 5 ja 6 nimetatud muudatuste rakendamine. Muudatused on kavandatud tähtajalisena ja neid rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul, arvestusega, et vanemahüvitise arvestusperioodi jääb koroonakriisist mõjutatud vahemik 01.03.2020–28.02.2023. Arvestades, et vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg 9 kuud, on põhjendatud rakendada muudatust pikema aja vältel. Meetme rakendamise kestuse määramisel on tuginetud 2008. aasta majanduskriisi ajal saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine ligikaudu kolm aastat. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 tehtavad muudatused on sisult identsed, kuid sätestatud eraldi seetõttu, et § 1 punktiga 5 tehtav muudatus rakendub kehtivas PHS-i redaktsioonis ning § 1 punktiga 6 tehtav muudatus rakendub varem vastu võetud ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvas redaktsioonis vastava numeratsiooniga. Kui taotlejal, kelle vanemahüvitis on arvutatud eelnõus nimetatud erisusest lähtudes, sünnib järgmine laps pärast 31. detsembrit 2023, st ajal, kui vanemahüvitise arvestusperioodist ei arvestata enam välja töötuna oldud aega, aga laste sünni vahe on lühem kui kolm aastat, siis kohaldatakse vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni sätteid (PHS-i § 41). See tähendab, et kui hüvitise taotlejale arvutatud vanemahüvitis on uue lapsega väiksem talle eelmisel korral määratud hüvitisest või sellega võrdne, makstakse taotlejale vanemahüvitist varasemas suuruses. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seaduse 5. peatüki 1. jagu paragrahvidega 635. Paragrahviga 635 sätestatakse lapse surnult sündimise korral vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt. SKA andmetel on alates isa täiendava regulatsiooni jõustumisest seni surnult sündinud 11 last, kelle isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise õigust enne lapse eeldatavat sünniaega. Eelnõu menetlemise vältel võib lisanduda veel 1-2 isa. Rakendussätte eesmärgiks on võimaldada nendel isadel tagasiulatuvalt ja ilma isapuhkusele jäämata isa täiendavat vanemahüvitist saada, tagades seeläbi võrdse kohtlemise isadega, kes võtsid isapuhkuse enne lapse sündi. Surnult sündinud laste isad on väga väike vanemahüvitise saajate sihtrühm, kuid muudatusel on nende jaoks oluline mõju. Sarnaselt isadele on rakendussäte loodud ka emadele, kellel ei ole ravikindlustuse seaduse alusel õigus sünnitushüvitisele, st emad, kes ei ole olnud töö- või teenistussuhtes või tasunud sotsiaalmaksu mõnel muul moel. Ka emade puhul lähtutakse vanemahüvitise maksmisel samadest põhimõtetest. Vanemahüvitist makstakse alates lapse sünnist 30 järjestikku kalendripäeva. Sihtrühma määratlemisel on lähtutud põhimõttest, et emad ja isad oleksid võrdselt koheldud. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 88 lõigetega 6–8. Muudatuste kohaselt sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 4 ja 7 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. Kehtivusaeg on vaja lisada seepärast, et § 1 punktidega 4 ja 7 tehtavate muudatuste sõnastus peab kehtima 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i 9 redaktsioon, kus seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on viimane muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem seadus alates jõustumisest ära kõik järgmised redaktsioonid. Eelnõu § 1 punktid 5 ja 9 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. Kehtivusaeg on vaja lisada seepärast, et § 1 punktidega 5 ja 9 tehtavate muudatuste sõnastus peab kehtima 2021. aasta 1. juulist 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i redaktsioon, kus seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on viimane muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem seadus alates jõustumisest ära kõik järgmised redaktsioonid. Kuna aga eelnõu § 1 punktidega 5 ja 9 tehtavad muudatused ei tohi edasi kanduda 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni, on vaja lisada jõustumist täpsustav säte. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 10 kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Sätete kehtimise aeg tuleneb asjaolust, et eelnõuga tehtavat muudatust rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021– 31.12.2023 sündinud laste puhul, ja reeglist, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PHS-i § 34 lg 2). Seega, kui laps sündis sel ajavahemikul, on vanemahüvitist võimalik kasutada 2026. aasta 31. detsembrini. Eelnõu § 2 punktiga 1 ja 2 täiendatakse TLS §-i 60 lõikega 4 ja §-i 190 lõikega 6. Muudatus sätestab isapuhkuse kasutamise olukorras, kus laps sünnib surnult. Eelnevalt sätestati eelnõus õigus isa täiendava vanemahüvitise saamiseks olukorras, kus laps sünnib surnult. Isal on sellisel juhul õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist kasutamata päevade ehk kuni 30 kalendripäeva ulatuses. PHS § 33 lõige 2 sätestab, et isapuhkuse kasutamise õigust omaval isikul on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise ajal, kui selle kohta on kantud andmed töötamise registrisse. Eelnõuga antakse isadele võimalus soovi korral kasutada isapuhkuse õigust ka juhul, kui laps sünnib surnult ning ta ei ole enne lapse sündi hakanud kasutama oma õigust isapuhkusele. Kui isa on kasutanud isapuhkuse õigust juba enne lapse sündi või isa on lapse sünni ajal isapuhkusel, on isal võimalik kasutada isapuhkuse õigust järjestikku kasutamata päevade lõikes. Muudatus on kooskõlas ka 01.04.2022 jõustuva vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi regulatsiooniga. Muudatusega nähakse ette ka TLS § 60 lõike 4 kehtivus, mis on kuni 2022. aasta 31. märtsini. Eelnõu §-ga 3 nähakse ette jõustumisätted. Eelnõu § 3 lõikega 1 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid5 ja 9 jõustuvad alates 2021. aasta 1. juulist. Eelnõu § 3 lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil. Eelnõu § 3 lõikega 3 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkt 8 jõustub alates 2021. aasta 1. juulist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 10 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu, millega täiendatakse peretoetuste ja vanemahüvitise regulatsiooni, on suunatud lastega perede heaolu toetamiseks. Eelnõus toodud muudatusega võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Seadusel puudub mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Seaduseelnõuga kavandatakse kolme peamist muudatust, millest on puudutatud kolm peamist sihtrühma: 1. I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral. Sihtrühma kuuluvad vanemahüvitise saajad, kelle laps on sündinud ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.12.2023 ja kes on vanemahüvitise arvestusperioodil end töötuna Eesti Töötukassas registreerinud; 2. II Muudatus - perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral. Sihtrühma kuuluvad pered, kelle laps on sündinud surnult; 3. III Muudatus - 16–19-aastastele peretoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute jätkamise korral. Sihtrühm on põhikooli lõpetanud 16-aastane või vanem laps, kellele makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni. I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral 1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate laste heaolu. Koroonaviiruse pandeemilise leviku negatiivse mõju leevendamiseks on oluline, et õigusaktid toetaksid peresid ja sündimust ka majanduslikult keerulisel ajal. Kuna vanemahüvitis määratakse vanema varasema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mõjutab töötus ja sellest tingitud töise tulu vähenemine otseselt 2021-2023. aastal sündivate laste eest makstava vanemahüvitise suurust. Vanema väiksem sissetulek tooks omakorda kaasa noorte perede toimetuleku halvemise ja mõjutaks negatiivselt pereplaneerimise valikuid. Eelmisest majanduskriisist saadud kogemuse põhjal võib eeldada, et sissetulekute vähenemine mõjutab eelkõige pere esimeste laste sünde. Sündide statistika sünnijärjekorra järgi (vt joonis 1) näitab, et 2008. aasta majandussurutise järel vähenes esimeste laste sündide arv märkimisväärselt. Teiste ja järgnevate laste järjestikused sünnid on majanduskriisi aegadel töötusest negatiivselt vähem mõjutatud: nimelt, kui järgmine laps sünnib kolme aasta (eelmise majanduskriisi ajal 2,5 aasta) jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, mida ta sai eelmise lapsega. Vanemahüvitise statistika näitab, et pea pooltel juhtudel sünnivadki teised ja järgmised lapsed järjestikku. 11 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 1. laps 2. laps 3. laps 4. laps ja järgmised Joonis 1. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018. Allikas: Statistikaamet Eelnõu muudatustest mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel on lähtutud SKA vanemahüvitise saajate andmetest 2021. aasta jaanuari seisuga ja prognoosist aastani 2023, samuti tööjõus osalemise määrast ning rahvastiku prognoosist Eesti Statistikaameti andmete alusel. Arvestatud on ka Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu võimalikku muutust prognoosiperioodil (2021-2023.a). Vanemahüvitise saajate sihtrühma määratlemisel on aluseks võetud arvestuspersioodil töiste tulude suuruse alusel vanemahüvitise saajad, kelle sissetulekud on olnud suuremad kui töötasu alammäär, kuid väiksemad kui vanemahüvitise maksimaalne määr. Kui vanemahüvitise saaja ei teeninud vanemahüvitise arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, näiteks oli ta registreeritud pikaajaline töötu, kellele Eesti Töötukassa maksis töötutoetust, on tema hüvitise suuruseks ka kehtiva korra järgi vanemahüvitise määr (2021. aastal 584 eurot). Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil töötas, kuid tema sissetulek jäi töötasu alammäära tasemele või alla selle, on ka kehtiva seaduse alusel tema hüvitise suuruseks kuupalga alammäär, mis 2021. aastal on samuti 584 eurot. Sihtrühma pole ka arvestanud maksimaalses vanemahüvitise suuruses vanemahüvitist saavaid lapsevanemaid (ca 4% vanemahüvitise saajatest), sest enamikel juhtudel on nende vanemahüvitise suurus juba väiksem kui nende tegelik palk. Samuti näitab Eesti Töötukassa registreeritud töötute profiil4, et nö valgekraed (juhid, tippspetsialistid jne) on töötusest vähem mõjutatud kui teised ametigrupid. Eelnõu ei puuduta ka neid vanemahüvitise saajaid, kes saavad laste sünnivahe tõttu vanemahüvitist eelmise lapse vanemahüvitise järgi (18,1% vanemahüvitise saajatest seisuga jaanuar 2021) ning seetõttu on nende lapsevanemate osakaal sihtrühma hindamisel välja arvestatud. Registreeritud töötuse hindamisel on lähtutud vanuserühmast 23-37, arvestades, et 2019. aastal sündis 80% lapsi emadele vanuses 23-37. Registreeritud töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud töist tulu üle töötasu alammäära (nii need, kellele riik maksab töötuskindlustushüvitist, kui ka need, kellele ei maksa), on potentsiaalsed lapsevanemad, kelle keskmist tulu ja selle tõttu ka vanemahüvitise suurust võib eriolukorrast ja koroonakriisist põhjustatud majanduslangus lapse sünni korral kõige enam puudutada. Läbi viidud analüüs käesoleva seaduseelnõu tarbeks näitas, et töötasu üle töötasu 4 https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud 12 alammäära teenivaid naisi oli 2020. aasta septembri lõpu seisuga kõigist vanuserühma registreeritud töötutest 47% (2020. a märtsi lõpus 43%) ning mehi 61,5% (2020.a märtsi lõpus 56,6%). Töötasu alammäärast suuremat töist tulu teeninud töötutel on töötuse pikkus nii naistel kui meestel keskmiselt 4,1 kuud. Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanuserühmas moodustavad töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud töötasu alammäärast kõrgemat töist tulu, tööjõus osalevatest naistest 4,9% ja meestest 4,4%. Naiste suurem töötuse määr on selgitatav koroonaviiruse levikust tingitud kriisi olemusega: kui eelmise, 2008. aasta kriisi ajal jäid töötuks rohkem mehed, siis praeguses kriisis puudutab töötus eelkõige just naisi, kes töötavad rohkem teenindus- ja turismisektoris. Arvestades seda osakaalu vanemahüvitise saajate sihtrühmast, siis mõjutaks eelnõu 2021. aastal 380 naise ja 81 mehe vanemahüvitise suurust ühes kuus. Mõjutatud sihtrühm moodustab u 3% kõigist vanemahüvitise saajatest. Eelnõus on esitatud eraldi säte erivajadusega lapse vanema toetuse saajatele. SKA andmetel maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrusest nr 26 „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ajavahemikul 12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust 1304 isikule. Kuna antud sihtgrupp moodustab vanemahüvitise saajatest marginaalse osa, siis sihtgrupi mõju eelarvele ei ole mõjuanalüüsis eraldi hinnatud. Kokkuvõtlikult on muudatuse mõju perehüvitise saajatele oluline, mõjutades perede toimetulekut väikelapse eest hoolitsemise perioodil. Samuti on muudatusel eeldatavasti mõju sündimusele, kuna see aitab vältida majanduslikel põhjustel sündide edasilükkamist või ära jäämist. 2. Mõju majandusele Muudatus vanemahüvitise suuruse arvutamisel mõjutab ka majandust, kuna leibkondade sissetulekud ei vähene ja seetõttu on neil võimalik oma tarbimiskäitumine säilitada. Keskmise vanemhüvitisega naised (1455 eurot) ja mehed (1898 eurot) kaotaks keskmiselt 4,1 kuud oma vanemahüvitise arvestusperioodist töötuna olles kehtiva seaduse korral vanemahüvitisest vastavalt naine 495 eurot ja mees 645 eurot kuus. Mõju ulatuse võib hinnata riigi majanduse mõistes väikseks, kuna mõjutatud leibkonnad moodustavad väikese osa kõigist leibkondadest. Mõju sagedus on samuti väike. Kuigi vanemahüvitis on regulaarne igakuine hüvitis, mis mõjutab ka majandust igal kuul, makstakse seda kindlal, kuni kolmeaastasel ajavahemikul. Vanemahüvitise arvestusperioodil töötuks jäänud last planeerivate perede majanduslikule toimetulekule ebasoovitavad mõjud puuduvad, sest asendussissetuleku säilimine vaatamata kriisile on kindlasti positiivse mõjuga. Mõjutatud sihtrühm on hinnanguliselt u 3% kõigist vanemahüvitise saajatest ning veelgi marginaalsem osa kõikidest lastega leibkondadest, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Riigieelarve prognoositava kulu arvutuskäik on esitatud eelnõu seletuskirja punktis 7. Eelnõu ebasoovitavate mõjude risk majandusele võib esineda täiendava kuluna riigieelarvele ning mõjuga lapsevanemate töömotivatsioonile. Riigi kulud võivad suureneda nende muidu 13 vanemahüvitise määras või alampalga järgi vanemahüvitist saavate lapsevanemate osas, kes kas või ühe kuu oma vanemahüvitise arvestusperioodist töötavad ning seejärel end töötuna arvele võtavad, et selle kuu järgi oma vanemahüvitis nö välja teenida. Juba tööturul aktiivsele tulevasele lapsevanemale võib olla kasulikum töötuna arvele võtmine võrreldes vähendatud töötasu alusel edasi töötamisega. Mõju töömotivatsioonile võib olla neile töötajatele negatiivne, sest eelnõu kohaselt ei loeta töötuse perioodi vanemahüvitise suuruse arvestusse, küll aga vähendab vanemahüvitist väiksemas määras ja/või töötasu alammääras töötamine. Eeskätt on mõjutatud need tulevased lapsevanemad, kellel on koroonakriisi tõttu vähendatud töökoormust, töötasu või kelle käive on vähenenud (nt FIE-d). 