dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

TAT "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" vahearuanne nr.11

Sotsiaalministeerium · 29. märts 2021
Viit
2-5.1/1131-1
Registreeritud
29. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/3
Vastutaja
Regina Sergejeva (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-5.11131-1 29.03.2021 Väljaminev kiri.asice1055 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 „Aruandevormide kinnitamine“ lisa 1 (vorm) Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT nimi Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine. 2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.01.001.01.15-0005 3. Toetuse saaja nimi Sotsiaalministeerium 4. Partnerite nimi/nimed Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Sotsiaalkindlustusamet 5. TAT abikõlblikkuse 01.01.2015 - 31.12.2021 periood 6. Aruandeperiood 01.01.2020- 31.12.2020 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine. Alamtegevuse nr ja 2.1.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine nimetus1 Tegevuse või alamtegevuse 01.03.2015 – Tegevuse või 01.03.2015- planeeritud algus- ja 31.12.2021 alamtegevuse tegelik lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2015. aasta esimeses pooles kuulutas Sotsiaalkindlustusamet konkursi projektijuhi kohale ning võeti tööle ka koordinaator. 2015. aasta teisel poolel arendati välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtgrupi huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega. Viimase koostamisse kaasati ka potentsiaalsed teenuseosutajad (reha- ja erihoolekande asutused). Lisaks koolitati otseselt teenuse osutamisega seotud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali (projekti juhti, koordinaatorit ), et nad oleksid kursis 1 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. sihtgrupi vajaduste ja teenuse olemusega ning oleksid valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Läbi on viidud ka „KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUS“ hange. Riigihange oli jaotatud osadeks maakondade järgi. Pakkuja võis esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Üle Eesti jagati teenuseosutajate vahel 630 kohta. Nr Maakond Kliendi kohtade arv Maksimaalne pakkujate (teenuseosutajate) arv 1 Harjumaa 165 16 2 Hiiumaa 5 1 3 Ida-Virumaa 70 7 4 Jõgevamaa 50 5 5 Järvamaa 20 2 6 Lääne-Virumaa 30 3 7 Läänemaa 10 1 8 Põlvamaa 40 4 9 Pärnumaa 35 3 10 Raplamaa 15 2 11 Saaremaa 15 2 12 Tartumaa 80 8 13 Valgamaa 30 3 14 Viljandimaa 35 3 15 Võrumaa 30 3 Kokku 630 63 Teenuse eesmärk on pakkuda kliendile töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas; tuge suundumisel tööturuteenustele; abi osutamist tööle saamiseks avatud tööturul. Hankega sai täidetud 479 kohta. Ida- Virumaal jäi täitmata 40 kohta ja Harjumaal 111 kohta. Klientidega töö algab 1. veebruarist 2016. Hetkel hange on tehtud aastaks, lisa hanget ei tehta. Kõik kohad mis jäid katmata teenuseosutaja poolt ja teenuseosutamise piirkonnad vaadatakse järgmise hanke tegemisel üle. 2016. aasta esimeses pooles alustati teenuse osutamisega. Jaanuaris sõlmis SKA hankelepingud 28 teenusepakkujaga pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamiseks, mis katavad kõik maakonnad. Alates jaanuarist said sihtgruppi kuuluvad isikud esitada taotluseid pikaajalise kaitstud töö teenuse saamiseks. Sellest alates on esitatud üle 450 taotluse. Teenusele on suunatud 377 isikut, kellest mõned on teenuse tarbimise katkestanud. 2016. aasta esimeses pooles oli teenusel järjekorras 37 isikut. Teenuse käivitamiseks kulus aasta alguses oodatust rohkem aega, mistõttu on esinenud väiksemaid probleeme, kuid mis tänaseks on suuremas osas kõrvaldatud. Probleemseid kohti on tekkinud kaitstud töö teenuse osutamises seoses sellega, et teenuseosutajad ei ole ühtlaselt aru saanud kuidas toimub teenusele suunamine ja teenuse osutamine. Antud olukord on tänaseks kontrolli all. Hetkel ei ole kolm asutust 28-st alustanud pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisega, kuna ei ole leidnud piirkonnas sihtgruppi kuuluvaid kliente. Eesmärgiks on 2016. aasta teisel poolel tagada teenuse sujuvam elluviimine ning vabade teenusekohtade täitmine. Kolme asutuse teenusega alustamise viibimine ei sea ohtu kavandatud 2016. aasta saavutustaseme täitmist. Asutused, kes ei ole veel teenuse osutamisega alustanud: • Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu MTÜ ( Ida-Virumaa) • Virumaa Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus MTÜ (Harjumaa) • Koduhooldus OÜ (Tartumaa) Kuna Sotsiaalkindlustusameti hinnangul „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“ projekti projektijuht vajas väljavahetamist, lõpetati mais tööleping endise projektijuhiga ja kuulutati uus konkurss „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine“ projekti projektijuhi kohale. Eelarve täitmine tekkepõhiselt : 130 121,88 eurot. 2 2016. aasta teisel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega. Toimunud on mõned muudatused projektiga seotud personali osas Sotsiaalkindlustusametis – vahetus projektijuht (uus projektijuht asus tööle juulis 2016) ning lisaks sellele võeti tööle veel üks koordinaator (oktoobris), kelle ülesandeks on kaitstud töö teenuse korraldamisel tehnilise toe pakkumine. Vaadati üle projekti korralduslik pool ja infovahetus partneritega, samuti koguti teenusepakkujatelt tagasisidet ja ettepanekuid kaitstud töö teenuse sisu ja korralduse kohta. Selle tulemusena on projekti elluviimise korralduslik pool muutunud sujuvamaks. Seisuga 31.12.2016 osutas kaitstud töö teenust 26 teenusepakkujat. Kaks teenuseosutajat (Koduhooldus OÜ ja Viruma Nõustamis –ja Aktiviseerimiskeskus) 28st pole teenusega alustanud, kuna neile ei tulnud sobivaid kliente. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta jooksul saanud 474 inimest, kellest 31.12.2016 seisuga viibis teenusel 371 klienti. Teenuselt on lahkunud 102 klienti, neist 15% kas tööle avatud tööturul, õppima või tööturuteenustele. Teenuselt lahkumise olulisemateks põhjusteks on veel: kliendi terviseprobleemid (19%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (21%), motivatsiooniprobleemid (20%), elukoha vahetus (5%), teenuse korraldus ei sobi, nt vajab pikemat õppimise aega (5%), klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri (5%). Murekohaks ,seoses kaitstud töö teenuse hankega oli sõidutoetuse maksmine. Sotsiaalkindlustusamet oli valesti tõlgendanud sõidutoetuse maksmise korda, mille tulemusel nõudis klientidelt sõidutoetuse maksmiseks kuludokumente (piletid). 2016. aasta lõppuks oli probleem lahendatud. Sotsiaalkindlustusamet tegi sõidutoetuse maksmise osas ümberarvestust ja maksis klientidele välja vajalikud sõidutoetused ühikuhinna põhiselt. Paralleelselt kaitstud töö teenuse osutamise jooksva korraldamisega toimus septembris-oktoobris uue riigihanke ettevalmistamine. Vajadus uue kaitstud töö riigihanke läbiviimiseks tulenes esiteks sellest, et 2015. aastal läbiviidud riigihanke lepingud olid sõlmitud perioodiks kuni 31.12.2016. Teiseks, uue hanke korraldamine võimaldas kaitstud töö teenust edasi arendada, võttes arvesse teenuse käivitamise esimese aasta vältel saadud kogemusi ja teenuseosutajatelt laekunud tagasisidet teenuse sisu ja korralduse kohta. Olulisemaks täienduseks teenuse sisus on III etapi lisandumine – kui 2016.aastal hõlmas kaitstud töö teenus 2 etappi (kliendi sisseelamise etapp ja kaitstud tingimustes töötamine), siis alates 2017. aastast lisandub ka III etapp, mille eesmärgiks on puuduva töövõimega klientide toetamine nende siirdumisel avatud tööturule. Lisaks muudeti teenuse korraldust kaitstud töö sihtrühma eripärale vastavamaks. Riigihanke tulemused selgusid detsembris 2016, teenuse osutamine uute hankelepingute alusel algas jaanuaris. 2017. aasta esimesel poolel jätkati kaitstud töötamise teenuse osutamisega ja edasiarendamisega. Seisuga 31.05.2017 on pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajaid 30. Kaitstud töö teenust on 2016. aasta algusest kuni 31.05.2017 saanud kokku 660 inimest, kellest 31.05.2017 seisuga viibis teenusel 466 klienti. Teenuselt on lahkunud 194 klienti (29,4% kõigist PKT teenusel viibinutest), neist 11,7% läks kas tööle avatud tööturul , õppima või muule teenusele (tööturuteenusele). Teenuselt lahkumise põhjusteks on veel: kliendi terviseprobleemid (15,9%), kliendile ei ole töötamine kaitstud tingimustes jõukohane (17,9%), motivatsiooniprobleemid 12,3%, elukoha vahetus (13,3%). Teenuse korraldus (nt pakkutavate tööde mitte sobituvus) ei sobinud 2,1%, klient jõudis vanaduspensioni ikka või suri 2,5%. Osa kliente lahkus 2016. aasta lõpus teenuselt seetõttu, et seoses uue hankega teenuseosutaja ei jätkanud (13,3% klientidest) ja uue teenuseosutaja juurde klient ei soovinud minna. 2017. aastal on 2,6% klienti lahkunud teenuselt, sest nende töövõime hinnati Töötukassa poolt osaliseks ja seetõttu langesid nad PKT sihtgrupist välja. 2017. aasta esimesel poolel on PKT teenuse osutamine toimunud 2016. läbiviidud uue hanke tingimuste kohaselt. Kuna selle hankega jäi jagamata 101 kliendikohta , siis aprillis 2017 kuulutati välja kordushange 6 maakonnas, et need kohad ära jagada teenuseosutajate vahel. Vabade kohtade tekkimine oli seostud sellega , et osad teenuseosutajad ei osutunud valituks uues hanges. 2017. aasta aprillis vahetus Sotsiaalkindlustusametis üks PKTga tegelev koordinaator (Tartus). 2016 asta oli suunatud teenuse käivitamisele, 2017. aastal on pööratud suuremat tähelepanu kaitstud töö teenuse sisulisele teenuse osutamisele, järelevalvet on teostatud 8 teenuse osutamise kohas. Hetkel järelevalve tulemused on olnud positiivsed. Paikvaatluse käigus vaadati kuidas klient teeb tööd , mis tööd teenuseosutaja pakub kliendile, kas see vastab lepingule, mis ruumides osutatakse kaitstud töö teenust. 2017. aastal jätkub pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamine, eesmärgiks on teenust pakkuda võimalikult paljudele klientidele. 3 2017. poolaasta seisuga pakuti teenust eesmärgipäraselt, teenusel viibis kokku 466 klienti. 2017. aasta teisel poolel on põhitegevuseks olnud 2018 aasta hanke aktiivne ettevalmistamine, mis algas juba augustis teenuseosutajatelt tagasiside ja kommentaaride küsimisega. Saadud andmeid analüüsiti teenuse arendamise vajaduse valguses ( teenuse korralduslik pool, sihtgrupp /klient ja suunamine teenusele). Septembris toimusid Tallinnas ja Tartus PKT teenusepakkujate seminarid, mille üheks eesmärgiks oli ka teenusepakkujatega läbi arutada neilt tulnud tagasiside ja tehtud ettepanekud. Antud ettepanekuid arvestatakse PKT teenuse arendamisel ja katsetakse piloteerimise käigus. Koos Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega arutati edaspidiseid koostöövõimalusi teenuse arendamise ja piloteerimise eesmärgil. Kuna Astangu KRK on üks pikaajalise kaitstud töö teenuse osutaja, siis ei tohi nad samaaegselt osaleda teenuse arendamisel, ilma, et seaks hiljem ohtu riigihanke korraldamise läbipaistvuse. Aasta teises pooles jätkus teenuseosutajate külastus lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks. Ühele asutusele tegi SKA lepingutingimuste täitmise rikkumiste eest leppetrahvi nõude. Igakuiselt toimub jooksvalt teenuseosutajate poolt esitatud arvete kontrollimine, klientide taotluste läbivaatamine, nende õigustatuse kontrollimine ning suunamiste ja järjekordade haldamine. 31.12.2017 seisuga oli PKT teenusele suunatud 2016-2017 aastaga kokku 869 isikut. 2017 aastal on I etapis viibinud 438 ja II etapis 475 klienti ning III etapis 7 klienti. Teenuselt lahkunud on erinevatel põhjustel 2017 aastal 169 klienti. Lahkumise põhjused jagunevad kolme liiki: a) teenuse lõpetajad (kliendid liikuvad edasi teisele tööturu teenusele), b) katkestajad (tervisliketel põhjustel, c) antud teenus (konkreetne pakutav töö lõik) ei sobinud kliendile. 2018. aasta esimesel poolel põhitegevuseks on olnud uute hankelepingute sõlmimine, lepingute muudatuste vormistamine, teenuseosutajate juhendamine, teenusele suunamine ja nõustamine erinevate probleemide lahendamisel ( klentidetoimiku vormistamine, sõidutoetuse maksmine , kliendi hindamine jne.) kokku jaotati 637 teenuskohta. • Valgamaa ja Saaremaa osas pikendati 2017 aasta hankelepinguid kuni uute hanketulemuste selgumiseni. Valgamaa hanketulemuste (viitenumber 178990 ja 184505) kohta esitati VAKO –le kaebus, mille osas tegi VAKO otsuse, et Valgamaa hankepakkumiste hindamisel on tegevusjuhendajate töökogemust valesti hinnatud. Selle VAKO otsuse osa kaebasime halduskohtusse edasi. 26.märtsi Tallinna Halduskohtu otsusega tunnistati VAKO otsus kehtetuks. Ringkonnakohus andis 15.05.2018 teada, et jätab halduskohtu otsuse jõusse. 25.05.2018 kaebas Avitus otsuse edasi riigikohtusse. Kassatsioonikaebuses rõhub Avitus lisaks ka SKA ja riigi ebamõislikule käitumisele. Ebamõistlik olevat olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet tellib teenust, mida SHS ei nimeta erihoolekandeteenuste ega muude teenuste hulgas. SKA eesmärgiks saavat olla üksnes SHS-is sätestatud teenuste tellimine, vastasel korral oleks tegu eelarveliste vahendite raiskamisega, mille osutamiseks ei ole riik kohustatud. Kassaator väidab ka, et PKT puhul on sisuliselt tegu SHS-s märgitud erihoolekande (töötamise toetamise) teenusega ja seepärast ei tohiks SKA sõlmida hankelepingut asutusega, kellel puudub erihoolekande tegevusluba. SKA kavatseb riigikohtule selgitada, et viimased väited on meelevaldsed, vastuolus hea õigusloome tava ja hangitava teenuse olemusega ning ebamõistlikult hanke pakkujate konkurentsi piirav. Selleks, et klientide teenuse saamine ei katkeks kohtuvaidluste ajal, pikendab SKA Valgamaa seniste PKT teenuseosutajatega 2017 aastaks sõlmitud hankelepinguid. Kuna igas maakonnas oli hankega kehtestatud teenuse osutamiseks rahaline limiit, siis uue RHS (Riigi Hange Seadus) kohaselt võis SKA äärmisel vajadusel Valgamaa teenuseosutajatega eelmist lepingumahtu suurendada kuni 50% ulatuses. Kui rahaline limiit täitub, katkeb ka teenuse osutamise õigus. Hetkel on lepinguid ja klientide suunamisi pikendatud mai lõpuni. • SKA on Mai lõpuks külastanud paikvaatluse ja järelevalve valguses kokku 12 teenusepakkujat. Vastavalt kontrolli tulemustele ( puudusid kliendiallkirjad) on SKA teinud kahele asutusele leppetrahvi ja küsinud tagasi raha alusetult makstud teenuse osutamise eest. • 28.02 toimus SKA juhtumikorraldajatele seminaar, mille eesmärk oli anda ülevaade PKT teenuse korraldusest ja arutada koordinaatorite ja juhtumikorraldajate koostöö edendamist. 4 • 21.03. toimusid kaks kohtumist Töötukassaga, kus arutati kaitstud töö teenuste (LKT ja PKT) arendusvajadust. Arenduste vajaduse selgitamiseks tellin Sotsiaalministeeriumi töö valdkond teenuse mõjuanalüüsi. • Alates veebruarist tegeles SKA PKT teenuse arendamise ja uue hanke ettevalmistamisega. Uut hanget planeeritakse kaheks aastaks ja kuulutatakse välja septembris. Seis 31.05.2018 Teenusel olevaid isikuid kokku 590 sh hetkel teenusel I etapis 167 sh hetkel teenusel II etapis 422 sh hetkel teenusel III etapis 1 Järjekorras olevaid isikuid 57 Teenuse osutamise eest esitatud arveid 330 000 (väljamakseteks teenuseosutajatele) Maakondi, kus PKT osutatakse 14 (va Hiiumaa) Teenus osutavaid asutusi* 28 Asukohti, kus PKT teenust osutatakse 43 2018. a teisel poolel on kokku külastatud 28 teenusepakkujat, mõnda korduvalt. Kuna kõik asutused ei ole lepingutingimustest kinni pidanud, siis oleme 3 asutuse puhul näinud vajadust kohaldada leppetrahvi. Leppetrahv oli tehtud Tabivere Sotsiaalkeskusele, Hea Hoog SA-le, ja MTÜ Atchronil . Teenuse osutamise ebasobivates ruumides peatasime teenuse osutamist MTÜ Atchronil, kuni uute sobivate ruumide leidmiseni. Paaril korral on eksimused kõrvaldatud kreeditarve esitamise abil ja ühel korral oleme teinud ettekirjutuse peatamaks ebasobivas ruumis teenuse osutamise, kuna ruumi tingimused ei vastanud töö- ja tervisekaitse nõuetele (Tallinna Tugikeskusele Juks ja Tabivere Sotsiaalkeskusele. Samuti Hea Hoog SA vähendas meie märgukirja peale ühe kliendi pearaha arvelt). Teenust saavad kliendid on üldjuhul rahul ja rõõmsad, et neile võimaldatakse tööl käimist. Vähenenud töövõimega inimeste ettevalmistamine avatud tööturule siirdumiseks on teenuse raames toimunud, kuid avatud tööturule siirdunuid ning sinna püsima jäänud inimesi on olnud vähe (6 isikut). Alates 2018 teisest poolest on toimunud aktiivne PKT teenuse arendamine koostöös Sotsiaalministeeriumiga ja 2019-2020 aastaks teenuse hanke ettevalmistamine. Uute hankemuudatuste eesmärk oleks vähendada erihoolekandeteenuste teenusosade dubleerimist võimaldades keskenduda eelkõige tööoskuste ja -võimaluste arendamisele. Samuti sooviti teenusepakkuja jaoks muuta töökorraldus paindlikumaks, seda just klientide erinevate vajaduste ja eripäradega paremaks arvestamiseks. PKT teenuse kasutajate arv on aastate lõikes pidevalt tõusnud igas etapis. 31.12.2018 seisuga oli teenusel 640 isikut. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on jõudnud 6 isikut, kes töötavad avatud tööturul teenusepakkuja juhendamisel. Planeeritud oli 8, mis teeb 75%. 2019. aasta esimesel poolel teenuse piloteerimine on toimunud katkematult. 30.06.2019 seisuga on üle Eesti kaitstud töö teenusel erinevates etappides kokku 598 isikut, kellest 80% saab ühtlasi erihoolekandeteenuseid. Teenuse lõppeesmärgini ehk III etappi on aastate jooksul jõudnud 8 isikut, hetkel on kolmandas etapis 1 isik. Kuigi teenuse järjekorras on 119 isikut, on hetkel täitmata teenuskohti 81. Enamus järjekorras olevatest isikutest soovib minna kindla teenuseosutaja juurde (nt 50% soovib SA Hea Hoog juurde). 5 2016 2017 2018 2019 Kliendikohti 484 649 685 679 (teenusekohti) Järjekorras 35 27 108 119 Teenuseosutajaid 26 34 29 26 (asutused) PKT maakondi 14 (va Hiiumaa) 14 (va 14 (va Hiiumaa) 14 (va Hiiumaa) Hiiumaa) Teenuse osutamise 40 55 40 38 asukohti (linnad, külad) 2019-2020 aasta kaitstud töö teenuse osutamise hanketingimustesse on sisse viidud mitmeid muudatusi. Muudatuste vajadust tingis asjaolu, et senine teenuse eesmärk ei olnud piisavalt selge ega mõõdetav. Samuti võis kaitstud töö raames tehtavaid eesmärgipäraseid tegevusi tõlgendada mitmeti ning need kattusid osaliselt erihoolekandeteenuste sisuga. Erinevate teenuste tegevuste dubleerimine ei ole majanduslikus mõttes otstarbekas ning hägustab piloteeritava teenuse tegevuste efektiivsuse hindamist. Kuigi mitmed hankesse sisse viidud muudatused ei olnud varasematele teenuseosutajatele meelepärased, laekus hankepakkumisi 41 asutuse poolt. Täheldasime, et enamustes pakkumustes taotleti teenuskohti varasemast suuremal hulgal. Olulisemad sisse viidud muudatused PKT teenuse piloteerimiseks aastatel 2019-2020: • Lähtuvalt SHS-st osutatakse teenust vajaduspõhiselt ega dubleerita teiste sotsiaalteenuste tegevusi. PKT teenusel on kaks juhendamiskomponenti - tööjuhendamise komponent ja sotsiaalse toe komponent, mis on ühtlasi tasu suuruse maksmisel aluseks. PKT raames ei rahastata enam teenuseosa, mis on juba kaetud erihoolekande raames. (EHK teenuse kliendi pearaha on 20% võrra väiksem) • Täpsustati teenuse eesmärgi saavutamise tingimusi. Teenuse II etapp lahutati kaheks – põhietapp (3 aastat) ja jätkuetapp (tähtajatu). II etapi põhiperioodi eesmärk on tööoskuste arendamine ning tööväljundi leidmine avatud tööturul. Etapi jätkuperioodil on rõhk tööoskuste säilitamisel, mille eest tasutakse pearaha väiksemas määras. • Tõsteti juhendajate pädevusnõudeid ja lisati paindlikkust. Vähemalt 1 juhendaja meeskonnas omab kõrgharidust sotsiaalteadustes ja oskab iga kliendi puhul hinnata juhendamisvajaduse intensiivsust, eripära ning nõustab kolleege tegevuste planeerimisel. • Klientidega tohib II etapis töötamiseks sõlmida ainult töölepingud, kuna VÕS-lepingud ei vasta oma iseloomult PKT teenuse tingimustele. See tingimus välistab edaspidi võimaluse tasuda klientidele tehtava töö eest vähem, kui on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalne töötasu suurus. • Töötegevused peavad olema reaalsed ehk tootma lisandväärtust. Teenuseosutajal on oma koostööpartnerid (tööandjad), kelle tellimusel kliendid tööd teevad. PKT II etapi töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud erihoolekandeteenuse tegevused, mida erihoolekande kliendid teevad oma eluruumides (nt koristamine, puude tuppa toomine, köögitööd, pesu pesemine jmt.), ei ole abikõlbulikud PKT II etapis, küll aga loetakse need tegevused sobivaks teenuse I etapis isiku tööoskuse hindamiseks ja kujundamiseks. Projektimeeskonna tegevused ja tähelepanekud 2019 esimeses pooles • Järjepidevalt on toimunud teenuseosutajate juhendamine ja nõustamine erinevate probleemide lahendamisel. Vastavalt vajadusele on muudetud hankelepinguid, et teenuse osutamine toimuks hanketingimuste kohaselt ja oleks kontrollitav. 6 • PKT koordinaatorite põhitegevuseks on igakuiste arvete ja aruannete kontrollimine ja jooksvalt klientide teenusele suunamine. Jõudu mööda on külastatud teenusepakkujaid, et kontrollida teenuse osutamise vastavust hankelepingu tingimustele. • 2019 aastal on külastatud 5 teenusepakkujat, märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud, kuid teenuse sisu kvaliteedi osas on küsitavusi tekkinud. Hoiame neid asutusi juhtumikorraldajate abiga suurema tähelepanu all. • Saaremaa asutuste soovikohaselt jagasime märtsis välja veel 6 teenuskohta, mis jäid hankega maakonnas esialgu välja jaotamata. • Veebruaris tundsid Töötukassa Tartu osakonna juhtumikorraldajad huvi Sotsiaalkindlustusameti teenuste vastu. Toimunud kohtumistel sai tutvustatud ja selgitatud pikaajalise kaitstud töö teenuse korraldust ja eesmärki. • 2018 aasta lõpus suurenes SKA-s juhtumikorraldajate koosseis, mistõttu toimus jaanuaris teenust tutvustav koolitus, et anda ülevaade PKT teenuse sisulist, muudatustest ja SKA poolsest korraldusest. • Teenusepakkujad on vestlustes toonud esile, et suuremaks takistuseks, miks kliendid ei jõua teenuse III etappi on, klientide võimetele sobilikke töökohtade vähesus kui ka asjaolu, et tööandjad (sh teised töötajad) ei soovi psüühikahäirega inimesi oma kollektiivi. • Paljud asutused osutavad teenust vaid miinimum määras, so vastavalt etapile 20h või 40h kuus. Peamiseks põhjuseks on, et enamik kliente ei teeni oma produktiivsusega miinimumtasu välja või ei ole neile sobilikku tööd piisavalt anda. • Soovime sügisel Töötukassa kaitstud töö arendajatega vahetada kogemusi ja arutada klientidele sobivate töökohtade leidmisvõimalusi. 2019 aasta teises pooles toimus PKT teenuse pakkumine ootuspäraselt. Teenust osutavaid asutusi on jätkuvalt 26, teenuse pakkumise asukohti (linnad, külad) 39, sh mõni neist asukohtadest on teenuseosutajate koostööpartnerite ehk tööandjate ruumides. Juulist alates hakkas osaliselt klientidel täituma 3. aasta pikkune periood teenuse II etapis viibimisest. PKT teenuse II etapp jaguneb põhiperioodiks, mis kestab kuni 3 aastat ja jätkuperioodiks, mis on tähtajatu. Peale põhiperioodi lõppu suundub klient teenuse III etappi, lahkub teenuselt või jätkab töötamist teenuseosutaja juures ilma intensiivse sekkumise ja arendamiseta. Teisel poolaastal hindasid teenusepakkujad II põhietapi tähtaja täitumise tõttu 109. kliendi tööga toimetulekut, neist 87 suunati edasi jätkuetappi, 4 isikut teenuse III etappi ja 18. isiku puhul leiti, et nad ei ole võimelised oma tööga miinimumtasu välja teenima ning hinnati teenuselt välja( nt vaipade punumine, pakendamine jne.). Positiivne on asjaolu, et 2019 aasta jooksul on teenuse III etapis osalenud 12 isikut, mis on varasematest aastatest parim tulemus. Neist 2 on suundunud iseseisvalt tööle avatud tööturule, 1 naases elukoha vahetuse tõttu tagasi teenuse II etappi, 1 jätkab töötamist töötamise toetamise teenuse abil, 8 inimest jätkavad avatud tööturul töötamist PKT teenuseosutaja toel ka 2020 aastal. Kokku on teisel poolaastal teenuselt lahkunud 148 isikut, kellele PKT teenus ei ole osutunud sobilikuks. Sh vabanenud kohtadele, on kokku suunatud teenusele 155 uut klienti. PKT teenusepakkujatest suurim, (ca 23 % kliendibaasist) SA Hea Hoog, pakub töötamise võimalust enamasti AS Hoolekandeteenused kogukonna- ja ööpäevase toetusevajadusega klientidele, hindas PKT teenuse mittesobivaks 106–le kliendile, asemele suunati SA Hea Hoog juurde teenusele 69 uut klienti. Sellises määras kliendibaasi vahetumine osutus ootuspäraseks, kuna varasema teenusepakkujatelt saadud info põhjal oli teada, et märgatav osa teenuse klientidest ei ole suutelised eesmärgipäraselt tasuvaid töötegevusi tegema. 31.12.2019 seisuga on üldine teenusesaajate suhtarv jäänud samaks – erinevates etappides kokku 586 inimest. Teenusepakkujate kontrollkülastusi on 2019 aastal teostatud 6-le asutusele ( Keeru, Hea Hoog, Keila Sotsiaalkeskus, Virumaa Tugiteenus ( Väike Maarja, Tapa), Valga Abikeskus. Kontrolli tulemusel olulisi rikkumisi ei tuvastatud, mõnedel puhkudel jagati tähelepanekuid ja soovitusi teenuse osutamise läbipaistvuse parandamiseks ( paremini täita osavõttu lehte, põhjalikumalt kirjutada lahti kliendi hindamist toimikusse). 7 PKT teenuse järjekorras on 114 isikut, neist 21 ei soovi või ei saa teenusele asuda või on juba hõivatud tööga mõne teise teenuse raames. Osad kliendid on sattunud eelisjärjekorda kuna teenuseosutaja ei osutunud valitus uues hankes ja teise teenuseosutaja juurde nad ei soovi minna, sellised kliendi on pandud eelisjärjekorda. Teenuse osutamise aruannete kontrollimine ja klientide teenusele suunamise koordineerimine on toimunud järjepidevalt. 2019. aasta PKT teenuse osutamise osas on teenusepakkujate aruannete alusel võimalik täheldada, et suurem osa teenuse klientidest töötab II etapi raames teenuse minimaalses mahus ehk 40 h kuus. Seda nähtust võib tingida asjaolu, et alates 2019 aastast peab kaitstud töö teenuse raames tehtava töö eest tasuma töölepingu alusel klientidele VV poolt määratud minimaalset töötasu. Täpsed põhjused vajavad veel selgitamist kas teenuseosutajad ei suuda klientidele sobilikke töövõimalusi leida või ei ole kliendid pakutavaks tööks oma suutlikkuse poolest võimelised. 2019 aasta lõpuks on PKT teenusel osalenud kokku ca 1500 inimest. 2020 aasta esimese poole aasta tegevused: 30.06.2020 seisuga oli pikaajalise kaitstud töö erinevates etappides üle Eesti kokku 570 isikut. Neist 35 I etapis, 436 II etapis, 90 II jätkuetapis ja 9 III etapis. Lisaks on 2020.a esimeses pooles 3 isikut suundunud avatud tööturule, kuid loobunud toest, mida pakub III etapp ning 1 isik jätkanud töötamist avatud tööturul peale III etapi lõppemist. 74% PKT-l osalejatest on ka mõne erihoolekandeteenuse kasutaja. 2020.a veebruaris PKT teenusepakkujate seas läbiviidud küsitluse tulemused näitasid, et teenusepakkujate hinnangul on PKT sihtgrupiks isikud, kellel on väga suur juhendamisvajadus, mis ajas oluliselt ei vähene ning seetõttu on keeruline neil jõuda ka avatud tööturule ja välja teenida töölepinguga kaasnevat miinimum tunnitasu. Teenuseosutamist 2020.a esimeses pooles mõjutas oluliselt 12.03.2020-17.05.2020 Eestis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord, mille tõttu osad töökeskused olid suletud ning suurel osal klientidel oli soovituslik liikumispiirang. Mittekontaktsel moel teenuse osutamine kaugjuhendamise teel ei ole kooskõlas teenuse eesmärgi ega selle olemusega, mistõttu ei saanud sel viisil teenuseosutamist aktsepteerida. Eriolukord ja selle alusel kehtestatud piirangud mõjutasid vahetult PKT raamlepingu nõuetekohast täitmist ning seetõttu pakkus SKA teenusepakkujatele lepingu peatamist, mille 9 asutust vastu võtsid. Teised asutused jätkasid osaliselt töötegevuste pakkumist klientidele, kes soovisid töötamist jätkata, rakendades Terviseameti poolt antud soovitusi. Teenusepakkujatelt saadud tagasiside näitas, et kliendid väärtustavad PKT raames töötamist ja mõtestatud tegevused on väga olulised psüühilise stabiilsuse säilitamisel. Need kliendid, kes olid sunnitud eriolukorras teenuselt eemal olema vanuse, terviseriski või hoolekandeasutuses elamises tingitud piirangute tõttu, ootasid väga uuesti tööle asumise võimalust. Maikuus vahetus projektijuht seoses senise projektijuhi ajutiselt teisele ametikohale siirdumisega. 17.06.2020 toimus Tartus seminar PKT teenusepakkujatega. Seminarile registreeruti 21-st asutusest ja kohale tulid 26 inimest 19-st PKT teenust pakkuvast asutusest. Räägitud sai sellest, kuidas PKT teenusel seni on läinud ning mida on oodata tulevikus. PKT teenusepakkujate suurem ühine huvi oli just teada saada, kas PKT teenuse rahastamine jätkub ning millistel tingimustel. Esinema oli kutsutud TÜ Sotsiaalteadusliku Rakendusuuringute Keskuse esindajad, kes tutvustasid Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud kaitstud töö uuringu lõppraportit ning teiste riikide kaitstud töö kogemust. 2020.a esimeses pooles on PKT teenusele suunatud 80 isikut ja erinevatel põhjustel teenuselt lahkunud 93 isikut. Uusi kliente eriolukorras PKT teenusele ei suunatud. Levinumad PKT teenuse katkestamise põhjused on PKT mittesobimine või suutmatus välja teenida min. tunnitasu (43%), tervisest tulenevad põhjused (11%), kolimine või teisele teenusele suundumine (11%), suutmatus täita teenuse ajanorme (10%) ja kliendi sooviavalduse alusel (8%). Järjepidevalt toimub teenuse osutamise aruannete kontrollimine ja klientide teenusele suunamise koordineerimine ning teenuse osutamise tulemuste analüüs uue hanke ettevalmistamiseks. 2020.aasta teises pooles jätkus PKT osutamine teenusepakkujate poolt ootuspäraselt. Samuti on toimunud jooksvalt aruannete jm dokumentide kontroll ja klientide teenusele suunamine, suunamisotsuste lõpetamine ning teenuseosutajate nõustamine. Sügisel taas levima hakanud COVID-viirusest hoolimata jätkati teenuseosutajate poolt klientidele sobiva töötamisvõimaluse pakkumist, aidates sellega kaasa klientide stabiilse elukorralduse säilimisele nii palju kui võimalik. Sellegipoolest on aasta lõpus näha, et viiruse levikust põhjustatud suurenenud ärevuse ja hirmu tõttu on klientidel raskem täita teenusel osalemiseks seatud osalemisnõudeid ning teenuselt puudumised on sagedasemad ja pikemad, millest tulenevalt on osadel kaasnenud teenuselt väljalangemine või teenusest loobumine motivatsiooni languse 8 ning tervise halvenemise tõttu. Näiteks kui 1.11.2020 seisuga oli PKT teenusel 634 inimest, siis aasta lõpuks oli teenusel osalejate arv langenud 619-le. 31.12.2020 kuupäeva seisuga oli teenuse I etapis oli 76 isikut, II etapis 400 isikut, II jätkuetapis 138 isikut ja III etapis 5 isikut. 2020.aasta teises pooles on tehtud külastusi 8 teenusepakkuja juurde. Kontrollkülastused kujunesid nõustavateks, olulisi rikkumisi ei tuvastatud. Vestlustel saadud tagasiside nii teenusel osalejatelt kui ka vahetut klienditööd tegevatelt spetsialistidelt annab kinnitust teenuse olulisusest, andes vähese töövõimega inimestele võimaluse tunda end tööd tehes vajalikuna. Mitmes töökeskuses oli positiivne näha, et on tehtud investeeringuid seadmetele ning loodud toetav töökeskkond, kus tehtavate töövaldkondade ja/või tööprotsesside valik on mitmekesine. 2020.aasta esimeses pooles kuni sügiseni osaleti SOM töörühmas, mis töötas välja kaitstud töö teenuse tulevikustrateegiat. Loodud said alternatiiivsed teenusesüsteemi mudelid ning toimusid arutelud nii kitsamas töörühmas (SOM, SKA, Töötukassa, Astangu KRK) kui laiemas ringis koos teenusepakkujate, ELVL ja EPIKoja esindajatega. 22.10.2020 avaldati RHR-is uus hange PKT teenuseosutajate leidmiseks 2021.aastaks, mille ettevalmistamine oli viimasel poolaastal üheks põhitegevuseks. Hanke väljakuulutamise järel sai korraldatud hanget tutvustavad infopäevad: esimene Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis ning teine SKYPE kaudu. Uues hankes ei planeeritud teenusesse suuri sisulisi muudatusi ning soovime uuel hankeperioodil kaasata rohkem SKA teenuste konsultante klientide PKT teenuse sobivuse hindamisel enne teenusele suunamist. Sooviga jaotada kõik 700 kliendikohta sai tehtud suuremad hankepiirkonnad ning et rohkem väärtustada PKT raames tegutsevaid kvalifitseeritud spetsialiste, lisasime hindamiskriteeriumitesse võimaluse saada lisapunkte läbitud koolituse eest. Detsembris sai sõlmitud lepingud 21 teenusepakkujaga 2021.a PKT teenuse osutamiseks. Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Alamtegevuse nr ja 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine nimetus2 Tegevuse või alamtegevuse 01.01.2016 – Tegevuse või 01.08.2015- planeeritud algus- ja 31.12.2020 alamtegevuse tegelik 31.05.2020 lõppkuupäev algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2015. aasta teisel poolel toimus ettevalmistus 2016. aastaks. Reaalne teenusesaamine algab 2016. aastast. 2015. a. toimusid kokkusaamised teenuseosutjatega , kus tutvustati antud tegevuse reegleid, räägiti lahti korralduslik pool, ESFiga seotuid aruandluste esitamist ja andmete kogumist. Abivahendite kasutamise võimaldamise teenuse vahendusel on aastal 2016 planeeritud abivahendite ostmist ja üürimist võimaldada hinnanguliselt 13 325 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulude aluseks on abivahendite hinnad, mis põhinevad varasematel kogemustel. Kulu arvutamisel on arvestatud eeldatava hinnakasvuga 5% aastas. 2016 aasta esimeses pooles Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Abivahendeid müüvate ja rentivate asutustega lepingud, mille alusel tuleb asutustel esitada seireandmed tööealiste isikute kohta järgneva kuu 5.kuupäevaks. Kuna asutused ei esita kõikide teenuse saajate kohta andmeid, tuleb Sotsiaalkindlustusametil kontrollida vastava kuu tehinguid AVE (abivahendite müük ja üürimine) programmist. AVE programmist ei saa tööealistele osutatud teenuste kohta andmeid automaatselt ja programmis olevad andmed on puudulikult sisestatud. Kuna on kavandatud, et AVE kantakse SKAIS2 üle, siis tuleb teha põhjalik andmesisestus AVEsse, et sealt oleks võimalik tõeseid andmeid kätte saada. 5 kuuga on abivahendite teenuse saajaid üle 5600 isiku. Mai kuu andmed on veel osalised ja AVEst kontroll on täielikult teostamata, seetõttu puudub täpne arv. Tänu sellele on olnud probleemiks ka arvete 2 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 9 väljamaksmine, tänaseks on see olukord kontrolli all. Antud tegevuse hinnang on rahuldav , esimese poolaastal tegevuste ellu viimisel on esinenud probleeme, kuid vaatasime korraldusliku poole üle ja aasta lõpuks planeeritud indikaator saab täidetud. 2016.aasta teises pooles jätkus Sotsiaalkindlustusametil koostöö abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtetega, et abivahendeid vajavatele isikutele abivahendite üürimise ja müügi teenus toimiks tõrgeteta. Oluliseks sammuks 2016.aastal oli see, et novembri kuuks sai likvideeritud alates 2012.aastast alguse saanud järjekord kuulmisabivahenditele. Kuigi ka eelnevatel aastatel olid eelisolukorras kuulmisabivahendi saamisel tööealised inimesed, siis 2016.aastast sai tööealine isik ettevõttesse pöördumisel koheselt temale vajaliku abivahendi. II poolaastal vähenes igakuine uute isikute sisenemine tegevusega liitumisel. Teisel poolaastal oli igakuiseid liitujaid keskmiselt 500-550 isikut. Müüdavatest abivahendi liikidest on töövõimelises eas isikud vajanud kõige enam ortoose ja proteese, põetus- ja hooldusvahendeid ning kuulmisabivahendeid. Üüritavatest abivahenditest on kõige suurem liikumisabivahendite osakaal ning põetus- ja hooldusabivahendid. Tööealistele ja aktiivselt tegutsevatele inimestele on abivahendite võimaldamine TAT tegevusena olnud väga positiivne ja võimaldab nende paremat toimetulekut nii tööturul kui igapäevases olmes. Innovaatiliste abivahendite kasutamise võimaldamise eesmärgiks on olnud võimaldada inimesel taotleda abivahendeid, mida abivahendite määruse loetelus ei ole välja toodud või on loetelus toodud toodetest oluliselt keerukamad ja kallimad. Enne abivahendite uut korraldust ja ESF vahendite lisandumist oli taoliste vahendite kompenseerimine väga piiratud. Konkreetsete loetelu väliste vahendite või tavalistest abivahenditest keerukamate ja kallimate abivahendite saamiseks tuleb inimesel esitada taotlus SKA-le, kes teeb põhjendatud juhtudel toetava eriotsuse. 2016. aastal tegi SKA eelkirjeldatud eriotsuseid 198 korral, millega kompenseeriti inimesele näiteks selliseid innovaatilisi lahendusi nagu trepironija, striimer, pööramisplaat põlvetugedega, silmajälgimisseade jne 2016.aasta lõpuks oli abivahendite saajate arv 8821. 2017.aasta esimeses pooles analüüsiti abivahendite üüri ja müüki tööealistele isikutele 2016.aastal. Ajavahemikus 01.01.2016–31.12.2016 kanti osalejate seiretabelisse kokku 8810 inimest. Osalejate tabelisse kanti tööealised isikud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite aruannete alusel, mis tuli neil esitada eelmisel kuul tegevusega liitunute kohta järgneva kuu 5.kuupäevaks. Seireandmed ei olnud sel ajal koheselt AVE-st kontrollitavad ja nii on sattunud seiretabelisse ka valede inimeste nimed ja andmed, kellele enamikul juhtudel on loodud AVE-sse kliendiprofiil, kuid tehinguid ei ole tehtud ja nad ei ole reaalselt abivahendeid saanud. Valede kannete puhul seiretabelis tuleb need read märkida kustutamisele. Selliseid ridu 2016.aasta kohta osalejate tabelis on 98 ja need on märgitud kustutamisele. Käesoleva aasta veebruari lõpuks on tehtud AVE andmebaasi tööealiste seire jaoks täiendavad arendused, mis võimaldavad juba täpsemat andmete kontrolli. Käesolevast aastast ei pea ettevõtted enam Sotsiaalkindlustusametile eraldi tööealiste seire aruannet esitama, vaid koos tehingutega laetakse tööealiste andmed (lisaks isikuandmetele ka tööhõive staatus, osalemine koolitustel/kursustel, kodutu/ eluasemeturult tõrjutu, kontaktandmetest telefoninumber ja e-posti aadress) AVE-sse. Andmebaasist on nüüd võimalik tööealisi välja võtta vastavalt valitud ajaperioodile ja ühtlasi saada ka vajaminevad seireandmed, kui ettevõtted on need korrektselt AVE-sse laadinud. Kui teenuseosutaja laeb andmeid vigaselt, palub SKA koordinaator neid paranda või täpsustada. 2017.aastal suurenes inimeste jaoks abivahendite kättesaadavus. Kui eelmisel aastal olid SKA lepingupartneriteks traditsioonilised abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted, siis sel aastal liitusid teenuse osutamisega kaks suurt apteegiketti: Apotheka ja Benu ning veel mitmed tervisekeskused ja apteegid. Kokku on käesoleval aastal SKA-l 89 lepingupartnerit, kes teenindavad abivahendeid vajavaid inimesi. Abivahendite osas toimub pidev areng, need muutuvad täiuslikumateks ja inimesele järjest mugavamat toimetulekut võimaldavamateks. Abivahendite määrus on samuti ajas arenev dokument, mida muudeti 2016.aastal ja ka käesoleval aastal muudetakse/täiendatakse määrust, et sinna lisada uusi ja kaasaegsemaid abivahendeid ning täpsustada nende kättesaadavuse võimalusi. Esineb juhte, kus inimene vajab abivahendit, mis ei ole määrusesse kantud. Sel juhul on inimese taotluse alusel võimalik rakendada erimenetlust ka määruseväliste abivahendite osas. Üldjuhul kompenseeritakse määrusevälistest abivahenditest esmase prioriteetsusega abivahendeid. Esmase prioriteetsusega abivahend on inimese eluks hädavajalik abivahend, mille puudumine takistab iseseisvat toimetulekut, tekitab täiendavaid tervisekahjustusi ning sellest lähtuvalt suurenevad ravi ning hoolduskulud ja kulutused 10 abivahenditele. Abivahendi kasutus on igapäevane ning inimene kasutab seda suurema osa ärkvelolekuajast. 2017. esimese poolel, perioodil 01.01.–30.04.2017 (4 kuud) oli lisandunud tööealisi uusi tegevusega liitujaid 1677 inimest. Tööealised isikud on enim ostnud ortoose ja proteese ning üürinud liikumisabivahendeid. 2017. aasta teisel poolel oli Sotsiaalkindlustusametil lepingupartneritena abivahendeid müüvaid ja rentivaid ettevõtteid 101. Ühega, OÜ Rehort, leping lõpetati SKA poolselt kuna ettevõtte tehingud ei olnud läbipaistvad ja ilmnesid õigustühised arvete esitamised. Kuna eelmised lepingud olid enamuse ettevõtetega sõlmitud kaheks aastaks, st 2017-2018, siis on partnerite arv 2018.aastal suhteliselt sarnane ja teenust pakub 97 ettevõtet. SKA tegeleb pistelise järelevalvega , mille käigus võtab inimesega ühendust ja täpsustab üle saadud abivahendi nimetust ja maksumust. Alustati analüüsiga mis vaatleb kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja abivahendite gruppide (ISO koodide) alusel eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad paiknevad üle Eesti ja milliseid abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüs peaks valmima 2018 lõpp. Sellel perioodil on tööealisi abivahendite saajaid kokku 13299 inimest, kellest tegevuse alustajaid 2016.aasta korrigeeritud andmetel on 8674 ja 2017.aasta 11 kuuga 4625. Nendest inimestest on tegevuse lõpetajaid/katkestajaid kokku 1433. Neist surma tõttu kokku 608 inimest, kellest 249 suri 2016.aastal ja 359 2017.aastal. Teenuse katkestamise/lõpetamise peamiseks põhjuseks on antud teenuse edaspidist mitte vajadust. 2018.aasta esimeses pooles põhi rõhk on läinud analüüsile mis alustati 2017a lõpp. Kavas on analüüsida kahe aasta põhjal tööealiste abivahendeid saanud isikuid elukohtade ja abivahendite gruppide (ISO koodide) alusel, eesmärgiga teada saada kuidas abivahendite kasutajad paiknevad üle Eesti ja milliseid abivahendeid kõige enam kasutatakse. Analüüsi andmeid kasutatakse riigi eelarve planeerimisel väljumisel ESFist. Aastatel 2016 ja 2017 oli abivahendeid saavaid isikuid kokku 13299. 2016.aastal oli igakuiseks teenusele sisenejate keskmiseks arvuks 723 inimest kuus, 2017.aastal oli 418 inimest kuus ja 2018.aasta 5 kuud (jaanuar kuni mai) on olnud keskmine kuus sisenejate arv 298. Teenusele sisenejate andmed on analüüsitud ka kohalike omavalitsuste kaupa. Ainus kohalik omavalitsus, kus 2 (2016-2017) aasta jooksul ei olnud ühtegi abivahendi saajat on väike Piirissaare vald. Samuti on analüüsitud millisest põhabivahendi grupist abivahenditeenusele sisenemisel abivahend soetati. Kõige suuremaks abivahendite grupiks on ortoosid ja proteesid, mis moodustavad ligi 44 %, enesehoolde- ja kaitseabivahendid on üle 24 %, suhtlus – ja teabevahendid, optilised abivahendid on 15 % jne. Abivahendite jaotus peagruppide kaupa 2016 - 2017 Abivahendid inimese raviks 112 ja lamatiste vältimiseks Ortoosid ja proteesid 6007 Enesehoolde- ja 3324 kaitseabivahendid Personaaalsed liikumise 1875 abivahendid Abivahendid 7 majapidamistöödeks 11 Kodu ja muud ruumid 149 Suhtlus- ja ja teabevahendid, optilised 2056 abivahendid Esemete ja seadmete 34 käsitsemise abivahendid Esemed keskkonnategurite 12 parandamiseks Muud abivahendid 111 Kokku 13687 Tegelikult võib üks inimene kasutada mitmeid erinevaid abivahendeid, kuid antud tabel näitab seda ISO koodi, millega inimene sisenes teenusele. On inimesi, kes peale ühe abivahendiliigi midagi muud ei kasutagi, kuid samas on inimesi, kes on selle 2 aasta jooksul kasutanud kuni 10 erinevat ISO koodi omavat abivahendit. Lõplik abivahendite kasutamisese analüüs peab valmis saama 2018a. lõpp. 2018 a. teisel poolel sai valmis abivahendite kasutamise analüüs. 2018.aasta 11 kuuga sisenes teenusele 3780 uut tööealist abivahendi kasutajat, kellest osa samal aastal ka väljus:139 surma tõttu ja 55 inimest sai vanaduspensioniealiseks. Jätkuvalt on enim taotlejatest ortooside ja proteeside kasutajad, suhtlusvahendite (peamiselt kuuldeaparaadid) vajajad ning enesehoolde ja kaitseabivahendite kasutajad. Ortoosid ja proteesid 1750 Enesehoolde ja kaitseabivahendid 711 Liikumisabivahendid 449 Suhtlus- ja teabevahetuse abivahendid 747 Muud 123 12 2018.aasta põhilised abivahendite liigid Ortoosid ja proteesid 3% 20% Enesehoolde ja kaitseabivahendid Liikumisabivahendid 46% Suhtlus- ja teabevahetuse 12% abivahendid Muud 19% 2018.aastal oli Sotsiaalkindlustusametil üle 90 partnerettevõtte, kes müüvad ja üürivad abivahendeid isikutele, kes neid vajavad. Koostöö toimub lepingute alusel. Kuna oleme kohustatud tagama, et meie partnerettevõtted tagavad ka ESF-i teavituse oma teenindusruumides ning kasutavad avalikus ruumis kasutatavatel abivahenditel kleebiseid, siis on tehtud kontroll-külastusi erinevate ettevõtete teeniduskohtadesse. 2018.aastal sai külastatud kokku 33 ettevõtte 49 teeninduskohta erinevates linnades: Tallinn, Tartu, Võru, Põlva, Jõgeva, Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Rapla, Haapsalu jne. Suuremates ettevõtetes, kus kauplused ja klienditeenindused erinevates linnades, Sotsiaalkindlustusameti abivahendite koordinaator tegi ettevõtete juhtkondadele kokkuvõtte ja andsin tagasisidet nähtu osas. Suuremaid puudusi ei olnud (mõnes kohas vale suurusega ESF teavitus plakat on üleval, ESF kleepsete otsa saamine jne.). Eelkõige oli rõõm, et inimesed, kes otseselt klientidega kokku puutavad, on empaatiavõimelised, tunnevad abivahendeid, oskavad nõustada ja soovitada ning igas mõttes klienti aidata. Kokkuvõtted said tehtud järgmistes ettevõtetes: OÜ Invaru, Tervise Abi OÜ, Inkotuba MTÜ ja OÜ Itak. 2019.aasta esimese poole tegevused: Praktika käigus on välja tulnud abivahendi süsteemi korralduses täpsustamist vajavaid kohti ja nii on tehtud muudatusi ka abivahendite loetelus. Üheks suuremaks muudatuseks oli see, et hoolekandeasutustes viibivate inimeste jaoks laieneb osade abivahendite kättesaadavus. Näiteks on sellest aastast võimalik soetada mähkmeid riigipoolse soodustusega. 2019. aasta jaanuaris jõustusid määruse muudatused, millega suurendati uriini absorbeerivate abivahendite (mähkmed, sidemed) piirlimiiti 120 tükini ühes kalendrikuus. Imavate aluslinade piirlimiiti suurendati 30 tükini ühes kalendrikuus ning lisati juurde eraldi ISO-kood pestavatele aluslinadele, mida on võimalik osta kuus kaks tükki. Lugemis- ja töövalgustite, valgusfiltrite, binoklite ja teleskoopide, punktkirjavarustuse, punktkirja kirjutusmasinate, daisypleierite, hääljuhendavate diktofonide, arvuti ekraanisuurendustarkvara, punktkirjakuvarite, tekstituvastustarkvara, arvuti ekraanilugemise tarkvara, 13 tarkvara uuenduste abivahendite vajaduse tuvastajate ringi laiendati ning nende abivahendite vajadust saab nüüdsest tuvastada ka perearst. Alates detsembrist 2018 on võimalik isikliku abivahendi kaarti taotleda mugavalt sotsiaalkindlustusameti kodulehe kaudu, sisestades veebilehele abivahendit vajava isiku andmed ning kaardi kättetoimetamise aadressi. Joonisel on välja toodud seiresse sisenenute osakaal vanuseliselt (2016-aprill 2019). Vanusegrupi osakaal sisenenutest 30% 27,8% 25% 20% 16,5% 14,8% 15% 10,8% 10% 8,5% 6,8% 4,0% 4,9% 5% 2,7% 3,3% 0% 16-20 21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 56-60 61-... Perioodil mai kuni november 2019 sisenenud isikute arv oli 2329. Need sisenejad moodustasid samal perioodil kõigist selles vanuserühmas riigi osalusega abivahendeid saanud inimestest 35,99%. Kokku oli nimetatud perioodil abivahendeid saanud inimeste arv 43 713, neist tööealised moodustasid 14,8%. Alates 1.juulist 2019 on võimalus abivahendi tõendeid väljastada ka õdedel, kes on läbinud 14-tunnise õdede täiendkoolituse, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Nii kursusele registreerumine kui ka õppimine toimub ainult e-keskkonnas. 2019.aastal väljastati täiendkoolituse läbimise kohta tunnistus 206 õele. Selle koolituse läbinud õdedel on võimalik tuvastada põetus- ja hooldus- ning lihtsamate liikumisabivahendite vajadust. Õdedele antud õigus osade abivahendite vajadust tuvastada vähendab näiteks perearsti tööd, kuna sageli on just õde see, kelle poole inimene oma murega pöördub. Alates 1.oktoobrist 2019 jõustusid mitmed abivahendite määruse muudatused. Olulise muudatusena laiendati märgatavalt abivahendite ringi, mille puhul kaotati korduvtõendi vajadus. See tähendab, et tõendi kehtivuse lõppedes ja abivahendi kaardil varasema tehingu olemasolu korral, ei ole vajalik uue tõendi esitamine. Näiteks ei ole korduvat tõendit enam vaja ühe- ja kahe käega käsitsetavate käimisabivahendite, käsi- ja elektriliste ratastoolide, kärude, libistamislaudade ja –mattide, vanni- ja dušitoolide, kateetrite, siibrite, potikõrgenduste, eriistmete, elektrilise reguleerimisega voodite, toetusabivahendite, dialoogiseadmete ning tööealiste sihtgrupil uriini absorbeerivate abivahendite (sidemed/mähkmed/imavad ja pestavad aluslinad) puhul. Vanaduspensioniealistel inimestel puudub uriini imavate abivahendite ostmisel ka esmase tõendi vajadus. Riigi osaliselt kompenseeritavate abivahendite loetelu korrastati. Loetelust võeti välja treening- ja ergomeeterjalgrattad, varbasirutajad ja -toed, mittelibisevad alused, sõrmikud ja labakindad, kolmerattalised standardsed pedaalidega jalgrattad, helistamistarvikud, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, raamatutoed ja -hoidjad. Lisaks korrastati piirhindu. 14 Suurendati abivahendite ringi, millele väljastatud tõend laieneb ka selle abivahendiga tihedalt seotud teistele abivahenditele (näiteks madratsid lamatiste vältimiseks ja muud tooted lamatiste vältimiseks). Tehti täpsustusi loetelus olevate abivahendite selgitustes (näiteks täpsustati, et intiimpesugeel võib olla veega maha pestav) ja kompenseerimise tingimustes (näiteks on kommunikatsioonivõimendit võimalik edaspidi soetada ainult eriotsuse alusel). Alates 1.jaanuarist 2020 rakendus nõue, mille kohaselt peavad Sotsiaalkindlustusametiga lepingut omavad abivahendi müügi ja/või üürimisega tegelevad ettevõtted tagama ettevõtte igas müügipunktis minimaalselt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi spetsialisti kutsetunnistus (abivahendi spetsialisti kutsega on võrdsustatud järgmised spetsialistid: proviisor, farmatseut, tegevusterapeut, füsioterapeut, optometrist, audioloog). Nõude eesmärgiks on tagada inimese vajadustele vastav ja kvaliteetne teenus. 2019 a teises pooles pistelist kontrolli on tehtud viies erinevas abivahendit väljastamis punktis nt. Tallux OÜ, Lartim OÜ, Itak abivahendid, Lifegear OÜ, JalaAbi OÜ. Rikkumisi mis vajaksid lepingu lõpetamist pole tuvastatud. Kontrolli eesmärgiks oli vaadata üle teenuseosutaja dokumentatsiooni säilitamise õiguspärasust, kas hinnakirjad e ole aegunud, kas nad on õiged. Samuti vaadati üle rentimisele suunatud abivahendite remontimist tõestatavad dokumentatsiooni, kas remont oli tehtud õigepäraselt ja sellega seotud kulu on aktsepteeritav. 2020.aasta esimese poole tegevused: Alates 1.jaanuarist 2020 rakendus nõue, mille kohaselt peavad Sotsiaalkindlustusametiga lepingut omavad abivahendi müügi ja/või üürimisega tegelevad ettevõtted tagama ettevõtte igas müügipunktis minimaalselt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendi spetsialisti kutsetunnistus (abivahendi spetsialisti kutsega on võrdsustatud järgmised spetsialistid: proviisor, farmatseut, tegevusterapeut, füsioterapeut, optometrist, audioloog). Nõude eesmärgiks on tagada inimese vajadustele vastav ja kvaliteetne teenus. 2019. aastal sisenes kalendrikuus keskmiselt 343 inimest (2016. aastal keskmiselt 723 inimest, 2017. aastal keskmiselt 418 ja 2018.aastal keskmiselt 345 inimest kalendrikuus). Perioodil detsember 2019 kuni aprill 2020 sisenes 1 335 isikut. Sisenejate arvud perioodil detsember 2019 kuni mai 2020 on välja toodud joonisel nr 1. Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis kuni 17. maini 2020. Eriolukord on mõjutanud ka abivahendite soetamist ja uute sisenejate arvu. Märtsis oli uusi abivahendite teenusele sisenejaid 240, aprillis 107 ja mais 221. Kokku oli abivahendite saajaid 2019.aastal 55 960, neist tööealised (ehk ESF) inimesed moodustasid 16% (ehk 9 216). Kulu tööealiste abivahenditele oli 3 650 494 ehk 28% kogukulutustest. Seoses tekkinud eriolukorraga võimaldati ettevõtetel soodustusega müüdavate igakuiste abivahendite (mähkmed, sidemed, kateetrid) inimesteni toimetamiseks kasutada pakiautomaate ja kullerteenust. Seejuures oli ettevõttel kohustus inimeselt uurida varasemalt tehtud tehingute kohta. Kuna ettevõttel on kohustus teha isikliku abivahendi kaardile tehingust kanne ja seda ei olnud võimalik kullerteenust või pakiautomaati kasutades vahetult teha, siis pandi ettevõttele kohustuseks eriolukorra lõppedes 30 päeva jooksul soodustustustega tehtud tehingute osas dokumentatsioon korda teha. SKA kontrollib dokumentide korrasolu. Ehkki eriolukorra ajal olid Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused suletud, oli isikliku abivahendi kaarti võimalik inimestel taotleda SKA kodulehel oleva taotluse vormi kaudu. Kõik SKA elektroonilised kanalid ja infotelefonid töötasid sel ajal tavapäraselt. 01. aprillil 2020 jõustus apteegireform. Apteegireformist tulenevalt suurenes SKA lepingupartnerite arv 67 ettevõtte võrra. Seisuga 19.06.2020 on SKA-ga lepingu sõlminud 157 ettevõtet ning teeninduskohti üle Eesti on 449. Alates 01.06.2020 jätkatakse tegevust TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ alusel 15 Sisenejate arvud perioodil dets 2019-mai 2020 400 350 332 334 322 300 240 250 221 200 150 107 100 50 0 detsember jaanuar veebruar märts aprill mai Joonis nr 1 Tegevuse nr ja nimetus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Tegevuse nr ja nimetus 2.1.2 Abivahendite kasutamise võimaldamine Alamtegevuse nr ja 2.1.2.1Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi nimetus3 väljatöötamine Tegevuse või 01.03.2017–31.12.2020 Tegevuse või 01.03.2017-31.05.2020 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2017.aasta esimeses pooles tegevuse elluviimine on läinud edukalt. Kohtuti kõigi osapooltega nii Tallinnas kui Tartus. 25.05 toimus juhtkoerte koolidega esimene ümarlaud Tallinnas, kus arutati juhtkoerte süsteemi tulevikku ja kitsaskohti. Samuti on kohtutud hanke spetsialistiga. Koostöö hanke spetsialistiga jätkub, et saaksime hanke välja kuulutada sügisel. Kogu eelnev tegevus on vajalik olnud, et saada piisavalt sisendit juhtkoerte teenuse kirjeldamiseks ja süsteemi välja töötamiseks. Kuna antud valdkond on olnud eelnevalt reguleerimata, siis on kõigil osapooltel ( juhtkoerte koolitajad Tallinnas ja Tartus) tekkinud palju probleeme ja omavahelisi pingeid. Koostöökohtumised jätkuvad, et kaasata erinevaid osapooli ja arvestada (nii palju kui võimalik) erinevate osapoolte huvidega. Projektijuht on osalenud Euroopa Standardi koostöökohtumisel kui Eesti esindaja. Kohtumise eesmärgiks oli projektkomitee asutamine Eesti Standardikeskuse juurde. Projektkomitee nimetuseks sai Abi-ja Juhtkoerte meeskondade ja koolitajate kompetentsi nõuded. Komitee asutamise eesmärk oli osaleda aktiivselt Euroopa juhtkoerte standardi koostamisel. See on vajalik, et olla kursis uue Euroopa Juhtkoerte Standardi koostamisega ning vajadusel kommenteerida kavandit/tööplaani. Eesti projektkomitees on kaasatud erinevad osapooled, oleme esindanud Eestit Euroopa Standardi koosolekul Viinis 16.05.2017. Eestile on edastatud vajalikud dokumendid, et standardi 3 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 16 loomisel kaasa rääkida ja arvamust avaldada ning muudatuste sisse viimisel hääletada. SKA eestvedamisel loodi töögrupp terminoloogia ühtlustamiseks. 2017. aasta teisel poolel toimus esmane juhtkoerte teenuse kirjelduse väljatöötamine. Kirjeldust täiendati piloodi käigus. Kirjelduse väljatöötamisel olid kaasataud nii teenuseosutajate esindajad kui ka teenusetarbijad. Viidi läbi juhtkoerte soetamise ja väljaõppe teenuse hange. Teenuse kirjeldus oli hanke alusdokumendiks. Teenuseosutajatega sõlmiti raamlepingud kaheks aastaks. Lepingud on sõlmitud SA Juht- ja Abikoerte Kooliga ja MTÜ Abikoerte Keskusega. Alustati koolituse ettevalmistamisega mis on mõeldud juhtkoerte treeneritele. Antud koolitus baseerub välismaapraktikale, kana Eestis pole sarnast koolitust varem tehtud/korraldatud. 2018 aasta esimeses pooles on 10 juhtkoera taotlejat saanud positiivse otsuse. Hetkel on koerad kas hoiukodudes või väljaõppes. 24.01.18 toimus juhtkoerte teemaline ümaralud SKA-s, kus olid kohal veterinaarid, juhtkoerte treenerid ja teenuseosutajad, SOM esindajad. Arutati teenuse korraldusliku poolt. 2.02.18 toimus juhtkoera teenust tutvustav infotund Tallinnas Tallinna linnaosadele, 14.03 toimus infotund Tartus. 18.02-20.02 projektijuht tutvus Kuopios Soome juht -ja abikoerte süsteemiga, et saada ülevaade ka teiste maade praktikast. 9.04 toimus Tartus juhtkoerte ravikulude osas kohtumine EMÜ-s veterinaaride ja juhtkoerte treeneritega. 17.05 toimus Brüsselis taas Euroopa juhtkoerte standardi arutelu, kus osales üle 20 riigi. Täiendatud on juhtkoera taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja vastavalt saadud tagasisidele. EMÜ veterinaarid on koostanud juhtkoerte ülevaatamiseks/hindamiseks monitooringupõhja, mida saab kasutada juba piloodis, kuid mis on ka aluseks tulevikus, kui teenus on määruses kajastatud. Monitooringupõhi on vajalik, et koerad oleksid hinnatud veterinaararstide poolt ühistel alustel. Hetkel tundub ka vajalik juhtkoeri kindlustada, et vähendada hilisemaid kulusid vaegnägijatele ja et koerad püsiksid võimalikult kaua terved ja saaksid õigeaegselt ravi (et nende nö kasutusaeg oleks võimalikult pikk). Selle osas käib rahandusministeeriumiga läbirääkimised. Samuti on uuritud abikoerte teemat laiemalt rahvusvaheliselt ja on selgunud, et üksikud riigid toetavad ka osaliselt abikoeri.. Pilootprojekti esimese 1,5 aasta järel võib öelda, et teenuse kirjeldus vajab tulevikus täiendamist ja parandamist struktuuri mõttes. Juhtkoera taotlemine tundub olema piisavalt lihtne. Vajalik on jätkata koostööd ja saada tagasisidet kogu protsessi kohta ehk kuni inimene saab juhtkoera enda kasutusse, et selguksid kõik kitsaskohad. Samuti on vajalik jätkata info kogumist abikoerte teemal maailmapraktikast. 