Vabariigi Valitsus
.03.2021 nr 1-1/14-363/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni
ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 25. märtsil algatatud ravikindlustuse seaduse § 55
täiendamise seaduse eelnõu (363 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab Haigekassa hoolduslehe alusel
kindlustatud inimesele, kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata
sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt maksab haigekassa hooldushüvitist hoolduslehe esimesest
päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse
eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust,
millelt peetakse kinni tulumaks.
Haigekassa maksab hooldushüvitist:
a) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse
päeva eest;
b) alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjus on
pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
c) haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
d) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on
haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni kümne järjestikuse päeva eest.1
Kui lapsevanem viibis aga kogu eelneva kalendriaasta lapsehoolduspuhkusel ja ei teeninud
lisaks vanemahüvitisele igakuiselt üle alampalga ulatuvat töötasu, siis arvutatakse talle sel
aastal hooldushüvitist olenemata vanemahüvitise suurusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu
töötasu alammäära alusel. Vanemahüvitis ei lähe arvesse, kuna see ei ole sotsiaalmaksuga
maksustatav tulu.
Ka juhul, kui lapsevanem on möödunud kalendriaastal teeninud alampalgast kõrgemat tasu,
kuid asunud tööle näiteks aasta keskel või lõpus, jagatakse loetud kuude jooksul teenitud
töötasu siiski terve aasta peale laiali päevatulu arvutamisel. Seega lapsevanem, kes ei ole kogu
eelneva kalendriaasta oma tavapärast palka saanud, kaotab igal juhul hooldushüvitise suuruses.
See seab paratamatult paljud pered ootamatult keerulisse olukorda.
Praegune ebaõiglane hooldushüvitise arvutamise kord kehtib 2002. aasta oktoobrist. Ka enne
seda kehtis praegune hooldushüvitise arvutuspõhimõte, kuid aluseks võeti viimase kuue kuu
tasu ehk siis 2002. aastal muutus süsteem töötava lapsevanema suhtes veelgi ebaõiglasemaks.
Lisaks eeltoodule 2009. aastal vähendati ravikindlustusvahendite säästmise eesmärgil
hooldushüvitise määra 100%-lt 80%-le
Kui vanem naaseb lapsehoolduspuhkuselt tööle ja eelmisel kalendriaastal ei teeninud ta lisaks
vanemahüvitisele üle alampalga ulatuvat töötasu, hakkab ta olenemata saadud vanemahüvitise
suurusest haige lapse või perekonnaliikme hooldamise eest saama hüvitist alampalga alusel.
Haigekassa statistika näitab, et lapsed on lasteaia algusaastatel pidevalt haiged, vanem on
lapsega hoolduslehel, kuid tema saadav hooldushüvitis on vaid 80% alampalgast. Kui peres on
väikeseid lapsi ja üks vanematest on eelmisel aastal saanud vanemahüvitist, tasub sageli
majanduslikus mõttes lapsega hoolduslehele jääda sellele vanemal, kes eelmisel aastal töötas.
1
https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis
Samas näitab statistika, et lapsehoolduspuhkusel olijad ja vanemahüvitise saajad on valdavalt
emad ning haige lapsega jäävad enamasti koju naised Kehtivat ebaõiglast hooldushüvitise
maksmise korda ja tingimusi tuleb muuta, sest vastasel juhul on väikelapse ema ka aasta hiljem
kehvemas positsioonis, kuna ka haigus– ja hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga.
Seetõttu on tema sissetulek järgmisel aastal haigus – või hoolduslehele jäädes taas oluliselt
väiksem.
Eelnõu muudatuste kohaselt sätestatakse regulatsioon, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuselt
naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud
tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksatakse hooldushüvitist 80% eelmisel
kalendriaastal makstud vanemahüvitise suurusest. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai
eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli
kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga
maksustatavat tulust.
2018. aasta 1. märtsist muutus vanemahüvitise süsteem soodsamaks neile, kes teevad
vanemahüvitise saamise ajal osaajaga tööd. Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis
tema vanemahüvitist vähendatakse alles siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise
ülempiirist, mis on 2021. aastal 1910,77 eurot. See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-
kordse keskmise palga suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks.2
2019.aasta sügisel teatas ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kehtiv hooldushüvitise
maksmise kord on ebaõiglane, ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Samuti tõdes minister, et
vahepeal on väga jõuliselt paindlikumaks muutunud vanemahüvitise süsteem ja nüüd tuleks
mõelda, kuidas parandada õiglustunnet hooldushüvitise maksmisel. Ministeerium on selle
teema lauale tõstnud ja juba ka välja arvutanud süsteemi muutmise võimaliku kulu.3
Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende
majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise
suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise
lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid
alampalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seaduse §-i 55 lõigetega 12 ja 13 , mis
reguleerivad ja muudavad kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamist
hooldushüvitise maksmisel. Muudatuste kohaselt haige lapse või perekonnaliikme hooldamise
eest arvestatava hooldushüvitise suurus on edaspidi 80% eelmisel kalendriaastal
sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või makstud vanemahüvitisest. Kui lapsehoolduspuhkusel
viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga
maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise
maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust.
2
https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis
3
https://www.aripaev.ee/saated/2019/11/15/millal-lopeb-ebaoiglus-hooldushuvitise-maksmisel
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu parandab otseselt lastega perede majanduslikku toimetulekut haige lapse või
perekonnaliikme hooldamisel. Majandusliku turvatunde suurendamine mõjutab ka laste heaolu
ning toetab sündimust. Eelnõu vähendab soolist palgalõhet.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
2019. aasta Haigekassa andmete kohaselt võeti 24 477 hoolduslehte alla 4 - aastase lapse eest,
mis moodustas 34% kõikidest sama vanadest lastest. Keskmine hüvitatud päevade arv ühe alla
4- aastase lapse hooldaja kohta oli 18 päeva aastas. Alla 4- aastaste laste hoolduslehe kulu riigile
oli ligikaudu 13 miljonit eurot, mis moodustas ligikaudu poole kogu hooldushüvitise skeemi
kuludest (2019. aastal kokku 25 miljonit eurot). Need arvutused kinnitavad, et väikelapse eest
on suurem vajadus hoolduslehti võtta.
Eelnõu muudatuste tulemusel täiendav kulu ravikindlustuse eelarvele on 2,4 miljonit eurot.
Riigi täiendava kulu arvutusel on võrreldud rahalist vahet, kui vanemahüvitise saajad saaksid
hooldushüvitist alampalga järgi või kui nad saaksid 80% oma vanemahüvitise suuruse järgi.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadust jõustub üldises korras.
________________________________________________________________________
Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 25.03.2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Raimond Kaljulaid
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige
EELNÕU
Ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seadus
Ravikindlustuse seaduse § 55 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 11 nimetatud hüvitise maksmisel võetakse
kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse eelmisel kalendriaastal
sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või makstud vanemahüvitist.
(13) Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele
ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse
hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 25.03.2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar Raimond Kaljulaid
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige
1
Seletuskiri r avikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab H aigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele, kellel jääb haige lapse v õi pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt maksab haigekassa hooldushüvitist hoolduslehe esimesest päevast alates. Hooldushüvitist makstakse hüvitise saaja päevatulu põhjal, mis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi. Hüvitist saab 80% päevatulust, millelt peetakse kinni tulumaks. Haigekassa maksab hooldushüvitist: a) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest ; b) alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjus on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas ; c) haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest; d ) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse põetamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni kümne järjestikuse päeva eest . Kui lapsevanem viibis aga kogu eelneva kalendri aasta l apsehoolduspuhkusel ja ei teeninud lisaks vanemahüvitisele igakuiselt üle alampalga ulatuvat töötasu , siis arvutatakse talle sel aastal hooldushüvitis t olenemata vanemahüvitise suurusest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel . V anema hüvitis ei lähe arvesse, kuna see ei ole sotsiaalmaksuga maksustatav tulu . Ka juhul , kui lapsevanem on möödunud kalendriaastal teeninud alampalgast kõrgemat t asu, kuid asu nud tööle näiteks aasta keskel või lõpu s , jagatakse loetud kuude jooksul teenitud töötasu siiski terve aasta peale laiali päevatulu arvutamisel . Seega lapsevanem, kes ei ole kogu eelneva kalendriaasta oma tavapärast palka saanud, kaotab igal juhul hooldushüvitise suuruses. See seab paratamatult paljud pered ootamatult keerulisse olukorda. P raegune ebaõiglane hooldushüvitise arvutamise kord kehti b 2002. aasta oktoobrist . Ka enne seda kehtis praegu ne hooldushüvitise arvutuspõhimõte, kuid aluseks võeti viimase kuue kuu tasu ehk siis 2002. aastal muutus süsteem töötav a lapsevanema suhtes veelgi ebaõiglasemaks. Lisaks eeltoodule 2009. aastal vähendati ravikindlustusvahendite säästmise eesmärgil hooldushüvitise määra 100%-lt 80%-le Kui vanem naaseb lapsehoolduspuhkuselt tööle ja eelmisel kalendriaastal ei teeninud ta lisaks vanemahüvitisele üle alampalga ulatuvat töötasu, hakkab ta olenemata saadud vanemahüvitise suurusest haige lapse või perekonnaliikme hooldamise eest saama hüvitist alampalga alusel . Haigekassa statistika näitab, et lapsed on lasteaia algusaasta t el pidevalt haige d , vanem on lapsega hoolduslehel, kuid tema saadav hooldushüvitis on vaid 80% alampalgast. Kui peres on väik e seid lapsi ja üks vanematest on eelmisel aastal saanud vanemahüvitist, tasub sageli majanduslikus mõttes lapsega hoolduslehele jääda sellele vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Samas näitab statistika, et lapsehoolduspuhkusel olijad ja vanemahüvitise saajad on valdavalt emad ning haige lapsega jäävad enamasti koju naised Kehtivat ebaõiglast hooldushüvitise maksmise korda ja tingimusi tuleb muuta, sest vastasel juhul on väikelapse ema ka aasta hiljem kehvemas positsioonis, kuna ka haigus– ja hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga. Seetõttu on tema sissetulek järgmisel aastal haigus – või hoolduslehele jäädes taas oluliselt väiksem. Eelnõu muudatuste kohaselt sätesta takse regulatsioon, mille kohaselt l apsehoolduspuhkuselt naasnud lapsevanemale, kellel puudus eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tulu oli väiksem vanemahüvitise suurusest, maksatakse hooldushüvitist 80% eelmisel kalendriaastal makstud vanemahüvitise suuruses t. Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust. 2018. aasta 1. märtsist muutus vanemahüvitise süsteem soodsamaks neile, kes teevad vanemahüvitise saamise ajal osaajaga tööd. Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis tema vanemahüvitist vähendatakse alles siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist , mis on 2021. aastal 1910,77 eurot . See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. 2019.aasta sügisel teatas ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on ebaõiglane, ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist . Samuti tõdes minister, et vahepeal on väga jõuliselt paindlikumaks muutunud vanemahüvitise süsteem ja nüüd tuleks mõelda , kuidas parandada õiglustunnet hooldushüvitise maksmisel . Ministeerium on selle teema lauale tõstnud ja juba ka välja arvutanud süsteemi muutmise võimaliku kulu. Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on vähendada väikelastega perede haavatavust ja parandada nende majanduslikku toimetulekut. Eelnõu näeb ette lapsehoolduspuhkuselt naasnu vanemahüvitise suuruse arvestamist hooldushüvitise maksmisel. Praegune kord, kus pärast vanemahüvitise lõppemist tööle läinud lapsevanem saab haigestunud lapsega hoolduslehte võttes hüvitist vaid ala mpalgalt, on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudatustega täiendatakse ravikindlustuse seaduse §- i 55 lõigetega 1 2 ja 1 3 , mis reguleerivad ja muudavad kindlustatud isiku k alendripäeva keskmise tulu arvutamist hooldushüvitise maksm isel. Muudatuste kohaselt haige lapse või perekonnaliikme hooldamise eest arvestatava hooldushüvitise suurus on edaspidi 8 0% eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu st või makstud vanemahüvitis est . Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitisele ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis oli kõrgem vanemahüvitise suurusest, lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulust. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu parandab otseselt lastega perede majanduslikku toimetulekut haige lapse või perekonnaliikme hooldamisel . Majandusliku turvatunde suurendamine mõjutab ka laste heaolu ning toetab sündimust. E elnõu vähendab soolist palgalõhet . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud 2019. aasta Haigekassa andmete kohaselt võeti 24 477 hoolduslehte alla 4 - aastase la pse eest, mis moodustas 34% kõikidest sama vanadest lastest. Keskmine hüvitatud päevade arv ühe alla 4- aastase lapse hooldaja kohta oli 18 päeva aastas. Alla 4- aastaste laste hoolduslehe kulu riigile oli ligikaudu 13 miljonit eurot, mis moodustas ligikaudu poole kogu hooldushüvitise skeemi kuludest (2019. aastal kokku 25 miljonit eurot). Need arvutused kinnitavad, et väikelapse eest on suurem vajadus hoolduslehti võtta. Eelnõu muudatuste tulemusel täiendav kulu ravikindlustuse eelarvele on 2,4 miljonit eurot . Riigi täiendava kulu arvutusel on võrreldud rahalist vahet, kui vanemahüvitise saajad saaksid hooldushüvitist alampalga järgi või kui nad saaksid 80% oma vanemahüvitise suuruse järgi. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus t jõustub üldises korras . ________________________________________________________________________ Algat avad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 25 . 0 3 .202 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liig e
EELNÕU Ravikindlustuse seadus e § 55 täiendamise seadus Ravikindlustuse seaduse § 55 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses : „(1 2 ) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 1 nimetatud hüvitise maksmisel võetakse kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel arvesse eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või makstud vanemahüvitis t . (1 3 ) Kui lapsehoolduspuhkusel viibinud isik sai eelmisel kalendriaastal lisaks vanemahüvitis ele ka sotsiaalmaksuga maksustatav at tulu , mis oli kõrgem vanemahüvitis e suurusest , lähtutakse hooldushüvitise maksmisel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu st.“ . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 21 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 25 . 0 3 .20 21 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu lii ge
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 25.03.2021 / 1-1/14-363/1;
Riigikantselei / 25.03.2021 / 2-5/21-00747
Resolutsiooni teema: Ravikindlustuse seaduse § 55 täiendamise seaduse eelnõu (363 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 15.04.2021
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 08.04.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.4.2021 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0385.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 25.03.2021
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/21-0385 - Ravikindlustuse seaduse § 55
täiendamise seaduse eelnõu (363 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 25.3.2021 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 15.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/619775a8-8449-455e-b514-89186ebf25df
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/619775a8-8449-455e-b514-89186ebf25df?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main