ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 15.02.2021
Kehtib kuni: 15.02.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122
registrikood: 70001952 18.02.2021 nr 11.4-13 / 0208
Tallinn
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevuse „Töövõime toetamise reformi
elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi
toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning
avalikkuse teavitamine“ raames otsuse toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi
toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) osas.
Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja
Sotsiaalministeeriumi partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka partner
või hankija) ei ole riigihanke „Tervise infosüsteemi tarkvaraliste analüüsi- ja
programmeerimisteenuse teostamine“ viitenumbriga 178741 (edaspidi riigihange nr 178741)
läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 25.10.2016 kehtinud redaktsioon, edaspidi
ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud
kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1431,06 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8
lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus1) § 22 lõiked 1 ja 12, lg 11 punkt 5, samuti projekti raames 27.03.2020 esitatud
maksetaotlus (edaspidi MT) nr 61851 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
1
Ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon.
2
1. Hankija on riigihankes nr 178741 seadnud eesti keele oskuse valdamise nõude
(emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohaselt tasemel B22) kõigile
meeskonnaliikmetele ning sellega põhjendamatult piiranud võimalike huvitatud
isikute võimalusi hankes osalemiseks
1.1. Rikkumise asjaolud
Partner on viinud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi kahe osalise riigihanke nr
178741 (hanketeade avaldati riigihangete registris 30.09.2016), mille tulemusel sõlmiti I osa
„Tervise infosüsteemi kesksüsteem ja seire- ja valideerimismoodul“ raames 17.02.2017
Industry62 OÜ-ga raamleping nr 1.8-2/7828 tähtajaga kolm aastat ning kogumaksumusega
860 000 eurot käibemaksuta.
Hankija on riigihanke nr 178741 osa 1 pakkumuse vastavustingimusena seatud nõudena
muuhulgas nõudnud, et pakkujal peab olema vähemalt kuue liikmeline meeskond vastavalt I
osa tehnilise kirjelduse punktis 5.1 esitatud tingimustele ning meeskonnaliikmete rollijaotuse
ja tingimustele vastavus tuleb esitada dokumendil „Vorm7_meeskond.docx“. Teenuse
tehnilise kirjelduse I osa (hankedokumendi lisa 3) punkti 5.1 „Arendusmeeskond“ kohaselt
peavad kõik kuus meeskonna liiget (arendaja (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendaja,
analüütik, testija, projektijuht) valdama eesti keelt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1
kohasel tasemel B2. Lisaks on meeskonnale esitatud kvalifikatsiooninõuded toodud
hankedokumendi „Hankedokument 24.10..docx“ punktis 7.13.
Rakendusüksuse hinnangul on hankija poolt seatud eesti keele valdamise nõue arendajatele (2
tk), seire- ja valideerimismooduli arendajale ning testijale riigihanke eseme suhtes
ebaproportsionaalne ning hankija on põhjendamatult piiranud võimalike huvitatud isikute
võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on nimetatud piirang vastuolus RHS § 3 punktis 3 ja
4 sätestatud üldpõhimõtetega.
1.2. Partneri seisukoht
Rakendusüksus küsis 05.06.2020 põhjendusi antud vastavustingimuse osas, paludes selgitada,
millistest kaalutlustest lähtuvalt on meeskonnaliikmetel lepingu täitmiseks vältimatult vajalik
eesti keele oskus emakeelena või B2 tasemel ning kas lepingut oleks saanud täita ka ilma eesti
keele oskuseta, näiteks kasutada tõlki. Samuti palus täpsustada, kas ning millises
hankedokumendis on määratud meeskonnaliikmete ülesanded. Samas juhtis RÜ hankija
tähelepanu asjaolule, et kõik rahvusvahelistes hangetes seatud eesti keele oskuse nõuded
peavad olema väga põhjendatud, vastasel korral on nad liiga piiravad välismaiste pakkujate
osas ning alati tuleb arvestada, et see on pakkuja enda valik, kas ta vajadusel tegutseb tõlkide
abiga või palkab kohalikke eksperte.
2
B2 taseme keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase
mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab
paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste
seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1311/2201/5022/lisa1.pdf#
3
Partner selgitas 15.06.2020 e-kirjas, et hankija on seadnud riigihanke läbiviimisel nõuded
meeskonnaliikmetele arvestades kogu raamlepingu kehtivuse perioodi, pidades silmas kõiki
erinevaid projekte ja konkreetsete tööde teostamise vajadust raamlepingu alusel.
Partner märkis, et kõik meeskonnaliikmed, keda on pakkujatelt nõutud, on hankija hinnangul
käsitletavad kui hankelepingu alusel töid teostavad nn „võtmeisikud“. Raamlepingu
sõlmimiseks läbi viidava riigihanke kvalifitseerimistingimuste seadmisel arvestas hankija, et
raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat
hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt teostada. Seetõttu ei olnud ka
mõeldav ja eluliselt usutav, et kui projektis osalevatest isikutest vaid 1-2 valdavad eesti keelt,
jõuaksid nad tõlkida teistele meeskonnaliikmetele kogu vahetatavat infot. Partneri hinnangul
ei oleks saanud pidada piisavaks eesti keele nõude seadmist üksnes ühele või kahele
meeskonnaliikmele (nt projektijuhile), kuna praktikas pidid meeskonnaliikmed töötama
eestikeelses keskkonnas, osalema eestikeelsetel töökoosolekutel ning tegevuse aluseks võtma
eestikeelsed dokumendid ja juhendmaterjalid. Sellest lähtuvalt pidi hankija pidama silmas, et
kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama kõrgtasemel eesti keelt, mis
võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt täidetavate hankelepingute korral.
Lisaks märkis partner, et seades kõigile meeskonnaliikmetele samaväärse eesti keele
valdamise taseme nõude, on hankijal võimalik minimeerida meeskonnasisese valesti
mõistmise riski. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt, võtaks hankija
muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas.
E-kirjas tõi partner välja meeskonnaliikmete tööülesanded:
„Arendaja/seire- ja valideerimismooduli arendaja – lähtub koodi kirjutamisel
analüüsidokumendis kirjeldatud lähteülesandest, suhtleb analüütiku, testija, projektijuhi ning
hankija esindajatega;
Analüütik – kirjutab analüüsi, kogub infot hankija esindajatelt. Suhtleb arendaja, testija ning
projektijuhiga;
Testija – koostab analüüsi põhjal testilood, testib, koostab testiraporti ning vigade korral
kirjeldab leitud vead veahalduskeskkonda. Suhtleb analüütiku, arendaja, projektijuhi ning
hankija esindajaga;
Projektijuht – on kontaktpunktiks tellijaga suhtlemisel, koordineerib oma meeskonna tööd.“
Partner põhjendas keelenõude seadmist täiendavalt sellega, et kuna hankija poolt arendatav
infosüsteem ja sellega seotud dokumentatsioon on eesti keelne, tuleb lepingupartneri igal
meeskonnaliikmel olla võimeline infosüsteemide dokumentatsiooni esitada eesti keeles ning
selle sisust aru saada. Lisaks märkis partner, et lepingupartneri meeskonnaliikmed peavad
tööülesannete täitmiseks valdama kõrgtasemel eesti keelt, kuivõrd töö teostamise aluseks olev
infosüsteemi alusdokumentatsioon, tööülesannete ja tellimuste alusdokumendid ja
kirjeldused, samuti infosüsteemid, mida testitakse, on eesti keelsed. Lisaks pidid
meeskonnaliikmed olema vajadusel valmis konsulteerima tellijat teostatud töö osas jooksvalt
(praktikas on suhtlus telefoni teel või skype vahendusel), siis seda eesmärki ei saanud täita nt
tõlgi või projektijuhi vahendusel. Seda põhjusel, et tekstid on keerukad ning need ei ole
hõlpsasti tõlgitavad tekstid.
4
Partner lisas, et ka raamlepingu projekti punktis 6.4 on öeldud, et Tellijale üleantavad
dokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) dokumendid peavad sisaldama kogu informatsiooni tehtud töö kohta (sh võimalikud
muudatused võrreldes pakkumusega);
2) dokument peab olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav;
3) dokument peab järgima semantilise koosvõime raamistiku nõudeid ning vastama riigi
infosüsteemide arendamise dokumenteerimise nõuetele;
4) dokument peab tagama tellijale võimaluse parandada ja arendada tarkvara, samuti
koolitada ja juhendada oma töötajaid tarkvara kasutamisel.
Lepingu täitmise osas tõi partner välja, et tööde tellimisel edastab tellija lepingupartnerile
konkreetse tellimuse. Eesti keelt mittevaldava töö teostaja puhul ei ole hankija hinnangul
garanteeritud kvaliteetse töö teostamine ning kaasneda võivad arusaamatused soovitud
tulemist (kõik rollid) või parandustest, samuti võib esineda probleeme dokumentatsiooni
koostamisel ja konsultatsiooni osutamisel ning koolituste läbiviimisel (vt raamleping p 3.2).
Kui töid teostav isik ei ole võimeline tutvuma eesti keelsete infosüsteemi alusdokumentide ja
konkreetsete tööülesannetega, ei ole hankija hinnangul ühtlasi võimalik tal põhjendamatu
viivituseta infosüsteemi nõuetekohast töö tulemit esitada. Muuhulgas viitas partner, et
arendustsükli tulemid on toodud tehnilise kirjelduse punktis 5.2.2, milleks on ka
dokumentatsioon ja juhendid. Täiendavalt märkis partner, et koostatud dokumentatsioon peab
olema eesti keeles, kuna välistada tuleb valesti mõistmise oht ning töö teostaja peab nimetatud
dokumendi pinnalt olema võimeline osutama konsultatsioone. Juhul, kui esineb vigu või
mitmeti mõistetavusi, võivad tööd olla vigadega. Ka ei saaks tulemitest aru järgmised
partnerid, kes uue riigihanke tulemusel töid tegema hakkavad. Partner viitas, et ka tehnilise
kirjelduse lisas 2 „nõuded arendustele“ on toodud dokumentatsiooni bloki punktis 8, et kogu
rakenduse dokumentatsioon ja lähtekoodi kommentaarid peavad olema kirjutatud eesti keeles-
nimetatud põhimõtet on rakendatud alates Tervise infosüsteem (edaspidi TIS) arenduse
algusest, s.o alates 2006. aastast.
Partner märkis, et projektimeeskonna täpsemad ülesanded on toodud tehnilise kirjelduse 5.
peatükis, punktis 5.2 ja arendajate nõuded dokumendis „nõuded arendustele“, milles on
märgitud tegevused ning vastutusala.
03.07.2020 e-kirjas selgitas rakendusüksus, et partneri poolt saadetud vastused seoses
meeskonnaliikmete: arendajad (2), seire- ja valideerimismooduli arendaja, analüütik, testija,
tööülesannetega on üldised ning neist ei selgu, miks oleks lepingu täitmiseks antud
spetsialistide puhul eesti keele oskus ilmtingimata vajalik. Näiteks viidatud tehnilise
kirjelduse punktis 5.2 ning dokumendis „nõuded arendustele“ on küll välja toodud nõuded
arendustele ja arendusprotsessidele, kuid ei ole välja toodud, kes konkreetselt meeskonnast
vastavaid ülesandeid peavad teostama (sh koostama dokumentatsiooni, osutama
konsultatsiooni, viima läbi koolitusi jne), vaid on märgitud üldiselt vastutajaks „Arendaja“.
Eelnevast lähtuvalt palus rakendusüksus hankijal tuua iga meeskonnaliikme (v.a projektijuht)
puhul välja, tuginedes tehnilise kirjelduse p.4 ja 5.2 ning dokumendile „nõuded arendustele“,
milliste konkreetsete tööülesannete täitmisel on hädavajalik eesti keele oskus ning täpsustada,
5
kes meeskonnaliikmetest pidid ilmtingimata osalema eestikeelsetel töökoosolekutel ning tuua
välja kas ja millises dokumendis sh punktis on see fikseeritud.
Partner täpsustas 23.07.2020 e-kirjas tööülesannete osas järgmist:
„Analüütik– peab olema suuteline tellijalt töö sisendit kokku koguma ja kirjeldama, mis on
aluseks järgmistele etappidele arendusprotsessis;
Arendaja– peab aru saama analüütiku koostatud dokumentatsioonist, mis on arenduse
sisendiks;
Seire- ja valideerimismooduli arendaja- peab aru saama analüütiku koostatud
dokumentatsioonist, mis on arenduse sisendiks;
Testija– peab olema suuteline aru saama analüütiku koostatud dokumentatsioonist ja
kasutuslugudest, mis on testimise sisendiks. Kirjutab testiraportid, mis on töö vastuvõtmise
või tagasilükkamise aluseks.“
Samuti märkis partner, et vastavalt agiilse arenduse metoodikale osalevad töökoosolekutel
(planning, review jne) kõik arendusmeeskonna liikmed ning seda on kirjeldatud tehnilises
kirjelduses punktis 5.2.
Rakendusüksuse hinnangul ei nähtunud partneri vastustest ning hankedokumentidest, et eesti
keele nõude kehtestamine kõigile meeskonnaliikmetele oli hädavajalik ja põhjendatud. Sellest
tulenevalt palus 26.08.2020 ja 17.09.2020 rakendusüksus veel informatsiooni: suhtluse
skeemide (töövõtja roll, kuidas pidi suhtlus välja nägema) ning hanketeate koostamise
arutelude kohta, kui seal käsitleti meeskonna rollidele kehtestatavate nõuetega seotud
küsimusi; kui suures mahus reaalselt toimus lepingu täitmisel vahetu suhtlus tellija ja
arendaja vahel (kohtumised, kirjavahetused, suhtlus Skype või telefoni vahendusel jn) ning
millest lähtuvalt oli hankija veendunud, et arendust-suhtlust ei olnud mitte mingil tingimusel
võimalik korraldada ka läbi tõlketeenuse, et hinnata, kas hankija oli keelenõude vajaduse
hoolikalt läbi mõelnud, seda iga rolli osas ning kas lepingu täitmisel oleks saanud suhtlus
toimuda ka läbi tõlketeenuse.
03.09.2020 e-kirjas märkis partner suhtluse skeemide osas: „Arendusprotsess: Analüüs
(tulemiks eestikeelne dokument) -> arendus (loeb eestikeelset analüüsi) -> testija (loeb
eestikeelset analüüsi)“ ning täpsustas, et suhtlus toimub enamasti e-kirjade, Skype ja
arendustellimuste esitamise teel. Lisaks selgitas partner, et hanketeate koostamise arutelude
kohta majasiseselt protokolle ei koostata ega ka säilitata ning sellesisulist kohustust ei sätesta
ka RHS. Partner leidis, et arendust-suhtlust ei olnud võimalik korraldada läbi tõlketeenuse,
kuna kõik rollid peavad olema võimelised aru saama eelnevast etapist tulnud sisendist ning
võimelised edasi andma järgmisesse etappi arusaadava sisendi.
Partner selgitas 23.09.2020 e-kirjas täiendavalt, et on viinud hanke läbi parimas teadmises
ning lähtunud asjaolust, et TIS keskkonda arendatud eestikeelsena alates 2006, mis
keelenõude vajaduse põhjustas, mistõttu puudus vajadus täiendavalt nõude seadmise
vajalikkust majasiseselt põhjendada. Keegi huvitatud isikutest vastavasisulist küsimust ei
esitanud. Hankija on seisukohal, et on nõuete seadmisel lähtunud põhimõttest- isikutele
esitatavad nõuded on mittediskrimineerivad ning riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 3). Lisaks selgitas partner, et
6
hiljem läbiviidud hankes, kus hankija on lubanud ka tõlgete kasutamist, ei ole ka pakkujate ja
huvitatud isikute ring suures plaanis muutunud, ühtegi välisriigi pakkujat ei ole registreerunud
ka hanke 217739 juurde, mille hankija viis läbi 2020.a tervise infosüsteemi arendus-ja
hooldustööde tellimiseks. Seega ei ole hankija hinnangul toimunud diskrimineerimist ja
pakkujatele eelisseisundi loomist, st mõju menetlusele puudub.
Töökorralduse ja suhtlemise osas selgitas partner: „Töö teostamiseks sõnastas lõppkasutaja
Töötukassa (L. K) sisulise soovi, milliseid andmeid nende infosüsteem TIS-st vajab ning SOM
(L. P) kinnitas selle soovi tellimiseks rahalise poole. Töö lisatakse TEHIK tööplaani ja
määrati projektijuht (A. R). Projektijuht kaasas andmekorraldaja (K. L) ja arhitekti (A. N) ja
koostas tehnilise kirjelduse. Projektijuht koostas töö läbiviimiseks Jira keskkonnas vastava
töö tellimuse. Projektijuht algatas hankemenetluse (minihange). Tarkvara arendaja analüütik
(G. K) teeb koostöös TEHIK-u analüütiku (G. E) ja projektijuhiga ning tellijaga
detailanalüüsi. Arendaja meeskonna (G. K, A. R, T. T, M. S) poolt toimus tarkvara arendus ja
dokumentatsiooni koostamine (kättesaadav linkidelt). Arendaja teeb TEHIK-le tarkvara tarne
ja esitab tarneteatise (DL_00407) koos omapoolsete testide tulemusega. TEHIK
süsteemiadministraator (K. K) paigaldab tarne testkeskkonda. TEHIK testijuht määras testija
(J. K). Testija viib läbi vastuvõtu testid ja koostab testiraporti, mis sisestatakse Jirasse.
Edukalt läbitud vastuvõtutestimise järel liigub tarkvara muudatuste halduse protsessi kaudu
toodangusse (K. K).“
Seoses tõlketeenusega selgitas partner veelkord, et raamlepingu sõlmimiseks läbi viidava
riigihanke kvalifitseerimistingimuste seadmisel arvestas hankija kõikidele
meeskonnaliikmetele keelenõude seadmisel asjaoluga, et raamlepingu alusel võidakse
lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks
lepingupartneril paralleelselt teostada. Selleks, et ei tekiks põhjendamatuid viivitusi
paralleelsete lepingute täitmisel, oli vajalik, et kõik meeskonnaliikmed saaksid dokumentidest
aru ning tõlkimine, kas tõlgi või teise meeskonnaliikme vahendusel, ei tooks tööde
teostamisel kaasa põhjendamatuid viivitusi. Sellised viivitused ei oleks olnud hankija huvides
ja taoliste olukordade tekkimisel oleks pidanud hankija lepingus sätestama pikemaid tähtaegu-
see aga ei pruugi tagada hankija vajadusi. Sestap pidi hankija tingimuste sätestamisel pidama
silmas, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama iseseisvalt oma töölõigu
piires kõrgtasemel eesti keelt, mis võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt
täidetavate hankelepingute korral.
Samuti tõi partner välja, et tõlke puhul puuduks hankijal kontroll tõlketeenuse
kvaliteeditaseme ja nõuetekohasuse osas, kui ta ise ei asuks erinevates töölõikudes seda ise
vahelülina kontrollima. Kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija
kontrolli olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö
reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt
teostamata ning infosüsteemi vastavad funktsionaalsused loomata või põhjendamatu
viivituseta vead parandamata. Partner rõhutas, et hankija projektimeeskonna vaatest on
keeruline, et mitte öelda võimatu, kujutada ette eelkirjeldatud suhtluse toimumist nt tõlgi
vahendusel, kui meeskonnaliikmed samas keeles (kas siis eesti või inglise) vahetult
suhtlemiseks võimelised ei ole. Partner selgitas, et IT-valdkonna arendusprojektide
7
läbiviimine on äärmiselt keeruline- erinevatel projektimeeskondade liikmetel on teineteise
mõistmine raskendatud isegi olukorras, kus isikud suhtlevad samas keeles ning ühele
tasandile jõudmine tuleneb intensiivsetest aruteludest ja planeerimisest. Lisades taolisesse
suhtlusesse veel ühe inimese, tõlgi – kelle teadmised IT-valdkonnast ei saa olla samal tasemel,
kui kahe meeskonna arendaja või arhitekti omad – näeb hankija reaalset ohtu kujunemas
praktikas, kus info ei jõua õigeaegselt ühelt projektimeeskonna liikmetelt teiseni, info ei jõua
adressaadini soovitud kujul ning kogumis kaasneb sellega ebaõigele tulemusele jõudmine
arendustöös ja projektide ajaline pikenemine. See omakorda toob kaasa märkimisväärset
ressursikulu ajalises ning ka rahalises mõttes, kuna praktikas tuleb hankijal maksta kinni ka
ettevõtte kulud tõlgi kasutamisele sõltumata sellest, kas see kajastub tunnihinna tõusus või
arveldamiseks esitatud töötundide arvus.
Lähtekoodide kommentaaride osas, mille puhul rakendusüksus viitas, et tehnilise kirjelduse
lisa 2 punkti 5.1 kohaselt peavad lähtekoodi kommentaarid kõigis lahenduse kihtides
(rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema kirjutatud eelistatult inglise keeles (mitte eesti
keeles nagu partner on eelnevalt selgitanud) ja vähem eelistatud alternatiivina eesti keeles,
selgitas partner: “Tuleb arvestada, et hankija töötajad on eestlased, kellel ei ole kohustust
hakata dokumente inglise keelde tõlkima. Infosüsteemi loomise algusajast on see toimunud
eestikeelsena, mistõttu ei oleks eluliselt usutav, et täitja eesti keelsesse dokumenti hakkaks
kirjutama inglise keelseid kommentaare. Arendaja kohustuseks on muuhulgas olemasoleva ja
tööde teostamise raames loodava koodi kommenteerimine ja varasemate koodi
kommentaaridega tutvumine. Samuti koostab tellija tööde lähteülesanded alati eesti
keelsetena. See tähendab, et kogu tellitavate tööde kirjeldus on esitatud projekti töökeeles
ning tööde teostajad peavad olema võimelised seda mõistma ja sellest lähtuvalt tööd
teostama, samuti saama aru, kui tööde teostamiseks on vajadus tutvuda täiendavalt
äriloogikat selgitavate dokumentidega – õigusaktid, infosüsteemi varasem dokumentatsioon.
Tõlketeenuse kasutamine TIS arendamisel tähendanuks tööde teostamiseks vajaliku ülevaate
saamiseks kogu infosüsteemi varasema dokumentatsiooni tõlkimist, infosüsteemi logide
tõlkimist, valdkonna õigusaktide tõlkimist (vajalikus mahus) ning hankedokumentide tõlkimist.
Kui süsteem on juba kasutuses ja olemasolev dokumentatsioon koos süsteemi endaga on eesti
keelne, siis on keeruline ja ajamahukas tagada asjakohane ja professionaalne tõlketeenuse
pakkumine. Riskid, kus süsteemi edasiarendamine nõuab selle ühtlustamist ja ülesehitamist
eesti keelsele senisele süsteemile, võib tuua kaasa ohu eksitusteks ning mitteühtivuseks. Tõlkes
kaduma minemisel (arvestades eesti keele iseärasusi) võib valmida süsteem, mis ei ole
lõppkokkuvõttes kasutatav. Infosüsteemi osas, mis on ehitatud üles eesti keelsena on eesti
keele nõude esitamine võtmeisikute osas proportsionaalne ja põhjendatud ning annab
pakkujale adekvaatselt informatsiooni sellest, mis teda lepingu täitmisel ees ootab. Ühes
hankelepingu täitmise protsessis osalevad tellija poolelt erinevad osapooled (tellija ise,
lõpptellija, omakorda tema arenduspartnerid) otse täitja erinevate protsessis osalejatega.“.
Partner esitas näitena ühe hankelepingu täitmise protsessi (minikonkursi raames)- esitades
kirjavahetused suhtlusest ja väljavõtted JIRA-st.
13.10.2020 edastas toetuse saaja 12.10.2020 partneri vastuse eesti keele kasutamise kohta
hanke I osa raamlepingu raames tööde teostamisel, milles hankija selgitas, et on korraldanud
raamhanke kõikide enda vajaduste katmiseks kogu raamlepingu kehtivuse perioodil ning on
8
täiendavalt kaardistanud exceli tabelis OSA I raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute
täitmise suhtlusvõrgustiku, millest nähtub, et erinevate lepingute täitmises on erinevaid
osalejaid märkimisväärne hulk. Tabelis oli toodud projekti nimi ning isiku- nimi, ametikoht
ning asutus. Partner lisas, et põhimõtteliselt on raamlepingu alusel sõlmitavasse
hankelepingusse kaasatud tellija poolt ka äritellija ja kõnealuse hankelepingu pakkumuses on
pakkuja nimetanud projektimeeskonna, millest nähtub selgelt, et hankelepingusse on kaasatud
kõik raamhankes küsitud rollid. Partner oli seisukohal, et on eluliselt usutav ja selge, et
sellises mahus dokumentide tõlkimine viivituseta ei ole mõeldav.
Hankija märkis, et neile ei ole eelnevalt teada ning puudub ka vastav praktika, et
hankelepingute, mida rahastatakse välisvahenditest, täitmisel on vaja pidada arvestust, kui
suures mahus on lepingu täitmisel suheldud. Hankija lisas, et nüüd tagantjärgi on selliseid
andmeid väga keeruline kokku panna, sest hankija peaks läbi töötama kümneid lepinguid ning
skype suhtluskanali ning selline kohustus on hankijale üllatuslik. Hankija leidis, et hanke
järelevalvemenetluse läbiviimisel on väljutud mõistliku halduskoormuse piiridest ning sellise
statistika koostamine ei saa muutuda oma mahukuse tõttu olulisemaks kui hankija
põhitegevuse ülesanded.
1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207
„Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi
TAT) (kinnitatud uues sõnastuses 03.07.2018 käskkirjaga nr 60) punktile 7.1.2 kohaldub TAT
partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud
toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima
RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses.
RHS § 3 punkti 3 ja 4 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on
Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government
Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning
jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi
suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning hankija on kohustatud tagama
olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.
Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada
välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused
sellest eeldusest lähtuvalt, st kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse
kohtlemise ning olema nii siseriiklike kui ka välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes
proportsionaalsed ja põhjendatud. Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada
siis, kui see on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik. Hankija, seades hanke
vastavustingimustes nõude, et hankelepingut täitvatel arendajatel (2 tk), seire- ja
valideerimismooduli arendajal ning testijal peab olema vähemalt emakeelena või
Keeleseaduse lisa 1 kohasel tasemel B2 eesti keele oskus, on piiranud pakkujate ringi,
välistades pakkujad, kelle arendajad ja testijad ei oska eesti keelt nõutud tasemel.
9
Partneri esitatud põhjendustest ja esitatud dokumentidest ei tule välja, et nimetatud
meeskonnaliikmetel eesti keele oskus oli vältimatult vajalik ja sellisel tasemel.
Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud nõue põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik
täita ka vähem piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna
liikmetelt, kasutada tõlketeenust või muid võimalusi ja seeläbi tagada efektiivne suhtlus. On
ilmne, et kui partner on ka ise 2020. a avaldatud tervise infosüsteemi arendus- ja hooldustöid
puudutava riigihankemenetluses (viitenumbriga 217739) loobunud eesti keele nõudest kõigi
meeskonnaliikmete osas, lubades ka tõlketeenuse kasutamist, ei ole nimetatud
vastavustingimus hankijale ilmtingimata vajalik ning pakkuja võimet hankelepingut täita oli
võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil.
Rakendusüksuse hinnangul peab keeleoskuse alusel isikute erinevaks kohtlemiseks olema
eriliselt põhjendatud vajadus. Eesti keele valdamise nõue kõigile meeskonna liikmetele
tähendab seda, et antud hanke täitmisele ei ole võimalik kaasata valdkonnas nõutud kogemusi
omavaid võõrkeelseid eksperte. Järelikult on välistatud riigihanke täitmisele ekspertide
kaasamine väljastpoolt Eestit, kes võivad tegelikkuses omada aga palju paremaid kogemusi
kui nende Eesti kolleegid, kuid kes ei valda eesti keelt emakeelena või B2 tasemel. Lubades
ainult eesti keelt valdavate ekspertide kasutamist, piirab hankija riigihankes oluliselt
konkurentsi. Samuti seab rakendusüksuse hinnangul eelisseisundisse sellised pakkujad, kellel
on meeskonnas eesti keele oskusega vastavad eksperdid juba varasemalt olemas. Lisaks
märgib rakendusüksus, et kuna paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on
rahvusvaheline meeskond, siis võis kõnealuste vastavustingimuste täitmine olla keeruline ka
kohalikel ettevõtjatel. Rakendusüksus nõustub, et lähtuvalt hanke eripärast ning partneri poolt
esitatud selgitustest ja dokumentidest, on projektijuhi ja analüütiku osas eesti keele oskuse
nõue põhjendatud, aga antud juhul ei saa arendajaid ning testijat lugeda isikute hulka, kes
peavad vältimatult oskama eesti keelt.
Partneri põhjendus, et arendajad ja testija tuginevad oma töös analüütiku koostatud
analüüsidokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et erinevatest dokumentidest
aru saada ning vajadusel neid ka täpsustada/esitada, ei tõenda veel seda, et kõik arendajad ja
testija peaksid oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi
tõlkida või kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad
(näiteks inglise keel), mistõttu on arendajatele ja testijale eesti keele oskuse nõude
kehtestamine rakendusüksuse hinnangul piirav. Samuti on partner selgitanud, et eesti keele
oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks soovitud tulemi või paranduste osas, koolituste
läbiviimistel jne ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonna liikmelt, võtaks
hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas. Rakendusüksus on
seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on
pakkuja vastutus, ning see ei ole piisav põhjendus eesti keelt emakeelena või B2 tasemel
mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks.
Partner tõi küll oma selgitustes välja, et kõik meeskonnaliikmed pidid osalema eestikeelsetel
töökoosolekutel ja suhtlema hankija esindajatega ning sellest lähtuvalt pidi hankija pidama
silmas, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama kõrgtasemel eesti keelt,
kuid arvestades, et hankija ei ole hankedokumentides ette näinud, milliseid tööülesandeid
10
meeskonnaliikmed konkreetselt täidavad, ei saa hankija eeldada, et meeskonna liikmed
täidavad selliseid ülesandeid nagu hankija on oma vastustes rakendusüksusele välja toonud.
Samuti ei nähtu partneri esitatud dokumentidest, et hanke I osa raamlepingut täites osalesid
arendajad ja testijad eestikeelsetel töökoosolekutel ning hankija esindajatega toimus
igapäevaselt vahetu suhtlus. Eesti keele nõude vajaduse argumendiks ei saa olla ka see, et
kõik meekonnaliikmed suhtlevad hankijaga. Tööde või nende osade üleandmisel ja
vastuvõtmisel kliendi ja arendusmeeskonna vahelise suhtluse tagamisel piisab nendest
isikutest, kes omavad kohast rolli antud projektis (näiteks käesoleval juhtumil projektijuht ja
analüütik). Selleks ei pea kõik meeskonna liikmed valdama eesti keelt emakeelena või
Keeleseaduse lisa 1 kohasel tasemel B2. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust,
kuid arendajate ja testija töid saab jagada ning korraldada ka selliselt, et eesti keele tundmine
pole vajalik. See, kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust
korraldab, et saavutada hankelepingu kvaliteetne ja nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda
vastutus ja valik. Hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid,
mis takistavad eesti keelt mitte oskavate inimeste osalemist hankelepingu täitmises.
Rakendusüksus märgib, et raamlepingu lisas 2 „Kodukord“, kus on kirjeldatud muu hulgas
lepingu täitmisel kasutatavaid suhtlusvahendeid, tööülesannete keskkondi, üldist
töökorraldust, tööde teostamise meeskonda ning töövõtja ja tellija ülesandeid, on nimetatud
töövõtja meeskonnaliikmetest konkreetselt ainult projektijuhti. Projektijuht on isik, kes: peab
olema olulistel juhtudel telefoni teel kättesaadav ka pärast ametlikku tööpäeva, juhib töövõtja
poolt tööde tulemusena tulemi kokkuleppimist, vastutab tööde teostamise ajaplaani
koostamise eest ning tagab kokkulepitud tööde tulemi ja ajaplaani täitmise, jälgib kodukorras
toodud nõuete täitmist. Kodukorras on töö teostajate osas välja toodud ainult, et teostajad
vastutavad selle eest, et tööd oleks teostatud ja dokumenteeritud vastavalt kokkulepitule ning
töövõtja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud teostajaid või tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul asendama nad teostajatega, kes vastavad kõikidele riigihankes
nimetatud rolli kohta esitatud kvalifitseerimistingimustele. Samuti, et pooled täpsustavad
vajadusel tööde teostamise eelselt meeskonnas teostajate rollid. Eelnevast lähtuvalt on otseselt
põhjendatud eesti keele valdamise nõue projektijuhi puhul, mitte kõigilt meeskonna
liikmetelt.
Rakendusüksus on seisukohal, et kuigi partner on selgitustes viidanud agiilse
arendusmetoodikale ning millest lähtuvalt peaksid osalema töökoosolekutel kõik
arendusmeeskonnad, siis ei tähenda see seda, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikutel
oleks olnud sarnane arusaam spetsialistide ülesannetest ja agiilse arendusmeetodi
kasutamisest. Rakendusüksus peab vajalikuks välja tuua, et hanke tehnilise kirjelduse punktis
5.2 „Nõuded arendusprotsessile“ ei ole kirjeldatud, kes peavad ilmtingimata töökoosolekutel
osalema. Öeldud on, et arendaja annab realiseerimisele kuuluvate kasutajalugudele
mahuhinnangu ja maksumuse vastavalt keerukusele (Sprint planning), vajadusel töötab
arendaja koos tellijaga (tellija ruumides), et operatiivselt saada vastuseid küsimustele (Sprint)
ning arendaja annab kohtumisel ülevaate loodud funktsionaalsusest tooteomanikule ja
töögrupile (Sprint review). Lisaks eelnevale ei ole toodud viide agiilsele arendusmeetodile
õige ka sisuliselt, kuna see meetod ei eelda, et tööde või töö osa vastuvõtmisel osaleks terve
arendusmeeskond. Ka agiilse arendusmetoodika rakendamisel piisab tööde või nende osade
11
üleandmisel ja vastuvõtmisel kliendi ja arendusmeeskonna vahelise suhtluse tagamisel
nendest isikutest, kes omavad kohast rolli antud projektis (sh nt eestikeelt oskav projektijuht,
analüütik vm). Agiilne arendusmetoodika ei nõua mingilgi viisil seda, et kõik
arendusmeeskonna liikmed valdaksid head eesti keelt.
Hankija on põhjendanud pakkujate võtmeekspertidele kehtestatud eesti keele oskuse nõude
vajalikkust (valdab eesti keelt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohaselt tasemel B2)
mitmeski läbi töökorralduslike küsimuste (dokumentatsioon: infosüsteemi
alusdokumentatsioon, tööülesannete ja tellimuste alusdokumendid ja kirjeldused, tellijale
üleantavad dokumendid, sh kogu rakenduse dokumentatsioon ja lähtekoodi kommentaarid- on
ja peavad olema eesti keeles, eesti keeles toimuvad töökoosolekud, meeskonnaliikmed peavad
töötama eestikeelses keskkonnas, infosüsteemid, mida testitakse on eesti keelsed, suhtlus
meeskonnas ning tellijaga eesti keeles, raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga
sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt
teostada). Rakendusüksus on seisukohal, et ettevõte, kellega raamleping sõlmitakse, on
kohustatud tagama eestikeelse asjaajamise, kuid selle korraldamise viis on selle isiku enda
otsustada.
Lisaks eeltoodule võttis rakendusüksus eesti keele nõude põhjendatuse hindamisel arvesse, et
käesoleva hanke raames ei hangitud uue ja unikaalse süsteemi loomist, lähtekoodide
kommentaarid pidi olema tehnilise kirjelduse kohaselt eelistatult inglise keeles, esitatud
dokumentidest lähtuvalt ei ole tõendatud, et läbi tõlketeenuse oleks arendus-suhtlus olnud
liiga ressursimahukas ja hankija oli keelenõude vajaduse rolli põhiselt läbi mõelnud hanke
ettevalmistamisel.
Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et rakendusüksus on järelevalvemenetluse
läbiviimisel väljunud mõistliku halduskoormuse piiridest ning selgitab, et rakendusüksus on
haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 tähenduses ning on kohustatud STS § 8 sätestatud
ülesandeid täites järgima haldusmenetluse põhimõtteid ning muu hulgas välja selgitama
olulise tähendusega asjaolud, koguma tõendeid eesmärgiga tuvastada asjassepuutuvad faktid
ning andma neile seejuures hinnangu. Rakendusüksus on järelevalvemenetluse läbiviimisel
lähtunud haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevast uurimispõhimõttest.
Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija poolt seatud eesti keele
valdamise nõue emakeelena või tasemel B2 arendajatele, seire- ja valideerimismooduli
arendajale ning testijale ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne ja põhjendatud
ning seega ei taga pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet- hankija on põhjendamatult
piiranud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks ja konkurentsi efektiivse
ärakasutamise riigihankel, mistõttu on nimetatud piirang vastuolus RHS § 3 punktidega 3 ja 4.
1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija
on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju
12
suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi
kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i alusel
korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel
ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1
vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse
tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma
kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole
võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas.
Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on
tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks
kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud edukaks
pakkujaks, kui hankija oleks järginud vastavustingimuse seadmisel RHS-i.
Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 toodud asjaolud, mille
alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkumuse vastavaks tunnistamiseks hanketeates või hankedokumentides
nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse 22 lõike 12
kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse partneri esitatud selgitusi ning
dokumente, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele oskuse nõue põhjendatud,
mistõttu ei ole proportsionaalne kohaldada antud rikkumise osas kõige rangemat (25%)
finantskorrektsioonimäära. Küll aga ei ole keeleoskuse valdamise nõue põhjendatud kõigi
meeskonnaliikmete osas: arendajal (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendajal ning testijal.
Samuti võttis rakendusüksus rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist
nähtuvalt esitas hanke I osale pakkumuse ainult üks pakkuja, mistõttu ei ole tagatud
konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et
nimetatud nõue oli põhjuseks, miks antud hanke I osas rohkem pakkumusi ei esitatud,
mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada ka kõige väiksemat finantskorrektsiooni määra (5%).
Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list
finantskorrektsioonimäära, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku
tekkinud kahju suurusega.
Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses
sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud.
Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka
Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse
hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava
kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka
Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.
13
1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Riigihanke nr 178741 alusel tekkinud partneri kulusid on kajastatud operatiivsüsteemis SFOS
tegevuse nr 7 „2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine (eelarve rea nr 1.2.2)“ raames
maksetaotluses nr 61851 summas 14 310,60 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus maksetaotluses kajastatud hanke nr 178741
raames esitatud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 1431,06 eurot (14
310,60*10%), millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1216,40 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 214,66 eurot.
STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust
vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas
kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on
teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti
andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta
oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas finantskorrektsiooni otsuse eelnõu
toetuse saajale tutvumiseks 05.02.2021, millele toetuse saaja esitas partneri seisukoha
11.02.2021 saadetud e-kirjas.
Finantskorrektsiooni otsuse eelnõule saadetud vastuskirjas ei nõustunud partner otsuse
eelnõus väljatoodud põhjenduse ja järeldusega, et just keelenõude tõttu oli hanke I osas vaid
üks pakkuja. Lisaks märkis partner, et samasugused keelenõuded olid küsitud ka hanke II
osas, kuid sinna laekus riigihangete registri andmetel viis pakkumust. Seega ei saa kuidagi
põhjendatud olla 10- protsendiline korrektsioonimäär. Eelnevast tulenevalt palus partner
rakendusüksusel otsus ringi vaadata.
Rakendusüksuse seisukoht
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja esitatud selgitused käesoleva rikkumise
asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks ega selle määra
muutmiseks.
Üksnes asjaolu, et riigihanke nr 178741 osas II oli rohkem pakkujaid, kuigi püstitatud oli
sama keelenõue, ei välista keelenõude piiravat mõju hanke osas I osalemisest huvitatud
isikutele. Rakendusüksuse seisukohta finantskorrektsiooni määra 10 protsendi ulatuses toetab
ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate
riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate
14
finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks3. Otsuse lisa 2 punkti 11 järgi oleks võimalik
vähendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra 5-protsendini juhtumitel, mil kohaldati
piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski
tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise
tingimustele. Käesoleval juhtumil on esitanud riigihanke nr 178741 I osa raames pakkumuse
ainult üks ettevõte, mistõttu puudub hankes minimaalne konkurentsi tase ja erinevate
pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus endiselt seisukohal, et
põhjendatud on kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna see on
proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga.
Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus käesoleva otsuses toodud seisukohtade ning punktis
1.4 märgitud finantskorrektsiooni määra juurde.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ raames
mitteabikõlblikuks kuluks 1431,06 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus
moodustab 1216,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering 214,66 eurot;
2. vähendada MT-s nr 61851 riigihankega nr 178741 seotud abikõlblikke kulusid 10%
võrra ehk summas 1431,06 eurot;
3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada TAT eelarvet tegevuses nr 7 „2.1
Töövõime toetamise reformi elluviimine (eelarve rea nr 1.2.2)“ käesoleva otsuse
punktis 1 märgitud summa osas.
Otsuse peale võib esitada rakendusüksuse kaudu vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja
haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast,
mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õigusete rikkumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
Toetuste rakendamise osakonna juhataja
Otsuse koostaja: Kersti Metsalo
Järelevalve ekspert
[email protected]
3
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_ann
ex_ET.pdf
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 26.03.2021
Kehtiv kuni 26.03.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19
Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus
Riigi Tugiteenuste Keskus Teie 16.03.2021 nr
[email protected] Meie 26.03.2021 nr 6-2/3251-4
Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.02.2021 otsusele
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Käesolevaga esitab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (toetuse saaja) vaide Riigi
Tugiteenuste Keskuse (rakendusüksus) 18.02.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsusele,
millega vähendab toetuse saajale määratud toetust meetme „Töövõime toetamise skeemi
loomine ja juurutamine“ tegevuse „Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide
koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava
institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse
teavitamine“ elluviimisel. Rakendusüksus on toetuse saajale teinud etteheite riigihankes nr
178741 eesti keele oskuse valdamise nõude seadmise tõttu ning kohaldanud väidetavale
rikkumisele finantskorrektsiooni 10-protsendilises määras. Toetuse saaja
Sotsiaalministeeriumi partner on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka
partner või hankija), kes viib ellu Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas IKT valdkonna
riigihankeid ning on ka meetmes nimetatud tegevuse elluviijaks. Seetõttu on põhjendatud, et
vaide esitab rakendusüksusele partner, mitte toetuse saaja.
Toetuse saaja partneri hinnangul on rakendusüksus jätnud finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole
finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja §
56 lg 1), mistõttu rikub see vaide esitaja subjektiivseid õigusi. TEHIK on igakülgselt
põhjendanud kogu järelevalvemenetluse vältel seatud nõuete vajalikkust ning ei too neid
käesolevas kirjas uuesti välja, kuid jääb endiselt esitatud seisukohtade juurde, et hankija
tegevus on olnud õiguspärane ja valitud nõuded proportsionaalsed.
Nimelt küsis TEHIK pärast rakendusüksuselt finantskorrektsiooni otsuse eelnõu saamist hanke
teises osas pakkumuse esitanud pakkujatelt tagasisidet hanke esimeses osas toodud
keelenõude osas:
Tere
Pöördun teie poole, kuna olite pakkuja riigihankes Tervise infosüsteemi tarkvaraliste analüüsi-
ja programmeerimisteenuse teostamine 178741 osas 2. Kuna hetkel viiakse läbi
välisvahendite kasutamise järelkontrolli hanke osas 1 ning soovime teada, miks otsustasite
hanke osas 1 pakkumust mitte esitada? Kas võis olla seos heidutava mõjuga, kuivõrd
meeskonnaliikmetelt nõuti eesti keele oskust?
Ette tänades
...
Teabepäringule laekus kaks vastust järgmises sõnastuses (osaliselt kärbitud):
Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 /
[email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770
2
Pakkuja 1:
Saatja: Raul Raudsepp <
[email protected]>
Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741
Tere,
See vist oli 4+ aastat tagasi, aga pigem oli meil mitteesitatud osas referentse puudu.
Pakkuja 2:
-----Algsõnum-----
Saatja: Margus Jäger <
[email protected]>
Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741
Tere!
/.../
Eesti keele oskusega ei ole meil probleeme.
Parimat,
Margus Jäger
Quretec
Seega nähtub üheselt, et seatud keelenõuet pakkujad ise heidutavaks ei pidanud ja
keelenõude mõju ei ole tõendatud ega seoses pakkumuste vähesusega, mistõttu tuleb otsus
tühistada, kuna rakendusüksuse antud hinnang ja selle asjaolud ei põhine väljaselgitatud
faktilistel asjaoludel.
Täiendavalt märgime, et ei nõustu TEHIK rakendusüksuse väitega selles osas, et kuna TEHIK
on haldusorgan, siis kohaldub ka HMS § 6 uurimispõhimõte määramatus ulatuses ning seeläbi
on võimalik temalt ka nõuda ebamõistliku tõendamiskoormise asetamist. Oleme menetluse
käigus esitanud rakendusüksusele korduvalt mahukaid selgitusi, millistel põhjendustel on
riigihankes võtmeisikutele eesti keele oskuse nõue seatud ning põhjendanud, miks on hankija
hinnangul tööde tulemuslik teostamine realiseeritav, kui võtmeisikud suudavad TEHIKu
projektimeeskonnaga ja teiste osalejatega eesti keeles suhelda. TEHIK on haldusmenetluse
käigus kirjeldanud ka detailselt võtmeisikute rolli hankelepingute täitmisel ja nende
tööülesandeid. Samuti on TEHIK toetuse saaja kaudu vastanud rakendusüksuse täiendavatele
küsimustele ja põhjendanud, miks tõlketeenuse kasutamise võimalus ei oleks antud juhul
olnud eluliselt usutav, et tagada hankelepingu täitmine põhjendamatu viivituseta ja sealjuures
eraldatud toetuse säästlik kasutamine ning seeläbi meetme eesmärgi saavutamine.
Toetuse saajale menetluse käigus esitatud aina uutele küsimustele vastamine ei saa muutuda
TEHIKu teenistujate põhiliseks tööülesandeks ja ulatuda hooti lausa selleni, et tuleb asuda
välja arvutama juba täidetud lepingutest konkreetse meeskonnaliikme suhtlemise osakaalusid
ning esitama neid tabelitena (01.10.2020 esitatud päring). Sellise teabe salvestamise
kohustust ei ole välisvahendite kasutamisel üheski õigusaktis toetuse saajale või partnerile
pandud, mistõttu väljub taolise mahuka info otsimine, kogumine ja analüüs mõistlikkuse
piiridest. Partner ei nõustu otsuse seisukohaga, et sellises mahus teabe esitamine tähendabki
STS-s ja HMS-s põhimõtete rakendamist. Samas, kui toetuse saaja või partner selliseid
dokumente või andmeid ei saa esitada, loetakse need asjaolud tema kahjuks. Toetuse saaja
ega partner ei saa dokumentide, e-kirjade ning kasutusel olnud keskkondade ja suhtluskanalite
3
analüüsi teostamata suvalisi andmeid esitada, sest andmete väljastamisel tuleb haldusorganil
tagada ka nende tõele vastavus.
Eeltoodust tulenevalt ei ole TEHIKu hinnangul haldusakti andmine põhjendatud, sest ei tugine
õigetele faktilistele asjaoludele. Rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse §
56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata TEHIKu poolt toetuse saaja
kaudu esitatud argumendid. TEHIK ei nõustu otsuse p 1.4 toodud väitega, et riigihankes
keelenõude seadmine on mõjutanud kulu abikõlblikkust ja seeläbi on tekkinud kahju. TEHIKule
kui partnerile võib haldusakt tekitada mainekahju. Kinnitame, et vaieldavas asjas ei ole
jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Eeltoodust tulenevalt palume tehtud finantskorrektsiooni otsus kui haldusakt kehtetuks
tunnistada HMS § 76 lg 2 p 5 kohaselt ning jätta toetuse saajalt väljamakstud toetus
tagasi nõudmata ja toetuse summa vähendamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Reinhold
Direktor
Erle Eks
[email protected]
Saatja: Kathy Tätte <
[email protected]>
Saadetud: 29.03.2021 17:28
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: TEHIK vaide edastamine RTK otsusele nr 11.4-13/0208
Tere!
&
nbsp; &n
bsp;
&
nbsp; 29.03.2021
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2 ja
haldusmenetluse seaduse § 80 lõike 1 alusel edastame Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) vaide Riigi Tugiteenuste
Keskuse 18.02.2021 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-13/0208
(edaspidi otsus) projekti „Töövõime süsteemi toetavad tegevused (SFOS nr
2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) osas. TEHIK taotleb eelnimetatud otsuse
kehtetuks tunnistamist ning toetuse saajalt väljamakstud toetus tagasi
nõudmata ja toetuse summa vähendamata jätmist.
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka rakendusüksus või RÜ) kontrollis
vaide esitamise tähtaegsust haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le
75 ning vastavust HMS § 76 lõikele 2. Vaie on esitatud tähtaegselt.
16.03.2021 kirjaga palus rakendusüksus vaide esitajal kõrvaldada vaides
puudused ning vaide esitaja on seda teinud tähtaegselt 26.03.2021.
Rakendusüksus pöörab tähelepanu asjaolule, et otsuse adressaadiks on
toetuse saaja Sotsiaalministeerium. TEHIK on puuduste kõrvaldamise käigus
põhjendanud, et kuna TEHIK viib ellu Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
IKT valdkonna riigihankeid ning on eeltoodud projektis partnerina
finantskorrektsiooni puudutava tegevuse elluviijaks, siis võib otsus
tekitada talle mainekahju. Rakendusüksus leiab, et antud põhjendustel on
TEHIKul õigus vastavalt HMS § 71 lõige 1 esitada vaie.
Rakendusüksus ei nõustu TEHIKu (edaspidi vaide esitaja) poolt vaides
esitatud väidetega alljärgnevatel põhjendustel:
Vaide esitaja on pöördunud hanke nr 178741 teises osas pakkumuse esitanud
kahe pakkuja poole ning on saanud tagasisidet, et nende kahe pakkuja
osalemine hanke I osas ei olnud takistatud keelenõude tõttu.
Rakendusüksus märgib, et kuivõrd hanke nr 178741 teises osas, kus need
kaks pakkujat osalesid, oli pakkuja meeskonna liikmetele kehtestatud
samamoodi eesti keele nõue (vt II osa tehniline kirjeldus), siis võib
eeldada, et neile ei saanudki eesti keele nõue hanke I osas heidutavat
mõju omada. Mis aga ei tähenda seda, et heidutavat mõju ei võinud olla
teistele hankes osalemisest huvitatud isikutele, kes võisid keelenõude
tõttu hankes osalemisest loobuda.
Samuti selgitab rakendusüksus, et ei ole otsuses kordagi väitnud, et kuna
TEHIK on haldusorgan, siis kohaldub ka HMS § 6 uurimispõhimõte määramatus
ulatuses ning seeläbi on võimalik temalt ka nõuda ebamõistliku
tõendamiskoormise asetamist. Küll aga kohustub toetuse saaja perioodi
2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 punkti 10
kohaselt aitama kaasa kontrollija kontrollitegevusele. STS seletuskirja
järgi on eelkõige toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust
ning sellise kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja
toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või
kohustuste täitmises ei saa veenduda. Rakendusüksus leiab, et antud
otsuse puhul oli vajalik, et toetuse saaja põhjendaks riigihankes
kehtestatud eesti keele nõude vajalikkust iga meeskonna liikme kohta
eraldi, kuivõrd rakendusüksusel puudus võimalus eestikeelenõude
vajalikkuses muul viisil veenduda.
Õige ei ole ka vaide esitaja väide, et rakendusüksus ei ole järginud
haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud
arvesse võtmata kõik toetuse saaja poolt esitatud argumendid.
Rakendusüksus on lähtudes toetuse saaja selgitustest ja esitatud
tõenditest lugenud projektijuhi ja analüütiku osas eesti keele oskuse
nõude põhjendatuks, seega on toetuse saaja argumente arvestatud.
Arendajate ja testija puhul ei põhjendanud aga toetuse saaja seda, miks
nende isikute puhul oli eesti keele oskus vältimatult vajalik, mida on
rakendusüksus ka otsuses piisavalt põhjendanud.
Muus osas jääb rakendusüksus otsuses esitatud kõigi oma seisukohtade
juurde ja leiab, et TEHIKu esitatud vaie tuleb jätta rahuldamata.
Riigi Tugiteenuste Keskus on valmis saatma täiendavaid dokumente ning
edastama selgitusi.
Lisa: 18.02.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-13/0208
Kathy TätteJuristTelefon: +372 663 2029 Riigi Tugiteenuste KeskusLõkke 4,
10122 Tallinntelefon +372 663 8200 › faks +372 663 8299e-post ›
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust
saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain
information which is classified for internal use. If you are not the
intended recipient of this message, please notify the sender immediately
and delete the message.