2018. a teisel poolel uusi juhtkoera taotlusi ei esitatu, kuna osadel jätkub abivajajatel jätkub Hasardist rahastatav teenus. Kokku on jätkuvalt 11 taotlust. Kaks koera läbisid juhtkoera eksami ja lähiajal saavad inimesed need juhtkoerad enda kätte. Juhtkoerte esimesel eksamil testiti väljatöötatud eksami vormi. Testimise eesmärgiks oli välja selgitada kas antud vorm vastab kõikidele tingimustele ja katab teenusega seotud vajaliku informatsiooni teenuse edaspidise arendamiseks ja vajadusel ka muudatuste tegemiseks. Valmistatud ette info määruse jaoks, et vanaduspensionärid saaksid 2019. a abivahendite süsteemist juhtkoera taotleda (sh tingimused, et sobiks juhtkoer sobiks riigi abivahendite süsteemi). Määruse regulatsioon laieneb kogu sihtgrupile kes peaksid vajama juhtkoerte teenust, kuid kuna piloodi sihtgrupp on ainult tööealised isikud, jõustus määrus hetkel ainul vanaduspensionäride suhtes. 2019.aasta esimese poole tegevused: Ettevalmistused Austria spetsialisti Eestisse toomiseks ja kogemuskohtumise korraldamiseks. Juurde tulnud on üks 1 taotlus, ehk hetkel on 13 juhtkoera taotlejat piloodis. Toimunud on juhtkoerte eksam, mis on läbitud positiivselt. Kokku on juhtkoerte eksameid olnud kolm. Tallinnas toimus kogemuskohtumine Austria juhtkoerte süsteemi edendaja Karl Weissenbacheri ja meie juhtkoerte treenerite vahel. Arutati erinevate riikide eripärasid ja tutvustati, kuidas Austrias juhtkoerte kasutajad valget keppi juhtkoeraga liikudes kasutavad. Samuti tutvustati juhtkoerte eksami vorme ja elemente. Eesmärk on , et tulevikus oleks teenistuskoerte juht võimeline meie juhtkoeri hindama eksami ajal. 17 2019.aasta teise poole tegevused: Toimunud on veel kaks juhtkoerte eksamit, mis on läbitud positiivselt. Kokku on toimunud 5 juhtkoerte eksamit. Oleme kaasanud eksameid hindama Andres Suurküla, kes on teenistuskoerte koertejuht. IV kvartali algusest jõustus määruse muudatus abivahendite süsteemis. Muudatus oli vajalik selleks, et peale pilooti oleks meil jätkusuutlik teenus tagatud nägemispuudega inimestele. Määrus jõustus 01.10.2019. Toimus teenuseosutajatega kokkusaamine 17.10 SKA-s. Kus tutvustati muudatusi ning tulevasi tegevusi seoses uue määrusega. Pilootprojekti raamhanke leping sai pikendatud, kuna kõik pilootprojekti raames teenusele sisenenud koerad ei ole jõudnud veel III etappi , teenuselt väljuda. 2018-2019a. soetati kokku 13 koera. 2020.aasta esimese poole tegevused: Juhtkoerte koolitamine ja teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi väljatöötamine tegevuse alt lõpetati koerte koolitamine ning alatest alates 01.01.2020 on pilootprojekti käigus koolitatud juhtkoerad lisatud Sotsiaalkaitseministri määrusesse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. 2020 aasta on ülemineku aasta, mille käigus viiakse projekti käigus eelnimetatud määrusse üle ka juhtkoerad ,kes on koolitatud väljaspool pilootprojekti. Tegevuse nr ja 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite nimetus kasutamise võimaldamine Alamtegevuse nr ja 2.1.3 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine. nimetus4 Tegevuse või 01.05.2017–31.12.2018 Tegevuse või 01.05.2017-31.12.2018 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2017.aasta esimeses pooles: ESF-i toetusmeetme rakendamisega alustati 01.05.2017. Koostöölepingud sõlmiti 110 rehabilitatsiooni teenuse osutajaga 115-st. Sisuliselt võivad tööealiste inimeste rehabilitatsiooniga tegeleda kõik rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kuna tööealisi inimesi võib leida igast teenusesaajate sihtgrupist. Loobunud asutuste hulgas on selliseid, kelle klientuuri hulka ei kuulu tööealisi inimesi. Asutuste informeerimiseks on korraldatud kaks infopäeva: 10. mail toimus see Tallinnas ja 11. mail Tartus. Infopäevadel tutvustati ESF reegleid , selgitati lahti mis on ESF teavitus ja kuidas seda tuleb jälgida, lepingute muudatused, sihtgruppi jne. Seni on suurimaks probleemiks olnud rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohanemine ESF-i nõuetega. Esmalt sisenejate ankeedi täitmisel esineb rohkelt vigu (väljad jäetud tühjaks, andmed ebatäpsed). Iga probleemi puhul on asutustele antud individuaalset tagasisidet ja juhendatud olukorda lahendama. Vajadusel on kontakteerutud ka kliendiga ja täpsustatud puuduolevaid andmeid. Puudusena võib nimetada ka Sotsiaalkindlustusameti töötajate kohati lünklikku informeeritust ESF-i nõuetega seotud detailidest. Selle osas toimub pidev info vahetus nii telefoni teel kui kirjavahetusel. Hetke seisuga on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatud 595 inimesele. 2017. aasta teisel poolel sõlmis Sotsiaalkindlustusamet lepingud kahe uue rehabilitatsiooniteenuse osutajaga, mis osutavad teenuseid ESF sihtgrupile. 2017 aasta lõpu seisuga on kokku 112 rehabilitatsiooniteenuse asutust, kes, pakuvad teenust ESF vahenditest. 4 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 18 Rehabilitatsiooniasutused on ESF nõuetega harjunud, kuid endiselt esineb vigu ankeetide täitmisel. Probleemiks on tühjaks jäetud väljad ja kordusankeedid. Vigade parandamiseks on asutusi nõustatud e- kirja ja telefoni vahendusel. Nõustamine on kandnud vilja ja esitatud teenuseosutaja aruanded on paranenud. 31.12.2017 seisuga on rehabilitatsiooni teenust saanud ESF vahenditest kokku 2289 isikut. Antud näitaja jäi alla planeeritava, põhjuseks on see , et teenusega alustati mitte jaanuarist vaid maist 2017. 2018. aasta esimeses pooles jätkus rahastus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste jaoks ESF vahenditest. 2017a lõpuga lõppes kaheaastane periood, millega aegusid suures hulgas rehabilitatsiooniteenuse suunamisotsused, mille alusel võtab riik tasu maksmise kohustuse üle, kuna otsuste maksimaalne kehtivus on kuni kaks aastat. 2018a alguses oli teenusel ligikaudu 3800 tööealist ning aprilli lõpu seisuga oli neid ligikaudu 3200 (SKA andmed). ESF vahendite kasutus on olnud 2018a esimeses pooles madal, mille põhjuseks võib olla eelnevalt toodud suunamisotsuste lõppemine, teenuseosutajate juures olev järjekord kui ka see, et lõppenud suunamisotsusega inimesed peavad pöörduma juhtumikorraldaja juurde hindamisele, et pääseda uuesti teenusele mistõttu viibib nende teenuste saamine. 2018. a teisel poolel suunati kokku teenustele 2495 tööealist inimest. Teisel poolaastal suunatute arv oli 1618. Vanusegruppide lõikes jaotusid teenustele suunatud järgmiselt: 16-24 aastaseid 542 25-54 aastaseid 1322 55+ aastaseid 631 Eelarve täitumine on olnud väiksem prognoositust ka teisel poolaastal. Põhjusteks on väiksem inimeste suunamiste arv teenustele. Inimesed käivad juhtumiskorraldajate juures endiselt hindamistel, kus paljudel puhkudel saavad inimesed aru, et nad vajaksid teisi meetmeid enda tervise parandamiseks ning võtavad enda taotluse tagasi ja saavad abi mujalt. Juhtumi korraldajate süsteemi rakendamise tagajärjel on sanatoorse ravi ning üksteenuste vajadusega/sooviga inimesed saadetud abi saama teistesse kohtadesse, kus nende abi saamine on eesmärgipärasem, kiirem ning efektiivsem. Endiselt võivad teenustele saamist mõjutada järjekorrad teenuseosutajate juures. Samuti mõjutab teenustele minemist suvine periood ning kindlasti ka käesoleva aasta eripära, väga pikalt kestnud soe periood, mil inimesed on aktiivsemad ning ei soovi sellel perioodil teenustel käia. Teenustele suunamine küll kasvas teisel poolaastal, kuid inimeste teenuste kasutus polnud eriti kõrge. Kuna teenuse alustamise aeg pole fikseeritud, siis võivad 2018 teisel poolel suunamisotsuse saanud inimesed alustada teenuseid 2019 aasta jooksul. Tegevuse nr ja 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja nimetus pakkumine Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub nimetus5 Tegevuse või 01.05.2015–31.12.2021 Tegevuse või 01.05.2015- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev 5 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 19 (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2015. aastal Tõlketeenuste kontseptsiooni koostamiseks on analüüsitud varasemalt valdkonnas läbiviidud uuringuid, puuetega inimeste organisatsioonide poolt koostatud raamdokumente (Kuulmisrehabilitatsiooni programm jm), viipekeeletõlkide koostatud ettekandeid jm materjale. Toimunud on arutelud Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeele tõlketeenuse osutajatega. Koostatud ülevaade viipekeele tõlketeenuste õiguslikest alustest Eestis; erinevatest tõlkeviisidest ning nende kasutamisest Eestis; samuti kogutud informatsiooni rahvusvahelise praktika kohta. Koostöös teenuseosutajate esindajatega on viidud läbi küsitlus, et koguda andmeid senini osutatud tõlketeenuste mahu- ja valdkondade kohta Eesti erinevates regioonides. Analüüsitud probleeme, mis tänasel päeval tõlketeenuste saamisel esinevad. Koostatud kirjeldus alternatiivsete tõlkevõimaluste kasutamise kogemusest välisriikides ja olukorrast Eestis. Kontseptsiooni esimene tööversioon on edastatud arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile; detsembris 2015. a toimunud kohtumise järel tööd tekstiga jätkavad ning koostatud ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja süsteemi korrastatakse. Kuna kontseptsiooni tekst vajab parandamist on nihkunud kontseptsiooni esitamise tähtpäev märtsi 2016 lõppu. Koostööpartneriga toimuvad regulaarsed kokkusaamised ja arutelud. 2016. aasta esimeses pooles sai valmis tõlketeenuste kontseptsioon. (Kontseptsiooni struktuuri saab vaadata vahearuandes nr.4) Kontseptsiooni tutvustati kantslerile mais ja juunis toimub ministrile tutvustus. Tegevuste piloteerimise aeg selgub peale seda kui on minister andnud enda hinnangud kontseptsioonile ja kiitnud heaks planeeritud piloteerimiseks tegevused. 2016. aasta teisel poolel arendati ja tutvustati valmis saanud kontseptsiooni partneritele ja potentsiaalsetele tõlketeenuse teenuseosutajatele. Toimusid mitmed ümarlauad ja läbirääkimised teenuseosutamise hinna osas. Läbirääkimistel takistusi ei tekkinud. Tegevuse elluviimine on toimunud ajagraafiku kohaselt ja probleeme tegevuse elluviimisel pole esinenud. Kuna 2016 a. tegeleti kontseptsiooni täiendamisega siis teenuse osutamisega planeeriti alustada 2017 a. 2017. aasta esimene pool: Projektijuht alustas tööd 08.05.2017. Esimesteks tegevusteks oli projektimaterjalidega tutvumine ning partnerite teavitamine plaanitavatest tegevustest ning partneritega kohtumine. Kohtuti Vaegkuuljate liidu,- Viipekeeletõlkide OÜ,- Eesti Kurtide liidu-, ning Viipekeeletõlkide kutseühingu esindajaga. Kohtumistel arutati projekti tegevusi ja partneri ootusi. Infot projekti tegevuste jätkumisest jagati ümarlaual HTM-iga. Kohtumised olid sisukad ja positiivsed, kõik üleval nimetatud osapooled ootavad pikisilmi projekti tegevuste algust, sh eriti riigihangete väljakuulutamist ning tõlketeenuste piloteerimise algust. 29.05 toimus Astangu KRK-s ümarlaud, kus osales 17 inimest, nende hulgas Sotsiaalministeeriumi, Vaegkuulajate Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Viipekeeletõlkide kutseühingu, Viipekeeletõlkide OÜ, Töötukassa, Tartu LV, MTÜ Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Kuressaare LV, Astangu KRK, Saaremaa Puuetega Inimeste Koja / Saaremaa Vaegkuuljate Ühingu ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid esindaja(d). Seminaril anti ülevaade projekti planeeritavatest tegevustest ning oli võimalus esitada küsimusi. Seminaril arutatud teemadest said kõik osalejad ja ka asjad huvitatud osapooled kirjaliku kokkuvõtte. 2017. aasta teisel poolel korraldati kirjutustõlkide koolitamise ning viipekeeletõlkide täiendkoolituse riigihange. Koolituste läbiviimiseks on sõlmitud kaks lepingud. Detsembris töötati välja koolituste ajakava, ise koolitused algavad 2018 a. Alustati tõlketeenuste soovitusliku juhendi koostamist kuhu kaasatakse erinevaid osapooli. Sellel teemal toimusid mitmed ümarlauad, kus olid esindatud KOV, teenuseosutaja, õigusloome ja teenusesihtgrupp. Soovituslik tõlketeenuste juhendi töörühma liikmetega alustati läbirääkimisi. Soovituslik juhend peaks valmina 2018 a. Kaugtõlketeenuse hanke toimub 2018 a. 20 2018. aasta esimeses pooles toimusid kaugtõlke teenuse koolitused (viimane koolituspäev 25.05.2018), mille lõpetas 14 viipekeeletõlki, kellest tunnistuse said 11 ning tõendi 3 koolitatavat. Ajakava järgi toimub sügisel veel kaks koolitust. Üks viipekeeletõlkidele, kellel praegu ei ole kutsetunnistust, eesmärgiga valmistada neid ette kutseeksamiks ning kutse taotlemiseks. Teine koolitus on tõlkide kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Käimas on kirjutustõlkide koolitus, millel osaleb 10 koolitujat. Koolitus lõppeb detsembris 2018. Kirjutustõlketeenuse osutamiseks on leping sõlmitud 14.05.2018 Viipekeeletõlkide OÜ-ga, kes osutas maikuu lõpuks teenust 7,5 tundi. Teenusele on registreerinud 8 inimest.. Kaugtõlketeenuse osutamiseks kuulutas Astangu välja riigihanke, millele tuli kaks pakkumust (Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid). Mõlemad pakkumused ületasid hanketingimustes välja toodud maksimaalset teenuse tunnihinda, milleks oli 20 €/h. Mõlemad pakkumused ületasid teenuse tunnihinna osas hanketingimuste piirhinda (teenuse tunnihinnad pakkumuses: Viipekeeletõlkide OÜ 30 €/h koos km-ga; MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid 29,04 €/h koos km-ga). Ebaõnnestunud hanke valguses analüüsib Astangu tekkinud olukorda ning edasisi rahalisi võimalusi uue hanke algatamiseks (kuidas tõlketeenuste turuhindade hetkeolukorras olemasolevaid vahendeid kasutada ning millisel kujul ja mahus kaugtõlketeenust piloteerida). 2018. a teisel poolel sai valmis viipekeele soovituslik juhis. Juhis on esitatud sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemiseks, tööga jätkatakse 2019a. 2018 a. kuulutati välja nii kutsetunnistuse viipekeeletõlkide koolitus- kui ka kaugtõlketeenuse hanked. Mõlema hange tulemusel 2018a seisua on : o 26 viipekeeletõlki on osalenud kahel täienduskoolitusel (kaugtõlkekoolitus ja koolitus kutsetunnistuse taotlemise toetamiseks) o Kirjutustõlkide koolitus sai läbi, koolitati hetkel 10 tõlki. o Tõlkeeteenuseid on osutatud 494 tundi, mis sisaldab kirjutustõlketeenust (mai-nov: 204 tundi) ja kaugtõlketeenust (oktoober kuni 31.12.2018: 290 tundi). o Tõlketeenuste kasutajaks on registreerunud end 88 inimest, suurem osa neist viimase kahe kuu jooksul. o Tõlketeenuste juhend on Astangu poolt edastatud SOMi , o Sotsiaalministeeriumi juhtkonna otsusega viidi antud tegevus alates 01.01.2019 a. Sotsiaalkindlustusametialluvusse. Aastast 2019 on tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). SKA kodulehel on vormistatud info nii projekti kohta kui ka teenusekättesaadavuse kohta. 2019. aasta esimeses pooles, alatest 01 jaanuar 2019, liikus Tõlketeenuste projekt Astangu KRK-st Sotsiaalkindlustusametisse. Enne tegevustega jätkamist viis Astangu läbi tõlketeenuste kasutamise statistika analüüsi. Tulenevalt analüüsile vähendasime kaugtõlketeenuse avatud olemise aega 1 tunni võrra päeva algusest ja lõpust, kuna neil tundidel oli sissehelistamisi kõigi vähem. Alates maikuust on teenus avatud 9.00-17.00 (varem 8.00-18.00). Samuti muutsime teenuse hinnastamise põhimõtet. Kui varasemalt oli teenus hind fikseeritud ega sõltunud sellest, kas oli sissehelistamisi, siis uue hanke puhul rakendasime eri tasuga teenusehinda. Iga teenuse tund (täistunnist täistunnini), mil sissehelistamisi pole, rakendatakse teenusehinda kordajaga 0,8 ning iga tund, mil oli vähemalt üks sissehelistamine tunnihinda kordajaga 1,0, vastavalt Riigihanke pakkumuses toodud hinnale. Kaugtõlketeenuse hanke lepingud sõlmiti 29.04.2019 kahe teenusepakkujaga (Viipekeeletõlkide OÜ ja MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid) teenusemahu 2444 tundi täitumiseni. Kirjutustõlke teenuse pakkumiseks läbiviidud hanke tulemusel osutus edukaks Viipekeeletõlkide OÜ pakkumus. Leping on sõlmitud 10.06.2019 teenusemahu 1000 tundi täitumiseni, kuid mitte hiljem kui 31.12.2020. 21 Tõlketeenuste juhendi esmase versiooni kohta on suuline tagasiside SoM-i poolt saadud. Esitatud ettepanekute ja soovituste põhjal on aasta teises pooles planeeritud edasi minna koostöös spetsialistide ning huvigruppide esindusorganisatsioonidega ja KOV-idega. Koolitusi läbi viidud ei ole, kuid ette on valmistatud kahe koolituse hankimiseks. Kirjutustõlkide koolituse hange on ette valmistatud, koolitus on planeeritud ajavahemikule sügisel 2019 kuni kevad 2020. Viipekeeletõlkide täienduskoolituse „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ pakkumuskutse on välja saadetud (Viipekeeletõlkide OÜ; Eesti Viipekeeletõlkide kutseühing; Eesti Kurtide Liit; Õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus; Eesti Tõlkemagistrite Liit; Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit). Pakkumuste esitamise tähtaeg 08.07.2019. 2019. aasta teises pooles, Kuulutati välja hange „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ (kutsetunnistusust omavatele viipekeeletõlkidele suunatud täienduskoolitus), pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.07.2019. Tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud. Korraldatud kordushankele, mille pakkumust esitamise tähtaeg oli 17.09.2019 , esitati üks pakkumus, mis osutus ka edukaks. Leping sõlmiti Tartu Ülikooliga. Koolitustega alustatakse 01.02.2020a, koolitusgrupis on 14 inimest. Kirjutustõlkide koolitamise pakkumuste esitamise tähtaeg oli 19.08.2019. Esitati üks pakkumus, mis osutust ka edukaks. Leping allkirjastati 10.09.2019. Koolitusetega alustati 01.11.2019 ning koolitatavate arv on 10 uut kirjutustõlki. Valminud on kaugtõlget tutvustav video. Sotsiaalkindlustusamet viis läbi teenuspartneritega intervjuusid (nii telefoni teel kui ka kohtudes). Intervjuudes uuriti millises mahus oleks võimalik teenust pakkuda tulevikus ning kuivõrd motiveeritud on viipekeeletõlgid. Näiteks vastati järgmist. • Kuivõrd on tõlgid ala-/ülekoormatud? Kogemustega tõlke soovitakse rohkem, kuna neid usaldatakse rohkem ja nemad on rohkem ülekoormatud. Noored aga, kel vähem kogemusi, on pigem alakoormatud. Iga töö juures on oluline, kuivõrd tõlk on suhtlemisaldis – nö eelsoodumus. Mõni noor tõlk võetakse aga kergesti omaks. Noortel tõlkidel on teised tööd kõrval, mis tihti ei võimaldagi neil tõlkimisega ülekoormatud olla. Mõned on leidnud tasuva töö muus valdkonnas ning nad ei soovi enam tõlkimas käia. Tõlgitöö peab olema kutsumus, kui see seda ei ole, siis pigem tõmbab suurem palganumber. • Kui palju on tõlke? Kas see oli 2018. aasta tellimuste mahtu arvestades piisav arv? 19 tõlki. Kuid kasutatakse käsunduslepinguga teatud tööde või perioodi tarbeks. Tõlgid ostetakse sisse vajaduspõhiselt. Nädala töö maht keskmiselt 75 tundi nädalas : 19 = ca 4 tundi tõlgile. Tõlkide riigipõhine vajadus võiks olla 10% kurtide arvust. 130 tõlki oleks vaja Eestis, sest ca1300 kurti. Kuid seda juhul, kui 240 tundi tõlketeenust aastas kurdi kohta, varustatud oleksid tõlkega telesaated, ülikoolides piiramatu maht. Riik ja KOVid ei telli tegeliku vajadust arvestades. Jätkub tõlketeenuste juhendi koostamine. Detsembrikuus alustas tõlketeenuste juhendi fokusseerimise ja täiendamiseha tööd kaks spetsialisti. Esitatud on varasemalt esitatud juhendi kava muutmise ja kohandamise nägemus Sotsiaalministeeriumile. Juhendi valmimise eeldatav aeg on juuli 2020. Kuna ekspertide leidmine võttis oodatust kauem aega, on oht, et valmimise tähtaeg võib pikeneda. Samuti on juhendi valmimine seotud teiste partnerite tagasisidega, mis võib töömahtu suurendada. Tõlketeenuseid on pakutud detsembri lõpuks 336 tundi kirjutustõlget ning 1353 tundi kaugtõlget. Tõlketeenuste kasutamise statistikat kogume igakuiselt ning kvartaalselt koostame tõlketeenuste kasutamise analüüsi. 2020. aasta esimese poole tegevused: Tõlketeenuste osutamise soovituslik juhend. 05.06.2020 esitatud esialgsele kohandatud versioonile laekus SoMi-poolne tagasiside 12.06.2020. Tagasisidet arvesse võttes jätkub töö KOV-idele suunatud juhendi korrigeerimiseks ning soovitustega 22 vastavusse viimiseks. Esialgne korrigeeritud juhendi (muudatusettepanekute läbivaatamine, sisseviimine, SKA sisene kooskõlastamine) valmimisaeg on august 2020. Viipekeele kaugtõlketeenuse osutamine. Kaugtõlketeenuse hankemaht (tunnimaht) saab täis juulikuus (22. juuli). Teenusega jätkamiseks alustasime maikuus alguses uue hanke ettevalmistamist. Uue hanke väljakuulutamine on plaanitud juulikuu esimesse poolde. Uued lepingud viipekeele kaugtõlketeenuse osutamiseks on plaanis sõlmida hiljemalt augustis. Eesmärk on hoida kahe teenusepakkumise perioodi vahet võimalikult lühikesena. Eriolukorra mõju leevendamiseks suurendasime lepingu mahtu 360 tunni võrra, mis kokku moodustab lepingu kogumahuks 2 804 tundi. Alates 28.04.2020 kuni 08.07.2020 oli kaugtõlketeenus avatud tavapärasest (E-R 9.00-17.00) asemel E-R 8.00-20.00 ning L,P 9.00-17.00. Perioodil jaanuar kuni juuni pakuti viipekeele kaugtõlketeenust Sissehelistamisi kokku 1306 tundi (selle aja jooksul tehti 2225 sissehelistamist; keskmiselt oli perioodil jaanuar kuni juuni igas kuus 50 erinevat 500 sissehelistajat, kes kasutasid teenust ühel või enamal korral). 400 Kaugtõlketeenuse kasutamise aktiivsus on olnud pidevas 300 kasvutrendis. Kasvutrend jätkus ka erioluokorra ajal. Ka pärast 200 eriolukorra lõppu on kaugtõlketeenuse kasutus aktiivsem kui enne 100 eriolukorda. 0 Perioodil märts-aprill (18.03-28.04) jälgisime ka topeltkõnede jan veebr mär apr mai juuni mahtu nädalapäevade lõikes, valides 6-l järjestikusel nädalal ühe päeva (igal nädalal eri päev) jälgimise alla. Igal jälgitud päeval registreeriti keskmiselt 2 topeltkõnet, erines vaid üks (kahest) valimisse sattunud esmaspäevast (23.03), mil tehti 17 topeltkõnet. Võib arvata, et suur topeltkõnede arv oli seotud EV-s väljakuulutatud eriolukorraga 12ndal märtsil. Muul ajal oli topeltkõnede arv madal, mis näitab, et enamik helistajaid said tõlgiga ühendust ilma ootamata. Ootejärjekorra pikkust eraldi ei mõõdeta, kuid ligikaudu 90% teenindatud kõnedest on kestusega kuni 15 minutit (43% kõigist kõnedest pikkusega 1-4 minutit). Uue hankeperioodi kestel on planeeritud teenusepakkumiseajad E—R 9—17.00 ning lisamahuga kuni 8h nädalas vastavalt tekkivale vajadusele ning muutuvatele oludele. Lepingu eeldatav kogumaksumus: 142 000 (ilma km-ta) Lepingu eeldatav kehtivusperiood: lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2021 Kirjutustõlketeenuse osutamine. Kehtiv leping lõppeb 2020aasta lõpuga. Kirjutustõlketeenuse kasutamine langes EV-s kehtestatud eriolukorra tõttu (jaanuaris ja veebruaris vastavalt 11 ja 12 tellimust; märtsis ja aprillis vastavalt 5 ja 7 tellimust, vt joonis). Teenusekasutamist võimaldati eriolukorra ajal ja pärast seda kaugtõlkena, tõlkides kuuldavat teksti subtiitriteks (näiteks koolitused video vahendusel). Perioodil jaanuar kuni juuni esitati 86 tõlketellimust, millest täideti 64. Täitmata jäi 22 tõlketellimust. Tõlketeenust osutati kokku 197 tundi ning keskmiselt oli igas kuus 12 erinevat kirjutustõlketeenuse kasutajat. Suurem tõlketellimuste täitmatajätmine märtsis ja aprillis oli seotud tellimuste tühistamisega seoses eriolukorraga. 23 Kirjutustõlketeenuse tellimuste arv jaan-juuni 20 10 0 jaan veebr märts apr mai juuni tellimusi täidetud Viipekeeletõlkide koolitamine. „Koostöö ja tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ EV-s kehtestatud eriolukorra tõttu pikendame viipekeeletõlkide koolituslepingut oktoobrikuuni. Perioodil 12.03-17.05.2020 ei olnud võimalik õppepäevi läbi viia. Alates 01. juunist lubati Tartu Ülikoolis auditoorne õpe kuni 10 osalejaga õpperühmadele. Eriolukorrast ja alanud puhkuste perioodist tulenevalt andis Tartu Ülikool teada, et järgmised õppepäevad on hetkel kavandatud 11.-12. august, 25.-26. september ja 9.-10. oktoober 2020. Lähtudes eeltoodust, pikendame koolituse toimumise aega kuni 30.10.2020; Kirjutustõlkide koolitamine. Koolitus jätkub plaanitud mahus ning kestusega. Lepingu lõpukuupäev 30.10.2020.a Tõlketeenuste tutvustamine. 11. jaanuaril tutvustasime koostöös teenusosutajaga (Viipekeeletõlkide OÜ) kaugtõlketeenuse kasutamist Jõhvis. Kohal oli umbes 20 peamiselt vene viipekeelset kurti. Huvi kaugtõlketeenuse kasutamise vastu oli suur. Samuti tutvustasime kaugtõlketeenuse kasutamist Rakveres, kus oli kohal 4 kuulmislangusega inimest. 15. jaanuaril tutvustasime koostöös teenuseosutajaga (MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid) kaugtõlketeenuse kasutamist Tartus. Kohal oli üle 20 kuulmislangusega eesti viipekeelse kurdi. Kohtumistel tutvustati kaugtõlketeenuse kasutamise võimalusi ning vastati küsimustele. Kogemuskohtumine. 22.05 toimus interneti vahendusel kogemuskohtumine viipekeele kaugtõlketeenust osutavate viipekeeletõlkidega. Osales 9 viipekeeletõlki. Arutuse all olid teemad: kahe teenuseosutaja vaheline koostöö, praktilised küsimused tõlketeenuse osutamisel, tutvustusteksti kasutamine, tõstmaks kuulja poole teadlikkust tõlgi kasutamisel. 2020. aasta teise poole tegevused: Tõlketeenuste osutamise soovituslik juhend 11.12.2020 läks SKA poolt saadetavasse KOV-ide uudiskirja info valminud tõlketeenuste juhendi kohta. Uudiskirjast nupukesest oli otselink SKA kodulehele, kust saab juhendiga täpsemalt tutvuda. Link: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/kaugtolke-teenus Viipekeele kaugtõlketeenuse osutamine 11.08 lõppes kaugtõlke hange. Laekus kaks edukat pakkumust, mõlema pakkujaga (MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid ja Viipekeeletõlkide OÜ) sõlmiti septembri alguses leping, mis kestab kuni 31.12.2021 (või kuni eeldatava kogumaksumuse täitumiseni, mis on 142 000 €) 2020. aasta november- detsembris algasid ettevalmistused selleks, et kaugtõlke teenust saaksid alates 2021 aastast ka lapsed (0-15) ja vanaduspensioniealised. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“, alla 16- aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja 24 pereelu ühildamise soodustamine“ ning vanaduspensioniealistele pakutakse teenust TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Aasta lõpus läks sihtrühma laienemise kohta uudis erinevaid kanaleid pidi välja. Perioodil juuni – detsember 2020 pakuti kaugtõlketeenust 1168 tundi. Kokku aastal 2020 osutati kaugtõlke teenust 2474 tundi. Kirjutustõlke teenuse osutamine November-detsember viidi läbi riigihange kirjutustõlke teenuse osutamise sujuvaks jätkamiseks. Laekus üks pakkumus (Viipekeeletõlkide OÜ) ja nendega sõlmiti leping 24.12.2020, mis kestab kuni 2022 detsembri lõpuni või eeldatava teenuse mahu täitumuseni (2000 tundi). Kui september ja oktoober tegi teenuste tellimuste hulk suure tõusu, siis teine koroona laine (november/detsember) põhjustas jälle teenuse vähenemise. Vahemikus juuli – detsember 2020 osutati kirjutustõlke teenust 239,5 tundi. Kokku aastal 2020 osutati teenust 436,5 tundi. Viipekeeletõlkide koolitamine Koolitus „Tõlkimine loomingulistes situatsioonides“ viimane koolituse päev oli 10. oktoober 2020. Koolitus oleks pidanud lõppema 31. mai aga tulenevalt eriolukorrast lükkusid mitmed loengu päevad sügisesse. Õpperühma oli 14 õppijat, üks õppija loobus vahetult enne koolituse algust koolitusest, paraku õppija kellele tehti ettepanek osaleda ei saanud enam napi etteteatamise tõttu koolitusel osalemist korraldada. Õppes osales 13 õppijat. Kirjutustõlkide koolitamine Koolituse läbisid ettenähtud mahus 7 õpilast, kolm õpilast katkestasid õppimise (7.08.2020). Suures osas tingisid katkestamise eriolukorraga seotud muutused õppurite endi eludes ning koolitussessioonide edasilükkumine. Lõpueksam toimus 3. oktoober 2020. Üldiselt jäädi koolitusega rahule. Suuremas mahus oleksid õppurid soovinud saada koolituse poolt korraldatud praktikat, õppeainetest eesti viipekeelt, pimekirja ja kirjutustõlget. Arendus 11.12.2020 toimus kohtumine tõlketeenuste hetke olukorra ja tuleviku plaanide tutvustamise eesmärgil SoM asekantsleri Rait Kuusega. Tutvustatud sai ka plaani, kolida teenus Skype keskkonnast mugavamasse ja moodsamasse lahendusse (äppi). Mõte sai SoM poolt hea tagasiside ning SKA sees on tehtud esimesed sammud, et teemaga uuel aastal edasi liikuda ning sobiv rakendus leida. 26. oktoober 2020 asus tööle uus projektijuht Sandra Laurimaa Tegevuse nr ja 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi nimetus piloteerimine Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub. nimetus6 Tegevuse või 01.01.2017–31.12.2021 Tegevuse või 01.01.2017- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 6 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 25 2017.aasta esimeses pooles: Kogu projekti ajaraam nihkus märtsis seoses projektijuhi vahetusega. Tegevuse I etapp. Lepingupartneri leidmiseks hanke ettevalmistamine ja läbiviimine toimus 01.01.2017–01.03.2017 Märtsi keskel oli projektijuhi esmane ülesanne valmistada ette hanke tehniline kirjeldus, et hange välja kuulutada. Hange kuulutati välja E-riigihangete süsteemis hankejuristi poolt 20.03. Toimusid erinevad kohtumised ja infopäevad kohalike omavalitsustega kes näitasid suuremat soovi projektis osalemiseks. Eeltöö tulemusena kujunes välja kohtumiste graafik erinevate omavalitsustega, kellest enamus ka reaalselt osales hankes. Hanke sulgudes olid oma pakkumised teinud 10 omavalitsust, mis tähendas konkureerimist 8-le kohale. Sellega, et osales rohkem kui 8 omavalitsust üle-eesti, oli varasemalt seatud eesmärk täidetud (igas piirkonnas üks osaleja). Samas üks piirkond jäi katmata pärast seda, kui Tartu otsustas loobuda. Pakkumuste sisuline läbivaatus, hindamine ja komisjoni otsus (18.04-26.04) toimusid kõik vastavalt seatud ajaraamistikule. (Tegevuse detailne ajaraamistik on nähtav vahearuandes nr.4) Tegevuse II etapp. II etappi tegevused nihkusid suuresti ajaliselt 2018 aastasse kuna piloteerijad (KOV) ei ole ühe aegselt jõudnud koostada klientidele individuaalse eelarve kasutuse plaane. 2017. aasta teisel poolel toimusid kohtumised Otepää, Võhma, Keila, Haapsalu projektipartneriga. Kontrolliti, kuidas dokumentatsiooni säilitatakse ja milline on kohapeale korraldus. Käidi läbi kõigi partnerite kliendijuhtumid ja analüüsiti praeguseid ja tulevasi tegevusi, et parandada pilooti elluviimist. Samuti toimus jooksev piloteerijate nõustamine ( kuidas paremini koostada kliendile individuaalne rahastuse plaan jne, täitmine kliendi profiiili STARis jne.) ja jõustamine, suuremaid tagasilööke ei olnud. Toimusid mitmed kogemusseminarid. Alustati hindamisinstrumentide kogumise ettevalmistusega, mille eesmärgiks on erinevate hindamisinstrumentide klassifitseerimine ja analüüsimine. Antud sisend läheb STAR-i ja SKAIS-i arenduse tarbeks, samuti annab tervikpildi hindamistest erinevate organisatsioonide poolt. Individuaalse eelarve kasutamist piloteeritakse kogu piloodi kestel , lõplik analüüs ja järeldused selle kohta peaksid valmima 2018 a. lõpp. 2018. aasta esimeses pooles toimus jooksev pilootprojektis osalevate kohalike omavalitsuste nõustamine. Koostati pilootprojekti analüüs. Märtsis toimus kohalike omavalitsuste ja teenuse osutajatega kogemusseminar, kus anti ülevaade projekti vahearuande tulemustest ja koguti kohalike omavalitsuste ning teenuseosutajate käest tagasisidet projekti kohta (mis on projektis hästi ja mida tuleks muuta/täiendada nt. teenuse saajate arvu suurendamine). Märtsi kuuga lõppes projektijuht (Raiko Puustusmaa) töölepingu ja projektijuhi kohustused võttis üle Kristo Tõnissoo. Aprillis koostati tagasiside küsimustik ja viidi läbi projektis osalenud klientide tagasiside küsitlus. Tulemused lubas SKA tutvustada Sotsiaalministeeriumile juunis. Mais koostati projekti mõjuanalüüsi hange. 21.05 asus tööle uus projektijuht Pille Soonmann. Alustati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste andmeanalüüsi, mis on ettevalmistus lõpparuande koostamiseks. Piloodi käigus töötati välja teenuse hindamisinstrument mida kavas testida järgmise piloodi käigus suurema sihtgruppi peal. 2018. a teisel poolel valmistati projektis osalenud inimeste teenusevajaduste kasutatud teenuste andmeanalüüs/lõpparuanne. Lõpparuanne tutvustati sotsiaalministeeriumile hoolekndeoskonnale. Lõpparuanne kaasab endasse kokkuvõtte isikukesksest eelarvest ja ettepanekustest uueks hankeks. Üheks suuremaks ettepanekuks oli suurendada piloodi sihtrühm, et selgemalt tuua välja ja analüüsida uue mudeli eelarvelist mõju. 2018 a teises pooles toimusid ekspertgruppide töörühmad. Töörühma ülesandeks oli välja töötata eelmise piloodi arvestades uue hindamise metoodika mis võimaldaks KOVi juhtumikorraldajal juba alg faasis koostada koos teenuseosutajaga kliendile sobiva juhtumiplaani. Uue piloodi läbiviimiseks valmistati uus hange. Hanke kuulutatakse välja 2019 jaanuar. 2019. aasta esimeses pooles valmistati ette uus hange. Pikka arutelukäigus RTKga (Riigi tugiteenuste keskus) selgus, et planeeritavad tegevusi ei ole võimalik tellida hankega vaid SKA peab korraldama selleks konkursi. Uue kursi jaoks jätkati : 26 • Teenuskomponentide eesmärgistamisega, et projektis osalevad osapooled saaksid üheselt aru, millised tegevused on teenuskomponendi kohaselt planeeritud ning mida nende tegevustega tahetakse saavutada. • Kirjutati valmis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“ konkursi jaoks põhi • Hakati välja töötama „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“ projekti jaoks analüüsi teostamiseks vajalikke lisamaterjalide põhjasid - vajalikud materjalid KOVidele, teenuse osutajatele, projektis osalevatele inimestele küsimustik. Lisaks kogu projektist saadava materjali koondtabel kokkuvõtetega erinevate analüüside teostamiseks. • Kaardistati dokumentide liikumine osapoolte vahel projektis, et vältida liigset materjalide tekkimist ning topelt informatsiooni kogumist. • Alustati KOVidele illustreeriva infomaterjali koostamisega, tutvustamaks projekti võimalikult lihtsalt ning arusaadavalt, et tekiks huvi ning soov projektist osa võtta. Konkurss „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine kohalikus omavalitsuses“ projekti jaoks kuulutatakse välja augustis. 2019. aasta teises pooles isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekti planeeritud tegevused jätkusid. Augustis 2019 kuulutas Sotsiaalkindlustusamet välja I konkursivooru isikukeskse erihoolekande teenusmudelit katsetavate kohalike omavalitsuste (KOV) leidmiseks. Konkursile esitati 8 taotlust, sh üks 2 KOVi ühistaotlus. Konkursi tulemusena alustati oktoobris teenusmudeli piloteerimist kaheksas Eesti KOVis - Tallinna linnas, Kose vallas, Jõelähtme vallas, Kohila vallas, Kohtla-Järvel, Lüganuse vallas ning Haapsalu ja Lääne-Nigula valla koostöös. I konkursivooru tulemusel jagati KOVide vahel laiali 195 teenuskohta. 2019. aasta lõpuks oli projektis osalevates KOVides teenusmudeli katsetamisse kaasatud 28 psüühilise erivajadusega inimest. Projektimeeskonna poolt viidi II poolaastal pilootprojekti tutvustamiseks läbi kaks infopäeva Tartus ja Tallinnas, koostati pressiteateid ja uudisnuppe listidesse ja uudiskirjadesse (Sotsiaaltöö ajakirja uudiskiri, KOVide infokiri). Projektis osalevatele KOVidele korraldati kaks koostööseminari, oktoobris ja detsembris, lisaks toimusid teenusmudelit piloteerivate KOVide külastused ja jooksev nõustamine, et tagada projekti sujuv käivitumine. KOVidele viidi läbi ka kolm koolitust teenusmudeli piloteerimisel rakendatava abivajaduse hindamisinstrumendi kasutamiseks. Oktoobris-novembris sai ette valmistatud isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise II konkursivoor sees kuulutati välja novembris, taotluste esitamise tähtaeg on 17.01.2020. 2020. a esimeses pooles isikukeskse erihoolekande teenusmudeli pilootprojekti planeeritud tegevused jätkusid. Aasta alguses liitusid projektimeeskonnaga koordinaatorid Helle Villem ja Jana Laanemets ning projektijuht Aveli Ainsalu. II konkursivooru esitati 6 taotlust (sh 1 korduv), mille tulemusena alustati veebruaris teenusmudeli piloteerimist Tallinnas, Jõhvi vallas, Rapla vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Antsla vallas ja Pärnu linnas. Laiali jagati 158 teenuskohta. Uutele KOVidele korraldati avaseminar koos teenusmudeli piloteerimisel rakendatava abivajaduse hindamisinstrumendi kasutamise koolitusega. Veebruaris viidi läbi ISTE projektis mitte osalevate KOVide tagasiside küsitlus, mille kohaselt kaaluks 26 KOVi (ehk 65% vastanutest) osalemist, kui SKA kuulutaks välja uue konkursivooru. Kõikidele projektis osalevatele KOVidele korraldati märtsis teine kogemusseminar, kuhu olid oodatud ka baastoetuse osutajad. Eriolukorra alusel kehtestanud piirangud takistasid II vooru 50 teenuskohaga KOVidel lepingu täitmist, mistõttu pikendati Rapla ja Pärnu piloteerimise esimest etappi kahe kuu võrra. Esimese vooru KOVid, kes olid juba täitnud teenuskohad ja kaasanud abivajajad projekti, jätkasid eriolukorras teenuskomponentide pakkumisega võimaluste piires (telefoni teel) või kasutades eriolukorra tingimustega arvestavaid loomingulisi lahendusi. Mais lahkus projektimeeskonnast üks koordinaator. Juunis korraldati kolmas kogemusseminar. Juuni lõpu seisuga on pilootprojekti sisenenud 231 psüühilise erivajadusega inimest ja projektist on lahkunud 12 inimest. Jooksvalt toimus projektis osalevate KOVide nõustamine ja juhendamine ning mudeli rakendamise praktikate kogumine. 27 2020 II poolaastal laienes isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimine Eestis veelgi. Sotsiaalkindlustusamet valmistas ette ja kuulutas augustis välja ISTE projekti III konkursivooru teenusmudelit katsetavate KOVide leidmiseks. Konkursi väljakuulutamisele eelnes kõigi Eesti KOVide teavitamine nii listide, uudiskirjade kui otsepöördumiste ja –kohtumiste teel. Konkursi tulemusena lisandus senistele 13 KOVile veel 7 uut teenusmudelit piloteerivat KOVi – Mustvee vald, Raasiku vald, Tapa vald, Tartu linn, Tori vald, Türi vald ja Väike-Maarja vald. 01.01.2021 seisuga on projektis osaleva 20 KOVi vahel jaotatud 573 teenuskohta. ISTE projekti on aasta lõpu seisuga kaasatud 373 psüühilise erivajadusega inimest, projektis osaleb 5 linna ning 15 valda 9 erinevast maakonnast. Teenusmudeli piloteerimisega seotud tegevused jätkusid sügispoolaastal üldjoontes plaanipäraselt. Jooksvalt toimus projektis osalevate KOVide nõustamine ja juhendamine ning mudeli rakendamise praktikate kogumine. III ja IV kvartalis toimusid ka kogemusseminari ja novembris III vooru KOVidele ka sissejuhatav avaseminar. Koroonaviiruse leviku tõttu õnnestus vaid üks neist seminaridest teha kontaktkohtumisena septembri algul, ülejäänud üritused toimusid veebi vahendusel. ISTE projektiga värskelt liitunud KOVide toetamiseks tegid koordinaatorid iganädalasi infotunde ja koostasid infokirju. Covid-19 viiruse levimise tõttu lükkusid 2021. aastasse edasi KOVide külastused ja kohapealne tutvumine ISTE teenusmudeli rakendamisega omavalitsustes. ISTE projekti esialgseid tulemusi sai ka laiemalt tutvustatud, sh sotsiaalministeeriumis ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu üritusel. Valmis ISTE teenusmudelit tutvustav teabeleht projekti sihtrühmale, st teavitusmaterjal jagamiseks psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele. Novembris lahkus ISTE meeskonnast projektijuht, uue töötaja leidmiseni tegelevad projektiga 3 töötajat: arendusprojektijuht ja koordinaatorid. Tegevuse nr ja 2.3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste nimetus süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub. nimetus7 Tegevuse või 01.01.2019- 31.12.2020 Tegevuse või 01.01.2019- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2020.aasta esimeses pooles valmistati ette hanke dokumendid koos RTKga. Tänu eriolukorra välja kuulutamisele, nihkus tegevuse algus 2020 teise poole. Lepingu sõlmimine plaanitakse august 2020. tegevusega alustatakse september 2020a. 2020. aasta teises pooles tegevuse elluviimiseks sai sõlmitud leping uuringufirma Civittaga, kelle ülesanne on Eesti riiklike erihoolekandeteenuste ja ISTE teenusmudeli kulude võrdlevat analüüsi. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise projektimeeskond andis 2020. aasta lõpus sellesse uuringusse omapoolse sisendi. Mõjuanalüüsi vaheraport valmib 15.02.21 ning lõppraporti tähtaeg on 30 aprill 2021. Tegevuse nr ja 3.3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad nimetus kommunikatsioonitegevused Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub. nimetus8 7 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 8 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 28 Tegevuse või 01.01.2019- 31.12.2021 Tegevuse või 01.01.2019- alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2020. aasta esimeses pooles valmistati ette hanke dokumendid koos RTKga. Tänu eriolukorra välja kuulutamisele, nihkus tegevuse algus 2020 teise poole. Lepingu sõlmimine plaanitakse oktoober 2020. tegevusega alustatakse november 2020a. Antud tegevuse elluviimine nihkub aastasse 2021. 2020. aasta teises pooles Sotsiaalministeeriumi sisuosakonna inimeste vahetuse tõttu nihkus hange välja kuulutamine 2020 aasta lõppu. Haneke kuulutati välja 21.12.20202. Hanke pakkumused avatakse 29.01.2021. Tegevuse nr ja nimetus 2.4 Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR). Alamtegevuse nr ja nimetus9 Alamtegevus puudub Tegevuse või 01.01.2019–31.12.20 Tegevuse või 01.01.2019-30.04.2020 alamtegevuse alamtegevuse planeeritud algus- ja tegelik algus- ja lõppkuupäev lõppkuupäev (pp.kk.aa) (pp.kk.aa) Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud. 2019. aasta esimeses pooles valmistati ette ja saadeti välja pakkumuskutse partnerite leidmiseks. Koolituse sihtrühmaks on spetsialistid, kes tegelevad vähenenud töövõimega või teiste tööturul ebasoodsamas seisus olevate inimeste tööle saamise toetamisega, sh tööturuteenuste osutajad, erihoolekande teenuse osutajad, kaitstud töö teenuse osutajad, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajad. Koolituse läbinud spetsialist kasutab toetatud töölerakendamise (TTR) metoodika elemente oma igapäevatöös klientidega ja tööandjatega, et toetada vähenenud töövõimega või teisi tööturul ebasoodsamas seisus olevaid inimesi avatud tööturule sisenemisel ja töökohal püsimisel. Koolitust planeeriti kolme Eesti piirkonda I – Tallinn/Harjumaa; II – Tartu, Viljandi, Pärnu, Jõhvi; III – Tallinn, Jõhvi (venekeelne) Kõikidele piirkondadele leiti koolitajad. Eesti keelsetest koolitust viiakse läbi 4 Tallinnas, 2 Tartus, 1 Pärnus, 1 Viljandis, 1 Jõhvis. Lisaks toimub kolm vene keelset koolitust, millest 2 toimub Jõhvis ja 1 Tallinnas. Juulis ja augustis toimus gruppide komplekteerimine. Koolituse esimesed grupid alustavad septembris. 2019. aasta teises pooles toimusi TTR koolitused planeeritud piirkondades. Venekeelsed koolitusgrupid ei täitunud ootuspäraselt ja kahest grupist moodustati üks. 2019 aastal toimus seega koolitus 5 grupis. Koolitust alustas 77 ja kokku koolitati 69 spetsialisti, neist 13 venekeelses grupis. 4 9 Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu. 29 inimest katkestas ja koolitust jätkab 2020 aastal 3 inimest. Uue TAT muudatusega pikeneb antud tegevuse kuupäev kuni 30.04.2020a. 2020. aasta esimeses pooles jätkus planeeritud koolitus kuni aprill 2020, koolitusel osales 3 inimest, kes jätkasid koolitust eelmisest aastast. Kokku koolitati 69 spetsialisti, neist 13 venekeelses grupis. 4 inimest katkestas. 8. Näitajate10 täitmine (kumulatiivselt) Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel TAT punktile, saavutustase11 saavutustase missugusest tegevusest kujuneb) TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse Osalise töövõimega 23122 24 777 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2019 a kohta) 2020. a kohta andmed töövõime reformi 54 181) laekuvad 2021. aastal. vahendusel teenuseid Indikaatori täituvus vastab prognoosile. Näitaja 2 TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse Osalise töövõimega 23 122 24 777 Unikaalsed isikud. (Statistika näitaja inimesed, kes on saanud (meetmes kokku 2019a kohta) töövõime reformi 54 181) Indikaatori täituvus vastab vahendusel teenuseid prognoosile. TAT spetsiifilised väljundnäitajad12: Tegevus 2.1 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine Osalise töövõimega 23 122 24 777 Indikaatori täituvus vastab prognoosile inimesed , kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid TAT spetsiifilised väljundnäitajad : Tegevus 2.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 10 Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed. 11 TATs fikseeritud saavutustase. 12 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 30 Tõlketeenuse 1 1 Hetkel indikaatori täituvus vastab kontseptsiooni välja prognoosile. töötamine Osutatud tõlketeenuste 4 000 2600 Tõlke teenuse pakkumisega alustati tundide arv mai 2018 a. Tegevus 2.3 Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine Osalise töövõimega 740 411 Panustab otseselt rakenduskava inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse töövõime reformi vahendusel teenuseid Tegevus 2.4 Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR). Osalise töövõimega 180 77 Panustab otseselt rakenduskava inimesed , kes on saanud väljundnäitajasse töövõime reformi vahendusel teenuseid Tegevus 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Toimunud ürituste arv 5 0 Seoses eriolukorraga lükkusid tegevused edasi. TAT spetsiifilised tulemusnäitajad13 Tegevused 2.1 ja 2.2 Töötavad inimesed, kelle 0 1036 töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist Mittetöötavad inimesed, 0 599 kelle töövõimet hinnati osaliseks6 ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel peale hindamist TAT panus üldistesse näitajatesse 13 Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes. 31 Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu ei sotsiaalpartnerid või vabaühendused? Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste ei jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või jah kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele või avalike teenuste osutamisele? Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0 toetatud mikro-, väikese- ja keskmise suurusega unikaalsete ettevõtete (sh ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv TAT lõppeesmärgist täidetud 0 (%): TAT lõppeesmärgi täitmise 24 777 unikaalsed isikud. (Statistika näitaja 2019 a kohta) selgitus: Eraldi soo lõikes sisuga 31.12.2019 on 9813 meest ja 14 964 naist. 9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele14 2016:TAT ellu viidud tegevuste panus täitmise osas on esimesel aastal null seisus teenusesaajate hulgas ja tagasihoidlik. Selle põhjuseks on see, et tegevused (2.1 ja 2.2 ) mille raames toimub peamine teenuse osutamine, alustavad alles 2016 aastal. Kõik ettevalmistustegevused 2015 a. on plaanipäraselt viidud ellu. TAT tulemusnäitajate täitmise osas hetkel hinnangut ei saa anda, kuna teenustel osalejate seireandmed tekivad alles 2017. aastal. (Teenuse osutamine kõike kolme tegevuse kohta algas 2016 a.) Vaadates rakenduskava väljundnäitaja lõpptaset (teenuse saajate arv 14 900), siis TAT ellu viidud tegevuste panus täitmise osas Statistikaameti poolt pole veel tulnud , andmed saabuvad märts 2017a. Kumulatiivne täitmine seisuga 31.12.2016 on 9539. 2016 aastal tegevustega alustati väikse viivitusega kuuna administratiivne jaotus ei toiminud hästi, kuid aasta teisest poolest tegevused jooksid ilusti ja teenuse osutamisel takistusi polnud. 2017: Unikaalseid isikud 2016 a seisuga on 9241. 2017. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2018. aasta märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 17130 isikut. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta viivitusega 2017. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu. Eelarve täitmine on olnud plaani pärane. 2018: Unikaalseid isikud 2017a seisuga on 15760. 2018. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2019. aasta märtsis. Hetke seisuga, nelja tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 20895 isikut, mis teeb 90% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta viivitusega 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu. Eelarve täitmine on olnud plaani pärane, 2018 a lõpuga on tekkepõhiselt täidetud 41% eelarvest. 2019: Unikaalseid isikud 2018a seisuga on 20457. 2019. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2020. aasta märtsis. Hetke seisuga, kuue tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 25471 isikut, mis teeb 88,4% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 aasta viivitusega. 2018. a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu. 2020: Unikaalseid isikud 2019a seisuga on 24 777 . 2020. aasta unikaalsete isikute arv selgub 2021. aasta märtsis. Hetke seisuga, kuue tegevuse raames, on TAT kumulatiivne osalejate arv 27 777 isikut, mis teeb 88,4% TAT ült näitajast. Tulemuslik näitaja on hea. Vaatamata sellele , et TAT tegevused algasid 2016 14 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12. 32 aasta viivitusega. 2020 a seisuga kulgevad tegevused plaanipäraselt ja tagasilööke pole. Kõik planeeritud tegevused on viidud ellu. Vaatamata sellele, et tänu 2020a riigis kehtestatud eriolukorrale ja pandeemiast tingitud teenuste osutamisel eritingimuste kehtestamist, osad TAT tegevuste elluviimine on muutunud esialgsest planeeritud ajakavast, siis 2020 aasta lõppuks võib olla kindel , et kõiki planeeritud TAT tegevusi jõutakse viia ellu enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. 10. TAT mõju läbivatele teemadele15 Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju (märkida ristiga) (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng x x Selgitus: Ajavahemikul 2016-2020 on teenusel osalenud ca 1780 inimest. 31.12.2020 seisuga oli teenusel 619 inimest. Teenusele on järjekorras ca 100 inimest, paljud neist pole olnud valmis vabale teenuskohale asuma või nende elukohapiirkonnas ei ole sobivat teenuseosutajat. 2019-2020.aasta hankeperioodil oli jaotatud 695 kliendikohta, teenust oli võimalik saada igas maakonnas, v.a. Hiiumaa. Infoühiskond x x Selgitus: Kaitstud töö teenuse raames on tööealiste erivajadustega ja puuduva töövõimega inimeste tööturul osalemise võimalused suurenenud. Teenuse raames on loodud kaitstud tingimustel töötamise võimalus teenusest huvitatud ja selles osalemiseks võimelistele teenuse sihtgruppi kuuluvatele inimestele üle Eesti. Märkimisväärne osa kliente, kes varem töötasid SKA töötamise toetamise teenusel, on üle läinud SKA kaitstud töötamise teenusele. Kaitstud töötamise teenust pakutakse töökeskustes üle Eesti, üksikutel juhtudel kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud vajalik juhendamine. Kliendid teostavad allhanketöid, valmistavad omatoodangut või pakuvad erinevaid teenuseid, peamiselt koristus- ja heakorra valdkonnas. Klientidele sobivate tööülesannete valik sõltub teenuseosutaja ettevõtlikkusest ja piirkonnas olemasolevatest töövõimalustest. Kliendi soovi ja eelduste korral otsitakse talle tööd avatud tööturul. . Riigivalitsemine x x Selgitus: Antud meetme raames pakutakse erivajadustega inimestele võimalust töötada kaitstud tingimustes – teha neile sobivat tööd neile jõukohasest tempos, seejuures saades tuge neid juhendavatelt spetsialistidelt. See aitab suurendada erivajadusega inimeste tööhõivet ja võimaldab neil iseseisvamalt toime tulla. Seeläbi laekub maksutulu ning väheneb surve sotsiaalsüsteemile. Võrdsed võimalused x x sh sooline võrdus x x Selgitus: Kaitstud töötamise teenus suurendab võrdseid võimalusi, toetades madalama töövõimekusega inimeste võimalusi ühiskonnaelus osaleda ja oma töist panust anda ühiskonnale. Kaitstud töö teenuse osutamisel ei eristata kliente soolisel ega muul alusel, kõigil on võrdsed võimalused. sh võrdne kohtlemine x x 15 Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12. 33 Selgitus: Kaitstud töötamise teenus on olemuslikult võrdsel kohtlemisel baseeruv – iga kliendi puhul lähtutakse tema individuaalsetest vajadustest ja püütakse leida talle sobiv töö, mida ta saab jõukohases tempos ja sobivad töökeskkonnas teha. Teenusele võtmisel ei eelistata ühtegi kliendigruppi teistele. 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele16 TAT partneriteks on: Sotsiaalkindlustusamet, mis viib ellu tegevused: punkti 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine ja osutamine, abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine“. Selle tegevuse elluviimisel on Sotsiaalkindlustuseamet on sujunud hästi. Toimusid mitmed infopäevad ja järelevalved, punkt 2.3 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ Selle tegevuse elluviimine partneri poolt on kooskõlas tegevuskavaga. Teine piloot on sai alguse augustist 2019, hetkel tegevusi viiakse ellu plaanipäraselt. 2019 aasta viidi Sotsiaalkindlustus ameti vastutusalasse ka tegevust 2.2 „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ ning „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR)“. „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ tegevusi viiakse ellu plaanipäraselt ning tegevus „Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine (TTR)“ on lõppenud, paraku viimase tegevuse indikaatorit ei olnud võimalik saavutada vastavalt püstitatud eesmärgile, kuna koolitus grupid ei tulnud täis. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, TAT tegevuste rakendamisega lõpetati aastal 2019., tegevused viidi üle Sotsiaalkindlustusametisse. NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2) Nimi e-post Kuupäev Aruande koostaja Regina Sergejeva [email protected] Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Nimi Allkiri Kuupäev Allkirjaõiguslik isik Rait Kuuse [email protected] Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 16 Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele. 34 35 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 29.03.2021 nr 2-5.1/1131-1 Endla 10a 10142, Tallinn TAT "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine" vahearuanne nr.11 Lugupeetud Ülle Luide Käesolevaga edastame TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahearuande nr 11. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Lisa: 1. Lisa 1 TAT seirearuanne nr 11 2. Lisa 2_finantsseire vahearuanne nr 11 Regina Sergejeva 6269 219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 11.09.2015 käskkirja nr 133 "Aruandevormide kinnitamine" lisa 2 (vorm) Eelarve täitmise aruanne* TAT nimi: Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aruandeperiood: 01.01.2015-31.12.2020 Kulu aruandeperioodi lõpuks Eelarve täitmise Kinnitatud eelarve (aasta(d) 2 ) (toetuse saajale tasutud % väljamakse taotluste põhjal) Rea sh ERF tüüpi sh ERF tüüpi Kulukoht1 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr kulu kulu 1 2 3 4 5 6 7=(veerg 5/veerg 3)*100 1 Otsesed kulud 35 211 573,81 0,00 29 595 759,29 0,00 84,05 1.1 TAT juhtimiskulud 158 087,45 0,00 117 329,32 0,00 74,22 1.1.1 TAT juhi töötasu 158 087,45 0,00 117 329,32 0,00 74,22 Kaitstud töötamise teenuse välja arendamine, osutamine ning abivahendite 1.2 29 727 791,00 0,00 27 869 068,71 0,00 93,75 kasutamise võimaldamine (tegevuste elluviija SKA) 1.2.1 Otsene personalikulu 532 912,89 0,00 486 691,42 0,00 91,33 Kaitstud töötamise teenuse välja 1.2.2 11 256 772,44 0,00 11 043 308,30 0,00 98,10 arendamine ja osutamine 1.2.3 Abivahendite kasutamise võimaldamine 16 099 723,07 0,00 14 578 335,07 0,00 90,55 Juhtkoerte soetamine, koolitamine ja 1.2.4 teenuse kirjelduse ning korraldusskeemi 160 583,87 0,00 81 336,30 0,00 50,65 väljatöötamine 1.2.5 Erihoolekandeteenuse Rehabilitatsiooni teenuse osutamine osutajate 1 677 798,73 0,00 1 670 755,22 0,00 99,58 1.2.6 koolituskulud 183 500,00 0,00 8 642,40 0,00 4,71 1.2.7 1.2.7 TAT juhtimise kulud 15 000,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kuulmispuudega inimestele suunatud 1.3 tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 626 006,46 0,00 526 559,61 0,00 84,11 (tegevuste elluviija Astangu KRK) 1.3.1 Otsene personalikulu 103 762,64 0,00 103 774,86 0,00 100,01 1.3.2 Tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 522 243,82 0,00 422 784,75 0,00 80,96 Integreeritud, isikukeskse ja paindliku 1.4 erihoolekandeteenuste süsteemi 4 629 022,90 0 1 082 801,65 0,00 23,39 piloteerimine (tegevuste elluviija SKA) 1.4.1 Otsene personalikulu 218 718,75 0,00 242 457,47 0,00 110,85 1.4.2 Teenuse piloteerimine ja arendamine 4 410 304,15 0,00 840 344,18 0,00 19,05 Psüühiliste erivajadusega inimeste 1.4.3 ühiskonda kaasamist toetavad 0,00 0,00 kommunikatsioonitegevused. Erihoolekandeteenuste süsteemi 1.4.4 0,00 0,00 piloteerimine mõjuanalüüs Toetatud töölerakendumise koolituste 1.5 70 666,00 0 53 169,53 0,00 75,24 pakkumine (TTR) 1.5.1 Otsene personalikulu 4 616,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.5.2 TTR koolituste pakkumine 66 050,00 0,00 53 169,53 0,00 80,50 2 Kaudsed kulud3 152 715 0,00 37 233,75 0,00 24,38 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 35 364 288 0,00 29 632 993,04 0,00 83,79 4 Otsesed personalikulud kokku4 1 013 482 950 253,07 5 Jaotamata eelarve 9 031 636 6 Eelarve kokku 44 395 924 7 ERF tüüpi kulud kokku 0 8 ERF tüüpi kulude osakaal TAT 0,00% kogumaksumusest (%) * esitatakse koos seirearuandega 1 Kulukohad näidatakse vastavalt kinnitatud eelarvele 2 Märgitakse kinnitatud eelarve aastad 3 Kulud ühtse määra alusel või administreerimiskulud tegelike kulude alusel 4 Näidatakse juhul, kui kaudsete kulude hüvitamine toimub ühtse määra alusel
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel