Siret Kotka
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 17.03.2021 nr 1.2-2/37-1
Perehüvitiste seaduse muutmise täiendatud
eelnõu
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Edastame Teile juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu
300 SE täiendatud versiooni. Esialgne eelnõu on Riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud
Siseministeeriumi poolt.
Sotsiaalministeerium on eelnõu täiendanud muudatustega, mis puudutavad perehüvitiste
maksmist lapse surnult sündimise korral ja peretoetuste maksmist 16–19-aastastele seoses
õpingute jätkamisega kooliaasta alguses. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poolt täiendavalt
analüüsitud eelnõu muudatustega kaasnevaid mõjusid ja korrigeeritud kulu riigieelarvele.
Palume menetluses olev eelnõu asendada edastatava eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Eelnõu 4 lehel;
2. Seletuskiri 21 lehel;
3. Seletuskirja lisa 1 1 lehel.
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Merlin Murumets 626 9806
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
12.03.2021
Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„ (1) Sünnitoetuse saamise õigus on ühel vanematest lapse sünni korral, sealhulgas lapse surnult
sündimise korral.“;
2) paragrahvi 22 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust
16-aastaseks, makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.“;
4) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui laps sünnib surnult ja lapse isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise
õigust käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt, on isal õigus isa täiendavale vanemahüvitisele
alates lapse sünni päevast järjestikku kasutamata päevade ulatuses.
(13) Lapse emal, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, tekib
lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30
kalendripäeva.“;
5) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõtetest,
kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt
töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis
töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu
võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
(42) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt
kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud töötuna arvel oldud
aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade
möödumisest.
(43) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga
sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud põhimõtetest,
kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse
1
saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik
leping oli peatunud.“;
6) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvel, lähtutakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest,
kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt
töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud nende päevade arv, mis
töövõimetuslehe päevadega ei kattu. Töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 kohaselt loetakse töötuna arvel olekuks ja saadud tulu
võetakse arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel.
(62) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt
kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud
aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade
möödumisest.
(63) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga
sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud määruse järgi, lähtutakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud põhimõtetest,
kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse
saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, millal võlaõiguslik
leping oli peatunud.“;
7) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Kui laps sünnib surnult ja isa kasutab isa täiendavat vanemahüvitist käesoleva seaduse §
34 lõike 11 või 12 kohaselt, siis Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab isa täiendava
vanemahüvitise pärast seda, kui on saanud tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse
surmakuupäeva kohta ja edastanud vajadusel isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed
töötamise registrisse.“;
8) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 37 lõikete 41–43 ja § 39 lõigete 61–63 rakendamisel sotsiaalse,
sealhulgas demograafilise eeldatava olulise mõju järelhindamise teeb Sotsiaalministeerium
hiljemalt 2024. aastal.“;
9) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 633 järgmises sõnastuses:
„§ 633. Paragrahvi 37 lõigete 41–43 rakendamine
Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 41–43 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus
2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.“;
10) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 634 järgmises sõnastuses:
2
„§ 634. Paragrahvi 39 lõigete 61–63 rakendamine
Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61–63 sätestatut rakendatakse tagasiulatuvalt ajavahemikus
2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini sündinud laste puhul.“;
11) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse paragrahviga 635 järgmises sõnastuses:
§ 635. Vanemahüvitise maksmine tagasiulatuvalt lapse surnult sündimise korral
(1) Isal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34
lõike 12 jõustumist, on õigus tagasiulatuvalt isa täiendavale vanemahüvitisele isapuhkust
kasutamata. Sellisel juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatut taotlemise
ajalist piirangut.
(2) Emal, kelle laps sündis surnult pärast 2020. aasta 1. juulit ja enne käesoleva seaduse § 34
lõike 12 jõustumist ja kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel,
on õigus tagasiulatuvalt vanemahüvitisele alates lapse sünni päevast järjestikku 30
kalendripäeva.“;
12) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse § 34 lõiked 12 ja 13 ja § 44 lõige 15 kehtivad kuni 2022. aasta 31.
märtsini.
(7) Käesoleva seaduse § 37 lõiked 41–43 ja § 633 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.
(8) Käesoleva seaduse § 39 lõiked 61–63 ja § 634 kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.“.
§ 2. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui laps sünnib surnult, on isal õigus kasutada isapuhkust alates lapse sünni päevast
järjestikku kasutamata päevade ulatuses.“;
2) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse § 60 lõige 4 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5 ja 9 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. juulil.
3
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ………………… 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
…………………………..
4
Perehüvitiste seaduse
ja sellega seonduvalt töölepingu
seaduse muutmise
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusakti kavand
SOTSIAALKAITSEMINISTRI MÄÄRUS
Määrus kehtestatakse perehüvitiste seaduse § 6 lõike 4, § 51 lõike 4 ja § 59 lõike 4 alusel ning
kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikega 13 ja § 64 lõikega 52.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluse
andmete loetelu“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määruses nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete
loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui laps sünnib surnult, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmete kandmine
taotlusele ei ole kohustuslik.“
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud andmete loetelule lisatakse
perehüvitiste taotlusele tulenevalt hüvitise liigist vajaduse korral järgmised andmed või
dokumendid:
1) sünnitoetuse taotlemisel surnult sündinud lapse korral tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud
andmed lapse surmakuupäeva kohta. Kui taotlejaks on lapse isa, siis lisaks lapse ema nimi ja
isikukood;
2) vanemahüvitise taotlemisel surnult sündinud lapse korral tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud
andmed lapse surmakuupäeva kohta, juhul kui vanemahüvitist taotleb ema, kellel ei ole õigust
sünnitushüvitisele ravikindlustuseseaduse alusel;
3) isa täiendava vanemahüvitise taotlemisel surnult sündinud lapse korral
tervishoiuteenuseosutaja kinnitatud andmed lapse surmakuupäeva kohta ning lapse ema nimi
ja isikukood.“
§ 2. Määruse jõustumine
Sotsiaalkaitseminister
Kantsler
1
Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu muudatuste sisu puudutab kolme valdkonda:
1. Vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral. Sihtrühma kuuluvad
vanemahüvitise saajad, kelle laps on sündinud ajavahemikul 01.01.2021 kuni
31.12.2023 ja kes on vanemahüvitise arvestusperioodil end töötuna Eesti Töötukassas
registreerinud. Muudatus laieneb ka erivajadusega lapse toetust saanud
lapsevanematele, kes viibisid tööandja juurest palgata puhkusel.
2. Perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral. Sihtrühma kuuluvad pered,
kelle laps on sündinud surnult.
3. 16–19-aastastele peretoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute jätkamise korral.
Sihtrühm on põhikooli lõpetanud 16-aastane või vanem laps, kellele makstakse
peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.
Esiteks on eelnõuga kavas arvata vanemahüvitise arvestusperioodist peale haigus- ja
hoolduslehel oldud aja välja ka Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aeg.
Muudatuse eesmärk on:
a) vältida laste saamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu;
b) tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek.
Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023
sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel.
Töötuna arvel olnud isikute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta
märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis
sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Nimetatud pered on eriti haavatav sihtrühm, sest
peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed.
COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi koroonaviiruse) pandeemilise
leviku, selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse tõttu on
paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud
lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud. Koroonaviiruse leviku ja
selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaalmajanduslik ja demograafiline negatiivne mõju ulatub
seega lähikuudest palju kaugemale.
Majanduse ja tööturu madalseisu aeg võib samas olla paljudele sobiv võimalus keskenduda
perele ja laste kasvatamisele. Ajutiselt halvenenud majandusolud ei tohiks takistada
pereplaneerimist ega põhjustada sündide edasilükkamist inimesest endast sõltumatutel
asjaoludel. Edasi lükatud sünnid ei pruugi eri põhjustel hiljem enam teoks saada. Samuti on oht,
et esimese lapse sünni hilisemasse vanusesse nihkumisel ei pruugi peredel enam olla võimalust
järgmiste laste sünniks.
Teisena täiendatakse eelnõuga perehüvitiste – sünnitoetuse ja vanemahüvitise – määramist ja
maksmist lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult. Surnult sündinud lapse vanemad on väga
väike, kuid oluline ja haavatav osa perehüvitise saajate sihtrühmast. Seetõttu on oluline anda
nendele lapsevanematele turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt selles emotsionaalselt
1
keerulises olukorras. Riigi poolt pakutav tugi võib mõjutada positiivselt neid peresid ka
tulevikus lapsesaamist planeerima.
Kolmandana soovitakse eelnõuga lahendada aastaid kestnud probleem, mis puudutab
õppeaasta alguses 1619-aastastele lastele peretoetuste maksmise jätkamist seoses õppima
asumisega. Kuna 8. septembriks, millal Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) maksab
septembri peretoetusi, ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid Eesti Hariduse
Infosüsteemi (edaspidi EHIS) kanda, puuduvad SKA-l septembri peretoetuste maksmiseks
täielikud andmed, mistõttu ei saa kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt.
Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi
SKA ja koolide poole. Muudatuse kohaselt jätkatakse õppimise andmeid kontrollimata
peretoetuste maksmist septembri lõpuni, tagades seeläbi õigustatud peredele toetuste sujuva
väljamaksmise. Õpingute jätkamise tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik
Merlin Murumets (tel 626 9806,
[email protected]). Töölepingu seaduse muudatuse on
koostanud töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk (tel 6269 179,
[email protected]). Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja
statistika osakonna analüütikud Age Viira (tel 6269 141,
[email protected]), Deisi Pohlak (626
9195,
[email protected]) ja nõunik Alis Tammur (tel 626 9750,
[email protected]). Eelnõu
ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Tairi Tonkson (tel 6269199,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamises osalesid Siseministeeriumi, SKA ja Eesti Töötukassa ametnikud.
1.3. Märkused
Eelnõu § 1:
1) punktidega 1-5, 7-9 ja 11 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis
RT I, 30.06.2020, 32;
2) punktidega 6 ja 10 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis
RT I, 30.06.2020, 33.
Eelnõu § 2 muudetakse töölepingu seadust redaktsioonis RT I, 29.12.2020, 25.
Eelnõu on välja töötatud vastavalt valitsuskabineti 3.11.2020. a otsusele. Eelnõu ei ole seotud
muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk töötuna oleku korral vanemahüvitise suuruse arvutamist puudutavate
muudatuste osas on ennetada ja leevendada lastega perede koroonaviiruse pandeemilise leviku
põhjustatud sotsiaalmajanduslikke probleeme ning toetada sündimust ja laste kasvatamist.
Selleks muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseid ning kui lapsevanem oli töötu
2
eriolukorra ajal või sellele järgnevatel aastatel, arvatakse vanemahüvitise arvestusperioodist
peale töövõimetuslehel oldud aja välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei
vähendaks koroonaviiruse levikust tingitud töötus lähiaastatel vanemahüvitise suurust, mistõttu
ei lükka pered plaanitud lapse saamist majanduslikel põhjustel edasi.
Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023
sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Sel ajal sündinud laste puhul jääb
vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 01.03.2020–28.02.2023, hõlmates seega
koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse
aja. Kuna vanemahüvitise arvestusperiood on 21 kalendrikuud1 enne lapse sündi, millest on
maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, on meedet põhjendatud rakendada pikema aja
vältel ja meetme rakendamise kestuse määramisel on tuginetud 2008. aasta majanduskriisist
saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine aega ligikaudu kolm aastat.
Pärast muudatuse rakendamist on oluline hinnata meetme mõju sündimusele ja riigieelarvele.
Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb Sotsiaalministeerium
järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks, tuginedes Statistikaameti sündide statistika
andmetele.
Eelnõu eesmärk surnult sündinud lapsi puudutavate muudatuste osas on anda
lapsevanematele, kelle laps sünnib surnult, turvatunne, et riik hoolib ja toetab ka rahaliselt
emotsionaalselt keerulises olukorras. Muudatuse kohaselt makstakse lapsevanemale nii
sünnitoetust kui ka laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi. Isadel, kes ei ole
kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat
sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist.
Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus
vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.
Eelnõu eesmärk on lahendada ka aastaid kestnud probleem, mis puudutab õppeaasta alguses
16–19-aastastele lastele septembri kuu eest peretoetuste maksmist. Kuna 8. septembriks,
millal SKA maksab septembri peretoetusi, ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid
EHIS-sse kanda, puuduvad SKA-l peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saa
kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt. Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii
lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi SKA ja koolide poole. Muudatuse
kohaselt jätkatakse õppimise andmeid kontrollimata peretoetuste maksmist septembri lõpuni,
tagades seeläbi õigustatud peredele toetuste sujuva väljamaksmise. Õpingute jätkamise
tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult
kiireloomuline (vt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punkti 1), sest töötuse
korral vanemahüvitise arvestamisel tehtavad muudatused on seotud koroonakriisi tagajärgede
leevendamisega. Eelnõu mõjutab vanemahüvitise arvestamist laste puhul, kes sünnivad alates
01.01.2021 ning kelle eest SKA peab seejärel määrama vanemahüvitise. Sellest kuupäevast
alates jääb vanemahüvitise arvestusperioodi 2020. aasta märts ehk eriolukorra väljakuulutamise
kuu. Kuigi rakendussätte kohaselt on muudatust võimalik rakendada tagasiulatuvalt alates
01.01.2021, on muudatuse sujuva rakendamise huvides oluline, et tagasiulatuva rakendumise
ajavahemik oleks võimalikult lühike. Muudatuse rakendamiseks on vajalik ka eelnev IT-
arendus, mis võtab samuti teatud aja.
1
See on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood.
3
Muudatustega, mis puudutavad perehüvitiste maksmist lapse surnult sündimise korral ning
peretoetuste maksmist õppeaasta alguses 16-19-aastastele, ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 5).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse
(edaspidi PHS) muudatused, teises töölepingu seaduse (edaspidi TLS) muudatused ja
kolmandas sätestatakse eelnõu jõustumine.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse PHS § 22 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks § 22
lõige 6.
Muudatuse eesmärk on tagada sünnitoetuse maksmine lapsevanemale, kelle laps on sündinud
surnult.
Surnultsünni all mõistetakse vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisest surma pärast
22. rasedusnädalat. Vastavalt raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele võib kauem
kui 12 ning vähem kui 22 nädalat kestnud rasedust katkestada üksnes seaduses sätestatud
juhtudel, st pärast 22. rasedusnädalat on tagatud lootele kaitse ehk õigus elule. Surnultsünni
määratlemisel saame tugineda ka ravijuhendile2, mis käsitleb enneaegse sünnituse ja enneaegse
vastsündinu perinataalperioodi (RJ-P/15.1-2017).
Surnult sündinud lapse vanem, kes soovib saada sünnitoetust, peab esitama SKA-le peretoetuste
taotluse. Taotluse esitamine peab olema lapsevanema jaoks võimalikult lihtne. SKA poolt
proaktiivne sünnitoetuse pakkumine ei ole surnult sündinud laste puhul hetkel veel võimalik,
kuna surnultsünde ei kanta rahvastikuregistrisse ning SKA-l puudub automaatne infovahetus
surnultsündide osas ka tervise infosüsteemiga. Seega tõstab sünnitoetuste menetlemine väga
vähesel määral SKA halduskoormust, mis kaetakse olemasoleva ressursiga. Pikemas
perspektiivis on otstarbekas sotsiaalkaitse infosüsteemi ja tervishoiu infosüsteemi
andmevahetuse arendamine, et tagada proaktiivne toetuse pakkumine ka surnult sündinud laste
puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse PHS § 29 lõike 2 esimese lause sõnastust.
16-aastastele ja vanematele lastele makstakse peretoetuseid vaid õppimise korral. SKA lähtub
peretoetuste maksmisel EHIS-e andmetest, kuhu koolid kannavad laste õppima asumise
andmed hiljemalt 15. septembriks. Peretoetuste tavapärane maksetähtaeg on sellest kuupäevast
oluliselt varasem ehk 8. kuupäev ning SKA vajab sellele eelnevalt aega massmaksete
ettevalmistamiseks, mistõttu ei saa kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt.
Olukord toob iga-aastaselt kaasa nii lisatööd SKA-le kui ka paljude lapsevanemate pöördumisi
SKA ja koolide poole.
Tänase regulatsiooni juures on selleks, et SKA saaks peretoetused õigeaegselt välja maksta,
vaja, et laste õppimise andmed on EHIS-es hiljemalt augusti viimaseks päevaks. SKA suhtluses
koolidega on selgunud, et nende poolt on andmete varasemale EHIS-esse kandmisele nii sisulisi
kui tehnilisi takistusi.
2
https://ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/4/enneaegse-sunnituse-ja-enneaegse-
vastsundinu-perinataalperioodi-kasitlus#eb87d6b7
4
Olukord toob iga-aastaselt kaasa SKA-le hulga lisatööd täiendavate väljamaksete,
kliendikontaktide kui ka inimeste teavitamise seisukohalt.
Peredele, kelle laste õppimise andmed ei jõua septembri alguseks EHIS-esse, on SKA saatnud
alates 2017. aastast enne tavapärast hüvitiste maksepäeva teavituskirjad ja teinud
septembrikuus täiendavaid väljamakseid, et pärast õppimise andmete saamist hüvitised
võimalikult kiiresti saajateni toimetada.
Peresid, kellele SKA septembri alguses vastavad teavituskirjad saadab, et nende toetused
võivad hilineda, on iga-aastaselt ca 9000.
Eelteavitusest olenemata joonistub iga aasta septembrikuus võrreldes ülejäänud kuudega
tugevalt välja nende pöördumiste arvu kasv, kus lapsevanemad on mures, millal nad peretoetusi
saavad. 2019. aasta septembris oli peretoetuste osas SKA-le tavapärasest 37% rohkem kontakte.
Muudatuse eesmärk on tagada sujuv ja kolmandate osapoolte (koolid, EHIS) tegevusest
sõltumatu peretoetuste maksmine seoses õppimise jätkamisega õppeaasta alguses. Muudatuse
kohaselt jätkatakse septembris peretoetuste maksmist ilma õppimise andmeid arvestamata.
Neile, kes ei asunud EHIS-e andmetel edasi õppima, peatatakse peretoetuste maksmine alates
oktoobrist. Muudatus tagab, et õigustatud pered saavad kõik toetused õigeaegselt kätte.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PHS §-i 34 lõigetega 12 ja 13.
Muudatuse eesmärk on luua surnult sündinud lapse isale võimalus võtta isapuhkust ja saada isa
täiendavat vanemahüvitist kuni 30 päeva alates lapse sünnist, juhul kui ta ei ole kasutanud
õigust isapuhkusele ja isa täiendavale vanemahüvitisele juba enne lapse eeldatavat sündi.
Muudatus tagab ka isadele võimaluse taastuda lapse kaotusest ning lapsevanematel võtta koos
aega, et olla üksteisele toeks.
Lisaks täiendatakse kehtivat seadust võimalusega maksta emadele, kellel ei ole ravikindlustuse
seaduse alusel õigust sünnitushüvitisele, vanemahüvitist. Vanemahüvitis määratakse emale
alates lapse surnult sündimise päevast järjestikku 30 kalendripäeva. Muudatuse eesmärk on
toetada ema selles emotsionaalselt keerulises olukorras ka materiaalselt, aitamaks katta lapse
surnult sündimisega kaasnenud kulusid.
PHS-i 01.04.2022 jõustuvas redaktsioonis on tagatud mõlemale lapsevanemale võimalus saada
lapse surma, sh surnultsünni korral jagatavat vanemahüvitist. Viidatud redaktsiooni § 34 lõige
7 sätestab, et kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, lõppeb
ema vanemahüvitise ja isa vanemahüvitise saamise õigus ning mõlemal vanemal on õigus saada
lapse surmale järgnevast päevast jagatavat vanemahüvitist kuni 30 kalendripäeva. Kehtivas
regulatsioonis ei ole surnult sündinud lapse korral vanemahüvitise, sh isa täiendava
vanemahüvitise maksmine reguleeritud. Emal, kellel on õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele
ravikindlustuse seaduse alusel, on võimalik lapse surnultsünni järgselt võtta haigusleht ja alates
28. rasedusnädalast toimunud sünnituse puhul sünnitusleht ning saada sünnitushüvitist 140
päeva ulatuses.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 täiendatakse PHS §-i 37 lõigetega 41–43 ja §-i 39 lõigetega 61–
63.
5
Muudatuse kohaselt lisatakse seadusesse sätted vanemahüvitise suuruse arvutamise erisuste
kohta. Eelnõuga reguleeritakse vanemahüvitise suuruse arvutamist juhul, kui hüvitise saaja on
vanemahüvitise arvestusperioodil olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas.
Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg
vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Koroonaviiruse levikust tingitud töötuse kasvu tõttu
jäetakse järgmisel kolmel aastal vanemahüvitise arvestusperioodist välja ka töötuna arvel oldud
aeg. Eelnõuga tehtav muudatus laieneb vaid neile, kes on end Eesti Töötukassas töötuna arvele
võtnud.
Vanemahüvitise määramisel saab SKA andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti
Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu.
Muudatuse rakendamisel tuleb pidada silmas, et kui vanemahüvitise taotlejal algas
töövõimetusleht töölepingu ajal, makstakse talle haigushüvitist edasi ka siis, kui ta on töötuna
arvel. Nimelt ei kontrolli Eesti Haigekassa enne hüvitise maksmist, kas töösuhe kehtib. Seega
tuleb arvestada, et samal ajal töövõimetushüvitise saamisega võidakse arvel olla töötuna ja
saada töötutoetust. Sel juhul tuleks kattuv ajavahemik arvesse võtta ühekordselt.
Näide 1. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui eriolukorra ajal tema töösuhe
lõppes
Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 200 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus).
Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020.
Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : 12 = 933 eurot kuus.
Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu, vanemahüvitise
arvestusperioodist välja. Seega on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : [(365–122) : 30] = 1383
eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 450 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise
saamise ajal u 8100 eurot rohkem.
Eelnõuga korraldatakse töötuse aja kindlaksmääramine juhul, kui vanemahüvitise saaja töösuhe
lõppes koondamisega ja töötajale maksti kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi
koondamishüvitis). Töötuskindlustuse seaduse § 141 järgi on koondamise korral töötajal õigus
Eesti Töötukassa makstavale koondamishüvitisele. Seda makstakse varasema töö- või
teenistusstaaži alusel kas ühe või kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Sellisel juhul
ei arvestata töötuna arvel oleku aja sisse 30- või 60-päevast ajavahemiku, mille eest on saadud
koondamishüvitist.
Näide 2. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui ta eriolukorra ajal koondati
Kati ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot
kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja + 1 kuu koondamishüvitist, mida
maksis töötukassa).
Eriolukorra ajal Kati koondati ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Koondamishüvitist sai Kati Eesti Töötukassalt 30 päeva eest.
6
Uuesti asus Kati tööle 1. augustil 2020, olles töötu olnud 4 kuud.
Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 12 = 1166 eurot kuus.
Muudatuse kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu,
vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot :
[(365–92) : 30] = 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva (01.04.2020–
30.04.2020), kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab
vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 6696
eurot rohkem.
Tööandja ja ka Eesti Töötukassa poolt makstav koondamishüvitis on sotsiaalmaksuga
maksutatav tulu. Kui sellelt on vanemahüvitise arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks, läheb
tulu arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kui tööandjapoolse koondamishüvitise
maksmise ajal on töötaja end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud, läheb 30-päevane aeg,
mille eest tööandja maksis koondamishüvitist, arvesse töötuna arvel olekuna, st need päevad
lahutatakse vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust.
Peale töötuna arvel olnute reguleeritakse eelnõuga ka nende lapsevanemate vanemahüvitis,
kellele SKA maksis eriolukorra ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Eriolukorra ajal riigi
poolt makstud palgatoetus on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja see läheb arvesse
vanemahüvitise suuruse arvestamisel. Kuid samal ajal oli ka lapsevanemaid, kes töötamise
registri andmetel olid tööandja juurest palgata puhkusel ja sel ajal ei teeninud sotsiaalmaksuga
maksustavat tulu ega saanud ka Eesti Töötukassa kaudu palgatoetust, kuid said erivajadusega
lapse hooldamise eest SKA makstavat toetust – neil lapsevanematel ei olnud eriolukorra ajal
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
SKA andmetel maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrusest nr 26
„Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise
alused“ ajavahemikul 12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust 1304 isikule. Kuna
tegemist on üsna väikese, kuid väga haavatava sihtrühmaga, kelle peres kasvab erivajadusega
laps või lapsed, on põhjendatud kohaldada neile vanemahüvitise arvutamisel erisust.
Seega, kui isik oli õigustatud saama erivajadusega lapse vanema toetust, lähtutakse edaspidi
vanemahüvitise suuruse arvutamisel PHS-i § 37 lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid
vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse
vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil
võlaõiguslik leping oli peatunud. Alles seejärel jagatakse saadud päevade arv 30-ga.
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritutel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka
nii öelda tööampse3, ilma et nende töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Ajutise töötamise
tingimused on sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 42. Kuivõrd need tööampsud
saavad olla tõesti väikesed (brutotasu on ühekordne või on eri tasude suurus kokku mitte
rohkem kui 233,60 eurot ehk 2020. aasta töötasu alammäärast 40%) ja kui töötasult tasutud
sotsiaalmaks laekub vanemahüvitise arvestusperioodil, võetakse seda vanemahüvitise suuruse
arvestamisel arvesse ja töötatud aega käsitatakse töötuna arvel oldud ajana. See tähendab, et
kirjeldatud olukord lahendatakse inimesele soodsalt, toetades seeläbi ka tööampsude tegemist.
3
Tööamps on ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal.
7
Näide 3. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui naine töötuna arveloleku ajal
ajutiselt töötas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel .
Siiri ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 300 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus +
ajutine töötamine 100 eur).
Eriolukorra ajal Siiri töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Siiri töötas
ajutiselt töötuna arveloleku ajal, mille eest maksti talle ka töötasu.
Uuesti asus Siiri tööle 1. augustil 2020.
Kehtiva seaduse järgi on Siiri vanemahüvitis 11 300 eurot : 12 = 942 eurot kuus.
Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Siiri oli töötu, vanemahüvitise
arvestusperioodist välja. Samuti ei katke ajutise töötamise tõttu tema töötuna arvelolek ja
täiendavalt teenitud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise arvutamisel. Seega on Siiri
vanemahüvitis 11 300 eurot : [(365–122) : 30] = 1395 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist
ühel kuul u 453 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 8155 eurot rohkem.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse PHS §-i 44 lõikega 15.
Kehtiva seaduse alusel ei kanta surnult sündinud last rahvastikuregistrisse, mistõttu ei saa
surnultsündide puhul rakendada kehtiva perehüvitise seaduse põhimõtet, et isa täiendava
vanemahüvitise maksmise aluseks on asjaolu, et lapse andmed on esitatud rahvastikuregistrisse.
Muudatuse kohaselt, kui surnult sündinud lapse isa on taotlenud isa täiendavat vanemahüvitist,
määratakse ja makstakse isa täiendav vanemahüvitis viie tööpäeva jooksul, kui on täidetud
järgmised tingimused:
a. lapse isa on esitanud SKA-le tervishoiuteenuse osutaja kinnitatud andmed lapse
surmakuupäeva kohta. Kuna SKA-l puudub hetkel automaatne infovahetus
tervishoiuteenuse osutajatega surnultsündide info osas, siis on hüvitise maksmiseks
vajalik saada vastav info lapsevanemalt, nt esitades lapse surmateatise. Surmateatisel
puuduvad delikaatsed isikuandmed.
b. SKA on vajadusel edastanud isapuhkuse kasutamise perioodi kohta andmed töötamise
registrisse. Töötamise registrisse andmete edastamise vajadus sõltub sellest, kas isa on
töösuhtes ja töösuhte vormist.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PHS §-i 63 lõikega 3.
Muudatuste kohaselt lisatakse seadusesse paragrahvide 41-43 ja paragrahvide 61-63
järelhindamise säte. Eelnõu rakendamise järel hinnatakse eeldatavalt olulist sotsiaalset,
sealhulgas demograafilist mõju, et selgitada välja, kas muudatus registreeritud töötuse korral
vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud, kui
esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis
vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga.
Järelhindamisel tuginetakse Statistikaameti poolt avaldatud sündide statistika andmetele ja
muudele asjakohastele allikatele. Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb
Sotsiaalministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Järelhindamise tulemusest
peaks selguma sarnase muudatuse rakendamise põhjendatus võimalike tulevikus aset leidvate
erakorraliste sündmuste korral, millega kaasneb äkiliselt kasvanud töötus, mis on eeldatavalt
ajutise iseloomuga.
8
Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täiendatakse seaduse 5. peatüki 1. jagu paragrahvidega 633 ja
634.
Paragrahvidega 633–634 sätestatakse eelnõu punktides 5 ja 6 nimetatud muudatuste
rakendamine. Muudatused on kavandatud tähtajalisena ja neid rakendatakse ajavahemikus
01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul, arvestusega, et vanemahüvitise arvestusperioodi
jääb koroonakriisist mõjutatud vahemik 01.03.2020–28.02.2023. Arvestades, et
vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kuud enne lapse sündi,
millest on maha lahutatud raseduse aeg 9 kuud, on põhjendatud rakendada muudatust pikema
aja vältel. Meetme rakendamise kestuse määramisel on tuginetud 2008. aasta majanduskriisi
ajal saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine ligikaudu kolm aastat.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 tehtavad muudatused on sisult identsed, kuid sätestatud eraldi
seetõttu, et § 1 punktiga 5 tehtav muudatus rakendub kehtivas PHS-i redaktsioonis ning § 1
punktiga 6 tehtav muudatus rakendub varem vastu võetud ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvas
redaktsioonis vastava numeratsiooniga.
Kui taotlejal, kelle vanemahüvitis on arvutatud eelnõus nimetatud erisusest lähtudes, sünnib
järgmine laps pärast 31. detsembrit 2023, st ajal, kui vanemahüvitise arvestusperioodist ei
arvestata enam välja töötuna oldud aega, aga laste sünni vahe on lühem kui kolm aastat, siis
kohaldatakse vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni sätteid (PHS-i § 41). See
tähendab, et kui hüvitise taotlejale arvutatud vanemahüvitis on uue lapsega väiksem talle
eelmisel korral määratud hüvitisest või sellega võrdne, makstakse taotlejale vanemahüvitist
varasemas suuruses.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse seaduse 5. peatüki 1. jagu paragrahvidega 635.
Paragrahviga 635 sätestatakse lapse surnult sündimise korral vanemahüvitise maksmine
tagasiulatuvalt. SKA andmetel on alates isa täiendava regulatsiooni jõustumisest seni surnult
sündinud 11 last, kelle isa ei ole kasutanud isa täiendava vanemahüvitise saamise õigust enne
lapse eeldatavat sünniaega. Eelnõu menetlemise vältel võib lisanduda veel 1-2 isa.
Rakendussätte eesmärgiks on võimaldada nendel isadel tagasiulatuvalt ja ilma isapuhkusele
jäämata isa täiendavat vanemahüvitist saada, tagades seeläbi võrdse kohtlemise isadega, kes
võtsid isapuhkuse enne lapse sündi.
Surnult sündinud laste isad on väga väike vanemahüvitise saajate sihtrühm, kuid muudatusel
on nende jaoks oluline mõju.
Sarnaselt isadele on rakendussäte loodud ka emadele, kellel ei ole ravikindlustuse seaduse
alusel õigus sünnitushüvitisele, st emad, kes ei ole olnud töö- või teenistussuhtes või tasunud
sotsiaalmaksu mõnel muul moel. Ka emade puhul lähtutakse vanemahüvitise maksmisel
samadest põhimõtetest. Vanemahüvitist makstakse alates lapse sünnist 30 järjestikku
kalendripäeva. Sihtrühma määratlemisel on lähtutud põhimõttest, et emad ja isad oleksid
võrdselt koheldud.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 88 lõigetega 6–8.
Muudatuste kohaselt sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 4 ja 7 kehtivad kuni 2022. aasta 31.
märtsini. Kehtivusaeg on vaja lisada seepärast, et § 1 punktidega 4 ja 7 tehtavate muudatuste
sõnastus peab kehtima 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i
9
redaktsioon, kus seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on
viimane muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem seadus alates jõustumisest ära kõik
järgmised redaktsioonid.
Eelnõu § 1 punktid 5 ja 9 kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. Kehtivusaeg on vaja lisada
seepärast, et § 1 punktidega 5 ja 9 tehtavate muudatuste sõnastus peab kehtima 2021. aasta
1. juulist 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i redaktsioon, kus
seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on viimane
muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem seadus alates jõustumisest ära kõik järgmised
redaktsioonid. Kuna aga eelnõu § 1 punktidega 5 ja 9 tehtavad muudatused ei tohi edasi
kanduda 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni, on vaja lisada jõustumist täpsustav
säte.
Eelnõu § 1 punktid 6 ja 10 kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Sätete kehtimise aeg
tuleneb asjaolust, et eelnõuga tehtavat muudatust rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–
31.12.2023 sündinud laste puhul, ja reeglist, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni (PHS-i § 34 lg 2). Seega, kui laps sündis sel ajavahemikul, on
vanemahüvitist võimalik kasutada 2026. aasta 31. detsembrini.
Eelnõu § 2 punktiga 1 ja 2 täiendatakse TLS §-i 60 lõikega 4 ja §-i 190 lõikega 6.
Muudatus sätestab isapuhkuse kasutamise olukorras, kus laps sünnib surnult. Eelnevalt sätestati
eelnõus õigus isa täiendava vanemahüvitise saamiseks olukorras, kus laps sünnib surnult. Isal
on sellisel juhul õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist kasutamata päevade ehk kuni 30
kalendripäeva ulatuses. PHS § 33 lõige 2 sätestab, et isapuhkuse kasutamise õigust omaval
isikul on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele üksnes isapuhkuse kasutamise ajal, kui selle
kohta on kantud andmed töötamise registrisse. Eelnõuga antakse isadele võimalus soovi korral
kasutada isapuhkuse õigust ka juhul, kui laps sünnib surnult ning ta ei ole enne lapse sündi
hakanud kasutama oma õigust isapuhkusele.
Kui isa on kasutanud isapuhkuse õigust juba enne lapse sündi või isa on lapse sünni ajal
isapuhkusel, on isal võimalik kasutada isapuhkuse õigust järjestikku kasutamata päevade
lõikes. Muudatus on kooskõlas ka 01.04.2022 jõustuva vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi
regulatsiooniga.
Muudatusega nähakse ette ka TLS § 60 lõike 4 kehtivus, mis on kuni 2022. aasta 31. märtsini.
Eelnõu §-ga 3 nähakse ette jõustumisätted.
Eelnõu § 3 lõikega 1 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid5 ja 9 jõustuvad alates 2021. aasta 1.
juulist.
Eelnõu § 3 lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.
Eelnõu § 3 lõikega 3 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkt 8 jõustub alates 2021. aasta 1. juulist.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
10
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu, millega täiendatakse peretoetuste ja vanemahüvitise regulatsiooni, on suunatud lastega
perede heaolu toetamiseks. Eelnõus toodud muudatusega võib eeldada mõju esinemist
järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele ning
mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele.
Seadusel puudub mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ning riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Seaduseelnõuga kavandatakse kolme peamist muudatust, millest on puudutatud kolm peamist
sihtrühma:
1. I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral. Sihtrühma
kuuluvad vanemahüvitise saajad, kelle laps on sündinud ajavahemikul 01.01.2021 kuni
31.12.2023 ja kes on vanemahüvitise arvestusperioodil end töötuna Eesti Töötukassas
registreerinud;
2. II Muudatus - perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral. Sihtrühma
kuuluvad pered, kelle laps on sündinud surnult;
3. III Muudatus - 16–19-aastastele peretoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute
jätkamise korral. Sihtrühm on põhikooli lõpetanud 16-aastane või vanem laps, kellele
makstakse peretoetusi kuni uue õppeaasta alguseks oleva kuu lõpuni.
I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral
1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate
laste heaolu. Koroonaviiruse pandeemilise leviku negatiivse mõju leevendamiseks on oluline,
et õigusaktid toetaksid peresid ja sündimust ka majanduslikult keerulisel ajal.
Kuna vanemahüvitis määratakse vanema varasema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
alusel, mõjutab töötus ja sellest tingitud töise tulu vähenemine otseselt 2021-2023. aastal
sündivate laste eest makstava vanemahüvitise suurust. Vanema väiksem sissetulek tooks
omakorda kaasa noorte perede toimetuleku halvemise ja mõjutaks negatiivselt pereplaneerimise
valikuid.
Eelmisest majanduskriisist saadud kogemuse põhjal võib eeldada, et sissetulekute vähenemine
mõjutab eelkõige pere esimeste laste sünde. Sündide statistika sünnijärjekorra järgi (vt joonis
1) näitab, et 2008. aasta majandussurutise järel vähenes esimeste laste sündide arv
märkimisväärselt. Teiste ja järgnevate laste järjestikused sünnid on majanduskriisi aegadel
töötusest negatiivselt vähem mõjutatud: nimelt, kui järgmine laps sünnib kolme aasta (eelmise
majanduskriisi ajal 2,5 aasta) jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, mida ta sai
eelmise lapsega. Vanemahüvitise statistika näitab, et pea pooltel juhtudel sünnivadki teised ja
järgmised lapsed järjestikku.
11
8000
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
1. laps 2. laps 3. laps 4. laps ja järgmised
Joonis 1. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018.
Allikas: Statistikaamet
Eelnõu muudatustest mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel on lähtutud SKA
vanemahüvitise saajate andmetest 2021. aasta jaanuari seisuga ja prognoosist aastani 2023,
samuti tööjõus osalemise määrast ning rahvastiku prognoosist Eesti Statistikaameti andmete
alusel. Arvestatud on ka Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu võimalikku muutust
prognoosiperioodil (2021-2023.a).
Vanemahüvitise saajate sihtrühma määratlemisel on aluseks võetud arvestuspersioodil töiste
tulude suuruse alusel vanemahüvitise saajad, kelle sissetulekud on olnud suuremad kui töötasu
alammäär, kuid väiksemad kui vanemahüvitise maksimaalne määr. Kui vanemahüvitise saaja
ei teeninud vanemahüvitise arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, näiteks oli
ta registreeritud pikaajaline töötu, kellele Eesti Töötukassa maksis töötutoetust, on tema
hüvitise suuruseks ka kehtiva korra järgi vanemahüvitise määr (2021. aastal 584 eurot). Kui
inimene vanemahüvitise arvestusperioodil töötas, kuid tema sissetulek jäi töötasu alammäära
tasemele või alla selle, on ka kehtiva seaduse alusel tema hüvitise suuruseks kuupalga
alammäär, mis 2021. aastal on samuti 584 eurot. Sihtrühma pole ka arvestanud maksimaalses
vanemahüvitise suuruses vanemahüvitist saavaid lapsevanemaid (ca 4% vanemahüvitise
saajatest), sest enamikel juhtudel on nende vanemahüvitise suurus juba väiksem kui nende
tegelik palk. Samuti näitab Eesti Töötukassa registreeritud töötute profiil4, et nö valgekraed
(juhid, tippspetsialistid jne) on töötusest vähem mõjutatud kui teised ametigrupid.
Eelnõu ei puuduta ka neid vanemahüvitise saajaid, kes saavad laste sünnivahe tõttu
vanemahüvitist eelmise lapse vanemahüvitise järgi (18,1% vanemahüvitise saajatest seisuga
jaanuar 2021) ning seetõttu on nende lapsevanemate osakaal sihtrühma hindamisel välja
arvestatud.
Registreeritud töötuse hindamisel on lähtutud vanuserühmast 23-37, arvestades, et 2019. aastal
sündis 80% lapsi emadele vanuses 23-37.
Registreeritud töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud töist tulu üle töötasu alammäära
(nii need, kellele riik maksab töötuskindlustushüvitist, kui ka need, kellele ei maksa), on
potentsiaalsed lapsevanemad, kelle keskmist tulu ja selle tõttu ka vanemahüvitise suurust võib
eriolukorrast ja koroonakriisist põhjustatud majanduslangus lapse sünni korral kõige enam
puudutada. Läbi viidud analüüs käesoleva seaduseelnõu tarbeks näitas, et töötasu üle töötasu
4
https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud
12
alammäära teenivaid naisi oli 2020. aasta septembri lõpu seisuga kõigist vanuserühma
registreeritud töötutest 47% (2020. a märtsi lõpus 43%) ning mehi 61,5% (2020.a märtsi lõpus
56,6%). Töötasu alammäärast suuremat töist tulu teeninud töötutel on töötuse pikkus nii naistel
kui meestel keskmiselt 4,1 kuud.
Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanuserühmas moodustavad töötud, kes on
töötusele eelnenud ajal saanud töötasu alammäärast kõrgemat töist tulu, tööjõus osalevatest
naistest 4,9% ja meestest 4,4%. Naiste suurem töötuse määr on selgitatav koroonaviiruse
levikust tingitud kriisi olemusega: kui eelmise, 2008. aasta kriisi ajal jäid töötuks rohkem
mehed, siis praeguses kriisis puudutab töötus eelkõige just naisi, kes töötavad rohkem
teenindus- ja turismisektoris.
Arvestades seda osakaalu vanemahüvitise saajate sihtrühmast, siis mõjutaks eelnõu 2021. aastal
380 naise ja 81 mehe vanemahüvitise suurust ühes kuus. Mõjutatud sihtrühm moodustab u 3%
kõigist vanemahüvitise saajatest.
Eelnõus on esitatud eraldi säte erivajadusega lapse vanema toetuse saajatele. SKA andmetel
maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrusest nr 26 „Erivajadusega lapse
vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ajavahemikul
12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust 1304 isikule. Kuna antud sihtgrupp
moodustab vanemahüvitise saajatest marginaalse osa, siis sihtgrupi mõju eelarvele ei ole
mõjuanalüüsis eraldi hinnatud.
Kokkuvõtlikult on muudatuse mõju perehüvitise saajatele oluline, mõjutades perede
toimetulekut väikelapse eest hoolitsemise perioodil. Samuti on muudatusel eeldatavasti mõju
sündimusele, kuna see aitab vältida majanduslikel põhjustel sündide edasilükkamist või ära
jäämist.
2. Mõju majandusele
Muudatus vanemahüvitise suuruse arvutamisel mõjutab ka majandust, kuna leibkondade
sissetulekud ei vähene ja seetõttu on neil võimalik oma tarbimiskäitumine säilitada. Keskmise
vanemhüvitisega naised (1455 eurot) ja mehed (1898 eurot) kaotaks keskmiselt 4,1 kuud oma
vanemahüvitise arvestusperioodist töötuna olles kehtiva seaduse korral vanemahüvitisest
vastavalt naine 495 eurot ja mees 645 eurot kuus.
Mõju ulatuse võib hinnata riigi majanduse mõistes väikseks, kuna mõjutatud leibkonnad
moodustavad väikese osa kõigist leibkondadest. Mõju sagedus on samuti väike. Kuigi
vanemahüvitis on regulaarne igakuine hüvitis, mis mõjutab ka majandust igal kuul, makstakse
seda kindlal, kuni kolmeaastasel ajavahemikul. Vanemahüvitise arvestusperioodil töötuks
jäänud last planeerivate perede majanduslikule toimetulekule ebasoovitavad mõjud puuduvad,
sest asendussissetuleku säilimine vaatamata kriisile on kindlasti positiivse mõjuga.
Mõjutatud sihtrühm on hinnanguliselt u 3% kõigist vanemahüvitise saajatest ning veelgi
marginaalsem osa kõikidest lastega leibkondadest, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata
väikeseks.
Riigieelarve prognoositava kulu arvutuskäik on esitatud eelnõu seletuskirja punktis 7.
Eelnõu ebasoovitavate mõjude risk majandusele võib esineda täiendava kuluna riigieelarvele
ning mõjuga lapsevanemate töömotivatsioonile. Riigi kulud võivad suureneda nende muidu
13
vanemahüvitise määras või alampalga järgi vanemahüvitist saavate lapsevanemate osas, kes
kas või ühe kuu oma vanemahüvitise arvestusperioodist töötavad ning seejärel end töötuna
arvele võtavad, et selle kuu järgi oma vanemahüvitis nö välja teenida. Juba tööturul aktiivsele
tulevasele lapsevanemale võib olla kasulikum töötuna arvele võtmine võrreldes vähendatud
töötasu alusel edasi töötamisega.
Mõju töömotivatsioonile võib olla neile töötajatele negatiivne, sest eelnõu kohaselt ei loeta
töötuse perioodi vanemahüvitise suuruse arvestusse, küll aga vähendab vanemahüvitist
väiksemas määras ja/või töötasu alammääras töötamine. Eeskätt on mõjutatud need tulevased
lapsevanemad, kellel on koroonakriisi tõttu vähendatud töökoormust, töötasu või kelle käive on
vähenenud (nt FIE-d). 2020. aasta kevadise eriolukorra ajal tehtud küsitlus lapsevanemate seas
näitas, et 36%-l on sissetulek vähenenud ja 5% on jäänud sissetulekust ilma5.
Kirjeldatud riske leevendab alates 1. septembrist 2019 kehtiv vanemahüvitise arvestusperiood,
mis ei võta arvesse rasedusperioodi – see muudatus täidab väärkasutamise riskide vähendamise
eesmärki.
Samuti on töötuse mitte arvestamise puhul tegu ajutise meetmega (2021-2023. aastal sündivate
laste eest), mistõttu ei jõua lapsevanemad uue korraga ära harjuda ja teadlikult seda ära
kasutama hakata. Seega võib kokkuvõttes ebasoovitavate mõjude riski riigieelarvele hinnata
väikeseks.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju majandusele ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja
sihtrühm on väiksed ja ebasoovitav mõjude risk on riigieelarve kuludele küll olemas, kuid seda
võib hinnata väikeseks.
3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõus esitatud muudatus ei mõjuta võimalike perehüvitiste saajate halduskoormust ega
avaliku sektori töökoormust, kuna kogu menetlus automatiseeritakse.
Muudatuse rakendamisega kaasneb vajadus arendada nii SKA kui ka Eesti Töötukassa
infosüsteeme. Arendada tuleb asutuste andmevahetust ning vanemahüvitise määramise ja
maksmise teenust. Muudatused automatiseeritakse infosüsteemides, mistõttu ei avalda hilisem
muudatuse rakendamine mõju asutuste töötajaskonna töökoormusele. IT arendustööde
maksumust on kirjeldatud seletuskirja punktis 7.
4. Järelhindamine
Pärast seaduse rakendamist on oluline hinnata, kas muudatus vanema registreeritud töötuse
korral vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud,
kui esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis
vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga.
Järelhindamisel tuginetakse Statistikaameti poolt avaldatud sündide statistikale ja muudele
asjakohastele allikatele. Arvestades, et muudatuse mõju selgub pikema aja vältel, teeb
Sotsiaalministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Järelhindamise tulemusest
peaks selguma sarnase muudatuse rakendamise põhjendatus võimalike tulevikus aset leidvate
erakorraliste sündmuste korral, millega kaasneb äkiliselt kasvanud, kuid eeldatavalt ajutine
töötus.
5
https://www.sotsiaalministeerium.ee/sites/default/files/content-
editors/Uudised_pressiinfo/koroona_lapsevanemad_aprill2020.pdf
14
II Muudatus –perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral
Sünnitoetuse maksmine surnult sündinud lapse korral
Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju
Tervise Arengu Instituudi andmetel (joonis 2) on viimasel kümnendil surnult sündinud laste arv
järjepidevalt kahanenud – perioodil 2008-2013 sündis surnult keskmiselt 60 last aastas, kuid
alates 2014. aastast ca 40 last aastas. 2019. a oli surnultsünde 27, mis on erakordne. Samas
vähenes 2019. a märkimisväärselt ka varajaste neonataalsurmade (lapse surm 0-6 päeva
vanuselt) arv. Seega ei ole surnultsündide arvu vähenemine põhjustatud võimalikust metoodika
muutusest surnultsünni ja neonataalsurma määratlemisel. Kas surnultsündide arvus on
toimunud järsk vähenemine või oli tegemist erandliku olukorraga, selgub järgnevate aastate
jooksul.
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
22-27 nädal 28-36 nädal 37-42 nädal
Joonis 2. Surnultsünnid raseduskestuse nädala järgi aastatel 2008-2019.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
Sünnitoetuse eesmärk on aidata katta lapse sünniga kaasnevaid ühekordseid kulusid. Jooniselt
2 nähtub, et enam kui pooltel juhtudel sünnib laps surnult raseduse viimasel trimestril, mil
lapsevanem on juba suure tõenäosusega teinud rahalisi kulutusi seoses eelseisva lapse sünniga.
Seetõttu on õigustatud sünnitoetuse maksmine ka surnult sündinud lapse korral.
Muudatuse vajadusele on tähelepanu juhtinud ka MTÜ Vaikuse Lapsed, kes esindab vanemaid,
kelle laps on sündinud surnult.
Surnult sündinud lapse vanemad on väga väike, kuid oluline ja haavatav osa perehüvitise saajate
sihtrühmast. Seetõttu on oluline anda ka nendele lapsevanematele turvatunne, et riik hoolib ja
toetab ka rahaliselt selles emotsionaalselt keerulises olukorras. Riigi poolt pakutav tugi võib
mõjutada positiivselt neid peresid ka tulevikus lapsesaamist planeerima. Muudatuse
ebasoovitava mõju avaldumise risk puudub.
15
Võttes arvesse, et hinnanguliselt on aastas 40 surnultsündi, on muudatuse mõju perehüvitiste
eelarvele kehtiva riikliku sünnitoetuse suuruse (320 eur lapse kohta) korral ligikaudu 13 000
eurot aastas, mis kaetakse SKA peretoetuste eelarve raames. Kolmikute ja rohkemaarvuliste
mitmike sünni korral on toetuse suurus 1000 eurot lapse kohta. Tervise Arengu Instituudilt
saadud teabe järgi on viimase kolmekümne aasta jooksul juhtunud vaid ühel korral, et
kolmikutest kaks last sündisid surnult, seetõttu erisuse rakendamisel mõju riigieelarvele on
juhuslik ja marginaalne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju riigieelarvele ja majandusele laiemas
plaanis ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju
puudub.
Isa täiendava vanemahüvitise ja sünnitushüvitise õiguseta emale vanemahüvitise
määramine ja maksmine
Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju
Puudutatud sihtrühma suurus on hinnanguliselt 40 isa ja 9 ema aastas, mis on marginaalne
arvestades kogu perehüvitiste saajate sihtrühma. Samas on jällegi tegu ühiskonna jaoks olulise
sihtrühmaga lapsevanemate haavatavuse ja teema tundlikkuse poolest.
Muudatuse mõju perehüvitiste eelarvele on väike. SKA andmetel maksti alates 01.07.2020, mil
isa täiendava vanemahüvitise regulatsioon jõustus, kuni veebruarini 2021 isa täiendavat
vanemahüvitist keskmiselt 24,8 päeva eest summas 1223,90 eurot, mis teeb ühe kalendripäeva
keskmiseks kuluks isiku kohta 49,35 eurot. Seega oli ühe kuu isa täiendava vanemahüvitise
keskmine kulu ühe taotleja kohta 1480,52 eurot. Arvestades, et surnultsünde on aastas
ligikaudu 40, on kulu riigieelarvele hinnanguliselt 59 000 eurot aastas (1480,52x40).
Järgnevatel aastatel keskmise palk küll suureneb, kuid eeldatavasti näitab ka surnultsündide arv
langustrendi, mistõttu võib isa täiendava vanemahüvitise osas sarnaste riigieelarve kulude osas
arvestada ka kuni aastani 2025.
Eesti Haigekassa andmetel sai 2020. aastal sünnitushüvitist 10 044 naist. Arvestades
Statistikaameti esialgset elussündide arvu 2020. aastal (13 127 elussündi), saab üldjoontes
järeldada, et kõigist 2020. aastal emaks saanud naistest ei saanud sünnitushüvitist 23%.
Kui eeldada, et sama proportsioon kehtib ka surnult sündinud laste emade puhul, mõjutaks
muudatus ca 9 naist aastas, tuues kaasa riigieelarve kulu aastas ca 5000 eurot.
Muudatuse mõju majandusele ja riigieelarvele on laiemas plaanis ebaoluline, kuna mõju ulatus,
sagedus ja sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. Täiendav lisakulu kaetakse
SKA peretoetuste eelarve raames.
Tagasiulatuv rakendamine
Arvestades, et tagasiulatuv rakendamine puudutab hinnanguliselt kuni 13 isa ja 9 ema, on
ühekordne kulu riigieelarvele ligikaudu 24 000 eurot. Seega on muudatuse mõju perehüvitise
eelarvele ja laiemas plaanis riigieelarvele ja majandusele ebaoluline, kuna mõju ulatus ja
sihtrühm on väga väiksed ja ebasoovitav mõju puudub.
16
III Muudatus – 16–19-aastastele lapsetoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute
jätkamise korral
Sotsiaalne, sh demograafiline ning majanduslik mõju
Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline, kuid peretoetuste maksmise üldises kontekstis
väheoluline. Samuti on muudatuse mõju majandusele ning riigieelarvele väheoluline, kuna
mõju ulatus, sagedus on väiksed ja ebasoovitav mõju puudub.
16–19-aastaseid peretoetuste saajaid, kes septembrikuus edasi õppima ei asu, on keskmiselt 535
last aastas. Muudatus, mis võimaldab peretoetusi maksta nendele lastele täiendava ühe kuu,
toob järgnevatel aastatel kaasa lisakulu riigieelarvele ca 60 000 eurot aastas. Prognoositava
lisakulu arvestuse aluseks on SKA 2020. aasta peretoetuste saajate andmed ja Statistikaameti
prognoosile tuginev 16–19-aastaste laste arvu muutus (tabel 1).
Tabel 1. Riigi kulu peretoetuste saajatele, kelle 16–19-aastane laps septembrikuus edasi õppima
ei asu
2020 2021 2022 2023 2024 2025
Perede arv, kes seadusemuudatusega
saaksid täiendavalt septembrikuu eest
peretoetust: 485 494 512 531 558 581
sh pered, kes saaksid täiendavalt
septembrikuu eest ka lasterikka pere
toetust 68 69 72 75 78 81
Kulu, kui nende perede eest maksta
edasi septembrikuu lastetoetust ja
lasterikka pere toetust 54 180 € 55 237 € 57 192 € 59 364 € 62 374 € 64 927 €
Allikas: SKA
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
I Muudatus – vanemahüvitise suuruse arvutamine töötuna oleku korral
Vanemahüvitise puhul on tegemist arvestuslike kuludega Sotsiaalministeeriumi eelarves.
Koroonakriisi ja majandusolude muutumise tõttu vähendas SKA oma sügisprognoosides
vanemahüvitise 2020. a kulu riigieelarvele ligikaudu kolme miljoni euro võrra võrreldes
kevadel antud prognoosiga. Kui viiruse tõkestamiseks ei oleks eriolukorda 12. märtsil 2020.
aastal välja kuulutatud ja sellele ei oleks järgnenud majanduslangust, oleksid emad ja isad
endiselt töötanud ja teeninud tulu, nagu oli varem vanemahüvitise kulude prognoosimisel
aluseks võetud.
Käesoleva eelnõu muudatused toovad 2021. aastal kaasa vanemahüvitise täiendavad kulud 2,9
mln eurot, 2022. ja 2023. aastal 2,8 mln eurot aastas (vt tabel 2 ja tabel 3). Lisavajadus
moodustab samas väga väikese osa, alla 1% vanemahüvitise kulude prognoositavast eelarvest
(2021. aastal on prognoositav eelarve 307,1 mln eurot).
17
Eelnõu muudatustega kaasnevad lisakulud aastatele 2021-2023 ei ole heaks kiidetud riigi
eelarvestrateegias 2021-2024 ega 2021. aasta riigieelarves arvesse võetud. Valitsuskabineti 3.
novembri 2020 otsusest lähtuvalt tuleb Sotsiaalministeeriumil eelnõu muudatustega kaasnevate
lisakuludega arvestada 2021. aastal majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia 2022-
2025 koostamise protsessis.
Eelnõust tulenev vanemahüvitise eelarve lisavajaduse summa on samas suurusjärgus summaga,
mille võrra vanemahüvitise kulude prognoosi keskmise palga vähenemise tõttu sügisprognoosis
kärbiti. SKA muudetud prognoosi aluseks on Rahandusministeeriumi suvine keskmise palga
prognoos.
Muudatust on kavas rakendada ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2023 ehk kolmel aastal, mida
koroonakriis eelduslikult mõjutab.
Tabel 2. Eelarveprognoos eurodes, kui seadusemuudatus jõustub 2021. aastal
2020 2021 2022 2023 2024
EELARVE
KOKKU
310 063 862 € 363 109 128 € 381 758 512 €
(olemasolev
+
lisavajadus)
289 265 059 360 301 909 €
(SKA kevad- (sh
prognoos), 50 090 950 €
Olemasolev
307 178 940 € ema vanema- 378 947 804€ 381 167 873€
eelarve
286 103 529 hüvitis, mis
(SKA sügis- tuleb üle
prognoos) Haigekassast)
Lisavajadus
2 884 922 € 2 807 219 € 2 810 608 €
Allikas: SKA
Tabel 3. Eelnõu prognoositava kulu arvutuskäik
aasta
2021 2022 2023
Nr Näitaja Naine Mees Naine Mees Naine Mees
1. Vanemahüvitist saavate 9481 2246 9 116 2 492 8 760 2 731
lapsevanemate arv (va
vanemahüvitise määras,
töötasu alammääras ja
maksimaalses määras
vanemahüvitist saavad
lapsevanemad)
18
2. Sihtgrupi suurus, kus 7765 1840 7466 2041 7175 2236
maha arvestatud need
lapsevanemad, kes
saavad vanemahüvitist
eelmise lapse järgi
3. Kõigi registreeritud 4,9% 4,4% 4,6% 4,1% 4,4% 4,0%
töötute osatähtsus
tööjõus, kes on enne
töötanud ja saanud
töötasu alammäärast
suuremat töötasu
(vanuserühmas 23-37)
4. Vanemahüvitise saajate 380 81 343 84 316 89
arv ühes kuus, keda
eelnõu muudatused
mõjutavad
5. Keskmine
vanemahüvitise suurus 1455 € 1898 € 1520 € 1983 € 1593 € 2078 €
arvestades keskmise
palga muutust
7. Aastas töötatud kuude 66% 66% 66% 66% 66% 66%
osatähtsus arvestades
töötuse perioodi
(keskmiselt 4,1 kuud)
8. Vanemahüvitise
arvestuslik suurus 960 € 1253 € 1003 € 1309 € 1051 € 1372 €
sihtrühmas kehtiva
regulatsiooni korral
9. Töötuse mõju keskmise
vanemahüvitise suurusele 495 € 645 € 517 € 674 € 542 € 707 €
(riigieelarve kulu kuus
ühe vanemahüvitise saaja
kohta)
10. Eelnõu prognoositav
kulu aastas kokku 2884 922 € 2 807 219 € 2 810 608 €
vanemahüvitisele
Muudatuse rakendamise sujuvuse seisukohast on oluline automaatne infovahetus SKA ja Eesti
Töötukassa infosüsteemi vahel.
Muudatuse rakendamiseks on vajalik SKA sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS arendus summas
63 000 eurot (käibemaksuta). Arendustöödeks vajalik eelarve on planeeritud Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. Vastavasisulise otsuse tegi valitsuskabinet oma 3. novembri
2020. a nõupidamisel.
19
Eesti Töötukassa esialgsel hinnangul ei too eelnõu kaasa nende infosüsteemi arendamise
vajadust. Kui infosüsteemi arendamise vajadus peaks siiski ilmnema, kaetakse kulud Eesti
Töötukassa eelarvest.
II Muudatus – perehüvitiste maksmine lapse surnult sündimise korral
Surnult sündinud laste vanemad on väga väike perehüvitiste saajate sihtrühm (hinnanguliselt
on 40 surnultsündi aastas), kuid muudatusel on nende jaoks oluline mõju. Lapsevanemad
vajavad surnult sündinud lapse korral aega leinamiseks ja taastumiseks ning riigi materiaalne
tugi aitab katta tekkinud kulusid. Muudatuse mõju majandusele, sh täiendav kulu riigieelarvele
ja täpsem kuluarvestus on toodud eelnõu punktis 6.
Arvestades, et sihtrühm on väga väike ja juhtumid jagunevad aasta peale, siis on SKA-le
lisanduv täiendav halduskoormus perehüvitiste menetlemisel minimaalne ja kaetakse
olemasolevate ressursside arvelt.
Perehüvitise taotlejale kaasneb muudatusega minimaalne halduskoormus, mille tingib
perehüvitise taotlemine. SKA tagab, et taotlemine oleks võimalikult lihtne.
III Muudatus – 16–19-aastastele lapsetoetuse maksmine õppeaasta alguses õpingute
jätkamise korral
Muudatuse mõju majandusele ja riigieelarvele väike, võrdluseks, et peretoetuste aastane eelarve
on ligikaudu 300 miljonit eurot. Täiendav lisakulu kaetakse SKA peretoetuste eelarvest.
Ebasoovitava mõju risk puudub. Muudatuse mõju majandusele, sh täiendav kulu riigieelarvele
ja täpsem kuluarvestus on toodud eelnõu punktis 6.
Muudatus vähendab peretoetuste saajate ja koolide halduskoormust, ära jäävad septembri
peretoetuse maksmist ja saamist puudutavad täiendavad kliendikontaktid. Peretoetuste
väljamaksmisel septembris väheneb SKA täiendava töö vajadus, kuna IT-arendusega menetlus
automatiseeritakse ja laiaulatuslikku manuaalset andmete kontrolle ja sisestamisi ning
kommunikatsiooni ei ole vaja septembri peretoetuste maksmiseks teha.
Muudatuse rakendamine eeldab sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS-i arenduskulu
hinnanguliselt 50 000 eur (koos km-ga). Olemasolev IT süsteem kontrollib automaatselt
septembrikuus EHIS-es andmete olemasolu. Seega, kui maksta peretoetusi septembris ilma
õppimise andmeid arvestamata, vajab IT süsteem lisaarendust.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vajalik muuta sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrust
nr 59 „Perehüvitiste taotluse andmete loetelu“, mille kavand on esitatud seletuskirja lisas.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse üldkorrast erinev jõustumine nähakse ette:
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5 ja 9 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 10 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil.
20
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2021. aasta 1. juulil.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile,
Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks SKA-le,
Eesti Töötukassale, Lastekaitse Liidule ja Eesti Lasterikaste Perede Liidule.
Eelnõule esitatud märkused ja arvamused ning nendega arvestamine/mittearvestamine on
esitatud seletuskirja lisas.
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
..........................................
..........................................
21