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tehtud küsitlus lapsevanemate seas näitas, et 36%-l on sissetulek vähenenud ja 5% on jäänud sissetulekust ilma5. Kirjeldatud riske leevendab alates 1. septembrist 2019 kehtiv vanemahüvitise arvestusperiood, mis ei võta arvesse rasedusperioodi – see muudatus täidab väärkasutamise riskide vähendamise eesmärki. Samuti on töötuse mitte arvestamise puhul tegu ajutise meetmega (2021-2023. aastal sündivate laste eest), mistõttu ei jõua lapsevanemad uue korraga ära harjuda ja teadlikult seda ära kasutama hakata. Seega võib kokkuvõttes ebasoovitavate mõjude riski riigieelarvele hinnata väikeseks. Kokkuvõttes on muudatuse mõju majandusele ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väiksed ja ebasoovitav mõjude risk on riigieelarve kuludele küll olemas, kuid seda võib hinnata väikeseks. 3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta võimalike perehüvitiste saajate halduskoormust ega avaliku sektori töökoormust, kuna kogu menetlus automatiseeritakse. Muudatuse rakendamisega kaasneb vajadus arendada nii SKA kui ka Eesti Töötukassa infosüsteeme. Arendada tuleb asutuste andmevahetust ning vanemahüvitise määramise ja maksmise teenust. Muudatused automatiseeritakse infosüsteemides, mistõttu ei avalda hilisem muudatuse rakendamine mõju asutuste töötajaskonna töökoormusele. IT arendustööde maksumust on kirjeldatud seletuskirja punktis 7. 4. Järelhindamine Pärast seaduse rakendamist on oluline hinnata, kas muudatus vanema registreeritud töötuse korral vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud, kui esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga. Järelhindamisel tuginetakse Statistikaameti poolt avaldatud sündide statistikale ja muudele asjakohastele allikatele. Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb Sotsiaalministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Järelhindamise tulemusest peaks selguma sarnase muudatuse rakendamise põhjendatus võimalike tulevikus aset leidvate erakorraliste sündmuste korral, millega kaasneb äkiliselt kasvanud, kuid eeldatavalt ajutine töötus. 5 https://www.sotsiaalministeerium.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/koroona_lapsevanemad_aprill2020.pdf 14 II Muudatus –perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral Sünnitoetuse maksmine surnult sündinud lapse korral Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju Tervise Arengu Instituudi andmetel (joonis 2) on viimasel kümnendil surnult sündinud laste arv järjepidevalt kahanenud – perioodil 2008-2013 sündis surnult keskmiselt 60 last aastas, kuid alates 2014. aastast ca 40 last aastas. 2019. a oli surnultsünde 27, mis on erakordne. Samas vähenes 2019. a märkimisväärselt ka varajaste neonataalsurmade (lapse surm 0-6 päeva vanuselt) arv. Seega ei ole surnultsündide arvu vähenemine põhjustatud võimalikust metoodika muutusest surnultsünni ja neonataalsurma määratlemisel. Kas surnultsündide arvus on toimunud järsk vähenemine või oli tegemist erandliku olukorraga, selgub järgnevate aastate jooksul. 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 22-27 nädal 28-36 nädal 37-42 nädal Joonis 2. Surnultsünnid raseduskestuse nädala järgi aastatel 2008-2019. Allikas: Tervise Arengu Instituut Sünnitoetuse eesmärk on aidata katta lapse sünniga kaasnevaid ühekordseid kulusid. Jooniselt 2 nähtub, et enam kui pooltel juhtudel sünnib laps surnult raseduse viimasel trimestril, mil lapsevanem on juba suure tõenäosusega teinud rahalisi kulutusi seoses eelseisva lapse sünniga. Seetõttu on õigustatud sünnitoetuse maksmine ka surnult sündinud lapse korral. Muudatuse vajadusele on tähelepanu juhtinud ka MTÜ Vaikuse Lapsed, kes esindab vanemaid, kelle laps on sündinud surnult. Surnult sündinud lapse vanemad on väga väike, kuid oluline ja haavatav osa perehüvitise saajate sihtrühmast. Seetõttu on oluline anda ka nendele lapsevanematele turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt selles emotsionaalselt keerulises olukorras. Riigi poolt pakutav tugi võib mõjutada positiivselt neid peresid ka tulevikus lapsesaamist planeerima. Muudatuse ebasoovitava mõju avaldumise risk puudub. 15 Võttes arvesse, et hinnanguliselt on aastas 40 surnultsündi, on muudatuse mõju perehüvitiste eelarvele kehtiva riikliku sünnitoetuse suuruse (320 eur lapse kohta) korral ligikaudu 13 000 eurot aastas, mis kaetakse SKA peretoetuste eelarve raames. Kolmikute ja rohkemaarvuliste mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta. Tervise Arengu Instituudilt saadud teabe järgi on viimase kolmekümne aasta jooksul juhtunud vaid ühel korral, et kolmikutest kaks last sündisid surnult, seetõttu erisuse rakendamisel mõju riigieelarvele on juhuslik ja marginaalne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju riigieelarvele ja majandusele laiemas plaanis ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. Isa täiendava vanemahüvitise ja sünnitushüvitise õiguseta emale vanemahüvitise määramine ja maksmine Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju Puudutatud sihtrühma suurus on hinnanguliselt 40 isa ja 9 ema aastas, mis on marginaalne arvestades kogu perehüvitiste saajate sihtrühma. Samas on jällegi tegu ühiskonna jaoks olulise sihtrühmaga lapsevanemate haavatavuse ja teema tundlikkuse poolest. Muudatuse mõju perehüvitiste eelarvele on väike. SKA andmetel maksti alates 01.07.2020, mil isa täiendava vanemahüvitise regulatsioon jõustus, kuni veebruarini 2021 isa täiendavat vanemahüvitist keskmiselt 24,8 päeva eest summas 1223,90 eurot, mis teeb ühe kalendripäeva keskmiseks kuluks isiku kohta 49,35 eurot. Seega oli ühe kuu isa täiendava vanemahüvitise keskmine kulu ühe taotleja kohta 1480,52 eurot. Arvestades, et surnultsünde on aastas ligikaudu 40, on kulu riigieelarvele hinnanguliselt 59 000 eurot aastas (1480,52x40). Järgnevatel aastatel keskmise palk küll suureneb, kuid eeldatavasti näitab ka surnultsündide arv langustrendi, mistõttu võib isa täiendava vanemahüvitise osas sarnaste riigieelarve kulude osas arvestada ka kuni aastani 2025. Eesti Haigekassa andmetel sai 2020. aastal sünnitushüvitist 10 044 naist. Arvestades Statistikaameti esialgset elussündide arvu 2020. aastal (13 127 elussündi), saab üldjoontes järeldada, et kõigist 2020. aastal emaks saanud naistest ei saanud sünnitushüvitist 23%. Kui eeldada, et sama proportsioon kehtib ka surnult sündinud laste emade puhul, mõjutaks muudatus ca 9 naist aastas, tuues kaasa riigieelarve kulu aastas ca 5000 eurot. Muudatuse mõju majandusele ja riigieelarvele on laiemas plaanis ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. Täiendav lisakulu kaetakse SKA peretoetuste eelarve raames. Tagasiulatuv rakendamine Arvestades, et tagasiulatuv rakendamine puudutab hinnanguliselt kuni 13 isa ja 9 ema, on ühekordne kulu riigieelarvele ligikaudu 24 000 eurot. Seega on muudatuse mõju perehüvitise eelarvele ja laiemas plaanis riigieelarvele ja majandusele ebaoluline, kuna mõju ulatus ja sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. 16 III Muudatus – 16–19-aastastele lapsetoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute jätkamise korral Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline, kuid peretoetuste maksmise üldises kontekstis väheoluline. Samuti on muudatuse mõju majandusele ning riigieelarvele väheoluline, kuna mõju ulatus, sagedus on väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. 16–19-aastaseid peretoetuste saajaid, kes septembrikuus edasi õppima ei asu, on keskmiselt 535 last aastas. Muudatus, mis võimaldab peretoetusi maksta nendele lastele täiendava ühe kuu, toob järgnevatel aastatel kaasa lisakulu riigieelarvele ca 60 000 eurot aastas. Prognoositava lisakulu arvestuse aluseks on SKA 2020. aasta peretoetuste saajate andmed ja Statistikaameti prognoosile tuginev 16–19-aastaste laste arvu muutus (tabel 1). Tabel 1. Riigi kulu peretoetuste saajatele, kelle 16–19-aastane laps septembrikuus edasi õppima ei asu 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Perede arv, kes seadusemuudatusega saaksid täiendavalt septembrikuu eest peretoetust: 485 494 512 531 558 581 sh pered, kes saaksid täiendavalt septembrikuu eest ka lasterikka pere toetust 68 69 72 75 78 81 Kulu, kui nende perede eest maksta edasi septembrikuu lastetoetust ja lasterikka pere toetust 54 180 € 55 237 € 57 192 € 59 364 € 62 374 € 64 927 € Allikas: SKA 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral Vanemahüvitise puhul on tegemist arvestuslike kuludega Sotsiaalministeeriumi eelarves. Koroonakriisi ja majandusolude muutumise tõttu vähendas SKA oma sügisprognoosides vanemahüvitise 2020. a kulu riigieelarvele ligikaudu kolme miljoni euro võrra võrreldes kevadel antud prognoosiga. Kui viiruse tõkestamiseks ei oleks eriolukorda 12. märtsil 2020. aastal välja kuulutatud ja sellele ei oleks järgnenud majanduslangust, oleksid emad ja isad endiselt töötanud ja teeninud tulu, nagu oli varem vanemahüvitise kulude prognoosimisel aluseks võetud. Käesoleva eelnõu muudatused toovad 2021. aastal kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 2,9 mln eurot, 2022. ja 2023. aastal 2,8 mln eurot aastas (vt tabel 2 ja tabel 3). Lisavajadus moodustab samas väga väikese osa, alla 1% vanemahüvitise kulude prognoositavast eelarvest (2021. aastal on prognoositav eelarve 307,1 mln eurot). 17 Eelnõu muudatustega kaasnevad lisakulud aastatele 2021-2023 ei ole heaks kiidetud riigi eelarvestrateegias 2021-2024 ega 2021. aasta riigieelarves arvesse võetud. Valitsuskabineti 3. novembri 2020 otsusest lähtuvalt tuleb Sotsiaalministeeriumil eelnõu muudatustega kaasnevate lisakuludega arvestada 2021. aastal majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia 2022- 2025 koostamise protsessis. Eelnõust tulenev vanemahüvitise eelarve lisavajaduse summa on samas suurusjärgus summaga, mille võrra vanemahüvitise kulude prognoosi keskmise palga vähenemise tõttu sügisprognoosis kärbiti. SKA muudetud prognoosi aluseks on Rahandusministeeriumi suvine keskmise palga prognoos. Muudatust on kavas rakendada ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2023 ehk kolmel aastal, mida koroonakriis eelduslikult mõjutab. Tabel 2. Eelarveprognoos eurodes, kui seadusemuudatus jõustub 2021. aastal 2020 2021 2022 2023 2024 EELARVE KOKKU 310 063 862 € 363 109 128 € 381 758 512 € (olemasolev + lisavajadus) 289 265 059 360 301 909 € (SKA kevad- (sh prognoos), 50 090 950 € Olemasolev 307 178 940 € ema vanema- 378 947 804€ 381 167 873€ eelarve 286 103 529 hüvitis, mis (SKA sügis- tuleb üle prognoos) Haigekassast) Lisavajadus 2 884 922 € 2 807 219 € 2 810 608 € Allikas: SKA Tabel 3. Eelnõu prognoositava kulu arvutuskäik aasta 2021 2022 2023 Nr Näitaja Naine Mees Naine Mees Naine Mees 1. Vanemahüvitist saavate 9481 2246 9 116 2 492 8 760 2 731 lapsevanemate arv (va vanemahüvitise määras, töötasu alammääras ja maksimaalses määras vanemahüvitist saavad lapsevanemad) 18 2. Sihtgrupi suurus, kus 7765 1840 7466 2041 7175 2236 maha arvestatud need lapsevanemad, kes saavad vanemahüvitist eelmise lapse järgi 3. Kõigi registreeritud 4,9% 4,4% 4,6% 4,1% 4,4% 4,0% töötute osatähtsus tööjõus, kes on enne töötanud ja saanud töötasu alammäärast suuremat töötasu (vanuserühmas 23-37) 4. Vanemahüvitise saajate 380 81 343 84 316 89 arv ühes kuus, keda eelnõu muudatused mõjutavad 5. Keskmine vanemahüvitise suurus 1455 € 1898 € 1520 € 1983 € 1593 € 2078 € arvestades keskmise palga muutust 7. Aastas töötatud kuude 66% 66% 66% 66% 66% 66% osatähtsus arvestades töötuse perioodi (keskmiselt 4,1 kuud) 8. Vanemahüvitise arvestuslik suurus 960 € 1253 € 1003 € 1309 € 1051 € 1372 € sihtrühmas kehtiva regulatsiooni korral 9. Töötuse mõju keskmise vanemahüvitise suurusele 495 € 645 € 517 € 674 € 542 € 707 € (riigieelarve kulu kuus ühe vanemahüvitise saaja kohta) 10. Eelnõu prognoositav kulu aastas kokku 2884 922 € 2 807 219 € 2 810 608 € vanemahüvitisele Muudatuse rakendamise sujuvuse seisukohast on oluline automaatne infovahetus SKA ja Eesti Töötukassa infosüsteemi vahel. Muudatuse rakendamiseks on vajalik SKA sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS arendus summas 63 000 eurot (käibemaksuta). Arendustöödeks vajalik eelarve on planeeritud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Vastavasisulise otsuse tegi valitsuskabinet oma 3. novembri 2020. a nõupidamisel. 19 Eesti Töötukassa esialgsel hinnangul ei too eelnõu kaasa nende infosüsteemi arendamise vajadust. Kui infosüsteemi arendamise vajadus peaks siiski ilmnema, kaetakse kulud Eesti Töötukassa eelarvest. II Muudatus – perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral Surnult sündinud laste vanemad on väga väike perehüvitiste saajate sihtrühm (hinnanguliselt on 40 surnultsündi aastas), kuid muudatusel on nende jaoks oluline mõju. Lapsevanemad vajavad surnult sündinud lapse korral aega leinamiseks ja taastumiseks ning riigi materiaalne tugi aitab katta tekkinud kulusid. Muudatuse mõju majandusele, sh täiendav kulu riigieelarvele ja täpsem kuluarvestus on toodud eelnõu punktis 6. Arvestades, et sihtrühm on väga väike ja juhtumid jagunevad aasta peale, siis on SKA-le lisanduv täiendav halduskoormus perehüvitiste menetlemisel minimaalne ja kaetakse olemasolevate ressursside arvelt. Perehüvitise taotlejale kaasneb muudatusega minimaalne halduskoormus, mille tingib perehüvitise taotlemine. SKA tagab, et taotlemine oleks võimalikult lihtne. III Muudatus – 16–19-aastastele lapsetoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute jätkamise korral Muudatuse mõju majandusele ja riigieelarvele väike, võrdluseks, et peretoetuste aastane eelarve on ligikaudu 300 miljonit eurot. Täiendav lisakulu kaetakse SKA peretoetuste eelarvest. Ebasoovitava mõju risk puudub. Muudatuse mõju majandusele, sh täiendav kulu riigieelarvele ja täpsem kuluarvestus on toodud eelnõu punktis 6. Muudatus vähendab peretoetuste saajate ja koolide halduskoormust, ära jäävad septembri peretoetuse maksmist ja saamist puudutavad täiendavad kliendikontaktid. Peretoetuste väljamaksmisel septembris väheneb SKA täiendava töö vajadus, kuna IT-arendusega menetlus automatiseeritakse ja laiaulatuslikku manuaalset andmete kontrolle ja sisestamisi ning kommunikatsiooni ei ole vaja septembri peretoetuste maksmiseks teha. Muudatuse rakendamine eeldab sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS-i arenduskulu hinnanguliselt 50 000 eur (koos km-ga). Olemasolev IT süsteem kontrollib automaatselt septembrikuus EHIS-es andmete olemasolu. Seega, kui maksta peretoetusi septembris ilma õppimise andmeid arvestamata, vajab IT süsteem lisaarendust. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vajalik muuta sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“, mille kavand on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Seaduse üldkorrast erinev jõustumine nähakse ette: (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5 ja 9 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil. 20 (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks SKA-le, Eesti Töötukassale, Lastekaitse Liidule ja Eesti Lasterikaste Perede Liidule. Eelnõule esitatud märkused ja arvamused ning nendega arvestamine/mittearvestamine on esitatud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2021 (allkirjastatud digitaalselt) .......................................... .......................................... 21
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →