dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Sotsiaalministeerium · 17. märts 2021
Viit
1.1-16/955-1
Registreeritud
17. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Päästeamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-16 Statistika ja uuringutega seotud kirjavahetus, sh analüüsikomitee memod
Toimik
1.1-16/2021
Vastutaja
Marre Karu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Lühikokkuvõte2020.pdf760 KB
  • 📎Veeõnnetustes hukkunud 2020AV.pdf3589 KB

Sisu (failidest)

Veeõnnetustes hukkunud 2020 Veeõnnetustes hukkunud Veeõnnetused 400 341 100 97 300 68 246 219 55 54 56 58 200 179 195 50 47 45 43 170 154 157 169 161 39 36 137 100 0 0 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2010 2012 2014 2016 2018 2020 Viimase viie aasta suurim uppunute arv. Taasiseseisvumiseaja suurim veeõnnetuste arv. 100 000 elaniku kohta uppus 4,36 inimest (2019.a. Võrreldes eelneva aastaga poole rohkem 2,72). veeõnnetusi. Uppunud eakaid Joobes uppunuid 33 31 30 30 22 23 21 22 20 20 20 18 20 14 12 11 10 10 Eakatele suunatud veeohutuskampaania. 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Eakad moodustasid üle poole veeõnnetustes Juba 3 aastat jäljest on üle poolte uppunutest hukkunutest (33). joobes. Eakaid uppus kolm korda rohkem kui aasta varem Keskmine joove 2,58‰, kõrgeim joove 5,66‰. (2019). Alkoholi tarbinud uppujate arv on suurenev. 10 aasta jooksul ei ole uppunud nii palju eakaid. Ilmastik Suvel ja talvel viimase viie aasta suurim uppumiste arv (vastavalt 25 ja 10 uppunut). Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmasid. Talv oli keskmisest soojem ja sajusem. Tänavune suvi oli keskmisest soojem ja päikesepaistet oli normist veidi enam. Terviseprobleemid 25 uppunul oli terviseprobleeme. Psüühilisi probleeme on olnud 9-l uppunul, füüsilisi tervise probleeme 16-l uppunul. Päästeameti statistikast on läbi Number: Absoluutarv veeõnnetustes hukkunud käinud 8 enesetappu, mis on Värv: 100 000 elaniku kohta veeõnnetustes hukkunud uppunutest eemaldatud, hetkel on statistikas sees veel 6 arvatavat suitsiidikahtlust. Täiskasvanud uppunute keskmine vanus on 61- 19-30-aastaste grupis Enamus eluaastat, mis on läbi ei uppunud ühtegi Uppus ka üks laps. veeõnnetustes aastate kõrgeim inimest, mis on 10 aasta Eelneval aastal ei hukkunuid uppus keskmine uppunute jooksul esimene kord uppunud ühtegi last siseveekogudes (76% vanus ehk 44). Suurenesid kõikide vee- äärsete ja veepealsete Kokku päästeti 20-st Päästetute pro il ei Uppunutest 79% (46) veeõnnetusest 29 sarnane uppunutega, olid mehed ning 21% tegevuste tõttu päästjate abi vajavate inimest. 2019. aastal suurim erinevus on (12) naised (2019.a. päästeti 15 ealine – päästetakse vastavalt 86% ja 14%). õnnetuste arv. Üle poolte veesündmustest veeõnnetusest 20 nooremaid ja upuvad oli seotud jääga. inimest. ealiselt vanemad. Uppumisele eelnenud tegevus Veekogud Vette kukkumine 30 Tiik 12 Järv 12 Suplemine 11 Jõgi 11 Meri 9 Kalastamine 8 Kraav 8 Suitsiidikahtlus 6 Muu (sh vann) 3 Oja 2 Paadisõit 3 Karjäär 1 0 10 20 30 0 2 4 6 8 10 12 Üle poolte uppumistest leiab aset vette Kõige rohkem uppus kukkumistel inimesi kukkumisel 52% (30). kraavidesse ja tiikidesse vastavalt 8 ja 7 inimest Kukkumisel uppumiste arv on viimase viie aasta (aasta varem 2019.a. uppus mõlemas 3 inimest). suurim. Kõik suplemisel uppunud eakad olid kained ning Vette kukkumisel uppunute arv on suurenev. kõik suplemisel uppunud tööealised olid joobes. Avalikus keskkonnas kukkudes uppus 20 inimest ja Võrreldes 5 aasta taguste uppujatega upuvad kodukeskkonnas kukkudes uppus 10 inimest. suplemisel keskmiselt 20 aastat vanemad inimesed. Uppunud lähiriikides 2020. aastal 100 000 elaniku kohta uppunuid 122 123 6.47 113 6 100 86 4.36 4.52 77 4 58 50 2.04 2 1.61 0.74 0 0 Kõikides lähiriikides uppus 2020. aastal rohkem Läti Vabariigis uppus 122 inimest, mis on võrreldes inimesi kui aasta varem (2019). 2019. aastaga 26 uppumist rohkem. Soome Vabariigis viimase viie aasta suurim Rootsi ja Norra Kuningriikides uppunud eakate uppunute arv (113). Võrreldes eelmise (2019) suur osakaal nagu Eestiski (vastavalt 47% ja 31% aastaga oli Soomes 23 uppumist rohkem. kõigist uppunutest). Päästeamet, Arendusosakond VEEÕNNETUSTES HUKKUNUD, 2020 Koostaja: Erko Oidersalu, PÄA arendusosakond, analüütik TALLINN Veebruar 2021 SISUKORD Sisukord ......................................................................................................................................................... 2 Metoodika ...................................................................................................................................................... 2 KOKKUVÕTE................................................................................................................................................... 3 Keskused ........................................................................................................................................................ 5 Uppunu profiil tegevuse järgi ...................................................................................................................... 6 Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 8 1. VEEÕNNETUSTES HUKKUNUTE LEIDMISKOHAD ................................................................................ 10 2. UPPUMISE AEG........................................................................................................................................ 13 3. HUKKUNUNUTE ISIK: SUGU, VANUS, EMAKEEL .................................................................................. 16 4. UPPUMISELE EELNENUD TEGEVUS ...................................................................................................... 20 5. ALKOHOLIJOOVE ..................................................................................................................................... 25 6. VAIMNE TERVIS ....................................................................................................................................... 28 7. ÕNNETUSED VEEKOGUL JA NENDEST PÄÄSTETUD............................................................................ 29 8. VÕRDLUS VÄLISRIIKIDEGA ..................................................................................................................... 32 9. MUUD ASJAOLUD ................................................................................................................................... 34 Tagasiside .................................................................................................................................................... 34 METOODIKA Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade 2020. aasta jooksul aset leidnud veeõnnetustes hukkunute kohta. Eraldi on vaadeldud eri aastaaegadel toimunud sündmuseid. Vaadeldud on andmeid veeõnnetuste kohta, kus tehti kõne hädaabi numbrile või Merevalvekeskusele (JRCC). Võimaluse korral on arvesse võetud uppumise aega, kui seda välja selgitada ei õnnestunud, siis on arvestatud aeg, millal uppumisest teavitati või uppunu leiti, kuna konkreetset uppumise aega on sageli keeruline tuvastada. Sündmuste olulisemaid näitajaid on võrreldud eelnevate aastate ja perioodidega. Ülevaate koostamisel on kasutatud järgmiseid allikaid: PPA poolt sündmuskohal koostatud uppunute andmekaardid ja faabulad, päästeinfosüsteemi andmestikus PÄVIS kirjeldatud päästjate osalusega sündmused ning EKEI ekspertiisitulemusi veeõnnetustes hukkunute kohta. Antud 2020. aasta „Veeõnnetustes hukkunud“ koostamisel on kasutatud eelnevate aastate koostatud kokkuvõtteid. 2 KOKKUVÕTE  Viimase viie aasta suurim veeõnnetuste hukkunute arv – 58, mis teeb 100 000 elaniku kohta keskmiselt 4,36 inimest (2019.a vastavalt 36 ja 2,72). Strateegias oli eesmärgiks seatud, et aasta lõpuks ei hukku veeõnnetustes rohkem inimesi kui 37.  Enamus veeõnnetustes hukkunuid uppus siseveekogudes (76% ehk 44).  Uppunutest 79% olid mehed ning 21% naised (2019.a. vastavalt 86% ja 14%). Uppus ka üks laps.  Suvel ja talvel viimase viie aasta suurim uppumiste arv (vastavalt 25 ja 10). Nagu ka varasematel aastatel leiab enim uppumisi aset suvekuudel.  Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmasid.  Eakad moodustasid üle poole veeõnnetustes hukkunutest (33). Eakaid uppus kolm korda rohkem kui aasta varem (2019). 10 aasta jooksul ei ole uppunud nii palju eakaid kui 2020.a.  Täiskasvanud uppunute keskmine vanus on 61-eluaastat mis on läbi aastate kõrgeim keskmine uppunute vanus. Võrreldes 2019. aastaga (53- eluaastat) on uppunute keskmine vanus suurenenud (8 aasta võrra)  19-30-aastaste grupis ei uppunud ühtegi inimest, mis on 10 aasta jooksul esimene kord.  Üle poolte uppumistest leiab aset vette kukkumisel 52% (30), kukkumisel uppumiste arv on viimase viie aasta suurim. Vette kukkumisel uppunute arv on suurenev.  Kõige rohkem uppus kukkumistel inimesi kraavidesse ja tiikidesse vastavalt 8 ja 7 inimest (aasta varem 2019.a. uppus mõlemas 3 inimest).  Kõik kodukeskkonnas kukkudes uppunut olid eakad (10) (keskmine vanus 75-eluaastat). Kuuel neist olid terviseprobleemid ning kolm oli alkoholijoobes.  Kõik suplemisel uppunud eakad olid kained ning kõik suplemisel uppunud tööealised olid joobes. 3  Võrreldes 5 aasta taguste uppujatega upuvad suplemisel keskmiselt 20 aastat vanemad inimesed.  Uppunud kalameestest kandsid päästevesti 2 paadist kalastajat ja nemad olid ka ainukesed kained.  Juba 3 aastat jäljest on üle poolte uppunutest joobes. 2020. aastal oli 57 täiskasvanust 31 tarvitanud alkoholi (keskmine joove 2,58‰). Alkoholi tarbinud uppujate arv on suurenev.  25 uppunul oli terviseprobleeme. Psüühilisi probleeme on olnud 9-l uppunul, füüsilisi tervise probleeme 16-l uppunul. 2019.a. oli 5 inimesel terviseprobleemid.  Taasiseseisvumiseaja suurim veeõnnetuste arv – 341.  2020. aasta toimus poole rohkem veeõnnetusi kui 2019. aastal (168). Suurenesid kõikide vee-äärsete ja veepealsete tegevuste tõttu päästjate abi vajavate õnnetuste arv. Üle poolte veesündmustest oli seotud jääga.  Kokku päästeti 20-st veeõnnetusest 29 inimest. 2019. aastal päästeti 15 veeõnnetusest 20 inimest.  Päästetute profiil ei sarnane uppunutega, suurim erinevus on ealine – päästetakse nooremaid ja upuvad ealiselt vanemad.  Kõikides lähiriikides uppus 2020. aastal rohkem inimesi kui aasta varem (2019).  Soome Vabariigis viimase viie aasta suurim uppunute arv (113). Võrreldes eelmise (2019) aastaga oli Soomes 23 uppumist rohkem.  Läti Vabariigis uppus 122 inimest, mis on võrreldes 2019. aastaga 26 uppumist rohkem.  Rootsi ja Norra Kuningriikides uppunud eakate suur osakaal nagu Eestiski (vastavalt 47% ja 31% kõigist uppunutest).  100 000 elaniku kohta oli uppunuid Eestist (4,36) vähem Rootsi Kuningriigis (0,74), Norra Kuningriigis (1,61) ja Soome Vabariigis (2,04). Eesti vastava näitaja ületasid Leedu Vabariik (4,52) ja Läti Vabariik (6,47).  Uppunute arvu suurust on mõjutanud just alkohol ning eakad, samuti on oma mõju olnud ilmastikul ja isolatsiooniperioodil. 4 KESKUSED Uppunud Ida PK Põhja PK Lääne PK Lõuna PK Kokku 2020.a 9 2020.a 13 2020.a 14 2020.a 22 2020.a 58 5.a. kesk. 7 5.a. kesk. 8 5.a. kesk. 10 5.a. kesk. 16 5.a. kesk. 42 10.a. kesk. 9 10.a. kesk. 12 10.a. kesk. 13 10.a. kesk. 21 10.a. kesk. 54  Võrreldes 2019. aastaga suurenes kõikides keskustes uppunute arv.  Ida PK 3 korda suurem uppumiste arv (9), kui 2019.a (3). Vanus Põhja PK Lääne PK Ida PK Kokku Lõuna PK 2020.a 57 2020.a 58 2020.a 59 2020.a 61 2020.a 66 5.a. kesk. 54 5.a. kesk. 57 5.a. kesk. 56 5.a. kesk. 55 5.a. kesk. 55 10.a. kesk. 50 10.a. kesk. 54 10.a. kesk. 50 10.a. kesk. 53 10.a. kesk. 54  Keskmine uppunute vanus on tõusev (10.a. kesk. 53, 5.a. kesk. 55, 2020.a. 61). Joobes Ida PK Põhja PK Lääne PK Lõuna PK Kokku : 2020.a 4 2020.a 7 2020.a 7 2020.a 13 2020.a 31 5.a. kesk. 3 5.a. kesk. 5 5.a. kesk. 4 5.a. kesk. 8 5.a. kesk. 20 10.a. kesk. 4 10.a. kesk. 5 10.a. kesk. 6 10.a. kesk. 11 10.a. kesk. 26  Võrreldes 5 aasta keskmisega on 2020.a. joobes uppunute arv suurenenud kõikides keskustes. Eakaid Ida PK Põhja PK Lääne PK Lõuna PK Kokku 2020.a 4 2020.a 6 2020.a 7 2020.a 16 2020.a 34 5.a. kesk. 3 5.a. kesk. 3 5.a. kesk. 5 5.a. kesk. 7 5.a. kesk. 17 10.a. kesk. 3 10.a. kesk. 3 10.a. kesk. 5 10.a. kesk. 7 10.a. kesk. 18  Võrreldes 5 aasta keskmisega ja 10 aasta keskmisega on 2020.a. suurenenud eakate uppumiste arv. Kaks korda rohkem on eakate uppumisi toimunud Põhja ja Lõuna PK. 5 UPPUNU PROFIIL TEGEVUSE JÄRGI 5.a. kesk – 2015-2019 aastate keskmine 6 5.a. jooksul – 2015-2019 aastatel 7 SISSEJUHATUS 2020. aasta hukkus veeõnnetustes 1 58 inimest, mida on võrreldes eelmise aasta (2019) sama perioodiga 22 uppumist rohkem (suurenemine 61%), nendest 44 (76%) uppus2 siseveekogudes ning mere ja piiriveekogus 13 (22%), mujal uppus üks inimene. Siseveekogudes uppunute arv suurenes 44-ni, mis on 15 (52%) uppunut rohkem, kui 2019. aastal. Mere ja piiriveekogudes uppus 13 inimest, mida on 7 (117%) inimese võrra rohkem kui 2019. aastal. Lisaks uppus üks inimene solgiauku. 2020. aasta suvekuudel (juuni-juuli-august) uppus 25 inimest, mis on 8 uppunut rohkem kui 2019. aastal (17). Uppumiste arv suurenes kõikidel aastaaegadel. Suvel uppus 8, sügisel 7, talvel 6 ja kevadel 1 inimene rohkem, kui aasta varem (2019). Joonis 1. Veeõnnetustes hukkunute arv 1994-2020 ja strateegiline eesmärk aastaks 2025 1 Definitsioon: veeõnnetuses hukkunu on inimene, kes veeõnnetuste tagajärjel uppus, suri saadud kehavigastuse või tervisekahjustuse (s.h alajahtumine) tõttu sündmuskohal või suri toimunud veeõnnetusega otseselt seotud kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu 30 päeva jooksul peale sündmust. Veeõnnetuse tagajärjel hukkunuks loetakse ka inimene: kellel vette kukkumise või hüppamise järel saadud kehavigastusele või tervisekahjustusele järgnes surm. Samuti loetakse vees uppunuks inimene, kelle veekeskkonnas viibimisest või ujumisest tingituna ülekoormuse tõttu tekkinud või vallandanud terviserike (insult, infarkt vms) põhjustas surma. Lisaks loetakse vees uppunuks inimene, kelle vette kukkumise või hüppamise tagajärjel saadud kehavigastusele või tervisekahjustusele järgneb surm. Arvestusse lisatakse ka need uppumissündmused, mis leiavad aset mittelooduslikus veekeskkonnas, näiteks basseinid, vannid jm. 2 Uppumise all on antud töö raames mõeldud kõiki veeõnnetustes hukkunuid. 8 Number: Absoluutarv veeõnnetustes hukkunud Värv: 10 000 elaniku kohta veeõnnetustes hukkunud Joonis 2 Veeõnnetustes hukkunute arv maakondade lõikes, 2020. aastal 38% (22) uppunutest leiti Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnast, maakondadest leidis kõige rohkem uppumisi aset Harju maakonnas (13) ja Pärnu maakonnas (7). 2020. aastal ei uppunud ühtegi inimest Hiiumaal. 2020. aastal veeõnnetustes hukkus rohkem inimesi kui 5 aasta keskmisena ja 10 aasta keskmisena on uppumisurmi aset leidnud (joonis 3). 2020 58 5 aasta keskmine 42 10 aasta keskmine 54 0 10 20 30 40 50 60 70 Veeõnnetustes hukkunute arv kokku Joonis 3. 2020. aasta veeõnnetustes hukkunud 33 aasta ja 104 aasta keskmisega võrreldes, veekogu asukoha liigi lõikes. 3 5 aasta keskmine on arvutatud 2015-2019 aastatest 4 10 aasta keskmine on arvutatud 2010-2019 aastatest 9 1. VEEÕNNETUSTES HUKKUNUTE LEIDMISKOHAD 2020. aasta leidis aset 76% (44) uppumisi siseveekogudes, 2019 – 81% (29) (joonis 4). Mere ja piiriveekogudes uppus 13 (22%) inimest, mis on kaks korda rohkem kui 2019. aastal (6 ehk 17%). 5 aasta jooksul ei ole nii palju inimesi siseveekogudes uppunud. Siseveekogudes uppus rohkem inimesi kui 2019. ja 2018. aasta kokku. Joonis 4. Veeõnnetustes uppunute koht, arv ja osatähtsus, aastatel 2010-2020 90% uppumistest leidsid aset 5 erinevas veekogu liigis (tiik, järv, jõgi, meri ja kraav). Kõige rohkem kaotati elusid tiigi ja järve vetes, mõlemates 12. Keskmiselt5 on uppunud tiikidesse aastas 4 inimest, mida on kolm korda vähem kui 2020. aastal. Järvedesse, jõgedesse ja meredesse on uppunud aastas keskmiselt vastavalt 10, 9 ja 8 inimest, mis ületavad 2020. aasta (12, 11, 9) arvud. Oluliselt on veel suurenenud kraavidesse uppumiste arv (8), võrreldes 5 aasta keskmisega (3) (joonis 5). Joonis 5. Veeõnnetustes hukkumised veekogu liigi lõikes, aastatel 2015-2020 5 5 aasta keskmiselt, aastatel 2015-2019. 10 2020. aasta uppusid tiikidesse Võrumaal 3, Põlvamaal 2 ja Harjumaal 2 inimest. Järvedesse uppus Harjumaal 3 inimest, Ida-Virumaal 2, Tartumaal 2 ja Viljandimaal 2. Merevette uppus 4 inimest Harjumaal, Lääne-Virumaal 2 ja Pärnumaal 2. Kraavidesse uppus 2 inimest Harjumaal ning 2 Jõgevamaal. Ida-Virumaal jättis elu jõevetes 3 inimest ning Pärnumaal 2 inimest. Kui vaadelda aastatel 2015-2019 veeõnnetustes hukkunuid kokku maakondlikult on enim uppumissurmi aset leidnud jõgedes – Tartumaal, Jõgevamaal ja Raplamaal. Merevetes enim uppumisi on aset leidnud Harjumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Hiiumaal ja Saaremaal. Järvedes uppumisi on enim aset leidnud Ida-Virumaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Põlvamaal. Enim uputakse Võrumaal kraavidesse. Järvamaal eri liiki veekogusid välja joonistunud. 58 uppumist leidis aset 38 omavalitsuses. KOV-ide lõikes kaotasid veeõnnetustes elu Tallinna linnas 6, Pärnu linnas 4 ja Põltsamaa vallas 3 inimest. 2 uppumissurma leidsid aset: Saaremaa vallas, Saku vallas, Kuusalu vallas, Haljala vallas, Lüganuse vallas, Narva linnas, Jõgeva vallas, Viljandi vallas, Räpina vallas ja Setomaa vallas (joonis 6). Maardu linn 1 Viljandi linn 1 Joonis 6. Veeõnnetustes hukkunud kohalike omavalitsuste lõikes 2020. aastal 11 Kõikide keskuste tegevuspiirkondades uppumiste arv suurenes. Võrreldes 2020. aasta veeõnnetustes uppumisi 2019. aasta ja 5 aasta keskmise uppumiste arvuga on toimunud tõus kõigis keskustes (joonis 7). Lõuna PK-s uppus 21 inimest siseveekogudesse (2019.a. 15). Ida PK-s uppus kõige rohkem inimesi mere ja piiriveekogudes (5), 2019.a. vaid 1. Lääne PK toimus 11 uppumist siseveekogudes, eelneval aastal (2019.a.) uppus aga peaaegu poole vähem - 6. Põhja päästepiirkonna territooriumi uppus kõige rohkem inimesi siseveekogudes - 9, aasta varem (2019) uppus 3 inimest vähem. 2020. aastal hukkus veeõnnetustes Eestis keskmiselt 4,36 inimest 100 000 elaniku kohta, eelmisel 2019. aastal 2,72 inimest. Joonis 7. Suvekuudel veeõnnetustes hukkunud päästekeskuste lõikes, aastatel 2011-2020 Suurimad antud näitajad keskuste lõikes oli Lõuna (6,96) ja Lääne PK-s (6,59), millele järgnes Ida PK (4,66), alla riikliku keskmise oli näitaja Põhja PK (2,15). Strateegias oli eesmärgiks seatud, et (2020) aasta lõpuks jääb veeõnnetustes hukkumiste arv alla <37. Kahjuks uppus 22 inimest rohkem ning strateegiline eesmärk jäi täitmata. Strateegilise sihtaseme ületasid kõik keskused, Lõuna PK ületas 9 hukkunuga (sihttase 13), Lääne PK 5 kukkunuga (sihttase 9), Põhja PK 5 hukkunuga (sihttase 8) ning Ida PK ületas sihttaseme 2 hukkunuga (sihttase 7). 12 2. UPPUMISE AEG Aasta 2020 oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem. Aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses 8,4 °C (norm 6,0 °C). Nii sooja aastat ei ole varem esinenud. Keskkonnaagentuuri kohaselt oli talve ja kevadtalve algusaegade määramine pehme talvega problemaatiline ja subjektiivne. Seega sai 2020. aasta alguses klimaatilise talve kestuseks lugeda perioodi 26.-29. veebruar. 2020.a. saju hulk oli kolme kuu (jaanuar-märts) arvestuses keskmisest suurem ning enamus sajust tuli vihmana. Samuti olulise erinevusena oli õhutemperatuurid, mis olid keskmisest oluliselt kõrgemad. Aasta alguse kolmel kuul uppus 14 inimest, kellest 10 olid eakad. Antud uppumiste märksõnad olid: o veekogud on vett täis; o kõrged kaldad (terava kaldega); o libedad kaldad (öökülmade järel); o vett täis veekogudel pehmed kaldad Tänavune suvi oli Keskkonnaagentuuri andmetel keskmisest pisut soojem (suve keskmine õhutemperatuur oli 16,9 °C), sademeid jagus normi järgi ning päikesepaistet oli normist veidi enam. Keskmine temperatuur oli juunis kõige kõrgem 17,4 °C (normist 3°C kõrgem) ning just siis uppus ka kõige rohkem inimesi (10). Samuti oli sügis aastate keskmisest päikesepaistelisem ja kuivem ning eriliselt soe. Sügise keskmine õhutemperatuur oli 9,6 °C (norm 6,5 °C). Uppunute arvu suurenemisele võis lisaks ilmale kaasa aidata veel just lõppenud isolatsiooniaeg. Suvekuudel õhutemperatuuri ja uppunute arvu (sh suplemistel uppunute) vaheline seos on joonisel 8. Joonis 8. Õhutemperatuur suvekuudel ning uppunute arv ja suplemisel uppunute arv suvekuudel, 2018-2020 13 Suveperioodil (juuni-juuli-august) hukkus veeõnnetustes 25 inimest, mis on viimase viie aasta suurim suvel uppunute arv. Võrreldes eelmise (2019) aastaga uppus 8 inimest rohkem. Keskmiselt6 aastas on uppunud suvekuudel 15 inimest, mis on 10 uppunud inimest rohkem kui 2020. aasta suvel. Peamise uppumisele eelneva tegevusena 10 inimest suples (2019. aastal 8). Kukkumise/libastumise tõttu uppus 8 inimest (2019.a. 6), veesõidukiga sõites 3 inimest nagu ka 2019.a. Kalastamisel uppus 2 inimest ning 2 juhtumil on suitsiidikahtlus. 25 uppunust 12 olid eakad ning 12 olid joobes. Kevadperioodil (märts-aprill-mai) uppus kokku 14 inimest, mis on ühe uppumise võrra rohkem kui 2019. aastal. Aastas keskmiselt upub kevadkuudel 12 inimest, mis on 2 uppumist rohkem kui 2020. aasta kevadel. 9-le inimesele sai saatuslikuks vette kukkumine, nagu see oli ka 2019. aastal. 4 inimest uppus kala püüdmisel (2019.a. 2), lisaks üks inimene suplemisel (2019.a. 1). Sügisperioodil (september-oktoober-november) uppus 9 inimest, mis on 7 uppumise võrra suurem kui 2019. aastal. Aastas keskmiselt upub sügiskuudel 8 inimest, mis on 1 uppumine rohkem kui 2020. aasta sügisel. Uppumiste põhjusteks oli 5 juhul veekogusse kukkumisel uppumine (2019.a. 2). 2 uppumist leidis aset kalastamisel ning 2 sündmusel on suitsiidikahtlus. Talveperioodil (detsember-jaanuar-veebruar) hukkus veeõnnetustes 10 inimest, mis on viimase viie aasta suurim talvel uppunute arv. Võrreldes eelmise (2019) aastaga uppus 6 inimest rohkem. Aastas keskmiselt upub talvekuudel 7 inimest, mis on 3 uppumist rohkem kui 2020. aasta talvel. 8 juhul oli uppumiste põhjusteks vette kukkumine ning 2 sündmusel suitsiidikahtlus. Soojemad talved toovad rohkem uppumissurmasid, mida tõendab antud teemal tehtud teadustöö - „Increased winter drownings in ice-covered regions with warmer winters.” Tulemused näitasid, et enim esineb uppumisi soojemate talvedega aastatel (jääkattega riikides). Uppumiste arv viiekordistub, kui keskmine talvine õhutemperatuur läheneb nullkraadile7. Artikkel on kättesaadav: https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0241222 6 Aastatel 2015-2019 keskmiselt 7 http://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/11/23/soojemad-talved-toovad- enam-uppumissurmasid/ 14 Joonis 9. Veekogu kasutamisel või veekokku kukkumisel uppumised aastaaegade lõikes, aastatel 2015-2020. 2020. aastal kõige rohkem uppumisi toimus juunis kui uppus 10 inimest (joonis 10). Aasta alguses oli väga kõrge uppunute arv, samuti suvekuudel jäi uppunute arv kõrgeks. 2019. aasta aprillis ja juulis oli rohkem uppunuid kui 2020. aastal, ülejäänud kuudel oli uppunuid 2020.a. rohkem või samas suurusjärgus. Joonis 10. Veeõnnetustes hukkunute arv kuude ja aastaaegade lõikes, 5 aasta keskmiselt ja aastatel 2019-2020. Keskuste lõikes uppus suvekuudel kõige rohkem inimesi Lõuna PK-s (10), millele järgnesid Põhja PK (6) Läänes PK (5) ja Ida PK (4). Võrreldes 2019. aasta suvel uppumistega on 2020. aasta uppumiste arv kõigis keskustes suurenenud (joonis 11). 15 Joonis 11. Veeõnnetustes hukkunute osatähtsus ja arv päästekeskuste ning aastaaegade lõikes, aastatel 2019-2020. 3. HUKKUNUNUTE ISIK: SUGU, VANUS, EMAKEEL 2020. aastal oli enamus uppunutest meessoost (46), mis moodustas 79% kõigist veeõnnetustes hukkunutest (joonis 12). Meesterahvaid uppus rohkem kui viimasel kolmel aastal oli aastalõpuks uppunuid kokku. Võrreldes eelmise aastaga (2019) uppus 15 meest rohkem, suurenemine 48%. Naiste uppumiste arv suurenes 5-lt 12-le, mida 7 uppunu võrra rohkem võrreldes 2019. aastaga. 2020. aastal uppus üks laps. Joonis 12. Veeõnnetustes hukkunute sooline jaotus, arv ja osatähtsus, aastatel 2011-2020 16 2020. aastal uppus naisi kõige rohkem talvel (4) (2 kukkumist ning 2 suitsiidikahtlust). Meesterahvaid uppus kõige rohkem suvel (22), enamus neist suplemisel ja vette kukkumise tõttu, millest mõlemas uppus 8 inimest, lisaks 3 paadiga sõitmisel ja 2 kalastamisel ning ühel juhtumil on suitsiidikahtlus. Samuti uppus palju mehi kevadel (12), millest enamuse moodustas vette kukkumisel uppumised (7) (joonis 13). Joonis 13. Veeõnnetustes hukkunute sooline osatähtsus ja arv aastaaegade lõikes, aastatel 2015- 2020 Eakad8 moodustasid üle poole veeõnnetustes hukkunutest ehk 57%. Eakaid uppus 3 korda rohkem kui 2019. aastal. Arvuliselt on aga tegu väga suure suurenemisega 11 uppunult 33 uppunule. 2019. aastal algul toimus eakatele suunatud kampaania. 10 aasta jooksul ei ole uppunud nii palju eakaid kui 2020.a (joonis 14). Teadaolevalt oli 13 uppunud eakal terviseprobleemid ja 14 eakat olid alkoholijoobes ning 10 elas üksinda. 82% eakatest uppus kodulähedases tuttavas piirkonnas. Peamine uppumisele eelnenud tegevus oli vette kukkumine või libastumine – 19 juhtu (58% eakatest), suplemisel 5 juhtu nagu ka kalastamisel (5). Paadiga sõitmisel 1 ning 3 juhul on arvatav suitsiidikahtlus. Enim uppusid eakad tiikidesse (9), jõgedesse (8) ja kraavidesse (6). 8 Eakas – 60-aastased ja vanemad. 17 67% (8) uppunud naistest olid eakad ning 54% (25) uppunud meestest olid eakad. Kampaania eakatele Joonis 14. Veeõnnetustes hukkunutes eakate (60-aastat ja vanemate) osatähtsus ja arv kogu uppunutest, aastatel 2013-2020. 2020. aastal oli enim uppunuid 61-70-aastaste vanusegrupis (14), millele järgnes 71-80- aastaste grupp, kus uppus 13 inimest Kõige rohkem upub inimesi eakate vanusegruppides. 19-30-aastaste grupis ei uppunud ühtegi inimest, mis on 10 aasta jooksul esimene kord (joonis 15). Joonis 15. Veeõnnetustes hukkunute vanuseline jaotus, arv ja osatähtsus, 2015-2020. Uppunute aritmeetiline keskmine 9 vanus 2020. aastal oli 61- eluaastat, mis on läbi aastate kõrgeim keskmine uppunute vanus. Võrreldes 2019. aastaga (53- eluaastat) on uppunute keskmine vanus suurenenud (8 aasta võrra) (joonis 16). 9 Aritmeetiline vanus on võetud arvestamata uppunuid lapsi (0-17 aastat). 18 Täiskasvanud meeste aritmeetiline keskmine vanus oli 60-eluaastat, mis on 10 aastat kõrgem kui 2019. aasta uppunud meestel (50-eluaastat). Tegemist on läbi aastate kõrgeima keskmise vanusega uppunud meestel. Täiskasvanud naiste aritmeetiline keskmine vanus oli 66-eluaastat, mis on 3 aasta võrra vähenenud võrreldes 2019. aastaga. Samas on naise ja meeste keskmine vanusevahe on vaid 6 aastat (2019. aastal oli vahe 19 aastat). Joonis 16. Veeõnnetustes hukkunute keskmine vanus sugude lõikes (ilma uppunud lasteta 0-17), arv, 2010-2020 Uppunutest 37 (64%) kasutasid emakeelena teadaolevate eesti keelt, vene keele kõnelejaid uppus 11 (19%). Veeõnnetustes hukkus ka üks soomlane, kes oli supelnud Pärnu linna rannas ning üks sakslane, kes kukkus Tallinna sadama kailt ja uppus (joonis 17). Joonis 17. Veeõnnetustes hukkunute emakeel sugude lõikes arv ja osatähtsus, aastatel 2015-2020 19 4. UPPUMISELE EELNENUD TEGEVUS Enamasti saab uppumised jagada kahte eraldi kategooriasse: 1) Need uppumised, mis on aset leidnud veekogu kasutusel nagu näiteks suplused, kalastamised, paadisõidud, jäärajasõidud jmt. 2) Vette kukkumised on jagatud nende toimumise koha järgi- koduses keskkonnas (nagu vann või koduõueala veekogud jmt) ning avalikus keskkonnas (avalikud ja üldkasutatavad veekogud jne). Suve ajal oli enamus uppumisi veekogu kasutamisel – 15 uppumist 22-st, 2019. aastal uppus suveperioodil veekogu kasutamisel 11 inimest 17-st (joonis 18). 30 inimest uppus vette kukkumiste /libastumiste tõttu, mis on viimase viie aasta suurim, võrreldes 2019. aastaga veekogu kasutamisel uppumise arv suurenenud 11 uppumise võrra. Joonis 18. Veekogu kasutus või vette kukkumine arv aastaaegade lõikes, aastatel 2015-2020 Üle poolte uppumistest leiab aset vette kukkumisel 52% (30) kõikidest uppumistest, 2019. aastal uppus vette kukkumisel 53% uppunutest. Suplemisel uppus 11 inimest (2019.a. 10), keskmiselt10 upub suplemisel aastas 10 inimest. Suplemise tegevuse alla liigitatud nii ujumised kui ka vettehüpped ning sukeldumised. Suvekuudel uppus 10 suplejat, neist pooled augusti kuus (2019. aastal uppus suvekuudel 8 suplejat) (joonis 19). 11 –st suplejast uppus 7 siseveekogudes (2019.a. 9 uppus siseveekogudes). Enamus uppumisi leidis aset järvedes (55%) ja meres (27%). Kõik suplemisel uppunud eakad olid kained (5) ning kõik tööealised suplejad, kes uppusid 10 Aastatel 2015-2019 20 olid joobes (6) (keskmine joove 3,04‰). Emakeelena rääkisid 7 emakeelena eesti keelt, 1 vene ja 1 soome keelt. 82% supeldes uppujatest olid mehed. Täiskasvanud suplejate keskmine aritmeetiline vanus on 59- aastat (aasta varem 49-eluaastat) ehk uppunute keskmist vanust arvestades kaks aastat noorem. Võrreldes 5 aasta taguste uppujatega upuvad suplemisel keskmiselt 20 aastat vanemad inimesed. Suplemisel uppus inimesi igas päästepiikkonnas Lõuna PK-s, Ida PK-s ja Lääne PK- s uppus kõigis kolmes 3 inimest ning Põhja PK-s 2 inimest. 11-st 10 sündmusel oli pealtnägijaid ning nendest 8 juhul üritati abistada uppujat. Alkoholi joobes oli 55% ehk 6 inimest. Vaadeldes 5 aasta 11 suplemisel uppunuid, joonistub välja 3 gruppi: Esiteks joobes noormehed (11-st noormehest 9 ehk 82% olid joobes). Teiseks pensioni eelsed mehed 51-60 eluaastat (12, kellest 8 oli joobes). Kolmandana eakad 60- eluaastat ja vanemad naised (10-st 6 naised). Joonis 19. Veekogu kasutamine uppumisel aastaaegade lõikes, aastatel 2018-2020 Kalastamisel uppus 8 inimest, nendest 5 uppus kalastades paadist. Päästevesti kandsid vaid 2 paadist kalastajat ja nemad olid ka ainukesed kained. Ülejäänud 6 olid alkoholijoobes, keskmise joobega 2,0‰. 63% uppunud kalastajatest olid eakad ning pooled sündmused leidsid aset kevadel. Poolte uppunute suhtluskeel oli vene keel ja pooltel eesti keel. Keskmine vanus kalastades uppunutel oli 62-eluaastat. Vaadeldes 5 aasta kalastamisel uppunuid, joonistub välja vanusegrupp 51-80 11 2015-2019 aastatel 21 eluaastat (joonis 20). Kalamehed, kellest pooled olid eakad (36-st 21 olid eakad) ja iga kolmas (36%) on tarvitanud alkoholi (36-st 13 olid joobes). Eesti suhtluskeelega inimesi on uppunud kalastades (5 aasta jooksul 12 ) 17 ja vene keelega 14. Paadis kalastades enamasti puudus päästevest (14-st 1-l). Enim on uppunud kalastades veesõidukilt (14), kalastades jäält uppus 12 ja kaldalt kalastades 6. Veesõidukiõnnetustes uppus 3 inimest, eelneval aastal (2019.a.) nõudis paadisõit 4 inimelu. Vaid üks veesõidukiga sõitja oli alkoholijoobes, kuid kõigil kolmel puudus päästevest. Keskmine aritmeetiline vanus oli paadisõitudel uppunutel 44-eluaastat, mis on keskmise uppunu vanusest 17 aastat nooremad. Vaadeldes 5 aasta veesõidukiga sõites uppunuid (enamasti lõbusõidud), joonistub välja vanusegrupp 41-50 eluaastat (joonis 20). 9-st 4 olid alkoholijoobes. Enamus ei ole eesti rahvusest, 9-st 7 kuulusid mitte-eestlaste hulka (soomlased, venelased, lätlane). 9-st 3 kandis päästevesti ning olid kained. Kokku uppus 2020.a. veesõidukiga lõbusõitu teinud ja kalastajaid 9, kellest vaid 2 kandsid päästevesti. 5 aastaga (2015-2019) on uppunud 23 inimest, kellest vaid 4 kandsid päästevarustust. Joonis 20. Veeõnnetustes uppunute eelnev tegevus (sh kukkumised koduses ja avalikus keskkonnas) ning vanusevahemikud, aastatel 2015-2019 kokku. Kukkumiste ja libastamiste tõttu on 2020.a. aset leidnud 30 (52%) uppumist nendest avalikus keskkonnas 20 ja kodukeskkonnas 10, võrreldes eelmise aastaga (2019.a.) on kukkumiste tõttu uppumiste arv suurenenud 58% (11 uppumise võrra suurenenud). Vaid mõnel juhumil on teada uppumisele eelnenud tegevus: libe sild, silla ületamine, keha kergitamine (2), kraavi ületamine. Ülejäänute uppumisele eelnev tegevus jääb teadmata - eeldatav veekogust möödumine, kus sekundaarse põhjusena võib lisada alkoholijoovet, inimeste eakust, ilmastik, libedaid kaldad, sügavad veekogud jmt. 12 2015-2019 aastatel 22  Avalikus keskkonnas uppus 20 inimest (2019.a. 14): Keskmine avalikus keskkonnas kukkudes uppuja on 59-aastane mees. 20-st 16 uppusid siseveekogudesse (5 kraavidesse ja 3 tiigi vetesse). 65% olid teadaolevalt alkoholijoobes. Pooled avalikkus keskkonnas kukkudes uppunud olid eakad ning lisaks ka üks 7-aastane laps. 10 uppunu suhtluskeel oli eesti keel, 5-l vene keel. 20-st 8-l (40%) oli tervisega probleeme. Vaadeldes 5 aasta 13 uppunuid joonistub välja (joonis 21), et avalikus keskkonnas upub enim pensioni eelsed ja pensionäre (51-60 aastaseid (15) ja 61-80-aastaseid (28)), kes on enamasti mehed (78%) ning kes on ka joobes (57% meestest olid joobes). Igal neljandal (24%) oli tervisega probleeme.  Kodukeskkonnas uppus 10 inimest (2019.a. 5): Kõik kodukeskkonnas kukkudes uppunut olid eakad (keskmine vanus 75-eluaastat). Kuuel neist olid terviseprobleemid ning kolm oli alkoholijoobes. 10-st uppunust oli mehi 8 ja naisi 2. Peamiselt uputi kodutiiki (4), kodu lähedasse kraavi (3), 2 jõe vetesse ning üks uppumine leidis aset eluruumi keldris. Vaadeldes 5 aasta jooksul kodukeskkonnas uppunuid, joonistub välja 3 põhilist vanusegruppi, üheks on eakad – 60 aastat ja vanemad (19), keskealised, 41-50-aastased (9) ning lapsed (4). Uppunute hulgas nii mehi (63%) kui naisi (38%). Keskmine kodukeskkonnas uppunu vanus on 63-eluaastat. Peaaegu pooled (47%) olid joobes. Peamiselt uputi tiiki (15), vanni (9) ja kaevu (6). Joonis 21. Vette kukkumise keskkond uppumisel aastaaegade lõikes, aastatel 2018-2020. Kui vaadelda 5 aasta uppumisi kokku keskuste lõikes, siis Lõuna PK (28) oli peamine uppumiste põhjus kukkumised. Põhja PK on 5 aasta jooksul uppunud nii 20 inimest vette kukkumise, kui ka veekogu kasutamisel. Lääne PK (28) ja Ida PK oli peamised uppumiste põhjused veekogu kasutamisel (joonis 22). 13 5 aasta ehk aastatel 2015-2019. 23 Veekogu kasutamise osas on enim uppumisi suplemistest Lõuna PK-s 19, Põhja PK-s 13, Ida PK-s 12 ning Lääne PK-s 6. Uppumisi kalastamisest oli enim Lõuna ja Lääne PK, mõlemas 13 hukkunut, millele järgnesid Põhja PK 5 ning ka Ida PK 5 uppunuga. Paadisõitudel uppumisi on kõige rohkem Lääne PK (4), millele järgnesid Lõuna ja Põhja PK mõlemas 5 aasta jooksul olnud 2 ning Lääne PK üks uppunu. Jääl sõitmisel on uppunud 5 inimest Lääne PK ning üks inimene nii Ida PK-s kui ka üks Lõuna PK-s (joonis 22). Joonis 22. Veeõnnetustes uppunute eelnev tegevus (sh kukkumised koduses ja avalikus keskkonnas) keskuste lõikes, aastatel 2015-2020. Vaadeldes Päästeameti otsest vastutusala ehk siseveekogudes uppumisi on 2020. aastaga siseveekogudes aset leidnud 44 uppumist (76%). Eelmisel 2019. aastal leidis aset 36 uppumistest 29 siseveekogudes (81%). Enim uppumisi leiab aset siseveekogudes just kukkumiste tõttu 59% (26), millele järgneb suplemistel uppumised, mille tõttu uppus 16% (7) ning kalastades 5 (11%) ja paadiga sõitmistel 2 (5%). 4 (9%) siseveekogus uppunul on suitsiidikahtlus. 24 5. ALKOHOLIJOOVE Juba 3 aastat jäljest on üle poolte uppunutest joobes (2018.a. 54%, 2019.a. 66%, 2020.a. 54%). 2020. aastal oli 57 täiskasvanust 31 tarvitanud alkoholi, 2019. aastal aga 36-st 23. Keskmine joove oli 2,58‰, eelneval aastal (2019.a.) 2,28‰. Kõrgeim joove oli 5,66‰. Alkoholi tarbinud uppujate arv on suurenev alates 2015.a. (14), 2020.a. (32); (joonis 23). Joobes uppunutest olid 29 mehed, moodustades 64% uppunud meestest. Joobes uppunud naisi oli 2, moodustades 17% uppunud naistest. Suveperioodil oli 25 uppunust peaaegu pooled (12) alkoholijoobes. Kevadel (9) ja sügisel (5) oli joobes uppunuid rohkem kui kained. Talvel võrdselt 5 joobes ja 5 kainet. Siseveekogudes uppunutest (44) olid alkoholi tarvitanud 58% (25). Mere- ja piiriveekogudes uppunutest (13) olid alkoholijoobes 46% ehk 6. Keskuste lõikes alkoholi joobes uppunuid (täiskasvanud): Lõuna PK 22 uppunust 13 (59%), 2019.a.10 (63%); Lääne PK 13 uppunust 7 (54%), 2019.a. 6 (67%); Põhja PK 13 uppunust 7 (54%), 2019.a. 5 (63%); Ida PK 9 uppunust 4 (44%), 2019.a. 2 (67%). Joonis 23. Uppunute joobeseisund (jaanuar-august), täiskasvanud veeõnnetustes uppunud, aastatel 2011-2020. 25 Kõige rohkem alkoholijoobes inimesi uppus kahes erinevas vanusegrupis 41-50- aastased ja 61-70-aastased, mõlemas grupis 8 inimest (joonis 25). Alkoholi tarvitanud uppunute keskmine aritmeetiline vanus oli 55 eluaastat (2019. aastal 49 aastat). Uppunud joobes tööealiste arv on samas suurusjärgus 2019. aastaga, suurenenud on aga joobes eakate uppumiste arv (6-lt 13-ni). Oluliselt suur tõus on olnud just kainete eakate uppumises, mis suurenes 5-lt 20-ni ehk 4 korda. Joonis 24.Tööealiste (18-59-aastased) ja eakate (60 ja vanemad) joove, aastatel 2019-2020 2020. aastal leidis aset enim alkoholijoobes uppumisi kukkumistel – 15, suplemisel – 6, kalastamisel – 6, paadiga sõitmisel – 1 ning 2 suitsiidi kahtlusega inimesel (joonis 25). Alkoholi joobes kukkumistel uppumiste arv on suurenenud 4 uppumise võrra ning kalastamisel 5 uppumise võrra. 2020. aastal olid alkoholijoobes uppunutest 58% eesti emakeelega, 26% vene ning 3% saksa emakeelega. 23% joobes uppunutest elasid üksi ning 10% sotsiaalmajas (sh hooldekodus). Joonis 25. Alkoholi joobes uppujate eelnev tegevus (täiskasvanud) ja vanuseline jaotus (täiskasvanud), aastatel 2015-2020. 26 Joobes suplejate uppumiste arv on samas suurusjärgus juba kolm aastat, 2020.a. 6, 2019. ja 2018. aastal 7 (joonis 26). Joobes suplejate keskmine vanus oli 46 eluaastat (2019.a. 44 aastat), mis on 15 aastat väiksem kui uppujate keskmine vanus (61 eluaastat). Viimase 3 aasta jooksul (2018-2020) ei ole uppunud suplemisel ühtegi alkoholi tarbinud naiserahvast. Joonis 26. Uppunud suplejate joobeseisund (täiskasvanud), aastatel 2014-2020. 27 6. VAIMNE TERVIS Päästeameti statistikast on läbi käinud 8 enesetappu, mis on uppunutest eemaldatud, hetkel on statistikas sees veel 6 arvatavat suitsiidikahtlust: 25 uppunul oli terviseprobleeme. Psüühilisi probleeme on olnud 9-l uppunul (2019.a. 0), füüsilisi tervise probleeme 16-l uppunul (2019.a. 5). Tervise Arengu Instituudi andmetel on 2020. aastal enesetappude arv kasvanud 9% võrra võrreldes 2019. aastaga. Samuti on suurenenud ebeselge tahtlusega sündmustel hukkunute arv 56% võrra (joonis 27). Joonis 27. Surmade põhjused enesetapust ja ebaselge tahtlusega sündmustest Andmed: Tervise Arengu Instituut 2020.a. veeõnnetuste väljakutsetes oli 12 sündmust, mis oli seotud vaimse tervise häirete sh enesetappudega. Aasta varem (2019) oli vaid 2 vastavasisulist sündmust. 28 7. ÕNNETUSED VEEKOGUL JA NENDEST PÄÄSTETUD Päästeamet alarmeeriti 341 veeõnnetuse sündmusele, milles 13 juhul ei suudetud uppuja elu päästa (üks hukkus haiglas). 58 uppumisest ülejäänud 45 uppumisele (78%), asutuse kohalolek ei olnud vajalik või kaasati Päästeametit abi osutama (uppunu veest välja toomine, uppunu otsimine). Kõige rohkem toimus veeõnnetusi Lõuna (132) ja Põhja PK- des (112). Joonis 28. Õnnetused veekogul ja nendest päästetute arv, aastatel2015-2020 Taasiseseisvumiseaja suurim veeõnnetuste arv. 2020. aasta toimus poole rohkem veeõnnetusi kui 2019. aastal (joonis 28). Veeõnnetuste arv suurenes 103% ehk 173 sündmuse võrra. Näitena 2019. aastal oli 161 veeõnnetuse sündmust samas 2020. detsembris toimus 157 veeõnnetuse sündmust jääl. Ühe kuuga on jää sündmuseid sama palju kui 2019.a. kogu veeõnnetusi kokku. 2019. aasta kehva talve tõttu ei olnud nii palju jääga seotud sündmusi, suurenemine võrreldes 2020. aastaga 130 jää sündmuse võrra. Suurenesid kõikide vee-äärsete ja veepealsete tegevuste tõttu päästjate abi vajavate õnnetuste arv (va signaalrakettide ja reostuste arv). 29 Joonis 29. Peamised veekogul aset leidnus õnnetuste põhjused 2019. ja 2020. aastal 2020. aastal oli 177 sündmust jääl, mis on võrreldes aasta varasemaga (2019.a. 47) 4 korda suurem. Enamus jää sündmusest olid seotud lastega (96) moodustades üle poole (54%) jääga seotud päästesündmustest. Jääl kalastanute tõttu oli 35 veeõnnetuse väljakutset (joonis 29). Kokku oli kalameestega 41 (2019.a. 21) sündmust, moodustades 12% (2019.a. 13%) kõigist veesündmustest. 2020. aastal uppus 8 kalameest, päästeti üks kalamees. Suplemisega seotud veesündmusi oli 35 (2019.a. 29 sundmust, nendest 17 joobes), nendest 15 ehk 43% sündmusel oli supleja joobes. 6 sündmust oli madratsiga suplema läinud inimestega. Kokku oli 4 lastega suplemissündmust kuhu kaasati Päästeamet. Suplemisel uppus 2019. aastal 11 inimest ehk iga viies. Veeõnnetustest päästeti neli suplejat. Veesõidukiga õnnetusi14 oli 44 (2019. aastal 35), 11 juhul oli tegemist veesõiduki rikkega, 7 korral läks veesõiduk ümber või vajus põhja. Kolm sündmust oli seotud veesõidukite kokkupõrkega. 2020. aastal päästeti veesõiduki õnnetustel 15 (2019.a. 10 inimest), nendest 9 olid lapsed. Paadiga sõites uppus 3 (2019. aastal 4). 19 sündmust oli masina vette sõitmist, nendest 7 juhul vajus sõiduk vette (unustati rakendada käsipidurit), 2019. aastal oli selliseid sündmusi 15. Kokku oli 112 sündmust, kus üks osapool oli laps/lapsed, moodustades 33% kõigist veesündmustest ehk iga kolmanda veeõnnetuse (2019.a. 33). 2020. aastal uppus üks laps, veeõnnetustest päästeti aga 11 last (2019.a. 7). 14 Veesõiduki õnnetuste alla on nii paadiga, kanuuga, purjekaga, sõudepaadiga, kajakiga, jääpurjekaga jmt. Lisaks veesõidukite kokkupõrked veekogudes. 30 Päästeamet teostas 341 veeõnnetuse sündmusele 987 väljasõitu. Keskmiselt sõidab ühele veeõnnetusele 2,9 (2019.a. 3,1) päästemasinat. Elupäästevõimekuse keskmine kohalejõudmise aeg õnnetusele veekogul oli 2020. aastal 09:00,1 (mm:ss,0) (2019.a. 09:59,1), mis on peaaegu minut parem kui aasta varem (2019): Lõuna PK- 08:23,4 (2019.a. 09:52,8); Ida PK- 08:25,3 (2019.a. 12:07,6); Lääne PK- 09:33,1 (2019.a. 10:09,3); Põhja PK- 09:42,3 (2019.a. 09:18,9). Kokku päästeti 20-st veeõnnetusest 29 inimest. 2019. aastal päästeti 15 veeõnnetusest 20 inimest. Joonis 30. Veeõnnetustes päästetud inimeste vanusevahemik, õnnetuse veekogu, eelnev tegevus ja sugu, 2019-2020 aastatel. Enamus päästetutest vajasid päästmist järvedest (21), uppumisi leidis samuti rohkem järvedes (12) ning tiikides (12). Enamasti vajasid päästmist mehed (69%), keda oli ka uppunute hulgas 79%. Kõige suurema erinevusega on päästetute 31 hulgas olevate noorte 15 arv (17), kes moodustasid 59% päästetutest, 2020. aastal uppus üks nooruk (joonis 30). Suplemisel vajas päästmist 3 inimest nagu ka vette kukkumisel (3), uppunutest pooled (29) kukkusid/libisesid vette ning suplemisel uppus iga viies (11). Enim päästmisi vajasid aga veesõidukitega sõitjad. Päästetute profiil ei sarnane uppunutega, suurim erinevus on ealine – päästetakse nooremaid ja upuvad ealiselt vanemad. Politsei- ja Piirivalveametil16 oli lahendada 260 (neist jääl 1) merepäästejuhtumit, milles vajas päästmist 369 inimest. 2019. aastal toimus 245 merepäästejuhtumit, millest päästeti 342 inimest. 8. VÕRDLUS VÄLISRIIKIDEGA Võrdluseks Soome Vabariigis uppus 2020. aasta 113 inimest, mis on viimase 5 aasta suurim uppumiste arv. Võrreldes eelmise (2019) aastaga oli Soomes 23 uppumist rohkem. 100 000 elaniku kohta teeb see 2,04, mis on võrreldes Eestiga ca 2 korda väiksem (joonis 31). Peamisteks uppumisele eelnenud põhjuseks Soomes Vabariigis olid läbi jää vajumine (25%), suplemine (19%) ja õnnetus veesõidukiga veekogul (14%) ning iga kolmanda uppumise eelnev tegevus jäi teadmata (34%). Aasta alguses (jaanuar-märts) oli ka Soomes uppunute arvu tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga - uppus 6 korda rohkem inimesi. Suvekuudel uppunud moodustasid mõlemas riigis sama suurusjärgu vastavalt Eestis 53% ja Soomes 54%. Soome Vabariigis uppunutest 73% mehed ja 10% naised. Läti Vabariigis uppus 122 inimest, mis on võrreldes 2019. aastaga 26 uppumist rohkem. 100 000 elaniku kohta teeb see 6,47 uppunut. 15 Antud juhul on sinna sisse arvestatud nii 7-18-aastased ja 19-30-aastased. 16 Andmed pärinevad Politsei- ja Piirivalveameti Arendusosakonna Analüüsibüroost. 32 Leedu Vabariigis uppus 123 inimest, mis on eelmise (2019) aastaga 3 uppumist rohkem. 100 000 elaniku kohta teeb see 4,53 uppunut, mis on Eestiga samas suurusjärgus. Rootsi Kuningriigis on uppunud aastaga 77 inimest, mis on eelmise (2019) aastaga 9 uppumist rohkem. 100 000 elaniku kohta uppus 0,74 inimest, mis on võrreldes Eestiga 6 korda väiksem. Rootsis uppus suvekuudel enamus inimesi (66%). Nagu Eestiski oli enamus uppunuid eakad - 47%. Peamisteks uppumisele eelnenud põhjuseks olid suplemine (38%), õnnetus veesõidukiga veekogul (31%), kalastamisel (14%) ning läbi jää vajumine (13%). Rootsi Kuningriigis uppunutest 83% mehed ja 16% naised. Norra Kuningriigis uppus 88 inimest, mis on eelmise (2019) aastaga 2 uppumist rohkem. 100 000 elaniku kohta jättis oma elu veekogus 1,63 inimest, mis on võrreldes Eestiga 3 korda väiksem. Norra uppumistest leidis natuke alla poole aset suvekuudel (44%). Eakaid 17 moodustasid uppunutestiga kolmanda (31%). Peamisteks uppumisele eelnenud põhjuseks olid kukkumine/libastumine (52%), õnnetus veesõidukiga veekogul (23%) ja suplemine (14%). Norra Kuningriigis uppunutest 85% mehed ja 15% naised. Joonis 31. Lähiriikide uppunute arv ja uppunud 100 000 elaniku kohta, 2020 aasta. 17 Antud juhul on eakad 61-aastased ja vanemad. 33 9. MUUD ASJAOLUD  Suplemiseks mitte-ettenähtud kohtades leiti üle poolte supelnud uppunutest 64% (2019. aastal 60%). Ametlikus supluskohas leidis aset 4 (36%) uppumissurma. Mitteametlikes ujumiskohtade leidis aset 7 uppumist, neist mitte ühelgi veekogul ei olnud lähiümbruses päästevahendid.  Pealtnägijaid oli teadaolevalt 17 (29%) uppumisega lõppenud veeõnnetusel ning 11 juhtumil üritasid pealtnägijad uppunut aidata.  39 (67%) uppunut leiti uppumise päeval (2019. aastal 69%).  Enne päästetöid või teadmata ajal uppusid 55 (95%) uppunutest. 2 inimest surid haiglas ning üks inimene uppus päästetööde ajal. TAGASISIDE Arendusosakonna jaoks on oluline pakkuda juhtimisotsuste tegemiseks vajadustele vastavat ja usaldusväärset infot. Soovides pakkuda tulevikus paremat teenust, oleme tänulikud, kui leiate umbes 2 minutit aega, et anda meile tagasisidet: tagasiside 34 Saatja: Mikko Virkala <[email protected]> Saadetud: 17.03.2021 09:56 Adressaat: PPA Üldmeil <[email protected]>; Sisekaitseakadeemia <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; tai <[email protected]>; <[email protected]>; Häirekeskus <[email protected]> Koopia: Marge Kohtla <[email protected]>; Pavel Ivanov <[email protected]>; Häli Allas <[email protected]>; <[email protected]>; Kätlin Alvela <[email protected]>; Mirjam Kivinuk <[email protected]>; Mari Tikan <[email protected]> Teema: Veeõnnetustes hukkunud 2020 Head koostööpartnerid &nbsp; Anname teada, et Päästeametil valmis analüüs, mis annab ülevaate möödunud aastal veeõnnetustes hukkunuid puudutavatest asjaoludest ja statistikast. &nbsp; Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal kokku 58 inimest, mis on viimase viie aasta suurim veeõnnetuste hukkunute arv. Enamus veeõnnetustes hukkunuid uppus siseveekogudes 76% ja valdav osa uppujatest olid mehed 79%. &nbsp; Täiskasvanud uppunute keskmine vanus on 61-eluaastat mis on läbi aastate kõrgeim keskmine uppunute vanus. Juba 3 aastat järjest on üle poolte uppunutest joobes. 2020. aastal oli 57 täiskasvanust 31 tarvitanud alkoholi &nbsp; Analüüs tugineb Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetele. &nbsp; Soovime seda analüüsi Teiega jagada, et saaksite samuti uppumisi puudutavast olukorrast ülevaate ning võib-olla ka ideid oma tegemistesse. Soovi korral saame tulla ka analüüsist lähemalt rääkima. &nbsp; Igasugune tagasiside ja ettepanekud on samuti väga oodatud. &nbsp; Mikko Virkala Päästeamet Ennetustöö osakonna ekspert Mob: +372 5300 1461 Lühi: 3567 &nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel