dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 30. märts 2021
Viit
2-5.1/1141-1
Registreeritud
30. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2-5.1/17034
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. aprill 2021

Failid

  • 📎11.4-13_0208finantskorrektsiooni_otsus18.02.2021.asice485 KB
  • 📎6-23251-4 26.03.2021 Väljaminev kiri.asice629 KB
  • 📎E-kiri.pdf79 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 15.02.2021 Kehtib kuni: 15.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122 registrikood: 70001952 18.02.2021 nr 11.4-13 / 0208 Tallinn OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevuse „Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine“ raames otsuse toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja Sotsiaalministeeriumi partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka partner või hankija) ei ole riigihanke „Tervise infosüsteemi tarkvaraliste analüüsi- ja programmeerimisteenuse teostamine“ viitenumbriga 178741 (edaspidi riigihange nr 178741) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 25.10.2016 kehtinud redaktsioon, edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1431,06 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus1) § 22 lõiked 1 ja 12, lg 11 punkt 5, samuti projekti raames 27.03.2020 esitatud maksetaotlus (edaspidi MT) nr 61851 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1 Ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon. 2 1. Hankija on riigihankes nr 178741 seadnud eesti keele oskuse valdamise nõude (emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohaselt tasemel B22) kõigile meeskonnaliikmetele ning sellega põhjendamatult piiranud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks 1.1. Rikkumise asjaolud Partner on viinud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi kahe osalise riigihanke nr 178741 (hanketeade avaldati riigihangete registris 30.09.2016), mille tulemusel sõlmiti I osa „Tervise infosüsteemi kesksüsteem ja seire- ja valideerimismoodul“ raames 17.02.2017 Industry62 OÜ-ga raamleping nr 1.8-2/7828 tähtajaga kolm aastat ning kogumaksumusega 860 000 eurot käibemaksuta. Hankija on riigihanke nr 178741 osa 1 pakkumuse vastavustingimusena seatud nõudena muuhulgas nõudnud, et pakkujal peab olema vähemalt kuue liikmeline meeskond vastavalt I osa tehnilise kirjelduse punktis 5.1 esitatud tingimustele ning meeskonnaliikmete rollijaotuse ja tingimustele vastavus tuleb esitada dokumendil „Vorm7_meeskond.docx“. Teenuse tehnilise kirjelduse I osa (hankedokumendi lisa 3) punkti 5.1 „Arendusmeeskond“ kohaselt peavad kõik kuus meeskonna liiget (arendaja (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendaja, analüütik, testija, projektijuht) valdama eesti keelt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohasel tasemel B2. Lisaks on meeskonnale esitatud kvalifikatsiooninõuded toodud hankedokumendi „Hankedokument 24.10..docx“ punktis 7.13. Rakendusüksuse hinnangul on hankija poolt seatud eesti keele valdamise nõue arendajatele (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendajale ning testijale riigihanke eseme suhtes ebaproportsionaalne ning hankija on põhjendamatult piiranud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on nimetatud piirang vastuolus RHS § 3 punktis 3 ja 4 sätestatud üldpõhimõtetega. 1.2. Partneri seisukoht Rakendusüksus küsis 05.06.2020 põhjendusi antud vastavustingimuse osas, paludes selgitada, millistest kaalutlustest lähtuvalt on meeskonnaliikmetel lepingu täitmiseks vältimatult vajalik eesti keele oskus emakeelena või B2 tasemel ning kas lepingut oleks saanud täita ka ilma eesti keele oskuseta, näiteks kasutada tõlki. Samuti palus täpsustada, kas ning millises hankedokumendis on määratud meeskonnaliikmete ülesanded. Samas juhtis RÜ hankija tähelepanu asjaolule, et kõik rahvusvahelistes hangetes seatud eesti keele oskuse nõuded peavad olema väga põhjendatud, vastasel korral on nad liiga piiravad välismaiste pakkujate osas ning alati tuleb arvestada, et see on pakkuja enda valik, kas ta vajadusel tegutseb tõlkide abiga või palkab kohalikke eksperte. 2 B2 taseme keelekasutaja mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1311/2201/5022/lisa1.pdf# 3 Partner selgitas 15.06.2020 e-kirjas, et hankija on seadnud riigihanke läbiviimisel nõuded meeskonnaliikmetele arvestades kogu raamlepingu kehtivuse perioodi, pidades silmas kõiki erinevaid projekte ja konkreetsete tööde teostamise vajadust raamlepingu alusel. Partner märkis, et kõik meeskonnaliikmed, keda on pakkujatelt nõutud, on hankija hinnangul käsitletavad kui hankelepingu alusel töid teostavad nn „võtmeisikud“. Raamlepingu sõlmimiseks läbi viidava riigihanke kvalifitseerimistingimuste seadmisel arvestas hankija, et raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt teostada. Seetõttu ei olnud ka mõeldav ja eluliselt usutav, et kui projektis osalevatest isikutest vaid 1-2 valdavad eesti keelt, jõuaksid nad tõlkida teistele meeskonnaliikmetele kogu vahetatavat infot. Partneri hinnangul ei oleks saanud pidada piisavaks eesti keele nõude seadmist üksnes ühele või kahele meeskonnaliikmele (nt projektijuhile), kuna praktikas pidid meeskonnaliikmed töötama eestikeelses keskkonnas, osalema eestikeelsetel töökoosolekutel ning tegevuse aluseks võtma eestikeelsed dokumendid ja juhendmaterjalid. Sellest lähtuvalt pidi hankija pidama silmas, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama kõrgtasemel eesti keelt, mis võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt täidetavate hankelepingute korral. Lisaks märkis partner, et seades kõigile meeskonnaliikmetele samaväärse eesti keele valdamise taseme nõude, on hankijal võimalik minimeerida meeskonnasisese valesti mõistmise riski. Nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonnaliikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas. E-kirjas tõi partner välja meeskonnaliikmete tööülesanded: „Arendaja/seire- ja valideerimismooduli arendaja – lähtub koodi kirjutamisel analüüsidokumendis kirjeldatud lähteülesandest, suhtleb analüütiku, testija, projektijuhi ning hankija esindajatega; Analüütik – kirjutab analüüsi, kogub infot hankija esindajatelt. Suhtleb arendaja, testija ning projektijuhiga; Testija – koostab analüüsi põhjal testilood, testib, koostab testiraporti ning vigade korral kirjeldab leitud vead veahalduskeskkonda. Suhtleb analüütiku, arendaja, projektijuhi ning hankija esindajaga; Projektijuht – on kontaktpunktiks tellijaga suhtlemisel, koordineerib oma meeskonna tööd.“ Partner põhjendas keelenõude seadmist täiendavalt sellega, et kuna hankija poolt arendatav infosüsteem ja sellega seotud dokumentatsioon on eesti keelne, tuleb lepingupartneri igal meeskonnaliikmel olla võimeline infosüsteemide dokumentatsiooni esitada eesti keeles ning selle sisust aru saada. Lisaks märkis partner, et lepingupartneri meeskonnaliikmed peavad tööülesannete täitmiseks valdama kõrgtasemel eesti keelt, kuivõrd töö teostamise aluseks olev infosüsteemi alusdokumentatsioon, tööülesannete ja tellimuste alusdokumendid ja kirjeldused, samuti infosüsteemid, mida testitakse, on eesti keelsed. Lisaks pidid meeskonnaliikmed olema vajadusel valmis konsulteerima tellijat teostatud töö osas jooksvalt (praktikas on suhtlus telefoni teel või skype vahendusel), siis seda eesmärki ei saanud täita nt tõlgi või projektijuhi vahendusel. Seda põhjusel, et tekstid on keerukad ning need ei ole hõlpsasti tõlgitavad tekstid. 4 Partner lisas, et ka raamlepingu projekti punktis 6.4 on öeldud, et Tellijale üleantavad dokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) dokumendid peavad sisaldama kogu informatsiooni tehtud töö kohta (sh võimalikud muudatused võrreldes pakkumusega); 2) dokument peab olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav; 3) dokument peab järgima semantilise koosvõime raamistiku nõudeid ning vastama riigi infosüsteemide arendamise dokumenteerimise nõuetele; 4) dokument peab tagama tellijale võimaluse parandada ja arendada tarkvara, samuti koolitada ja juhendada oma töötajaid tarkvara kasutamisel. Lepingu täitmise osas tõi partner välja, et tööde tellimisel edastab tellija lepingupartnerile konkreetse tellimuse. Eesti keelt mittevaldava töö teostaja puhul ei ole hankija hinnangul garanteeritud kvaliteetse töö teostamine ning kaasneda võivad arusaamatused soovitud tulemist (kõik rollid) või parandustest, samuti võib esineda probleeme dokumentatsiooni koostamisel ja konsultatsiooni osutamisel ning koolituste läbiviimisel (vt raamleping p 3.2). Kui töid teostav isik ei ole võimeline tutvuma eesti keelsete infosüsteemi alusdokumentide ja konkreetsete tööülesannetega, ei ole hankija hinnangul ühtlasi võimalik tal põhjendamatu viivituseta infosüsteemi nõuetekohast töö tulemit esitada. Muuhulgas viitas partner, et arendustsükli tulemid on toodud tehnilise kirjelduse punktis 5.2.2, milleks on ka dokumentatsioon ja juhendid. Täiendavalt märkis partner, et koostatud dokumentatsioon peab olema eesti keeles, kuna välistada tuleb valesti mõistmise oht ning töö teostaja peab nimetatud dokumendi pinnalt olema võimeline osutama konsultatsioone. Juhul, kui esineb vigu või mitmeti mõistetavusi, võivad tööd olla vigadega. Ka ei saaks tulemitest aru järgmised partnerid, kes uue riigihanke tulemusel töid tegema hakkavad. Partner viitas, et ka tehnilise kirjelduse lisas 2 „nõuded arendustele“ on toodud dokumentatsiooni bloki punktis 8, et kogu rakenduse dokumentatsioon ja lähtekoodi kommentaarid peavad olema kirjutatud eesti keeles- nimetatud põhimõtet on rakendatud alates Tervise infosüsteem (edaspidi TIS) arenduse algusest, s.o alates 2006. aastast. Partner märkis, et projektimeeskonna täpsemad ülesanded on toodud tehnilise kirjelduse 5. peatükis, punktis 5.2 ja arendajate nõuded dokumendis „nõuded arendustele“, milles on märgitud tegevused ning vastutusala. 03.07.2020 e-kirjas selgitas rakendusüksus, et partneri poolt saadetud vastused seoses meeskonnaliikmete: arendajad (2), seire- ja valideerimismooduli arendaja, analüütik, testija, tööülesannetega on üldised ning neist ei selgu, miks oleks lepingu täitmiseks antud spetsialistide puhul eesti keele oskus ilmtingimata vajalik. Näiteks viidatud tehnilise kirjelduse punktis 5.2 ning dokumendis „nõuded arendustele“ on küll välja toodud nõuded arendustele ja arendusprotsessidele, kuid ei ole välja toodud, kes konkreetselt meeskonnast vastavaid ülesandeid peavad teostama (sh koostama dokumentatsiooni, osutama konsultatsiooni, viima läbi koolitusi jne), vaid on märgitud üldiselt vastutajaks „Arendaja“. Eelnevast lähtuvalt palus rakendusüksus hankijal tuua iga meeskonnaliikme (v.a projektijuht) puhul välja, tuginedes tehnilise kirjelduse p.4 ja 5.2 ning dokumendile „nõuded arendustele“, milliste konkreetsete tööülesannete täitmisel on hädavajalik eesti keele oskus ning täpsustada, 5 kes meeskonnaliikmetest pidid ilmtingimata osalema eestikeelsetel töökoosolekutel ning tuua välja kas ja millises dokumendis sh punktis on see fikseeritud. Partner täpsustas 23.07.2020 e-kirjas tööülesannete osas järgmist: „Analüütik– peab olema suuteline tellijalt töö sisendit kokku koguma ja kirjeldama, mis on aluseks järgmistele etappidele arendusprotsessis; Arendaja– peab aru saama analüütiku koostatud dokumentatsioonist, mis on arenduse sisendiks; Seire- ja valideerimismooduli arendaja- peab aru saama analüütiku koostatud dokumentatsioonist, mis on arenduse sisendiks; Testija– peab olema suuteline aru saama analüütiku koostatud dokumentatsioonist ja kasutuslugudest, mis on testimise sisendiks. Kirjutab testiraportid, mis on töö vastuvõtmise või tagasilükkamise aluseks.“ Samuti märkis partner, et vastavalt agiilse arenduse metoodikale osalevad töökoosolekutel (planning, review jne) kõik arendusmeeskonna liikmed ning seda on kirjeldatud tehnilises kirjelduses punktis 5.2. Rakendusüksuse hinnangul ei nähtunud partneri vastustest ning hankedokumentidest, et eesti keele nõude kehtestamine kõigile meeskonnaliikmetele oli hädavajalik ja põhjendatud. Sellest tulenevalt palus 26.08.2020 ja 17.09.2020 rakendusüksus veel informatsiooni: suhtluse skeemide (töövõtja roll, kuidas pidi suhtlus välja nägema) ning hanketeate koostamise arutelude kohta, kui seal käsitleti meeskonna rollidele kehtestatavate nõuetega seotud küsimusi; kui suures mahus reaalselt toimus lepingu täitmisel vahetu suhtlus tellija ja arendaja vahel (kohtumised, kirjavahetused, suhtlus Skype või telefoni vahendusel jn) ning millest lähtuvalt oli hankija veendunud, et arendust-suhtlust ei olnud mitte mingil tingimusel võimalik korraldada ka läbi tõlketeenuse, et hinnata, kas hankija oli keelenõude vajaduse hoolikalt läbi mõelnud, seda iga rolli osas ning kas lepingu täitmisel oleks saanud suhtlus toimuda ka läbi tõlketeenuse. 03.09.2020 e-kirjas märkis partner suhtluse skeemide osas: „Arendusprotsess: Analüüs (tulemiks eestikeelne dokument) -> arendus (loeb eestikeelset analüüsi) -> testija (loeb eestikeelset analüüsi)“ ning täpsustas, et suhtlus toimub enamasti e-kirjade, Skype ja arendustellimuste esitamise teel. Lisaks selgitas partner, et hanketeate koostamise arutelude kohta majasiseselt protokolle ei koostata ega ka säilitata ning sellesisulist kohustust ei sätesta ka RHS. Partner leidis, et arendust-suhtlust ei olnud võimalik korraldada läbi tõlketeenuse, kuna kõik rollid peavad olema võimelised aru saama eelnevast etapist tulnud sisendist ning võimelised edasi andma järgmisesse etappi arusaadava sisendi. Partner selgitas 23.09.2020 e-kirjas täiendavalt, et on viinud hanke läbi parimas teadmises ning lähtunud asjaolust, et TIS keskkonda arendatud eestikeelsena alates 2006, mis keelenõude vajaduse põhjustas, mistõttu puudus vajadus täiendavalt nõude seadmise vajalikkust majasiseselt põhjendada. Keegi huvitatud isikutest vastavasisulist küsimust ei esitanud. Hankija on seisukohal, et on nõuete seadmisel lähtunud põhimõttest- isikutele esitatavad nõuded on mittediskrimineerivad ning riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 3). Lisaks selgitas partner, et 6 hiljem läbiviidud hankes, kus hankija on lubanud ka tõlgete kasutamist, ei ole ka pakkujate ja huvitatud isikute ring suures plaanis muutunud, ühtegi välisriigi pakkujat ei ole registreerunud ka hanke 217739 juurde, mille hankija viis läbi 2020.a tervise infosüsteemi arendus-ja hooldustööde tellimiseks. Seega ei ole hankija hinnangul toimunud diskrimineerimist ja pakkujatele eelisseisundi loomist, st mõju menetlusele puudub. Töökorralduse ja suhtlemise osas selgitas partner: „Töö teostamiseks sõnastas lõppkasutaja Töötukassa (L. K) sisulise soovi, milliseid andmeid nende infosüsteem TIS-st vajab ning SOM (L. P) kinnitas selle soovi tellimiseks rahalise poole. Töö lisatakse TEHIK tööplaani ja määrati projektijuht (A. R). Projektijuht kaasas andmekorraldaja (K. L) ja arhitekti (A. N) ja koostas tehnilise kirjelduse. Projektijuht koostas töö läbiviimiseks Jira keskkonnas vastava töö tellimuse. Projektijuht algatas hankemenetluse (minihange). Tarkvara arendaja analüütik (G. K) teeb koostöös TEHIK-u analüütiku (G. E) ja projektijuhiga ning tellijaga detailanalüüsi. Arendaja meeskonna (G. K, A. R, T. T, M. S) poolt toimus tarkvara arendus ja dokumentatsiooni koostamine (kättesaadav linkidelt). Arendaja teeb TEHIK-le tarkvara tarne ja esitab tarneteatise (DL_00407) koos omapoolsete testide tulemusega. TEHIK süsteemiadministraator (K. K) paigaldab tarne testkeskkonda. TEHIK testijuht määras testija (J. K). Testija viib läbi vastuvõtu testid ja koostab testiraporti, mis sisestatakse Jirasse. Edukalt läbitud vastuvõtutestimise järel liigub tarkvara muudatuste halduse protsessi kaudu toodangusse (K. K).“ Seoses tõlketeenusega selgitas partner veelkord, et raamlepingu sõlmimiseks läbi viidava riigihanke kvalifitseerimistingimuste seadmisel arvestas hankija kõikidele meeskonnaliikmetele keelenõude seadmisel asjaoluga, et raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt teostada. Selleks, et ei tekiks põhjendamatuid viivitusi paralleelsete lepingute täitmisel, oli vajalik, et kõik meeskonnaliikmed saaksid dokumentidest aru ning tõlkimine, kas tõlgi või teise meeskonnaliikme vahendusel, ei tooks tööde teostamisel kaasa põhjendamatuid viivitusi. Sellised viivitused ei oleks olnud hankija huvides ja taoliste olukordade tekkimisel oleks pidanud hankija lepingus sätestama pikemaid tähtaegu- see aga ei pruugi tagada hankija vajadusi. Sestap pidi hankija tingimuste sätestamisel pidama silmas, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama iseseisvalt oma töölõigu piires kõrgtasemel eesti keelt, mis võimaldaks teenust kvaliteetselt osutada ka paralleelselt täidetavate hankelepingute korral. Samuti tõi partner välja, et tõlke puhul puuduks hankijal kontroll tõlketeenuse kvaliteeditaseme ja nõuetekohasuse osas, kui ta ise ei asuks erinevates töölõikudes seda ise vahelülina kontrollima. Kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija kontrolli olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt teostamata ning infosüsteemi vastavad funktsionaalsused loomata või põhjendamatu viivituseta vead parandamata. Partner rõhutas, et hankija projektimeeskonna vaatest on keeruline, et mitte öelda võimatu, kujutada ette eelkirjeldatud suhtluse toimumist nt tõlgi vahendusel, kui meeskonnaliikmed samas keeles (kas siis eesti või inglise) vahetult suhtlemiseks võimelised ei ole. Partner selgitas, et IT-valdkonna arendusprojektide 7 läbiviimine on äärmiselt keeruline- erinevatel projektimeeskondade liikmetel on teineteise mõistmine raskendatud isegi olukorras, kus isikud suhtlevad samas keeles ning ühele tasandile jõudmine tuleneb intensiivsetest aruteludest ja planeerimisest. Lisades taolisesse suhtlusesse veel ühe inimese, tõlgi – kelle teadmised IT-valdkonnast ei saa olla samal tasemel, kui kahe meeskonna arendaja või arhitekti omad – näeb hankija reaalset ohtu kujunemas praktikas, kus info ei jõua õigeaegselt ühelt projektimeeskonna liikmetelt teiseni, info ei jõua adressaadini soovitud kujul ning kogumis kaasneb sellega ebaõigele tulemusele jõudmine arendustöös ja projektide ajaline pikenemine. See omakorda toob kaasa märkimisväärset ressursikulu ajalises ning ka rahalises mõttes, kuna praktikas tuleb hankijal maksta kinni ka ettevõtte kulud tõlgi kasutamisele sõltumata sellest, kas see kajastub tunnihinna tõusus või arveldamiseks esitatud töötundide arvus. Lähtekoodide kommentaaride osas, mille puhul rakendusüksus viitas, et tehnilise kirjelduse lisa 2 punkti 5.1 kohaselt peavad lähtekoodi kommentaarid kõigis lahenduse kihtides (rakenduse enda kood, andmebaas jne) olema kirjutatud eelistatult inglise keeles (mitte eesti keeles nagu partner on eelnevalt selgitanud) ja vähem eelistatud alternatiivina eesti keeles, selgitas partner: “Tuleb arvestada, et hankija töötajad on eestlased, kellel ei ole kohustust hakata dokumente inglise keelde tõlkima. Infosüsteemi loomise algusajast on see toimunud eestikeelsena, mistõttu ei oleks eluliselt usutav, et täitja eesti keelsesse dokumenti hakkaks kirjutama inglise keelseid kommentaare. Arendaja kohustuseks on muuhulgas olemasoleva ja tööde teostamise raames loodava koodi kommenteerimine ja varasemate koodi kommentaaridega tutvumine. Samuti koostab tellija tööde lähteülesanded alati eesti keelsetena. See tähendab, et kogu tellitavate tööde kirjeldus on esitatud projekti töökeeles ning tööde teostajad peavad olema võimelised seda mõistma ja sellest lähtuvalt tööd teostama, samuti saama aru, kui tööde teostamiseks on vajadus tutvuda täiendavalt äriloogikat selgitavate dokumentidega – õigusaktid, infosüsteemi varasem dokumentatsioon. Tõlketeenuse kasutamine TIS arendamisel tähendanuks tööde teostamiseks vajaliku ülevaate saamiseks kogu infosüsteemi varasema dokumentatsiooni tõlkimist, infosüsteemi logide tõlkimist, valdkonna õigusaktide tõlkimist (vajalikus mahus) ning hankedokumentide tõlkimist. Kui süsteem on juba kasutuses ja olemasolev dokumentatsioon koos süsteemi endaga on eesti keelne, siis on keeruline ja ajamahukas tagada asjakohane ja professionaalne tõlketeenuse pakkumine. Riskid, kus süsteemi edasiarendamine nõuab selle ühtlustamist ja ülesehitamist eesti keelsele senisele süsteemile, võib tuua kaasa ohu eksitusteks ning mitteühtivuseks. Tõlkes kaduma minemisel (arvestades eesti keele iseärasusi) võib valmida süsteem, mis ei ole lõppkokkuvõttes kasutatav. Infosüsteemi osas, mis on ehitatud üles eesti keelsena on eesti keele nõude esitamine võtmeisikute osas proportsionaalne ja põhjendatud ning annab pakkujale adekvaatselt informatsiooni sellest, mis teda lepingu täitmisel ees ootab. Ühes hankelepingu täitmise protsessis osalevad tellija poolelt erinevad osapooled (tellija ise, lõpptellija, omakorda tema arenduspartnerid) otse täitja erinevate protsessis osalejatega.“. Partner esitas näitena ühe hankelepingu täitmise protsessi (minikonkursi raames)- esitades kirjavahetused suhtlusest ja väljavõtted JIRA-st. 13.10.2020 edastas toetuse saaja 12.10.2020 partneri vastuse eesti keele kasutamise kohta hanke I osa raamlepingu raames tööde teostamisel, milles hankija selgitas, et on korraldanud raamhanke kõikide enda vajaduste katmiseks kogu raamlepingu kehtivuse perioodil ning on 8 täiendavalt kaardistanud exceli tabelis OSA I raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute täitmise suhtlusvõrgustiku, millest nähtub, et erinevate lepingute täitmises on erinevaid osalejaid märkimisväärne hulk. Tabelis oli toodud projekti nimi ning isiku- nimi, ametikoht ning asutus. Partner lisas, et põhimõtteliselt on raamlepingu alusel sõlmitavasse hankelepingusse kaasatud tellija poolt ka äritellija ja kõnealuse hankelepingu pakkumuses on pakkuja nimetanud projektimeeskonna, millest nähtub selgelt, et hankelepingusse on kaasatud kõik raamhankes küsitud rollid. Partner oli seisukohal, et on eluliselt usutav ja selge, et sellises mahus dokumentide tõlkimine viivituseta ei ole mõeldav. Hankija märkis, et neile ei ole eelnevalt teada ning puudub ka vastav praktika, et hankelepingute, mida rahastatakse välisvahenditest, täitmisel on vaja pidada arvestust, kui suures mahus on lepingu täitmisel suheldud. Hankija lisas, et nüüd tagantjärgi on selliseid andmeid väga keeruline kokku panna, sest hankija peaks läbi töötama kümneid lepinguid ning skype suhtluskanali ning selline kohustus on hankijale üllatuslik. Hankija leidis, et hanke järelevalvemenetluse läbiviimisel on väljutud mõistliku halduskoormuse piiridest ning sellise statistika koostamine ei saa muutuda oma mahukuse tõttu olulisemaks kui hankija põhitegevuse ülesanded. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) (kinnitatud uues sõnastuses 03.07.2018 käskkirjaga nr 60) punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muuhulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 3 punkti 3 ja 4 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning hankija on kohustatud tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt, st kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse kohtlemise ning olema nii siseriiklike kui ka välismaiste hankest huvitatud isikute suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud. Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik. Hankija, seades hanke vastavustingimustes nõude, et hankelepingut täitvatel arendajatel (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendajal ning testijal peab olema vähemalt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohasel tasemel B2 eesti keele oskus, on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle arendajad ja testijad ei oska eesti keelt nõutud tasemel. 9 Partneri esitatud põhjendustest ja esitatud dokumentidest ei tule välja, et nimetatud meeskonnaliikmetel eesti keele oskus oli vältimatult vajalik ja sellisel tasemel. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud nõue põhjendatud, kuna hankelepingut oleks võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt, kasutada tõlketeenust või muid võimalusi ja seeläbi tagada efektiivne suhtlus. On ilmne, et kui partner on ka ise 2020. a avaldatud tervise infosüsteemi arendus- ja hooldustöid puudutava riigihankemenetluses (viitenumbriga 217739) loobunud eesti keele nõudest kõigi meeskonnaliikmete osas, lubades ka tõlketeenuse kasutamist, ei ole nimetatud vastavustingimus hankijale ilmtingimata vajalik ning pakkuja võimet hankelepingut täita oli võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil. Rakendusüksuse hinnangul peab keeleoskuse alusel isikute erinevaks kohtlemiseks olema eriliselt põhjendatud vajadus. Eesti keele valdamise nõue kõigile meeskonna liikmetele tähendab seda, et antud hanke täitmisele ei ole võimalik kaasata valdkonnas nõutud kogemusi omavaid võõrkeelseid eksperte. Järelikult on välistatud riigihanke täitmisele ekspertide kaasamine väljastpoolt Eestit, kes võivad tegelikkuses omada aga palju paremaid kogemusi kui nende Eesti kolleegid, kuid kes ei valda eesti keelt emakeelena või B2 tasemel. Lubades ainult eesti keelt valdavate ekspertide kasutamist, piirab hankija riigihankes oluliselt konkurentsi. Samuti seab rakendusüksuse hinnangul eelisseisundisse sellised pakkujad, kellel on meeskonnas eesti keele oskusega vastavad eksperdid juba varasemalt olemas. Lisaks märgib rakendusüksus, et kuna paljudel IT-valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on rahvusvaheline meeskond, siis võis kõnealuste vastavustingimuste täitmine olla keeruline ka kohalikel ettevõtjatel. Rakendusüksus nõustub, et lähtuvalt hanke eripärast ning partneri poolt esitatud selgitustest ja dokumentidest, on projektijuhi ja analüütiku osas eesti keele oskuse nõue põhjendatud, aga antud juhul ei saa arendajaid ning testijat lugeda isikute hulka, kes peavad vältimatult oskama eesti keelt. Partneri põhjendus, et arendajad ja testija tuginevad oma töös analüütiku koostatud analüüsidokumentatsioonile ning eesti keele oskus on vajalik, et erinevatest dokumentidest aru saada ning vajadusel neid ka täpsustada/esitada, ei tõenda veel seda, et kõik arendajad ja testija peaksid oskama eesti keelt ning ei piisaks sellest, et vajalikke dokumente või küsimusi tõlkida või kasutada suhtluseks mõnda muud keelt, mida mõlemad osapooled oskavad (näiteks inglise keel), mistõttu on arendajatele ja testijale eesti keele oskuse nõude kehtestamine rakendusüksuse hinnangul piirav. Samuti on partner selgitanud, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks soovitud tulemi või paranduste osas, koolituste läbiviimistel jne ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas. Rakendusüksus on seisukohal, et lepingu kvaliteetne täitmine, sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus, ning see ei ole piisav põhjendus eesti keelt emakeelena või B2 tasemel mittevaldavate meeskonna liikmete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks. Partner tõi küll oma selgitustes välja, et kõik meeskonnaliikmed pidid osalema eestikeelsetel töökoosolekutel ja suhtlema hankija esindajatega ning sellest lähtuvalt pidi hankija pidama silmas, et kõik töid teostavad meeskonnaliikmed peavad valdama kõrgtasemel eesti keelt, kuid arvestades, et hankija ei ole hankedokumentides ette näinud, milliseid tööülesandeid 10 meeskonnaliikmed konkreetselt täidavad, ei saa hankija eeldada, et meeskonna liikmed täidavad selliseid ülesandeid nagu hankija on oma vastustes rakendusüksusele välja toonud. Samuti ei nähtu partneri esitatud dokumentidest, et hanke I osa raamlepingut täites osalesid arendajad ja testijad eestikeelsetel töökoosolekutel ning hankija esindajatega toimus igapäevaselt vahetu suhtlus. Eesti keele nõude vajaduse argumendiks ei saa olla ka see, et kõik meekonnaliikmed suhtlevad hankijaga. Tööde või nende osade üleandmisel ja vastuvõtmisel kliendi ja arendusmeeskonna vahelise suhtluse tagamisel piisab nendest isikutest, kes omavad kohast rolli antud projektis (näiteks käesoleval juhtumil projektijuht ja analüütik). Selleks ei pea kõik meeskonna liikmed valdama eesti keelt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohasel tasemel B2. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust, kuid arendajate ja testija töid saab jagada ning korraldada ka selliselt, et eesti keele tundmine pole vajalik. See, kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu kvaliteetne ja nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Hankija ei tohi seada pakkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid, mis takistavad eesti keelt mitte oskavate inimeste osalemist hankelepingu täitmises. Rakendusüksus märgib, et raamlepingu lisas 2 „Kodukord“, kus on kirjeldatud muu hulgas lepingu täitmisel kasutatavaid suhtlusvahendeid, tööülesannete keskkondi, üldist töökorraldust, tööde teostamise meeskonda ning töövõtja ja tellija ülesandeid, on nimetatud töövõtja meeskonnaliikmetest konkreetselt ainult projektijuhti. Projektijuht on isik, kes: peab olema olulistel juhtudel telefoni teel kättesaadav ka pärast ametlikku tööpäeva, juhib töövõtja poolt tööde tulemusena tulemi kokkuleppimist, vastutab tööde teostamise ajaplaani koostamise eest ning tagab kokkulepitud tööde tulemi ja ajaplaani täitmise, jälgib kodukorras toodud nõuete täitmist. Kodukorras on töö teostajate osas välja toodud ainult, et teostajad vastutavad selle eest, et tööd oleks teostatud ja dokumenteeritud vastavalt kokkulepitule ning töövõtja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud teostajaid või tellija eelneval kirjalikul nõusolekul asendama nad teostajatega, kes vastavad kõikidele riigihankes nimetatud rolli kohta esitatud kvalifitseerimistingimustele. Samuti, et pooled täpsustavad vajadusel tööde teostamise eelselt meeskonnas teostajate rollid. Eelnevast lähtuvalt on otseselt põhjendatud eesti keele valdamise nõue projektijuhi puhul, mitte kõigilt meeskonna liikmetelt. Rakendusüksus on seisukohal, et kuigi partner on selgitustes viidanud agiilse arendusmetoodikale ning millest lähtuvalt peaksid osalema töökoosolekutel kõik arendusmeeskonnad, siis ei tähenda see seda, et kõik hankes osalemisest huvitatud isikutel oleks olnud sarnane arusaam spetsialistide ülesannetest ja agiilse arendusmeetodi kasutamisest. Rakendusüksus peab vajalikuks välja tuua, et hanke tehnilise kirjelduse punktis 5.2 „Nõuded arendusprotsessile“ ei ole kirjeldatud, kes peavad ilmtingimata töökoosolekutel osalema. Öeldud on, et arendaja annab realiseerimisele kuuluvate kasutajalugudele mahuhinnangu ja maksumuse vastavalt keerukusele (Sprint planning), vajadusel töötab arendaja koos tellijaga (tellija ruumides), et operatiivselt saada vastuseid küsimustele (Sprint) ning arendaja annab kohtumisel ülevaate loodud funktsionaalsusest tooteomanikule ja töögrupile (Sprint review). Lisaks eelnevale ei ole toodud viide agiilsele arendusmeetodile õige ka sisuliselt, kuna see meetod ei eelda, et tööde või töö osa vastuvõtmisel osaleks terve arendusmeeskond. Ka agiilse arendusmetoodika rakendamisel piisab tööde või nende osade 11 üleandmisel ja vastuvõtmisel kliendi ja arendusmeeskonna vahelise suhtluse tagamisel nendest isikutest, kes omavad kohast rolli antud projektis (sh nt eestikeelt oskav projektijuht, analüütik vm). Agiilne arendusmetoodika ei nõua mingilgi viisil seda, et kõik arendusmeeskonna liikmed valdaksid head eesti keelt. Hankija on põhjendanud pakkujate võtmeekspertidele kehtestatud eesti keele oskuse nõude vajalikkust (valdab eesti keelt emakeelena või Keeleseaduse lisa 1 kohaselt tasemel B2) mitmeski läbi töökorralduslike küsimuste (dokumentatsioon: infosüsteemi alusdokumentatsioon, tööülesannete ja tellimuste alusdokumendid ja kirjeldused, tellijale üleantavad dokumendid, sh kogu rakenduse dokumentatsioon ja lähtekoodi kommentaarid- on ja peavad olema eesti keeles, eesti keeles toimuvad töökoosolekud, meeskonnaliikmed peavad töötama eestikeelses keskkonnas, infosüsteemid, mida testitakse on eesti keelsed, suhtlus meeskonnas ning tellijaga eesti keeles, raamlepingu alusel võidakse lepingupartneriga sõlmida paralleelselt mitu erinevat hankelepingut, mida tuleks lepingupartneril paralleelselt teostada). Rakendusüksus on seisukohal, et ettevõte, kellega raamleping sõlmitakse, on kohustatud tagama eestikeelse asjaajamise, kuid selle korraldamise viis on selle isiku enda otsustada. Lisaks eeltoodule võttis rakendusüksus eesti keele nõude põhjendatuse hindamisel arvesse, et käesoleva hanke raames ei hangitud uue ja unikaalse süsteemi loomist, lähtekoodide kommentaarid pidi olema tehnilise kirjelduse kohaselt eelistatult inglise keeles, esitatud dokumentidest lähtuvalt ei ole tõendatud, et läbi tõlketeenuse oleks arendus-suhtlus olnud liiga ressursimahukas ja hankija oli keelenõude vajaduse rolli põhiselt läbi mõelnud hanke ettevalmistamisel. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et rakendusüksus on järelevalvemenetluse läbiviimisel väljunud mõistliku halduskoormuse piiridest ning selgitab, et rakendusüksus on haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 tähenduses ning on kohustatud STS § 8 sätestatud ülesandeid täites järgima haldusmenetluse põhimõtteid ning muu hulgas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud, koguma tõendeid eesmärgiga tuvastada asjassepuutuvad faktid ning andma neile seejuures hinnangu. Rakendusüksus on järelevalvemenetluse läbiviimisel lähtunud haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevast uurimispõhimõttest. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et hankija poolt seatud eesti keele valdamise nõue emakeelena või tasemel B2 arendajatele, seire- ja valideerimismooduli arendajale ning testijale ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne ja põhjendatud ning seega ei taga pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet- hankija on põhjendamatult piiranud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, mistõttu on nimetatud piirang vastuolus RHS § 3 punktidega 3 ja 4. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju 12 suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks, kui hankija oleks järginud vastavustingimuse seadmisel RHS-i. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 toodud asjaolud, mille alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkumuse vastavaks tunnistamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse partneri esitatud selgitusi ning dokumente, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele oskuse nõue põhjendatud, mistõttu ei ole proportsionaalne kohaldada antud rikkumise osas kõige rangemat (25%) finantskorrektsioonimäära. Küll aga ei ole keeleoskuse valdamise nõue põhjendatud kõigi meeskonnaliikmete osas: arendajal (2 tk), seire- ja valideerimismooduli arendajal ning testijal. Samuti võttis rakendusüksus rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt esitas hanke I osale pakkumuse ainult üks pakkuja, mistõttu ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Ei saa välistada, et nimetatud nõue oli põhjuseks, miks antud hanke I osas rohkem pakkumusi ei esitatud, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada ka kõige väiksemat finantskorrektsiooni määra (5%). Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsioonimäära, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku tekkinud kahju suurusega. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. 13 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Riigihanke nr 178741 alusel tekkinud partneri kulusid on kajastatud operatiivsüsteemis SFOS tegevuse nr 7 „2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine (eelarve rea nr 1.2.2)“ raames maksetaotluses nr 61851 summas 14 310,60 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus maksetaotluses kajastatud hanke nr 178741 raames esitatud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 1431,06 eurot (14 310,60*10%), millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1216,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering 214,66 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas finantskorrektsiooni otsuse eelnõu toetuse saajale tutvumiseks 05.02.2021, millele toetuse saaja esitas partneri seisukoha 11.02.2021 saadetud e-kirjas. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõule saadetud vastuskirjas ei nõustunud partner otsuse eelnõus väljatoodud põhjenduse ja järeldusega, et just keelenõude tõttu oli hanke I osas vaid üks pakkuja. Lisaks märkis partner, et samasugused keelenõuded olid küsitud ka hanke II osas, kuid sinna laekus riigihangete registri andmetel viis pakkumust. Seega ei saa kuidagi põhjendatud olla 10- protsendiline korrektsioonimäär. Eelnevast tulenevalt palus partner rakendusüksusel otsus ringi vaadata. Rakendusüksuse seisukoht Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja esitatud selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks ega selle määra muutmiseks. Üksnes asjaolu, et riigihanke nr 178741 osas II oli rohkem pakkujaid, kuigi püstitatud oli sama keelenõue, ei välista keelenõude piiravat mõju hanke osas I osalemisest huvitatud isikutele. Rakendusüksuse seisukohta finantskorrektsiooni määra 10 protsendi ulatuses toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate 14 finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks3. Otsuse lisa 2 punkti 11 järgi oleks võimalik vähendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra 5-protsendini juhtumitel, mil kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Käesoleval juhtumil on esitanud riigihanke nr 178741 I osa raames pakkumuse ainult üks ettevõte, mistõttu puudub hankes minimaalne konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus endiselt seisukohal, et põhjendatud on kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Lähtuvalt eeltoodust jääb rakendusüksus käesoleva otsuses toodud seisukohtade ning punktis 1.4 märgitud finantskorrektsiooni määra juurde. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1431,06 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 1216,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering 214,66 eurot; 2. vähendada MT-s nr 61851 riigihankega nr 178741 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk summas 1431,06 eurot; 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada TAT eelarvet tegevuses nr 7 „2.1 Töövõime toetamise reformi elluviimine (eelarve rea nr 1.2.2)“ käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summa osas. Otsuse peale võib esitada rakendusüksuse kaudu vaide Sotsiaalministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õigusete rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kersti Metsalo Järelevalve ekspert [email protected] 3 https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_ann ex_ET.pdf ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 26.03.2021 Kehtiv kuni 26.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Teie 16.03.2021 nr [email protected] Meie 26.03.2021 nr 6-2/3251-4 Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.02.2021 otsusele finantskorrektsiooni tegemise kohta Käesolevaga esitab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (toetuse saaja) vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse (rakendusüksus) 18.02.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsusele, millega vähendab toetuse saajale määratud toetust meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevuse „Töövõime toetamise reformi elluviimine, spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine“ elluviimisel. Rakendusüksus on toetuse saajale teinud etteheite riigihankes nr 178741 eesti keele oskuse valdamise nõude seadmise tõttu ning kohaldanud väidetavale rikkumisele finantskorrektsiooni 10-protsendilises määras. Toetuse saaja Sotsiaalministeeriumi partner on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka partner või hankija), kes viib ellu Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas IKT valdkonna riigihankeid ning on ka meetmes nimetatud tegevuse elluviijaks. Seetõttu on põhjendatud, et vaide esitab rakendusüksusele partner, mitte toetuse saaja. Toetuse saaja partneri hinnangul on rakendusüksus jätnud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 lg 1), mistõttu rikub see vaide esitaja subjektiivseid õigusi. TEHIK on igakülgselt põhjendanud kogu järelevalvemenetluse vältel seatud nõuete vajalikkust ning ei too neid käesolevas kirjas uuesti välja, kuid jääb endiselt esitatud seisukohtade juurde, et hankija tegevus on olnud õiguspärane ja valitud nõuded proportsionaalsed. Nimelt küsis TEHIK pärast rakendusüksuselt finantskorrektsiooni otsuse eelnõu saamist hanke teises osas pakkumuse esitanud pakkujatelt tagasisidet hanke esimeses osas toodud keelenõude osas: Tere Pöördun teie poole, kuna olite pakkuja riigihankes Tervise infosüsteemi tarkvaraliste analüüsi- ja programmeerimisteenuse teostamine 178741 osas 2. Kuna hetkel viiakse läbi välisvahendite kasutamise järelkontrolli hanke osas 1 ning soovime teada, miks otsustasite hanke osas 1 pakkumust mitte esitada? Kas võis olla seos heidutava mõjuga, kuivõrd meeskonnaliikmetelt nõuti eesti keele oskust? Ette tänades ... Teabepäringule laekus kaks vastust järgmises sõnastuses (osaliselt kärbitud): Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770 2 Pakkuja 1: Saatja: Raul Raudsepp <[email protected]> Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741 Tere, See vist oli 4+ aastat tagasi, aga pigem oli meil mitteesitatud osas referentse puudu. Pakkuja 2: -----Algsõnum----- Saatja: Margus Jäger <[email protected]> Teema: Re: tagasiside riigihankes 178741 Tere! /.../ Eesti keele oskusega ei ole meil probleeme. Parimat, Margus Jäger Quretec Seega nähtub üheselt, et seatud keelenõuet pakkujad ise heidutavaks ei pidanud ja keelenõude mõju ei ole tõendatud ega seoses pakkumuste vähesusega, mistõttu tuleb otsus tühistada, kuna rakendusüksuse antud hinnang ja selle asjaolud ei põhine väljaselgitatud faktilistel asjaoludel. Täiendavalt märgime, et ei nõustu TEHIK rakendusüksuse väitega selles osas, et kuna TEHIK on haldusorgan, siis kohaldub ka HMS § 6 uurimispõhimõte määramatus ulatuses ning seeläbi on võimalik temalt ka nõuda ebamõistliku tõendamiskoormise asetamist. Oleme menetluse käigus esitanud rakendusüksusele korduvalt mahukaid selgitusi, millistel põhjendustel on riigihankes võtmeisikutele eesti keele oskuse nõue seatud ning põhjendanud, miks on hankija hinnangul tööde tulemuslik teostamine realiseeritav, kui võtmeisikud suudavad TEHIKu projektimeeskonnaga ja teiste osalejatega eesti keeles suhelda. TEHIK on haldusmenetluse käigus kirjeldanud ka detailselt võtmeisikute rolli hankelepingute täitmisel ja nende tööülesandeid. Samuti on TEHIK toetuse saaja kaudu vastanud rakendusüksuse täiendavatele küsimustele ja põhjendanud, miks tõlketeenuse kasutamise võimalus ei oleks antud juhul olnud eluliselt usutav, et tagada hankelepingu täitmine põhjendamatu viivituseta ja sealjuures eraldatud toetuse säästlik kasutamine ning seeläbi meetme eesmärgi saavutamine. Toetuse saajale menetluse käigus esitatud aina uutele küsimustele vastamine ei saa muutuda TEHIKu teenistujate põhiliseks tööülesandeks ja ulatuda hooti lausa selleni, et tuleb asuda välja arvutama juba täidetud lepingutest konkreetse meeskonnaliikme suhtlemise osakaalusid ning esitama neid tabelitena (01.10.2020 esitatud päring). Sellise teabe salvestamise kohustust ei ole välisvahendite kasutamisel üheski õigusaktis toetuse saajale või partnerile pandud, mistõttu väljub taolise mahuka info otsimine, kogumine ja analüüs mõistlikkuse piiridest. Partner ei nõustu otsuse seisukohaga, et sellises mahus teabe esitamine tähendabki STS-s ja HMS-s põhimõtete rakendamist. Samas, kui toetuse saaja või partner selliseid dokumente või andmeid ei saa esitada, loetakse need asjaolud tema kahjuks. Toetuse saaja ega partner ei saa dokumentide, e-kirjade ning kasutusel olnud keskkondade ja suhtluskanalite 3 analüüsi teostamata suvalisi andmeid esitada, sest andmete väljastamisel tuleb haldusorganil tagada ka nende tõele vastavus. Eeltoodust tulenevalt ei ole TEHIKu hinnangul haldusakti andmine põhjendatud, sest ei tugine õigetele faktilistele asjaoludele. Rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata TEHIKu poolt toetuse saaja kaudu esitatud argumendid. TEHIK ei nõustu otsuse p 1.4 toodud väitega, et riigihankes keelenõude seadmine on mõjutanud kulu abikõlblikkust ja seeläbi on tekkinud kahju. TEHIKule kui partnerile võib haldusakt tekitada mainekahju. Kinnitame, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Eeltoodust tulenevalt palume tehtud finantskorrektsiooni otsus kui haldusakt kehtetuks tunnistada HMS § 76 lg 2 p 5 kohaselt ning jätta toetuse saajalt väljamakstud toetus tagasi nõudmata ja toetuse summa vähendamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Erle Eks [email protected] Saatja: Kathy Tätte <[email protected]> Saadetud: 29.03.2021 17:28 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: TEHIK vaide edastamine RTK otsusele nr 11.4-13/0208 Tere!&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;& nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&n bsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;& nbsp;&nbsp;&nbsp; 29.03.2021 &nbsp; Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõike 2 ja haldusmenetluse seaduse § 80 lõike 1 alusel edastame Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) vaide Riigi&nbsp; Tugiteenuste Keskuse 18.02.2021 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-13/0208 (edaspidi otsus) projekti „Töövõime süsteemi toetavad tegevused (SFOS nr 2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) osas. TEHIK taotleb eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ning toetuse saajalt väljamakstud toetus tagasi nõudmata ja toetuse summa vähendamata jätmist. &nbsp; Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka rakendusüksus või RÜ) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 75 ning vastavust HMS § 76 lõikele 2. Vaie on esitatud tähtaegselt. 16.03.2021 kirjaga palus rakendusüksus vaide esitajal kõrvaldada vaides puudused ning vaide esitaja on seda teinud tähtaegselt 26.03.2021. &nbsp; Rakendusüksus pöörab tähelepanu asjaolule, et otsuse adressaadiks on toetuse saaja Sotsiaalministeerium. TEHIK on puuduste kõrvaldamise käigus põhjendanud, et kuna TEHIK viib ellu Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas IKT valdkonna riigihankeid ning on eeltoodud projektis partnerina finantskorrektsiooni puudutava tegevuse elluviijaks, siis võib otsus tekitada talle mainekahju. Rakendusüksus leiab, et antud põhjendustel on TEHIKul õigus vastavalt HMS § 71 lõige 1 esitada vaie. &nbsp; Rakendusüksus ei nõustu TEHIKu (edaspidi vaide esitaja) poolt vaides esitatud väidetega alljärgnevatel põhjendustel: &nbsp; Vaide esitaja on pöördunud hanke nr 178741 teises osas pakkumuse esitanud kahe pakkuja poole ning on saanud tagasisidet, et nende kahe pakkuja osalemine hanke I osas ei olnud takistatud keelenõude tõttu. Rakendusüksus märgib, et kuivõrd hanke nr 178741 teises osas, kus need kaks pakkujat osalesid, oli pakkuja meeskonna liikmetele kehtestatud samamoodi eesti keele nõue (vt II osa tehniline kirjeldus), siis võib eeldada, et neile ei saanudki eesti keele nõue hanke I osas heidutavat mõju omada. Mis aga ei tähenda seda, et heidutavat mõju ei võinud olla teistele hankes osalemisest huvitatud isikutele, kes võisid keelenõude tõttu hankes osalemisest loobuda. &nbsp; Samuti selgitab rakendusüksus, et ei ole otsuses kordagi väitnud, et kuna TEHIK on haldusorgan, siis kohaldub ka HMS § 6 uurimispõhimõte määramatus ulatuses ning seeläbi on võimalik temalt ka nõuda ebamõistliku tõendamiskoormise asetamist. Küll aga kohustub toetuse saaja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 punkti 10 kohaselt aitama kaasa kontrollija kontrollitegevusele. STS seletuskirja järgi on eelkõige toetuse saaja kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning sellise kohustuse rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu, et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda. Rakendusüksus leiab, et antud otsuse puhul oli vajalik, et toetuse saaja põhjendaks riigihankes kehtestatud eesti keele nõude vajalikkust iga meeskonna liikme kohta eraldi, kuivõrd rakendusüksusel puudus võimalus eestikeelenõude vajalikkuses muul viisil veenduda. &nbsp; Õige ei ole ka vaide esitaja väide, et rakendusüksus ei ole järginud haldusmenetluse seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata kõik toetuse saaja poolt esitatud argumendid. Rakendusüksus on lähtudes toetuse saaja selgitustest ja esitatud tõenditest lugenud projektijuhi ja analüütiku osas eesti keele oskuse nõude põhjendatuks, seega on toetuse saaja argumente arvestatud. Arendajate ja testija puhul ei põhjendanud aga toetuse saaja seda, miks nende isikute puhul oli eesti keele oskus vältimatult vajalik, mida on rakendusüksus ka otsuses piisavalt põhjendanud. &nbsp; Muus osas jääb rakendusüksus otsuses esitatud kõigi oma seisukohtade juurde ja leiab, et TEHIKu esitatud vaie tuleb jätta rahuldamata. &nbsp; Riigi Tugiteenuste Keskus on valmis saatma täiendavaid dokumente ning edastama selgitusi. &nbsp; Lisa: 18.02.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-13/0208 &nbsp; &nbsp; &nbsp; Kathy TätteJuristTelefon: +372 663 2029 Riigi Tugiteenuste KeskusLõkke 4, 10122 Tallinntelefon +372 663 8200 › faks +372 663 8299e-post › &nbsp; ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel