Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Teie 22.02.2021 /
[email protected] Meie 25.03.2021 nr 4.1-1/619-2
Ettepanekud kaugtöö regulatsiooni muutmiseks
Lugupeetud Jüri Jõema
Tänan Teid ettepanekute eest kaugtöö regulatsiooni osas!
Tegite ettepaneku lisada töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse (TTOS) kaugtöö erisused.
Nõustume, et kaugtöö on muutunud ühe levinumaks töö tegemise viisiks, mistõttu on oluline
pöörata tähelepanu töötervishoiu ja -ohutuse tagamisele kaugtöö korral. Kuigi TTOS ei tee
erisusi töötervishoiu ja -ohutuse nõuetes kaugtöö korral, tuleks seaduse nõuete täitmisel
lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja
territooriumi, siis on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond
ning kas töötaja jälgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu peab töötaja ise
senisest enam pöörama tähelepanu sellele, et töö tegemise keskkond oleks talle ohutu ega
kahjustaks tervist. Oleme koondanud täpsemad selgitused selle kohta, kuidas kaugtööd
tehes TTOS-i nõuded järgida kaugtöö juhisesse, mis on kättesaadav tööelu portaalis1.
Saame aru, et tööturu osapoolte soov on saada rohkem selgust siiski ka õigusakti tasandil ja
seetõttu kaalume TTOS-is vastavate muudatuste tegemist. Töötame välja ettepanekud
TTOS-i muutmiseks, mis ühelt poolt arvestaksid töötajate tervise kaitsmise vajadust ka
kaugtööd tehes, kuid teiselt poolt arvestaksid kaugtöö eripärasid ning tööandjate ja töötajate
võimalusi ja jagatud vastutust kaugtöö korral töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisel.
Teiseks tegite ettepaneku muuta tööaja ja töökoha regulatsiooni töölepingu seaduses (TLS).
Selgitame, et kaugtöö tegemise kokkulepe annab töötajale suurema vabaduse valida töö
tegemise koht. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida selles, et töötaja teeb tööd eri
kohtades (nt kodus, raamatukogus, kohvikus). Seega on TLS-i regulatsioon kaugtöö
tegemise koha valiku osas pigem paindlik. Tööaja puhul tuleb tööandjal ja kaugtööd tegeval
töötajal eelnevalt kokku leppida, millal on tööaeg ning millal peab töötaja olema kättesaadav.
Töötaja tööaja jälgimiseks on erinevaid viise, nt registreerib töötaja tööaja lõpu ja alguse
selliselt, et need andmed on tööandjale kättesaadavad. Tööaja suurem paindlikkus võib küll
kaugtöö võimaldamise tööandja jaoks mugavamaks teha, kuid siiski tuleb tagada kaugtööd
tegevale töötajale mõistlik tööaeg ja piisav puhkeaeg, et kaitsta teda ületöötamise eest.
Kaugtöö puhul unustatakse sageli end töötama ja pikas perspektiivis viib see vaimse tervise
probleemideni (nt läbipõlemine).
1 Kättesaadav: https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lisame, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste lisamise ettepanek tehti 2018.
aastal TLS-i ja TTOS-i muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses2. Ettepanek ei leidnud
sotsiaalpartnerite seas piisavalt toetust, mistõttu vastavat muudatust ei ole TLS-is tänaseks
tehtud.
Kolmandaks tegite ettepaneku muuta ergonoomilise töökoha kohandamisega kaasnevad
kulud maksuvabaks. Juhime tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 ja
sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata tulu- ja sotsiaalmaksuga kulusid,
mis on seotud TTOS-ist tulenevate kohustuste täitmisega. TTOS-i kohaselt on tööandja
kohustusteks kujundata töötajale ohutu, sealhulgas ergonoomiline töökeskkond, sõltumata,
kas seda tehakse ettevõtte ruumides või töötaja kodus. Samuti on tööandja kohustatud
koostama töökeskkonna riskianalüüsi ning rakendama vajalikke meetmeid riskide
maandamiseks, sealhulgas tuleb hinnata kaugtööga seotud riske ning rakendada sobivaid
meetmeid riskide maandamiseks, üheks selliseks meetmeks võib olla ergonoomilise töökoha
kujundamine. Seega, kuivõrd ergonoomilise töökoha kujundamine on tööandja seadusest
tulenev kohustus, loetakse need kulud ettevõtlusega seotud kuludeks ja ei kuulu seega
maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga. Seega puudub vajadus seaduste muutmiseks.
Viimaks küsisite ka Euroopa Parlamendi soovituse kohta, mis puudutab töötaja õigust mitte
olla kättesaadav. Selgitame, et Eesti ei ole kujundanud ametlikku seisukohta Euroopa
Parlamendi resolutsiooni kohta. Üldised raamseisukohad, millest lähtuda Euroopa Liidu
erinevate tasandite kohtumistel, kujundame töötaja õiguse kohta mitte olla kättesaadav
nende seisukohtade raames, mis koostatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise
tegevuskava kohta. Tegevuskava avaldas Euroopa Komisjon 4.03.2021 ning Eesti
võimalikke seisukohti on kavas arutada Euroopa Liidu koordinatsioonikogus ja valitsuses
aprillis. Kirja arvamuste saamiseks Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise
tegevuskava kohta oleme edastanud sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele, sh Eesti
Tööandjate Keskliidule 13.03.2021. Tagasisidet ootame kuni 29.03.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eva Põldis 6269 196
[email protected]
2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9-4bc8-aeb4-
77b3d904cdd4