Pr Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium Teie 08.03.2021 nr 12.5-1/1859-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 26.03.2021 nr 1-6/2021-009-2
E-post:
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud minister
Pöördusite 08.03.2021 kirjaga ministeeriumite ning Konkurentsiameti poole seoses Vabariigi
Valitsuse 100 päeva plaanis rahandusministrile seatud eesmärgiga esitada analüüs ja
ettepanekud riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjoni läbiviimiseks põhimõttel, et kus turg
toimib, seal ei pea riik olema turuosaline. Sellega seoses küsisite Konkurentsiametilt esialgset
hinnangut riigi äriühingute neist tegevusaladest, kus vaba turg osaliselt või täielikult ei toimi.
Täname võimaluse eest esitada arvamus riigi omandis olevate äriühingute revisjoniks. Kuivõrd
arvamuse andmiseks antud piiratud aja jooksul ei ole võimalik teostada põhjalikumat analüüsi
kõigi vaatlusaluste valdkondade osas, siis keskendume vastuses sektoritele ja ettevõtjatele,
kellega amet on oma tegevuses kokku puutunud. Vastuse koostamisel oleme tuginenud
varasemalt läbiviidud analüüsidele ning kogemusele nii konkurentsijärelevalve alal kui
valdkondliku majandusregulaatorina. Asudes andma hinnangut riigi äriühingute nende
tegevusalade kohta, kus vaba turg osaliselt või täielikult ei toimi, toome esmalt välja mõned
üldised lähtekohad.
Kooskõlas riigi osaluspoliitika põhimõtetega tuleb kriitiliselt üle vaadata osalemine igas
äriühingus, kus osaleda pole vaja avalikust huvist lähtuva või strateegilise eesmärgi täitmiseks.
Konkurentsiamet ei pea ennast igas valdkonnas asjatundjaks riigi äriühingutega seotud
kaalutluste hindamisel ning üldjuhul eeldab avaliku huvi olemasolu äriühingute puhul, kus see
on koondaruande tabelis märgitud. Teisiti võib see olla ameti tuumpädevustega seotud juhtudel,
kus avalik huvi seisneb turutõrke ületamises vms. Samuti puudub ametil ülevaade välistoetuste
(EL struktuurivahendid) kasutusest ja riigiabi lubatavusega seotud kaalutlustest. Teadaolevalt
on mitmed riigi äriühingud saanud taristu rajamiseks toetusi, mis muu hulgas võimaldab
tarbijatele soodsamaid hindu. Kõiki taolisi asjaolusid tuleb kindlasti arvestada kaalumisel, kas
mõnda senist riigi äriühingu tegevust erasektorile üle anda, kuidas erakapitali kaasata jne.
Konkurentsiameti kogemus majandusregulaatorina näitab väga selgelt erakapitali eeliseid
teatud olukordades. Erakapitali eeliseks on omanike soov teenida kasumit, mis annab ka
äriühingu juhtkonnale väga selge suunise tegutseda kuluefektiivsuse suunas. Teisalt,
konkurentsi vaates on monopolidel sõltumata omandivormist kalduvus ebaefektiivsuseks ja
hinnatõusudeks, mille vältimiseks peab riik ühel või teisel viisil sekkuma. Konkurentsiamet
toonitab, et kõigil juhtudel pole riigil mõistlik kontrollida äriühingu tegevust omandi kaudu,
vaid lahendus saab seisneda toimiva hinnaregulatsiooni ja tarbijakaitse tagamises. Ameti
kogemusest võib tuua näiteid energeetika-, vee- või telekomi sektorist, kus on oluline roll
erakapitalil, kuid samas on loodud seadustega piisav raamistik turutõrgete ületamiseks ja
kuritarvituste vältimiseks.
Lisaks eelnevale on Konkurentsiamet riigi äriühingute tegevust analüüsides pööranud
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
tähelepanu konkurentsineutraalsuse probleemile ning küsinud, kas selliseid teenuseid, mida riik
saab hankida turult, on vaja osta sisetehinguga enda kontrollitavalt ettevõtjalt. Avalike kulude
kokkuhoiu kõrval on oluline vältida olukorda, kus riik seab vormiliselt ettevõtjana tegutseva,
kuid riigiga seotud üksuse turul eelisolukorda. Ebavõrdse konkurentsiolukorra tõttu kannatab
üldjuhul tarbija, riigi poolt ostetavate teenuste puhul maksumaksja. Näiteks analüüsis
Konkurentsiamet 2017.a konkurentsiolukorda riigi kontoripinnakasutuse valdkonnas ning
leidis, et Riigi Kinnisvara AS oli seatud turul põhjendamatult eelisseisu, kuna sai turukõlbliku
kontorikinnisvara pakkumise alal tegutseda konkurentsisurvest vabana.1
Raudtee valdkond. Riigile kuulub 3 äriühingut: AS Eesti Raudtee, AS Eesti Liinirongid ja AS
Operail. Amet uuris valdkonda ja konkurentsi olukorda põhjalikumalt 2020 a. avaldatud
analüüsis2. AS Eesti Raudtee puhul on tegemist loomuliku monopoliga, kus konkurents
puudub. See ei tähenda, et loomulik monopol peaks ilmtingimata olema riigi omandis, samas
eraomandis olemise esimeseks eelduseks on toimiv seadusandlus, sh. tasudele rakendatav
hinnaregulatsioon. Viimane on Eesti ja EL seadusandluse raames hästi reguleeritud. Samas on
erinevalt teistest loomulikest monopolides raudtee taristu osas olukord, kus selle arendamine ja
haldamine ei ole jätkusuutlik ilma täiendava riigipoolse toeta. Oluline osa ettevõtte tuludest
tuleb riigieelarvest nii AS Eesti Liinirongid makstavatest tasudest kui ka otsetoetustest.
Vaadeldes viimaste aastate suundi, võib raudteed võrrelda aina enam maanteedega, mille
rajamine ja korrashoid toimub otse riigieelarvest. Tulenevalt sellest ei ole riigi osalusest
loobumine või vähendamine AS Eesti Raudtee osas perspektiivne ning nimetatud äriühing
peaks olema jätkuvalt riigi omandis.
Konkurentsiameti hinnangul ei pea aga riik omama raudteel reisijate- või kaubaveoga
tegelevaid ettevõtjaid – AS Eesti Liinirongid või AS Operail. Samas tuleb tunnistada, et Eesti
väikesel raudtee turul ei pruugi alati palju selle ala ettevõtjaid mahtuda ning mõlemad ettevõtjad
on täna sisuliselt monopolid. Kui kaubavedude osas on suurem lootus konkurentsi tekkeks, siis
reisijate veol, mis on tugevalt riigi poolt doteeritud valdkond, on konkurentsi tekkimine
praeguse turumudeli juures vähetõenäoline. Seega tuleks omandist loobumisel välja töötada
skeem, kuidas kaitsta tarbijaid võimaliku ebaõiglase hinnakujunduse eest.
AS Operail ja selle eellased on tegelikult enamuse ajast tegutsenud konkurentsi tingimustes, st
turul on lisaks tegutsenud ka teisi kaubavedajaid. Viimastel aastatel on Operail jäänud siiski
sisuliselt ainukeseks vähegi arvestatava suurusega kaubavedajaks. Ehkki selle põhjused on
ilmselt paljuski seotud muutustega turukonjunktuuris, on Konkurentsiametil keeruline hinnata,
kuivõrd on tulevikus tõenäoline Operaili konkurentide naasmine. Ka tuleb arvestada, et Operail
veab väga erinevaid kaubagruppe ja seda nii siseriiklikult ja transiidina, kus võib olla
mõnevõrra erinev konkurentsiolukord. Näiteks transiidi osas võib teatud tingimustel rääkida
konkurentsiolukorrast teiste riikide raudteedega, ehkki lõpliku vastuse andmine sellele
küsimusele eeldaks täiendavat analüüsi. Samas on oluline, et toimiva tururegulatsiooni
tingimustes ei näe Konkurentsiamet antud juhul konkurentsiolukorra seisukohalt olulist vahet,
kas Operail kuulub riigile või eraomanikule. Veelgi enam, olukorras, kus Operail ja Eesti
Raudtee kuuluvad mõlemad riigile, ei saa paratamatult välistada sarnast huvide konflikti nagu
konkurentsiõiguse mõttes vertikaalselt integreeritud ettevõtjal ja sellest johtuvaid tüüpilisi
konkurentsiprobleeme. Ehkki EL õigusest tulenevalt on need kaks ettevõtjat niigi üksteisest
organisatsiooniliselt lahutatud, oleks omandiline lahutamine siiski selgem ja tõhusam viis
huvide konflikti ohu vältimiseks.
Reisirongi liikluses ei seisne Konkurentsiameti hinnangul esmane konkurentsialane küsitavus
mitte niivõrd AS-i Eesti Liinirongid omandis, vaid viisis, kuidas riik turgu korraldab. Nimelt,
riik on otsustanud kasutada siinkohal sisuliselt sisetehingu mudelit, kus teenust tellitakse ilma
1
Soovitus konkurentsineutraalsuse tagamiseks riigi kontoripinnakasutuse alal, 09.06.2017.
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/4_konkurentsiameti_soovitus_konkurentsineutraalsus_kontori
pinnakasutus.pdf
2
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/13.04.20_ka_raudtee_analuus.pdf
2 (6)
konkursita riigile kuuluvalt ettevõtjalt. Paralleelselt küsimusega AS-i Eesti Liinirongid
võimalikus erastamisest tuleks sel juhul kaaluda selle mudeli muutmist. Reisirongi liikluses
oleks võimalik lahend kus riik omab rongiparki, kuid annab selle erasektorile rendile
ülesandega kujundada avalik rongiliiklus. Tasud kujunevad vähempakkumise tingimustes ning
riik omab nende kujunemise üle kontrolli. Samas on Konkurentsiameti hinnangul ülimalt
ebatõenäoline tekitada nimetatud turusegmendis vaba konkurents, kus avalikul konkursil
pakuksid oma rongipargiga teenust mitu ettevõtjat. Nagu eelpool mainitud, oleks ainus
võimalus konkurentsi tekitamiseks eraldada AS-st Eesti Liinirongid veeremipark ja anda see
kui riigile kuuluva varana rendile. Siiski tuleks seda põhjalikult kaaluda ning tellida enne
otsuste tegemist põhjalik analüüs.3
Sadamate ja lennujaamade valdkond. Riik on loobunud enamusosalusest AS-s Tallinna
Sadam ning omab 100 protsendilist osalust AS-s Tallinna Lennujaam. Lisaks kuulub riigile
100% osalus AS-s Saarte Liinid, mis haldab 18 väiksemat sadamat – sh. Saare-, Hiiumaale jt.
saartele parvlaeva liiklust teenindavaid sadamaid.
Eelpoolnimetatud taristuid (sadamad ja lennujaam) võib lugeda üldjuhul tugevaks loomulikuks
monopoliks, kus konkureeriva taristu rajamine on äärmiselt keeruline ning tulenevalt
monopoolsuse astmest on vajalik hinnaregulatsiooni olemasolu. Mis puudutab Tallinna Sadama
kaubavedu, siis sadamas käideldakse väga erinevaid kaubagruppe, mille osas
konkurentsiolukord võib erineda. Võrreldes lennujaamaga võib konkurentsi tekkimine olla
suurema potentsiaaliga sadama teenuse osutamisel, kus 2020 a. alguses tuli Tallink Grupp välja
plaaniga rajada konkureeriv sadam Tallinna Linnahalli juurde4, nimetatud protsess on küll
tänaseks pidurdunud.
Samas on ülimalt väike tõenäosus konkureerivate sadamate rajamiseks, et teenindada parvlaeva
liiklust Lääne-Eesti saartega. Analoogselt on AS-ga Tallinna Lennujaam konkureeriva
lennujaama rajamine väga väikese tõenäosusega.
Konkurentsiamet on mõlema sektori hinnaregulaator ning tänase hinnangu kohaselt on hindade
kujunemine seadustega piisavalt reguleeritud. Ameti hinnangul on vähemusosaluse loobumine
AS-s Tallinna Sadam positiivne ning soovitame kaaluda järkjärgulist osaluse vähendamist
täiendavate aktsiate viimisel väärtpaberibörsile. Analoogselt soovitame kaaluda ka riigi osaluse
vähendamist või sellest loobumist AS-s Saarte Liinid. Oluline on seejuures tagada, et ka
võimalikul eraomandis oleval ettevõtjal oleks piisav juurdepääs erinevatele EL rahastamise
fondidele.
Ka AS Tallinna Lennujaam osas tuleb arvesse võtta aspekti kus vastav valdkond saab hulgaliselt
abi erinevatest EL-i fondidest, ka on ettevõtja strateegiline eesmärk lennuliikluse sujuv
tagamine ning võimalikult paljude sihtkohtade avamine Eestist kui EL-i äärepiirkonnast. Samas
on ettevõte saavutanud aastatel 2017 kuni 2019 suhteliselt kõrge omakapitali tootlikkuse 8,6
kuni 10,7%5, mis viitab ettevõtte kasumlikkusele. Valitsusel tasuks kaaluda ka Lennujaama
puhul analoogselt Tallinna Sadamaga vähemusosaluse noteerimist börsil, loomulikult eeldab
see põhjalikku analüüsi välisabi raames kaasatavate investeeringute osas, mis on vajalikud
nimetatud ettevõtja arenguks. Kuna lennujaama teenuste hinnaregulatsioon on seadusega
reguleeritud, siis selles osas on riskid maandatud ning eraomandi kaasamine võiks mõjuda
positiivselt ettevõtte efektiivsusele.
Energeetika sektor. Energeetika sektoris kuuluvad riigile AS-d Elering ning AS Eesti Energia.
Elering AS-ile kuuluvad loomulikud monopolid elektri ja gaasi ülekandevõrgu ning
energiasüsteemi juhtimise raames. Mõlemad valdkonnad on nn. „supermonopolid“ kus
3
2020.a analüüs, lk 30-31. https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/13.04.20_ka_raudtee_analuus.pdf
4
https://www.err.ee/1056855/tallink-saab-linnahalli-juurde-oma-sadama
5
rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/koondaruanne_2019_kodulehele.pdf
3 (6)
konkurents on välistatud ka seaduse raames67. Mõlemad valdkonnad on riigi jaoks ka ülimalt
kõrge strateegilise tähtsusega, viimast rõhutab ka otsus liituda aastal 2025 Euroopa
elektrisüsteemiga. Ka saavad nii elektri- kui ka gaasisektor oluliselt abi EL-i erinevatest
fondidest. Tulenevalt teenuse monopoolsuse astmest on vajalik tugev majandusregulatsioon,
sh. hindade kooskõlastamine. Viimane on hästi reguleeritud nii siseriiklike eriseaduste kui ka
EL erinevate regulatsioonidega ning tarbijad on piisavalt hästi kaitstud liigse hinnastamise eest.
Ka kõikidele turuosalistele on tagatud kolmanda osapoole juurdepääs infrastruktuurile.
Tulenevalt eelpooltoodust on riigil otstarbekas säilitada strateegiline kontroll, samas tasuks
kaaluda Eleringi osas analoogselt Tallinna Sadamaga vähemusosaluse noteerimist
väärtpaberibörsil, sellel võiks olla positiivne suund kuluefektiivsuse tagamisel.
Erinevalt Eleringist tegutseb Eesti Energia valdavalt vabaturu teenuste osutamisel, kus valitseb
piisav konkurents (elektrienergia tootmine ja müük, põlevkiviõli tootmine ja mitmesugused
muud energeetikaga seotud vabaturuteenused, andmesideteenused jne). Samas on Eesti Energia
kontsernis ka monopoolseid valdkondi, millega seoses võib alanevatel turgudel tekkida sarnane
konkurentsiprobleem nagu eespool käsitletud Eesti Raudtee ja Operaili puhul. Monopoolsed
valdkonnad Eesti Energia kontsernis on elektri jaotusteenuse osutamine ning soojuse müük.
Elektrilevi on suurima turuosaga elektri jaotusvõrk ning Eesti Energiale kuulub Narva linnas
paiknev kaugküttevõrk. Mõlemad tegevusvaldkonnad on väga tugevas monopoolses seisundis,
kus vaba konkurents ei ole võimalik. Seejuures on paralleelse elektri jaotusvõrgu rajamine
välistatud ka seadusega. Samas on mõlemas valdkonnas hästi toimiv hinnaregulatsioon, kus
tarbijate huvid on piisavalt kaitstud. Analoogsena võib tuua valdavalt erakapitalile kuuluva
kaugküttesektori, kus tarbijate hinnad on olnud stabiilsed, ka on eraettevõtjaid elektri
jaotusteenuse osutamisel8. Eesti Energia eripäraks on suur sõltuvus põlevkivitööstusest ning
sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud küsimused. Viimase majanduslikku mõju
tasakaalustab küll stabiilse kassavooga elektri jaotusvõrk. Kokkuvõttes, võttes arvesse et
enamuses valdkondades tegutseb Eesti Energia vaba konkurentsi tingimustes ning elektri
jaotusvõrgu ja Narva soojusvarustuse osas on toimiv hinnaregulatsioon, soovitab amet kaaluda
riigi osaluse võõrandamist AS-s Eesti Energia. Üheks võimaluseks oleks analoogselt Tallinna
Sadamaga vähemusosaluse noteerimine väärtpaberibörsil. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleb
põhjalikult analüüsida mõju Ida-Virumaa sotsiaalsetele probleemidele.
Sidesektoris kuulub riigile 2 ettevõtjat: 100% osalus AS- s Eesti Post ning 51% osalus AS-s
Levira. AS Eesti Post tegutseb valdavalt vabaturutingimustes, kus üha laieneva e-kaubanduse
raames konkureerib teiste saadetisi kätte toimetavate ettevõtjatega – kullerite ja
pakiautomaatide teenuse pakkujatega.9 Eesti Posti tegevuses on avaliku huviga seotud eelkõige
universaalse postiteenuse (UPT) osutamine, sh lihtkirjade edastamine, milles on Eesti Postil
turguvalitsev seisund. UPT teenuse hinnad on reguleeritud viisil, kus majandus- ja
taristuminister kinnitab hinnakirja Konkurentsiameti ettepanekul.
Kuna märkimisväärne osa Eesti Posti tegevusest toimub vabaturu tingimustel, siis tasuks
kaaluda riigi osalusest loobumist. Selle käigus tuleb leida lahendus maapiirkondades perioodika
kojukande ning UPT teenuse rahastamiseks. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus
eelpoolnimetatud teenuste rahastamine oleks koormaks riigieelarvele või tekitaks lõpmatuid
vaidlusi riigiga. Konkurentsiameti kui hinnaregulaatori ja Eesti Posti vahel on jätkuvalt
erimeelsus kui suur osa ettevõtte kuludest kulub monopoolses seisundis olevatele ja kui suur
osa vabaturuteenustele. Kehtiv regulatsioon jätab selles osas väga laia tõlgendusruumi, kus
erinevus kulude jagamise osas võib olla mitmekordne. Kuna riik peab tagama nii perioodika
kojukande maapiirkondades kui ka UPT osutamise, siis on jätkuvalt vaidluse all küsimus kas
6
Elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse alusel väljastatakse tegevusluba võrguteenuse osutamiseks põhivõrgu
kaudu ja gaasi ülekande teenuse osutamiseks ainult ühele võrguettevõtjale, kelleks on Eestis Elering AS.
7
Näiteks erinevalt sadamatest on elektri või gaasivõrgu monopoolne staatus tugevam. Konkureeriva sadama
rajamine ei ole seaduse järgi keelatud, küll aga on tehniliselt ja majanduslikult keeruline.
8
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/ulevaade_hinnaregulatsiooni_tulemustest_2018.a.pdf
9
AS Eesti Post pakub lisaks mitmesuguseid teenuseid ja käesolevaga Konkurentsiamet ei välista, et ühel või teisel
turul võib olla tal suur turujõud või ka turguvalitsev seisund.
4 (6)
see on tagatud teenuse hinnaga või peab riik seda doteerima. Nagu eelpool nimetatud, tuleks
see temaatika enne riigi osaluse võõrandamist täpsemalt reguleerida.
AS Levira haldab teadaolevalt raadiomastide taristut, millest sõltub ringhäälinguprogrammide
edastamine. Sellel võib olla strateegiline tähtsus muu hulgas kriisikommunikatsiooni
seisukohalt. Samas ei reguleeri eriseadus nimetatud teenuste hindu. Konkurentsiametil ei ole
käesoleval ajal piisavalt teavet, et võtta seisukohta küsimuses, kui kaalukas on osaluse
omamisega seotud avalik huvi ja millised alternatiivsed võimalused on selle tagamiseks
osalusest loobumise korral.
Lennundusettevõtted. KA on seisukohal, et riik ei peaks omama osalust lennundusettevõtjates
AS-s Nordic Aviation Group ega OÜ-s Transpordi Varahaldus. Nimetatud sektoris on vaba
konkurents ning vastavalt EL „Avatud taeva“ printsiibile saavad Eesti lennundusturul
konkureerida erinevad EL ettevõtjad. Riigi osalust on põhjendatud vajadusega tagada piisav
ühenduste arv Tallinnast. Avatud konkurentsi tingimustes reguleerib turg pakkumise ja
nõudluse. Lisaks on 2020. aastal alguse saanud Covid-19 pandeemia muutnud kardinaalselt
lennundussektorit, eriti ärilendude osas on väga raske ennustada, milliseks kujuneb turg
tulevikus ning kas ärireiside järgi on üldse nõnda suurt vajadust kui varasemalt. Turismilendude
osas võib aga üpris kindlalt eeldada, et vaba konkurentsi raames on võimalik tagada piisavalt
head lennuühendused.
Transpordisektoris avaliku ülesande täitjad, kelle hulka kuuluvad Lennuliiklusteeninduse
AS ja AS Eesti Loots. Lisaks avalikule huvile teenib riik Lennuliiklusteeninduse AS-ist
arvestatavat tulu. Sarnaselt ei ole lootsiteenuse kasutamine turuosalistele vabatahtlik.
Tulenevalt eelpooltoodust ei ole põhjendatud riigi ainuosalusest loobuda.
AS Kredex Krediidikindlustus, Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Teede Tehnokeskus AS-i
kohta andis Konkurentsiamet Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna
taotlusel 27.11.2013 seisukoha. Amet leidis läbiviidud analüüsi tulemusel, et 1)
Lennuliiklusteenistuse AS tegutses suure tõenäosusega vaba konkurentsi tingimustes
piirkondliku lennujuhtimisteenuse (marsruudi navigatsiooniteenuse) osutamisel Tallinna
lennuinfopiirkonnast ülelende sooritavatele lennuettevõtjatele, samal ajal kui ettevõtjal puudus
konkurents terminali navigatsiooniteenuste osutamisel Tallinna ja Tartu lennujaamade
lähiümbruses; 2) Teede Tehnokeskus AS tegutses antud ajahetkel osutatavate teenuste osas
Eestis avatud konkurentsi tingimustes ning 3) AS KredEx Krediidikindlustus tegutses
krediidikindlustuse teenuste osutamisel konkurentsiolukorras.
Konkurentsiamet ei saa ilma täiendava analüüsita kinnitada oma 2013.a antud seisukohtade
paikapidavust, kuna faktilised asjaolud võivad olla vahepeal muutunud. Vajaduse korral on
amet valmis täiendava analüüsi nimetatud ettevõtjate osas läbi viima.
Riigi Kinnisvara AS tegevust on Konkurentsiamet analüüsinud nn turukinnisvara üürimisel
riigiasutustele, mis ei ole toimunud turutingimustel. Amet soovitas 2017.a kaaluda võimalusi
riigiasutuste kontorikinnisvarakasutuse avamiseks konkurentsile. Ametil puudub käesoleval
ajal ülevaade, kui suures ulatuses on RKAS-i portfellis olevat kontorikinnisvara müüdud.
Teadaolevalt analüüsis AS PricewaterhouseCoopers Advisors 2017.a Rahandusministeeriumi
tellimusel RKAS tegevusvormi ning soovitas koondada riigile mittevajalikuks osutunud ja
turukõlblik vara (sh büroohooned ja elamispinnad) koos riigile mittevajalikuks osutunud
kinnisvara müügitegevustega eraldi tütarettevõtjasse (lk 68).10 Sellise sammu mõte oleks
eraldada üksteisest turuvälised ja turukõlblikud varad. Konkurentsiamet leiab, et pakutud
muudatus on kooskõlas ameti 2017.a tehtud soovitusega. Tütarettevõtja moodustamisel tuleks
10
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juriidilise vormi sobivuse analüüs.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigi-kinnisvararegister/strateegia/rkas-
tegevusvorm
5 (6)
äriühingutes osalemise põhimõtete valguses kaaluda selle erastamist.
AS Vireen kohta andis Konkurentsiamet 07.03.2014 Rahandusministeeriumile seisukoha,
milles kokkuvõtvalt leidis, et äriühingu põhikirjaliste tegevusvaldkondade ja tema poolt
pakutavate teenuste osas on olemas konkurents ning et vastavaid teenuseid on võimalik
üldjuhul osta ka muudelt Eesti või ka teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtjatelt. Arvamuse
andmise ajal oli AS-il Vireen Eestis küll ainsana I kategooria loomsete kõrvalsaaduste
tunnistus, kuid ameti hinnangul ei välistanud see täielikult konkurentsi. Tuleb arvestada, et
Konkurentsiamet kujundas oma seisukoha piiratud andmete põhjal ega saanud seetõttu
igakülgselt hinnata mh seda, kui arvestatavaks saab kujuneda naaberriikide ettevõtjate poolt
avaldatav konkurentsisurve.
Konkurentsiamet on menetlenud ettevõtja osutatavate teenuste hindu konkurentsiseaduse
alusel, mis aga erinevalt eriseadustest on keeruline, aeganõudev protsess, mis algab
turguvalitseva seisundi kindlaks määramisest ning lõpeb ebaõiglase hinnakujunduse
tuvastamisega. AS Vireen osaluse võõrandamist kaaludes tuleks eelnevalt veenduda, et riigil
säilib võimalus kontrollida vajaliku teenuse osutamist operatiivselt sh olukorras, kus piiriülese
teenuse ostmise võimalus ajutiselt näiteks viirusepuhangu tõttu ära langeb. Võimalik on
sätestada eriseaduses hinnaregulatsioon kaitseks võimaliku ebaõiglase hinnakujunduse eest.
AS Eesti Loto omab ainuõigust hasartmängude korraldamisel Eestis ning sisuliselt on tegemist
lotomonopoliga, kes teenib tulu riigile. Hasartmängude korraldamine on erinevalt reguleeritud
EL liikmesriikides, sh. on rakendatud ka mudelit kus lotot võivad korraldada erinevad
ettevõtjad, makstes hasartmängu maksu riigile. Kui Eesti otsustab jätkata tänase lotomonopoli
mudeliga, siis ei ole ettevõtte erastamine põhjendatud. Seega eelnevalt sellele tuleks läbi
analüüsida lototuru korraldus ning kas võiks analoogselt mõne teise liikmesriigiga rakendada
liberaalsemat turukorraldust ja lotomonopolist loobumist.
Muud riigile kuuluvad äriühingud. Konkurentsiametil ei ole olnud järgmiste ettevõtjatega
järelevalvealast või muud taolist kokkupuudet, mis võimaldaks nende tegevust ja võimalikku
seisundit kaubaturgudel selliselt hinnata, et anda praegusel juhul küsitud seisukohta: OÜ
Keskkonnauuringute Keskus, AS Eesti Vanglatööstus, AS Hoolekandeteenused, AS ALARA,
AS Metrosert; AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, OÜ Rail Baltic Estonia, Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS.
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
6 (6)