Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine.
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.001.01.15-0005
3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet
5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2021
periood
6. Aruandeperiood 01.01.2020- 31.12.2020
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine.
Alamtegevuse nr ja 2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine
nimetus1
Tegevuse või alamtegevuse 01.03.2015 – Tegevuse või 01.03.2015-
planeeritud algus- ja 31.12.2021 alamtegevuse tegelik
lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta esimeses pooles kuulutas Sotsiaalkindlustusamet konkursi projektijuhi kohale ning võeti
tööle ka koordinaator.
2015. aasta teisel poolel arendati välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgrupi
huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasati ka potentsiaalsed
teenuseosutajad (reha- ja erihoolekande asutused). Lisaks koolitati otseselt teenuse osutamisega seotud
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali (projekti juhti, koordinaatorit ), et nad oleksid kursis
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust.
Läbi on viidud ka „KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUS“ hange. Riigihange oli jaotatud osadeks
maakondade järgi. Pakkuja võis esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Üle Eesti jagati
teenuseosutajate vahel 630 kohta.
Nr Maakond Kliendi kohtade arv Maksimaalne pakkujate
(teenuseosutajate) arv
1 Harjumaa 165 16
2 Hiiumaa 5 1
3 Ida-Virumaa 70 7
4 Jõgevamaa 50 5
5 Järvamaa 20 2
6 Lääne-Virumaa 30 3
7 Läänemaa 10 1
8 Põlvamaa 40 4
9 Pärnumaa 35 3
10 Raplamaa 15 2
11 Saaremaa 15 2
12 Tartumaa 80 8
13 Valgamaa 30 3
14 Viljandimaa 35 3
15 Võrumaa 30 3
Kokku 630 63
Teenuse eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas;
tuge suundumisel tööturuteenustele; abi osutamist tööle saamiseks avatud tööturul.
Hankega sai täidetud 479 kohta. Ida- Virumaal jäi täitmata 40 kohta ja Harjumaal 111 kohta.
Klientidega töö algab 1. veebruarist 2016. Hetkel hange on tehtud aastaks, lisa hanget ei tehta. Kõik kohad
mis jäid katmata teenuseosutaja poolt ja teenuseosutamise piirkonnad vaadatakse järgmise hanke
tegemisel üle.
2016. aasta esimeses pooles alustati teenuse osutamisega. Jaanuaris sõlmis SKA hankelepingud 28
teenusepakkujaga pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamiseks, mis katavad kõik maakonnad. Alates
jaanuarist said sihtgruppi kuuluvad isikud esitada taotluseid pikaajalise kaitstud töö teenuse saamiseks.
Sellest alates on esitatud üle 450 taotluse. Teenusele on suunatud 377 isikut, kellest mõned on teenuse
tarbimise katkestanud. 2016. aasta esimeses pooles oli teenusel järjekorras 37 isikut. Teenuse
käivitamiseks kulus aasta alguses oodatust rohkem aega, mistõttu on esinenud väiksemaid probleeme,
kuid mis tänaseks on suuremas osas kõrvaldatud. Probleemseid kohti on tekkinud kaitstud töö teenuse
osutamises seoses sellega, et teenuseosutajad ei ole ühtlaselt aru saanud kuidas toimub teenusele
suunamine ja teenuse osutamine. Antud olukord on tänaseks kontrolli all. Hetkel ei ole kolm asutust 28-st
alustanud pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisega, kuna ei ole leidnud piirkonnas sihtgruppi kuuluvaid
kliente. Eesmärgiks on 2016. aasta teisel poolel tagada teenuse sujuvam elluviimine ning vabade
teenusekohtade täitmine. Kolme asutuse teenusega alustamise viibimine ei sea ohtu kavandatud 2016.
aasta saavutustaseme täitmist.
Asutused, kes ei ole veel teenuse osutamisega alustanud:
• Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu MTÜ ( Ida-Virumaa)
• Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ (Harjumaa)
• Koduhooldus OÜ (Tartumaa)
Kuna Sotsiaalkindlustusameti hinnangul „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“
projekti projektijuht vajas väljavahetamist, lõpetati mais tööleping endise projektijuhiga ja kuulutati uus
konkurss „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“ projekti projektijuhi kohale.
Eelarve täitmine tekkepõhiselt : 130 121,88 eurot.
2
2016. aasta teisel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega.
Toimunud on mõned muudatused projektiga seotud personali osas Sotsiaalkindlustusametis – vahetus
projektijuht (uus projektijuht asus tööle juulis 2016) ning lisaks sellele võeti tööle veel üks koordinaator
(oktoobris), kelle ülesandeks on kaitstud töö teenuse korraldamisel tehnilise toe pakkumine. Vaadati üle
projekti korralduslik pool ja infovahetus partneritega, samuti koguti teenusepakkujatelt tagasisidet ja
ettepanekuid kaitstud töö teenuse sisu ja korralduse kohta. Selle tulemusena on projekti elluviimise
korralduslik pool muutunud sujuvamaks.
Seisuga 31.12.2016 osutas kaitstud töö teenust 26 teenusepakkujat. Kaks teenuseosutajat (Koduhooldus
OÜ ja Viruma Nõustamis –ja Aktiviseerimiskeskus) 28st pole teenusega alustanud, kuna neile ei tulnud
sobivaid kliente. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta jooksul saanud 474 inimest, kellest 31.12.2016
seisuga viibis teenusel 371 klienti. Teenuselt on lahkunud 102 klienti, neist 15% kas tööle avatud tööturul,
õppima või tööturuteenustele. Teenuselt lahkumise olulisemateks põhjusteks on veel: kliendi
terviseprobleemid (19%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (21%),
motivatsiooniprobleemid (20%), elukoha vahetus (5%), teenuse korraldus ei sobi, nt vajab pikemat
õppimise aega (5%), klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri (5%).
Murekohaks ,seoses kaitstud töö teenuse hankega oli sõidutoetuse maksmine. Sotsiaalkindlustusamet oli
valesti tõlgendanud sõidutoetuse maksmise korda, mille tulemusel nõudis klientidelt sõidutoetuse
maksmiseks kuludokumente (piletid). 2016. aasta lõppuks oli probleem lahendatud.
Sotsiaalkindlustusamet tegi sõidutoetuse maksmise osas ümberarvestust ja maksis klientidele välja
vajalikud sõidutoetused ühikuhinna põhiselt.
Paralleelselt kaitstud töö teenuse osutamise jooksva korraldamisega toimus septembris-oktoobris uue
riigihanke ettevalmistamine. Vajadus uue kaitstud töö riigihanke läbiviimiseks tulenes esiteks sellest, et
2015. aastal läbiviidud riigihanke lepingud olid sõlmitud perioodiks kuni 31.12.2016. Teiseks, uue hanke
korraldamine võimaldas kaitstud töö teenust edasi arendada, võttes arvesse teenuse käivitamise esimese
aasta vältel saadud kogemusi ja teenuseosutajatelt laekunud tagasisidet teenuse sisu ja korralduse kohta.
Olulisemaks täienduseks teenuse sisus on III etapi lisandumine – kui 2016.aastal hõlmas kaitstud töö
teenus 2 etappi (kliendi sisseelamise etapp ja kaitstud tingimustes töötamine), siis alates 2017. aastast
lisandub ka III etapp, mille eesmärgiks on puuduva töövõimega klientide toetamine nende siirdumisel
avatud tööturule. Lisaks muudeti teenuse korraldust kaitstud töö sihtrühma eripärale vastavamaks.
Riigihanke tulemused selgusid detsembris 2016, teenuse osutamine uute hankelepingute alusel algas
jaanuaris.
2017. aasta esimesel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega.
Seisuga 31.05.2017 on pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajaid 30. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta
algusest kuni 31.05.2017 saanud kokku 660 inimest, kellest 31.05.2017 seisuga viibis teenusel 466 klienti.
Teenuselt on lahkunud 194 klienti (29,4% kõigist PKT teenusel viibinutest), neist 11,7% läks kas tööle
avatud tööturul , õppima või muule teenusele (tööturuteenusele). Teenuselt lahkumise põhjusteks on veel:
kliendi terviseprobleemid (15,9%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (17,9%),
motivatsiooniprobleemid 12,3%, elukoha vahetus (13,3%). Teenuse korraldus (nt pakkutavate tööde mitte
sobituvus) ei sobinud 2,1%, klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri 2,5%. Osa kliente lahkus 2016.
aasta lõpus teenuselt seetõttu, et seoses uue hankega teenuseosutaja ei jätkanud (13,3% klientidest) ja
uue teenuseosutaja juurde klient ei soovinud minna. 2017. aastal on 2,6% klienti lahkunud teenuselt, sest
nende töövõime hinnati Töötukassa poolt osaliseks ja seetõttu langesid nad PKT sihtgrupist välja.
2017. aasta esimesel poolel on PKT teenuse osutamine toimunud 2016. läbiviidud uue hanke tingimuste
kohaselt. Kuna selle hankega jäi jagamata 101 kliendikohta , siis aprillis 2017 kuulutati välja kordushange
6 maakonnas, et need kohad ära jagada teenuseosutajate vahel. Vabade kohtade tekkimine oli seostud
sellega , et osad teenuseosutajad ei osutunud valituks uues hanges.
2017. aasta aprillis vahetus Sotsiaalkindlustusametis üks PKTga tegelev koordinaator (Tartus). 2016 asta
oli suunatud teenuse käivitamisele, 2017. aastal on pööratud suuremat tähelepanu kaitstud töö teenuse
sisulisele teenuse osutamisele, järelevalvet on teostatud 8 teenuse osutamise kohas. Hetkel järelevalve
tulemused on olnud positiivsed. Paikvaatluse käigus vaadati kuidas klient teeb tööd , mis tööd
teenuseosutaja pakub kliendile, kas see vastab lepingule, mis ruumides osutatakse kaitstud töö teenust.
2017. aastal jätkub pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine, eesmärgiks on teenust pakkuda võimalikult
paljudele klientidele.
3
2017. poolaasta seisuga pakuti teenust eesmärgipäraselt, teenusel viibis kokku 466 klienti.
2017. aasta teisel poolel on põhitegevuseks olnud 2018 aasta hanke aktiivne ettevalmistamine, mis algas
juba augustis teenuseosutajatelt tagasiside ja kommentaaride küsimisega. Saadud andmeid analüüsiti
teenuse arendamise vajaduse valguses ( teenuse korralduslik pool, sihtgrupp /klient ja suunamine
teenusele).
Septembris toimusid Tallinnas ja Tartus PKT teenusepakkujate seminarid, mille üheks eesmärgiks oli ka
teenusepakkujatega läbi arutada neilt tulnud tagasiside ja tehtud ettepanekud. Antud ettepanekuid
arvestatakse PKT teenuse arendamisel ja katsetakse piloteerimise käigus.
Koos Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega arutati edaspidiseid koostöövõimalusi
teenuse arendamise ja piloteerimise eesmärgil. Kuna Astangu KRK on üks pikaajalise kaitstud töö teenuse
osutaja, siis ei tohi nad samaaegselt osaleda teenuse arendamisel, ilma, et seaks hiljem ohtu riigihanke
korraldamise läbipaistvuse.
Aasta teises pooles jätkus teenuseosutajate külastus lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks.
Ühele asutusele tegi SKA lepingutingimuste täitmise rikkumiste eest leppetrahvi nõude.
Igakuiselt toimub jooksvalt teenuseosutajate poolt esitatud arvete kontrollimine, klientide taotluste
läbivaatamine, nende õigustatuse kontrollimine ning suunamiste ja järjekordade haldamine.
31.12.2017 seisuga oli PKT teenusele suunatud 2016-2017 aastaga kokku 869 isikut. 2017 aastal on I
etapis viibinud 438 ja II etapis 475 klienti ning III etapis 7 klienti. Teenuselt lahkunud on erinevatel põhjustel
2017 aastal 169 klienti. Lahkumise põhjused jagunevad kolme liiki: a) teenuse lõpetajad (kliendid liikuvad
edasi teisele tööturu teenusele), b) katkestajad (tervisliketel põhjustel, c) antud teenus (konkreetne pakutav
töö lõik) ei sobinud kliendile.
2018. aasta esimesel poolel põhitegevuseks on olnud uute hankelepingute sõlmimine, lepingute
muudatuste vormistamine, teenuseosutajate juhendamine, teenusele suunamine ja nõustamine erinevate
probleemide lahendamisel ( klentidetoimiku vormistamine, sõidutoetuse maksmine , kliendi hindamine jne.)
kokku jaotati 637 teenuskohta.
• Valgamaa ja Saaremaa osas pikendati 2017 aasta hankelepinguid kuni uute hanketulemuste
selgumiseni.
Valgamaa hanketulemuste (viitenumber 178990 ja 184505) kohta esitati VAKO –le kaebus, mille osas tegi
VAKO otsuse, et Valgamaa hankepakkumiste hindamisel on tegevusjuhendajate töökogemust valesti
hinnatud. Selle VAKO otsuse osa kaebasime halduskohtusse edasi. 26.märtsi Tallinna Halduskohtu
otsusega tunnistati VAKO otsus kehtetuks. Ringkonnakohus andis 15.05.2018 teada, et jätab halduskohtu
otsuse jõusse. 25.05.2018 kaebas Avitus otsuse edasi riigikohtusse. Kassatsioonikaebuses rõhub Avitus
lisaks ka SKA ja riigi ebamõislikule käitumisele. Ebamõistlik olevat olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet
tellib teenust, mida SHS ei nimeta erihoolekandeteenuste ega muude teenuste hulgas. SKA eesmärgiks
saavat olla üksnes SHS-is sätestatud teenuste tellimine, vastasel korral oleks tegu eelarveliste vahendite
raiskamisega, mille osutamiseks ei ole riik kohustatud. Kassaator väidab ka, et PKT puhul on sisuliselt tegu
SHS-s märgitud erihoolekande (töötamise toetamise) teenusega ja seepärast ei tohiks SKA sõlmida
hankelepingut asutusega, kellel puudub erihoolekande tegevusluba.
SKA kavatseb riigikohtule selgitada, et viimased väited on meelevaldsed, vastuolus hea õigusloome tava
ja hangitava teenuse olemusega ning ebamõistlikult hanke pakkujate konkurentsi piirav.
Selleks, et klientide teenuse saamine ei katkeks kohtuvaidluste ajal, pikendab SKA Valgamaa seniste PKT
teenuseosutajatega 2017 aastaks sõlmitud hankelepinguid. Kuna igas maakonnas oli hankega kehtestatud
teenuse osutamiseks rahaline limiit, siis uue RHS (Riigi Hange Seadus) kohaselt võis SKA äärmisel
vajadusel Valgamaa teenuseosutajatega eelmist lepingumahtu suurendada kuni 50% ulatuses. Kui
rahaline limiit täitub, katkeb ka teenuse osutamise õigus. Hetkel on lepinguid ja klientide suunamisi
pikendatud mai lõpuni.
• SKA on Mai lõpuks külastanud paikvaatluse ja järelevalve valguses kokku 12 teenusepakkujat.
Vastavalt kontrolli tulemustele ( puudusid kliendiallkirjad) on SKA teinud kahele asutusele leppetrahvi
ja küsinud tagasi raha alusetult makstud teenuse osutamise eest.
• 28.02 toimus SKA juhtumikorraldajatele seminaar, mille eesmärk oli anda ülevaade PKT teenuse
korraldusest ja arutada koordinaatorite ja juhtumikorraldajate koostöö edendamist.
4
• 21.03. toimusid kaks kohtumist Töötukassaga, kus arutati kaitstud töö teenuste (LKT ja PKT)
arendusvajadust. Arenduste vajaduse selgitamiseks tellin Sotsiaalministeeriumi töö valdkond teenuse
mõjuanalüüsi.
• Alates veebruarist tegeles SKA PKT teenuse arendamise ja uue hanke ettevalmistamisega. Uut hanget
planeeritakse kaheks aastaks ja kuulutatakse välja septembris.
Seis
31.05.2018
Teenusel olevaid isikuid kokku 590
sh hetkel teenusel I etapis 167
sh hetkel teenusel II etapis 422
sh hetkel teenusel III etapis 1
Järjekorras olevaid isikuid 57
Teenuse osutamise eest esitatud arveid 330 000
(väljamakseteks teenuseosutajatele)
Maakondi, kus PKT osutatakse 14 (va
Hiiumaa)
Teenus osutavaid asutusi* 28
Asukohti, kus PKT teenust osutatakse 43
2018. a teisel poolel on kokku külastatud 28 teenusepakkujat, mõnda korduvalt. Kuna kõik asutused ei ole
lepingutingimustest kinni pidanud, siis oleme 3 asutuse puhul näinud vajadust kohaldada leppetrahvi.
Leppetrahv oli tehtud Tabivere Sotsiaalkeskusele, Hea Hoog SA-le, ja MTÜ Atchronil . Teenuse osutamise
ebasobivates ruumides peatasime teenuse osutamist MTÜ Atchronil, kuni uute sobivate ruumide
leidmiseni. Paaril korral on eksimused kõrvaldatud kreeditarve esitamise abil ja ühel korral oleme teinud
ettekirjutuse peatamaks ebasobivas ruumis teenuse osutamise, kuna ruumi tingimused ei vastanud töö- ja
tervisekaitse nõuetele (Tallinna Tugikeskusele Juks ja Tabivere Sotsiaalkeskusele. Samuti Hea Hoog SA
vähendas meie märgukirja peale ühe kliendi pearaha arvelt). Teenust saavad kliendid on üldjuhul rahul ja
rõõmsad, et neile võimaldatakse tööl käimist.
Vähenenud töövõimega inimeste ettevalmistamine avatud tööturule siirdumiseks on teenuse raames
toimunud, kuid avatud tööturule siirdunuid ning sinna püsima jäänud inimesi on olnud vähe (6 isikut).
Alates 2018 teisest poolest on toimunud aktiivne PKT teenuse arendamine koostöös
Sotsiaalministeeriumiga ja 2019-2020 aastaks teenuse hanke ettevalmistamine. Uute hankemuudatuste
eesmärk oleks vähendada erihoolekandeteenuste teenusosade dubleerimist võimaldades keskenduda
eelkõige tööoskuste ja -võimaluste arendamisele. Samuti sooviti teenusepakkuja jaoks muuta töökorraldus
paindlikumaks, seda just klientide erinevate vajaduste ja eripäradega paremaks arvestamiseks.
PKT teenuse kasutajate arv on aastate lõikes pidevalt tõusnud igas etapis. 31.12.2018 seisuga oli teenusel
640 isikut. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on jõudnud 6 isikut, kes töötavad avatud tööturul
teenusepakkuja juhendamisel. Planeeritud oli 8, mis teeb 75%.
2019. aasta esimesel poolel teenuse piloteerimine on toimunud katkematult.
30.06.2019 seisuga on üle Eesti kaitstud töö teenusel erinevates etappides kokku 598 isikut, kellest 80%
saab ühtlasi erihoolekandeteenuseid. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on aastate jooksul jõudnud 8
isikut, hetkel on kolmandas etapis 1 isik. Kuigi teenuse järjekorras on 119 isikut, on hetkel täitmata
teenuskohti 81. Enamus järjekorras olevatest isikutest soovib minna kindla teenuseosutaja juurde (nt 50%
soovib SA Hea Hoog juurde).
5
2016 2017 2018 2019
Kliendikohti 484 649 685 679
(teenusekohti)
Järjekorras 35 27 108 119
Teenuseosutajaid 26 34 29 26
(asutused)
PKT maakondi 14 (va Hiiumaa) 14 (va 14 (va Hiiumaa) 14 (va Hiiumaa)
Hiiumaa)
Teenuse osutamise 40 55 40 38
asukohti (linnad, külad)
2019-2020 aasta kaitstud töö teenuse osutamise hanketingimustesse on sisse viidud mitmeid muudatusi.
Muudatuste vajadust tingis asjaolu, et senine teenuse eesmärk ei olnud piisavalt selge ega mõõdetav.
Samuti võis kaitstud töö raames tehtavaid eesmärgipäraseid tegevusi tõlgendada mitmeti ning need
kattusid osaliselt erihoolekandeteenuste sisuga. Erinevate teenuste tegevuste dubleerimine ei ole
majanduslikus mõttes otstarbekas ning hägustab piloteeritava teenuse tegevuste efektiivsuse hindamist.
Kuigi mitmed hankesse sisse viidud muudatused ei olnud varasematele teenuseosutajatele meelepärased,
laekus hankepakkumisi 41 asutuse poolt. Täheldasime, et enamustes pakkumustes taotleti teenuskohti
varasemast suuremal hulgal.
Olulisemad sisse viidud muudatused PKT teenuse piloteerimiseks aastatel 2019-2020:
• Lähtuvalt SHS-st osutatakse teenust vajaduspõhiselt ega dubleerita teiste sotsiaalteenuste
tegevusi. PKT teenusel on kaks juhendamiskomponenti - tööjuhendamise komponent ja sotsiaalse
toe komponent, mis on ühtlasi tasu suuruse maksmisel aluseks. PKT raames ei rahastata enam
teenuseosa, mis on juba kaetud erihoolekande raames. (EHK teenuse kliendi pearaha on 20%
võrra väiksem)
• Täpsustati teenuse eesmärgi saavutamise tingimusi. Teenuse II etapp lahutati kaheks – põhietapp
(3 aastat) ja jätkuetapp (tähtajatu). II etapi põhiperioodi eesmärk on tööoskuste arendamine ning
tööväljundi leidmine avatud tööturul. Etapi jätkuperioodil on rõhk tööoskuste säilitamisel, mille eest
tasutakse pearaha väiksemas määras.
• Tõsteti juhendajate pädevusnõudeid ja lisati paindlikkust. Vähemalt 1 juhendaja meeskonnas omab
kõrgharidust sotsiaalteadustes ja oskab iga kliendi puhul hinnata juhendamisvajaduse intensiivsust,
eripära ning nõustab kolleege tegevuste planeerimisel.
• Klientidega tohib II etapis töötamiseks sõlmida ainult töölepingud, kuna VÕS-lepingud ei vasta oma
iseloomult PKT teenuse tingimustele. See tingimus välistab edaspidi võimaluse tasuda klientidele
tehtava töö eest vähem, kui on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalne töötasu
suurus.
• Töötegevused peavad olema reaalsed ehk tootma lisandväärtust. Teenuseosutajal on oma
koostööpartnerid (tööandjad), kelle tellimusel kliendid tööd teevad. PKT II etapi töötegevusteks ei
loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud
erihoolekandeteenuse tegevused, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides (nt
koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.), ei ole abikõlbulikud PKT II
etapis, küll aga loetakse need tegevused sobivaks teenuse I etapis isiku tööoskuse hindamiseks
ja kujundamiseks.
Projektimeeskonna tegevused ja tähelepanekud 2019 esimeses pooles
• Järjepidevalt on toimunud teenuseosutajate juhendamine ja nõustamine erinevate probleemide
lahendamisel. Vastavalt vajadusele on muudetud hankelepinguid, et teenuse osutamine toimuks
hanketingimuste kohaselt ja oleks kontrollitav.
6
• PKT koordinaatorite põhitegevuseks on igakuiste arvete ja aruannete kontrollimine ja jooksvalt
klientide teenusele suunamine. Jõudu mööda on külastatud teenusepakkujaid, et kontrollida
teenuse osutamise vastavust hankelepingu tingimustele.
• 2019 aastal on külastatud 5 teenusepakkujat, märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud, kuid
teenuse sisu kvaliteedi osas on küsitavusi tekkinud. Hoiame neid asutusi juhtumikorraldajate abiga
suurema tähelepanu all.
• Saaremaa asutuste soovikohaselt jagasime märtsis välja veel 6 teenuskohta, mis jäid hankega
maakonnas esialgu välja jaotamata.
• Veebruaris tundsid Töötukassa Tartu osakonna juhtumikorraldajad huvi Sotsiaalkindlustusameti
teenuste vastu. Toimunud kohtumistel sai tutvustatud ja selgitatud pikaajalise kaitstud töö teenuse
korraldust ja eesmärki.
• 2018 aasta lõpus suurenes SKA-s juhtumikorraldajate koosseis, mistõttu toimus jaanuaris teenust
tutvustav koolitus, et anda ülevaade PKT teenuse sisulist, muudatustest ja SKA poolsest
korraldusest.
• Teenusepakkujad on vestlustes toonud esile, et suuremaks takistuseks, miks kliendid ei jõua
teenuse III etappi on, klientide võimetele sobilikke töökohtade vähesus kui ka asjaolu, et tööandjad
(sh teised töötajad) ei soovi psüühikahäirega inimesi oma kollektiivi.
• Paljud asutused osutavad teenust vaid miinimum määras, so vastavalt etapile 20h või 40h kuus.
Peamiseks põhjuseks on, et enamik kliente ei teeni oma produktiivsusega miinimumtasu välja või
ei ole neile sobilikku tööd piisavalt anda.
• Soovime sügisel Töötukassa kaitstud töö arendajatega vahetada kogemusi ja arutada klientidele
sobivate töökohtade leidmisvõimalusi.
2019 aasta teises pooles toimus PKT teenuse pakkumine ootuspäraselt. Teenust osutavaid asutusi on
jätkuvalt 26, teenuse pakkumise asukohti (linnad, külad) 39, sh mõni neist asukohtadest on
teenuseosutajate koostööpartnerite ehk tööandjate ruumides. Juulist alates hakkas osaliselt klientidel
täituma 3. aasta pikkune periood teenuse II etapis viibimisest. PKT teenuse II etapp jaguneb
põhiperioodiks, mis kestab kuni 3 aastat ja jätkuperioodiks, mis on tähtajatu. Peale põhiperioodi lõppu
suundub klient teenuse III etappi, lahkub teenuselt või jätkab töötamist teenuseosutaja juures ilma
intensiivse sekkumise ja arendamiseta. Teisel poolaastal hindasid teenusepakkujad II põhietapi tähtaja
täitumise tõttu 109. kliendi tööga toimetulekut, neist 87 suunati edasi jätkuetappi, 4 isikut teenuse III etappi
ja 18. isiku puhul leiti, et nad ei ole võimelised oma tööga miinimumtasu välja teenima ning hinnati teenuselt
välja( nt vaipade punumine, pakendamine jne.). Positiivne on asjaolu, et 2019 aasta jooksul on teenuse III
etapis osalenud 12 isikut, mis on varasematest aastatest parim tulemus. Neist 2 on suundunud iseseisvalt
tööle avatud tööturule, 1 naases elukoha vahetuse tõttu tagasi teenuse II etappi, 1 jätkab töötamist
töötamise toetamise teenuse abil, 8 inimest jätkavad avatud tööturul töötamist PKT teenuseosutaja toel
ka 2020 aastal.
Kokku on teisel poolaastal teenuselt lahkunud 148 isikut, kellele PKT teenus ei ole osutunud sobilikuks.
Sh vabanenud kohtadele, on kokku suunatud teenusele 155 uut klienti. PKT teenusepakkujatest suurim,
(ca 23 % kliendibaasist) SA Hea Hoog, pakub töötamise võimalust enamasti AS Hoolekandeteenused
kogukonna- ja ööpäevase toetusevajadusega klientidele, hindas PKT teenuse mittesobivaks 106–le
kliendile, asemele suunati SA Hea Hoog juurde teenusele 69 uut klienti. Sellises määras kliendibaasi
vahetumine osutus ootuspäraseks, kuna varasema teenusepakkujatelt saadud info põhjal oli teada, et
märgatav osa teenuse klientidest ei ole suutelised eesmärgipäraselt tasuvaid töötegevusi tegema.
31.12.2019 seisuga on üldine teenusesaajate suhtarv jäänud samaks – erinevates etappides kokku 586
inimest.
Teenusepakkujate kontrollkülastusi on 2019 aastal teostatud 6-le asutusele ( Keeru, Hea Hoog, Keila
Sotsiaalkeskus, Virumaa Tugiteenus ( Väike Maarja, Tapa), Valga Abikeskus. Kontrolli tulemusel olulisi
rikkumisi ei tuvastatud, mõnedel puhkudel jagati tähelepanekuid ja soovitusi teenuse osutamise
läbipaistvuse parandamiseks ( paremini täita osavõttu lehte, põhjalikumalt kirjutada lahti kliendi hindamist
toimikusse).
7
PKT teenuse järjekorras on 114 isikut, neist 21 ei soovi või ei saa teenusele asuda või on juba hõivatud
tööga mõne teise teenuse raames. Osad kliendid on sattunud eelisjärjekorda kuna teenuseosutaja ei
osutunud valitus uues hankes ja teise teenuseosutaja juurde nad ei soovi minna, sellised kliendi on pandud
eelisjärjekorda.
Teenuse osutamise aruannete kontrollimine ja klientide teenusele suunamise koordineerimine on toimunud
järjepidevalt. 2019. aasta PKT teenuse osutamise osas on teenusepakkujate aruannete alusel võimalik
täheldada, et suurem osa teenuse klientidest töötab II etapi raames teenuse minimaalses mahus ehk 40 h
kuus. Seda nähtust võib tingida asjaolu, et alates 2019 aastast peab kaitstud töö teenuse raames tehtava
töö eest tasuma töölepingu alusel klientidele VV poolt määratud minimaalset töötasu. Täpsed põhjused
vajavad veel selgitamist kas teenuseosutajad ei suuda klientidele sobilikke töövõimalusi leida või ei ole
kliendid pakutavaks tööks oma suutlikkuse poolest võimelised.
2019 aasta lõpuks on PKT teenusel osalenud kokku ca 1500 inimest.
2020 aasta esimese poole aasta tegevused:
30.06.2020 seisuga oli pikaajalise kaitstud töö erinevates etappides üle Eesti kokku 570 isikut. Neist 35 I
etapis, 436 II etapis, 90 II jätkuetapis ja 9 III etapis. Lisaks on 2020.a esimeses pooles 3 isikut suundunud
avatud tööturule, kuid loobunud toest, mida pakub III etapp ning 1 isik jätkanud töötamist avatud tööturul
peale III etapi lõppemist. 74% PKT-l osalejatest on ka mõne erihoolekandeteenuse kasutaja. 2020.a
veebruaris PKT teenusepakkujate seas läbiviidud küsitluse tulemused näitasid, et teenusepakkujate
hinnangul on PKT sihtgrupiks isikud, kellel on väga suur juhendamisvajadus, mis ajas oluliselt ei vähene
ning seetõttu on keeruline neil jõuda ka avatud tööturule ja välja teenida töölepinguga kaasnevat miinimum
tunnitasu. Teenuseosutamist 2020.a esimeses pooles mõjutas oluliselt 12.03.2020-17.05.2020 Eestis
koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord, mille tõttu osad töökeskused olid suletud ning
suurel osal klientidel oli soovituslik liikumispiirang. Mittekontaktsel moel teenuse osutamine
kaugjuhendamise teel ei ole kooskõlas teenuse eesmärgi ega selle olemusega, mistõttu ei saanud sel viisil
teenuseosutamist aktsepteerida. Eriolukord ja selle alusel kehtestatud piirangud mõjutasid vahetult PKT
raamlepingu nõuetekohast täitmist ning seetõttu pakkus SKA teenusepakkujatele lepingu peatamist, mille
9 asutust vastu võtsid. Teised asutused jätkasid osaliselt töötegevuste pakkumist klientidele, kes soovisid
töötamist jätkata, rakendades Terviseameti poolt antud soovitusi. Teenusepakkujatelt saadud tagasiside
näitas, et kliendid väärtustavad PKT raames töötamist ja mõtestatud tegevused on väga olulised psüühilise
stabiilsuse säilitamisel. Need kliendid, kes olid sunnitud eriolukorras teenuselt eemal olema vanuse,
terviseriski või hoolekandeasutuses elamises tingitud piirangute tõttu, ootasid väga uuesti tööle asumise
võimalust. Maikuus vahetus projektijuht seoses senise projektijuhi ajutiselt teisele ametikohale
siirdumisega. 17.06.2020 toimus Tartus seminar PKT teenusepakkujatega. Seminarile registreeruti 21-st
asutusest ja kohale tulid 26 inimest 19-st PKT teenust pakkuvast asutusest. Räägitud sai sellest, kuidas
PKT teenusel seni on läinud ning mida on oodata tulevikus. PKT teenusepakkujate suurem ühine huvi oli
just teada saada, kas PKT teenuse rahastamine jätkub ning millistel tingimustel. Esinema oli kutsutud TÜ
Sotsiaalteadusliku Rakendusuuringute Keskuse esindajad, kes tutvustasid Sotsiaalministeeriumi poolt
tellitud kaitstud töö uuringu lõppraportit ning teiste riikide kaitstud töö kogemust. 2020.a esimeses pooles
on PKT teenusele suunatud 80 isikut ja erinevatel põhjustel teenuselt lahkunud 93 isikut. Uusi kliente
eriolukorras PKT teenusele ei suunatud. Levinumad PKT teenuse katkestamise põhjused on PKT
mittesobimine või suutmatus välja teenida min. tunnitasu (43%), tervisest tulenevad põhjused (11%),
kolimine või teisele teenusele suundumine (11%), suutmatus täita teenuse ajanorme (10%) ja kliendi
sooviavalduse alusel (8%). Järjepidevalt toimub teenuse osutamise aruannete kontrollimine ja klientide
teenusele suunamise koordineerimine ning teenuse osutamise tulemuste analüüs uue hanke
ettevalmistamiseks.
2020.aasta teises pooles jätkus PKT osutamine teenusepakkujate poolt ootuspäraselt. Samuti on
toimunud jooksvalt aruannete jm dokumentide kontroll ja klientide teenusele suunamine, suunamisotsuste
lõpetamine ning teenuseosutajate nõustamine. Sügisel taas levima hakanud COVID-viirusest hoolimata
jätkati teenuseosutajate poolt klientidele sobiva töötamisvõimaluse pakkumist, aidates sellega kaasa
klientide stabiilse elukorralduse säilimisele nii palju kui võimalik. Sellegipoolest on aasta lõpus näha, et
viiruse levikust põhjustatud suurenenud ärevuse ja hirmu tõttu on klientidel raskem täita teenusel
osalemiseks seatud osalemisnõudeid ning teenuselt puudumised on sagedasemad ja pikemad, millest
tulenevalt on osadel kaasnenud teenuselt väljalangemine või teenusest loobumine motivatsiooni languse
8
ning tervise halvenemise tõttu. Näiteks kui 1.11.2020 seisuga oli PKT teenusel 634 inimest, siis aasta
lõpuks oli teenusel osalejate arv langenud 619-le. 31.12.2020 kuupäeva seisuga oli teenuse I etapis oli 76
isikut, II etapis 400 isikut, II jätkuetapis 138 isikut ja III etapis 5 isikut.
2020.aasta teises pooles on tehtud külastusi 8 teenusepakkuja juurde. Kontrollkülastused kujunesid
nõustavateks, olulisi rikkumisi ei tuvastatud. Vestlustel saadud tagasiside nii teenusel osalejatelt kui ka
vahetut klienditööd tegevatelt spetsialistidelt annab kinnitust teenuse olulisusest, andes vähese
töövõimega inimestele võimaluse tunda end tööd tehes vajalikuna. Mitmes töökeskuses oli positiivne näha,
et on tehtud investeeringuid seadmetele ning loodud toetav töökeskkond, kus tehtavate töövaldkondade
ja/või tööprotsesside valik on mitmekesine.
2020.aasta esimeses pooles kuni sügiseni osaleti SOM töörühmas, mis töötas välja kaitstud töö teenuse
tulevikustrateegiat. Loodud said alternatiiivsed teenusesüsteemi mudelid ning toimusid arutelud nii
kitsamas töörühmas (SOM, SKA, Töötukassa, Astangu KRK) kui laiemas ringis koos teenusepakkujate,
ELVL ja EPIKoja esindajatega.
22.10.2020 avaldati RHR-is uus hange PKT teenuseosutajate leidmiseks 2021.aastaks, mille
ettevalmistamine oli viimasel poolaastal üheks põhitegevuseks. Hanke väljakuulutamise järel sai
korraldatud hanget tutvustavad infopäevad: esimene Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis ning teine
SKYPE kaudu. Uues hankes ei planeeritud teenusesse suuri sisulisi muudatusi ning soovime uuel
hankeperioodil kaasata rohkem SKA teenuste konsultante klientide PKT teenuse sobivuse hindamisel
enne teenusele suunamist. Sooviga jaotada kõik 700 kliendikohta sai tehtud suuremad hankepiirkonnad
ning et rohkem väärtustada PKT raames tegutsevaid kvalifitseeritud spetsialiste, lisasime
hindamiskriteeriumitesse võimaluse saada lisapunkte läbitud koolituse eest. Detsembris sai sõlmitud
lepingud 21 teenusepakkujaga 2021.a PKT teenuse osutamiseks.
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine
nimetus2
Tegevuse või alamtegevuse 01.01.2016 – Tegevuse või 01.08.2015-
planeeritud algus- ja 31.12.2020 alamtegevuse tegelik 31.05.2020
lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aasta teisel poolel toimus ettevalmistus 2016. aastaks. Reaalne teenusesaamine algab 2016.
aastast. 2015. a. toimusid kokkusaamised teenuseosutjatega , kus tutvustati antud tegevuse reegleid,
räägiti lahti korralduslik pool, ESFiga seotuid aruandluste esitamist ja andmete kogumist. Abivahendite
kasutamise võimaldamise teenuse vahendusel on aastal 2016 planeeritud abivahendite ostmist ja üürimist
võimaldada hinnanguliselt 13 325 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulude aluseks on abivahendite
hinnad, mis põhinevad varasematel kogemustel. Kulu arvutamisel on arvestatud eeldatava hinnakasvuga
5% aastas.
2016 aasta esimeses pooles Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Abivahendeid müüvate ja rentivate
asutustega lepingud, mille alusel tuleb asutustel esitada seireandmed tööealiste isikute kohta järgneva kuu
5.kuupäevaks. Kuna asutused ei esita kõikide teenuse saajate kohta andmeid, tuleb
Sotsiaalkindlustusametil kontrollida vastava kuu tehinguid AVE (abivahendite müük ja üürimine)
programmist. AVE programmist ei saa tööealistele osutatud teenuste kohta andmeid automaatselt ja
programmis olevad andmed on puudulikult sisestatud. Kuna on kavandatud, et AVE kantakse SKAIS2 üle,
siis tuleb teha põhjalik andmesisestus AVEsse, et sealt oleks võimalik tõeseid andmeid kätte saada. 5
kuuga on abivahendite teenuse saajaid üle 5600 isiku. Mai kuu andmed on veel osalised ja AVEst kontroll
on täielikult teostamata, seetõttu puudub täpne arv. Tänu sellele on olnud probleemiks ka arvete
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
9
väljamaksmine, tänaseks on see olukord kontrolli all. Antud tegevuse hinnang on rahuldav , esimese
poolaastal tegevuste ellu viimisel on esinenud probleeme, kuid vaatasime korraldusliku poole üle ja aasta
lõpuks planeeritud indikaator saab täidetud.
2016.aasta teises pooles jätkus Sotsiaalkindlustusametil koostöö abivahendeid müüvate ja üürivate
ettevõtetega, et abivahendeid vajavatele isikutele abivahendite üürimise ja müügi teenus toimiks tõrgeteta.
Oluliseks sammuks 2016.aastal oli see, et novembri kuuks sai likvideeritud alates 2012.aastast alguse
saanud järjekord kuulmisabivahenditele. Kuigi ka eelnevatel aastatel olid eelisolukorras kuulmisabivahendi
saamisel tööealised inimesed, siis 2016.aastast sai tööealine isik ettevõttesse pöördumisel koheselt temale
vajaliku abivahendi. II poolaastal vähenes igakuine uute isikute sisenemine tegevusega liitumisel. Teisel
poolaastal oli igakuiseid liitujaid keskmiselt 500-550 isikut. Müüdavatest abivahendi liikidest on
töövõimelises eas isikud vajanud kõige enam ortoose ja proteese, põetus- ja hooldusvahendeid ning
kuulmisabivahendeid. Üüritavatest abivahenditest on kõige suurem liikumisabivahendite osakaal ning
põetus- ja hooldusabivahendid. Tööealistele ja aktiivselt tegutsevatele inimestele on abivahendite
võimaldamine TAT tegevusena olnud väga positiivne ja võimaldab nende paremat toimetulekut nii tööturul
kui igapäevases olmes.
Innovaatiliste abivahendite kasutamise võimaldamise eesmärgiks on olnud võimaldada inimesel taotleda
abivahendeid, mida abivahendite määruse loetelus ei ole välja toodud või on loetelus toodud toodetest
oluliselt keerukamad ja kallimad. Enne abivahendite uut korraldust ja ESF vahendite lisandumist oli taoliste
vahendite kompenseerimine väga piiratud. Konkreetsete loetelu väliste vahendite või tavalistest
abivahenditest keerukamate ja kallimate abivahendite saamiseks tuleb inimesel esitada taotlus SKA-le,
kes teeb põhjendatud juhtudel toetava eriotsuse. 2016. aastal tegi SKA eelkirjeldatud eriotsuseid 198
korral, millega kompenseeriti inimesele näiteks selliseid innovaatilisi lahendusi nagu trepironija, striimer,
pööramisplaat põlvetugedega, silmajälgimisseade jne
2016.aasta lõpuks oli abivahendite saajate arv 8821.
2017.aasta esimeses pooles analüüsiti abivahendite üüri ja müüki tööealistele isikutele 2016.aastal.
Ajavahemikus 01.01.2016–31.12.2016 kanti osalejate seiretabelisse kokku 8810 inimest. Osalejate
tabelisse kanti tööealised isikud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite aruannete alusel, mis tuli neil
esitada eelmisel kuul tegevusega liitunute kohta järgneva kuu 5.kuupäevaks. Seireandmed ei olnud sel
ajal koheselt AVE-st kontrollitavad ja nii on sattunud seiretabelisse ka valede inimeste nimed ja andmed,
kellele enamikul juhtudel on loodud AVE-sse kliendiprofiil, kuid tehinguid ei ole tehtud ja nad ei ole reaalselt
abivahendeid saanud. Valede kannete puhul seiretabelis tuleb need read märkida kustutamisele. Selliseid
ridu 2016.aasta kohta osalejate tabelis on 98 ja need on märgitud kustutamisele.
Käesoleva aasta veebruari lõpuks on tehtud AVE andmebaasi tööealiste seire jaoks täiendavad arendused,
mis võimaldavad juba täpsemat andmete kontrolli. Käesolevast aastast ei pea ettevõtted enam
Sotsiaalkindlustusametile eraldi tööealiste seire aruannet esitama, vaid koos tehingutega laetakse
tööealiste andmed (lisaks isikuandmetele ka tööhõive staatus, osalemine koolitustel/kursustel, kodutu/
eluasemeturult tõrjutu, kontaktandmetest telefoninumber ja e-posti aadress) AVE-sse.
Andmebaasist on nüüd võimalik tööealisi välja võtta vastavalt valitud ajaperioodile ja ühtlasi saada ka
vajaminevad seireandmed, kui ettevõtted on need korrektselt AVE-sse laadinud. Kui teenuseosutaja laeb
andmeid vigaselt, palub SKA koordinaator neid paranda või täpsustada.
2017.aastal suurenes inimeste jaoks abivahendite kättesaadavus. Kui eelmisel aastal olid SKA
lepingupartneriteks traditsioonilised abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted, siis sel aastal liitusid
teenuse osutamisega kaks suurt apteegiketti: Apotheka ja Benu ning veel mitmed tervisekeskused ja
apteegid. Kokku on käesoleval aastal SKA-l 89 lepingupartnerit, kes teenindavad abivahendeid vajavaid
inimesi.
Abivahendite osas toimub pidev areng, need muutuvad täiuslikumateks ja inimesele järjest mugavamat
toimetulekut võimaldavamateks. Abivahendite määrus on samuti ajas arenev dokument, mida muudeti
2016.aastal ja ka käesoleval aastal muudetakse/täiendatakse määrust, et sinna lisada uusi ja
kaasaegsemaid abivahendeid ning täpsustada nende kättesaadavuse võimalusi.
Esineb juhte, kus inimene vajab abivahendit, mis ei ole määrusesse kantud. Sel juhul on inimese taotluse
alusel võimalik rakendada erimenetlust ka määruseväliste abivahendite osas. Üldjuhul kompenseeritakse
määrusevälistest abivahenditest esmase prioriteetsusega abivahendeid. Esmase prioriteetsusega
abivahend on inimese eluks hädavajalik abivahend, mille puudumine takistab iseseisvat toimetulekut,
tekitab täiendavaid tervisekahjustusi ning sellest lähtuvalt suurenevad ravi ning hoolduskulud ja kulutused
10
abivahenditele. Abivahendi kasutus on igapäevane ning inimene kasutab seda suurema osa
ärkvelolekuajast.
2017. esimese poolel, perioodil 01.01.–30.04.2017 (4 kuud) oli lisandunud tööealisi uusi tegevusega
liitujaid 1677 inimest. Tööealised isikud on enim ostnud ortoose ja proteese ning üürinud
liikumisabivahendeid.
2017. aasta teisel poolel oli Sotsiaalkindlustusametil lepingupartneritena abivahendeid müüvaid ja
rentivaid ettevõtteid 101. Ühega, OÜ Rehort, leping lõpetati SKA poolselt kuna ettevõtte tehingud ei olnud
läbipaistvad ja ilmnesid õigustühised arvete esitamised. Kuna eelmised lepingud olid enamuse
ettevõtetega sõlmitud kaheks aastaks, st 2017-2018, siis on partnerite arv 2018.aastal suhteliselt sarnane
ja teenust pakub 97 ettevõtet. SKA tegeleb pistelise järelevalvega , mille käigus võtab inimesega ühendust
ja täpsustab üle saadud abivahendi nimetust ja maksumust.
Alustati analüüsiga mis vaatleb kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja
abivahendite gruppide (ISO koodide) alusel eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad
paiknevad üle Eesti ja milliseid abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüs peaks valmima 2018 lõpp.
Sellel perioodil on tööealisi abivahendite saajaid kokku 13299 inimest, kellest tegevuse alustajaid
2016.aasta korrigeeritud andmetel on 8674 ja 2017.aasta 11 kuuga 4625. Nendest inimestest on tegevuse
lõpetajaid/katkestajaid kokku 1433. Neist surma tõttu kokku 608 inimest, kellest 249 suri 2016.aastal ja 359
2017.aastal. Teenuse katkestamise/lõpetamise peamiseks põhjuseks on antud teenuse edaspidist mitte
vajadust.
2018.aasta esimeses pooles põhi rõhk on läinud analüüsile mis alustati 2017a lõpp. Kavas on analüüsida
kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja abivahendite gruppide (ISO
koodide) alusel, eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad paiknevad üle Eesti ja milliseid
abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüsi andmeid kasutatakse riigi eelarve planeerimisel väljumisel
ESFist.
Aastatel 2016 ja 2017 oli abivahendeid saavaid isikuid kokku 13299. 2016.aastal oli igakuiseks teenusele
sisenejate keskmiseks arvuks 723 inimest kuus, 2017.aastal oli 418 inimest kuus ja 2018.aasta 5 kuud
(jaanuar kuni mai) on olnud keskmine kuus sisenejate arv 298.
Teenusele sisenejate andmed on analüüsitud ka kohalike omavalitsuste kaupa. Ainus kohalik omavalitsus,
kus 2 (2016-2017) aasta jooksul ei olnud ühtegi abivahendi saajat on väike Piirissaare vald.
Samuti on analüüsitud millisest põhabivahendi grupist abivahenditeenusele sisenemisel abivahend soetati.
Kõige suuremaks abivahendite grupiks on ortoosid ja proteesid, mis moodustavad ligi 44 %, enesehoolde-
ja kaitseabivahendid on üle 24 %, suhtlus – ja teabevahendid, optilised abivahendid on 15 % jne.
Abivahendite jaotus peagruppide
kaupa 2016 - 2017
Abivahendid inimese raviks
112
ja lamatiste vältimiseks
Ortoosid ja proteesid 6007
Enesehoolde- ja
3324
kaitseabivahendid
Personaaalsed liikumise
1875
abivahendid
Abivahendid
7
majapidamistöödeks
11
Kodu ja muud ruumid 149
Suhtlus- ja ja
teabevahendid, optilised 2056
abivahendid
Esemete ja seadmete
34
käsitsemise abivahendid
Esemed keskkonnategurite
12
parandamiseks
Muud abivahendid 111
Kokku 13687
Tegelikult võib üks inimene kasutada mitmeid erinevaid abivahendeid, kuid antud tabel näitab seda ISO
koodi, millega inimene sisenes teenusele. On inimesi, kes peale ühe abivahendiliigi midagi muud ei
kasutagi, kuid samas on inimesi, kes on selle 2 aasta jooksul kasutanud kuni 10 erinevat ISO koodi omavat
abivahendit.
Lõplik abivahendite kasutamisese analüüs peab valmis saama 2018a. lõpp.
2018 a. teisel poolel sai valmis abivahendite kasutamise analüüs. 2018.aasta 11 kuuga sisenes teenusele
3780 uut tööealist abivahendi kasutajat, kellest osa samal aastal ka väljus:139 surma tõttu ja 55 inimest
sai vanaduspensioniealiseks. Jätkuvalt on enim taotlejatest ortooside ja proteeside kasutajad,
suhtlusvahendite (peamiselt kuuldeaparaadid) vajajad ning enesehoolde ja kaitseabivahendite kasutajad.
Ortoosid ja proteesid 1750
Enesehoolde ja
kaitseabivahendid 711
Liikumisabivahendid 449
Suhtlus- ja teabevahetuse
abivahendid 747
Muud 123
12
2018.aasta põhilised abivahendite liigid
Ortoosid ja proteesid
3%
20% Enesehoolde ja kaitseabivahendid
Liikumisabivahendid
46%
Suhtlus- ja teabevahetuse
12% abivahendid
Muud
19%
2018.aastal oli Sotsiaalkindlustusametil üle 90 partnerettevõtte, kes müüvad ja üürivad abivahendeid
isikutele, kes neid vajavad. Koostöö toimub lepingute alusel. Kuna oleme kohustatud tagama, et meie
partnerettevõtted tagavad ka ESF-i teavituse oma teenindusruumides ning kasutavad avalikus ruumis
kasutatavatel abivahenditel kleebiseid, siis on tehtud kontroll-külastusi erinevate ettevõtete
teeniduskohtadesse. 2018.aastal sai külastatud kokku 33 ettevõtte 49 teeninduskohta erinevates linnades:
Tallinn, Tartu, Võru, Põlva, Jõgeva, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rapla, Haapsalu jne. Suuremates
ettevõtetes, kus kauplused ja klienditeenindused erinevates linnades, Sotsiaalkindlustusameti
abivahendite koordinaator tegi ettevõtete juhtkondadele kokkuvõtte ja andsin tagasisidet nähtu osas.
Suuremaid puudusi ei olnud (mõnes kohas vale suurusega ESF teavitus plakat on üleval, ESF kleepsete
otsa saamine jne.). Eelkõige oli rõõm, et inimesed, kes otseselt klientidega kokku puutavad, on
empaatiavõimelised, tunnevad abivahendeid, oskavad nõustada ja soovitada ning igas mõttes klienti
aidata. Kokkuvõtted said tehtud järgmistes ettevõtetes: OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, Inkotuba MTÜ ja OÜ
Itak.
2019.aasta esimese poole tegevused:
Praktika käigus on välja tulnud abivahendi süsteemi korralduses täpsustamist vajavaid kohti ja nii on tehtud
muudatusi ka abivahendite loetelus. Üheks suuremaks muudatuseks oli see, et hoolekandeasutustes
viibivate inimeste jaoks laieneb osade abivahendite kättesaadavus. Näiteks on sellest aastast võimalik
soetada mähkmeid riigipoolse soodustusega.
2019. aasta jaanuaris jõustusid määruse muudatused, millega suurendati uriini absorbeerivate
abivahendite (mähkmed, sidemed) piirlimiiti 120 tükini ühes kalendrikuus. Imavate aluslinade piirlimiiti
suurendati 30 tükini ühes kalendrikuus ning lisati juurde eraldi ISO-kood pestavatele aluslinadele, mida on
võimalik osta kuus kaks tükki. Lugemis- ja töövalgustite, valgusfiltrite, binoklite ja teleskoopide,
punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasinate, daisypleierite, hääljuhendavate diktofonide, arvuti
ekraanisuurendustarkvara, punktkirjakuvarite, tekstituvastustarkvara, arvuti ekraanilugemise tarkvara,
13
tarkvara uuenduste abivahendite vajaduse tuvastajate ringi laiendati ning nende abivahendite vajadust
saab nüüdsest tuvastada ka perearst.
Alates detsembrist 2018 on võimalik isikliku abivahendi kaarti taotleda mugavalt sotsiaalkindlustusameti
kodulehe kaudu, sisestades veebilehele abivahendit vajava isiku andmed ning kaardi kättetoimetamise
aadressi.
Joonisel on välja toodud seiresse sisenenute osakaal vanuseliselt (2016-aprill 2019).
Vanusegrupi osakaal sisenenutest
30% 27,8%
25%
20%
16,5%
14,8%
15%
10,8%
10% 8,5%
6,8%
4,0% 4,9%
5% 2,7% 3,3%
0%
16-20 21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-...
Perioodil mai kuni november 2019 sisenenud isikute arv oli 2329. Need sisenejad moodustasid samal
perioodil kõigist selles vanuserühmas riigi osalusega abivahendeid saanud inimestest 35,99%. Kokku oli
nimetatud perioodil abivahendeid saanud inimeste arv 43 713, neist tööealised moodustasid 14,8%.
Alates 1.juulist 2019 on võimalus abivahendi tõendeid väljastada ka õdedel, kes on läbinud 14-tunnise
õdede täiendkoolituse, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Nii kursusele registreerumine kui ka
õppimine toimub ainult e-keskkonnas. 2019.aastal väljastati täiendkoolituse läbimise kohta tunnistus 206
õele. Selle koolituse läbinud õdedel on võimalik tuvastada põetus- ja hooldus- ning lihtsamate
liikumisabivahendite vajadust. Õdedele antud õigus osade abivahendite vajadust tuvastada vähendab
näiteks perearsti tööd, kuna sageli on just õde see, kelle poole inimene oma murega pöördub.
Alates 1.oktoobrist 2019 jõustusid mitmed abivahendite määruse muudatused. Olulise muudatusena
laiendati märgatavalt abivahendite ringi, mille puhul kaotati korduvtõendi vajadus. See tähendab, et tõendi
kehtivuse lõppedes ja abivahendi kaardil varasema tehingu olemasolu korral, ei ole vajalik uue tõendi
esitamine. Näiteks ei ole korduvat tõendit enam vaja ühe- ja kahe käega käsitsetavate käimisabivahendite,
käsi- ja elektriliste ratastoolide, kärude, libistamislaudade ja –mattide, vanni- ja dušitoolide, kateetrite,
siibrite, potikõrgenduste, eriistmete, elektrilise reguleerimisega voodite, toetusabivahendite,
dialoogiseadmete ning tööealiste sihtgrupil uriini absorbeerivate abivahendite (sidemed/mähkmed/imavad
ja pestavad aluslinad) puhul. Vanaduspensioniealistel inimestel puudub uriini imavate abivahendite
ostmisel ka esmase tõendi vajadus.
Riigi osaliselt kompenseeritavate abivahendite loetelu korrastati. Loetelust võeti välja treening- ja
ergomeeterjalgrattad, varbasirutajad ja -toed, mittelibisevad alused, sõrmikud ja labakindad,
kolmerattalised standardsed pedaalidega jalgrattad, helistamistarvikud, abivahendid lõikamiseks,
hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, raamatutoed ja -hoidjad. Lisaks korrastati piirhindu.
14
Suurendati abivahendite ringi, millele väljastatud tõend laieneb ka selle abivahendiga tihedalt seotud
teistele abivahenditele (näiteks madratsid lamatiste vältimiseks ja muud tooted lamatiste vältimiseks). Tehti
täpsustusi loetelus olevate abivahendite selgitustes (näiteks täpsustati, et intiimpesugeel võib olla veega
maha pestav) ja kompenseerimise tingimustes (näiteks on kommunikatsioonivõimendit võimalik edaspidi
soetada ainult eriotsuse alusel).
Alates 1.jaanuarist 2020 rakendus nõue, mille kohaselt peavad Sotsiaalkindlustusametiga lepingut omavad
abivahendi müügi ja/või üürimisega tegelevad ettevõtted tagama ettevõtte igas müügipunktis minimaalselt
ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi spetsialisti kutsetunnistus (abivahendi spetsialisti kutsega
on võrdsustatud järgmised spetsialistid: proviisor, farmatseut, tegevusterapeut, füsioterapeut, optometrist,
audioloog). Nõude eesmärgiks on tagada inimese vajadustele vastav ja kvaliteetne teenus. 2019 a teises
pooles pistelist kontrolli on tehtud viies erinevas abivahendit väljastamis punktis nt. Tallux OÜ, Lartim OÜ,
Itak abivahendid, Lifegear OÜ, JalaAbi OÜ. Rikkumisi mis vajaksid lepingu lõpetamist pole tuvastatud.
Kontrolli eesmärgiks oli vaadata üle teenuseosutaja dokumentatsiooni säilitamise õiguspärasust, kas
hinnakirjad e ole aegunud, kas nad on õiged. Samuti vaadati üle rentimisele suunatud abivahendite
remontimist tõestatavad dokumentatsiooni, kas remont oli tehtud õigepäraselt ja sellega seotud kulu on
aktsepteeritav.
2020.aasta esimese poole tegevused:
Alates 1.jaanuarist 2020 rakendus nõue, mille kohaselt peavad Sotsiaalkindlustusametiga lepingut omavad
abivahendi müügi ja/või üürimisega tegelevad ettevõtted tagama ettevõtte igas müügipunktis minimaalselt
ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi spetsialisti kutsetunnistus (abivahendi spetsialisti kutsega
on võrdsustatud järgmised spetsialistid: proviisor, farmatseut, tegevusterapeut, füsioterapeut, optometrist,
audioloog). Nõude eesmärgiks on tagada inimese vajadustele vastav ja kvaliteetne teenus.
2019. aastal sisenes kalendrikuus keskmiselt 343 inimest (2016. aastal keskmiselt 723 inimest, 2017.
aastal keskmiselt 418 ja 2018.aastal keskmiselt 345 inimest kalendrikuus). Perioodil detsember 2019 kuni
aprill 2020 sisenes 1 335 isikut.
Sisenejate arvud perioodil detsember 2019 kuni mai 2020 on välja toodud joonisel nr 1. Vabariigi Valitsus
kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis kuni 17.
maini 2020. Eriolukord on mõjutanud ka abivahendite soetamist ja uute sisenejate arvu. Märtsis oli uusi
abivahendite teenusele sisenejaid 240, aprillis 107 ja mais 221.
Kokku oli abivahendite saajaid 2019.aastal 55 960, neist tööealised (ehk ESF) inimesed moodustasid 16%
(ehk 9 216). Kulu tööealiste abivahenditele oli 3 650 494 ehk 28% kogukulutustest.
Seoses tekkinud eriolukorraga võimaldati ettevõtetel soodustusega müüdavate igakuiste abivahendite
(mähkmed, sidemed, kateetrid) inimesteni toimetamiseks kasutada pakiautomaate ja kullerteenust.
Seejuures oli ettevõttel kohustus inimeselt uurida varasemalt tehtud tehingute kohta. Kuna ettevõttel on
kohustus teha isikliku abivahendi kaardile tehingust kanne ja seda ei olnud võimalik kullerteenust või
pakiautomaati kasutades vahetult teha, siis pandi ettevõttele kohustuseks eriolukorra lõppedes 30 päeva
jooksul soodustustustega tehtud tehingute osas dokumentatsioon korda teha. SKA kontrollib dokumentide
korrasolu. Ehkki eriolukorra ajal olid Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused suletud, oli isikliku
abivahendi kaarti võimalik inimestel taotleda SKA kodulehel oleva taotluse vormi kaudu. Kõik SKA
elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötasid sel ajal tavapäraselt.
01. aprillil 2020 jõustus apteegireform. Apteegireformist tulenevalt suurenes SKA lepingupartnerite arv 67
ettevõtte võrra. Seisuga 19.06.2020 on SKA-ga lepingu sõlminud 157 ettevõtet ning teeninduskohti üle
Eesti on 449.
Alates 01.06.2020 jätkatakse tegevust TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ alusel
15
Sisenejate arvud perioodil dets 2019-mai 2020
400
350 332 334
322
300
240
250 221
200
150
107
100
50
0
detsember jaanuar veebruar märts aprill mai
Joonis nr 1
Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine
Tegevuse nr ja nimetus 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.2.1Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi
nimetus3 väljatöötamine
Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2020 Tegevuse või 01.03.2017-31.05.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2017.aasta esimeses pooles tegevuse elluviimine on läinud edukalt. Kohtuti kõigi osapooltega nii
Tallinnas kui Tartus. 25.05 toimus juhtkoerte koolidega esimene ümarlaud Tallinnas, kus arutati juhtkoerte
süsteemi tulevikku ja kitsaskohti. Samuti on kohtutud hanke spetsialistiga. Koostöö hanke spetsialistiga
jätkub, et saaksime hanke välja kuulutada sügisel. Kogu eelnev tegevus on vajalik olnud, et saada
piisavalt sisendit juhtkoerte teenuse kirjeldamiseks ja süsteemi välja töötamiseks. Kuna antud valdkond
on olnud eelnevalt reguleerimata, siis on kõigil osapooltel ( juhtkoerte koolitajad Tallinnas ja Tartus)
tekkinud palju probleeme ja omavahelisi pingeid. Koostöökohtumised jätkuvad, et kaasata erinevaid
osapooli ja arvestada (nii palju kui võimalik) erinevate osapoolte huvidega.
Projektijuht on osalenud Euroopa Standardi koostöökohtumisel kui Eesti esindaja. Kohtumise eesmärgiks
oli projektkomitee asutamine Eesti Standardikeskuse juurde. Projektkomitee nimetuseks sai Abi-ja
Juhtkoerte meeskondade ja koolitajate kompetentsi nõuded.
Komitee asutamise eesmärk oli osaleda aktiivselt Euroopa juhtkoerte standardi koostamisel. See on
vajalik, et olla kursis uue Euroopa Juhtkoerte Standardi koostamisega ning vajadusel kommenteerida
kavandit/tööplaani. Eesti projektkomitees on kaasatud erinevad osapooled, oleme esindanud Eestit
Euroopa Standardi koosolekul Viinis 16.05.2017. Eestile on edastatud vajalikud dokumendid, et standardi
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
16
loomisel kaasa rääkida ja arvamust avaldada ning muudatuste sisse viimisel hääletada. SKA
eestvedamisel loodi töögrupp terminoloogia ühtlustamiseks.
2017. aasta teisel poolel toimus esmane juhtkoerte teenuse kirjelduse väljatöötamine. Kirjeldust täiendati
piloodi käigus. Kirjelduse väljatöötamisel olid kaasataud nii teenuseosutajate esindajad kui ka
teenusetarbijad. Viidi läbi juhtkoerte soetamise ja väljaõppe teenuse hange. Teenuse kirjeldus oli hanke
alusdokumendiks. Teenuseosutajatega sõlmiti raamlepingud kaheks aastaks. Lepingud on sõlmitud SA
Juht- ja Abikoerte Kooliga ja MTÜ Abikoerte Keskusega. Alustati koolituse ettevalmistamisega mis on
mõeldud juhtkoerte treeneritele. Antud koolitus baseerub välismaapraktikale, kana Eestis pole sarnast
koolitust varem tehtud/korraldatud.
2018 aasta esimeses pooles on 10 juhtkoera taotlejat saanud positiivse otsuse. Hetkel on koerad kas
hoiukodudes või väljaõppes.
24.01.18 toimus juhtkoerte teemaline ümaralud SKA-s, kus olid kohal veterinaarid, juhtkoerte treenerid ja
teenuseosutajad, SOM esindajad. Arutati teenuse korraldusliku poolt.
2.02.18 toimus juhtkoera teenust tutvustav infotund Tallinnas Tallinna linnaosadele, 14.03 toimus infotund
Tartus.
18.02-20.02 projektijuht tutvus Kuopios Soome juht -ja abikoerte süsteemiga, et saada ülevaade ka teiste
maade praktikast.
9.04 toimus Tartus juhtkoerte ravikulude osas kohtumine EMÜ-s veterinaaride ja juhtkoerte treeneritega.
17.05 toimus Brüsselis taas Euroopa juhtkoerte standardi arutelu, kus osales üle 20 riigi. Täiendatud on
juhtkoera taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja vastavalt saadud tagasisidele. EMÜ veterinaarid on
koostanud juhtkoerte ülevaatamiseks/hindamiseks monitooringupõhja, mida saab kasutada juba piloodis,
kuid mis on ka aluseks tulevikus, kui teenus on määruses kajastatud. Monitooringupõhi on vajalik, et
koerad oleksid hinnatud veterinaararstide poolt ühistel alustel. Hetkel tundub ka vajalik juhtkoeri
kindlustada, et vähendada hilisemaid kulusid vaegnägijatele ja et koerad püsiksid võimalikult kaua terved
ja saaksid õigeaegselt ravi (et nende nö kasutusaeg oleks võimalikult pikk). Selle osas käib
rahandusministeeriumiga läbirääkimised.
Samuti on uuritud abikoerte teemat laiemalt rahvusvaheliselt ja on selgunud, et üksikud riigid toetavad ka
osaliselt abikoeri.. Pilootprojekti esimese 1,5 aasta järel võib öelda, et teenuse kirjeldus vajab tulevikus
täiendamist ja parandamist struktuuri mõttes. Juhtkoera taotlemine tundub olema piisavalt lihtne. Vajalik
on jätkata koostööd ja saada tagasisidet kogu protsessi kohta ehk kuni inimene saab juhtkoera enda
kasutusse, et selguksid kõik kitsaskohad. Samuti on vajalik jätkata info kogumist abikoerte teemal
maailmapraktikast.
2018. a teisel poolel uusi juhtkoera taotlusi ei esitatu, kuna osadel jätkub abivajajatel jätkub Hasardist
rahastatav teenus. Kokku on jätkuvalt 11 taotlust. Kaks koera läbisid juhtkoera eksami ja lähiajal saavad
inimesed need juhtkoerad enda kätte. Juhtkoerte esimesel eksamil testiti väljatöötatud eksami vormi.
Testimise eesmärgiks oli välja selgitada kas antud vorm vastab kõikidele tingimustele ja katab teenusega
seotud vajaliku informatsiooni teenuse edaspidise arendamiseks ja vajadusel ka muudatuste tegemiseks.
Valmistatud ette info määruse jaoks, et vanaduspensionärid saaksid 2019. a abivahendite süsteemist
juhtkoera taotleda (sh tingimused, et sobiks juhtkoer sobiks riigi abivahendite süsteemi). Määruse
regulatsioon laieneb kogu sihtgrupile kes peaksid vajama juhtkoerte teenust, kuid kuna piloodi sihtgrupp
on ainult tööealised isikud, jõustus määrus hetkel ainul vanaduspensionäride suhtes.
2019.aasta esimese poole tegevused:
Ettevalmistused Austria spetsialisti Eestisse toomiseks ja kogemuskohtumise korraldamiseks. Juurde
tulnud on üks 1 taotlus, ehk hetkel on 13 juhtkoera taotlejat piloodis. Toimunud on juhtkoerte eksam, mis
on läbitud positiivselt. Kokku on juhtkoerte eksameid olnud kolm. Tallinnas toimus kogemuskohtumine
Austria juhtkoerte süsteemi edendaja Karl Weissenbacheri ja meie juhtkoerte treenerite vahel. Arutati
erinevate riikide eripärasid ja tutvustati, kuidas Austrias juhtkoerte kasutajad valget keppi juhtkoeraga
liikudes kasutavad. Samuti tutvustati juhtkoerte eksami vorme ja elemente. Eesmärk on , et tulevikus oleks
teenistuskoerte juht võimeline meie juhtkoeri hindama eksami ajal.
17
2019.aasta teise poole tegevused:
Toimunud on veel kaks juhtkoerte eksamit, mis on läbitud positiivselt. Kokku on toimunud 5 juhtkoerte
eksamit. Oleme kaasanud eksameid hindama Andres Suurküla, kes on teenistuskoerte koertejuht. IV
kvartali algusest jõustus määruse muudatus abivahendite süsteemis. Muudatus oli vajalik selleks, et peale
pilooti oleks meil jätkusuutlik teenus tagatud nägemispuudega inimestele. Määrus jõustus 01.10.2019.
Toimus teenuseosutajatega kokkusaamine 17.10 SKA-s. Kus tutvustati muudatusi ning tulevasi tegevusi
seoses uue määrusega.
Pilootprojekti raamhanke leping sai pikendatud, kuna kõik pilootprojekti raames teenusele sisenenud
koerad ei ole jõudnud veel III etappi , teenuselt väljuda. 2018-2019a. soetati kokku 13 koera.
2020.aasta esimese poole tegevused:
Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi väljatöötamine tegevuse alt lõpetati
koerte koolitamine ning alatest alates 01.01.2020 on pilootprojekti käigus koolitatud juhtkoerad lisatud
Sotsiaalkaitseministri määrusesse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise
kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi
kaardi andmed“.
2020 aasta on ülemineku aasta, mille käigus viiakse projekti käigus eelnimetatud määrusse üle ka
juhtkoerad ,kes on koolitatud väljaspool pilootprojekti.
Tegevuse nr ja 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite
nimetus kasutamise võimaldamine
Alamtegevuse nr ja 2.1.3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine.
nimetus4
Tegevuse või 01.05.2017–31.12.2018 Tegevuse või 01.05.2017-31.12.2018
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2017.aasta esimeses pooles: ESF-i toetusmeetme rakendamisega alustati 01.05.2017.
Koostöölepingud sõlmiti 110 rehabilitatsiooni teenuse osutajaga 115-st. Sisuliselt võivad tööealiste
inimeste rehabilitatsiooniga tegeleda kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kuna tööealisi inimesi võib
leida igast teenusesaajate sihtgrupist. Loobunud asutuste hulgas on selliseid, kelle klientuuri hulka ei
kuulu tööealisi inimesi.
Asutuste informeerimiseks on korraldatud kaks infopäeva: 10. mail toimus see Tallinnas ja 11. mail
Tartus. Infopäevadel tutvustati ESF reegleid , selgitati lahti mis on ESF teavitus ja kuidas seda tuleb
jälgida, lepingute muudatused, sihtgruppi jne.
Seni on suurimaks probleemiks olnud rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohanemine ESF-i nõuetega.
Esmalt sisenejate ankeedi täitmisel esineb rohkelt vigu (väljad jäetud tühjaks, andmed ebatäpsed). Iga
probleemi puhul on asutustele antud individuaalset tagasisidet ja juhendatud olukorda lahendama.
Vajadusel on kontakteerutud ka kliendiga ja täpsustatud puuduolevaid andmeid.
Puudusena võib nimetada ka Sotsiaalkindlustusameti töötajate kohati lünklikku informeeritust ESF-i
nõuetega seotud detailidest. Selle osas toimub pidev info vahetus nii telefoni teel kui kirjavahetusel.
Hetke seisuga on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatud 595 inimesele.
2017. aasta teisel poolel sõlmis Sotsiaalkindlustusamet lepingud kahe uue rehabilitatsiooniteenuse
osutajaga, mis osutavad teenuseid ESF sihtgrupile. 2017 aasta lõpu seisuga on kokku 112
rehabilitatsiooniteenuse asutust, kes, pakuvad teenust ESF vahenditest.
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
18
Rehabilitatsiooniasutused on ESF nõuetega harjunud, kuid endiselt esineb vigu ankeetide täitmisel.
Probleemiks on tühjaks jäetud väljad ja kordusankeedid. Vigade parandamiseks on asutusi nõustatud e-
kirja ja telefoni vahendusel. Nõustamine on kandnud vilja ja esitatud teenuseosutaja aruanded on
paranenud.
31.12.2017 seisuga on rehabilitatsiooni teenust saanud ESF vahenditest kokku 2289 isikut. Antud näitaja
jäi alla planeeritava, põhjuseks on see , et teenusega alustati mitte jaanuarist vaid maist 2017.
2018. aasta esimeses pooles jätkus rahastus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste jaoks ESF
vahenditest. 2017a lõpuga lõppes kaheaastane periood, millega aegusid suures hulgas
rehabilitatsiooniteenuse suunamisotsused, mille alusel võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, kuna
otsuste maksimaalne kehtivus on kuni kaks aastat. 2018a alguses oli teenusel ligikaudu 3800 tööealist
ning aprilli lõpu seisuga oli neid ligikaudu 3200 (SKA andmed).
ESF vahendite kasutus on olnud 2018a esimeses pooles madal, mille põhjuseks võib olla eelnevalt
toodud suunamisotsuste lõppemine, teenuseosutajate juures olev järjekord kui ka see, et lõppenud
suunamisotsusega inimesed peavad pöörduma juhtumikorraldaja juurde hindamisele, et pääseda uuesti
teenusele mistõttu viibib nende teenuste saamine.
2018. a teisel poolel suunati kokku teenustele 2495 tööealist inimest. Teisel poolaastal suunatute arv
oli 1618. Vanusegruppide lõikes jaotusid teenustele suunatud järgmiselt:
16-24 aastaseid 542
25-54 aastaseid 1322
55+ aastaseid 631
Eelarve täitumine on olnud väiksem prognoositust ka teisel poolaastal. Põhjusteks on väiksem inimeste
suunamiste arv teenustele. Inimesed käivad juhtumiskorraldajate juures endiselt hindamistel, kus
paljudel puhkudel saavad inimesed aru, et nad vajaksid teisi meetmeid enda tervise parandamiseks ning
võtavad enda taotluse tagasi ja saavad abi mujalt. Juhtumi korraldajate süsteemi rakendamise tagajärjel
on sanatoorse ravi ning üksteenuste vajadusega/sooviga inimesed saadetud abi saama teistesse
kohtadesse, kus nende abi saamine on eesmärgipärasem, kiirem ning efektiivsem.
Endiselt võivad teenustele saamist mõjutada järjekorrad teenuseosutajate juures. Samuti mõjutab
teenustele minemist suvine periood ning kindlasti ka käesoleva aasta eripära, väga pikalt kestnud soe
periood, mil inimesed on aktiivsemad ning ei soovi sellel perioodil teenustel käia.
Teenustele suunamine küll kasvas teisel poolaastal, kuid inimeste teenuste kasutus polnud eriti kõrge.
Kuna teenuse alustamise aeg pole fikseeritud, siis võivad 2018 teisel poolel suunamisotsuse saanud
inimesed alustada teenuseid 2019 aasta jooksul.
Tegevuse nr ja 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja
nimetus pakkumine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
nimetus5
Tegevuse või 01.05.2015–31.12.2021 Tegevuse või 01.05.2015-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
5
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
19
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2015. aastal Tõlketeenuste kontseptsiooni koostamiseks on analüüsitud varasemalt valdkonnas
läbiviidud uuringuid, puuetega inimeste organisatsioonide poolt koostatud raamdokumente
(Kuulmisrehabilitatsiooni programm jm), viipekeeletõlkide koostatud ettekandeid jm materjale. Toimunud
on arutelud Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeele
tõlketeenuse osutajatega. Koostatud ülevaade viipekeele tõlketeenuste õiguslikest alustest Eestis;
erinevatest tõlkeviisidest ning nende kasutamisest Eestis; samuti kogutud informatsiooni rahvusvahelise
praktika kohta. Koostöös teenuseosutajate esindajatega on viidud läbi küsitlus, et koguda andmeid senini
osutatud tõlketeenuste mahu- ja valdkondade kohta Eesti erinevates regioonides. Analüüsitud probleeme,
mis tänasel päeval tõlketeenuste saamisel esinevad. Koostatud kirjeldus alternatiivsete tõlkevõimaluste
kasutamise kogemusest välisriikides ja olukorrast Eestis.
Kontseptsiooni esimene tööversioon on edastatud arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile;
detsembris 2015. a toimunud kohtumise järel tööd tekstiga jätkavad ning koostatud ettepanekud teenuste
kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastatakse. Kuna kontseptsiooni tekst vajab parandamist
on nihkunud kontseptsiooni esitamise tähtpäev märtsi 2016 lõppu. Koostööpartneriga toimuvad
regulaarsed kokkusaamised ja arutelud.
2016. aasta esimeses pooles sai valmis tõlketeenuste kontseptsioon. (Kontseptsiooni struktuuri saab
vaadata vahearuandes nr.4)
Kontseptsiooni tutvustati kantslerile mais ja juunis toimub ministrile tutvustus. Tegevuste piloteerimise aeg
selgub peale seda kui on minister andnud enda hinnangud kontseptsioonile ja kiitnud heaks planeeritud
piloteerimiseks tegevused.
2016. aasta teisel poolel arendati ja tutvustati valmis saanud kontseptsiooni partneritele ja
potentsiaalsetele tõlketeenuse teenuseosutajatele. Toimusid mitmed ümarlauad ja läbirääkimised
teenuseosutamise hinna osas. Läbirääkimistel takistusi ei tekkinud. Tegevuse elluviimine on toimunud
ajagraafiku kohaselt ja probleeme tegevuse elluviimisel pole esinenud. Kuna 2016 a. tegeleti
kontseptsiooni täiendamisega siis teenuse osutamisega planeeriti alustada 2017 a.
2017. aasta esimene pool: Projektijuht alustas tööd 08.05.2017. Esimesteks tegevusteks oli
projektimaterjalidega tutvumine ning partnerite teavitamine plaanitavatest tegevustest ning partneritega
kohtumine. Kohtuti Vaegkuuljate liidu,- Viipekeeletõlkide OÜ,- Eesti Kurtide liidu-, ning Viipekeeletõlkide
kutseühingu esindajaga. Kohtumistel arutati projekti tegevusi ja partneri ootusi. Infot projekti tegevuste
jätkumisest jagati ümarlaual HTM-iga.
Kohtumised olid sisukad ja positiivsed, kõik üleval nimetatud osapooled ootavad pikisilmi projekti
tegevuste algust, sh eriti riigihangete väljakuulutamist ning tõlketeenuste piloteerimise algust.
29.05 toimus Astangu KRK-s ümarlaud, kus osales 17 inimest, nende hulgas Sotsiaalministeeriumi,
Vaegkuulajate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Viipekeeletõlkide kutseühingu, Viipekeeletõlkide OÜ,
Töötukassa, Tartu LV, MTÜ Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti,
Kuressaare LV, Astangu KRK, Saaremaa Puuetega Inimeste Koja / Saaremaa Vaegkuuljate Ühingu ja
MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid esindaja(d). Seminaril anti ülevaade projekti planeeritavatest tegevustest ning
oli võimalus esitada küsimusi. Seminaril arutatud teemadest said kõik osalejad ja ka asjad huvitatud
osapooled kirjaliku kokkuvõtte.
2017. aasta teisel poolel korraldati kirjutustõlkide koolitamise ning viipekeeletõlkide täiendkoolituse
riigihange. Koolituste läbiviimiseks on sõlmitud kaks lepingud. Detsembris töötati välja koolituste ajakava,
ise koolitused algavad 2018 a.
Alustati tõlketeenuste soovitusliku juhendi koostamist kuhu kaasatakse erinevaid osapooli. Sellel teemal
toimusid mitmed ümarlauad, kus olid esindatud KOV, teenuseosutaja, õigusloome ja teenusesihtgrupp.
Soovituslik tõlketeenuste juhendi töörühma liikmetega alustati läbirääkimisi. Soovituslik juhend peaks
valmina 2018 a. Kaugtõlketeenuse hanke toimub 2018 a.
20
2018. aasta esimeses pooles toimusid kaugtõlke teenuse koolitused (viimane koolituspäev
25.05.2018), mille lõpetas 14 viipekeeletõlki, kellest tunnistuse said 11 ning tõendi 3 koolitatavat.
Ajakava järgi toimub sügisel veel kaks koolitust. Üks viipekeeletõlkidele, kellel praegu ei ole
kutsetunnistust, eesmärgiga valmistada neid ette kutseeksamiks ning kutse taotlemiseks. Teine koolitus
on tõlkide kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks.
Käimas on kirjutustõlkide koolitus, millel osaleb 10 koolitujat. Koolitus lõppeb detsembris 2018.
Kirjutustõlketeenuse osutamiseks on leping sõlmitud 14.05.2018 Viipekeeletõlkide OÜ-ga, kes osutas
maikuu lõpuks teenust 7,5 tundi. Teenusele on registreerinud 8 inimest..
Kaugtõlketeenuse osutamiseks kuulutas Astangu välja riigihanke, millele tuli kaks pakkumust
(Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid). Mõlemad pakkumused ületasid hanketingimustes
välja toodud maksimaalset teenuse tunnihinda, milleks oli 20 €/h. Mõlemad pakkumused ületasid teenuse
tunnihinna osas hanketingimuste piirhinda (teenuse tunnihinnad pakkumuses: Viipekeeletõlkide OÜ 30
€/h koos km-ga; MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid 29,04 €/h koos km-ga).
Ebaõnnestunud hanke valguses analüüsib Astangu tekkinud olukorda ning edasisi rahalisi võimalusi uue
hanke algatamiseks (kuidas tõlketeenuste turuhindade hetkeolukorras olemasolevaid vahendeid
kasutada ning millisel kujul ja mahus kaugtõlketeenust piloteerida).
2018. a teisel poolel sai valmis viipekeele soovituslik juhis. Juhis on esitatud sotsiaalministeeriumile
ettepanekute tegemiseks, tööga jätkatakse 2019a.
2018 a. kuulutati välja nii kutsetunnistuse viipekeeletõlkide koolitus- kui ka kaugtõlketeenuse hanked.
Mõlema hange tulemusel 2018a seisua on :
o 26 viipekeeletõlki on osalenud kahel täienduskoolitusel (kaugtõlkekoolitus ja koolitus
kutsetunnistuse taotlemise toetamiseks)
o Kirjutustõlkide koolitus sai läbi, koolitati hetkel 10 tõlki.
o Tõlkeeteenuseid on osutatud 494 tundi, mis sisaldab kirjutustõlketeenust (mai-nov:
204 tundi) ja kaugtõlketeenust (oktoober kuni 31.12.2018: 290 tundi).
o Tõlketeenuste kasutajaks on registreerunud end 88 inimest, suurem osa neist viimase
kahe kuu jooksul.
o Tõlketeenuste juhend on Astangu poolt edastatud SOMi ,
o
Sotsiaalministeeriumi juhtkonna otsusega viidi antud tegevus alates 01.01.2019 a.
Sotsiaalkindlustusametialluvusse. Aastast 2019 on tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi
SKA). SKA kodulehel on vormistatud info nii projekti kohta kui ka teenusekättesaadavuse kohta.
2019. aasta esimeses pooles, alatest 01 jaanuar 2019, liikus Tõlketeenuste projekt Astangu KRK-st
Sotsiaalkindlustusametisse. Enne tegevustega jätkamist viis Astangu läbi tõlketeenuste kasutamise
statistika analüüsi.
Tulenevalt analüüsile vähendasime kaugtõlketeenuse avatud olemise aega 1 tunni võrra päeva algusest
ja lõpust, kuna neil tundidel oli sissehelistamisi kõigi vähem. Alates maikuust on teenus avatud 9.00-17.00
(varem 8.00-18.00). Samuti muutsime teenuse hinnastamise põhimõtet. Kui varasemalt oli teenus hind
fikseeritud ega sõltunud sellest, kas oli sissehelistamisi, siis uue hanke puhul rakendasime eri tasuga
teenusehinda. Iga teenuse tund (täistunnist täistunnini), mil sissehelistamisi pole, rakendatakse
teenusehinda kordajaga 0,8 ning iga tund, mil oli vähemalt üks sissehelistamine tunnihinda kordajaga 1,0,
vastavalt Riigihanke pakkumuses toodud hinnale.
Kaugtõlketeenuse hanke lepingud sõlmiti 29.04.2019 kahe teenusepakkujaga (Viipekeeletõlkide OÜ ja
MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid) teenusemahu 2444 tundi täitumiseni.
Kirjutustõlke teenuse pakkumiseks läbiviidud hanke tulemusel osutus edukaks Viipekeeletõlkide OÜ
pakkumus. Leping on sõlmitud 10.06.2019 teenusemahu 1000 tundi täitumiseni, kuid mitte hiljem kui
31.12.2020.
21
Tõlketeenuste juhendi esmase versiooni kohta on suuline tagasiside SoM-i poolt saadud. Esitatud
ettepanekute ja soovituste põhjal on aasta teises pooles planeeritud edasi minna koostöös spetsialistide
ning huvigruppide esindusorganisatsioonidega ja KOV-idega.
Koolitusi läbi viidud ei ole, kuid ette on valmistatud kahe koolituse hankimiseks. Kirjutustõlkide koolituse
hange on ette valmistatud, koolitus on planeeritud ajavahemikule sügisel 2019 kuni kevad 2020.
Viipekeeletõlkide täienduskoolituse „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ pakkumuskutse
on välja saadetud (Viipekeeletõlkide OÜ; Eesti Viipekeeletõlkide kutseühing; Eesti Kurtide Liit; Õpetajate
täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus; Eesti Tõlkemagistrite Liit; Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit).
Pakkumuste esitamise tähtaeg 08.07.2019.
2019. aasta teises pooles, Kuulutati välja hange „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“
(kutsetunnistusust omavatele viipekeeletõlkidele suunatud täienduskoolitus), pakkumuste esitamise
tähtaeg oli 08.07.2019. Tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud. Korraldatud kordushankele, mille
pakkumust esitamise tähtaeg oli 17.09.2019 , esitati üks pakkumus, mis osutus ka edukaks. Leping sõlmiti
Tartu Ülikooliga. Koolitustega alustatakse 01.02.2020a, koolitusgrupis on 14 inimest.
Kirjutustõlkide koolitamise pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.08.2019. Esitati üks pakkumus, mis
osutust ka edukaks. Leping allkirjastati 10.09.2019. Koolitusetega alustati 01.11.2019 ning koolitatavate
arv on 10 uut kirjutustõlki. Valminud on kaugtõlget tutvustav video.
Sotsiaalkindlustusamet viis läbi teenuspartneritega intervjuusid (nii telefoni teel kui ka kohtudes).
Intervjuudes uuriti millises mahus oleks võimalik teenust pakkuda tulevikus ning kuivõrd motiveeritud on
viipekeeletõlgid. Näiteks vastati järgmist.
• Kuivõrd on tõlgid ala-/ülekoormatud?
Kogemustega tõlke soovitakse rohkem, kuna neid usaldatakse rohkem ja nemad on rohkem
ülekoormatud. Noored aga, kel vähem kogemusi, on pigem alakoormatud. Iga töö juures on oluline,
kuivõrd tõlk on suhtlemisaldis – nö eelsoodumus. Mõni noor tõlk võetakse aga kergesti omaks. Noortel
tõlkidel on teised tööd kõrval, mis tihti ei võimaldagi neil tõlkimisega ülekoormatud olla.
Mõned on leidnud tasuva töö muus valdkonnas ning nad ei soovi enam tõlkimas käia. Tõlgitöö peab olema
kutsumus, kui see seda ei ole, siis pigem tõmbab suurem palganumber.
• Kui palju on tõlke? Kas see oli 2018. aasta tellimuste mahtu arvestades piisav arv?
19 tõlki. Kuid kasutatakse käsunduslepinguga teatud tööde või perioodi tarbeks. Tõlgid ostetakse sisse
vajaduspõhiselt. Nädala töö maht keskmiselt 75 tundi nädalas : 19 = ca 4 tundi tõlgile. Tõlkide riigipõhine
vajadus võiks olla 10% kurtide arvust. 130 tõlki oleks vaja Eestis, sest ca1300 kurti. Kuid seda juhul, kui
240 tundi tõlketeenust aastas kurdi kohta, varustatud oleksid tõlkega telesaated, ülikoolides piiramatu
maht. Riik ja KOVid ei telli tegeliku vajadust arvestades.
Jätkub tõlketeenuste juhendi koostamine. Detsembrikuus alustas tõlketeenuste juhendi fokusseerimise ja
täiendamiseha tööd kaks spetsialisti. Esitatud on varasemalt esitatud juhendi kava muutmise ja
kohandamise nägemus Sotsiaalministeeriumile.
Juhendi valmimise eeldatav aeg on juuli 2020. Kuna ekspertide leidmine võttis oodatust kauem aega, on
oht, et valmimise tähtaeg võib pikeneda. Samuti on juhendi valmimine seotud teiste partnerite
tagasisidega, mis võib töömahtu suurendada.
Tõlketeenuseid on pakutud detsembri lõpuks 336 tundi kirjutustõlget ning 1353 tundi kaugtõlget.
Tõlketeenuste kasutamise statistikat kogume igakuiselt ning kvartaalselt koostame tõlketeenuste
kasutamise analüüsi.
2020. aasta esimese poole tegevused:
Tõlketeenuste osutamise soovituslik juhend.
05.06.2020 esitatud esialgsele kohandatud versioonile laekus SoMi-poolne tagasiside 12.06.2020.
Tagasisidet arvesse võttes jätkub töö KOV-idele suunatud juhendi korrigeerimiseks ning soovitustega
22
vastavusse viimiseks. Esialgne korrigeeritud juhendi (muudatusettepanekute läbivaatamine, sisseviimine,
SKA sisene kooskõlastamine) valmimisaeg on august 2020.
Viipekeele kaugtõlketeenuse osutamine.
Kaugtõlketeenuse hankemaht (tunnimaht) saab täis juulikuus (22. juuli). Teenusega jätkamiseks
alustasime maikuus alguses uue hanke ettevalmistamist. Uue hanke väljakuulutamine on plaanitud
juulikuu esimesse poolde. Uued lepingud viipekeele kaugtõlketeenuse osutamiseks on plaanis sõlmida
hiljemalt augustis. Eesmärk on hoida kahe teenusepakkumise perioodi vahet võimalikult lühikesena.
Eriolukorra mõju leevendamiseks suurendasime lepingu mahtu 360 tunni võrra, mis kokku moodustab
lepingu kogumahuks 2 804 tundi. Alates 28.04.2020 kuni 08.07.2020 oli kaugtõlketeenus avatud
tavapärasest (E-R 9.00-17.00) asemel E-R 8.00-20.00 ning L,P 9.00-17.00.
Perioodil jaanuar kuni juuni pakuti viipekeele kaugtõlketeenust Sissehelistamisi
kokku 1306 tundi (selle aja jooksul tehti 2225 sissehelistamist;
keskmiselt oli perioodil jaanuar kuni juuni igas kuus 50 erinevat 500
sissehelistajat, kes kasutasid teenust ühel või enamal korral). 400
Kaugtõlketeenuse kasutamise aktiivsus on olnud pidevas 300
kasvutrendis. Kasvutrend jätkus ka erioluokorra ajal. Ka pärast 200
eriolukorra lõppu on kaugtõlketeenuse kasutus aktiivsem kui enne 100
eriolukorda. 0
Perioodil märts-aprill (18.03-28.04) jälgisime ka topeltkõnede jan veebr mär apr mai juuni
mahtu nädalapäevade lõikes, valides 6-l järjestikusel nädalal ühe
päeva (igal nädalal eri päev) jälgimise alla. Igal jälgitud päeval registreeriti keskmiselt 2 topeltkõnet,
erines vaid üks (kahest) valimisse sattunud esmaspäevast (23.03), mil tehti 17 topeltkõnet. Võib arvata,
et suur topeltkõnede arv oli seotud EV-s väljakuulutatud eriolukorraga 12ndal märtsil. Muul ajal oli
topeltkõnede arv madal, mis näitab, et enamik helistajaid said tõlgiga ühendust ilma ootamata.
Ootejärjekorra pikkust eraldi ei mõõdeta, kuid ligikaudu 90% teenindatud kõnedest on kestusega kuni 15
minutit (43% kõigist kõnedest pikkusega 1-4 minutit).
Uue hankeperioodi kestel on planeeritud teenusepakkumiseajad E—R 9—17.00 ning lisamahuga kuni 8h
nädalas vastavalt tekkivale vajadusele ning muutuvatele oludele.
Lepingu eeldatav kogumaksumus: 142 000 (ilma km-ta)
Lepingu eeldatav kehtivusperiood: lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2021
Kirjutustõlketeenuse osutamine.
Kehtiv leping lõppeb 2020aasta lõpuga. Kirjutustõlketeenuse kasutamine langes EV-s kehtestatud
eriolukorra tõttu (jaanuaris ja veebruaris vastavalt 11 ja 12 tellimust; märtsis ja aprillis vastavalt 5 ja 7
tellimust, vt joonis). Teenusekasutamist võimaldati eriolukorra ajal ja pärast seda kaugtõlkena, tõlkides
kuuldavat teksti subtiitriteks (näiteks koolitused video vahendusel).
Perioodil jaanuar kuni juuni esitati 86 tõlketellimust, millest täideti 64. Täitmata jäi 22 tõlketellimust.
Tõlketeenust osutati kokku 197 tundi ning keskmiselt oli igas kuus 12 erinevat kirjutustõlketeenuse
kasutajat. Suurem tõlketellimuste täitmatajätmine märtsis ja aprillis oli seotud tellimuste tühistamisega
seoses eriolukorraga.
23
Kirjutustõlketeenuse tellimuste arv
jaan-juuni
20
10
0
jaan veebr märts apr mai juuni
tellimusi täidetud
Viipekeeletõlkide koolitamine. „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“
EV-s kehtestatud eriolukorra tõttu pikendame viipekeeletõlkide koolituslepingut oktoobrikuuni.
Perioodil 12.03-17.05.2020 ei olnud võimalik õppepäevi läbi viia. Alates 01. juunist lubati Tartu Ülikoolis
auditoorne õpe kuni 10 osalejaga õpperühmadele. Eriolukorrast ja alanud puhkuste perioodist tulenevalt
andis Tartu Ülikool teada, et järgmised õppepäevad on hetkel kavandatud 11.-12. august, 25.-26.
september ja 9.-10. oktoober 2020.
Lähtudes eeltoodust, pikendame koolituse toimumise aega kuni 30.10.2020;
Kirjutustõlkide koolitamine.
Koolitus jätkub plaanitud mahus ning kestusega. Lepingu lõpukuupäev 30.10.2020.a
Tõlketeenuste tutvustamine.
11. jaanuaril tutvustasime koostöös teenusosutajaga (Viipekeeletõlkide OÜ) kaugtõlketeenuse kasutamist
Jõhvis. Kohal oli umbes 20 peamiselt vene viipekeelset kurti. Huvi kaugtõlketeenuse kasutamise vastu oli
suur.
Samuti tutvustasime kaugtõlketeenuse kasutamist Rakveres, kus oli kohal 4 kuulmislangusega inimest.
15. jaanuaril tutvustasime koostöös teenuseosutajaga (MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid) kaugtõlketeenuse
kasutamist Tartus. Kohal oli üle 20 kuulmislangusega eesti viipekeelse kurdi.
Kohtumistel tutvustati kaugtõlketeenuse kasutamise võimalusi ning vastati küsimustele.
Kogemuskohtumine.
22.05 toimus interneti vahendusel kogemuskohtumine viipekeele kaugtõlketeenust osutavate
viipekeeletõlkidega. Osales 9 viipekeeletõlki. Arutuse all olid teemad: kahe teenuseosutaja vaheline
koostöö, praktilised küsimused tõlketeenuse osutamisel, tutvustusteksti kasutamine, tõstmaks kuulja
poole teadlikkust tõlgi kasutamisel.
2020. aasta teise poole tegevused:
Tõlketeenuste osutamise soovituslik juhend
11.12.2020 läks SKA poolt saadetavasse KOV-ide uudiskirja info valminud tõlketeenuste juhendi kohta.
Uudiskirjast nupukesest oli otselink SKA kodulehele, kust saab juhendiga täpsemalt tutvuda.
Link: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/kaugtolke-teenus
Viipekeele kaugtõlketeenuse osutamine
11.08 lõppes kaugtõlke hange. Laekus kaks edukat pakkumust, mõlema pakkujaga (MTÜ Tartu
Viipekeeletõlgid ja Viipekeeletõlkide OÜ) sõlmiti septembri alguses leping, mis kestab kuni 31.12.2021
(või kuni eeldatava kogumaksumuse täitumiseni, mis on 142 000 €)
2020. aasta november- detsembris algasid ettevalmistused selleks, et kaugtõlke teenust saaksid alates
2021 aastast ka lapsed (0-15) ja vanaduspensioniealised. Erivajadusega vähenenud töövõimega
tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alla 16-
aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
24
pereelu ühildamise soodustamine“ ning vanaduspensioniealistele pakutakse teenust TAT-st „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Aasta lõpus läks sihtrühma laienemise kohta uudis erinevaid
kanaleid pidi välja.
Perioodil juuni – detsember 2020 pakuti kaugtõlketeenust 1168 tundi. Kokku aastal 2020 osutati kaugtõlke
teenust 2474 tundi.
Kirjutustõlke teenuse osutamine
November-detsember viidi läbi riigihange kirjutustõlke teenuse osutamise sujuvaks jätkamiseks. Laekus
üks pakkumus (Viipekeeletõlkide OÜ) ja nendega sõlmiti leping 24.12.2020, mis kestab kuni 2022
detsembri lõpuni või eeldatava teenuse mahu täitumuseni (2000 tundi).
Kui september ja oktoober tegi teenuste tellimuste hulk suure tõusu, siis teine koroona laine
(november/detsember) põhjustas jälle teenuse vähenemise.
Vahemikus juuli – detsember 2020 osutati kirjutustõlke teenust 239,5 tundi. Kokku aastal 2020 osutati
teenust 436,5 tundi.
Viipekeeletõlkide koolitamine
Koolitus „Tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ viimane koolituse päev oli 10. oktoober 2020. Koolitus
oleks pidanud lõppema 31. mai aga tulenevalt eriolukorrast lükkusid mitmed loengu päevad sügisesse.
Õpperühma oli 14 õppijat, üks õppija loobus vahetult enne koolituse algust koolitusest, paraku õppija
kellele tehti ettepanek osaleda ei saanud enam napi etteteatamise tõttu koolitusel osalemist korraldada.
Õppes osales 13 õppijat.
Kirjutustõlkide koolitamine
Koolituse läbisid ettenähtud mahus 7 õpilast, kolm õpilast katkestasid õppimise (7.08.2020). Suures
osas tingisid katkestamise eriolukorraga seotud muutused õppurite endi eludes ning
koolitussessioonide edasilükkumine. Lõpueksam toimus 3. oktoober 2020.
Üldiselt jäädi koolitusega rahule. Suuremas mahus oleksid õppurid soovinud saada koolituse poolt
korraldatud praktikat, õppeainetest eesti viipekeelt, pimekirja ja kirjutustõlget.
Arendus
11.12.2020 toimus kohtumine tõlketeenuste hetke olukorra ja tuleviku plaanide tutvustamise eesmärgil
SoM asekantsleri Rait Kuusega. Tutvustatud sai ka plaani, kolida teenus Skype keskkonnast
mugavamasse ja moodsamasse lahendusse (äppi). Mõte sai SoM poolt hea tagasiside ning SKA sees on
tehtud esimesed sammud, et teemaga uuel aastal edasi liikuda ning sobiv rakendus leida.
26. oktoober 2020 asus tööle uus projektijuht Sandra Laurimaa
Tegevuse nr ja 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
nimetus piloteerimine
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub.
nimetus6
Tegevuse või 01.01.2017–31.12.2021 Tegevuse või 01.01.2017-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
6
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
25
2017.aasta esimeses pooles:
Kogu projekti ajaraam nihkus märtsis seoses projektijuhi vahetusega.
Tegevuse I etapp.
Lepingupartneri leidmiseks hanke ettevalmistamine ja läbiviimine toimus 01.01.2017–01.03.2017
Märtsi keskel oli projektijuhi esmane ülesanne valmistada ette hanke tehniline kirjeldus, et hange välja
kuulutada. Hange kuulutati välja E-riigihangete süsteemis hankejuristi poolt 20.03. Toimusid erinevad
kohtumised ja infopäevad kohalike omavalitsustega kes näitasid suuremat soovi projektis osalemiseks.
Eeltöö tulemusena kujunes välja kohtumiste graafik erinevate omavalitsustega, kellest enamus ka
reaalselt osales hankes.
Hanke sulgudes olid oma pakkumised teinud 10 omavalitsust, mis tähendas konkureerimist 8-le kohale.
Sellega, et osales rohkem kui 8 omavalitsust üle-eesti, oli varasemalt seatud eesmärk täidetud (igas
piirkonnas üks osaleja). Samas üks piirkond jäi katmata pärast seda, kui Tartu otsustas loobuda.
Pakkumuste sisuline läbivaatus, hindamine ja komisjoni otsus (18.04-26.04) toimusid kõik vastavalt
seatud ajaraamistikule. (Tegevuse detailne ajaraamistik on nähtav vahearuandes nr.4)
Tegevuse II etapp.
II etappi tegevused nihkusid suuresti ajaliselt 2018 aastasse kuna piloteerijad (KOV) ei ole ühe aegselt
jõudnud koostada klientidele individuaalse eelarve kasutuse plaane.
2017. aasta teisel poolel toimusid kohtumised Otepää, Võhma, Keila, Haapsalu projektipartneriga.
Kontrolliti, kuidas dokumentatsiooni säilitatakse ja milline on kohapeale korraldus. Käidi läbi kõigi
partnerite kliendijuhtumid ja analüüsiti praeguseid ja tulevasi tegevusi, et parandada pilooti elluviimist.
Samuti toimus jooksev piloteerijate nõustamine ( kuidas paremini koostada kliendile individuaalne
rahastuse plaan jne, täitmine kliendi profiiili STARis jne.) ja jõustamine, suuremaid tagasilööke ei olnud.
Toimusid mitmed kogemusseminarid. Alustati hindamisinstrumentide kogumise ettevalmistusega, mille
eesmärgiks on erinevate hindamisinstrumentide klassifitseerimine ja analüüsimine. Antud sisend läheb
STAR-i ja SKAIS-i arenduse tarbeks, samuti annab tervikpildi hindamistest erinevate organisatsioonide
poolt. Individuaalse eelarve kasutamist piloteeritakse kogu piloodi kestel , lõplik analüüs ja järeldused
selle kohta peaksid valmima 2018 a. lõpp.
2018. aasta esimeses pooles toimus jooksev pilootprojektis osalevate kohalike omavalitsuste
nõustamine. Koostati pilootprojekti analüüs. Märtsis toimus kohalike omavalitsuste ja teenuse
osutajatega kogemusseminar, kus anti ülevaade projekti vahearuande tulemustest ja koguti kohalike
omavalitsuste ning teenuseosutajate käest tagasisidet projekti kohta (mis on projektis hästi ja mida tuleks
muuta/täiendada nt. teenuse saajate arvu suurendamine). Märtsi kuuga lõppes projektijuht (Raiko
Puustusmaa) töölepingu ja projektijuhi kohustused võttis üle Kristo Tõnissoo. Aprillis koostati tagasiside
küsimustik ja viidi läbi projektis osalenud klientide tagasiside küsitlus. Tulemused lubas SKA tutvustada
Sotsiaalministeeriumile juunis. Mais koostati projekti mõjuanalüüsi hange. 21.05 asus tööle uus
projektijuht Pille Soonmann. Alustati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste
andmeanalüüsi, mis on ettevalmistus lõpparuande koostamiseks. Piloodi käigus töötati välja teenuse
hindamisinstrument mida kavas testida järgmise piloodi käigus suurema sihtgruppi peal.
2018. a teisel poolel valmistati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste
andmeanalüüs/lõpparuanne. Lõpparuanne tutvustati sotsiaalministeeriumile hoolekndeoskonnale.
Lõpparuanne kaasab endasse kokkuvõtte isikukesksest eelarvest ja ettepanekustest uueks hankeks.
Üheks suuremaks ettepanekuks oli suurendada piloodi sihtrühm, et selgemalt tuua välja ja analüüsida
uue mudeli eelarvelist mõju. 2018 a teises pooles toimusid ekspertgruppide töörühmad. Töörühma
ülesandeks oli välja töötata eelmise piloodi arvestades uue hindamise metoodika mis võimaldaks KOVi
juhtumikorraldajal juba alg faasis koostada koos teenuseosutajaga kliendile sobiva juhtumiplaani. Uue
piloodi läbiviimiseks valmistati uus hange. Hanke kuulutatakse välja 2019 jaanuar.
2019. aasta esimeses pooles valmistati ette uus hange. Pikka arutelukäigus RTKga (Riigi tugiteenuste
keskus) selgus, et planeeritavad tegevusi ei ole võimalik tellida hankega vaid SKA peab korraldama
selleks konkursi.
Uue kursi jaoks jätkati :
26
• Teenuskomponentide eesmärgistamisega, et projektis osalevad osapooled saaksid üheselt aru,
millised tegevused on teenuskomponendi kohaselt planeeritud ning mida nende tegevustega tahetakse
saavutada.
• Kirjutati valmis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“
konkursi jaoks põhi
• Hakati välja töötama „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus
omavalitsuses“ projekti jaoks analüüsi teostamiseks vajalikke lisamaterjalide põhjasid - vajalikud
materjalid KOVidele, teenuse osutajatele, projektis osalevatele inimestele küsimustik. Lisaks kogu
projektist saadava materjali koondtabel kokkuvõtetega erinevate analüüside teostamiseks.
• Kaardistati dokumentide liikumine osapoolte vahel projektis, et vältida liigset materjalide tekkimist
ning topelt informatsiooni kogumist.
• Alustati KOVidele illustreeriva infomaterjali koostamisega, tutvustamaks projekti võimalikult
lihtsalt ning arusaadavalt, et tekiks huvi ning soov projektist osa võtta.
Konkurss „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“ projekti jaoks
kuulutatakse välja augustis.
2019. aasta teises pooles isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekti planeeritud
tegevused jätkusid. Augustis 2019 kuulutas Sotsiaalkindlustusamet välja I konkursivooru isikukeskse
erihoolekande teenusmudelit katsetavate kohalike omavalitsuste (KOV) leidmiseks. Konkursile esitati 8
taotlust, sh üks 2 KOVi ühistaotlus. Konkursi tulemusena alustati oktoobris teenusmudeli piloteerimist
kaheksas Eesti KOVis - Tallinna linnas, Kose vallas, Jõelähtme vallas, Kohila vallas, Kohtla-Järvel,
Lüganuse vallas ning Haapsalu ja Lääne-Nigula valla koostöös. I konkursivooru tulemusel jagati KOVide
vahel laiali 195 teenuskohta. 2019. aasta lõpuks oli projektis osalevates KOVides teenusmudeli
katsetamisse kaasatud 28 psüühilise erivajadusega inimest.
Projektimeeskonna poolt viidi II poolaastal pilootprojekti tutvustamiseks läbi kaks infopäeva Tartus ja
Tallinnas, koostati pressiteateid ja uudisnuppe listidesse ja uudiskirjadesse (Sotsiaaltöö ajakirja uudiskiri,
KOVide infokiri). Projektis osalevatele KOVidele korraldati kaks koostööseminari, oktoobris ja
detsembris, lisaks toimusid teenusmudelit piloteerivate KOVide külastused ja jooksev nõustamine, et
tagada projekti sujuv käivitumine. KOVidele viidi läbi ka kolm koolitust teenusmudeli piloteerimisel
rakendatava abivajaduse hindamisinstrumendi kasutamiseks.
Oktoobris-novembris sai ette valmistatud isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise II
konkursivoor sees kuulutati välja novembris, taotluste esitamise tähtaeg on 17.01.2020.
2020. a esimeses pooles isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekti planeeritud tegevused
jätkusid. Aasta alguses liitusid projektimeeskonnaga koordinaatorid Helle Villem ja Jana Laanemets ning
projektijuht Aveli Ainsalu.
II konkursivooru esitati 6 taotlust (sh 1 korduv), mille tulemusena alustati veebruaris teenusmudeli
piloteerimist Tallinnas, Jõhvi vallas, Rapla vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Antsla vallas ja Pärnu linnas.
Laiali jagati 158 teenuskohta. Uutele KOVidele korraldati avaseminar koos teenusmudeli piloteerimisel
rakendatava abivajaduse hindamisinstrumendi kasutamise koolitusega.
Veebruaris viidi läbi ISTE projektis mitte osalevate KOVide tagasiside küsitlus, mille kohaselt kaaluks 26
KOVi (ehk 65% vastanutest) osalemist, kui SKA kuulutaks välja uue konkursivooru.
Kõikidele projektis osalevatele KOVidele korraldati märtsis teine kogemusseminar, kuhu olid oodatud ka
baastoetuse osutajad.
Eriolukorra alusel kehtestanud piirangud takistasid II vooru 50 teenuskohaga KOVidel lepingu täitmist,
mistõttu pikendati Rapla ja Pärnu piloteerimise esimest etappi kahe kuu võrra.
Esimese vooru KOVid, kes olid juba täitnud teenuskohad ja kaasanud abivajajad projekti, jätkasid
eriolukorras teenuskomponentide pakkumisega võimaluste piires (telefoni teel) või kasutades eriolukorra
tingimustega arvestavaid loomingulisi lahendusi.
Mais lahkus projektimeeskonnast üks koordinaator.
Juunis korraldati kolmas kogemusseminar.
Juuni lõpu seisuga on pilootprojekti sisenenud 231 psüühilise erivajadusega inimest ja projektist on
lahkunud 12 inimest.
Jooksvalt toimus projektis osalevate KOVide nõustamine ja juhendamine ning mudeli rakendamise
praktikate kogumine.
27
2020 II poolaastal laienes isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimine Eestis veelgi.
Sotsiaalkindlustusamet valmistas ette ja kuulutas augustis välja ISTE projekti III konkursivooru
teenusmudelit katsetavate KOVide leidmiseks. Konkursi väljakuulutamisele eelnes kõigi Eesti KOVide
teavitamine nii listide, uudiskirjade kui otsepöördumiste ja –kohtumiste teel. Konkursi tulemusena
lisandus senistele 13 KOVile veel 7 uut teenusmudelit piloteerivat KOVi – Mustvee vald, Raasiku vald,
Tapa vald, Tartu linn, Tori vald, Türi vald ja Väike-Maarja vald. 01.01.2021 seisuga on projektis osaleva
20 KOVi vahel jaotatud 573 teenuskohta. ISTE projekti on aasta lõpu seisuga kaasatud 373 psüühilise
erivajadusega inimest, projektis osaleb 5 linna ning 15 valda 9 erinevast maakonnast.
Teenusmudeli piloteerimisega seotud tegevused jätkusid sügispoolaastal üldjoontes plaanipäraselt.
Jooksvalt toimus projektis osalevate KOVide nõustamine ja juhendamine ning mudeli rakendamise
praktikate kogumine. III ja IV kvartalis toimusid ka kogemusseminari ja novembris III vooru KOVidele ka
sissejuhatav avaseminar. Koroonaviiruse leviku tõttu õnnestus vaid üks neist seminaridest teha
kontaktkohtumisena septembri algul, ülejäänud üritused toimusid veebi vahendusel. ISTE projektiga
värskelt liitunud KOVide toetamiseks tegid koordinaatorid iganädalasi infotunde ja koostasid infokirju.
Covid-19 viiruse levimise tõttu lükkusid 2021. aastasse edasi KOVide külastused ja kohapealne
tutvumine ISTE teenusmudeli rakendamisega omavalitsustes. ISTE projekti esialgseid tulemusi sai ka
laiemalt tutvustatud, sh sotsiaalministeeriumis ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu üritusel. Valmis ISTE
teenusmudelit tutvustav teabeleht projekti sihtrühmale, st teavitusmaterjal jagamiseks psüühilise
erivajadusega inimestele ja nende lähedastele.
Novembris lahkus ISTE meeskonnast projektijuht, uue töötaja leidmiseni tegelevad projektiga 3 töötajat:
arendusprojektijuht ja koordinaatorid.
Tegevuse nr ja 2.3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste
nimetus süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub.
nimetus7
Tegevuse või 01.01.2019- 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2019-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2020.aasta esimeses pooles valmistati ette hanke dokumendid koos RTKga. Tänu eriolukorra välja
kuulutamisele, nihkus tegevuse algus 2020 teise poole. Lepingu sõlmimine plaanitakse august 2020.
tegevusega alustatakse september 2020a.
2020. aasta teises pooles tegevuse elluviimiseks sai sõlmitud leping uuringufirma Civittaga, kelle
ülesanne on Eesti riiklike erihoolekandeteenuste ja ISTE teenusmudeli kulude võrdlevat analüüsi.
Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise projektimeeskond
andis 2020. aasta lõpus sellesse uuringusse omapoolse sisendi. Mõjuanalüüsi vaheraport valmib
15.02.21 ning lõppraporti tähtaeg on 30 aprill 2021.
Tegevuse nr ja 3.3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad
nimetus kommunikatsioonitegevused
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub.
nimetus8
7
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
8
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
28
Tegevuse või 01.01.2019- 31.12.2021 Tegevuse või 01.01.2019-
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
2020. aasta esimeses pooles valmistati ette hanke dokumendid koos RTKga. Tänu eriolukorra välja
kuulutamisele, nihkus tegevuse algus 2020 teise poole. Lepingu sõlmimine plaanitakse oktoober 2020.
tegevusega alustatakse november 2020a. Antud tegevuse elluviimine nihkub aastasse 2021.
2020. aasta teises pooles Sotsiaalministeeriumi sisuosakonna inimeste vahetuse tõttu nihkus hange
välja kuulutamine 2020 aasta lõppu. Haneke kuulutati välja 21.12.20202. Hanke pakkumused avatakse
29.01.2021.
Tegevuse nr ja nimetus 2.4 Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR).
Alamtegevuse nr ja nimetus9 Alamtegevus puudub
Tegevuse või 01.01.2019–31.12.20 Tegevuse või 01.01.2019-30.04.2020
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud
probleemid ja ettevõetud abinõud.
2019. aasta esimeses pooles valmistati ette ja saadeti välja pakkumuskutse partnerite leidmiseks.
Koolituse sihtrühmaks on spetsialistid, kes tegelevad vähenenud töövõimega või teiste tööturul
ebasoodsamas seisus olevate inimeste tööle saamise toetamisega, sh tööturuteenuste osutajad,
erihoolekande teenuse osutajad, kaitstud töö teenuse osutajad, sotsiaalse- ja tööalase
rehabilitatsiooniteenuse osutajad.
Koolituse läbinud spetsialist kasutab toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika elemente oma
igapäevatöös klientidega ja tööandjatega, et toetada vähenenud töövõimega või teisi tööturul
ebasoodsamas seisus olevaid inimesi avatud tööturule sisenemisel ja töökohal püsimisel.
Koolitust planeeriti kolme Eesti piirkonda
I – Tallinn/Harjumaa;
II – Tartu, Viljandi, Pärnu, Jõhvi;
III – Tallinn, Jõhvi (venekeelne)
Kõikidele piirkondadele leiti koolitajad. Eesti keelsetest koolitust viiakse läbi 4 Tallinnas, 2 Tartus, 1
Pärnus, 1 Viljandis, 1 Jõhvis. Lisaks toimub kolm vene keelset koolitust, millest 2 toimub Jõhvis ja 1
Tallinnas. Juulis ja augustis toimus gruppide komplekteerimine. Koolituse esimesed grupid alustavad
septembris.
2019. aasta teises pooles toimusi TTR koolitused planeeritud piirkondades. Venekeelsed
koolitusgrupid ei täitunud ootuspäraselt ja kahest grupist moodustati üks. 2019 aastal toimus seega
koolitus 5 grupis. Koolitust alustas 77 ja kokku koolitati 69 spetsialisti, neist 13 venekeelses grupis. 4
9
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
29
inimest katkestas ja koolitust jätkab 2020 aastal 3 inimest. Uue TAT muudatusega pikeneb antud
tegevuse kuupäev kuni 30.04.2020a.
2020. aasta esimeses pooles jätkus planeeritud koolitus kuni aprill 2020, koolitusel osales 3 inimest,
kes jätkasid koolitust eelmisest aastast. Kokku koolitati 69 spetsialisti, neist 13 venekeelses grupis. 4
inimest katkestas.
8. Näitajate10 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase11 saavutustase
missugusest tegevusest
kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Osalise töövõimega 23122 24 777 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja
inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2019 a kohta) 2020. a kohta andmed
töövõime reformi 54 181) laekuvad 2021. aastal.
vahendusel teenuseid
Indikaatori täituvus vastab
prognoosile.
Näitaja 2
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalise töövõimega 23 122 24 777 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja
inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2019a kohta)
töövõime reformi 54 181)
Indikaatori täituvus vastab
vahendusel teenuseid
prognoosile.
TAT spetsiifilised väljundnäitajad12:
Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine
Osalise töövõimega 23 122 24 777 Indikaatori täituvus vastab prognoosile
inimesed , kes on
saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid
TAT spetsiifilised väljundnäitajad :
Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
10
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
11
TATs fikseeritud saavutustase.
12
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
30
Tõlketeenuse 1 1 Hetkel indikaatori täituvus vastab
kontseptsiooni välja prognoosile.
töötamine
Osutatud tõlketeenuste 4 000 2600 Tõlke teenuse pakkumisega alustati
tundide arv mai 2018 a.
Tegevus 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimine
Osalise töövõimega 740 411 Panustab otseselt rakenduskava
inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse
töövõime reformi
vahendusel teenuseid
Tegevus 2.4 Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR).
Osalise töövõimega 180 77 Panustab otseselt rakenduskava
inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse
töövõime reformi
vahendusel teenuseid
Tegevus 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad
kommunikatsioonitegevused
Toimunud ürituste arv 5 0 Seoses eriolukorraga lükkusid
tegevused edasi.
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad13
Tegevused 2.1 ja 2.2
Töötavad inimesed, kelle 0 1036
töövõimet hinnati
osaliseks ning kes on
säilitanud oma töökoha
12. kuu möödumisel
peale hindamist
Mittetöötavad inimesed, 0 599
kelle töövõimet hinnati
osaliseks6 ning kes on
liikunud hõivesse 12. kuu
möödumisel peale
hindamist
TAT panus üldistesse näitajatesse
13
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
31
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu ei
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste ei
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või jah
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele
või avalike teenuste osutamisele?
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh
ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud 0
(%):
TAT lõppeesmärgi täitmise 24 777 unikaalsed isikud. (Statistika näitaja 2019 a kohta)
selgitus: Eraldi soo lõikes sisuga 31.12.2019 on 9813 meest ja 14 964 naist.
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele14
2016:TAT ellu viidud tegevuste panus täitmise osas on esimesel aastal null seisus teenusesaajate hulgas
ja tagasihoidlik. Selle põhjuseks on see, et tegevused (2.1 ja 2.2 ) mille raames toimub peamine teenuse
osutamine, alustavad alles 2016 aastal. Kõik ettevalmistustegevused 2015 a. on plaanipäraselt viidud
ellu.
TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, kuna teenustel osalejate seireandmed
tekivad alles 2017. aastal. (Teenuse osutamine kõike kolme tegevuse kohta algas 2016 a.) Vaadates
rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 14 900), siis TAT ellu viidud tegevuste panus
täitmise osas Statistikaameti poolt pole veel tulnud , andmed saabuvad märts 2017a. Kumulatiivne
täitmine seisuga 31.12.2016 on 9539. 2016 aastal tegevustega alustati väikse viivitusega kuuna
administratiivne jaotus ei toiminud hästi, kuid aasta teisest poolest tegevused jooksid ilusti ja teenuse
osutamisel takistusi polnud.
2017: Unikaalseid isikud 2016 a seisuga on 9241. 2017. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2018. aasta
märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 17130 isikut.
Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta viivitusega 2017. a
seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu.
Eelarve täitmine on olnud plaani pärane.
2018: Unikaalseid isikud 2017a seisuga on 15760. 2018. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2019. aasta
märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 20895 isikut, mis teeb
90% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta
viivitusega 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud
tegevused on viidud ellu. Eelarve täitmine on olnud plaani pärane, 2018 a lõpuga on tekkepõhiselt täidetud
41% eelarvest.
2019: Unikaalseid isikud 2018a seisuga on 20457. 2019. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2020. aasta
märtsis. Hetke seisuga, kuue tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 25471 isikut, mis teeb
88,4% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016
aasta viivitusega. 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud
tegevused on viidud ellu.
2020: Unikaalseid isikud 2019a seisuga on 24 777 . 2020. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2021. aasta
märtsis. Hetke seisuga, kuue tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 27 777 isikut, mis teeb
88,4% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016
14
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
32
aasta viivitusega. 2020 a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud
tegevused on viidud ellu.
Vaatamata sellele, et tänu 2020a riigis kehtestatud eriolukorrale ja pandeemiast tingitud teenuste
osutamisel eritingimuste kehtestamist, osad TAT tegevuste elluviimine on muutunud esialgsest
planeeritud ajakavast, siis 2020 aasta lõppuks võib olla kindel , et kõiki planeeritud TAT tegevusi jõutakse
viia ellu enne abikõlblikkuse perioodi lõppu.
10. TAT mõju läbivatele teemadele15
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: Ajavahemikul 2016-2020 on teenusel osalenud ca 1780 inimest. 31.12.2020 seisuga oli
teenusel 619 inimest. Teenusele on järjekorras ca 100 inimest, paljud neist pole olnud valmis vabale
teenuskohale asuma või nende elukohapiirkonnas ei ole sobivat teenuseosutajat. 2019-2020.aasta
hankeperioodil oli jaotatud 695 kliendikohta, teenust oli võimalik saada igas maakonnas, v.a. Hiiumaa.
Infoühiskond x x
Selgitus: Kaitstud töö teenuse raames on tööealiste erivajadustega ja puuduva töövõimega inimeste
tööturul osalemise võimalused suurenenud. Teenuse raames on loodud kaitstud tingimustel töötamise
võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele teenuse sihtgruppi kuuluvatele
inimestele üle Eesti. Märkimisväärne osa kliente, kes varem töötasid SKA töötamise toetamise
teenusel, on üle läinud SKA kaitstud töötamise teenusele. Kaitstud töötamise teenust pakutakse
töökeskustes üle Eesti, üksikutel juhtudel kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud
vajalik juhendamine. Kliendid teostavad allhanketöid, valmistavad omatoodangut või pakuvad erinevaid
teenuseid, peamiselt koristus- ja heakorra valdkonnas. Klientidele sobivate tööülesannete valik sõltub
teenuseosutaja ettevõtlikkusest ja piirkonnas olemasolevatest töövõimalustest. Kliendi soovi ja eelduste
korral otsitakse talle tööd avatud tööturul.
.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: Antud meetme raames pakutakse erivajadustega inimestele võimalust töötada kaitstud
tingimustes – teha neile sobivat tööd neile jõukohasest tempos, seejuures saades tuge neid juhendavatelt
spetsialistidelt. See aitab suurendada erivajadusega inimeste tööhõivet ja võimaldab neil iseseisvamalt
toime tulla. Seeläbi laekub maksutulu ning väheneb surve sotsiaalsüsteemile.
Võrdsed võimalused x x
sh sooline võrdus x x
Selgitus: Kaitstud töötamise teenus suurendab võrdseid võimalusi, toetades madalama töövõimekusega
inimeste võimalusi ühiskonnaelus osaleda ja oma töist panust anda ühiskonnale. Kaitstud töö teenuse
osutamisel ei eristata kliente soolisel ega muul alusel, kõigil on võrdsed võimalused.
sh võrdne kohtlemine x x
15
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
33
Selgitus: Kaitstud töötamise teenus on olemuslikult võrdsel kohtlemisel baseeruv – iga kliendi puhul
lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest ja püütakse leida talle sobiv töö, mida ta saab jõukohases
tempos ja sobivad töökeskkonnas teha. Teenusele võtmisel ei eelistata ühtegi kliendigruppi teistele.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele16
TAT partneriteks on:
Sotsiaalkindlustusamet, mis viib ellu tegevused: punkti 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja
osutamine, abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine“. Selle
tegevuse elluviimisel on Sotsiaalkindlustuseamet on sujunud hästi. Toimusid mitmed infopäevad ja järelevalved,
punkt 2.3 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ Selle tegevuse
elluviimine partneri poolt on kooskõlas tegevuskavaga. Teine piloot on sai alguse augustist 2019, hetkel tegevusi
viiakse ellu plaanipäraselt. 2019 aasta viidi Sotsiaalkindlustus ameti vastutusalasse ka tegevust 2.2
„Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ ning „Toetatud töölerakendumise
koolituste pakkumine (TTR)“. „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“
tegevusi viiakse ellu plaanipäraselt ning tegevus „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR)“ on
lõppenud, paraku viimase tegevuse indikaatorit ei olnud võimalik saavutada vastavalt püstitatud eesmärgile, kuna
koolitus grupid ei tulnud täis.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, TAT tegevuste rakendamisega lõpetati aastal 2019., tegevused viidi üle
Sotsiaalkindlustusametisse.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Regina Sergejeva
[email protected]
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse
[email protected]
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
16
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
34
35
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected] Meie 29.03.2021 nr 2-5.1/1131-1
Endla 10a
10142, Tallinn
TAT "Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine" vahearuanne nr.11
Lugupeetud Ülle Luide
Käesolevaga edastame TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende
töötamise soodustamine“ vahearuande nr 11.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa:
1. Lisa 1 TAT seirearuanne nr 11
2. Lisa 2_finantsseire vahearuanne nr 11
Regina Sergejeva 6269 219
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
"Aruandevormide kinnitamine"
lisa 2 (vorm)
Eelarve täitmise aruanne*
TAT nimi: Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aruandeperiood: 01.01.2015-31.12.2020
Kulu aruandeperioodi lõpuks
Eelarve täitmise
Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud
%
väljamakse taotluste põhjal)
Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi
Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr kulu kulu
1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg
3)*100
1 Otsesed kulud 35 211 573,81 0,00 29 595 759,29 0,00 84,05
1.1 TAT juhtimiskulud 158 087,45 0,00 117 329,32 0,00 74,22
1.1.1 TAT juhi töötasu 158 087,45 0,00 117 329,32 0,00 74,22
Kaitstud töötamise teenuse välja
arendamine, osutamine ning abivahendite
1.2 29 727 791,00 0,00 27 869 068,71 0,00 93,75
kasutamise võimaldamine (tegevuste
elluviija SKA)
1.2.1 Otsene personalikulu 532 912,89 0,00 486 691,42 0,00 91,33
Kaitstud töötamise teenuse välja
1.2.2 11 256 772,44 0,00 11 043 308,30 0,00 98,10
arendamine ja osutamine
1.2.3 Abivahendite kasutamise võimaldamine 16 099 723,07 0,00 14 578 335,07 0,00 90,55
Juhtkoerte soetamine, koolitamine ja
1.2.4 teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi 160 583,87 0,00 81 336,30 0,00 50,65
väljatöötamine
1.2.5 Erihoolekandeteenuse
Rehabilitatsiooni teenuse osutamine
osutajate 1 677 798,73 0,00 1 670 755,22 0,00 99,58
1.2.6 koolituskulud 183 500,00 0,00 8 642,40 0,00 4,71
1.2.7 1.2.7 TAT juhtimise kulud 15 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Kuulmispuudega inimestele suunatud
1.3 tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 626 006,46 0,00 526 559,61 0,00 84,11
(tegevuste elluviija Astangu KRK)
1.3.1 Otsene personalikulu 103 762,64 0,00 103 774,86 0,00 100,01
1.3.2 Tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 522 243,82 0,00 422 784,75 0,00 80,96
Integreeritud, isikukeskse ja paindliku
1.4 erihoolekandeteenuste süsteemi 4 629 022,90 0 1 082 801,65 0,00 23,39
piloteerimine (tegevuste elluviija SKA)
1.4.1 Otsene personalikulu 218 718,75 0,00 242 457,47 0,00 110,85
1.4.2 Teenuse piloteerimine ja arendamine 4 410 304,15 0,00 840 344,18 0,00 19,05
Psüühiliste erivajadusega inimeste
1.4.3 ühiskonda kaasamist toetavad 0,00 0,00
kommunikatsioonitegevused.
Erihoolekandeteenuste süsteemi
1.4.4 0,00 0,00
piloteerimine mõjuanalüüs
Toetatud töölerakendumise koolituste
1.5 70 666,00 0 53 169,53 0,00 75,24
pakkumine (TTR)
1.5.1 Otsene personalikulu 4 616,00 0,00 0,00 0,00 0,00
1.5.2 TTR koolituste pakkumine 66 050,00 0,00 53 169,53 0,00 80,50
2 Kaudsed kulud3 152 715 0,00 37 233,75 0,00 24,38
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 35 364 288 0,00 29 632 993,04 0,00 83,79
4 Otsesed personalikulud kokku4 1 013 482 950 253,07
5 Jaotamata eelarve 9 031 636
6 Eelarve kokku 44 395 924
7 ERF tüüpi kulud kokku 0
8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT
0,00%
kogumaksumusest (%)
* esitatakse koos seirearuandega
1
Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele
2
Märgitakse kinnitatud eelarve aastad
3
Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel
4
Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel