MINISTRI MÄÄRUS
30.03.2021 nr 10
In vitro diagnostikameditsiiniseadmete
liigitamise reeglid ja vastavushindamise kord1
Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 19 lõike 4 ja § 23 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja
vastavushindamise kord.
§ 2. Teiste õigusaktide kohaldamine
Käesolevas määruses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, võttes arvesse meditsiiniseadme seaduse ja käesoleva määruse erisusi.
2. peatükk
IN VITRO DIAGNOSTIKAMEDITSIINISEADMETE LIIGITAMINE
§ 3. Patsiendile väheohtlik in vitro diagnostikameditsiiniseade
In vitro diagnostikameditsiiniseadet loetakse patsiendile väheohtlikuks, kui selle kasutamisega
ei kaasne otsest ohtu patsiendile, seda kasutab professionaalne kasutaja ning selle abil
saadud uuringutulemusi võib kinnitada ka muul viisil.
§ 4. Patsiendile ohtlik in vitro diagnostikameditsiiniseade
(1) Kui §-s 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud, loetakse in vitro diagnostikameditsiiniseade
patsiendile ohtlikuks meditsiiniseadmeks.
(2) Patsiendile ohtlikud in vitro diagnostikameditsiiniseadmed liigitatakse A- või B-nimekirja
vastavalt määruse lisale.
3. peatükk
IN VITRO DIAGNOSTIKAMEDITSIINISEADME VASTAVUSHINDAMINE
§ 5. In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise protseduurid
In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise protseduurid on järgmised:
2
1) vastavuse deklareerimine;
2) täielik kvaliteedi tagamine;
3) tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine;
4) tüübihindamine;
5) vastavustõendamine.
§ 6. In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise üldised nõuded
(1) Enne in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule laskmist peab see läbima
vastavushindamise.
(2) Tootja valib kohaldatava vastavushindamise protseduuri, lähtudes hinnatava in vitro
diagnostikameditsiiniseadme liigist. Tootja võib valida ka kõrgemasse ohuklassi kuuluvale
seadmele ette nähtud vastavushindamise protseduuri.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamine lõpeb meditsiiniseadme seaduse
kohaselt vastavusdeklaratsiooni koostamisega ja nõuetekohasele seadmele CE-märgise
paigaldamisega.
(4) Toimivuse hindamise meditsiiniseadmele CE-märgist ei paigaldata, sellisele seadmele
koostab tootja hindamise lõpptulemusena kinnituskirja.
(5) Tootja volitatud esindajal on õigus toimivuse hindamise meditsiiniseadmele koostada
kinnituskiri ja teha järgmisi in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise
protseduure:
1) tüübihindamine;
2) vastavustõendamine;
3) vastavuse deklareerimine.
§ 7. Teavitatud asutuse kaasamine in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavushindamisse
(1) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamine näeb ette teavitatud asutuse
kaasamise kohustuse, valib tootja või tema volitatud esindaja asjaomase seadme
vastavushindamiseks sobiva teavitatud asutuse.
(2) Steriilselt turule lastava ja patsiendile ohtliku in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavushindamisel on teavitatud asutuse kaasamine kohustuslik.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamisel peavad tootja ja teavitatud asutus
võtma arvesse kõiki seadme tootmise käigus läbitud hindamis- ja tõendamisprotseduuride
tulemusi. Hindamis- ja tõendamisprotseduurid peavad olema tehtud kooskõlas
meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetega.
(4) Põhjendatud juhul võib teavitatud asutus nõuda tootjalt vastavushindamisel vajalikku
lisateavet seadme kohta.
(5) Teavitatud asutuse tehtud otsus täieliku kvaliteedi tagamise, tüübihindamise ja
tootmisprotsessi kvaliteedi tagamise kohta kehtib viis aastat. Otsuse kehtivust võib viieks
aastaks pikendada, kui selline võimalus on teavitatud asutuse ja tootja vahelises lepingus ette
nähtud.
(6) Vastavushindamisega seonduv dokumentatsioon esitatakse eesti keeles või mõnes muus
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keeles, mida teavitatud asutus aktsepteerib.
Dokumendid võivad olla paralleelselt mõlemas keeles.
3
§ 8. A- ja B-nimekirja ning enesetestimise meditsiiniseadmete hulka mittekuuluva in
vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise üldised nõuded
(1) A- ja B-nimekirja ning enesetestimise meditsiiniseadmete hulka mittekuuluva in vitro
diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamisel deklareerib tootja seadme vastavust ning
koostab selle kohta vastavusdeklaratsiooni.
(2) A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamisel koostab
tootja vastavusdeklaratsiooni pärast seda, kui on läbitud üks järgmistest vastavushindamise
protseduuridest:
1) täielik kvaliteedi tagamine;
2) tüübihindamine koos tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisega.
(3) B-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamisel koostab
tootja vastavusdeklaratsiooni pärast seda, kui on läbitud üks järgmistest vastavushindamise
protseduuridest:
1) täielik kvaliteedi tagamine;
2) tüübihindamine koos vastavustõendamise või tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisega.
(4) Enesetestimise meditsiiniseadme vastavushindamisel koostab tootja
vastavusdeklaratsiooni pärast seda, kui on läbitud üks lõikes 2 või 3 nimetatud protseduuridest
või enesetestimise meditsiiniseadme kavandi hindamine.
4. peatükk
VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID
1. jagu
Vastavuse deklareerimine
§ 9. Vastavuse deklareerimine
(1) Vastavuse deklareerimine on vastavushindamise protseduur, millega tootja või tema
volitatud esindaja tagab ja tõendab, et in vitro diagnostikameditsiiniseade vastab
meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(2) Vastavuse deklareerimise lõpptulemusena koostab tootja või tema volitatud esindaja
nõuetele vastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme kohta vastavusdeklaratsiooni.
§ 10. In vitro diagnostikameditsiiniseadme tehniline dokumentatsioon
(1) Vastavuse deklareerimiseks peab tootja või tema volitatud esindaja koostama in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kohta käiva tehnilise dokumentatsiooni.
(2) Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavust meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
1) seadme üldine kirjeldus, sealhulgas kõikide planeeritavate seadme teisendite kirjeldused,
ja toote sihtotstarve;
2) kavandijoonised ja tootmismeetodid, seadme osade, lisatarvikute, vooluahelate või muu
sellise skeemid ja joonised ning kirjeldused ja selgitused, mis on vajalikud nende ja asjaomase
seadme talitluspõhimõtete mõistmiseks;
3) riskianalüüsi tulemused ning vajaduse korral viited harmoneeritud standarditele, mida on
seadme valmistamisel osaliselt või täielikult järgitud või kui harmoneeritud standardeid ei ole
täielikult järgitud, siis meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete
järgimiseks kasutusele võetud lahendused;
4) kavandiarvutused ja tootjapoolsete kontrollide tulemused;
4
5) steriilselt turule lastava seadme puhul kasutatud steriliseerimismeetodite kirjeldus ja
valideerimisaruanne;
6) kui seadme sihtotstarbekohaseks kasutamiseks tuleb see ühendada teise, tootja kirjeldatud
omadustele vastava meditsiiniseadmega, peab olema tõendatud, et seade vastab
meditsiiniseadmele esitatavatele nõuetele ka pärast ühendamist;
7) meetmed seadmest tulenevate ohtude likvideerimiseks või minimeerimiseks;
8) seadme märgistus ja kasutusjuhend;
9) kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon;
10) teave seadme kavandi kohta, sealhulgas peamiste materjalide omaduste ja
talitluspiirangute kirjeldus;
11) inimpäritolu kudesid või nendest saadud derivaate sisaldava seadme puhul teave selliste
materjalide päritolu ja kogumistingimuste kohta;
12) spetsiaalse mikrobioloogilise seisundi või puhtusastmega seadme korral kasutatud
protseduuride kirjeldus;
13) tootja poolt ette nähtud talitlusvõimet iseloomustavad andmed ja olemasolu korral neid
kinnitavad võrdlusmõõtmiste tulemused, mis pärinevad toimivuse hindamise uuringu
tulemustest või tulenevad asjakohastest biograafilistest viidetest;
14) teave kasutatud võrdlusmeetodite ja -ainete, teadaolevate võrdlusväärtuste, täpsuse ning
kasutatud mõõtühikute kohta;
15) seadme stabiilsusuuringute tulemused.
§ 11. Tootja kohustused tootmisjärgses etapis
(1) Tootja peab looma tootmisjärgses etapis in vitro diagnostikameditsiiniseadme kohta
saadud teabe töötlemiseks süstemaatilise kontrolliprotseduuri, mida tuleb pidevalt
ajakohastada.
(2) Tootja peab kasutusele võtma vajalikud abinõud tootmisprotsessi korrigeerimiseks,
lähtudes kogutud teabe olemusest ja seadmega seonduvatest ohtudest.
(3) Tootja peab tootmisjärgses etapis kogutud kliiniliste andmete põhjal kliinilist hinnangut
pidevalt täiendama.
§ 12. Steriilselt turule lastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavusdeklaratsioon
(1) Steriilselt turule lastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamisel koostab
tootja vastavusdeklaratsiooni pärast seda, kui on läbitud üks järgmistest vastavushindamise
protseduuridest:
1) vastavustõendamine;
2) tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine;
3) täielik kvaliteedi tagamine.
(2) Lõikes 1 nimetatud protseduuride kohaldamine ja teavitatud asutuse kaasamine piirdub
tootmisprotsessi osadega, mis tagavad turule lastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme
steriilsuse ja säilimise.
§ 13. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kvaliteedijuhtimissüsteem
Tootja peab kasutusele võtma vajalikud abinõud, et tagada asjaomasele seadmele kohaste
kvaliteedijuhtimise põhimõtete järgimine tootmisprotsessis. Kvaliteedijuhtimissüsteem hõlmab
järgmist:
1) organisatsiooniline struktuur ja kohustused;
2) tootmisprotsessi ja meditsiiniseadme süstemaatiline kontrolliprotseduur;
3) meetmed, mille abil kontrollitakse kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist.
5
§ 14. Enesetestimise meditsiiniseadme kavandi hindamise taotlus
(1) Enesetestimise meditsiiniseadme tootja esitab teavitatud asutusele taotluse seadme
kavandi hindamiseks.
(2) Kavandi hindamise taotlus peab olema koostatud selliselt, et teavitatud asutusel oleks
seadme kavandit kerge mõista ning hinnata selle vastavust meditsiiniseadme seadusest ja
selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatele kavandamisnõuetele. Taotlus peab
sisaldama järgmist:
1) katsetulemuste aruanded ja vajaduse korral andmed tavakasutajatega tehtud uuringute
tulemuste kohta;
2) seadme käsitsemise kirjeldus ja seadme sobivus enesetestimiseks;
3) märgistuses ja kasutusjuhendis sisalduv teave.
(3) Teavitatud asutus võib nõuda tootjalt põhjendatult täiendavaid katsetulemusi või tõendeid,
mis võimaldavad hinnata seadme vastavust meditsiiniseadme seadusest ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidest tulenevatele kavandamisnõuetele.
(4) Teavitatud asutus annab esitatud taotlusele hinnangu ning väljastab nõuetele vastava
enesetestimise meditsiiniseadme kavandi kohta kavandi hindamise sertifikaadi.
§ 15. Enesetestimise meditsiiniseadme kavandi hindamise sertifikaadile esitatavad
nõuded
Teavitatud asutuse väljastatud kavandi hindamise sertifikaat sisaldab andmeid heakskiidetud
enesetestimise meditsiiniseadme kavandi identifitseerimisandmete, kavandi hindamise
tulemuste, sertifikaadi kehtivuse ning vajaduse korral seadme sihtotstarbekohaste
kasutusviiside kohta.
§ 16. Tootja kohustused enesetestimise meditsiiniseadme kavandi muutmisel
Tootja on kohustatud teavitama kavandi hindamise sertifikaadi väljastanud teavitatud asutust
igast olulisest heakskiidetud kavandi muudatusest, mis võib mõjutada enesetestimise
meditsiiniseadme kasutustingimusi või kavandi vastavust nõuetele. Teavitatud asutus annab
planeeritavatele muudatustele uue hinnangu ning väljastab heakskiitmise korral kavandi
hindamise sertifikaadi lisa.
2. jagu
Täielik kvaliteedi tagamine
§ 17. Täielik kvaliteedi tagamine
(1) Täielik kvaliteedi tagamine kindlustab teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamise, tootmisprotsessi ja lõppkontrolli kvaliteedi ning
selle üle teeb järelevalvet ja selle kohaldamist inspekteerib teavitatud asutus.
(2) Lõikes 1 nimetatud täieliku kvaliteedi tagamisega kinnitab tootja, et asjaomased seadmed
vastavad meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(3) Vastavalt meditsiiniseadme seadusele peab tootja paigaldama seadmele CE-märgise ning
koostama vastavusdeklaratsiooni, mis hõlmab üht või mitut toodetud in vitro
diagnostikameditsiiniseadet, mis on tootenime, tootekoodi või muu ühetähendusliku viite abil
selgelt identifitseeritud. Tootja on kohustatud vastavusdeklaratsiooni säilitama.
§ 18. Kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise taotlus
6
Tootja peab esitama teavitatud asutusele kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiseks taotluse,
mis sisaldab järgmist:
1) tootja ning iga kvaliteedijuhtimissüsteemiga hõlmatud tegevuskoha nimi ja aadress;
2) asjakohane teave kvaliteedijuhtimissüsteemi kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme
või selle tüübi kohta;
3) kinnituskiri, millega tootja garanteerib, et teisele teavitatud asutusele ei ole esitatud taotlust
sama in vitro diagnostikameditsiiniseadme kohta käiva kvaliteedijuhtimissüsteemi
hindamiseks;
4) kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon;
5) tootja kinnitus täita heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemiga seonduvaid kohustusi;
6) tootja kinnitus hoida heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetekohase ja tõhusana;
7) tootja kinnitus koguda süstemaatiliselt ja ajakohastada in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kohta tootmisjärgses etapis saadud teavet;
8) tootja kinnitus kohaldada punkti 7 alusel sobivaid abinõusid, et tagada
kvaliteedijuhtimissüsteemis vajalike paranduste tegemine ja ohujuhtumi ilmnemise korral
sellest teavitamine.
§ 19. Kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon
(1) Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine peab kindlustama in vitro
diagnostikameditsiiniseadme vastavuse meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuetele igas tootmisetapis alates kavandamisest kuni lõppkontrollini. Kõik
kvaliteedijuhtimissüsteemi koostisosad, nõuded ja tingimused peavad olema süstemaatiliselt
ja korrapäraselt dokumenteeritud kvaliteedipoliitikana ning kvaliteediprogrammidena, -
protseduuridena, -plaanidena, -käsiraamatutena ja -protokollidena. Dokumendid peavad
sisaldama järgmist:
1) tootja kvaliteedieesmärgid;
2) ettevõtte tegevuse korraldus, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, juhtkonna vastutus
ja selle ulatus sel määral, kui see puudutab tootmise ja kavandamise kvaliteeti;
3) kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhusa toimimise seiremeetodid, eelkõige
kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise kaudu saavutatav suutlikkus jõuda soovitud
kavandamise ja meditsiiniseadme kvaliteedini, sealhulgas nõuetele mittevastava
meditsiiniseadme tuvastamiseni ning juhul, kui toodete või nende osade kavandamist, tootmist
või lõplikku kontrolli ja katsetamist teostab kolmas isik.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandamise seire- ja kontrollimeetodite kohta tuleb
esitada eelkõige järgmine teave:
1) seadme üldine kirjeldus, sealhulgas kõik kavandatud seadme teisendid, ja toote
sihtotstarve;
2) seadme kavandi ja tootmisprotsessi kontrolli- ja hindamisprotseduurid ning kavandamise
käigus rakendatavad süstemaatilised meetmed.
(3) Tootmisjärgus rakendatavate kontrolli ja kvaliteedi tagamise viiside kohta tuleb esitada
eelkõige järgmine teave:
1) soetamise ja steriliseerimisega seonduvad protseduurid ning protseduuridega seotud
dokumendid;
2) jooniste, spetsifikatsioonide ja muu olulise dokumentatsiooni põhjal igas tootmisetapis
seadme identifitseerimisel kasutatavad protseduurid ja nende uuendamine ning muu oluline
teave;
3) enne tootmist, tootmise ajal ja tootmise järel tehtavad katsed ja katsete seeriad, nende
sagedus ja kasutatud katseseadmed;
4) lisaks punktis 3 sätestatule peab olema võimalik tuvastada katseseadmete kalibreerimist.
(4) Lisaks lõike 3 punktides 3 ja 4 sätestatule peab in vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja
korraldama teavitatud asutuse nõutud katsed ja kontrollid, mis vastavad nüüdistehnika
tasemele. Kontrollid ja katsed peavad hõlmama kogu tootmisprotsessi, sealhulgas:
7
1) kasutatava toormaterjali omaduste kirjeldust;
2) üksiku seadme või iga toodetud seadme partii kirjeldust;
3) paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud teavet;
4) enesetestimise meditsiiniseadme puhul §-s 13 nimetatud teavet.
(5) A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme katsetamisel peab tootja lähtuma
viimasest kättesaadavast teabest. Eelkõige puudutab see seadmega katsetatavate proovide
bioloogilist komplekssust ja varieeruvust.
§ 20. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamisel
(1) Selleks et määrata kindlaks vastavus §-s 19 sätestatud nõuetele, hindab teavitatud asutus
tootjapoolse vastavasisulise taotluse alusel tema kvaliteedijuhtimissüsteemi. Eeldatakse, et
asjakohaste harmoneeritud standarditega seotud kvaliteedijuhtimissüsteemid vastavad
nõuetele.
(2) Inspekteerimisel peab osalema vähemalt üks asjatundja, kellel on asjaomase tehnoloogia
hindamise varasem kogemus. Tootmisprotsessi inspekteerimine peab hõlmama kõnealuse
seadme kavandidokumentide hindamist esindusliku valimi alusel, samuti tootja tootmiskoha
ning põhjendatud juhul tootja varustajate ja alltöövõtjate või mõlema tegevuskoha
inspekteerimist. Tootjat tuleb inspekteerimise tulemustest teavitada.
§ 21. Muudatused heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemis
(1) Tootja informeerib kvaliteedijuhtimissüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust igast
kavandatavast olulisest muudatusest kvaliteedijuhtimissüsteemis.
(2) Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja teeb kindlaks, kas
kvaliteedijuhtimissüsteem vastab pärast muudatuste tegemist §-s 19 sätestatud nõuetele.
(3) Teavitatud asutus esitab tootjale oma otsuse, mis sisaldab kontrolli järeldusi ja põhjendatud
hinnangut.
§ 22. In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi hindamine
(1) Tootja peab teavitatud asutuselt taotlema hinnangut in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandi dokumentatsioonile, mille järgi tootja kavatseb seadet valmistada.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi hindamise taotlus peab sisaldama järgmist:
1) kavand;
2) tootmise kirjeldus;
3) talitluse kirjeldus;
4) paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatud dokumendid, mis võimaldavad hinnata seadme vastavust
meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(3) A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi hindamisel esitab tootja
teavitatud asutusele kavandi hindamise taotluse, mis sisaldab lisaks lõike 2 punktides 1–3
nimetatud teabele järgmist:
1) paragrahvis 18 nimetatu;
2) paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatu.
(4) Teavitatud asutus annab esitatud taotlusele hinnangu ning väljastab nõuetele vastava in
vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi kohta kavandi hindamise sertifikaadi. Kavandi
hindamise sertifikaat sisaldab heakskiidetud seadme kavandi identifitseerimisandmeid,
kavandi hindamise tulemusi, teavet sertifikaadi kehtivuse ning vajaduse korral seadme
sihtotstarbekohaste kasutusviiside kohta.
8
§ 23. Muudatused heakskiidetud in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandis
(1) Tootja informeerib kavandi hindamise sertifikaadi väljastanud teavitatud asutust igast in
vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandi muudatusest, mis võib mõjutada seadme
kasutustingimusi või seadme vastavust meditsiiniseadmele esitatavatele üldistele nõuetele.
(2) Teavitatud asutus väljastab tehtud muudatuste heakskiitmise kohta kavandi hindamise
sertifikaadi lisa.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja peab teavitatud asutust viivitamata
informeerima igast talle teada olevast muudatusest infektsiooni markerites või patogeenides,
eelkõige bioloogilisest muutlikkusest ja komplekssusest tingitud muudatusest. Tootja
informeerib teavitatud asutust igast talle teada olevast tõenäolisest muudatuse mõjust seadme
talitlusele.
§ 24. Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve
(1) Kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve eesmärk on veenduda, et tootja täidab
heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi piisava hoolega.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaldamise üle teeb järelevalvet teavitatud asutus.
(2) Teavitatud asutus peab korraldama perioodilisi inspekteerimisi, et tagada
kvaliteedijuhtimissüsteemi säilimine ja kohaldamine tootja poolt. Vajaduse korral võib
teavitatud asutus inspekteerimise käigus teha või lasta teha katseid, et kontrollida
kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhusat toimimist. Teavitatud asutus peab in vitro
diagnostikameditsiiniseadme tootjale esitama inspekteerimisaruande ja katsete korral aruande
nende tulemuste kohta.
(3) Tootja peab lubama teavitatud asutusel inspekteerida kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist
ning esitama selleks vajaliku teabe, eelkõige:
1) kvaliteedijuhtimissüsteemiga seonduvad dokumendid;
2) in vitro diagnostikameditsiiniseadme kavandiga seotud andmed, sealhulgas analüüside
tulemused, arvutused, uuringud, turustamisjärgse kliinilise järelkontrolli kava ning
turustamisjärgse kliinilise järelkontrolli tulemused, kui on olemas;
3) andmed kvaliteedijuhtimissüsteemi kuuluvate in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
tootmisetappide kohta, sealhulgas kontrolli, katsete, kalibreerimise ja personali kvalifikatsiooni
kohta.
(4) Teavitatud asutus võib inspekteerida in vitro diagnostikameditsiiniseadme tootjat ette
teatamata. Taolisel inspekteerimisel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või paluda
tootjal teha katseid, mille abil saab kontrollida kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetekohasust.
Pärast inspekteerimist peab teavitatud asutus esitama tootjale inspekteerimisaruande ja
võimalike katsete tulemused.
§ 25. Täieliku kvaliteedi vastavushindamise dokumentide säilitamine
Tootja või tema volitatud esindaja peab vähemalt viie aasta jooksul pärast viimase toote
valmistamist hoidma Terviseametile kättesaadavana:
1) vastavusdeklaratsiooni;
2) dokumendid, andmed ja protokollid kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle muudatuste, eelkõige
protseduuride kohta;
3) dokumendid toote meditsiiniseadme nõuetele vastavuse hindamise kohta.
§ 26. A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamine
9
(1) A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamiseks peab
tootja edastama teavitatud asutusele pärast kontrollide ja katsete tulemuste selgumist
asjakohased aruanded toodetud meditsiiniseadme või selle partii kohta.
(2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele juurdepääsu toodetud seadme või selle partii
näidistele vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele ja viisile.
§ 27. A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule laskmine
(1) Kui teavitatud asutus pole tootjat eitavast otsusest informeerinud kokkulepitud tähtaja
jooksul, kuid hiljemalt 30 päeva pärast seadme näidiste kättesaamist, võib tootja A-nimekirja
kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule lasta.
(2) Teavitatud asutus peab informeerima tootjat lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul väljastatud
kavandi hindamise sertifikaadi kehtivuse tingimuste muutmisest.
3. jagu
Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine
§ 28. Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine
(1) Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamine on protseduur, millega tootja kinnitab teavitatud
asutuse poolt heaks kiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaldamist asjaomase in vitro
diagnostikameditsiiniseadme tootmisel. Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamise üle teeb
järelevalvet teavitatud asutus.
(2) Lõikes 1 nimetatud tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisega kinnitab tootja, et asjaomased
seadmed vastavad tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ning meditsiiniseadme
seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(3) Vastavalt meditsiiniseadme seadusele peab tootja paigaldama seadmele CE-märgise ning
koostama vastavusdeklaratsiooni, mis hõlmab üht või mitut toodetud in vitro
diagnostikameditsiiniseadet, mis on tootenime, tootekoodi või muu ühetähendusliku viite abil
selgelt identifitseeritud. Tootja on kohustatud vastavusdeklaratsiooni säilitama.
§ 29. Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise taotlus
In vitro diagnostikameditsiiniseadme kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise taotlus peab
sisaldama ainult tehnilist dokumentatsiooni heakskiidetud tüübi kohta ja tüübihindamise
sertifikaadi koopiat.
§ 30. Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon
(1) Heakskiidetud tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine peab tagama in
vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile.
Kõik kvaliteedijuhtimissüsteemi koostisosad, nõuded ja tingimused peavad olema
süstemaatiliselt ja korrapäraselt dokumenteeritud.
(2) Lõikes 1 nimetatud kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama
kvaliteedipoliitika ning kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -protokollide ühtset
tõlgendamist. Dokumendid peavad sisaldama järgmist:
1) tootja kvaliteedieesmärgid;
2) tootmistegevuse korraldus, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, juhtkonna vastutus ja
selle ulatus sel määral, kui see puudutab tootmise ja kavandamise kvaliteeti;
3) kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhusa toimimise seiremeetodid, eelkõige
kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise kaudu saavutatav suutlikkus jõuda soovitud
10
kavandamise ja seadme kvaliteedini, sealhulgas nõuetele mittevastava seadme tuvastamiseni
ning juhul, kui toodete või nende osade kavandamist, tootmist või lõplikku kontrolli ja
katsetamist teostab kolmas isik.
(3) Tootmisjärgus rakendatavate kontrolli ja kvaliteedi tagamise viiside kohta tuleb esitada
eelkõige järgmine teave:
1) soetamise ja steriliseerimisega seonduvad protseduurid ning protseduuridega seotud
dokumendid;
2) jooniste, spetsifikatsioonide ja muu olulise dokumentatsiooni põhjal igas tootmisetapis
seadme identifitseerimisel kasutatavad protseduurid ja nende uuendamine ning muu oluline
teave;
3) enne tootmist, tootmise ajal ja tootmise järel tehtavad katsed ja katsete seeriad, nende
sagedus ja kasutatud katseseadmed;
4) lisaks punktis 3 sätestatule peab olema võimalik tuvastada katseseadmete kalibreerimist.
§ 31. Teavitatud asutuse kohustused tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi
hindamisel
(1) Selleks et määrata kindlaks vastavus §-s 30 sätestatud nõuetele, hindab teavitatud asutus
tootjapoolse vastavasisulise taotluse alusel tema tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Eeldatakse, et asjakohased harmoneeritud standarditega seotud kvaliteedijuhtimissüsteemid
vastavad nõuetele.
(2) Inspekteerimisel peab osalema vähemalt üks asjatundja, kellel on asjaomase tehnoloogia
hindamise varasem kogemus. Inspekteerimine peab olema seotud tootja tootmiskohaga ning
põhjendatud juhul tootmisprotsessi kontrollimiseks tootja varustaja tegevuskohaga. Tootjat
tuleb inspekteerimise tulemustest teavitada.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme inspekteerimisel peab hindamiskomisjonil olema
kõnealuse tehnoloogia hindamise varasem kogemus.
§ 32. Muudatused heakskiidetud tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemis
(1) Tootja informeerib tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi heaks kiitnud teavitatud
asutust igast kavandatavast olulisest muudatusest kvaliteedijuhtimissüsteemis.
(2) Teavitatud asutus hindab kavandatavat muudatust ja teeb kindlaks, kas pärast muudatuse
tegemist vastab kvaliteedijuhtimissüsteem §-s 30 sätestatud nõuetele.
(3) Teavitatud asutus esitab tootjale oma otsuse, mis sisaldab kontrolli järeldusi ja põhjendatud
hinnangut.
§ 33. Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve
(1) Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalve eesmärk on veenduda, et tootja
täidab heakskiidetud kvaliteedijuhtimissüsteemist tulenevaid kohustusi piisava hoolega.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi kohaldamise üle teeb järelevalvet teavitatud asutus.
(2) Teavitatud asutus peab korraldama perioodilisi inspekteerimisi, et tagada
kvaliteedijuhtimissüsteemi säilimine ja kohaldamine tootja poolt. Vajaduse korral võib
teavitatud asutus inspekteerimise käigus teha või lasta teha katseid, et kontrollida
kvaliteedijuhtimissüsteemi tõhusat toimimist. Teavitatud asutus peab in vitro
diagnostikameditsiiniseadme tootjale esitama inspekteerimisaruande ja katsete korral aruande
nende tulemuste kohta.
11
(3) Tootja peab lubama teavitatud asutusel inspekteerida kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist
ning esitama selleks vajaliku teabe, eelkõige:
1) kvaliteedijuhtimissüsteemiga seonduvad dokumendid;
2) andmed kvaliteedijuhtimissüsteemi kuuluvate in vitro diagnostikameditsiiniseadme
tootmisetappide, sealhulgas kontrolli, katsete, kalibreerimise ja personali kvalifikatsiooni kohta.
(4) Kvaliteedijuhtimissüsteemi inspekteerimisel peab tootja lisaks lõikes 3 nimetatud teabele
võimaldama teavitatud asutusele juurdepääsu asjaomase in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandiga seonduvatele andmetele, sealhulgas analüüside
tulemustele, arvutustele ja uuringutele.
(5) Teavitatud asutus võib inspekteerida meditsiiniseadme tootjat ette teatamata. Taolisel
inspekteerimisel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või paluda tootjal teha katseid,
mille abil saab kontrollida kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetekohasust. Pärast inspekteerimist
peab teavitatud asutus esitama tootjale inspekteerimisaruande ja võimalike katsete tulemused.
§ 34. A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamine
(1) A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamiseks peab
tootja tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel edastama teavitatud asutusele pärast kontrollide
ja katsete tulemuste selgumist asjakohased aruanded toodetud seadme või selle partii kohta.
(2) Tootmisprotsessi kvaliteedi tagamiseks peab tootja võimaldama teavitatud asutusele
juurdepääsu toodetud seadme või selle partii näidistele vastavalt eelnevalt kokkulepitud
tingimustele ja viisile.
§ 35. A-nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule laskmine
(1) Kui teavitatud asutus pole tootjat eitavast otsusest informeerinud kokkulepitud tähtaja
jooksul, kuid hiljemalt 30 päeva pärast meditsiiniseadme näidiste kättesaamist, võib tootja A-
nimekirja kuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule lasta.
(2) Teavitatud asutus peab informeerima tootjat lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul väljastatud
kavandi hindamise sertifikaadi kehtivuse tingimuste muutmisest.
4. jagu
Tüübihindamine
§ 36. Tüübihindamine
Tüübihindamine on in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamise protseduur,
millega teavitatud asutus teeb kindlaks ja kinnitab kontrollitava seadme näidise vastavuse
meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
§ 37. Tüübihindamise dokumentatsioon
(1) Tootja peab esitama teavitatud asutusele in vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübi
hindamise taotluse, mis sisaldab järgmist:
1) tootja nimi ja aadress;
2) tootja volitatud esindaja puhul tema nimi ja aadress;
3) dokumentatsioon, mille abil saab hinnata tüüpeksemplari vastavust meditsiiniseadme
seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
4) kinnituskiri, millega tootja garanteerib, et teisele teavitatud asutusele ei ole esitatud taotlust
sama in vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübi hindamiseks.
(2) Teavitatud asutus võib vajaduse korral nõuda tootjalt tüüpeksemplare.
12
(3) Tüübihindamise taotlusele lisatud dokumentatsioon peab sisaldama teavet in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandi, tootmise ja talitluspõhimõtete kohta, eelkõige tüübi
üldine kirjeldus, sealhulgas kõikide kavandatud seadme teisendite kirjeldused, ja selle
sihtotstarve.
(4) In vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübihindamise taotluse dokumentatsioon peab lisaks
lõikes 3 nimetatud teabele sisaldama järgmist:
1) paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud teave;
2) enesetestimise meditsiiniseadme puhul § 14 lõikes 2 nimetatud teave.
§ 38. Teavitatud asutuse kohustused in vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübi
hindamisel
(1) Teavitatud asutus peab kontrollima ja hindama tootja esitatud dokumentatsiooni ning
selgitama välja in vitro diagnostikameditsiiniseadme näidise vastavuse sellele. Selleks peab
teavitatud asutus:
1) märkima üles seadme osad, mille tootmisel on järgitud harmoneeritud standardite
vastavasisulisi sätteid ja mille tootmisel mitte;
2) kontrollima ja katsetama seadet, mille tootmisel ei ole järgitud harmoneeritud standardeid,
et teha kindlaks selle vastavus nõuetele;
3) kontrollima ja katsetama või laskma kontrollida ja katsetada harmoneeritud standardeid
järgides toodetud seadet, et teha kindlaks seadme vastavus nõuetele;
4) kui seadme sihtotstarbekohaseks kasutamiseks on vajalik selle ühendamine teise, tootja
kirjeldatud omadustele vastava meditsiiniseadmega, peab olema tõendatud, et seade vastab
meditsiiniseadmele esitatavatele nõuetele ka pärast ühendamist;
5) leppima taotluse esitajaga kokku katsete ja kontrollide tegemise koha.
(2) Kui in vitro diagnostikameditsiiniseadme näidis vastab meditsiiniseadme seaduse ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, annab teavitatud asutus taotluse esitajale välja
tüübihindamise sertifikaadi, mis sisaldab järgmist:
1) tootja nimi ja aadress;
2) kontrollide tulemused;
3) tunnistuse kehtivus;
4) seadmetüübi identifitseerimisandmed.
(3) Tüübihindamise sertifikaadile lisatakse sellega kaasnevad dokumendid, mille koopiad
jäävad teavitatud asutusele.
§ 39. In vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübis tehtud muudatused
(1) Tootja või tema volitatud esindaja peab informeerima tüübitunnistuse väljastanud teavitatud
asutust igast in vitro diagnostikameditsiiniseadme juures tehtud olulisest muudatusest, mis
võib mõjutada seadme kasutustingimusi või seadme vastavust meditsiiniseadme seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(2) Teavitatud asutus väljastab heakskiidetud muudatustega in vitro
diagnostikameditsiiniseadmele tüübitunnistuse lisa.
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja peab teavitatud asutust viivitamata
informeerima igast talle teada olevast muudatusest infektsiooni markerites või patogeenides,
eelkõige bioloogilisest muutlikkusest ja komplekssusest tingitud muudatusest. Tootja
informeerib teavitatud asutust igast talle teada olevast tõenäolisest muudatuse mõjust in vitro
diagnostikameditsiiniseadme talitlusele.
13
(4) Teavitatud asutus peab põhjendatud juhul võimaldama teistele teavitatud asutustele ja
pädevatele asutustele juurdepääsu väljastatud tüübitunnistusele ja selle lisadele, olles
eelnevalt teavitanud asjaomase seadme tootjat.
5. jagu
Vastavustõendamine
§ 40. Vastavustõendamine
Vastavustõendamine on in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuse hindamise
protseduur, millega tootja või tema volitatud esindaja kinnitab, et tüübihindamise protseduuri
läbinud seade vastab tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ning meditsiiniseadme seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
§ 41. Vastavustõendamise dokumentatsioon
(1) Tootja peab võtma kasutusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tootmisprotsessiga
tagataks in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavus tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile
ning meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(2) Enne tootmise alustamist peab tootja ette valmistama dokumendid, milles kirjeldab
tootmisprotsessi ning eraldi steriliseerimisega seonduvaid tootmisetappe.
(3) Dokumendid peavad sisaldama teavet igapäevaste tootmisprotsessis kasutatavate
ettevaatusabinõude kohta, mis tagavad ühtlase kvaliteediga toodangu ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadme vastavuse tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ning
meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(4) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab tootja enne in vitro diagnostikameditsiiniseadme tootmist
ette valmistama dokumendid, mis tõendavad tootmisel kasutatud algmaterjalide sobivust, ning
määrama vajaduse korral nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavad nüüdistehnikale
vastavad kontrolliprotseduurid.
(5) Kui steriilselt turule lastava in vitro diagnostikameditsiiniseadme teatud tootmisetapid on
kavandatud steriilsuse säilitamiseks ja tagamiseks, peab tootja täiendavalt rakendama
tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi ja järelevalvega seotud sätteid.
(6) In vitro diagnostikameditsiiniseadme tootja peab tootmisjärgses etapis saadud teavet
süstemaatiliselt kontrollima. Saadud teabe põhjal peab tootja võtma kasutusele asjakohased
abinõud tootmise ja seadme vastavusse viimiseks meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide nõuetega ning ohujuhtumi ilmnemise korral sellest teavitama.
§ 42. Teavitatud asutuse kohustused in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavustõendamisel
(1) Teavitatud asutus peab tootja valikul korraldama sobivaid kontrolle ja katseid, et tuvastada
in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide nõuetele. Ta peab:
1) uurima ja katsetama iga seadet eraldi või
2) uurima ja katsetama seadmeid statistilisel alusel.
(2) Teavitatud asutus peab kohaldama in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavustõendamisel tootja loodud ja teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud tootmisprotsessi
katse-, järelevalve- ja kontrollimeetodeid. Seadme vastavustõendamisel rakendatakse lõikes
1 sätestatud kontrolle ja katseid ulatuses, mis on ette nähtud ka lõppkatsete korral.
14
(3) Lõiget 1 ei kohaldata in vitro diagnostikameditsiiniseadme steriilsuse tagamiseks
kavandatud tootmisprotsessi etappide suhtes.
§ 43. Vastavustõendamine in vitro diagnostikameditsiiniseadme kontrollimisel ja
katsetamisel
(1) Selleks et veenduda in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavuses tüübitunnistuses
kirjeldatud tüübile ning meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
nõuetele, peab seade läbima harmoneeritud standardites nimetatud või nendega
samaväärsed katsed.
(2) Teavitatud asutus peab igale heakskiidetud in vitro diagnostikameditsiiniseadmele
paigaldama oma identifitseerimisnumbri ja koostama tehtud katsete põhjal
vastavussertifikaadi. Teavitatud asutuse asemel võib identifitseerimisnumbri paigaldada ka
teavitatud asutuse volitatud isik.
§ 44. In vitro diagnostikameditsiiniseadme statistiline vastavustõendamine
(1) In vitro diagnostikameditsiiniseadme omaduste ja selle teisendite statistiline kontroll
põhineb seadme tunnustel, mis tagavad seadme kõrgetasemelise ohutuse ja talitluse vastavalt
nüüdistehnika arengule.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseadme statistilisel vastavustõendamisel peab teavitatud
asutus otsustama koos tootjaga, kas statistilist meetodit rakendatakse partiide kaupa või
üksiku partii korral.
§ 45. Statistilise vastavustõendamise läbinud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
turule laskmine
(1) Teavitatud asutus peab igale heakskiidetud in vitro diagnostikameditsiiniseadmele
paigaldama oma identifitseerimisnumbri ja koostama tehtud statistiliste katsete põhjal
vastavussertifikaadi. Teavitatud asutuse asemel võib identifitseerimisnumbri paigaldada
teavitatud asutuse volitatud isik. Kõik statistiliselt katsetatud in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete partiisse kuuluvad seadmed võib turule lasta, välja arvatud
need valimisse kuulunud seadmed, mis ei vasta nõuetele.
(2) Kui partii ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma kasutusele vajalikud abinõud, et
takistada partii turule laskmist. Partiide sagedase nõuetele mittevastavuse korral võib
teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada.
5. peatükk
TOIMIVUSE HINDAMISE MEDITSIINISEADME KINNITUSKIRI
§ 46. Kinnituskiri
Kinnituskiri on dokument, millega tootja või tema volitatud esindaja tõendab toodetud toimivuse
hindamise meditsiiniseadme vastavust meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuetele.
§ 47. Toimivuse hindamise meditsiiniseadme tootmine vastavalt kinnituskirjale
Tootja peab valmistama toimivuse hindamise meditsiiniseadmeid kooskõlas kinnituskirjas
esitatud dokumentatsiooniga.
§ 48. Toimivuse hindamise meditsiiniseadme kinnituskiri
15
(1) Toimivuse hindamise meditsiiniseadme kohta koostatav kinnituskiri sisaldab järgmist:
1) toimivuse hindamise meditsiiniseadme identifitseerimisandmed;
2) uuringuplaan, milles on esitatud uuringu eesmärk, teaduslikud, tehnilised või meditsiinilised
põhjendused, uurimise ulatus ja kliiniliselt uuritavate meditsiiniseadmete arv;
3) laborite või teiste uuringuga seotud asutuste nimekiri;
4) hindamise alustamise aeg ja planeeritav kestus;
5) enesetestimise meditsiiniseadmete puhul asjaomase seadme toimivuse hindamisega
seotud tavakasutajate arv ja nende elukoht.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud teabele peab tootja kinnitama toimivuse hindamise
meditsiiniseadme vastavust meditsiiniseadme seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
nõuetele ka selles osas, mis ei kuulunud asjaomase seadme uuringu alla ning mis on
kinnituskirjas eraldi välja toodud.
(3) Tootja esitab kinnituse, et patsiendi, kasutaja ja teiste isikute ohutuse ja tervise kaitse
tagamise eesmärgil on kasutusele võetud kõik ettevaatusabinõud.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 49. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 26. mail 2021. a.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro
diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 07.12.1998, lk 1–37), mida on muudetud direktiiviga
2011/100/EL (ELT L 341, 22.12.2011, lk 50–51).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa In vitro diagnostikameditsiiniseadmete nimekirjad
1
Tervise- ja tööministri määruse „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise
reeglid ja vastavushindamise kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrus „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja
vastavushindamise kord“ kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 19 lõike 4 ja § 23
lõike 2 alusel.
26. mail 2021. a jõustuvad meditsiiniseadme seaduse muudatused, mis on tingitud samast
kuupäevast kohaldatavast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2017/745,
milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust
(EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) (edaspidi MDR).
Seetõttu kohaldatakse edaspidi meditsiiniseadmete (v.a in vitro
diagnostikameditsiiniseadmed) liigitamisele ja vastavushindamisele MDR-i.
Seni on meditsiiniseadmete (sh in vitro diagnostikameditsiiniseadmed) liigitamist reguleerinud
sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 26 „Meditsiiniseadmete liigitamise reeglid“
(edaspidi kehtiv liigitamisreeglite määrus) ning vastavushindamist Vabariigi Valitsuse
13. detsembri 2004. a määrus nr 354 „Meditsiiniseadme vastavushindamise kord“ (edaspidi
kehtiv vastavushindamise korra määrus).
Tulenevalt MSS-i redaktsiooni muudatusest alates 26. maist 2021. a (RT I, 17.05.2020, 6)
muutuvad § 19 lõike 4 ja § 23 lõike 2 volitusnormid, mille alusel kehtestatakse in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja vastavushindamise kord valdkonna eest
vastutava ministri määrusega. Parema loetavuse eesmärgil liidetakse kaks seni eraldiseisvat
määrust ühtseks terviktekstiks.
In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamine ja vastavushindamine on reguleeritud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro
diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 07.12.1998, lk 1–37) (edaspidi direktiiv 98/79/EÜ).
26. maist 2022. a hakatakse kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332)
(edaspidi IVDR). Seetõttu säilitatakse määruses in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
liigitamise reegleid ja vastavushindamise korda puudutavaid sätteid kuni IVDR-i
rakendamiseni, misjärel tunnistatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise
reeglid ja vastavushindamise kord kehtetuks.
Määruses on vähesel määral muudetud kehtiva liigitamisreeglite määruse ja kehtiva
vastavushindamise korra määruse sätete sõnastust, et parandada sätte sisu mõistmist. Uusi
nõudeid määrusega ei lisandu ning muudatused olemasolevate nõuete sõnastuses on tehnilist
laadi.
1.2. Määruse ettevalmistajad ja koostajad
Tervise- ja tööministri määruse „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja
vastavushindamise kord“ ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna
nõunikud Maret Voore (tel 626 9366,
[email protected]) ja Madis Tõns (tel 626 9138,
[email protected]).
Määruse väljatöötamisel on osalenud Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja
Tagne Ratassepp (
[email protected]).
1
2
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Alice Sündema (tel
626 9271,
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud alates 26. maist 2021. a jõustuva MSS-i redaktsiooni (RT I, 17.05.2020, 6)
muudatustega, millega muutuvad MSS § 19 lõikes 4 ja § 23 lõikes 2 sätestatud volitusnormid.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 49 paragrahvist, kuuest peatükist ja määruse lisast.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamine
3. In vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamine
4. Vastavushindamise protseduurid
5. Toimivuse hindamise meditsiiniseadme kinnituskiri
6. Rakendussätted.
Määruse 1. peatükis (§-d 1–2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja teiste õigusaktide
kohaldamine.
Määruse § 1 sätestab määruse reguleerimisala, mis koondab kehtiva liigitamisreeglite
määruse ja kehtiva vastavushindamise korra määruse reguleerimisalad edaspidi ühe määruse
reguleerimisalasse.
Määruse § 2 sätestab haldusmenetluse seaduse sätete kohaldamise.
Kehtiva vastavushindamise korra määruse §-des 1–2, 6–8, 10, 15, 271, 28, 37, 38, 41–47, 56,
59 ja 63–64 ning kehtiva liigitamisreeglite määruse §-des 1–23 sätestatud nõuded jäetakse
määruse reguleerimisalast täisulatuses välja, kuna nimetatud paragrahvides sätestatud
nõuded kehtivad meditsiiniseadmete (v.a in vitro diagnostikameditsiiniseadmed) suhtes, mida
edaspidi reguleerib MDR.
Määruse 2. peatükis (§-d 3–4) sätestatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
liigitamine.
Kehtiva liigitamisreeglite määruse §-des 2–23 on sätestatud selliste meditsiiniseadmete
liigitamine, mis ei ole in vitro diagnostikameditsiiniseadmed. Alates 2021. a 26. maist
reguleerivad meditsiiniseadmete (v.a in vitro diagnostikameditsiiniseadmed) liigitamist MDR-i
artikkel 51 ja VIII lisa peatükid I–III, mistõttu tuleb kehtiva liigitamisreeglite määruse §-d 2–23
kehtetuks tunnistada.
In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamine on sätestatud määruse §-des 3–4 ning
määruse lisas „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete nimekirjad“ on sätestatud patsiendile
ohtlike in vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamine A- või B-nimekirja. Lisas on tehtud
muudatus, kus parema õigusselguse tagamiseks sõnastatakse lõike 1 punkt 3 ümber
järgmiselt: „kaasasündinud punetiste nakkuse ja kaasasündinud toksoplasmoosi nakkuse
kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks“. Lisaks muudetakse kehtiva liigitamisreeglite
määruse § 25 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Patsiendile ohtlikud in vitro
2
3
diagnostikameditsiiniseadmed liigitatakse A- või B-nimekirja vastavalt määruse lisale“, et
patsiendile ohtlike in vitro diagnostikameditsiiniseadmete terminit nimetatud paragrahvis
läbivalt ühtlustada.
Määruse 3. peatükis (§-d 5–8) on sätestatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
vastavushindamine.
Määruse § 5 sätestab in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise protseduurid.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse välja protseduur
„meditsiiniseadme lõppkontrolli kvaliteedi tagamine“, kuna in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete puhul on nimetatud vastavushindamise protseduur osa täieliku
kvaliteedi tagamise protseduurist, nagu on sätestatud kehtiva vastavushindamise korra
määruse 2. jaos ning mis sätestatakse kavandatavas määruses sisuosa muutmata.
Määruse § 6 sätestab in vitro diagnostikameditsiiniseadmete vastavushindamise üldised
nõuded. Paragrahvi pealkirja sõnastust täiendatakse sõnadega „üldised nõuded“, kuna
3. peatükk kirjeldab in vitro diagnostikameditsiiniseadmete vastavushindamist. Muudatus on
tehnilist laadi ega muuda paragrahvi eesmärki.
Määruse §-des 6–8 jäävad kehtima vastavushindamise sätted vaid in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete (sh steriilselt turule lastavad in vitro
diagnostikameditsiiniseadmed) puhul, mida reguleerib direktiiv 98/79/EÜ. Määruse §-des 6, 17
ja 28 on võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega muudetud termini „CE-märk“
kasutamist ja selle asemel kasutatakse terminit „CE-märgis“ vastavas käändes, et ühtlustada
nimetatud termini kasutamist meditsiiniseadmeid reguleerivates riigisisestes õigusaktides ning
järgida Eesti Keele Instituudi suunist vältida termini „CE-märk“ kasutamist.
Määruse § 8 sätestab A- ja B-nimekirja ning enesetestimise meditsiiniseadmete hulka
mittekuuluva in vitro diagnostikameditsiiniseadme vastavushindamise üldised nõuded.
Paragrahvi sõnastust täpsustatakse, kuna 3. peatükk kirjeldab in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete vastavushindamist. Muudatus on tehnilist laadi ega muuda
paragrahvi eesmärki.
Määruse 4. peatükis (§-d 9–45) sätestatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadme
vastavushindamise protseduurid.
Määruse 4. peatüki 1. jaos (§-d 9–16) sätestatakse nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme (sh steriilselt turule lastav in vitro diagnostikameditsiiniseade)
vastavuse deklareerimisele, tehnilisele dokumentatsioonile, tootja kohustustele tootmisjärgses
etapis, kvaliteedijuhtimissüsteemile ning enesetestimise meditsiiniseadme kavandile.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määruse §-ga 12 sätestatakse määruse §-s 10
sisu muutmata kaks lõiget kolme lõike asemel. Muudatus on tehnilist laadi ja hõlbustab loetelu
mõistmist.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse välja I klassi
mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadet puudutavad nõuded, kuna nimetatud nõuded tulenevad
edaspidi MDR-ist.
Määruse 4. peatüki 2. jaos (§-d 17–27) sätestatakse nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme täieliku kvaliteedi tagamisele, sh kvaliteedijuhtimissüsteemi
dokumentatsioonile ja kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalvele ning in vitro meditsiiniseadme
kavandile, samuti A-nimekirja kuuluva seadme vastavuse hindamisele.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja kehtiva
vastavushindamise korra määruse § 20 lõige 4 ja § 21 lõige 2, mis sätestavad aktiivse
3
4
siirdatava meditsiiniseadme nõuded, kuna nimetatud nõuded on edaspidi reguleeritud MDR-
is ning ei kehti in vitro diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja kehtiva
vastavushindamise korra määruse § 21 lõike 2 punktid 2 ja 4–7, kuna nimetatud nõuded on
edaspidi reguleeritud MDR-is.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja II a ja II b
klassi kuuluvat meditsiiniseadet ja aktiivset siirdatavat meditsiiniseadet reguleerivad nõuded
(kehtiva vastavushindamise korra määruse § 25 lõike 1 teine lause ning lõiked 4 ja 6–8), kuna
nimetatud nõuded on edaspidi reguleeritud MDR-is.
Määruse 4. peatüki 3. jaos (§-d 28–35) sätestatakse nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisele.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja
meditsiiniseadme ja aktiivse siirdatava meditsiiniseadme tootmisprotsessi
kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamise taotlusele esitatavad nõuded (kehtiva
vastavushindamise korra määruse § 29 lõiked 1 ja 3), kuna nimetatud nõuded on edaspidi
reguleeritud MDR-is.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja aktiivse
siirdatava meditsiiniseadme tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsiooni
puudutav täpsustus (kehtiva vastavushindamise korra määruse § 29 lõige 4), kuna see
täpsustus ei kehti in vitro diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja aktiivse
siirdatava meditsiiniseadme inspekteerimisele esitatav nõue (kehtiva vastavushindamise korra
määruse § 34 lõige 4), kuna see nõue ei kehti in vitro diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja aktiivse
siirdatava meditsiiniseadme tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemi järelevalvele esitatav
nõue (kehtiva vastavushindamise korra määruse § 36 lõige 6), kuna see nõue ei kehti in vitro
diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Määruse 4. peatüki 4. jaos (§-d 36–39) sätestatakse nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme tüübihindamisele, sh nõuded teavitatud asutuse kohustustele in
vitro diagnostikameditsiiniseadme tüübi hindamisel.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja
meditsiiniseadme ja aktiivse siirdatava meditsiiniseadme tüübihindamise taotlusele lisatava
dokumentatsiooni nõuded (kehtiva vastavushindamise korra määruse § 49 lõike 1 punktid 2–
11 ning lõige 5), kuna need nõuded ei kehti in vitro diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Võrreldes kehtiva vastavushindamise korra määrusega jäetakse määrusest välja nõuded
meditsiiniseadmele, mis lahutamatu koostisosana sisaldab ravimit või verepreparaati (kehtiva
vastavushindamise korra määruse § 50 lõiked 4–6 ning lõige 5), kuna need nõuded ei kehti in
vitro diagnostikameditsiiniseadme puhul.
Määruse 4. peatüki 5. jaos (§-d 40–45) sätestatakse nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme vastavustõendamisele, sh nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme statistilisele vastavustõendamisele ja statistilise
vastavustõendamise läbinud in vitro diagnostikameditsiiniseadme turule laskmisele.
Määruse 5. peatükis (§-d 46–48) on sätestatud nõuded toimivuse hindamise
meditsiiniseadme kinnituskirjale ja toimivuse hindamise meditsiiniseadme valmistamisele
kooskõlas kinnituskirja dokumentatsioonile.
4
5
Määruse 6. peatükis (§ 49) on sätestatud määruse jõustumine.
Määrus jõustub 2021. aasta 26. mail ehk samal ajal MSS-i redaktsiooni (RT I, 17.05.2020, 6)
muudatusega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kuna in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete puhul sisulisi muudatusi ei tehta, vastab määruse tekst
jätkuvalt määruse normitehnilises märkuses nimetatud direktiividele.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro
diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 07.12.1998, lk 1–37), mida on muudetud direktiiviga
2011/100/EL (ELT L 341, 22.12.2011, lk 50–51).
4. Määruse mõjud
Määruse mõjutab in vitro diagnostikameditsiiniseadmete tootjaid ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadmetele vastavushindamist tegevaid asutusi. Määrusega ei tehta
sisulisi muudatusi võrreldes seni kehtinud liigitamise reeglitega ega lisata uusi nõudeid
võrreldes seni kehtinud vastavushindamise korraga, mistõttu täiendavad mõjud puuduvad.
Kehtivast vastavushindamise korra määrusest välja jäetavad nõuded meditsiiniseadmete (v.a
in vitro diagnostikameditsiiniseadmed) liigitamise reeglite ja vastavushindamise korra osas
tulenevad edaspidiselt MDR-ist ja sellekohane mõjude hindamine on tehtud meditsiiniseadme
seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 165 SE raames.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, riigieelarvelisi kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 26. mail 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti
Laborimeditsiini Ühingule ja meditsiiniseadmete tootjate ja levitajate mittetulundusühingule M-
Ring.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Terviseamet
arvamust ei avaldanud. Vastus Eesti Laborimeditsiini Ühingu arvamusele on esitatud
seletuskirja lisas olevas tabelis.
5
1
Tervise- ja tööministri määruse "In vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja vastavushindamise kord" seletuskirja lisa
Vastus Eesti Laborimeditsiini Ühingu esitatud arvamusele
Märkuse või ettepaneku sisu Vastus
Eelnõust „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete Esitatud märkusi on arvestatud osaliselt. Selgitame.
liigitamise reeglid ja vastavushindamise kord“ on raske
aru saada mida kavandatav eelnõu reguleerib ning mil Määruse seletuskirjas on kirjeldatud, et määruses säilitatakse in
määral on see seotud EL ja EN määrusega 2017/746. vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reegleid ja
Samuti ei ole aru saada, kas tegemist on nn. vastavushindamise korda puudutavaid sätteid kuni Euroopa
üleminekumäärusega kuni uue määruse (EL) 2017/746 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro
rakendumiseni mais 2022, sest eelnõus endas puudub diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse
vastavasisuline märge ning mis osas sel juhul rakendub kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (IVDR)
(EL) 2017/746 ja kas üldse rakendub. Seega, meile jääb rakendamiseni (hetkeseisuga rakendamine alates 2022. a 26.
selgusetuks, kas maiks 2022 ilmub uus määrus maist, kuid teatud osades on IVDR-i varasem kohaldamine
rakendamaks kõiki (EL) 2017/746 nõudeid sätestatud ka meditsiiniseadme seaduses(MSS)). IVDR-i
vastavushindamisele. rakendamiseks on ette valmistamisel MSS-i ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu, millega tunnistatakse määrus „In vitro
1. Kavandatavas eelnõus on toodud §2 (2), et nõuded ei diagnostikameditsiiniseadmete liigitamise reeglid ja
kohaldu diagnostikameditsiiniseadmete kohta, mis on vastavushindamise kord“ kehtetuks, kuna nii in vitro
läbinud vastavushindamise (EL) 2017/746 järgi. Selle diagnostikameditsiiniseadmete liigitamist kui vastavushindamist
punktiga tunnistataks kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja reguleerib edaspidi IVDR, mis on otsekohalduv EL-i õigusakt.
komisjoni otsus 210/227/EL. Kuna vastav lause on
eelnõu rakendumise suhtes põhilise tähtsusega, siis Vastus märkusele 1. Käesoleva määruse seletuskirjas on
peaks see olema paremini lahti kirjutatud. Meie loeme siit kirjeldatud, et kuni IVDR-i rakendamiseni on in vitro
välja, et eelnevalt (EL) 2017/746 alusel diagnostikameditsiiniseadmete liigitamine ja vastavushindamine
vastavushindamise läbi viinud asutused ei pea viima oma reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/79/EÜ
seadmete nimekirja käesoleva eelnõuga vastavusse vaid (direktiiv), millest tulenevalt säilitatakse määruses vaid in vitro
võivad jääda 2017/746 nimekirja juurde. Samas, uued diagnostikameditsiiniseadmeid puudutavad nõuded. Parema
2017/746 määruse järgi vastavushindamise tegijad loetavuse huvides jätame määrusesse § 2 lõike 2 ehk viite IVDR-i
peavad käituma direktiivis 98/79 EÜ toodud A- ja B- kohaldamisele lisamata, kuna MSS-i § 15 lõige 1 sätestab, et in
nimekirja järgi, vaatamata sellele, et direktiiv 98/79 EÜ ei vitro diagnostikameditsiiniseadme võib turule lasta või kasutusele
ole enam kehtiv. võtta üksnes siis, kui see vastab MSS-i ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2
Kui määruse eelnõusse on toodud vastav nõuete mitte (EL) 2017/746 nõuetele ning IVDR-i artikkel 110 sätestab vastavad
kohaldumine, siis peaks see rakenduma ka laboris üleminekusätted in vitro diagnostikameditsiiniseadmete osas.
väljatöötatud diagnostikameditsiinitehnika seadmetele
(LDT) (2017/746 artikkel 5 lõige 5). Eesti In vitro diagnostikameditsiiniseadmetele, mis on valmistatud IVDR-i
meditsiinilaborites on hulgaliselt patsientidele tehtavaid nõuete kohaselt ja turule lastud enne 2022. a 26. maid,
analüüse (meditsiiniseade määruse mõistes), mis on kohaldatakse IVDR-i nõudeid, sh seadme liigitamist puudutavas
välja arendatud laborites ning millel puudub osas. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Lisaks selgitame, et
vastavushindamine, kuid on olemas või taotlemisel laboris väljatöötatud testide (LDT) tootmist ja kasutamist reguleerib
ISO15189 akrediteering ning millele ei ole turul MSS § 1 lõike 2 punkt 5, kuid LDT-de puhul ei kohaldata
samaväärseid vastavusmärgisega vastavushindamise nõudeid, millest tulenevalt ei kuulu LDT-d
diagnostikameditsiiniseadmeid saadaval. Selle erisuse käesoleva määruse kohaldamisalasse.
võimaldamine on äärmiselt oluline, kuna kogemus Vastus märkusele 2. Selgitame, et vastavalt IVDR-i artiklile 113
koroonapandeemiaga näitas, et meil võib vaja minna kohaldatakse IVDR-i alates 2022. a 26. maist, kuid kohaldamisele
uusi, kohapeal arendatavaid kehtivad erandid, mis on sätestatud IVDR-i artikli 113 lõikes 3.
meditsiinidiagnostikaseadmeid. Laboris väljatöötatud testide (LDT) tootmist ja kasutamist reguleerib
2. Eelnõust ei selgu, millal rakendub määrus (EL) MSS § 1 lõike 2 punkt 5, kuid LDT-de puhul ei kohaldata
2017/746 ja mis mahus. Oluline küsimus Eesti vastavushindamise nõudeid, millest tulenevalt ei kuulu LDT-d
meditsiinilaboritele on, kas laborid võivad LTD käesoleva määruse kohaldamisalasse. Lisaks selgitame, et IVDR-i
analüüsitulemusi väljastada ja kellele. 2017/764 rakendamiseks ettevalmistatava seaduseelnõu menetlemise käigus
mainitakse, et LDT analüüse võib teostada endaga liidus selgub IVDR-i artikli 5 lõike 5 lõplik tõlgendus. Eelkõige on oluline
olevatele asutustele. Jääb arusaamatuks, kuidas seda tagada patsiendile kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus
interpreteerida. Eesti tervishoiusüsteem vajab võimalust olenemata sellest, kas selles raviasutuses tehakse kõiki
väljastada LDT analüüsitulemusi kõigile diagnostikaks või raviks vajalikke uuringuid ja analüüse või mitte
tervishoiuasutustele. ning uuringutulemuste edastamine suunavale tervishoiuteenuse
osutajale peaks olema lubatud.
3. Lisas toodud A-nimekiri ja B-nimekiri on otseses
vastavuses direktiivis 98/79/EÜ välja tooduga, kuid Vastus märkusele 3. Selgitame, et direktiivi II lisas esitatud A- ja
kindlasti peaks selle spetsialistide poolt üle vaatama ja B-nimekiri on üle võetud vastavalt direktiivi artiklile 22. Mõistame
korrigeerima. Näiteks, klamüüdiainfektsioon on toodud valdkonna spetsialistide soovi antud nimekirjade muutmise osas,
perekonna tasemel, kus kõik liigid ei ole üldse inimesel kuid patsiendi ohutust ja nüüdistehnika arengut silmas pidades
persisteeruvad. Samuti on sünnieelsete diagnostikumide nähti IVDR-i väljatöötamisel vajadust direktiiviga sätestatud
puhul toodud ainult trisoomia 21 määramine, kuid teised seadmete liigitamise süsteemi muuta ning
samadel metooditel tuvastatavad trisoomiad on sama vastavushindamismenetlusi vastavalt kohandada. Sellest tulenevalt
olulised. nähakse IVDR-iga ette kindlad riskipõhised liigitamisreeglid.
3
4. Eelnõu puhul on määratletud väga selgelt, mis on Vastus märkusele 4. Selgitame, et vastavushindamise kord ei
vastavushindamist läbi viiva asutuse roll (teavitatud reguleeri pädeva asutuse ülesandeid, kuna vastavushindamist
asutus). Pädeva asutuse rolli on mainitud ainult ühes teostab vastavushindamisasutus. Lisaks selgitame, et pädeva
lõigus, samas on just pädev asutus see, millel peaks asutuse roll, sh riiklik järelevalve, on reguleeritud MSS-is ja selle
olema tugev kontrollifunktsioon. alusel kehtestatud rakendusaktides.
Määruse eelnõu lugedes tundus, et mõisteid ei ole Selgitame, et kuna kehtiv Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2004. a
järgitud dokumendi jooksul üheselt, seega tekkis raskusi määrus nr 354 „Meditsiiniseadme vastavushindamise kord“ ja
saamaks aru, milliseid protsesse ja dokumente täpsemalt sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 26 „Meditsiiniseadmete
silmas on peetud. liigitamise reeglid“, millest käesoleva määrusega terviktest luuakse,
ei ole senises sõnastuses ja kasutatavas terminoloogias saanud
ettepanekuid muudatusteks, siis ei ole otstarbekas määruse
sisutekstis kasutatud mõisteid või termineid praegu muuta. Samuti
võib muudatuste tegemisel tekkida olukord, kus seaduses ja selle
alusel kehtestatud rakendusaktis tekivad kasutatavas
terminoloogias erinevused, mis võivad põhjustada nõuete mitmeti
tõlgendamist.
tervise- ja tööministri
30.03.2021 määrus nr 10
„In vitro diagnostikameditsiiniseadmete
liigitamise reeglid ja
vastavushindamise kord“
Lisa
IN VITRO DIAGNOSTIKAMEDITSIINISEADMETE NIMEKIRJAD
A-nimekirja kuuluvad kehavälised diagnostikameditsiiniseadmed
A-nimekirja kuuluvad järgmised reagendid ja reaktsioonisaadused, sealhulgas nendega
seotud kalibraatorid ja kontrollained, mida kasutatakse:
1) AB0-süsteemi, reesuse C, c, D, E ja e ning Kelli süsteemi veregruppide määramiseks
inimeselt võetud proovides;
2) immuunpuudulikkuse viiruse (HIV 1 ja 2), T-lümfotroopse viiruse I ja II (HTLV I ja II) ning
hepatiidi B-, C- ja D-viiruse markerite kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks määramiseks ning
nimetatud viirusi kinnitavateks testideks inimeselt võetud proovides;
3) Creutzfeldt-Jakobi haiguse variandi (vCJD) vere sõeluuringu, diagnostika- ja kinnitavates
testides.
B-nimekirja kuuluvad kehavälised diagnostikameditsiiniseadmed
(1) B-nimekirja kuuluvad reagendid ja reaktsioonisaadused, sealhulgas nendega seotud
kalibraatorid ja kontrollained:
1) Duffy vererühmade süsteemi ja Kiddi vererühmade süsteemi veregruppide määramiseks;
2) erütrotsüütide vastaste harva esinevate antikehade määramiseks;
3) kaasasündinud punetiste nakkuse ja kaasasündinud toksoplasmoosi nakkuse
kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks;
4) fenüülketonuuria diagnoosimiseks;
5) tsütomegaloviiruse ja klamüüdiainfektsiooni diagnoosimiseks;
6) HLA koesobivusantigeenide DR, A, B määramiseks;
7) kasvajamarkeri PSA määramiseks;
8) enesetestimise meditsiiniseade veresuhkru mõõtmiseks.
(2) B-nimekirja kuuluvad lisaks ka reagendid ja reaktsioonisaadused, sealhulgas kalibraatorid
ja kontrollained ning tarkvara, mis on ette nähtud spetsiaalselt trisoomia 21 esinemise
tõenäosuse määramiseks.