dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 25. märts 2021
Viit
1.5-1.1/659-2
Registreeritud
25. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.1659-2 25.03.2021 Väljaminev kiri.asice220 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 25.02.2021 nr 4/48/ [email protected] Meie 25.03.2021 nr 1.5-1.1/659-2 Toom-Kooli 17 10130, Tallinn Kutsehaiguste diagnoosimise kord Lugupeetud Mait Palts Tänan Teid ettepanekute eest kutsehaiguste diagnoosimise korra kohta. Vastuseks Teie pöördumisele, selgitame järgmist. 1. Töökeskkonnaga tutvumine kutsehaigestumise diagnoosimisel Selgitame, et kutsehaiguse diagnoosimise eelduseks on inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite ning töötingimuste vahelise põhjusliku seose tuvastamine. Kutsehaigust ei diagnoosita, kui töötervishoiuarst ei ole veendunud inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Selleks, et omada ülevaadet töötingimustest ja töökeskkonnast, kus inimene töötas ning ohuteguritest, millega ta kokku puutus, tutvub töötervishoiuarst ettevõtete riskianalüüsiga ja muude asjakohaste dokumentidega, samuti vestleb töötajaga. Samuti tuleb arvestada, et sageli kujuneb kutsehaigus välja mitmete aastate, vahel ka aastakümnete jooksul ning kutsehaiguse diagnoosimise hetkel ei pruugi töökohti enam alles olla või on need oluliselt muutunud, mistõttu ei pruugi töökoha külastus anda mingit lisandväärtust. Lisaks on töötervishoiuarstil võimalus vajadusel küsida infot Tööinspektsioonist, juhul kui Tööinspektsioon on ettevõttes töökeskkonna järelevalvet teostanud. 2. Töötamine mitme tööandja juures ja varasemate tööandjate arvestamine kutsehaiguse diagnoosimisel Selgitame, et kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik töötaja praegused ja varasemad töökohad ja tööandjad ning erinevates töökohtades töötamise aja, mis võis mõjutada kutsehaiguse väljakujunemist. Kutsehaiguse diagnoosimise teatisele märgitakse kõik kutsehaiguse väljakujunemisega seotud tööandjad. Varasemate ja olemasolevate tööandjate info saamiseks küsib töötervishoiuarst inimeselt infot ja reeglina esitab inimene ise väljavõtte töötamise registrist oma seniste ja varasemate töötamiste kohta. Seega kinnitame, et praktikas arvestatakse kutsehaiguse diagnoosimisel asjaolu, et inimene võib töötada mitme tööandja juures. Nõustume, et määruse sõnastus vajaks selles osas täpsustamist. Teeme vastava muudatuse määruses esimesel võimalusel. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil käsil tervisetõendite digitaliseerimise projekt, mille eesmärk on muuta töötajate tervisekontrolli andmed digitaalseks ja kättesaadavaks tervise infosüsteemis. Seega on edaspidi ka töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse diagnoosimise raames tutvuda tervise infosüsteemis inimese varasemate tervisekontrollide Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 andmetega, sealhulgas inimese täidetud tervisedeklaratsioonidega, kuhu tuleb kanda info ka tööandjate kohta. Tervisetõendite digitaliseerimise projekti raames on kavandatud luua andmevahetus ka tervise infosüsteemi ja töötamise registri vahel, et tervisedeklaratsioonil olevaid tööandjate andmeid oleks võimalik eeltäita töötamise registri andmetega. Seeläbi ei pea töötaja meenutama kõiki oma varasemaid tööandjaid, kuid saab nimekirja vajadusel täiendada ning vastav info on hiljem ka töötervishoiuarstidele kättesaadav. 3. Töötaja terviseandmete arvestamine kutsehaiguse diagnoosimisel Selgitame, et töötervishoiuarstidel on ligipääs inimese terviseandmetele tervise infosüsteemis. Kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik tervise infosüsteemis olevad andmed inimese terviseseisundi kohta. Varasemate andmete saamiseks, mida tervise infosüsteemi kantud ei ole (enne 2008. aastat) on töötervishoiuarstil õigus saada väljavõte inimese tervisekaardist, mille ta saab inimese perearstilt. Samuti vestleb töötervishoiuarst inimesega, saamaks infot tema tervisekäitumise, eluviiside, kahjulike harjumuste, traumade ja muu seesuguse kohta, mis annab infot inimese üldise terviseseisundi kohta ja mis võivad mõjutada seda, kas inimesel on alust diagnoosida kutsehaigus või mitte. Lisaks teostab töötervishoiuarst vajalikud uuringud ja analüüsid, et saada ammendav info inimese terviseseisundi kohta. Eestis diagnoositakse kutsehaigusi peaasjalikult Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kus on olemas kõik vajalikud diagnostika võimalused. 4. Andmed, mille alusel on kutsehaigus diagnoositud Selgitame, et töötervishoiuarstid koguvad põhjaliku info inimese terviseseisundi ning varasemate ja praeguste töötingimuste ja töökeskkonna kohta, mis annab neile võimaluse põhjendatud juhul kutsehaigestumine diagnoosida. On oluline silmas pidada, et töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse vaid juhul, kui on tuvastatud põhjuslik seoses haigestumise ja töökeskkonnas töötajale mõjunud ohuteguri vahel. Olukorras, kus töötervishoiuarstil puudub vajalik info töökeskkonna ja terviseprobleemi põhjusliku seose tuvastamiseks, kutsehaigestumist ka ei diagnoosita. Seega kaalub töötervishoiuarst kõiki asjaolusid enne kutsehaiguse diagnoosimist. Eeltoodust tulenevalt ei pea me hetkel vajalikuks lisada kutsehaiguse teatisele täiendavat infot selle kohta, kas ja milliseid asjaolusid on töötervishoiuarst kaalunud kutsehaiguse diagnoosimisel. Ühtlasi juhime tähelepanu, et enamus töötervishoiuarsti kogutud andmetest on delikaatsed isikuandmeid, mida tööandjale avaldada ei ole õigust. Info selle kohta, millised teised tööandjad on kutsehaigestumise väljakujunemisega seotud ning millised töökeskkonna ohutegurid, on juba kehtivas teatises kajastatud (vt ka selgitus punkti 2 juures). Lisaks selgitame, et juhul kui tekib kahtlus töötervishoiuarsti töö kvaliteedi osas, on töötajal, aga ka tööandjal õigus pöörduda tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes saab anda sõltumatu eksperthinnangu töötervishoiuarsti tegevusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Eva Põldis 6269 196; [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel