Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 25.02.2021 nr 4/48/
[email protected] Meie 25.03.2021 nr 1.5-1.1/659-2
Toom-Kooli 17
10130, Tallinn
Kutsehaiguste diagnoosimise kord
Lugupeetud Mait Palts
Tänan Teid ettepanekute eest kutsehaiguste diagnoosimise korra kohta. Vastuseks Teie
pöördumisele, selgitame järgmist.
1. Töökeskkonnaga tutvumine kutsehaigestumise diagnoosimisel
Selgitame, et kutsehaiguse diagnoosimise eelduseks on inimese terviseprobleemide ja
töökeskkonna ohutegurite ning töötingimuste vahelise põhjusliku seose tuvastamine.
Kutsehaigust ei diagnoosita, kui töötervishoiuarst ei ole veendunud inimese
terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Selleks, et omada
ülevaadet töötingimustest ja töökeskkonnast, kus inimene töötas ning ohuteguritest, millega
ta kokku puutus, tutvub töötervishoiuarst ettevõtete riskianalüüsiga ja muude asjakohaste
dokumentidega, samuti vestleb töötajaga. Samuti tuleb arvestada, et sageli kujuneb
kutsehaigus välja mitmete aastate, vahel ka aastakümnete jooksul ning kutsehaiguse
diagnoosimise hetkel ei pruugi töökohti enam alles olla või on need oluliselt muutunud,
mistõttu ei pruugi töökoha külastus anda mingit lisandväärtust. Lisaks on töötervishoiuarstil
võimalus vajadusel küsida infot Tööinspektsioonist, juhul kui Tööinspektsioon on ettevõttes
töökeskkonna järelevalvet teostanud.
2. Töötamine mitme tööandja juures ja varasemate tööandjate arvestamine
kutsehaiguse diagnoosimisel
Selgitame, et kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik töötaja
praegused ja varasemad töökohad ja tööandjad ning erinevates töökohtades töötamise aja,
mis võis mõjutada kutsehaiguse väljakujunemist. Kutsehaiguse diagnoosimise teatisele
märgitakse kõik kutsehaiguse väljakujunemisega seotud tööandjad. Varasemate ja
olemasolevate tööandjate info saamiseks küsib töötervishoiuarst inimeselt infot ja reeglina
esitab inimene ise väljavõtte töötamise registrist oma seniste ja varasemate töötamiste
kohta. Seega kinnitame, et praktikas arvestatakse kutsehaiguse diagnoosimisel asjaolu, et
inimene võib töötada mitme tööandja juures. Nõustume, et määruse sõnastus vajaks selles
osas täpsustamist. Teeme vastava muudatuse määruses esimesel võimalusel.
Lisaks on Sotsiaalministeeriumil käsil tervisetõendite digitaliseerimise projekt, mille eesmärk
on muuta töötajate tervisekontrolli andmed digitaalseks ja kättesaadavaks tervise
infosüsteemis. Seega on edaspidi ka töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse
diagnoosimise raames tutvuda tervise infosüsteemis inimese varasemate tervisekontrollide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
andmetega, sealhulgas inimese täidetud tervisedeklaratsioonidega, kuhu tuleb kanda info ka
tööandjate kohta. Tervisetõendite digitaliseerimise projekti raames on kavandatud luua
andmevahetus ka tervise infosüsteemi ja töötamise registri vahel, et tervisedeklaratsioonil
olevaid tööandjate andmeid oleks võimalik eeltäita töötamise registri andmetega. Seeläbi ei
pea töötaja meenutama kõiki oma varasemaid tööandjaid, kuid saab nimekirja vajadusel
täiendada ning vastav info on hiljem ka töötervishoiuarstidele kättesaadav.
3. Töötaja terviseandmete arvestamine kutsehaiguse diagnoosimisel
Selgitame, et töötervishoiuarstidel on ligipääs inimese terviseandmetele tervise
infosüsteemis. Kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik tervise
infosüsteemis olevad andmed inimese terviseseisundi kohta. Varasemate andmete
saamiseks, mida tervise infosüsteemi kantud ei ole (enne 2008. aastat) on töötervishoiuarstil
õigus saada väljavõte inimese tervisekaardist, mille ta saab inimese perearstilt. Samuti
vestleb töötervishoiuarst inimesega, saamaks infot tema tervisekäitumise, eluviiside,
kahjulike harjumuste, traumade ja muu seesuguse kohta, mis annab infot inimese üldise
terviseseisundi kohta ja mis võivad mõjutada seda, kas inimesel on alust diagnoosida
kutsehaigus või mitte. Lisaks teostab töötervishoiuarst vajalikud uuringud ja analüüsid, et
saada ammendav info inimese terviseseisundi kohta. Eestis diagnoositakse kutsehaigusi
peaasjalikult Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kus on
olemas kõik vajalikud diagnostika võimalused.
4. Andmed, mille alusel on kutsehaigus diagnoositud
Selgitame, et töötervishoiuarstid koguvad põhjaliku info inimese terviseseisundi ning
varasemate ja praeguste töötingimuste ja töökeskkonna kohta, mis annab neile võimaluse
põhjendatud juhul kutsehaigestumine diagnoosida. On oluline silmas pidada, et
töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse vaid juhul, kui on tuvastatud põhjuslik seoses
haigestumise ja töökeskkonnas töötajale mõjunud ohuteguri vahel. Olukorras, kus
töötervishoiuarstil puudub vajalik info töökeskkonna ja terviseprobleemi põhjusliku seose
tuvastamiseks, kutsehaigestumist ka ei diagnoosita. Seega kaalub töötervishoiuarst kõiki
asjaolusid enne kutsehaiguse diagnoosimist.
Eeltoodust tulenevalt ei pea me hetkel vajalikuks lisada kutsehaiguse teatisele täiendavat
infot selle kohta, kas ja milliseid asjaolusid on töötervishoiuarst kaalunud kutsehaiguse
diagnoosimisel. Ühtlasi juhime tähelepanu, et enamus töötervishoiuarsti kogutud andmetest
on delikaatsed isikuandmeid, mida tööandjale avaldada ei ole õigust. Info selle kohta,
millised teised tööandjad on kutsehaigestumise väljakujunemisega seotud ning millised
töökeskkonna ohutegurid, on juba kehtivas teatises kajastatud (vt ka selgitus punkti 2
juures).
Lisaks selgitame, et juhul kui tekib kahtlus töötervishoiuarsti töö kvaliteedi osas, on töötajal,
aga ka tööandjal õigus pöörduda tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes
saab anda sõltumatu eksperthinnangu töötervishoiuarsti tegevusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Eva Põldis 6269 196;
[email protected]